Rehabilitatsiooniprogrammi tagasiside AS Wasale

Põlvevaevustega eaka (vanuses 65 +) rehabilitatsiooniprogramm Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus AS WASA Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon Programmi juht : Mairi Lilleleht Kontakttelefon : 4450753 2016 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................... 2 I. Programmi esitaja andmed .............................................................................................................. 3 II. Kokkuvõte ........................................................................................................................................ 4 Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: ............................................................................................. 4 Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond: ...................................................................................4 Kokkuvõte: ................................................................................................................................................4 III. Programmi üldised alused............................................................................................................. 5 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg ...............................................................................5 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud ............................................................................................................6 C. Keskkonnategurid .................................................................................................................................6 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid .............................................................................................................6 E. Programmi peamised põhimõtted .........................................................................................................7 F*. Epidemioloogilised andmed ................................................................................................................9 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid ...........................................................................................................9 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid ........................................................................................... 10 A. Sihtgrupp ............................................................................................................................................10 1. Programmi suunamise kriteeriumid. 10 2. Lisainformatsioon ja täpsustused 10 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: ..................................................................................................11 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid 11 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid 11 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid. Elamine, õppimine, sotsialiseerumine ja vaba aeg. 11 V. Programmi keskkond .................................................................................................................... 13 A. Programmi keskkond ja intensiivsus ..................................................................................................13 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus 13 2. Programmi intensiivsus 13 VI. Programmi kirjeldus.................................................................................................................... 14 A. Programmi ettevalmistamine ..............................................................................................................14 B. Hindamine ja planeerimine.................................................................................................................14 C. Sekkumine ..........................................................................................................................................16 D. Tulemuste hindamine .........................................................................................................................17 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine ..............................................................17 VII. Kvaliteedi täiustamine................................................................................................................ 18 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? .............................................................................18 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? ...........................................................18 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? ..........................18 VII. Viited............................................................................................................................................ 19 A. Kasutatud materjalide loetelu .............................................................................................................19 Lisa 1. REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA TÖÖLEHTEDE KOGU ............. 20 1. 1. Kliendi õigused ja kohustused, leping.............................................................................................21 1.2. Physiotools harjutuskava( näidis).....................................................................................................22 1.3.Tegevuskava ......................................................................................................................................23 1.4. Päevik ...............................................................................................................................................24 1.5. Kehamassi indeksi arvutuse väljavõte..............................................................................................25 1.6. Energiasoovituse väljavõte...............................................................................................................25 1.7. Individuaalsed toitumissoovitused väljavõte ...................................................................................26 1.8. Mälutreeningu harjutused väljavõte .................................................................................................26 Lisa 2. PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID .......................................... 27 Lisa 2.1. Alg-lõpuhindamise leht ............................................................................................................27 Lisa 2.2 Toimiva test ...............................................................................................................................30 Lisa 2.3 EEK 2 test Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2 ........................................................31 2 I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi AS Wasa Organisatsiooni tegutsemise alus Rehabilitatsiooniteenuse tegevusluba SRT000107 (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) E-post, koduleht [email protected] Aadress Eha 2 Postiindeks 80010 Linn Pärnu Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi Mairi Eesnimi Lilleleht Amet Rehabilitatsiooniteenuse juht Telefon 44 50753 E-post [email protected] Programmi koostajad Agne Susi sotsiaaltöötaja Valdo Järvekülg füsioterapeut Egert Nikolajevski psühholoog Mairi Lilleleht koordinaator 3 II. Kokkuvõte Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: X sotsiaalne rehabilitatsioon X elamine (või igapäevaelu) X suhtlemine ja vaba aeg Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond: X Rehabilitatsiooniasutus X Muu (grupiteenus välistingimustes rannaparkides ja Taastusravi ja Hotell Wasa hoovis) Kokkuvõte: Sihtgrupp: Põlvevaevustega eaka rehabilitatsiooniprogramm on suunatud üle 65-aastastele inimestele, kellel on diagnoositud alajäseme osteoartroos või on tegemist liigese kulumisest tingitud vaevusega. Samuti saab programmis osaleda täpsustamata põlvevaevusega klient kelle igapäevane elurütm on vaevuste tõttu häiritud. Peamised probleemid ja vajadused: • Valuaistingust on takistatud igapäevane liikumisvõime ning toimetulek. Kodust väljumine on raskendatud treppide ja astmete tõttu. • Probleeme esineb igapäevatoimingutes nagu riietumine, pesemine, küünte- ja nahahooldus. • Samuti liikuvusfunktsioonidega nagu kükitamine, istumine, põlvitamine ja seismine. • Lihasjõudlus nõrk, süveneb abitus ja suureneb lähedaste hoolduskoormus. • Langeb sotsiaalne aktiivsus ja enesehinnang, samuti õppimisvõime. Suureneb uutes situatsioonides kohanemise raskus. • Puudub motivatsioon iseseisvaks lahenduste leidmiseks. Langeb meeleolu ja vaimne energia. Eesmärk: Programmi eesmärgiks on säilitada eaka iseseisvus ning sotsiaalne roll ühiskonnas. Samuti hoida postiivset enesehinnangut ja säilitada hea kehaline ja vaimne tervis. Usume, et erinevate spetsialistide kaasabil suudame toetada isiku usku enda võimetesse ja anda motivatsioon iseseisvateks tegevusteks kehalise ja vaimse tervise heaks. Lisaks soovitame abivahendeid ja elupiirkonnas teenust pakkuvaid asutusi ning infot kuhu abi saamiseks pöörduda. Programmi kuulub tervisliku toitumise põhimõtete tutvustamine ja selgitamine kehalise aktiivsuse vajadusest ja soovituste jagamine. Peamised tegevused: Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise 18-kuu jooksul nõustavad isikut järgmised spetsialistid: sotsiaaltöötaja, psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut, eripedagoog, õde (toitumisnõustaja) ja arst. Teenused toimuvad individuaalsete- ja grupikohtumistena. Oluline kohtumiste puhul on see, et tegu on koostööga ja isik saab ise aktiivselt osaleda ning tunda ennast kaasatuna. Pärast tegevuskava elluviimist, kodutööde- ja viimase tsükli läbimist hinnatakse saavutatud tulemusi ja analüüsitakse, mil määral suudeti eesmärgid saavutada. Selleks on abi hindamiselehest kuhu sisestasime kliendi andmed/ vastused programmi sisenendes. Samal lehel saab täita kliendi vastused programmi lõppedes, tulemused on konkreetsed ja mõõdetavad. Grupi suurus ja registreerimine: Põlvevaevustega eaka rehabilitatsiooniprogramm koosneb kolmest 5- päevasest tsüklist ja kestab 18 kuud. Programmi algusajad on fikseeritud ja nähtavad www.wasa.ee kodulehel. Gruppide suuruseks on 6-12 inimest. Programmi suunajaks on SKA juhtumikorraldaja eelhindamise tulemuse alusel. Programmigrupi esimesest vabast ajast sõltub teenuse ooteaeg ning gruppide komplekteerimine toimub aastaringselt. Grupi täitumisel võetakse kõigi klientidega ühendust telefoni teel ning täpsustatakse üle tuleku kuupäev, kellaaeg ning kaasavõetavad dokumendid. Programmi läbiviimise koht: Ööbimine toimub programmi 5-päevase tsükli ajal Taastusravi ja Hotell Wasa- s aadressiga Eha 2, Pärnu. Saabumine pühapäeviti alates 15.00 ja lahkumine reedel kell 12.00. Majutumine on kahekohalistes tubades. Programm toimub 18- kuu jooksul kolme viiepäevase tsüklina. Tsüklite vahe on minimaalselt 3 kuud. Tsüklite vahelisel ajal on vajalik jätkata soovitatud tegevustega. Selle tarbeks saab esimese tsükli lõpus kaasa koduse harjutuskava, soovitused ning päeviku. Päeviku sisu annab hiljem spetsialistile võimaluse analüüsida vahepealse perioodi tegevust. 4 III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Osteoartroos on laialt levinud ja mõjutab olulisel määral elukvaliteeti. Degeneratiivsed liigeste muutused esinevad peaaegu kõigil üle 60 a vanustel inimestel, kuid alati ei põhjusta nad vaevusi, kuigi paljudel juhtudel kulgevad siiski kroonilise valu sündroomina. Sagedasti ei suuda meditsiin neid patsiente efektiivselt aidata. (Eesti Arst 2005; 84 (2): 137) Eestis on reumatoloogilise esmashaigestumise sagedus kõikide haigusklasside arvestuses 100 000 inimese kohta 4. kohal. Luu-lihaskonnahaiguste sageduse kasv Eestis on valdavalt seotud artroosi sagedasema diagnoosimisega. Nii registreeriti 2001. a artroosikoodiga (M 15–19) 14 039 uut haiget (naiste-meeste suhe 2 : 1), mis on ligi 3000 võrra enam kui 1999. a. Möödunud sajandivahetusel olid Eestis lihaskonna- ja sidekoehaigused esmase vaegurluse põhjuseks 11%-l juhtudest. Märkimisväärne on liigesevaevuste hulk perearstide külastuse põhjusena. 2001. aastal oli Tartu ühe perearstikeskuse andmetel (10 000 inimest) 11,2% külastustest tingitud liigesehaigustest. Erinevalt mitmest teisest haigusrühmast tekitavad liigesehaigused vaegurlust, mis põhjustab füüsilist, sotsiaalset ja materiaalset kahju. Artroos on klassikaliseks haiguse näiteks, mis piinab ja invaliidistab, olemata eluohtlik. Sellest tõvest tingitud terviseprobleemid ei põhjusta üldjuhul eluea lühenemist. Rahvastikus esineb artroosi 10–20%. Teatavasti artroosi ei saa välja ravida. Artroosi ennetamine, pidurdamine ning ravi on tegevused, milles osalevad patsient ja erinevate erialade arstid (perearst, reumatoloog, taastusravi spetsialistid, ortopeed jt). Haigete õpetamine, sh haiguse olemuse ja riskitegurite selgitamine, on kõige efektiivsem artroosi ravi. Artroosi medikamentoosse ravi võimalused on paranemas. Kompleksse raviga, mis lisa ks ravimitele kätkeb endas nõustamist ja taastusprogramme, on võimalik parandada artroosi all kannatavate inimeste elukvaliteeti aastateks ja tunduvalt edasi lükata artroplastika vajadust. (Eesti Arst 2003; 316) Osteoartroos (OA, lad k osteoarthrosis; inglise k. osteoarthritis) on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus. OA ei kahjusta ainult liigesekõhre, vaid haarab liigest tervikuna, sealhulgas subkondraalset luud, ligamente, liigesekapslit, sünoviaalmembraani ja periartikulaarseid lihaseid. Kõhrekude kaob, tekib subkondraalne skleroos ning proliferatiiv-fibroossed muutused luukoes ja sünoviaalkestas. Lõpptulemuseks on liigese jäigastumine. Osteoartroosi nimetatakse liigeste kulumise haiguseks, ka liigesekulumuseks. (Eesti Reumatoloogia Selts 2008. Osteoartroosi ravijuhend Eestis) Osteoartroosi ravis on kehalised harjutused osutunud tõenduspõhiselt efektiivseks ja on mittemedika- mentoosses ravis aktiivse meetodina kesksel kohal. Lisaks valu vähendamisele, lihasjõu tugevdamisele ja liigeste liikuvuse suurendamisele on liikumisravi suunatud propriotseptsiooni, koordinatsiooni ja üldise aeroobse võimekuse säilitamisele või arendamisele. Liikumisravi eesmärk on võimaluste piires ennetada deformatsioonide teket, säilitada aktiivsust igapäevastes toimingutes. Enne liikumisravi alustamist tuleb hinnata patsiendi üldist füüsilist võimekust, et otsustada, millise koormusega harjutusi saab rakendada. Seda teevad taastusarst ja füsioterapeut. Liikumisravi mõju tuleb perioodiliselt hinnata, vajaduse korral korrigeerida ja positiivse dünaamika korral koormusi tõsta. (Eesti Reumatoloogia Selts 2013. Osteoartroosi ravijuhend Eestis) Osteoartroosi haige peab tundma ja mõistma oma haiguse kui liigesekulumuse olemust. Haige peab ise kaasa aitama mõjutatavate riskitegurite kõrvaldamisele. Siin on oluliseim teadlik ülekaalulisuse (suure kehamassi) vähendamine (kalorivaene dieet, spetsiifilised programmid), haigestunud liigeste (eriti alajäsemed) koormuse vähendamine: püstitöö asendamine, raske kehalise töö ja stereotüüpiliste liigutuste vältimine. Soovitav on A-, C-, E- ja D-vitamiini rikas toit (C-tase) ja želatiinaineid sisaldavad toiduained. Alajäsemete kaugelearenenud OA korral on liikumine valulik ja piiratud, oluliseks muutub psühhosotsiaalne tegur – sotsiaalne isolatsioon, hirm ja depressioon. Sellisel juhul on tähtis arsti ja haige kontakt, haige side oma arstiga (vajaduse korral telefoni teel) liigesevalu ja ravimite nõustamiseks. Vajalik on, et arst ja teised meditsiinitöötajad ning sotsiaaltöötajad sisendaksid kroonilisi haigusi põdejaisse positiivset ellusuhtumist, annaksid emotsionaalset tuge, aitaksid tulla välja depressioonist ja vältida sotsiaalset isolatsiooni. Oluline on 5 ühesuguste haigete ja nende perede omavaheline suhtlemine, õpetamine, nõustamine, eneseabi programmid ja ühisüritused. (Eesti Reumatoloogia Selts 2008. Osteoartroosi ravijuhend Eestis) Ülekaalulisus on osteoartroosi, eriti põlveliigeste artroosi oluline riskitegur. Inimene tunneb ennast olevat suletud ringis: kaal suureneb, sest haiged liigesed ei võimalda liikumist, kaalu kasvades jäävad liigesed aina haigemaks. Toitumisharjumuse muutmine õnnestub üksikutel, kuid vaevused taanduvad kaalu vähenemisel peaaegu kõigil. Füsioterapeudi juhendatud võimlemine ja liikumine on osteoartroosi ravi teiseks nurgakiviks. “Ma niigi kõnnin ja teen majapidamistöid,” ei asenda läbimõeldud ja õigesti sooritatud harjutusi. Koos füsioterapeudiga määratakse liikumisraviks sobiv viis ja koormus, jälgitakse selle läbiviimist, korrigeeritakse plaani vastavalt edenemisele. Tõestatud positiivne mõju on liikumise abivahenditel: ortoosid randme ja põlveliigestele säilitavad ja parandavad liigeste funktsiooni liigeseid toetades ning liikuvust piirates; erinevad talla- ja labajala toed. Sobivaid abivahendeid osatakse soovitada labajala toefunktsiooni ja hüppeliigese biomehaanikat pedomeetria kabinettides erinevate meetoditega hinnates. Sobivate karkude ja käimisraami määramiseks on vajalik füüsilise suutlikkuse, kehahoiaku, kõnnaku professionaalne hindamine. Õigeaegne ravi algus on pool võitu: osteoartroosile peaks hakkama tähelepanu pöörama võimalikult varakult, siis kui liigesed veel ülemääraselt kahjustatud ei ole. Õiged abivahendid aitavad paremini liikuda ja kvaliteetsemalt elada. („Osteoartroos – kulumise haigus“ Ajakiri Terviseuudised nr 2 (70) 3. 2016.) B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Peamine haigussümptom on mehaanilist tüüpi (asendist sõltuv, koormusaegne ja -järgne) valu, mis tekib käimisel. Valu lokaliseerub põlveliigese eesmisse ossa ja võib kiirguda säärde. Põlve painutamine on raskendatud. Kaasuv probleem on psühhosotsiaalne tegur – sotsiaalne isolatsioon, hirm ja depressioon. (Eesti Reumatoloogia Selts 2008. Osteoartroosi ravijuhend Eestis) Valuaistingust on takistatud igapäevane liikumisvõime ning toimetulek. Kodust väljumine on raskendatud treppide ja astmete tõttu. Probleeme esineb igapäevatoimingutes nagu riietumine, pesemine, küünte- ja nahahooldus. Samuti liikuvusfunktsioonidega nagu kükitamine, istumine, põlvitamine ja seismine. Lihasjõudlus nõrgeneb ja süveneb abitus. Langeb sotsiaalne aktiivsus ja enesehinnang, samuti õppimisvõime ning suureneb uutes situatsioonides kohanemise raskus. Võib tekkida stress, depressioon, unehäired ning hirm kodust lahkuda. Puudub motivatsioon ja vaimne energia. Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile tuginedes võib tuua välja, et programmis osalejal on ilma abi või - vahendita takistused või raskused järgmistes valdkondades: Liikumine (D410,450,460,B280) Enese eest hoolitsemise võime( D510,520,540) Igapäevased toimingud( D620, 630,640) Ühiskonnaelus osalemine( D910,920,930) C. Keskkonnategurid Kodust välja saamine raske, takistuseks trepid ning pikad vahemaad transpordini. Samuti erinevad klimaatilised tingimused nagu libedus, külm, vihm ja pimedus. Abivahendi vajadus on olemas aga ei oma vahendit või ei oska kasutada. Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile tuginedes võib tuua välja, et programmis osalejal on vaatamata abivahendi olemasolule takistused või raskused järgmistes valdkondades: Toetus ja suhted ( E310, 320, 325) Tervishoiuteenuste kättesaadavus( E580) D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid Tegutsemispiirangute tõttu kasvab eaka hooldusvajadus ja suureneb pere toetusvajadus. Pere puudumisel langeb koormus KOV-le. Kaupade ja teenuste hankimine on raskendatud. Samuti toiduvalmistamine ja 6 kodutööd. Elu iseseisva tometulekuta tekitab enesehaletsust, meeleolu langust ja seetõttu suureneb isoleeritus ühiskonnast. Samuti suureneb kulu ravimitele ja abivahenditele. Suurenenud ravikulud võivad põhjustada eakale majanduslikke raskusi. See omakorda tekitab riski toituda ühekülgselt, piirata kütte arvelt või piirata sotsiaalselt suhtlemist. Nii kergemad terviseprobleemid kui ka sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid võivad eriti koostoimes muuta senise aktiivse eaka inimese abivajajaks, vähendada tema iseseisvust, kahandada elukvaliteeti. Murranguks terve ja aktiivse vananemise ning probleemse vananemise vahel on paljudel juhtudel äge haigestumine, mille tõttu organismi reservid ammenduvad ning avaldub nn doominoefekt, mille korral juba suhteliselt vähene kahjustus ühes elundkonnas tekitab häireid ka teistes süsteemides ning tagajärjeks võivad olla tervise kiire halvenemine ja olulised raskused edasises toimetulekus. (Eaka elanikkonna tervisevajaduste piirkondlik hindamine (EAKAS). 2016. Üha väiksem hulk tööealisi peab ülal pidama lapsi ja vanaduspensioniealisi. Eesti kontekstist suurendab ühelt poolt 1990ndate teise poole ja 2000ndate esimese poolega võrreldes kasvanud sündimus ning teiselt poolt pikenev eluiga ka ülalpeetavate määra ehk laste ja pensionäride suhet tööealisesse elanikkonda. See tähendab, et üha väiksem tööealiste inimeste hulk peab toetama elukaare mõlemas otsas kasvavat elanikkonda, st nii oma lapsi kui ka järjest kauem elavat eakate põlvkonda. Selle tulemusena võib Eesti demograafilist olukorda ning sellega kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid pidada eriti problemaatiliseks (OECD 2011). (Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020. Tallinn 2013. Sotsiaalministeerium) E. Programmi peamised põhimõtted Eesmärk Peamiseks programmi eesmärgiks on säilitada eaka iseseisvus igapäevategevustes. Leida lahendusi terviseolukorra parandamiseks läbi abivahendite kasutamise, tervisliku toitumise ja liikumisharjutuste näol. Anda jõudu programmis osalejale hoida meeleolu positiivsena ja säilitada usku enda võimetesse. Toetada tema soovi õppida uusi oskusi vaimu erksana hoidmiseks. Soovitada talle elupiirkonnas asuvaid sotsiaal-, kultuuri- ja huvitegevus-asutusi. Eesmärk- tuua kõik inimesed ühiskonda, oluline et keegi ei jääks väljapoole ühiskonnaelust. Täita kõigi inimeste põhivajadused n. vanuritele õigus saada pensioni, kuid ka õigus elada täisväärtuslikku elu. Gerontoloogia väidab, et vanemaealise inimese elukvaliteet sõltub palju keerulisematest fenomenidest kui seda on inimese tervis meditsiinilises tähenduses. Vanemaealise inimese heaolu mõjutavateks peamisteks faktoriteks loetakse: • Füüsiline aktiivsus • Sotsiaalne integratsioon • Tervislik toitumine • Vaimne aktiivsus • Hingelised sidemed Meetodid ja põhimõtted Juhtumikorraldus- nõustamiseteenuse metoodikana kasutatakse juhtumikorraldust, mis on kliendi individuaalsetest vajadustest lähtuv teenuste koordineerimise protsess, tagades igale kliendile juurdepääsu õigeaegsele ja piisavale abile. Juhtumikorralduse väga oluline osa on isiku jõustamine. Jõustamise eesmärk on aidata inimestel saavutada kontrolli oma elu üle, märgata ja tunnustada inimeste püüdlusi, võimalusi, andeid, võimeid, kompetentsi, elus edasiviivaid väärtusi ja tulevikuplaane ning anda inimestele võimalus proovida lahendada ise oma eluolukord. (Juhtumikorralduse käsiraamat) Juhtumikorralduse põhimõtetele tuginedes saab selgelt sõnastada kliendi tegeliku probleemi ning esile tuua dilemma iga variandi plussid ja miinused. Kui vähegi võimalik, ei soovita omapoolset varianti, vaid jätab valiku kliendi teha. 7 Jõustamine kattub oma põhimõtetelt kliendikeskse teraapiaga. Humanistliku psühholoogiasuuna ning kliendikeskse teraapia looja oli Carl Rogers. Kliendikeskne teraapia, mille Rogers arendas välja 1940ndatel, näeb kesksena suhet ning terapeutiline hoiak meenutab kõige rohkem just tingimusteta positiivset suhtumist. Rogers leidis, et terapeut või nõustaja toob oma isiksusega suuremat kasu kui omandatud meetoditega. Psühhoteraapiat iseloomustab nõustaja-kliendi vaheline empaatia, hoolivus ja heasoovlikkus. (Carl.R.Rogers (2013). Saada iseendaks) Motiveeriv intervjueerimine- see meetod on mõeldud nõustajatele, kes õhutavad kliente oma käitumismustreid muutma. MI keskendub inimese muutumisele läbi tema sisemise motivatsiooni esilekutsumise. MI-d kasutav spetsialist juhib vestlust lähtuvalt juhendavast stiilist, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas aidata kliendil teha käitumise muutmise osas ise otsuseid. Küsimine, teavitamine ja kuulamine on kolm peamist olulist suhtlemisoskust. MI ei ole tehnika, millega trikitada inimesi tegema seda, mida nad ei taha. Pigem on see meisterlik kliiniline stiil, mille abil patsiendis esile tuua tema enda motivatsioon muuta oma tervise huvides käitumist. See hõlmab rohkem juhendamist kui juhtimist, pigem tantsimist kui maadlemist, kuulamist vähemalt sama palju kui rääkimist. „Vaimsust” saab kirjeldada kui „koostööl põhinevat”, „esilekutsuvat” ja „patsiendi autonoomiat austavat”. (Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Ajakirjade Kirjastus) Motiveeriva intervjueerimise metoodikast oleme varasemalt rehabilitatsiooniteenuse raames kasutanud kõige rohkem 5 peamist punkti. Küsi avatud küsimusi, kuula peegeldavalt, näita üles toetust, tee kokkuvõtteid ja orienteeru vajadusel ümber. Klientide tagasiside psühholoogilisele nõustamisele on olnud positiivne, see meetod aitab eakal enda tunnetest ja soovidest paremat arusaamist saavutada ja ennast paremini mõista. Toitumisnõustamine. Üha rohkem on tõendusi selle kohta, et mitmed varem vananemise süüks pandud kroonilised haigused ja muutused on tegelikult tekkinud puuduliku toitumise ja söömisvigade tõttu. Tasakaalustatud mitmekülgne dieet on oluline ka luu- ja liigesehaiguste ennetamisel. Tasakaalustatud dieediga on võimalik parandada kõhr- ja luukoe ainevahetust ja soodustada liigesevedeliku moodustamist. Kõigi toitainete vahekorrad peavad vastama üldistele soovitustele, kuid toiduainegrupisisese valiku tegemisel tuleb vältida mitte-soovitatavaid toiduaineid ja pöörata rohkem tähelepanu soovitatuile. (Eakate inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus) Toitumisnõustamise eesmärk on muuta inimeste toitumisharjumusi tervislikumaks, tuues kaasa haigestumise riskide vähendamise ning lükates edasi või vähendades vajadust ravimite väljakirjutamise järele. Tugineda saab Eesti toitumis- ja toidusoovitustele ja Nutridata toitumisprogrammile . Füsioterapeutiline nõustamine. Kehaline aktiivsus ja liikumine omavad suurt rolli eakate tervises ja heaolutundes. Füüsilise aktiivsusega ei saa takistada vananemisprotsesse, kuid on võimalik vähendada nende protsesside ulatust ja tagajärgi ning samas pidurdada ka haiguste kahjustavat mõju organismile. Lähenemisel viiekümnendale eluaastale hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus märgatavalt nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad sellest hapramaks ja nende murdumise oht suureneb. Liigese liikumisel liigeseõõnes olev liigesevõie võimaldab kui määre liigesepindade vaba liuglemise teineteisel. Ta toidab ka liigesepindu katvat liigesekõhre. Vananemisel liigesevõide eritumine liigeseõõnde väheneb. Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist, luuaine vähenemist, soodustab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säilimist peamiselt verevarustuse parandamise kaudu. Nii saab lihasluukonna töövõime langust aeglustada sellele sobiva koormuse andmisega kas teatud treeninguga või ka muu kehalise tegevusega. ( Eakas inimene ja tema liikumisvõime) Füsioterapeut annab koduseks kasutamiseks kaasa individuaalse Physiotools harjutuskava ja treeningpäeviku. Individuaalse harjutuskava koostamiseks kasutab füsioterapeut hindamisvahendina Soomes laialdaselt eakate hindamiseks kasutatavat Toimiva testi. Mälutreening- eripedagoogi nõustamine. Vanemas eas mõjutavad kognitiivseid võimeid mitmed faktorid. On kinnitust leidnud, et läbi tervislike eluviiside ning keha ja meelte treenimise saavad eakad aeglustada vaimse mandumise protsessi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et elukvaliteedi säilitamisel vanemas eas on võtmefaktoriks aktiivsus. Eakate jätkusuutlikus elukvaliteedis on esmatähtis vaimse vormisoleku säilimine. Tulenevalt vananemisest võib intellektuaalne võimekus (IQ) alaneda mitmel alal; samas võib mitmes liinis sooritusvõime jääda stabiilseks isegi peale teatud eluaastaid. Nii kogemuslikku kui ka emotsionaalset intelligentsi on 8 võimalik hästi säilitada ning isegi tõsta, mis omakorda aitab kompenseerida teatud kaotusi mõnedes kognitiivsetes liinides. (Ajutreeningu käsiraamat eakatele) F*. Epidemioloogilised andmed Osteoartroos (OA) on kõige levinum liigesehaigus maailmas ja Eestis ning on ühtlasi üks olulisemaid rahvatervise probleeme. Osteoartroosi all kannatab kuni 20% täiskasvanud elanikkonnast. See tähendab Eesti kohta ligi 200 000 OA haige olemasolu. Elanikkonna vananemisega haigestumine pidevalt suureneb. Artroos on eaka inimese kõige sagedam liigesehaigus. Artroos vaevab umbes 10-12% maakera elanikkonnast. Inimesed hakkavad artroosi haigestuma enamasti pärast 40. eluaastat. Ea kõrgenedes haiguse levimus suureneb oluliselt - peaaegu kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte. (Tervisestatistka- ja uuringute andmebaas- Share uuringud eakate tervisenäitajate kohta) H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid Rahvastiku vananemine ja vanemaealiste osakaalu kasv ühiskonnas kohustab riike hindama ja muutma oma seniseid sotsiaalpoliitilisi ja majanduslikke suundi, et tagada oma ühiskondade jätkusuutlik sotsiaalmajanduslik areng. Kuna demograafilised arengud mõjutavad juba lähitulevikus tugevalt riikide sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda, eeldab see kaalutud poliitikavalikuid ja teadlikke otsuseid. Rahvastiku vananemisega kaasnevate mõjude ja vanemaealiste vajadustega mittearvestamine võib tekitada hulga erinevaid sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis ei puuduta üksnes vanemaealisi, vaid erinevaid elanikkonnagruppe ja kogu ühiskonda. (Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020) 9 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp Sihtgrupp: põlvevaevustega eakas klient, vanuses 65 + Täpsustus: isik on osteoartroosi põdev, endoproteesimist ootav, täpsustamata põlvevaevusega või liigese kulumisest tingitud vaevusega. Diagnoosiga kaasuv probleem: eaga kaasnev ja vähesest aktiivsusest tingitud lihasmassi vähenemine ehk sarkopeenia. Liikumispiiranutest tingitud ülekaal või häired tasakaalustatud toitumises. 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Eakas Kommentaar Haigusspetsiifiline (täpsusta) Vanus 65... Alajäseme/põlve osteoartroosi põdev, endoproteesimist ootav või liigese kulumisest tingitud vaevusega. MUU (täpsusta) Vanus 65... Täpsustamata põlvevaevusega. 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile, kes: Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise skaala alusel vastav järgmistele punktidele: 1. Liikumine (D410,450,460,B280) on skaalal 1-3 2. Enese eest hoolitsemise võime( D510,520,540) on skaalal 1-3 3. Igapäevased toimingud( D620, 630,640)on skaalal 1-3 4. Inimestega lävimine( D710,750,760) on skaalal 0-3 5. Ühiskonnaelus osalemine( D910,920,930) on skaalal 0-3 6. Abivahendite vajadus ( E115,150) on skaalal 1-3 7. Toetus ja suhted ( E310, 320, 325) on skaalal 0-3 8. On motiveeritud ning annab nõusoleku osaleda kõigis kolmes teenuse tsüklis 9. Võtab omavastutuse kokkulepetest kinni pidamiseks( aktiivseks osalemiseks ja koduste ülesannete täitmisteks). Kokkulepped kinnitatakse lepinguga. 10. Omab võimalust tasuda 1 tsükli majutustasu omafinantseeringuna. Majutuse ööpäevane tasu on võrde rehabilitatsiooniteenuse raames tasustatava majutushinnaga. 2016 aastal 23,97 eur/ööpäev Programm ei sobi kliendile, kellel(vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. on täielik probleem( skaala 4) ühes rehabilitatsioonivajaduse hindamise valdkonnas (liikumine, enese eest hoolitsemise võime, igapäevased toimingud, inimestega lävimine ja ühiskonnaelus osalemine) 2. pole motivatsiooni osaleda aktiivselt ega ole nõus võtma omavastutust kokkulepetest kinni pidamiseks. 3. on diagnoositud dementsus, vaimupuue, täielik kuulmis- ja/ või nägemislangus. 10 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk B130 Vaimse energia ja tungifunktsioonid (motivatsioon, vaimne 1-2 0-1 enaergia) B280 Valuaistingu tajumine 1-3 0-2 B530 Kehakaalu säilitamise funktsioonid (tervislik tasakaalus 0-3 0-2 toitumine) B710 Liigeste liikuvuse funktsioonid 1-3 0-2 B730 Lihasjõu funktsioonid 1-3 0-2 D230 Igapäevatoimingute tegemine 1-3 0-2 D410 Liikuvus (istumine, kükitamine, põlvitamine, seismine) 1-3 0-2 D450,460 Käimine (jalgsi liikumine: kald- või ebatasasel pinnal, lumel, jääl, 1-3 0-2 kruusal. Nii pikka kui lühikest vahemaad.) Kodus ja kodust väljas liikumine ( treppidel ja astmetel liikumine) D510,520, Pesemine ( enda pesemine ja kuivatamine, vanni minek, juuste 1-3 0-2 540 kuivatamine) Kehahooldus ( nahahooldus, hammaste-, juuste-, küünte hooldus) Riietumine ( riiete selga- ja jalanõude jalgapanek) D620,630,640 Kaupade ja teenuste hankimine ( sisseostude valimine, maksmine 1-3 0-2 ja koju toomine) Toiduvalmistamine ( menüü koostamine, valmistamine ja toiduainete valimine) Kodutööde tegemine ( koristamine, riiete pesemine, triikimine, kodutehnika kasutamine, jäätmete kõrvaldamine) S750,770 Alajäsemete struktuur 1-3 1-2 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk E115,150 Abivahendid ( igapäevased vahendid) 1-3 0-2 Ehituslikud abivahendid ( sissepääsude, kaldteede, käsipuude, automaatselt avanevate uste ja lifti kasutamine) E310,320,325 Toetus ja suhted (pere, sõprade ja tuttavate toetus ning head 0-3 0-1 suhted) E580 Tervishoiuteenuste kättesaadavus( süsteemide ja eeskirjade 0-3 0-1 mõistmine, probleemide ennetamine ja tervislik eluviisi eelistamine) 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid. Elamine, õppimine, sotsialiseerumine ja vaba aeg. RFK kood Ühiskonnas osalemise tegur Algtase Eesmärk D710,750,760 Inimestevahelised suhted ( sotsiaalselt suhted, sallivus, austus) 0-3 0-2 Mitteametlikud sotsiaalsed suhted ( suhted sõprade, naabrite, tuttavate ja kaaselanikega) Perekondlikud suhted ( suhted lastega, -perega, -sugulastega) D910,920,930 Ühendustes osalemine ( osavõtt klubidest, seltsidest) 0-3 0-2 Puhkus ja vaba aeg ( kunst, kultuur, käsitöö, hobid, sport, harrastused) Religioon ( kiriku- ja koguduse tegevustes osalemine) 11 Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) 1. Liikumine (D410, 450,460) on paranenud skaalal vähemalt 1näidu võrra 80% 2. Enese eest hoolitsemise võime (D510,520,540) on paranenud skaalal vähemalt 70% 1näidu võrra. 3. Igapäevased toimingud (D620,630,640) on paranenud skaalal vähemalt 1 80% näidu võrra. 4. Inimestega lävimine (D710,750,760) on paranenud skaalal vähemalt 1 näidu 90% võrra. 5. Ühiskonnaelus osalemine (D910,920,930) on paranenud skaalal vähemalt 1 70% näidu võrra. 6. Abivahendite vajadus (E115,150) on individuaalselt välja selgitatud ja klient 90% on motiveeritud vajadusel kasutama. 7. Tunneb elupiirkonnas teenust pakkuvaid asutusi. Oskab ja soovib vajadusel 90% õigesse kohta pöörduda. Sellega kaasneb perekonna hoolduskoormuse vajaduse ennetamine ja vähendamine. 8. Mõistab tervisliku eluviisi ( toitumine, liikumine) tähtsust ja teeb endast 90% oleneva, et elada tervislikult. 12 V. Programmi keskkond A. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. x AS WASA hoonetekompleks ja hoov-park rehabilitatsiooni(programmi)asutus Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas x (kliendi kodus) Muu keskkond x Grupitunnid rannapargis või mere ääres. 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Põlvevaevustega eaka rehabilitatsiooniprogrammis nõustavad järgmised spetsialistid: sotsiaaltöötaja, psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut, eripedagoog, õde( toitumisnõustaja) ja arst. Programmi kestuseks on 18 kuud (3 tsüklit). Rehabilitatsiooniprogrammi kohta saab infot ja registreerida: • telefonil 445 0756 E-R kell 08:00-16:30 • e-posti teel [email protected] • kohapeal aadressil Eha 2, Pärnu Rehabilitatsiooniteenuse raames on võimalik kasutada majutusteenust. Majutusteenuse kasutamisel tuleb arvestada, et ühes kalendriaastas hüvitatakse maksimaalselt 119,85 eurot, mis katab 5-päeva majutuskulud. Seetõttu on programmis osalemise tingimuseks omaosalus ühe tsükli majutusrahade tasumiseks. Wasa hotell ja taastusravikeskus asub Pärnu rannarajoonis. Majast jääb ühel pool paari sammu kaugusele mererand ja kaunis rannapromenaad, teisele küljele jalutuskäigu kaugusel südalinn. Kompleks on lihtsasti leitav liikudes kesklinnast Ringi tänavat mööda edasi Mere puiesteele ja pöörates siis vasakule vaiksele Suvituse, ja sealt Eha tänavale. Saabumispäeval on kõigil individuaalne kohtumine rehabilitatsioonispetsialistiga, kes selgitab programmi sisu, mahtu ja tingimusi. Samuti tutvustatakse rehabilitatsioonikliendile tema õigusi ja kohustusi ning tagasiside andmise võimalusi, samuti kaebuste lahendamise korda. Individuaalse kohtumise lõpus sõlmitakse programmis osalemise leping, milles klient annab nõusoleku osaleda aktiivselt spetsialistide vastuvõttudel ja järgida antud soovitusi kodus tsüklite vaheperioodil. Wasas on 83 tuba (160 kohta), mis paiknevad kolmes hoones. Neist kaks – Eha maja, kus toimuvad ka nõustamised, ja Wasa maja – on ühendatud omavahel söögisaaliga. Eha kolmekorruselises majas on lift ja kaldteed. Kõigis Eha ja Wasa maja tubades on dušš, WC, telefon, kaabel-TV. Maja ümbritseb aiaga piiratud privaatne park, kus on võimalik läbi viia grupitegevusi. Vastuvõtuleti töötajad on ööpäevaringselt valmis infot jagama või vajadusel abistama. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH Täpsustus Statsionaarne x Ööbimine toimub Taastusravi ja Hotell Wasa-s, Eha 2, Pärnu. rehabilitatsiooniprogramm / Saabumine pühapäeviti alates 15.00 ja lahkumine reedel kell klient on 12.00. Programm toimub kolme tsüklina. rehabilitatsiooniasutuses 1.kord 5 päeva, programmi vältel 2.kord 5 päeva ööpäevaringselt 3.kord 5 päeva, tsüklite vahe on minimaalselt 3 kuud. Tsüklite vahelisel ajal on programmis osalejal kohustus jätkata kaasa antud soovitustega ja täita päevikut. 13 VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine Põlvevaevustega eaka rehabilitatsiooniprogramm tutvustus on üleval Wasa kodulehel. Infot programmi kohta jagame samuti rahastaja Sotsiaalkindlustusameti ja erinevate erialaliitude ning koostööpartnerite kaudu. Programmi algusajad on fikseeritud ning kõigile nähtavad www.wasa.ee kodulehel. Gruppide suuruseks on 6-12 inimest. Programmi suunajaks on SKA juhtumikorraldaja eelhindamise tulemuse alusel. Kui klient võtab ühendust teenusele registreerimiseks, siis selgitatakse programmis osalemise tingimusi telefoni teel ning samuti vestlusel kliendiga kui klient tuleb asutusse kohale. Samuti vajadusel selgitatakse programmi sisu kliendi esindajale (kui registreerib esindaja või hooldaja). Programmigrupi esimesest vabast ajast sõltub teenuse ooteaeg ning gruppide komplekteerimine toimub aastaringselt. Registreerida saavad vaid programmi kriteeriumitele vastavad rehabilitatsioonikliendid. Grupi täitumisel võetakse klientidega ühendust telefoni teel ning täpsustatakse üle tuleku kuupäev, kellaaeg ning kaasavõetavad dokumendid. Programm toimub kolme seotud tsüklina, nende vahe on minimaalselt 3 kuud. Tsüklite vahelisel ajal on programmis osalejal kohustus jätkata kaasa antud soovitustega ja täita päevikut. Programmis osaleja võtab omavastutuse kokkulepetest kinni pidamiseks (aktiivseks osalemiseks ja koduste ülesannete täitmisteks). Kokkulepped kinnitatakse lepinguga. Samuti omab võimalust tasuda 1 tsükli majutustasu omafinantseeringuna. Majutuse ööpäevane tasu on võrde rehabilitatsiooniteenuse raames tasustatava majutushinnaga. 2016 aastal 23,97 eur/ööpäev. B. Hindamine ja planeerimine Põlvevaevustega eaka (vanuses 65 +) rehabilitatsiooniprogrammi siseneb isik, kes on läbinud eelhindamise, kuid põhjalikuma hindamise eesmärk on vaadelda, kuidas tuleb inimene toime erinevates eluvaldkondades. Võttes arvesse isikut, kui tervikut ning leida just talle sobivad võimalused ja teenused. Teabe kogumiseks kasutavad kõik programmis osalevad spetsialistid vestlust, vaatlust ning lisaks mõnda hindamisvahendit või testi. Lisaks kohapealsele teabe kogumisele saab tugineda veel isiku varasemale dokumentatsioonile, rehabilitatsiooniplaanile või juhtumikorraldaja eehindamiste tulmustele. Hindamine toimub teenusetsükli alguses ja programmi lõpus. Selle tarbeks oleme loonud RFK klassifikatsioonile tugineva hindamislehe, kuhu sisestame kliendi andmed/ vastused programmi sisenendes ja programmi lõppedes. Lisaks on spetsialistidel skriining testid: Depressiooni ja ärevuse sümptomite hindamiseks: EEK test (subjektiivse enesehinnangu skaala). Toitumuse skriinimine: KMI, soovitusliku energiavajaduse arvutamine (Harris-Benedicti valem). Liikuvuse skriining: TOIMIVA test. Isiku probleemide väljaselgitamise kõrval on oluline arvestada tema ressurssidega. Isiku huvi, motivatsioon, haigusteadlikus ja muud tegurid on see millele saab tugineda planeerides tegevuskava. Spetsialistid täidavad kohtumiste/ intervjuude järel serveris asuvat elektroonset andmestikku. Samas serveris on kliendi elektroonses kaustas näha erinevad hindamisehed, millele saavad kõik spetsialistid tugineda. Sisenemine serveri andmebaas on kaitstud paroolidega ja kasutada saab seda vaid majasiseselt. Tagatud on delikaatsete isikuandmete kaitse. Planeerimine algab individuaalsete eesmärkide seadmisest koostöös kliendiga. Põlvevaevusega eaka rehabilitatsiooniprogrammi kuuluvate spetsialistide meeskonnakohtumine toimub esimese ja kolmanda tsükli kesknädalal. Selleks ajaks on kõik spetsialistid programmis osalejatega individuaalselt kohtunud ning võimelised kokkuvõtteid tegema. Meeskonna kohtumine ilma kliendi osaluseta on vajalik eesmärkide täpsustamiseks ja tegevuste planeerimiseks. Mõõdetavad alaeesmärgid püstitakse koostöös kliendiga esimese tsükli jooksul. Programmis osaleja saab kaasa päeviku, kus lisaks soovitustele ja tegevustele on näha koostöös püstitatud eesmärgid ja tegevuskava. 14 Hindamine ja planeerimine Sekkumine Tulemuste hindamine Jätkutegevused Ilma kliendi osaluseta Tabel sisaldab kolme tsükli tunde/ühe osaleja kohta. NÄDALA I nädal P E T K N R II nädal P E T K N R III nädal P E T K N R GRAAFIK füsioterapeut indiv 1,5 1,25 1,25 indiv 1,25 1,25 1,25 1,25 indiv 1,25 1,25 1,25 grupp 2 2 grupp 2 2 grupp 2 2 tegevusterapeut indiv 1,5 indiv 1,5 indiv 1,5 psühholoog indiv 1,5 1,5 indiv 1,5 1,5 indiv 1,5 1,25 grupp 3 grupp 3 grupp 3 eripedagoog indiv 1,5 indiv 1,5 indiv 1,5 1,25 grupp 3 grupp grupp 3 arst indiv 1,5 1,5 indiv 1,5 indiv 1,5 õde indiv 1,5 indiv 1,5 1,5 indiv 1,25 grupp 3 grupp 3 grupp 3 sotsiaaltöötaja indiv 1,5 1,5 indiv 1,5 1,25 indiv 1,5 1,5 grupp 3 grupp 3 grupp 3 juhendamine indiv 1,25 1,50 2 1,25 indiv 1,25 1,5 1,5 indiv 1,25 1,5 1,5 1,5 hindamine indiv 1,25 indiv indiv 1,25 meeskond 1,5 meeskond meeskond 1,5 C. Sekkumine 1.Juhendamine. Kirjaliku dokumendina lepitakse kokku poolte õigustes ja kohustustes. Samuti kodutöödes, infomaterjalides ja järgmise korra tegevustes ning toimumisajas. Viib läbi sotsiaaltöötaja. Samuti kuulub juhendamise alla andmestike täitmine, osaleja koduste materajalide ettevalmistamine ja köitmine. 2.Füsioterapeudi teenus. Isiku motoorse sooritusvõime ja hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine. Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Peamisel individuaalsed kohtumised ja lisaks grupitegevused rühmavõimlemiste, kepikõnni matkade või värskes õhus liikumiste näol. Osaleb meeskonnakohtumistel planeerimise ja hindamise staadiumis. Kodus kasutamiseks saab osaleja kaasa Physiotools programmis koostatud näitliku harjutuskava. Füsioterapeudi hinnangud, tegevused, soovitused ning Toimiva testi tulemused kantakse ühiskausta ja on teistele spetsialistidele nähtavad. 3.Tegevusterapeudi teenus. Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus. Igapäevaelus vajalike oskuste õpetamine, täiendamine ja säilitamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus toimub individuaalsete kohtumistena. Osaleb meeskonnakohtumistel planeerimise ja hindamise staadiumis. Tegevusterapeudi hinnangud, tegevused ja soovitused kantakse koos osaleja tulemustega ühiskausta ja on teistele spetsialistidele nähtavad. 4. Psühholoogi teenus. Isiku nõustamine terviseolukorrast, isiksusest ja suhetest tingitud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Isiku psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Isiku potentsiaali ja valmisoleku arendamine eakohasteks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks ja iseseisvaks elamiseks. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Teenus toimub individuaalsete kohtumistena ning lisaks grupiloengud programmi üldteemadel. Grupiloengute sisu on kooskõlas põlveavaevustega eakate põhiprobleemidega. Nagu näiteks unehäire, väsimus, valuga toimetulek ja meeleolu langus. Osaleb meeskonnakohtumistel planeerimise ja hindamise staadiumis. Psühholoogi hinnangud, tegevused ja soovitused kantakse koos osaleja tulemustega ühiskausta ja on teistele spetsialistidele nähtavad. 5. Eripedagoog. Kognitiivsete, kommunikatsiooni-, sotsiaalsete, õpi- ja muude oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Mälutreening ja igapäevatoimingute kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine. Teenus sisaldab esimese tsükli alguses grupis EEK test (subjektiivse enesehinnangu skaala) täitmist koos spetsialisti selgituste ja ühisloenguga. Millele järgneb individuaalsed kohtumised, kus spetsialist selgitab tulemusi ning annab soovitusi. Kolmanda tsükli alguses toimub sama testi läbimine grupis ja selle individuaalne analüüs programmi lõpus. Osaleb meeskonnakohtumistel planeerimise ja hindamise staadiumis. Eripedagoogi hinnangud, tegevused ja soovitused kantakse koos osaleja tulemustega ühiskausta ja on teistele spetsialistidele nähtavad. Kaasa arvatud EEK testi koopia. 6. Arsti teenus. Rehabilitatsioonimeeskonna arst hindab nõustamise käigus kliendi võimalusi, võimalikke riske ja takistusi lähtudes tervisest, samuti võrgustikuga seotud olukordi ja keskkonnategureid kliendi tervisepotentsiaali efektiivsema kasutamise seisukohalt kliendi argielus. Kliendi nõustamised toimuvad individuaalteenustena. Mis sisaldavad isiku terviseolukorra hindamist ja terviseolukorrast lähtuvat nõustamist kogu programmi perioodi vältel. Samuti abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Arst osaleb meeskonnakohtumistel eesmärkide täpsustamiseks ja diagnoosist lähtuvate probleemide selgitamiseks. Arsti hinnangud, tegevused ja soovitused kantakse koos osaleja tulemustega ühiskausta ja on teistele spetsialistidele nähtavad. 7. Sotsiaaltöötaja. Põlvevaevusega eaka sotsiaalse toimetuleku hindamisel teeb sotsiaaltöötaja järjepidevat koostööd isiku, tema lähivõrgustiku, rehabilitatsioonimeeskonnas töötavate spetsialistide ja formaalse võrgustiku liikmetega. See võimaldab saada mitmekülgset informatsiooni isiku tervislikust seisundist tulenevate toimetulekut piiravate tegurite kohta erinevates keskkondades, kus isik igapäevaelus on tegev, ning pakkuda isikule just talle vajaminevat abi. Nõustamine sisaldab informeerimist, juhendamist, jõustamist, motiveerimist ja teenuste koordineerimist sotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Teenus sisaldab individuaalseid kohtumisi iga teenusetsükli jooksul ja kogutud info analüüsimist. Lisaks grupinõustamised milles lähtutakse eelkõige kliendi puudest/haigusest ning sellega kaasnevatest sotsiaalsetest probleemidest ja vajadustest. Osaleb meeskonnakohtumistel planeerimise ja hindamise staadiumis. Sotsiaaltöötaja hinnangud, tegevused ja soovitused kantakse koos osaleja tulemustega ühiskausta ja on teistele spetsialistidele nähtavad. 8.Õe teenus. Tervise ja enese eest hoolitsemisest teavitamine, nõustamine, haigusteadlikkuse hindamine, haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine ning riskikäitumise juhtimine. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Toitumisnõustamine, hindamine, analüüs ja info jagamine toitumise seosest liigeseprobleemidega. Lisaks soovitused tasakaalustatud toitumise järgimiseks. Koduse näidismenüü koostamine ja 1 nädala vältel toidupäeviku pidamise vajaduse selgitamine. Programm sisaldab individuaalseid kohtumisi ka lisaks grupiloenguid tasakaalustatud toitumisest. Osaleb meeskonnakohtumistel planeerimise ja hindamise staadiumis. Õe hinnangud, tegevused ja soovitused kantakse koos osaleja tulemustega ühiskausta ja on teistele spetsialistidele nähtavad. D. Tulemuste hindamine Wasa poolt koostatud alg- ja lõpuhindamise leht täidetakse programmi sisenemisel esmese tsükli alguses ja teine kord kolmanda tsükli lõpus. Hindamisleht tugineb RFK klassifikatsiooni hindamis-skaalale. Hindamisleht on näha programmi vormi lisade peatükis Lisa 2.1. Hindamistulemused on mõõdetavad, kuna võrdluseks on olukord programmi sisenedes. Mõõdetakse liikumist, enese eest hoolitsemist, igapäevaste toimingute sooritamise võimet, inimestega lävimist, ühiskonnaelus osalemist, abivahendite kasutamist, oskust kasutada elupiirkonnas asuvaid teenuseid ja perekonna hoolduskoormuse vajadust. Korduva testi viivad programmi lõpus läbi ka füsioterapeut ja eripedagoog, kuna need testid toetavad programmis osaleja tulemuste hindamist. Füsioterapeut- Toimiva test. Lisa 2.2. Eripedagoog-EEK 2 (subjektiivse enesehinnangu skaala) test. Lisa 2.3. Osaleja tulemusi selgitatakse erinevate spetsialistide poolt kolmanda tsükli lõpus. Individualse kohtumise käigus antakse soovitusi edaspidiseks. E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Osalejale selgitatakse programmi tulemusi erinevate spetsialistide poolt kolmanda tsükli lõpus. Individuaalse kohtumise käigus vaadatakse üle olukorra muutus, tegevused, eesmärgid ja antakse soovitusi edaspidiseks. Programmi edukalt läbijaks loeme isikut kelle tulemused rehabilitatsioonivajaduse hindamise valdkonnas (liikumine, enese eest hoolitsemise võime, igapäevased toimingud, inimestega lävimine ja ühiskonnaelus osalemine) on paranenud ühe skaalapunkti võrra -VÄGA HEA TULEMUS, on osaliselt paranenud - HEA TULEMUS või pole muutunud halvemaks - RAHULDAV TULEMUS Kliendiga koos arutatakse läbi tuleviku suund: 1. Läbida järgmisel aastal 5 päevane rehabilitatsioonitsükkel, kinnitamaks tulemust. 2. Vajadus leida muu meede või programm. 3. Ei vaja edaspidi komplekset rehabilitatsiooniteenust vaid piisab üksikteenusest. Kolmanda tsükli viimasel päeval kohtub sotsiaaltöötaja individuaalse kohtumise käigus, et saada tagasisidet programmi kohta. Jätkutegevusena tegevusplaani märgitud tegevuse jooksul motiveerib klienti jätkama alustatud tegevustega, et muutused oleksid püsivad. Samuti kordab üle osalejale tugivõrgustiku kaudu abi küsimise võimalused. Pakub võimalust vajadusel helistada Wasa rehabilitatsioonitelefonile, kui olukord või toimetulek seda vajab. Püüame pakkuda lahendust või leiame võimaluse kliendi edasi suunamiseks. 17 VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? Individuaalne lähenemine säilib, kliendi kaasamine ja protsess on holistlik ja kestab kahe aasta jooksul. Kogenud ja koolitatud spetsialistid ja pikaajaline kogemus rehabilitatsiooniteenuse vallas. Kvaliteeti kinnitab EQUASS kvaliteedimärk. B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Kliendi passiivne osalemine kodus jätkamiseks ja nõuannete järgmiseks. Samuti programmi katkestamine või omafinantseeringu tasumise võimaluse puudumine. C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? Klientide ja meeskonna tagasiside põhjal toimub parandustegevus. Oleme avatud programmi läbinud isikute ettepanekutele ja tagasisidele. Kogemus programmipõhise rehabilitatsiooniteenuse pakkumisel annab oskuse välja töötada vajadustele vastavaid programme, mis on tõenduspõhised, planeeritud, mõõdetavad ja kulutõhustalt koostatud. 18 VII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu Ajakiri Terviseuudised nr 2 (70) 3.2016. „Osteoartroos – kulumise haigus“ Helgi Kolk. http://dea.digar.ee/terviseuudised Ajutreeningu käsiraamat eakatele. 2010. Mind Wellness projekti partnerite konsortsium. http://www.ttk.ee/public/MIndwellness_eesti.pdf Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020. Tallinn 2013. Sotsiaalministeerium. http://www.sm.ee/sites/Eakatele/aktiivsena_vananemise_arengukava_2013-2020.pdf Carl.R.Rogers (2013). Saada iseendaks. Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon. Christopher C. Butler. https://www.tartu.ee/data/Motiveeriv-intervjueerimine Eakate inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus.TAI. Tallinn 2008. https://intra.tai.ee/Eakate_inimeste_toitumine_ja_kehaline_aktiivsus_est.pdf Eakas inimene ja tema liikumisvõime. Virve Sui. TALLINN 1999. Eaka elanikkonna tervisevajaduste piirkondlik hindamine(EAKAS). 2016. toimetajad Kai Saks, Ruth Kalda, Helgi Kolk, Sirje Kree. http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2014/01/Eaka-elanikkonna-tervisevajaduste-piirkondlik-hindamine-EAKAS-Tulemused.pdf Eakate inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus.TAI. Tallinn 2008. https://intra.tai.ee/Eakate_inimeste_toitumine_ja_kehaline_aktiivsus_est.pdf EEK 2 küsimustik. http://www.Emotsionaalse-enesetunde-hindamise-k%C3%BCsimustik-2-eesti-k Eesti Arst 2005; 84 (2): 137 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/9899/5086 Eesti Arst 2003; 316 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/9548/4735 Eesti Reumatoloogia Selts. 2008. Osteoartroosi ravijuhend Eestis. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:36746 Eesti Reumatoloogia Selts. 2013. Osteoartroosi ravijuhend Eestis. http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/11444/6628 Eesti toitumis- ja Toidusoovitused. Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. Tallinn 2006. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130311768374_Eesti_toitumis_ja_toidusoovitused_est.pdf Juhtumikorralduse käsiraamat. TAI. 2006. http://www.sm.ee/sites/Juhtumikorraldus/juhtumikorralduse_kasiraamat.pdf Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Ajakirjade Kirjastus. 2011. Stephen Rollnick, William R. Miller ja Toimiva testi. http://www.valtiokonttori.fi/toimiva testi Tervisestatistka- ja uuringute andmebaas. Share uuringud eakate tervisenäitajate kohta. http://www.share-estonia.ee/index.php?id=65 Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon. RFK. http://www.Rahvusvahelinefunktsioneerimisvoime,vaegustejaterviseklassifikatsioon.pdf- EESTI KEELES http://www.icf-core-sets.org/- INGLISE KEELES Veebipõhine toitumisprogramm. TAI. http://tap.nutridata.ee/ Eakas inimene ja tema liikumisvõime. Virve Sui. TALLINN 1999 19 Lisa 1. REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA TÖÖLEHTEDE KOGU ___ Põlvevaevustega eaka (vanuses 65 +) rehabilitatsiooniprogramm Osaleja töövihik Nimi: 2016 Pärnu AS WASA 20 1. 1. Kliendi õigused ja kohustused, leping Põhineb: Euroopa Liidu põhiõiguste hartal; Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil. AS WASA rajab oma teenuse ning suhtluse kliendiga inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutele ja universaalsetele põhiväärtustele. ÕIGUSED: • Kliendi inimväärikus on puutumatu, spetsialistid austavad ja kaitsevad seda; • Kliendil on enesemääramisõigus ning õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele ning autonoomiale; • Klient annab vaba ja teadliku nõusoleku temale osutatavate teenuste osas seaduses ettenähtud korra kohaselt; • Kliendil on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele; • Kliendil on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust; • Kliendil on õigus oma isikuandmete kaitsele; • Kliendil on õigus sõnavabadusele; • Kliendil on õigus nõuda enda mittediskrimineerimist, sealhulgas mittediskrimineerimist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu; • Kliendil on õigus nõuda enda võrdset kohtlemist sooliste tunnuste alusel; • Asutus tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus; • Asutus tunnustab ja austab kliendi õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele; • Igal kliendil on õigus tutvuda asutuse siseselt mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega oma tervise kohta; • Igal kliendil on õigus pöörduda kaebuse või ettepanekuga asutuse juhtkonna poole. KOHUSTUSED: • Klient annab nõusoleku programmis osalemiseks kõigis (kolmes) tsüklites, kuna need täiendavad teineteist ning see on vajalik kliendile parima tulemuse saamiseks; • Klient on nõus tsüklite vahepealsel ajal tegema koju kaasa antud ülesandeid ja harjutusi • Rehabilitatsiooniprogrammis tasuma omafinantseeringu; • Klient on kohustatud asutusele teatama oma teenusele mitte tulemisest hiljemalt eelmisel tööpäeval; • Mitteteatamise korral jätab asutus endale õiguse teenust mitte asendada; • Klient kohustub saabuma teenusele õigeaegselt, hügeeniliselt korrastatult; • Alkoholi- ja narkojoobes kliente on asutusel õigus mitte teenindada; • Klient on kohustatud asutusse kaasa võtma järgmised originaaldokumendid • Järgin Taastusravi ja Hotell Wasa kehtestatud majasiseseid eeskirju NB! Hotelli sisekorra ja turvalisuse tagamiseks on terves hotellis kaamerad. Olen tutvunud ja teadlik oma õigustest ja kohustustest: NIMI:…………………………..........……………….ALLKIRI:…………........................................... TEENUS ALGAB .................................................. 21 1.2. Physiotools harjutuskava( näidis) 22 1.3.Tegevuskava Programmis osaleja nimi: Programmi nimi: kuupäev: EESMÄRK: TEGEVUSKAVA Teenuse Teenuse osutaja/teenust Teenusega seotud otsesed Teenuse maht vahetult osutav eesmärgid (rehabilitatsiooni Tegevused eesmärkide Teenus kood tundides spetsialist alaeesmärgid) saavutamiseks Rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine 1002 Rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine 1003 Füsioterapeudi teenus 2001 Füsioterapeudi grupitöö 2002 Tegevusterapeudi teenus 2003 Sotsiaaltöötaja teenus 2004 Sotsiaaltöötaja grupinõustamine 2006 Eripedagoogi teenus 2008 Psühholoogi teenus 2010 Psühholoogi grupinõustamine 2012 Õe teenus 2025 Õe grupiteenus 2027 Arsti teenus 2028 Ööpäevaringne majutus 3001 Sõidukulude hüvitamine 3002 1.4. Päevik Alusta sellest, mis on vajalik, jätka sellega, mis on võimalik ja äkki märkad, et teed seda, mis on võimatu……. Tegevused E T K N R L P nädal ..........2016 ..........2016 ..........2016 ..........2016 ..........2016 ..........2016 ..........2016 Värskes õhus liikumine/aeg Võimlemis- harjutused Mälutreening Hobitegevus Toitumispäevik E T K N R L P nädal ..........2016 ..........2016 ..........2016 ..........2016 ..........2016 ..........2016 ..........2016 Hommikusöök Oode Lõuna Oode Õhtusöök 24 1.5. Kehamassi indeksi arvutuse väljavõte 1.6. Energiasoovituse väljavõte 1.7. Individuaalsed toitumissoovitused väljavõte 1.8. Mälutreeningu harjutused väljavõte 26 Lisa 2. PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Lisa 2.1. Alg-lõpuhindamise leht Nimi Algushindamise kuupäev 2016 a Lõpuhindamise kuupäev 2016 a Hindamine programmi algus Hindamine programmi lõpp RFK kood Tegutsemine/osalus SKAALA SKAALA Ei ole Kerge Mõõdukas Raske Ei ole Kerge Mõõdukas Raske probleemi probleem probleem probleem probleemi probleem probleem probleem 0 1 2 3 0 1 2 3 B130 Vaimse energia ja tungifunktsioonid (motivatsioon, vaimne enaergia) B280 Ebameeldiva aistingu tajumine. Valu tajumine kas ühes või mõlemas alajäsemes. B530 Kehakaalu säilitamise funktsioonid (tervislik tasakaalus toitumine), ala- või ülekaal. B710 Liigeste liikuvuse funktsioonid, liikumiskergus ja liikumisulatus B730 Lihasjõu funktsioonid, jäseme lihaste nõrkus, sarkopeenia D230 Igapäevatoimingute tegemine. Lihtsate või koordineeritud tegevuste sooritamine, mis on seotud igapäevaste kohustustega. D410 Liikuvus (istumine, kükitamine, põlvitamine, seismine, toolilt tõusmine, kummardamine) D450,460 Käimine (jalgsi liikumine: kald- või ebatasasel pinnal, lumel, jääl, kruusal. Nii pikka kui lühikest vahemaad.) Kodus ja kodust väljas liikumine ( treppidel ja astmetel liikumine, linnatänavatel ja ameti- ning terviseasutustes) D510,520, Pesemine ( enda pesemine ja kuivatamine, vanni minek, 540 juuste kuivatamine) Kehahooldus ( nahahooldus, hammaste-, juuste-, küünte hooldus) Riietumine ( riiete selga- ja jalanõude jalgapanek) D620,630, Kaupade ja teenuste hankimine ( sisseostude valimine,  640 maksmine ja koju toomine) Toiduvalmistamine ( menüü koostamine, valmistamine ja toiduainete valimine) Kodutööde tegemine ( koristamine, riiete pesemine, triikimine, kodutehnika kasutamine, jäätmete kõrvaldamine) D710,750, Inimestevahelised suhted ( sotsiaalselt suhted, sallivus, 760 austus) Mitteametlikud sotsiaalsed suhted ( suhted sõprade, naabrite, tuttavate ja kaaselanikega) Perekondlikud suhted ( suhted lastega, -perega, - sugulastega) D910,920, Ühendustes osalemine ( osavõtt klubidest, seltsidest) 930 Puhkus ja vaba aeg ( kunst, kultuur, käsitöö, hobid, sport, harrastused) Religioon ( kiriku- ja koguduse tegevustes osalemine) S750,770 Alajäsemete struktuur E115,150 Abivahendid ( igapäevased vahendid) Ehituslikud abivahendid ( sissepääsude, kaldteede, käsipuude, automaatselt avanevate uste ja lifti kasutamine) E310,320, Toetus ja suhted (pere, sõprade ja tuttavate toetus ning head 325 suhted) E580 Tervishoiuteenuste kättesaadavus( süsteemide ja eeskirjade mõistmine, probleemide ennetamine ja tervislik eluviisi eelistamine) Lisaküsimused JAH EI JAH EI Oskus vajadusel abivahendeid kasutada Oskus pöörduda enda elupiirkonnas teenust pakkuvate asutuste poole Kas vajad tuge ja abi igapäevategeustes Kas oled teadlik tasakaalustatud tervislikust toitumisest ja järgid soovitusi Ska Selgitus Vahemik ala 0 Ei ole probleemi (puudub, tühine) 0-4% 1 Kerge probleem (väike, nõrk) 5-24% 2 Mõõdukas probleem (keskmine, tuntav) 25-49% 28 3 Raske probleem (suur, tõsine) 50-95% 4 Täielik probleem (vaieldamatu, sügav) 96-100% TULEMUS Tulemused rehabilitatsioonivajaduse hindamise valdkonnas (liikumine, enese eest Põlvevaevusega eaka hoolitsemise võime, igapäevased toimingud, inimestega lävimine ja ühiskonnaelus programmis osaleja osalemine) ... tulemus on märgitud X .... on paranenud ühe skaalapunkti võrra VÄGA HEA TULEMUS .... on osaliselt paranenud HEA TULEMUS .... pole muutunud halvemaks RAHULDAV TULEMUS 29 Lisa 2.2 Toimiva test Toimiva test Nimi: ______________________ Sünniaeg: __________ Kuupäev Kuupäev 1) VAS - valuskaala Tähelepanekud: _____ cm ______ cm 2) PEF- ekspiratoorne tippvool Tähelepanekud: _____ l/min ______ l/min parem 3) Ühel jalal seismine: jalg vasak jalg _____ s ______ s Tähelepanekud: klient kasutab käte 4) Toolilt püsti tõusmine 5 * abi ____ s _____ s 5) Dünamomeetria Tähelepanekud: parem ____ kg parem ____ kg vasak ______ kg vasak ______ kg 6) maksimaalne 10 meetri kõndimiskiirus (sekundites) ______ s _____ s Abivahendid: Tähelepanekud: Lisa 2.3 EEK 2 test Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2 Nimi________________________________ Sugu ____ Vanus____/____ Kuupäev _____/_____/_____ Lugege tähelepanelikult läbi alltoodud loetelu probleemidest ja vaevustest, mis võivad inimestel mõnikord esineda. Tõmmake ring ümber sellele vastusevariandile, mis kõige paremini kirjeldab seda, KUIVÕRD SEE PROBLEEM ON TEID HÄIRINUD VIIMASE KUU VÄLTEL. Üldse Harva Mõni- Sageli Pidev mitte kord alt 1. Kurvameelsus 0 1 2 3 4 2. Huvi kadumine 0 1 2 3 4 3. Alaväärsustunne 0 1 2 3 4 4. Enesesüüdistused 0 1 2 3 4 5. Korduvad surma- või enesetapumõtted 0 1 2 3 4 6. Üksildustunne 0 1 2 3 4 7. Lootusetus tuleviku suhtes 0 1 2 3 4 8. Võimetus rõõmu tunda 0 1 2 3 4 9. Kiire ärritumine või vihastamine 0 1 2 3 4 10. Ärevuse või hirmutunne 0 1 2 3 4 11. Pingetunne või võimetus lõdvestuda 0 1 2 3 4 12. Liigne muretsemine paljude asjade pärast 0 1 2 3 4 13. Rahutus või kärsitus, nii et ei suuda paigal püsida 0 1 2 3 4 14. Kergesti ehmumine 0 1 2 3 4 15. Äkilised paanikahood, mille ajal esineb südamekloppimine, 0 1 2 3 4 õhupuudus, minestamistunne 16. Kartus viibida üksi kodust eemal 0 1 2 3 4 17. Hirmutunne avalikes kohtades või tänavatel 0 1 2 3 4 18. Kartus minestada rahva hulgas 0 1 2 3 4 19. Kartus sõita bussi, trammi, rongi või autoga 0 1 2 3 4 20. Hirm olla tähelepanu keskpunktis 0 1 2 3 4 21. Hirm suhtlemisel võõraste inimestega 0 1 2 3 4 22. Loidus- või väsimustunne 0 1 2 3 4 23. Vähenenud tähelepanu ja keskendumisvõime 0 1 2 3 4 24. Puhkamine ei taasta jõudu 0 1 2 3 4 25. Kiire väsimine 0 1 2 3 4 26. Uinumisraskused 0 1 2 3 4 27. Rahutu või katkendlik uni 0 1 2 3 4 28. Liigvarajane ärkamine 0 1 2 3 4 EMOTSIONAALSE ENESETUNDE KÜSIMUSTIKU EEK-2 TULEMUSTE TÕLGENDAMINE 1) Liites kokku vastused küsimustele 1 – 8, saate teada soodumusest depressiooni või muu meeleoluhäire suhtes. Depressioonile võib viidata punktisumma >11 2) Liites kokku vastused küsimustele 9 – 14, saate teada soodumusest üldise ärevushäire suhtes. Ülemäärasele üldisele ärevusele võib viidata summa >11 3) Liites kokku vastused küsimustele 15 – 19, saate teada soodumusest paanikahäire (tugevad hirmu ja ebamugavuse hood, millega kaasnevad mitmed kehalised ja psüühilise sümptomid) ja agorafoobia ehk lagedakartuse suhtes (hirm avatud suurte ruumide või väljakute ja ka rahvarohkete kohtade ees). Sellele võib viidata summa >6 4) Liites kokku vastused küsimustele 20 – 21, saate teada soodumuse kohta sotsiaalfoobia suhtes (tugev ja püsiv kartus olukordade ees, kus tuleb tegutseda teiste inimeste juuresolekul või viibida tähelepanu keskpunktis). Sellele võib viidata summa >3 5) Liites kokku vastused küsimustele 22 -25, saate teada soodumusest asteenia ehk vaimse kurnatuse suhtes. Sellele võib viidata summa >6 6) Liites kokku vastused küsimustele 26 – 28, saate teada soodumusest depressiooni ja ärevusega kaasuvate võimalike unehäirete suhtes. Sellele võib viidata summa >5 Ewe Alliksoo Saatja: Ewe Alliksoo Saatmisaeg: 1. märts 2016. a. 18:42 Adressaat: [email protected] Koopia: Karin Hanga Teema: Wasa programmi tagasiside Manused: Wasa kom..pdf Tere Olete palju vaeva näinud oma rehabilitatsiooniprogrammi koostamisega, kuid mõned asjad vajavad veel üle vaatamist. Rehabilitatsiooniprogrammide hindamise nõuandva komisjoni töökord ja rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise kord SKA-s näeb, ette et Rehabilitatsioonialane Kompetentsikeskus vaatab kõik kinnitamisele tulevad programmid üle. Seega vaatasime RAKK meeskonna poolt programmi üle ja panime juurde omapoolsed kommentaarid. Palun lähtuge meie antud kommentaaridest ja viige sisse vastavad parandused. Ootame programmi tagasi juba 07.03.2016 kell 09.00. Edastame selle ise SKA_sse. Küsimuste korral võtke ühendust. Parimate soovidega Ewe Alliksoo Arendusspetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5814 9132 [email protected] Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Liitu Astangu uudiskirjaga 1