SKA komisjon 28.03.2016_ RAKK täiendusettepanekuid TÜK programmile

Saatja: Leelo Ainsoo </o=Sotsiaalministeerium/ou=First Administrative Group/cn=Recipients/cn=Leelo.Ainsoo> Saaja: [email protected] Teema: reh.programm SKA-le Tere! Teil on väga hea reh.programm! Rehabilitatsiooniprogrammide hindamise nõuandva komisjoni töökord ja rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise kord SKA-s näeb, ette et Rehabilitatsioonialane Kompetentsikeskus vaatab kõik kinnitamisele tulevad programmid üle. Seega vaatasime RAKK meeskonna poolt programmi üle ja panime juurde omapoolsed kommentaarid. Põhiline ja olulisim on tuua välja kokkuvõttes integreeritud rahastusega seonduv selgitus: mis on tervishoiuteenus ja mis sotsiaalne rehabilitatsiooniteenus. Lisaks veel mõned tähelepanekud ja küsimused. Ootan teie programmi tagasi juba 07.03.2016 kell 09.00. Edastan selle ise SKA_sse. Küsimuste korral kirjutage. Homme kahjuks ei saa vastata telefonile. Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Leelo Ainsoo arendusspetsialist Rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus tel +372 687 7246 [email protected] <mailto:[email protected]> Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee <blocked::http://www.astangu.ee/> Saatja: Leelo Ainsoo Saatmisaeg: 1. märts 2016. a. 17:20 Adressaat: [email protected] Teema: reh.programm SKA-le Manused: Kuulmislangusega väikelaste vanemate perekeskne varajane nõustamine 14_02_2016 (1).doc Tere! Teil on väga hea reh.programm! Rehabilitatsiooniprogrammide hindamise nõuandva komisjoni töökord ja rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise kord SKA-s näeb, ette et Rehabilitatsioonialane Kompetentsikeskus vaatab kõik kinnitamisele tulevad programmid üle. Seega vaatasime RAKK meeskonna poolt programmi üle ja panime juurde omapoolsed kommentaarid. Põhiline ja olulisim on tuua välja kokkuvõttes integreeritud rahastusega seonduv selgitus: mis on tervishoiuteenus ja mis sotsiaalne rehabilitatsiooniteenus. Lisaks veel mõned tähelepanekud ja küsimused. Ootan teie programmi tagasi juba 07.03.2016 kell 09.00. Edastan selle ise SKA_sse. Küsimuste korral kirjutage. Homme kahjuks ei saa vastata telefonile. Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Leelo Ainsoo arendusspetsialist Rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus tel +372 687 7246 [email protected] Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Kuulmislangusega väikelaste vanemate perekeskne varajane nõustamine Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus SA Tartu Ülikooli Kliinikum kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakond Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon Programmi juht : Mari Reilson Kontakttelefon : 5116545 Programmi osutamise periood: 2 aastat SISUKORD I. Programmi esitaja andmed .................................................................................... ……… 4 II. Kokkuvõte ........................................................................................................................... 5 III. Programmi üldised alused ............................................................................................... 7 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg ................................................................. 7 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud .............................................................................................. 8 C. Keskkonnategurid ................................................................................................................... 9 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid ............................................................................................... 9 E. Programmi peamised põhimõtted (ca 2 lk) ........................................................................... 10 F*. Epidemioloogilised andmed ............................................................................................. 14 G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis .......... 14 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid ....................................................................................... 15 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid .............................................................................. 16 A. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 16 1. Programmi suunamise kriteeriumid. ............................................................................ 16 2. Lisainformatsioon ja täpsustused ................................................................................. 17 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: .................................................................................... 18 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid ......................................................... 18 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid ................................................................. 19 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) .......................................................................................... 19 V. Programmi keskkond ....................................................................................................... 21 A. Programmi keskkond ja intensiivsus .................................................................................... 21 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus ......................................... 21 2. Programmi intensiivsus ................................................................................................ 22 VI. Programmi kirjeldus ....................................................................................... ……… 23 A. Programmi ettevalmistamine ................................................................................................ 23 B. Hindamine ja planeerimine ................................................................................................... 23 C. Sekkumine ............................................................................................................................ 24 D. Tulemuste hindamine ........................................................................................................... 31 2  E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine…………………………31 VII. Kvaliteedi täiustamine………………………………………………………………32 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed?......................................................32 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed?.....................................32 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks?...32 VII. Viite…………………………………………………………………………………..33 A. Kasutatud materjalide loetelu………………………………………………………..33 Lisad: Lisa 1. Auditiivse tegevuse kategooriad …………………………………………………..37 Lisa 2. Väikelaste teadliku kuulamisoskuse hindamise küsimustik . …………………..….38 Lisa 3. Lapsevanemate küsimustik lapse kuulamisoskuse arengu kohta …………… .…..49 Lisa 4. Kõne selguse kriteeriumid …………………………………………………………51 Lisa 5. Auditiivsete oskuste hindamise küsimustik ……………………………… ………52 Lisa 6. Integreeritud arenguskaala (eraldi fail) Lisa 7. Pere tulemuste küsimustik ………………………………………………………….55 Lisa. 8. Individuaalsete kuulmisabivahenditega seotud ootuste küsimustik ………….……58 Lisa 9. Programmi maksumus (eraldi fail) Lisa 10. Hindamiste kokkuvõtlikud tabelid………………………………………………...60 3 I Programmi esitaja andmed Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi SA Tartu Ülikooli Kliinikum kõrvakliinik kuulmise ja kõnestamise osakond Organisatsiooni tegutsemise alus Tegutsemise alus põhikiri; tegevusluba L02490 (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) (kehtivus 11.05.2016) E-post, koduleht [email protected]; www.kliinikum.ee Aadress Puusepa 1a Postiindeks 50406 Linn Tartu Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi REILSON Eesnimi Mari Amet Sotsiaaltöötaja Telefon 731 9479 E-post [email protected] 4 II. Kokkuvõte 1. Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond (valida sobiv): x Õppimise valdkond x Suhtlemise ja vaba aja valdkond 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond (valida sobiv(ad)): X Üle Eesti põhikeskusega Tartus 3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): X Rehabilitatsiooniasutus X Kliendi keskkond X Lasteaed X Muu (koostööpartnerite juures, avalikus ruumis jms). 4. Kokkuvõte Rehabilitatsiooniprogramm „Kuulmislangusega väikelaste vanemate perekeskne varajane nõustamine“ on suunatud oraalse suhtlusmeetodiga kuulmislanguse esmadiagnoosiga lastele, kes on programmi sisenemisel vanuses 0 kuni 3 (k.a) eluaastat ning nende lähivõrgustikule. Laps siseneb programmi, kui on saanud kliinilise (kuulmislanguse) diagnoosi ja programm tema/lähivõrgustiku jaoks kestab 2 aastat. (nt kui patsient saab diagnoosi 2 aastaselt, siis ta on programmis kuni neljanda eluaastani). Programmis tegeletakse iga perega/lähivõrgustikuga individuaalselt. Vajadusel tehakse koostööd teiste peredega (sh kogemusnõustamine). Esimese aasta jooksul toimuvad kahepäevased visiidid kord kvartalis, teisel aastal leiavad kahepäevased visiidid aset kolm korda aastas. Kuulmislangus piirab sihtgrupi laste kõne arengut ning kõnest arusaamist. Kõne ja keele arengu eelduseks on kuulmise kompenseerimine kuulmisabivahendi(te) abil ning võrgustikukeskne süsteemne ja regulaarne kuulmise ja kõne rehabilitatsioon. 5 Programmi eesmärgid:  Kuulmislangusega lapse vanemad/lähivõrgustik on teadlikud kuulmislanguses/kurtuse mõjust lapse kõne ja keele arengule, võimalikest sekundaarsetest probleemidest ning (elukohajärgsetest) rehabilitatsioonivõimalustest;  Vanematel/lähivõrgustikul on esmased teadmised ja oskused kuulmislangusega lapse kommunikatsioonivõimaluste arendamiseks ja õpetamiseks;  Vanematel/lähivõrgustikul on realistlikud ootused kuulmistehniliste abivahendite kasuteguri osas erinevates kuulmiskeskkondades ja lapse erivajaduse osas. Rehabilitatsiooniprogrammi teenuseid osutavad järgmised spetsialistid: logopeed, sotsiaaltöötaja, õde, arst, psühholoog Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonnas ning vajadusel toimub võrgustikutöö lapse elukohajärgselt (lasteaed, KOV vms). Programmi raames toimuvate visiitide käigus tehakse Haigekassa teenusena täiendavaid kuulmisuuringuid ja vajadusel reguleeritakse kuulmisabivahendeid. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatav tulemus: lapse kõne ja kuulmisoskuste optimaalne areng arvestades lapse kuulmislangust ja lisavajadusi. Programmis osalenud lapsed sisenevad valdavalt tavaharidussüsteemi. 6 III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Seisund: Programmi sihtgrupiks on kahepoolse kerge kuni sügava kuulmislangusega alla kolmeaastased lapsed, kelle puhul pere(võrgustiku)keskne varane sekkumine laste ja nende lähivõrgustiku ellu optimeerib tulemusi (Moeller, M.P. et al, 2013). Väga oluline on imikute kuulmislanguse õigeaegne diagnostika, sh molekulaargeneetiline ja seroloogiline diagnostika, mille alusel saab võimalikult varakult alustada lapse rehabilitatsiooniga tema hilisema parema keelelise arengu huvides. Põhjused: Kuulmislangust kategoriseeritakse kolme suurde rühma: sensorineuraalne, konduktiivne ning segatüüpi kuulmislangus. Esimene kategooria moodustab suurema enamuse lapseea kuulmislanguse juhtumitest. Sensorineuraalse kuulmislanguse peamised põhjused on kaasasündinud ehk geneetilised, mis moodustab umbes 60% kõikidest juhtumitest, ning omandatud ehk mitte-geneetilised, mis omakorda moodustab ligikaudu 40% juhtumitest (Marazita, 1993). Viimase kategooria alla kuuluvad viiruslikud ja bakteriaalsed infektsioonid, ototoksilised ravimid ning peatraumad jms (Teek, 2014). Geneetiline kuulmislangus jagatakse sündroomseks vormiks, mille korral kuulmislangus on seotud teiste elundite anomaaliatega, ja mittesündroomseks ehk isoleeritud vormiks. Kuni 70%-l kaasasündinud päriliku kuulmislangusega patsientidest on tegemist isoleeritud kuulmislangusega (Smith, 2005). Ülejäänud 30%-l lastest on kaasuvana lisapuue, mida peab arvestama rehabilitatsiooni läbiviimisel. Prognoos: Sensorineuraalne kuulmislangus on krooniline ja hetkel ravimatu. Osad sündroomsed ja mitte-sündroomed (sh konneksiini geenimutatsioon) ning tsütomegaloviiruse põhjustatud kuulmislanguse vormid võivad olla ka progresseeruvad ja/või fluktueerivad. (Teek, 2007; Teek, 2010). Konduktiivne kuulmislangus võib olla kirurgiliselt parandatav, kuid tavaliselt leiavad kuulmist korrigeerivad operatsioonid aset alles lapse vanemaks saades (Duval, 2015; Granström, 2001). Kuulmisjäägi kasutamiseks kõne ja keele arendamisel on vajalikud kuulmist korrigeerivad abivahendid: kuuldeaparaadid, luukuulmis- või sisekõrvaimplantaadid jm abivahendid (FM- süsteemid). Enamasti ei ole kuulmislangusega laste lähivõrgustikul varasemat kokkupuudet kuulmislanguse ja selle tagajärgede ning võimalike sekkumistega. Seetõttu vajab lähivõrgustik esimesel kahel diagnoosijärgsel aastal eriti aktiivset sekkumist. 7 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Ilma abita ja abivahendita on takistatud järgnevad tegutsemise valdkonnad:  Õppimine - umbes 90% sellest, mida lapsed kõnekeelest ja ümbritsevast maailmast teavad, õpivad nad juhuslikult. Juhuslikkus tähendab vestluste kuulamist peres, mis võimaldab saada teadmisi kultuuri, sotsiaalsete olukordade ja inimestevaheliste suhete kohta. Kuulmislangusega laps (oma kuulmispuude tõttu) ei suuda tavaliselt jälgida temale mittesuunatud igapäevavestlusi ning jääb seetõttu ilma olulisest infost. Sõnavara juhuslikku laienemist takistab ka asjaolu, et kuulmislangusega lastega rääkides kasutatakse madalate ootuste tõttu sageli piiratud/lihtsustatud sõnavara (Reilson, 2013). Seetõttu tuleb lähivõrgustikku juhendada, kuidas maksimaalselt ära kasutada lapse auditoorset potentsiaali, õpetada lähivõrgustikule strateegiaid, kuidas igapäevastes tegevustes rakendada kuulamist, kõnet, keelt ja suhtlust arendavaid ülesandeid (Estabrooks, 2000).  Juhuslik sõnavara laiendamine ja üleüldine kõne areng - kuulmislangusega laste puhul on see pidurdatud igapäevastes kuulmiskeskkondades ebasoodsa kõne-müranivoo suhte tõttu (Akhtar, 2005). Võimalikult kiiresti tuleb lapsele tagada sobiv meditsiiniline ja audioloogiline abi (kuuldeaparaadid, (sisekõrva)implantaat). Kuulmisabivahendid võivad küll parandada kõnest arusaamist, kuid ei suuda täielikult imiteerida normaalkuulmist. Probleemiks jääb ikkagi kuulmine müras, distantsilt, halva akustikaga ruumides ja kõne kuulamise raadiost/TV-st (Reilson, 2013). Samuti on oluline, et lähivõrgustiku liikmed on pädevad oma lapse kuulmistehniliste abivahendite kasutamise ja igapäevase hooldamise osas.  Suhtlemine – Suulise kommunikatsiooni eelduseks on võime kuulda ja oskus kuulata (Cole, Flexer, 2011). Läbi suhtlemise pereliikmete, eakaaslaste ja sõprussuhete toimub kognitiivne õppimine, millel on omakorda kaugeleulatuv mõju lapse õpimotivatsioonile ja käitumisele (Reilson, 2013). Piiratud suhtlemisvõime foonil võivad avalduda igapäevaelu probleemid ja nendega toimetulek. Lisaks on kuulmislangusega laste puhul näidatud kõrgemat käitumishäirete esinemissagedust, mille avaldumise põhjuseks peetakse just piiratud kommunikatsiooni lähikondlaste ja eakaaslastega (Stevenson, 2010). Seega abivahenditeta on piiratud kuulmislangusega 8  lapse suhtlemine, mis võib pikemas perspektiivis muu hulgas mõjutada tema psühholoogilist staatust.  Kuulmist peetakse nägemise järel inimese jaoks tähtsuselt teiseks meeleks – see võimaldab hankida igapäevaeluks vajalikku informatsiooni, jälgida ümbritsevas toimuvat, suhelda teiste inimestega ja lahutada meelt, kuid sellel on tähtis roll ka keele ja kõne arengus. Viimane on omakorda tihedalt seotud nii kirjaoskuse kui ka teadmiste omandamisega ning seetõttu kogu üldise eduka toimetulekuga ühiskonnas (Loit, 2014). C. Keskkonnategurid Takistavad keskkonnategurid  Lapsevanema enda kuulmislangus või kurtus, mis võib takistada rehabilitatsiooni- meeskonna ja lapsevanema efektiivset kommunikatsiooni ning teraapia läbiviimist kodustes tingimustes.  Kuulmislanguse ning kuulmisabivahendite kasutamise stigmatisatsioon lähivõrgustiku ja/või ühiskonna poolt, mis mõjutab nii last kui ka lapsevanemaid (Greenberg, 1998).  Lasteasutustes, kodus ja avalikus ruumis võib olla kõrge müranivoo, kuulmiskeskkond võib olla kajarikas ning ebasoodsate akustiliste omadustega, mis kõik takistab efektiivset kuulmist, kõnest arusaamist ja kommunikatsiooni (Pittman, 2011). Lisaks süvendab kommunikatsiooniprobleeme suhtlejate vaheline füüsiline distants. D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid Sotsiaalmajanduslikud probleemid  Juhul kui kuulmislangusega laps ei saa tõhusat abi kõne ja keele arengu valdkonnas, suureneb risk kõne ja keele arengu mahajäämusele, millest tulenevalt võib pidurduda areng ka kognitiivses, psühholoogilises ja sotsiaalses sfääris. Eelpoolmainitu võib vähendada lapse võimalust õppida tavaharidussüsteemis, saada tulevikus optimaalne ettevalmistus täiskasvanuna sobivale tööle asumiseks. (Stevenson, McCann, Watkin, Worsfold, Kennedy, 2010) Lapse kõne ja keele mahajäämuse tõttu võib perekonnasisene kommunikatsioon olla piiratud. Viimane probleem võib omakoda häirida perekonna kui ühtse üksuse funktsioneerimist. (Holzinger, Fellinger, Beitel, 2011) 9 E. Programmi peamised põhimõtted Programmi peamiseks põhimõtteks on peale õigeaegset kuulmislanguse identifitseerimist ja varajast kuulmisabivahendi sobitamist perekeskne varajane sekkumine, mille sisuks on:  vanemate nõustamine. Mitmed teadustööd on tõestanud kuulmislanguse diagnoosimisjärgse sekkumise kriitilist tähtsust pere kaasamises edasistes rehabilitatsioonitegevustes (Holzinger, 2011). Varajane (re) habilitatsioon pärast õigeaegset diagnoosi on oluline laste efektiivseks kõne arenguks. Yosinga-Itano (1998) on väga ilmekalt demonstreerinud varadiagnoositud ja hilisdiagnoostitud laste keeleoskuste erinevust. Holzinger (2011) on oma teadustöös näidanud, et õigeaegne kuulmislanguse identifitseerimine ja varajane kuulmisabivahendi sobitamine sümbioosis perekeskse kuulmisrehabilitatsiooniga omavad märkimisväärset rolli laste kõne arengus.  elukohajärgsete rehabilitatsiooniteenuste väljaselgitamine, spetsialistide nõustamine ja kaasamine programmi. Programmi kaasatakse ka lapse elukohajärgsed spetsialistid (logopeed, eripedagoog, lasteaiaõpetaja), tagades pere ja professionaalide vahelise meeskondliku töö. Programmi pikemaajalisem eesmärk on kuulmislangusega laste integreerimine tavaharidussüsteemi. Viimatimainitu on ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptisooni üks eesmärkidest.  laste kuulmise ja kõne arengu hindamine dünaamikas ja metoodiline sekkumine. Auditiiv-verbaalse teraapia põhimõtetele vastavalt on programmis läbiviidavad sessioonid alati diagnostilised. Kohtumistel hinnatakse nii laste kui vanemate edasiminekut ja oskusi. Vanemate ja teraapia läbiviijate koostööna seatakse eesmärgid ja ülesanded kodus tegutsemiseks. Ülesanded sõltuvad lapse arengutasemest, kuulmisvanusest, kuulmise funktsioonist jms. 1. Vanemate nõustamine (Moeller, 2013)  Vanematele ja teistele lähivõrgustiku liikmetele jagatakse võimalikult varakult tasakaalustatud infot kuulmislangusest ja selle tagajärgedest.  Vanematele selgitatakse kuulmislanguse kui kroonilise seisundi pideva ja regulaarse järelkontrolli vajadust kuulmislanguse seisukorra, lapse arengu, kuulmisabivahendite osas. 10   Kuulmisabivahendite kasutamise nõustamine nende kasuteguri suurendamiseks. (Nicolas ja Geers, 2006, 2007; Sharma, Dorman ja Kral, 2005, viidatud Cole ja Flexer, 2015; Wolfe ja Svhafer, 2015). Kuuldeaparaadi kasutamise nõustamist viivad läbi keskuse kuuldeaparaadi seadistajad.  Selgitatakse võimalikult varakult välja (re)habilitatsiooniteenuste võimalused elukohajärgselt.  Selgitatakse seadusega tagatud toetavaid teenuseid ja toetusi; (eri)haridussüsteemi võimalusi.  Toetatakse peret erinevate kuulmistehniliste abivahendite valiku, nendega seotud riskikäitumise ja toetavate kommunikatsioonimeetodite osas.  Koostöö vanematega kuulmislangusega lapse kuulmise, kõne ja kommunikatsioonioskuste arengu igakülgseks toetamiseks lähtuvalt auditiiv-verbaalse teraapia põhimõtetest. Kommunikatsioonistrateegiate selgitamine ja õpetamine (sh kõne-eelne kommunikatsioon).  Nõustatakse lapsevanemaid psühholoogiliselt erivajadusega lapsega toimetulekuks (Minuchin ja Fishman, 2002).  Vanematele selgitatakse ootusi erinevatest valikutest lähtuvalt. Otsuste langetamise protsess on jätkuv ning pidevas muutuses, võttes arvesse lapse ning tema pere/lähivõrgustiku muutuvaid vajadusi, võimalusi ja üldist arengut. 2. Laste kuulmise ja kõne arengu hindamine dünaamikas .  Teostatavate küsimustike hulka kuuluvad järgmised testid: - Infant-toddler meaningful auditory integration scale (IT-MAIS) (Zimmerman-Philips, 1997). IT-MAIS-i küsimustik hindab lapse kuulmisega seotud käitumist, näiteks vokaalne käitumine, huvi muusikainstrumendi vastu, võime helile reageerida jne. - The parents' evaluation of aural/oral performance of children (PEACH) (Ching, 2005). PEACH küsimustik hindab lapse igapäeva kuulmiskeskkonda. - The LittlEARS® Auditory Questionnaire (Tsiakpini, et al., 2004) hindab imikute auditoorset käitumist ning aitab hinnata kuulmisabivahendi efekti. 11  3. Elukohajärgsete rehabilitatsiooniteenuste väljaselgitamine, spetsialistide nõustamine ja kaasamine programmi. Programmi käigus kasutatakse alljärgnevaid rehabilitatsioonimeetodeid:  Auditiiv-verbaalne teraapia (AVT) – loojad ja edasiarendajad olid Urbabtschitsch, Victor (1895) Auditory Training for Deaf Mutism and Acquired Deafness; Pollack, Doreen (1970) Educational Audiology for the Limited-Hearing Infant ja Esrabrooks, Warren (2000) 50 Frequently Asked Questions about Auditory-Verbal Therapy ja Auditory – Verbal Therapy and Practice (2006). AVT missioon on aidata kuulmislangusega lastel maksimaalselt ära kasutada nende kuulmise ja kuulamise potentsiaali, et nad saaksid kommunikeeruda suulises kõnes. Oluline on suunata kuulmislangusega last kasutama kuulmistehnilisi abivahendeid, saavutada nende abil maksimaalne kuulamispotentsiaal ning arendada seeläbi keelt ja suulist kõnet. AVT eesmärgiks on, et kuulmislangusega või kurt laps kasvab üles õppe- ja elukeskkonnas, mis aitaks tal kasvada sõltumatuks indiviidiks. AVT põhimõtted: • Kuulmislanguse avastamine võimalikult varakult läbi kuulmisskriiningu programmi, ideaalis juba sünnitusmajas; • Kindlustada kuulmislangusega laps võimalikult vara sobiva meditsiinilise ja audioloogilise abiga (kuuldeaparaadid, sisekõrvaimplantaat); • Juhendada ja konsulteerida vanemaid/lähivõrgustikku suulise kõne arengust läbi kuulmise, aidata neil mõista, mida tähendab kuulmislangusega isik kogu perekonnale; • Aidata lapsel integreerida kuulmist nende suhtlemise ja sotsiaalsete oskuste arengusse; • Toetada laste auditiiv-verbaalset arengut üks ühele õpetuse raames; • Õpetada last jälgima oma ja teiste häält (kõnet), et parandada suulist väljendusoskust (täpsust); • Arendada loomulikku suhtlust, arvestades mustreid lapse kuulmise, kõne ja kognitiivses arengus; • Järjepidevalt jälgida ja hinnata lapse arengut eelpoolmainitud valdkondades, vastavalt korrigeerida edasist programmi; 12  • Tagada tugiteenused, et laps saaks hariduslikult ja sotsiaalselt lülituda tavahariduse programmi;  AVT sessioonid on alati diagnostilised. Kohtumistel hinnatakse nii laste kui vanemate edasiminekut ja oskusi. AVT meetodi puhul soovitatakse loomulikku suhtlust igapäevases elus. Individuaalsed sessioonid on ka selleks olulised, et välja selgitada, kas just sellele lapsele ja perele see meetod sobib. Lapsevanema aktiivne osalemine on antud teraapia nurgakivi. Läbi lapsevanemate juhendamise ja motiveerimise saavutavad vanemad kindluse erinevate tehnikate ja strateegiate rakendamiseks, et saavutada seatud eesmärgid. Teraapia käigus juhendatakse vanemaid ja demonstreeritakse, kuidas saab maksimaalselt ära kasutada lapse auditoorset potentsiaali. Vanemate ja teraapia läbiviijate koostööna seatakse eesmärgid ja ülesanded tegutsemiseks kodus. Ülesanded sõltuvad lapse arengutasemest, kuulmisvanusest, kuulmise funktsioonist (funktsioneerimisest) - valdavalt on need integreeritud lapse mängu, igapäevastesse päevatoimingutesse ja juhendatud tegelustesse.  Vanemate osalemine AVT-s: AVT lähtub seisukohast, et lapse õpib keelt kõige paremini kui ta osaleb aktiivselt pingevabas, kuid eesmärgistatud tegevuses vanemate või hooldajatega. Seetõttu on AV sessioonide üks eesmärk, et vanemad saaksid nii sessiooni käigus vaadelda, kui aktiivselt osaleda et õppida: - tehnikaid, mille abil stimuleerida kodus suhtlust ning kõne ja keele kasutamist nõudvaid tegevusi; - strateegiaid, kuidas rakendada kuulamist, kõne, keelt, suhtlust igapäevastes rutiinsetes tegevustes; - kuidas anda lapse huvidest ja võimetest lähtuvat tagasisidet (järgmisel sessioonil); - mõistma lühiajalisi ja pikemaajalisi eesmärke; - aru saama lapse varajasest kommunikatsioonist; - arendada kindlustunnet laps – vanem suhetes jpm. Auditiiv-verbaalse metoodika põhimõtteid kasutatakse SA TÜK kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonnas ning meile teadaolevalt Tartu Hiie Koolis (www.hiiekool.ee) ja Tallinna Heleni Kooli Lasteaias (http://helen.edu.ee/lasteaed/). Kuulmisaparaatide kasutamise nõustamist teevad eeldatavasti kõik kuuldeaparaate väljastavad ettevõtted Eestis. 13 SA TÜK kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna varasem kogemus sarnase teenusega. SA TÜK kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonnas oleme alates 2000. aastast pakkunud kompleksseid rehabiliteerivaid tegevusi kuulmislangusega väikelastele ja nende lähivõrgustiku liikmetele. Lisaks toimub meie osakonnas ainsana Eestis sisekõrvaimplantaate vajavate inimeste (re)habilitatsioon. F*. Epidemioloogilised andmed Kuulmislangus on kõige enam levinud sensoorne haigus kogu maailmas. Uurimused on näidanud, et kuulmislangust esineb 6–17%-l (isegi kuni 20%-l) elanikkonnast (Taking action, Annual Report and Financial Statements 2014–2015). Hinnanguliselt on kogu maailmas ligikaudu 800 miljonit kuulmislangusega inimest, neist umbes 65% hinnatakse olevat kerge, 30% mõõdukaks ning 5% raske ja sügava kuulmislangusega. (Loit, 2013). Varajase ehk kõne- eelse kuulmislanguse esinemissagedus arvatakse olevat 1–2 juhtu 1000 lapse kohta ning pooltel juhtudest on see pärilik (Teek, 2007). Aastatel 2009-2012 sündis Eestis keskmiselt 15 104 last; aastas diagnoositi keskmiselt kuulmislangus 25 lapsel ehk 1,66 : 1000. Neist kuulmislanguse astme järgi on 5 kerget; 5 mõõdukat; 4 rasket; 4 sügavat ning 7 ühepoolset kuulmislangust aastas. 2014. aastal sai diagnoosi 36 last (sünde 12 606). (Sünnid, surmad ja loomulik iive; Paat-Ahi, G., Laarmann, H., Sikkut, R.; 2013,2014; SA TÜK kõrvakliiniku aastaaruanded 2009-2014). G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Senini on kuulmislangusega väikelastel võimalik olnud kasutada rehabilitatsiooni-, kohaliku omavalitsuse-, Haigekassa teenuseid. Olemasolevate teenuste puhul on tegemist üksikteenustega, mitte programmipõhise, süstemaatilise lähenemisega. Sageli pole ka üksikteenuste pakkumine mõningates Eesti omavalitsustes tagatud. Integreeritud rahastust rehabilitatsiooniprogrammi osutamisel Erinevate objektiivsete ja subjektiivsete kuulmisuuringute (Haigekassa rahastus) kordamisel on võimalik kuulmise seisundit jälgida ja hinnata dünaamikas ning vastavalt sellele koostada või korrigeerida rehabilitatsiooniprogrammi ning valida ja sobitada kuulmisabivahendeid. 14 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid Rehabilitatsiooniprogrammi seos riikliku tellimusega, kohaliku ja/või riikliku arengukavaga ning rehabilitatsiooniasutuse enda eesmärkidega. Riiklikult on tellitud ja rahastatud vastsündinute kuulmisskriining, mille eesmärgiks on võimalikult kiire kuulmislanguse diagnoosimine. Viimane omakorda võimaldab varajast habilitatsiooni ja rehabilitatsiooni, mis on seotud SA TÜK Kõrvakliiniku arengukava ja otorinolarüngoloogia erialal arengukavaga. Kuulmislangusega laste tavaharidussüsteemi integreerimist toetavad hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsiooni põhimõtted. 15 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed (vajadusel Kommentaar täpsusta vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta)  Psüühikahäire (v.a vaimupuue)  Vaimupuue  Keele- ja kõnepuue  Kuulmispuue Programmi sisenemisel Lapsed koos 0-3 lapsed (k.a) kui nad lähivõrgustikuga. Kurdid on saanud vanemad sisenevad kuulmislanguse programmi koos viipekeele diagnoosi. Programm tõlketeenusega ning suulist kestab kaks aastat. suhtlust valdava võrgustikuliikmega.  Nägemispuue  Liikumispuue  Liitpuue Programmi sisenemisel Lapsed koos 0-3 lapsed (k.a) kui nad lähivõrgustikuga. Kurdid on saanud vanemad sisenevad kuulmislanguse programmi koos viipekeele diagnoosi. Programm tõlketeenusega ning suulist kestab kaks aastat. suhtlust valdava võrgustikuliikmega. 16 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile 1. kes on kuulmislanguse esmadiagnoosi saanud 0-3 (k.a) laps ja tema lähivõrgustik (vanemad, hooldajad, elukohajärgsed tugispetsialistid) 2. kelle hooldajad on valinud lapsele oraalse kommunikatsiooniviisi 3. kellel on rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud on logopeedi / eripedagoogi / arsti / õe / psühholoogi / sotsiaaltöötaja teenus 4. kellel on määratud puue 5. kelle vanemad on programmi jooksul valmis täitma koduseid ülesandeid (päevik, harjutuslehed) 6. kes saavad koos lähivõrgustiku liikmetega osaleda esimesel aastal neljal kahepäevasel sessioonil ja teisel aastal kolmel kahepäevasel sessioonil Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. kes kasutab viipekeelset või alternatiivset kommunikatsiooni 2. kelle lähivõrgustik kasutab viipekeelset või muud alternatiivset kommunikatsiooni 3. ei osale aktiivselt programmis / ei täida programmis ettenähtud tingimusi vähemalt kahel korral 17 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: Programmi eesmärgid: 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid Tegutsemise- ja osalemise valdkonnad, milles soovitakse parandada kliendi suutlikkust/sooritust RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk B2300 Heli tajumine 1-4 0-2 B2301 Heli eristamine 1-4 0-2 B2302 Heliallika 1-4 0-4 (teatud kuulamisolukordades lokaliseerimine lokaliseerimine ja lateraliseerimine läbivalt B2303 Heli lateraliseerimine 1-4 probleemne, sama probleem on ka ühepoolselt implanteeritud lapse puhul). B2304 Kõne eristamine 1-4 0-2 B3100 Hääle tekitamine 1-4 0-3 B3101 Hääle kvaliteet 1-4 0-3 B3300 Kõne ladusus 1-4 0-4 B3301 Kõne rütm 1-4 0-4 B3302 Kõne kiirus 1-4 0-4 B3303 Kõne meloodia 1-4 0-4 D115 Kuulamine 1-4 0-4 D130 Jäljendamine 1-4 0-4 D135 Kordamine 1-4 0-4 D155 Oskuste omandamine 1-4 0-4 (vanematele) D160 Tähelepanu 1-4 0-4 koondamine D175 Probleemide 1-4 0-4 lahendamine (vanematele) 18  D177 Otsuste tegemine 1-4 0-4 (vanematele) D310 Suuliste sõnumite 1-4 0-4 vastuvõtmine D330 Rääkimine 1-4 0-3 D335 Mitteverbaalsete 1-4 0-4 sõnumite edastamine D350 Vestlus 1-4 0-4 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid Keskkonna mõjutegurid, mida soovitakse programmi tulemusena muuta ja soodustada RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk C1250 Kommunikatsiooni tavavahendid ja 1-4 1-2 tehnoloogia C1251 Kommunikatsiooni tavavahendid ja 1-4 1-2 tehnoloogia 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) Kuulmislangusega lapse lähivõrgustik on teadlik 80% kuulmislanguses/kurtuse mõjust lapse kõne ja keele arengule (hinnata alguses, vahepeal ja lõpus). Kuulmislangusega lapse lähivõrgustik on teadlik 80% 19 kuulmislanguses/kurtuse võimalikest sekundaarsetest probleemidest. Kuulmislangusega lapse lähivõrgustik on teadlik (elukohajärgsetest) 70% rehabilitatsioonivõimalustest. Kuulmislanguse/kurdi lapse lähivõrgustik oskab käsitleda ja hoolitseda 90% kuulmisabivahendite eest. Lähivõrgustikul on realistlikud ootused kuulmistehniliste abivahendite 80% kasuteguri osas erinevates kuulmiskeskkondades ja lapse erivajaduse osas. Lähivõrgustik on teadlik AVT põhimõtetest ja rakendab neis oskusi 70% igapäevaelus. LittlEars, PEACH ja IT-MAIS küsimustike põhjal ilmestub lapse 80% auditoorse käitumise positiivne dünaamika. 20 V. Programmi keskkond A. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. X rehabilitatsiooni(programmi)asutus Rehabilitatsiooniprogramm kliendi X keskkonnas a) Kodu x b) Lasteaed X Lasteaia õpetajate nõustamine kuulmislangusega lapse erivajadustest, ka lasteaias kohapeal. c) Kool x e) töökoht x f) Muu kliendi keskkond (nt huvikeskkond x vms) Muu keskkond (näiteks koostööpartnerite x Kohalik omavalitsus, (Töötukassa) juures, avalikus ruumis jms) lasteasutus 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Rehabilitatsiooniprogrammi läbiviimine toimub SA TÜK kõrvakliiniku kuulmise ja kõnetamise osakonna ruumides Kuperjanovi 1, Tartus, vajadusel lapse elukohajärgses lasteasutuses. Programmi käsutuses on erinevad ruumid hindamisteks ja nõustamisteks, olemas on vajaminevad testid ja tehnilised lahendused (kuulmislanguse määramine). Kuperjanovi 1 juurde saab sõita kesklinnast bussidega nr 20 ja 7; tagasi kesklinna bussiga nr 20. Autoga tulijatele on Kuperjanovi 1 juures parkimine tasuta. Kõrvakliiniku Vallikraavi tänava poolne sissepääs on kohaldatud vastavaks invatranspordile. 21 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient X on rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt. Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on X kaasatud programmitegevustesse tööpäeva vältel aga ei ööbi asutuses). Madala intensiivsusega X rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaasatud programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne). Hajusintensiivsusega programm – kliendi X -Esimesel aastal 4 x tegevused programmis on hajutatud pikemale kahepäevane programm. perioodile, toimuvad määratud graafiku alusel -Teisel aastal 3x vms. kahepäevane programm. 22 VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine Programmi sisenejate valikukriteeriumid: Laps siseneb programmi, kui on saanud kuulmislanguse diagnoosi ja tema jaoks kestab programm 2 aastat. Perekond saab infot rehabilitatsiooniprogrammi kohta rehabilitatsioonimeeskondade liikmetelt, lapse kuulmislanguse diagnoosinud asutuse töötajatelt. Koostöökokkulepped  Programmi tutvustamine erinevatel üritustel; samuti SKA informeerimine programmist;  Kohaliku omavalitsusega koostöös vajadusel viipekeele tõlketeenuse ja transpordi tellimine; kohapealse logopeedi/eripedagoogi teenuse organiseerimine lapsele; vajadusel psühholoogi teenuse organiseerimine vanematele/lapsele. B. Hindamine ja planeerimine Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine (teenus 1001). Erinevad spetsialistid hindavad lapse programmi sisenemisel tema ja pere tegevusvõimet; osalusvõimet; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust; abivahendite vajadust ning püstitavad selle alusel koostöös pereliikmetega eesmärgid ning koostavad tegevuskava. 1. Lapse kuulamisoskuse ja kõne arengu hindamisel kasutab logopeed järgmisi teste: 1) Auditiivse tegevuse kategooriad – ingl. k. Categories of auditori performance (CAP) (lisa 1); 2) Väikelaste teadliku kuulamisoskuse hindamise küsimustik ingl Infant-toddler meaningful auditory integration scale (IT-MAIS) (lisa 2); 3) Lapsevanemate küsimustik lapse kuulamisoskuse arengu kohta - ingl The parents' evaluation of aural/oral performance of children (PEACH) (lisa 3); 4) Kõne selguse kriteeriumid – ingl Speech Intelligibility Rating (SIR) Criteria (lisa 4); 23  5) Auditiivsete oskuste hindamise küsimustik - ingl The LittlEARS® Auditory Questionnaire (lisa 5); 6) Integreeritud arenguskaala (lisa 6). Meile teadaolevalt ei ole Eestis lisades välja toodud teste varem kasutatud, küll aga mujal maailmas, et hinnata kuulmislangusega laste kuulamisoskuse ja kõne arengut. 2. Psühholoog kasutab hindamisel Griffithśi testi ja WISC testi. 3. Lapsevanemate/lähivõrgustiku teadlikkuse hindamiseks kasutab sotsiaaltöötaja Pere tulemuste küsimustik (lisa 7); sisekõrvaimplantaadiga (SI) seotud ootuste küsimustikku (lisa 8). C. Sekkumine I aasta visiit 1 1. päev teenuse nimetus teenuse maht tundides Rehabilitatsiooni 2 Sotsiaaltöötaja: Perele programmi tutvustamine ning tegevuskava vajaduse kokkuleppimine. Kirjalike kokkulepete sõlmimine. Lapsevanemate (hooldajate) hindamine ja teadlikkuse hindamine kuulmislangusest, abivahenditest, kuulmislangusega rehabilitatsiooni lapse arendamisest. Lähivõrgustiku kõige esmane nõustamine keskendub planeerimine tavaliselt erivajadusega lapse toetus- ja teenusevõimalustest ülevaate andmisele. Hinnatakse pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut abivahendite saamiseks ja eriarstidel käimiseks. Tegeletakse lähivõrgustiku jõustamisega, sest tavaliselt on kuulmislanguse diagnoosist teadasaamine perele šokk. Meeskonnatöö. Rehabilitatsiooni 2 Arst: Lapsevanemate nõustamine, mis tugineb lapse kuulmisuuringute vajaduse tulemustele. Vastavalt individuaalse lapse diagnoosist selgitatakse haiguse hindamine ja kroonilist olemust, võimalikke tekkepõhjusi, kuulmislanguse piirangutest rehabilitatsiooni erinevatest kuulmiskeskkondades. Samuti selgitatakse erinevaid planeerimine kuulmisabivahendite võimalusi (kuuldeaparaat, sisekõrvaimplantaat, luukuulmis-implantaat jne). Vajadusel antakse lapse lähivõrgustiku liikmetele kuulmislanguse olemust selgitavaid kirjalikke materjale, mida saab järgmiste vastuvõttude ajal ühiselt arutada. Liitpuudega lapse puhul selgitatakse lapse kuulmislanguse ja lisavajaduse võimalikku mõju, sh duaalse sensoorse häire (nt kuulmis- ja nägemislangus) erinevaid aspekte. Meeskonnatöö. Rehabilitatsiooni 2 Logopeed: Esimese visiidi esimesel päeval toimub lapse kõige esmane vajaduse hindamine. Hinnatakse lapse üldist (sh füüsiline ja kognitiivne areng) ja kõne (- hindamine ja eelset) arengut, mille osas tuginetakse eakohase arengu kriteeriumitele ja rehabilitatsiooni auditiivsete oskuste arengut, mille hindamiseks kasutatakse lapsevanematele planeerimine mõeldud küsimustikke (Little Ears, PEACH, IT-MAIS; vt lisa nr 1-5). Lapsevanema kõige esmane logopeediline nõustamine, mis tugineb lapse hindamisel saadud infole:- anda vanemale tagasisidet uurimistulemuste kohta; - lähtuvalt uurimistulemustest seada edasised eesmärgid lapse kõne ja kuulamisoskuse arendamiseks (lähtuvalt lapse arengust uurimishetkel, lapse vanusest, lähima arengu tsoonist ja auditiiv-verbaalse teraapia põhimõtetest); - selgitada vanemale logopeedilise töö eesmärke verbaalse kõne ja kuulamisoskuse arendamise osas ning ootusi lapsevanematele (koduste ülesannete läbiviimine igapäevaste tegevuste käigus lähtudes auditiiv-verbaalse 24  teraapia meetodist); - arutatakse vanemaga elukohajärgse logopeedilise rehabilitatsiooniteenuse vajaduse ja võimaluste osas. Meeskonnatöö. Uuringud. Otomikroskoopia välis- ja keskkõrva hindamiseks. Perifeerset kuulmissüsteemi Integreeritud hindavad objektiivsed uuringud, mille hulka kuuluvad otoakustiliste rahastus (HK) emissioonide mõõtmine ning tümpanogramm. Elektrofüsioloogilised uuringud, mille hulka kuuluvad ajutüve potentsiaalide (auditory brainstem responses ehk ABR) ja auditoorsete püsiseisundi vastuste (auditory steady state responses ehk ASSR) mõõtmine. 2. päev Rehabilitatsiooni 2 Logopeed: Lapsevanematele antakse konkreetsed kodused ülesanded lapse kõne vajaduse ja kuulamisoskuse arendamiseks. Logopeed viib ülesanded lapsega näitlikult hindamine ja läbi, et vanemad teaksid, mida nendelt oodatakse, ning tunneksid ennast seeläbi rehabilitatsiooni tegevusi iseseisvalt sooritades kindlamana. Lapsevanem saab logopeedi planeerimine juhendamisel tegevusi koos lapsega läbi proovida, vajadusel nõu küsida ja arutada. Lapsevanemale selgitatakse, mis on iga ülesande laiem eesmärk, millist tulemust oodatakse. Kuna iga lapse, kes programmi siseneb, täpne vanus ja areng on erinev, siis koostatakse iga lapse jaoks individuaalne tegevuskava, mida muudetakse vastavalt lapse edasijõudmisele antud ülesannetes. Vanemal palutakse pidada päevikut nii lapse kuulamisoskuse ja kõne arengu (panna kirja kõik uus, mida lapsevanemad antud valdkondade arengus märkavad) kui ülesannete läbiviimise kohta (tegevuse läbiviimise aeg, koht, tegevuse sisu, tegevuse tulemus). Dokumentatsiooni vormistamine. Rehabilitatsiooni 2 vajaduse Sotsiaaltöötaja: Vanematele antakse tagasisidet teadlikkusega seotud uuringute hindamine ja kohta. Lähtuvalt uuringute tulemustest antakse täiendavalt infot. Planeeritakse rehabilitatsiooni edasisi tegevusi (võrgustikutöö elukohajärgselt). Dokumentatsiooni planeerimine vormistamine. Rehabilitatsiooni 1 vajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni Õde: Kuulmisabivahendi sobitamine, reguleerimine, kasutama õpetamine. planeerimine Dokumentatsiooni vormistamine. Meeskonnatöö. Rehabilitatsiooni 1,5 vajaduse hindamine ja Psühholoog: lapse kognitiivse arengu hindamine. Pere psühholoogilise rehabilitatsiooni toimetuleku hindamine. Pere nõustamine erivajadusega lapsega toimetuleku planeerimine osas. Meeskonnatöö. Dokumentatsiooni vormistamine. Rehabilitatsiooni 1 Arst: Adresseeritakse võimalikke küsimusi, mis lapsevanematel või lapsel vajaduse eelmisel päeval jagatud informatsiooni põhjal võib olla tekkinud. Koostöös hindamine ja lapsevanemate ja ka vanemas eas lastega otsustatakse ühiselt kuulmisabivahendi rehabilitatsiooni osas. Leiab aset kuulmisabivahendi vajaduse hindamine. Vastavalt valitud planeerimine kuulmisabivahendile selgitatakse iga abivahendi saamise/sobitamise kriteeriume, nende eeliseid ja puudusi, abivahendi kasutamisega seotud riskikäitumise erinevaid aspekte. Rõhutatakse regulaarse kuulmisabivahendi kandmise vajalikkust. Selgitatakse binauraalse (st kahe kõrvaga kuulmine) kuulmise olulisust igapäevases kommunikatsioonis. Dokumentatsiooni vormistamine. Sessioonide- 3 Logopeedi teenus vastavalt lapse vajadustele ja hindamiste tulemustele. vahelisel perioodil elukohajärgne logopeedi individuaal-teenus visiit 2 1. päev 25 Logopeedi 1 Vanematele antakse tagasisidet lapse hindamise tulemuste kohta. Info pereteenus lapsevanematelt tehtud koduse töö osas, s.o tegevuspäeviku sissekannete üle vaatamine ning arutelu tehtud töö ja objektiivsete tulemuste osas. Kodus läbiviidud/harjutatud arendustegevuste ettenäitamine (lapsevanem koos lapsega). Tagasiside lapsevanemale tehtud koduse töö osas. Logopeedi 1 Lapse kõne (-eelse) ja auditiivsete oskuste arengu hindamine dünaamikas. individuaal- Dünaamika hindamiseks kasutatakse samu kriteeriumeid ja teste, mida kasutati teenus lapse esmasel hindamisel (viited). Sotsiaal- 2 Lapsevanemate (hooldajate) teadlikkuse hindamine kuulmislangusest, töötaja abivahenditest, kuulmislangusega lapse arendamisest. Tagasiside andmine ja pereteenus edasise tegevuskava planeerimine. Uuringud. Otomikroskoopia välis- ja keskkõrva hindamiseks. Perifeerset kuulmissüsteemi Integreeritud hindavad objektiivsed uuringud, mille hulka kuuluvad otoakustiliste rahastus emissioonide mõõtmine ning tümpanogramm. (HK) Arsti teenus 1 Lapsevanemate nõustamine, mis tugineb lapse hiljutistele kuulmisuuringute tulemustele. Uuringutulemuste dünaamika selgitamine. Adresseeritakse tekkinud küsimusi. Arutatakse läbi erinevad kuulmislangusega seotud aspektid, et veenduda lapsevanemate ja teiste lähivõrgustiku liikmete arusaama lapse kroonilise haiguse olemusest. Õe 2 Kuulmisabivahendite reguleerimine vastavalt teostatud uuringutele. individuaal- teenus 2. päev Logopeedi 1 Lapsevanematele antakse kodused ülesanded lähtuvalt konkreetse lapse pereteenus edasijõudmisest kõne ja kuulamisoskuse valdkonnas (s.o eelnevalt õpitud oskuste kinnistamine vajadusel, uute oskuste lisamine). Logopeed viib ülesanded lapsega näitlikult läbi, et vanemad teaksid, mida nendelt oodatakse ning tunneksid ennast seeläbi tegevusi iseseisvalt sooritades kindlamana. Lapsevanem saab logopeedi juhendamisel tegevusi koos lapsega läbi proovida, vajadusel nõu küsida ja arutada. Lapsevanemale selgitatakse, mis on iga ülesande laiem eesmärk, millist tulemust oodatakse. Vanemal palutakse pidada päevikut nii lapse kuulamisoskuse ja kõne arengu (panna kirja kõik uus, mida lapsevanemad antud valdkondade arengus märkavad) kui ülesannete läbiviimise kohta (tegevuse läbiviimise aeg, koht, tegevuse sisu, tegevuse tulemus). Arsti teenus 1 Vastavalt individuaalsele lapsele sobitatud kuulmisabivahendile selgitatakse selle abivahendi riskikäitumise aspekte, limitatsioone ning kasumlikkust. Veendutakse, et lapsevanemad oskavad kuulmisabivahendit kasutada. Sotsiaaltööta 3 Visiitidevaheline võrgustikutöö KOV-ga teenuste koordineerimise osas. ja pereteenus Lähivõrgustiku vastavasisulise ülevaate andmine. Täiendavate abivahendite saamise protsessi tutvustamine. Lähivõrgustiku sotsiaalse toimetuleku, ootuste hindamine kuulmislangusega lapse kasvatamise/arendamise osas. Sessioonide- 3 Logopeedi teenus vastavalt lapse vajadustele ja hindamiste tulemustele. vahelisel perioodil elukohajärgn e logopeedi individuaal- teenus visiit 3 1. päev Logopeedi 1 Lapse kõne (-eelse) ja auditiivsete oskuste arengu hindamine dünaamikas. individuaal- Dünaamika hindamiseks kasutatakse samu kriteeriumeid ja teste, mida kasutati teenus lapse esmasel hindamisel (viited). 26 Logopeedi 1 Vanematele antakse tagasisidet lapse hindamise tulemuste kohta. Info pereteenus lapsevanematelt tehtud koduse töö osas, so tegevuspäeviku sissekannete ülevaatamine ja arutelu tehtud töö ja objektiivsete tulemuste osas. Kodus läbiviidud/harjutatud arendustegevuste ettenäitamine (lapsevanem koos lapsega). Tagasiside lapsevanemale tehtud koduse töö osas. Sotsiaaltööta 2 Lapsevanemate (hooldajate) teadlikkuse hindamine kuulmislangusest, ja pereteenus abivahenditest, kuulmislangusega lapse arendamisest. Vajadusel täiendavate ressursside kaasamine. Koostöös lastevanematega täiendava nõustamisvajaduse väljaselgitamine lähivõrgustikule (sh lasteasutus). Uuringud. Otomikroskoopia välis- ja keskkõrva hindamiseks. Perifeerset kuulmissüsteemi Integreeritud hindavad objektiivsed uuringud, mille hulka kuuluvad otoakustiliste rahastus emissioonide mõõtmine ning tümpanogramm. (HK) Arsti teenus 1 Lapsevanemate nõustamine, mis tugineb lapse hiljutistele kuulmisuuringute tulemustele. Kuna lapse kasvades on võimalik kasutada teisi täpsemaid kuulmisuuringuid, siis vajadusel selgitatakse erinevate uurimustulemuste dünaamikat vastavalt kasutatavale kuulmisuuringule. Adresseeritakse tekkinud küsimusi. 2. päev Logopeedi 1 Lapsevanematele antakse kodused ülesanded lähtuvalt konkreetse lapse pereteenus edasijõudmisest kõne ja kuulamisoskuse valdkonnas (s.o eelnevalt õpitud oskuste kinnistamine vajadusel, uute oskuste lisamine). Logopeed viib ülesanded lapsega näitlikult läbi, et vanemad teaksid, mida nendelt oodatakse ning tunneksid ennast seeläbi tegevusi iseseisvalt sooritades kindlamana. Lapsevanem saab logopeedi juhendamisel tegevusi koos lapsega läbi proovida, vajadusel nõu küsida ja arutada. Lapsevanemale selgitatakse, mis on iga ülesande laiem eesmärk, millist tulemust oodatakse. Vanemal palutakse pidada päevikut nii lapse kuulamisoskuse ja kõne arengu (panna kirja kõik uus, mida lapsevanemad antud valdkondade arengus märkavad) kui ülesannete läbiviimise kohta (tegevuse läbiviimise aeg, koht, tegevuse sisu, tegevuse tulemus). Sotsiaaltööta 2 Tagasiside lapsevanematele. Võrgustikutöö lasteasutustega. ja pereteenus Sotsiaaltööta 4 Võrgustikutöö lasteasutustega. ja individuaal- teenus Transport võrgustikulii kmete juurde Õe 1 Kuulmisabivahendite reguleerimine vastavalt teostatud uuringutele. individuaal- teenus Psühholoogi 1 Pere nõustamine erivajadusega lapsega toimetuleku osas. pereteenus Arsti teenus 1 Veendutakse, et lapsevanemad mõistavad oskavad kuulmisabivahendit kasutada. Lähivõrgustiku liikmetele õpetatakse sügavuti, kuidas kuulmisabivahendit kasutada, hooldada, kuidas rikke korral käituda, kuidas erinevates kuulmiskeskkondades kuulmisabivahendit efektiivselt kasutada. Teostatakse praktiline õpetus ning veendutakse, et lapsevanematel on piisav ülevaade kuulmisabivahendi kasutusest ja olemusest. Rõhutatakse regulaarse kuulmisabivahendi kandmise vajalikkust ning adresseeritakse võimalikke kuuldeparaaatide regulaarse kandmisega tekkinud probleeme. Sessioonide- 4 Logopeedi teenus vastavalt lapse vajadustele ja hindamiste tulemustele. vahelisel perioodil elukohajärgn e logopeedi individuaal- teenus 27 visiit 4 1. päev Logopeedi 1 Esimese aasta viimasel visiidil toimub vahehindamine. Dünaamikas hinnatakse individuaal- lapse üldist (sh füüsiline ja kognitiivne areng) ja kõne (-eelset) arengut, mille teenus osas tuginetakse eakohase arengu kriteeriumitele ja auditiivsete oskuste arengut, mille hindamiseks kasutatakse lapsevanematele mõeldud küsimustikke. Logopeedi 2 Vanematele antakse tagasisidet lapse hindamise tulemuste kohta. Info pereteenus lapsevanematelt tehtud koduse töö osas, s.o tegevuspäeviku sissekannete üle vaatamine ja arutelu tehtud töö ja objektiivsete tulemuste osas. Kodus läbiviidud/harjutatud arendustegevuste ettenäitamine (lapsevanem koos lapsega). Tagasiside lapsevanemale tehtud koduse töö osas. Psühholoogi 1 Pere nõustamine erivajadusega lapsega toimetuleku osas. pereteenus Arsti teenus 1 Lapsevanemate nõustamine, mis tugineb lapse hiljutistele kuulmisuuringute tulemustele. Uuringutulemuste dünaamika selgitamine. Võimalike küsimuste adresseerimine. Uuringud. Otomikroskoopia välis- ja keskkõrva hindamiseks. Perifeerset kuulmissüsteemi Integreeritud hindavad objektiivsed uuringud, mille hulka kuuluvad otoakustiliste rahastus emissioonide mõõtmine ning tümpanogramm. Käitumislik uuring (HK) funkstionaalse kuulmise hindamiseks ilma kuulmisabivahendita ja koos kuulmisabivahenditega. 2. päev Logopeedi 2 Lapsevanematele antakse kodused ülesanded lähtuvalt konkreetse lapse pereteenus edasijõudmisest kõne ja kuulamisoskuse valdkonnas (s.o eelnevalt õpitud oskuste kinnistamine vajadusel, uute oskuste lisamine). Logopeed viib ülesanded lapsega näitlikult läbi, et vanemad teaksid, mida nendelt oodatakse ning tunneksid ennast seeläbi tegevusi iseseisvalt sooritades kindlamana. Lapsevanem saab logopeedi juhendamisel tegevusi koos lapsega läbi proovida, vajadusel nõu küsida ja arutada. Lapsevanemale selgitatakse, mis on iga ülesande laiem eesmärk, millist tulemust oodatakse. Vanemal palutakse pidada päevikut nii lapse kuulamisoskuse ja kõne arengu (panna kirja kõik uus, mida lapsevanemad antud valdkondade arengus märkavad) kui ülesannete läbiviimise kohta (tegevuse läbiviimise aeg, koht, tegevuse sisu, tegevuse tulemus). Rehabilitatsi 5 Esimese aasta rehabilitatsiooniprotsessi vahehindamine. Meeskonnatöö. ooni Tagasiside lapsevanematele, vajadusel võrgustikule. Edasise tegevuskava tulemuste täpsustamine: hindamistulemuste fikseerimine rehabilitatsiooniprogrammi hindamine tegevuskavas. Eesmärkide püstitamine programmi teiseks aastaks. Arsti teenus 1 Selgitatakse kuuldeaparaatide regulaarse peenhäälestamise vajadust. Lisaks seletatakse individuaalsete kuulisaparaadi otsikute regulaarse vahetamise vajadust vastavalt lapse kasvule. Rõhutatakse regulaarse kuulmisabivahendi kandmise vajalikkust ning adresseeritakse võimalikke kuuldeparaaatide regulaarse kandmisega seotud probleeme. Sessioonide- 5 Logopeedi teenus vastavalt lapse vajadustele ja hindamiste tulemustele. vahelisel perioodil elukohajärgn e logopeedi individuaal- teenus II aasta visiit 1 1. päev Logopeedi 1 Dünaamikas hinnatakse lapse üldist (sh füüsiline ja kognitiivne areng) ja kõne individuaal- (-eelset) arengut, mille osas tuginetakse eakohase arengu kriteeriumitele ja teenus auditiivsete oskuste arengut, mille hindamiseks kasutatakse lapsevanematele mõeldud küsimustikke. 28 Logopeedi 2 Vanematele antakse tagasisidet lapse hindamise tulemuste kohta. Info pereteenus lapsevanematelt tehtud koduse töö osas, s.o tegevuspäeviku sissekannete ülevaatamine ja arutelu tehtud töö ja objektiivsete tulemuste osas. Kodus läbiviidud/harjutatud arendustegevuste ettenäitamine (lapsevanem koos lapsega). Tagasiside lapsevanemale tehtud koduse töö osas. Õe 1 Kuulmisabivahendite reguleerimine vastavalt teostatud uuringutele. individuaal- teenus Arsti teenus 1 Lapsevanemate nõustamine, mis tugineb lapse hiljutistele kuulmisuuringute tulemustele. Uuringutulemuste dünaamika selgitamine. Võimalike küsimuste adresseerimine. Liitpuudega lapse lisavajaduste hindamine ning lähivõrgustiku liikmete konsulteerimine vastavalt. Uuringud. Otomikroskoopia välis- ja keskkõrva hindamiseks. Perifeerset kuulmissüsteemi Integreeritud hindavad objektiivsed uuringud, mille hulka kuuluvad otoakustiliste rahastus emissioonide mõõtmine ning tümpanogramm. Käitumislik uuring (HK) funkstionaalse kuulmise hindamiseks ilma kuulmisabivahendita ja koos kuulmisabivahenditega. 2. päev Logopeedi 2 Lapsevanematele antakse kodused ülesanded lähtuvalt konkreetse lapse pereteenus edasijõudmisest kõne ja kuulamisoskuse valdkonnas (s.o eelnevalt õpitud oskuste kinnistamine vajadusel, uute oskuste lisamine). Logopeed viib ülesanded lapsega näitlikult läbi, et vanemad teaksid, mida nendelt oodatakse ning tunneksid ennast seeläbi tegevusi iseseisvalt sooritades kindlamana. Lapsevanem saab logopeedi juhendamisel tegevusi koos lapsega läbi proovida, vajadusel nõu küsida ja arutada. Lapsevanemale selgitatakse, mis on iga ülesande laiem eesmärk, millist tulemust oodatakse. Vanemal palutakse pidada päevikut nii lapse kuulamisoskuse ja kõne arengu (panna kirja kõik uus, mida lapsevanemad antud valdkondade arengus märkavad) kui ülesannete läbiviimise kohta (tegevuse läbiviimise aeg, koht, tegevuse sisu, tegevuse tulemus). Sotsiaaltööta 2 Pere sotsiaalse toimetuleku hindamine, täiendavate ressursivajaduste ja pereteenus väljaselgitamine; koostöökokkulepped programmi teiseks aastaks, sh koostöö Transport lasteasutusega ja/või KOV-ga. võrgustikulii kmete juurde Arsti teenus 1 Veendutakse, et lapsevanemad oskavad kuuldeparaati hooldada ning rikke korral veaotsingut teostada. Veendutakse, et lapsevanemad mõistavad kuuldeparaatide regulaarse peenhäälestamise vajadust ning individuaalsete otsikute vahetamise tarvidust. Sessioonide- 13 Logopeedi teenus vastavalt lapse vajadustele ja hindamiste tulemustele. vahelisel perioodil elukohajärgn e logopeedi individuaal- teenus visiit 2 1. päev Logopeedi 1 Esimese aasta viimasel visiidil toimub vahehindamine. Dünaamikas hinnatakse individuaal- lapse üldist (sh füüsiline ja kognitiivne areng) ja kõne (-eelset) arengut, mille teenus osas tuginetakse eakohase arengu kriteeriumitele (viide) ja auditiivsete oskuste arengut, mille hindamiseks kasutatakse lapsevanematele mõeldud küsimustikke. Logopeedi 2 Vanematele antakse tagasisidet lapse hindamise tulemuste kohta. Info pereteenus lapsevanematelt tehtud koduse töö osas, so tegevuspäeviku sissekannete ülevaatamine ja arutelu tehtud töö ja objektiivsete tulemuste osas. Kodus läbiviidud/harjutatud arendustegevuste ettenäitamine (lapsevanem koos lapsega). Tagasiside lapsevanemale tehtud koduse töö osas. 29 Arsti teenus 1 Lapsevanemate nõustamine, mis tugineb lapse hiljutistele kuulmisuuringute tulemustele. Uuringutulemuste dünaamika selgitamine. Võimalike küsimuste adresseerimine. Liitpuudega lapse lisavajaduste hindamine ning lähivõrgustiku liikmete konsulteerimine vastavalt. 2. päev Logopeedi 2 Lapsevanematele antakse kodused ülesanded lähtuvalt konkreetse lapse pereteenus edasijõudmisest kõne ja kuulamisoskuse valdkonnas (s.o eelnevalt õpitud oskuste kinnistamine vajadusel, uute oskuste lisamine). Logopeed viib ülesanded lapsega näitlikult läbi, et vanemad teaksid, mida nendelt oodatakse ning tunneksid ennast seeläbi tegevusi iseseisvalt sooritades kindlamana. Lapsevanem saab logopeedi juhendamisel tegevusi koos lapsega läbi proovida, vajadusel nõu küsida ja arutada. Lapsevanemale selgitatakse, mis on iga ülesande laiem eesmärk, millist tulemust oodatakse. Vanemal palutakse pidada päevikut nii lapse kuulamisoskuse ja kõne arengu (panna kirja kõik uus, mida lapsevanemad antud valdkondade arengus märkavad) kui ülesannete läbiviimise kohta (tegevuse läbiviimise aeg, koht, tegevuse sisu, tegevuse tulemus). Arsti teenus 1 Lapse kasvades selgitatakse erinevate kuulmiskeskkonade mõju kuulmisabivahendi efektiivsusele, sh õpetatakse mürarikkas keskkonnas hakkamasaamist (nt lasteaed) ning väliskeskkonnas esinevate riskiteguritega arvestamist (nt tuul, vihm). Sessioonide- 13 Logopeedi teenus vastavalt lapse vajadustele ja hindamiste tulemustele. vahelisel perioodil elukohajärgn e logopeedi individuaal- teenus visiit 3 1. päev Logopeedi 1 Toimub kõige viimane hindamine dünaamikas. Hinnatakse lapse üldist (sh individuaal- füüsiline ja kognitiivne areng) ja kõne (-eelset) arengut, mille osas tuginetakse teenus eakohase arengu kriteeriumitele ja auditiivsete oskuste arengut, mille hindamiseks kasutatakse lapsevanematele mõeldud küsimustikke. Logopeedi 2 Vanematele antakse tagasisidet lapse hindamise tulemuste kohta. Viimaste pereteenus hindamistulemuste võrdlemine esmase hindamise tulemustega – dünaamika lapse kõne ja kuulamisoskuse arengus; olemasolevad oskused antud valdkondades. Info lapsevanematelt tehtud koduse töö osas, s.o tegevuspäeviku sissekannete ülevaatamine ja arutelu tehtud töö ja objektiivsete tulemuste osas. Kodus läbiviidud/harjutatud arendustegevuste ettenäitamine (lapsevanem koos lapsega). Tagasiside lapsevanemale tehtud koduse töö osas. Arsti teenus 1 Lapsevanemate nõustamine, mis tugineb lapse hiljutistele kuulmisuuringute tulemustele. Uuringutulemuste dünaamika selgitamine. Võimalike küsimuste adresseerimine. Liitpuudega lapse lisavajaduste hindamine ning lähivõrgustiku liikmete konsulteerimine vastavalt. Uuringud. Otomikroskoopia välis- ja keskkõrva hindamiseks. Perifeerset kuulmissüsteemi Integreeritud hindavad objektiivsed uuringud, mille hulka kuuluvad otoakustiliste rahastus emissioonide mõõtmine ning tümpanogramm. Käitumislik uuring (HK) funkstionaalse kuulmise hindamiseks ilma kuulmisabivahendita ja koos kuulmisabivahenditega. 2. päev Logopeedi 2 Kokkuvõte tehtud tööst programmi käigus. Koostöös vanemaga ja vanema pereteenus nõusolekul toetada vajadusel elukohajärgse logopeedi teenuse süstemaatilist ja järjepidevat jätkamist (lasteaed, rehabilitatsiooniasutus) lapse kõne arengu efektiivsemaks toetamiseks. Vajadusel kuulmiskeskuse logopeedi poolne nõustamine vastavas asutuses/vastavatele spetsialistidele. Antud puudespetsiifikast lähtuvalt jäävad lapsed meie keskusesse käima ka peale programmi lõppemist, mistõttu on võimalik ka edaspidi jooksvalt hinnata programmi jooksul läbiviidud töö tulemusi ja jälgida kuulamisoskuse ja kõne 30  arengut dünaamikas. Sotsiaaltööta 3 Pere toimetuleku hindamine ja tagasisidestamine. Vanemate tagaside ja pereteenus programmile. Programmi lõpphindamine, nõustamise ja teenuste koordineerimise lõpphindamine rehabilitatsiooniprogrammi lõppedes. Õe 1 Veendutakse, et lapsevanemad oskavad kuuldeapaarti õigesti kasutada, oskavad individuaal- kuuldeaparaadi rikke korral võimalikku viga leida, teavad kuulmisabivahendi teenus kasutamisega seotud aspekte erinevates kuulmiskeskkondades. Psühholoogi 2 Pere psühholoogilise toimetuleku hindamine erivajadusega lapse kasvatamisel. pereteenus Arsti teenus 1 Veendutakse, et lähivõrgustiku liikmetel on arusaam lapse haiguse kroonilisest olemusest, selle prognoosist, liitpuude olemasolul selle mõjust kuulmislangusele. Rehabilitatsi 7 Kokkuvõte programmi vältel teostatud tegevustest. Rehabilitatsiooniprogrammi ooni lõpphindamine. Meeskonnatöö. Tagasiside lapsevanematele, vajadusel tulemuste võrgustikule. Edasise tegevuskava täpsustamine: hindamistulemuste hindamine fikseerimine. Edasisse tegevus- ja sekkumiskava planeerimine. Sõltuvalt lapse vajadusest võib programmi maksumuses ette tulla muudatusi. Rehabilitatsiooniprogrammi maksumus spetsialistide kaupa on toodud lisas 9 (eraldi fail). D. Tulemuste hindamine I aasta lõpus toimub rehabilitatsioonitulemuste vahehindamine (teenus 1003), mille käigus hinnatakse eesmärkide saavutamist ning püstitatakse uued eesmärgid ning täiendatakse tegevuskava. Aluseks vahehindamise hinnanguleht (lisa 10a) Meeskonnatöö (sotsiaaltöötaja, logopeed, arst) 2 tundi. II aasta lõpus (programmi lõppedes) toimub rehabilitatsiooni tulemuste hindamine (teenus 1003), kokkuvõtte tegemine rehabilitatsiooniprotsessist, seda soodustavatest ja takistavatest teguritest. Aluseks lõpphindamise hinnanguleht (lisa 10b). Meeskonnatöö (sotsiaaltöötaja, logopeed, arst) 2,5 tundi. E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Programmi lõppedes hindame osalejaid vastavalt programmi B-osas toodud eesmärkidele. Sihtgrupi eripära tõttu käivad programmis osalejad ka edaspidi SA TÜK kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonnas kuulmisuuringutel või kuulmisabivahendite seadistamisel, mis võimaldab meil regulaarsete ajaperioodide jooksul saada tagasisidet programmi eesmärkide saavutamise osas. Rahulolu programmiga hindame 6 kuud peale programmi lõppemist küsimustikuga. Kvaliteedi tagamiseks planeerimine liitumist EQUASS süsteemiga. 31 VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? Kirjeldage nii siseseid kui väliseid tegureid, mis aitavad kaasa programmi edukusele SA TÜK kõrvakliiniku kuulmise ja kõnetamise osakond on kuulmislangusega väikelaste rehabilitatsiooniga tegelenud eelmise sajandi lõpukümnenditest saadik. 1996. aastal loodi iseseisev Kuulmis-, tasakaalu- ja kõnekeskus. Kuulmise ja kõnetamise osakonna statsionaarne osakond avati 2000. aastal. SA TÜ Kliinikumil on olemas Haigekassa lepingud, mistõttu saame kasutada sealset rahastust integreeritult kuulmis- ja vajadusel ka muude meditsiiniliste uuringute tegemisel. B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Kirjeldage tegureid, mis võivad takistada teie programmi edukust ja milles näete vajadust areneda Kvaliteedi tagamiseks planeerimine liitumist EQUASS süsteemiga. C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? 32 VII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu  Akhtar, N. (2005). The robustness of learning through overhearing. Developmental Science, 8(2), pp. 199-209.  Ben-Itzhak, D., Most, T., Weisel, A. (2005). Relationship among Professionals´ Knowledge, Experience, and Expectations Regarding Coclear Implants. American Annals of the Deaf. Vol 150, No 4, pp 329-342.  Ching, T. Y., Hill, M. (2005). The parents’ evaluation of aural/oral performance of children (PEACH) rating scale. Chatswood, New South Wales, Australia: Australian Hearing. Retrieved August, 18, 2011.  Cole, E.B; Flexer, C. (2015). Children with Hearing Loss: Developing Listening and Talking Birth to Six.  Duval, M., Grimmer, J. F., Meier, J., Muntz, H. R., Park, A. H. (2015). The effect of age on pediatric tympanoplasty outcomes: A comparison of preschool and older children. International journal of pediatric otorhinolaryngology, 79(3), pp. 336-341.  Estabrooks, W. (2000). 50 Frequently Asked Questions About Auditory-Verbal Therapy.  Estabrooks, W. (2006). Auditory-Verbal Therapy and Practice.  Family Outcomes Survey. Versioon 2-5-10. Külastatud aadressil: http://ectacenter.org/~pdfs/eco/FOS-Revised.pdf  Granström, G., Bergström, K., Odersjö, M.. Tjellström, A. (2001). Osseointegrated implants in children: experience from our first 100 patients. Otolaryngology--Head and Neck Surgery, 125(1), pp. 85-92.  Estonian translation of Integrated Scales of Development from Listen Learn and Talk  Greenberg, M.T., Kusché, C.A. (1998). Preventive intervention for school-age deaf children: The PATHS curriculum. Journal of Deaf Studies and Deaf Education, pp.49- 63. 33  Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon. Külastatud aadressil: https://www.htm.ee/sites/default/files/hev_kotseptsioon.pdf  Holzinger, D., Fellinger, J., Beitel, C. (2011). Early onset of family centred intervention predicts language outcomes in children with hearing loss. International journal of Pediatric Otorhinolaryngology, 75(2), pp. 256-260.  Loit, R. (koostaja) (2013). Viipekeelne kurt laps koolis. Külastatud aadressil: file:///C:/Users/Mari/Downloads/Viipekeelne%20laps_veeb%20(3).pdf  Marazita, M. L., Ploughman, L. M., Rawlings, B., Remington, E., Arnos, K. S., & Nance, W. E., 1993. Genetic epidemiological studies of early‐onset deafness in the US school‐age population. American journal of medical genetics, 46(5), pp. 486-491.  Minuchin, S., Fishman, C.H. (2002). Family Therapy Techniques.  Moeller, M. P., Carr, G., Seaver, L., Stredler-Brown, A., Holzinger, D. (2013). Best Practices in Family-Centered Early Intervention for Children Who Are Deaf or Hard of Hearing: An International Consensus Statement. Journal of Deaf Studies and Deaf Education. 18:4 October pp 429-445.  Otorinolarüngoloogia erialal arengukava. Külastatud aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arenguka vad/otorinolaryngoloogia_1_.pdf  Paat-Ahi, G., Laarmann, H., Sikkut, R. (2013). Vastsündinute kuulmise skriiningu projekti 2004-2012 auditiaruanne. Külastatud aadressil: http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/Vastsuendinute_kuulmise_skrii ning_Auditi_aruanne.pdf  Paat-Ahi, G., Laarmann, H., Sikkut, R. (2014). Vastsündinute kuulmise skriiningu programmi hindamise tulemused. Eesti Arst 2014; 93(10):571–577  Pittman, A. (2011). Children’s performance in complex listening conditions: Effects of hearing loss and digital noise reduction. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, 54(4), pp.1224-1239.  Pollack, D. (1970). Educational Audiology for the Limited-Hearing Infant.  Reilson, M. (2013). Kuulmislangusega laps tavakoolis ja viipekeeletõlk. Eripedagoogika, pp 31 - 35.  SA TÜ kliinikum kõrvakliiniku 2014 aasta aastaaruanne. Külastatud aadressil: file:///C:/Users/Mari/Downloads/Korvakliiniku_2014_a_aastaaruanne.pdf 34  SA TÜ kliinikum kõrvakliiniku 2013 aasta aastaaruanne. Külastatud aadressil: file:///C:/Users/Mari/Downloads/Korvakliiniku_2013_a_aastaaruanne.pdf  SA TÜ kliinikum kõrvakliiniku 2010 aasta aastaaruanne. Külastatud aadressil: file:///C:/Users/Mari/Downloads/Korvakliiniku_aastaaruanne_2010.pdf  SA TÜ kliinikum kõrvakliiniku 2010 aasta aastaaruanne. Külastatud aadressil: file:///C:/Users/Mari/Downloads/Korvakliiniku_aastaaruanne_2009.pdf  Smith, R. J., Bale, J. F., & White, K. R. (2005). Sensorineural hearing loss in children. The Lancet, 365(9462), pp. 879-890.  Sotsiaalhoolekande seadus. RT I 1995, 21,323. Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011047?leiaKehtiv  Stevenson, J., McCann, D., Watkin, P., Worsfold, S., & Kennedy, C. (2010). The relationship between language development and behaviour problems in children with hearing loss. Journal of Child Psychology and Psychiatry, 51(1), pp. 77-83.  Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta. Külastatud aadressil: https://www.stat.ee/34268  Zimmerman-Philips, Osberger, Robbins, (1997). IT-MAIS: Infant Toddler Meaningful Auditory Integration Scale. Külastatud aadressil: http://www.amymcconkeyrobbins.com/PDF/it-mais_brochure.pdf  Taking action, Annual Report and Financial Statements 2014–15. Külastatud aadressil: http://www.actiononhearingloss.org.uk/~/media/Documents/Corporate%20planning% 20and%20business%20analysis/A1017_Annual_Report%202015_interactive_v3.ashx  Teek, R. (2010). The genetic causes of early onset hearing loss in Estonian children, Tartu Ülikool. Doktoritöö.  Teek, R., Raukas, E., Oitma, E., Kruustük, K., Žordania, R., Joost, K., Kull, M., Õunap, K. (2007). Pärilik ehk geneetiline kuulmislangus. Eesti Arst, 86(4), 254 - 261.  Tsiakpini, et al., 2004 The LittlEARS® Auditory Questionnaire.  Urbabtschitsch, V. (1895). Auditory Training for Deaf Mutism and Acquired Deafness.  Wolfe, J., Schafer, E.C. (2015). Programming Cochlear Implants. Plural Publishing Inc. 35  Yoshinaga-Itano, C., Sedey, A. L., Coulter, D. K., Mehl, A. L. (1998). Language of early-and later-identified children with hearing loss. Pediatrics, 102(5), pp. 1161- 1171. 36 Lisa 1 Auditiivse tegevuse kategooriad Categories of auditori performance CAP NIMI ________________________________________ SÜNNIAEG____________________________________ LAPSE VANUS IMPLANTEERIMISEL_______________________________ IMPLANTEERIMISKUUPÄEV______________________________________ Enne Toimingu kategooria Implanteeri 6 kuud 12 kuud 24 kuud 36 kuud implan- -misjärgselt teerimist Ei ole teadlik ümbritsevatest häältest Reageerib ümbritsevatele helidele (vähemalt neljas situatsioonis) Reageerib kõnele/kõnehäälele Tunneb ära ümbritsevad (olme)helid (täiskasvanu on kindel, et laps jälgib ümb- ritsevat läbi kuulmise) Mõningate häälikute mõistmine ilma suult- lugemiseta Mõistab igapäevaseid fraase suultlugemiseta tuttavas kontekstis (nt suulise kirjelduse teel ette antud tegevuspildi) Saab aru vestlusest tuttava kõnelejaga suultlugemiseta Oskab rääkida tuttava kõnelejaga telefoni teel 37 Lisa 2 Väikelaste teadliku kuulamisoskuse hindamise küsimustik* 1. Kas kuulmisabivahendi kandmine mõjutab kuidagi lapse vokaalset käitumist? Küsimused lapsevanemale:  Kirjeldage lapse häälitsusi, kui lapse kuulmisabivahend hommikul sisse lülitatakse? Paluge lapsevanemal kirjeldada kas ja kuidas lapse vokalisatsioonid muutuvad, kui kuulmisabivahend sisse lülitatakse.  Kui Te olete unustanud kuulmisabivahendi lapse kõrva taha panna või kui aparaat ei tööta, kas Teie/keegi teine märkab, et lapse vokalisatsioonid on teistsugused kui aparaati kandes (hääle kvaliteet, hääle kasutamise sagedus vms)?  Kas laps teeb häält ja testib aparaati, kui see hommikul sisse lülitatakse? ____ 0 = mitte kunagi Lapse vokalisatsioonid jäävad samaks, olenemata sellest, kas aparaat on sisse lülitatud või mitte. ____ 1 = harva Laps kasutab häält veidi rohkem (umbes 25%) kui aparaat on sisse lülitatud (või samavõrra vähem, kui aparaat ei ole sisse lülitatud) ____ 2 = vahel Laps vokaliseerib kogu päeva jooksul. Kui aparaat on sisse lülitatud, siis vokaliseerib rohkem (umbes 50%) ja kui aparaat ei ole sisse lülitatud, siis samavõrra vähem. ____ 3 = sageli Laps vokaliseerib kogu päeva jooksul. Kui aparaat on sisse lülitatud, siis teeb häält oluliselt rohkem (umbes 75%) ja kui aparaat ei ole sisse lülitatud, siis samavõrra vähem. ____ 4 = koguaeg Kui aparaat on sisse lülitatud, suureneb lapse vokalisatsioonide kasutamine 100%-ni ja erineb sellest, kui palju kasutab laps häält siis, kui aparaat ei ole sisse lülitatud. Muud märkused: 38  2. Kas laps produtseerib kõne sarnaseid silpe ja silbijadasid? Küsimused lapsevanemale:  Kas laps „räägib „ Teiega või erinevate esemetega?  Kui laps omaette mängib ja aparaat on sisse lülitatud, milliseid häälitsusi laps teeb?  Kas laps produtseerib häälitsusi ja/või sõnu, mida on kuulnud rütmisalmides või koostegevuste käigus (nt loomahääled)?  Palun tooge näiteid, milliseid silpe/silbijadasid Teie laps produtseerib ja kui sageli ta seda teeb? ____ 0 = mitte kunagi Laps ei produtseeri kõne-laadseid silbijadasid, ainult indiferentseid vokalisatsioone või vanem ei oska näiteid tuua. ____ 1 = harva Laps produtseerib mõnikord kõne-laadseid silbijadasid (umbes 25% ajast), aga ainult nö matkimise toel (spontaanne imiteerimine). ____2 = vahel Laps produtseerib vahel kõne-laadseid silbijadasid (umbes 50% ajast), aga ainult nö matkimise toel (spontaanne imiteerimine). ____ 3 = sageli Laps produtseerib kõne-laadseid silbijadasid umbes 75% ajast, vanemad oskavad tuua palju näiteid. Laps produtseerib silbijadasid spontaanselt, kuid häälikuline repertuaar on veel limiteeritud. Laps oskab selgelt ja kindlalt silbijadasid verbaalselt matkida (spontaanne imiteerimine). ____4 = koguaeg Laps produtseerib silbijadasid pidevalt ja spontaanselt (ilma verbaalse eeskujuta). Jadad sisaldavad erinevaid häälikukombinatsioone (variatiivne lalin). Muud märkused: 39  3. Kas laps reageerib oma nimele vaikses/müravabas keskkonnas, kui ta hüüdjat ei näe ja ei tea hüüdmist oodata? Küsimused lapsevanemale:  Kui Te hõikate oma last eesnime pidi vaikses ruumis tema selja tagant, mitme % ulatuses laps esimesel hüüdmisel reageerib?  Palun tooge erinevaid näiteid, kuidas Teie laps nime hüüdmisele reageerib? ____ 0 = mitte kunagi Laps ei reageeri kunagi oma nimele või vanemad ei oska tuua näiteid. ____ 1 = harva Laps reageerib esimesele hüüdmisele ainult umbes 25% ulatuses või reageerib korduvale hüüdmisele. ____2 = vahel Laps reageerib esimesele hüüdmisele umbes 50% ulatuses või reageerib järjepidevalt, aga ainult siis, kui nime hüütakse järjest rohkem kui ühel korral. ____ 3 = sageli Laps reageerib esimesele hüüdmisele umbes 75% ulatuses. ____4 = koguaeg Laps reageerib oma nime hüüdmisele järjepidevalt juba esimesel korral. Muud märkused: 40  4. Kas laps reageerib oma nimele taustamüraga keskkonnas, kui ta hüüdjat ei näe? Küsimused lapsevanemale:  Kui Te hõikate oma last eesnime pidi taustamüraga (nt lapsed mängivad, TV mängib ,inimesed räägivad) tema selja tagant, mitme % ulatuses laps esimesel hüüdmisel reageerib?  Palun tooge erinevaid näiteid, kuidas Teie laps nime hüüdmisele reageerib? ____ 0 = mitte kunagi Laps ei reageeri kunagi oma nimele või vanemad ei oska tuua näiteid. ____ 1 = harva Laps reageerib esimesele hüüdmisele ainult umbes 25% ulatuses või reageerib korduvale hüüdmisele. ____2 = vahel Laps reageerib esimesele hüüdmisele umbes 50% ulatuses või reageerib järjepidevalt, aga ainult siis, kui nime hüütakse järjest rohkem kui ühel korral. ____ 3 = sageli Laps reageerib esimesele hüüdmisele umbes 75% ulatuses. ____4 = koguaeg Laps reageerib oma nime hüüdmisele järjepidevalt juba esimesel korral. Muud märkused: 41  5. Kas laps reageerib kodus olles spontaanselt olmehelidele/keskkonnahelidele (nt koer, mänguasjad) ilma, et tema tähelepanu nendele suunataks? Küsimused lapsevanemale:  Millistele olmehelidele/keskkonnahelidele laps kodus/tuttavas keskkonnas (nt poes, kohvikus, mänguplatsil) reageerib? Palun tooge näiteid!  Tooge konkreetseid näiteid, kuidas laps helidele reageerib (nt telefonile, TV-le, koera haukumisele, suitsuandurile, heli tegevatele mänguasjadele jms). Helidele reageerimine peab olema spontaanne, mitte vanemate poolt suunatud. Väikestel lastel võivad helide märkamise osas olla väga erinevad reaktsioonid – nt jätavad hetkeks oma tegevuse, pööravad heli otsimiseks pead, pilgutavad silmi/silmad muutuvad kuulatades suuremaks. ____ 0 = mitte kunagi Laps ei reageeri olme-/keskkonnahelidele spontaanselt või vanemad ei oska tuua ühtegi näidet, laps reageerib ainult siis, kui heliallikat talle tutvustatakse. ____ 1 = harva Laps reageerib olme-/keskkonnahelidele umbes 25% ajast. Vanemad oskavad tuua üks kuni kaks konkreetset näidet või tuua mitmeid näiteid nende helide kohta, millele laps juba järjepidevalt reageerib. ____2 = vahel Laps reageerib rohkem kui kahele olme-/keskkonnahelile umbes 50% ajast. Kui on mõned helid, mida laps pidevalt kuuleb, aga millele ta siiani ei reageeri (nt telefon, uksekell), mitte märkida tulemust kõrgemaks kui „vahel“. ____ 3 = sageli Laps reageerib järjepidevalt paljudele erinevatele olme-/keskkonnahelidele vähemalt 75% ajast. ____4 = koguaeg Laps reageerib põhimõtteliselt kõigile olme-/keskkonnahelidele järjepidevalt ja kindlalt. Muud märkused: 42  6. Kas laps pöörab võõras keskkonnas olles tähelepanu keskkonnahelidele? Küsimused lapsevanemale:  Kas laps näitab üles uudishimu (verbaalset või mitteverbaalset) helide osas võõras keskkonnas (kellegi teise kodus, võõras poes või kohvikus) ilma, et tema tähelepanu nendele suunataks? ____ 0 = mitte kunagi Laps ei pööra helidele tähelepanu või lapsevanemad ei oska näiteid tuua. ____ 1 = harva Laps reageerib helidele umbes 25% ajast. Vanemad oskavad tuua üks kuni kaks konkreetset näidet. ____2 = vahel Laps reageerib helidele umbes 50% ajast, vanemad oskavad tuua mitmeid erinevaid näiteid. ____ 3 = sageli Laps reageerib helidele vähemalt 75% ajast, vanemad oskavad tuua mitmeid erinevaid näiteid ja helidele reageerimist peetakse juba pigem tavapäraseks. ____4 = koguaeg On väga vähe helisid, mille osas laps huvi üles ei näita. Muud märkused: 43  7. Kas laps tunneb spontaanselt ära helilised signaalid, mis on osa tema igapäevastest rutiinidest? Küsimused lapsevanemale:  Kas laps tunneb järjepidevalt ära/reageerib adekvaatselt helilistele signaalidele kodus, lasteaias/lastehoius kui ta heliallikat ei näe ja tema tähelepanu sellele ei suunata? Näiteks: laps vaatab telefoni poole, kui see heliseb; helilise mänguasja poole, kui kuuleb selle heli; ukse poole, kui uksekell heliseb või keegi koputab jms. ____ 0 = mitte kunagi Laps ei tunne helisid ära või lapsevanemad ei oska näiteid tuua. ____ 1 = harva Laps reageerib helidele umbes 25% ajast. Vanemad oskavad tuua üks kuni kaks konkreetset näidet. Kui laps ei reageeri mingitele helidele, mida ta igapäevaselt kuuleb, siis märkida tulemust mitte kõrgemaks kui „vahel“. ____2 = vahel Laps reageerib helidele umbes 50% ajast, vanemad oskavad tuua vähemalt kaks erinevat näidet. ____ 3 = sageli Laps reageerib helidele vähemalt 75% ajast, vanemad oskavad tuua mitmeid erinevaid näiteid. Antud helidele reageerib laps järjepidevalt. ____4 = koguaeg On väga vähe helisid, millele laps igapäevaste rutiinsete tegevuste käigus ei reageeri. Muud märkused: 44  8. Kas laps eristab ainult hääle järgi spontaanselt kahte erinevat kõnelejat (kui ta neid kõnelemas ei näe)? Küsimused lapsevanemale:  Kas laps eristab kahte häält, näiteks ema ja õe/venna oma, kui ta neid rääkimas ei näe?  Kui laps mängib kahe õe-vennaga ja üks nendest räägib, kas laps vaatab kõneleja suunas? ____ 0 = mitte kunagi Laps ei oska kõnelejaid hääle järgi eristada või lapsevanemad ei oska näiteid tuua. ____ 1 = harva Laps eristab kaks väga erinevat häält (täiskasvanu – laps) umbes 25% ajast. Konkreetsed näited vanematelt. ____2 = vahel Laps eristab kaks väga erinevat häält (täiskasvanu –laps) umbes 50% ajast. Konkreetsed näited vanematelt. ____ 3 = sageli Laps eristab kaks väga erinevat häält (täiskasvanu – laps) vähemalt 75% ajast, vahel võib eristada ka sarnasemaid hääli (nt õed-vennad). Konkreetsed näited vanematelt. ____4 = koguaeg Laps eristab alati kaks väga erinevat häält. Laps eristab sageli kaks üksteisele sarnasemat häält. Muud märkused: 45  9. Kas laps eristab spontaanselt helilist ja mittehelilist stiimulit, kui ta heli/hääle tekitajat ei näe? Küsimused lapsevanemale:  Kas laps eristab kõnehäält muudest keskkonnahelidest? Kui Te lapsele toas midagi hüüate, kas laps vaatab Teid või oma lemmikmänguasja?  Kas laps on hääle järgi hakanud otsima mõnda pereliiget selle asemel, et vaadata oma lemmikmänguasja poole? ____ 0 = mitte kunagi Laps ei oska eristada kõnehäält muudest helidest või lapsevanemad ei oska näiteid tuua. ____ 1 = harva Laps eristab kõnehäält muudest helidest umbes 25% ajast. Vanemad oskavad tuua üks kuni kaks konkreetset näidet. Laps segustab sageli kõnehääle ja muud helid. ____2 = vahel Laps eristab kõnehäält muudest helidest umbes 50% ajast, vanemad oskavad tuua vähemalt kaks erinevat näidet. ____ 3 = sageli Laps eristab kõnehäält muudest helidest vähemalt 75% ajast, vanemad oskavad tuua mitmeid erinevaid näiteid. ____4 = koguaeg Laps eristab kõnehäält muudest helidest järjepidevalt ja kindlalt. Muud märkused: 46  10. Kas laps eristab spontaanselt ainult kuulmise põhjal erinevaid hääletoone (viha, rõõm, ärevus)? Küsimused lapsevanemale:  Kas laps tunneb ära kõneleja emotsiooni kuuldes ainult tema häält (nt vihane hääl, rahustav hääl vms)? Näiteks muutub laps pahaseks, kui teda kindla ja karmima häälega keelata „Ei tohi!“ (selleks ei pea tõstma häält) või rahuneb ja jätab nutmise, kui ema kasutab lohutavat häält. ____ 0 = mitte kunagi Laps ei erista erinevaid hääletoone, lapsevanemad ei oska näiteid tuua või lapse reaktsioone ei ole võimalik hinnata. ____ 1 = harva Laps eristab erinevaid hääletoone umbes 25% ajast. Konkreetsed näited vanematelt. ____2 = vahel Laps eristab erinevaid hääletoone umbes 50% ajast. Konkreetsed näited vanematelt. ____ 3 = sageli Laps eristab erinevaid hääletoone umbes 75% ajast. Konkreetsed näited vanematelt. ____4 = koguaeg Laps eristab erinevaid hääletoone koguaeg ja adekvaatselt. Vanemad oskavad tuua mitmeid erinevaid näiteid. Muud märkused: 47 Väikelaste teadliku kuulamisoskuse hindamise küsimustik* Nimi: Lapse vanem/hooldaja: Kuupäev: Täitja: Kuulmisabivahend: Intervall: Küsimuse Mitte Vahel Harva Sageli Kogu- Info vanematelt number kunagi aeg 1 0 1 2 3 4 2 0 1 2 3 4 3 0 1 2 3 4 4 0 1 2 3 4 5 0 1 2 3 4 6 0 1 2 3 4 7 0 1 2 3 4 8 0 1 2 3 4 9 0 1 2 3 4 10 0 1 2 3 4 Kogusumma _____ / 40 *Infant-Toddler Meaningful Auditory Integration Scale (IT – MAIS), Zimmerman-Phillips S, 2000 48 Lisa 3 Lapsevanemate küsimustik lapse kuulamisoskuse arengu kohta* Palun tehke rist sobivasse kastikesse arvestades viimast nädalat lapse kuulmise arengus. Lapse nimi: Täitja nimi: Lapse vanus: Uurija: Kuupäev: Küsimus Mitte Harva Mõnikord Sageli Koguaeg kunagi 1-25% 26-50% 51-75% 75-100% 0% 1. Kui sageli on laps kandnud kuulmisabivahendit? 2. Kui sageli on last häirinud tugevad helid? 3. Kas laps reageerib nimele vaikses/taustamürata keskkonnas? 4. Kas laps täidab vaikses/taustamürata keskkonnas lihtsamaid korraldusi? 5. Kas laps reageerib nimele taustamüraga keskkonnas, kui ta samal ajal Teie nägu ei näe (nt vaatab üles, pöörab pead, vastab verbaalselt)? 6. Kas laps täidab taustamüraga keskkonnas lihtsamaid korraldusi? 7. Kui Te loete vaikses/taustamürata keskkonnas lapsele raamatut ette, kui sageli ta tähelepanelikult kuulab? / Kui laps kuulab TV-st või CD pealt lugusid/muusikat kui palju mõistab ta kuuldut? 8. Kui sageli osaleb ja/või algatab laps vestlust vaikses/taustamürata keskkonnas? 9. Kui sageli osaleb ja/või algatab laps vestlust taustamüraga keskkonnas? 10. Kui sageli saab laps Teie kõnest aru autos/bussis/rongis 49  sõites? 11. Kui sageli tunneb laps tuttava inimese ära ainult tema häält kuuldes? 12. Kui sageli kasutab Teie laps edukalt telefoni? 13. Kui sageli reageerib Teie laps muudele helidele (nt olmehelidele) peale hääle? *Parent’s Evaluation of Aural/Oral Performance of Children (P.E.A.C.H) Ching, T., Hill, M. Copyright 2005 Australian Hearing 50 Lisa 4 Speech Intelligibility Rating (SIR) Criteria Kõne selguse kriteeriumid Nimi Lapse sünnikuupäev Implanteerimisaeg Lapse vanus implanteerimisel SIR kategooria Implanteeritu kõne arusaadavus Seotud kõne, mis on kergesti arusaadav kõigile 5 kuulajatele igapäevakontekstis Kõne on arusaadav kuulajatele, kellel on kogemusi 4 kurdi isiku kõne kuulamisega. Kuulaja ei pea kontsentreeruma Seotud kõne on arusaadav kuulajale, kes 3 kontsentreerub vestlusele ja toetub ka suultlugemisele kusjuures vestluse sisu on teada Seostatud kõne on ebaselge. Arusaadavad on üksikud 2 sõnad või igapäevased fraasid, kus kõne mõistmist toetavad suultlugemine ja konteksti teadmine. Kõnes on arusaamatud sõnad. Lapse peamine 1 suhtlusviis võib olla manuaalne (viipekeel, viiplemine) NEAP - Nottingham Early Assessment Package - © The Ear Foundation 2004 51 Lisa 5 Auditiivsete oskuste hindamise küsimustik Nimi: Sünniaeg: Sugu: Täitmise kuupäev: Lugege läbi küsimus ja näide. Tõmmake sobivale vastusele ring ümber. Palun märkige:  JAH, kui olete vastavat käitumist täheldanud lapse juures vähemalt ühel korral.  EI, kui Te ei ole vastavat käitumist täheldanud kordagi või kui Te ei ole kindel, kuidas antud küsimusele vastata. Nr Helidele reageerimine Vastus Näide 1 Kas Teie laps reageerib tuttavale häälele? Jah Ei Naeratab; vaatab hääleallika suunas; vokaliseerib 2 Kas Teie laps kuulab, kui keegi räägib? Jah Ei Kuulab; ootab ja kuulab; jälgib kõnelejat pikemat aega 3 Kui keegi räägib, kas Teie laps pöörab Jah Ei pead kõneleja suunas? 4 Kas Teie laps tunneb huvi helitekitavate Jah Ei Kõristi, pigistamisel mänguasjade vastu? häält tegev mänguasi 5 Kas Teie laps hakkab otsima kõnelejat, Jah Ei keda ta parasjagu ei näe? 6 Kas Teie laps jääb kuulama, kui raadio Jah Ei Kuulab: pöörab ennast või muusikakeskus mängima pannakse? heliallika suunas, elab kaasa, naerab või häälitseb kaasa 7 Kas Teie laps reageerib kaugemalt Jah Ei Kui last hõigatakse kostuvatele helidele? teisest toast 8 Kas Teie laps jätab nutmise, kui temaga Jah Ei Te püüate last lohutada rääkida nii, et laps Teid ei näe? õrnal häälel või lauluga. Pilkkontakt puudub. 9 Kas Teie laps reageerib ärevalt, kui Jah Ei Jääb kurvaks ja hakkab kuuleb kurja/pahandavat häält? nutma 10 Kas Teie laps tunneb ära tuttavad Jah Ei Unelaul, vee voolamine olmehelid (nn akustilised rituaalid)? vanni vms 11 Kas Teie laps vaatab heliallika poole, mis Jah Ei Te hüüate või ütlete asub temast vasakul, paremal või tema midagi, koer haugub 52  taga? vms ning laps vaatab ning leiab heliallika 12 Kas Teie laps reageerib oma nimele? Jah Ei 13 Kas Teie laps reageerib heliallikale, mis Jah Ei Kell seinal või asub tema suhtes üleval või all? mahakukkunud ese 14 Kui Teie laps on kurb või halvas tujus, kas Jah Ei teda saab maha rahustada või mõjutada muusikaga? 15 Kas Teie laps kuulab, kui keegi räägib Jah Ei Kui helistab keegi tuttav temaga läbi telefoni? Kas ta näib mõistvat, isik, siis laps paneb et keegi räägib temaga? telefoni kõrva juure ja “kuulab” 16 Kas Teie laps reageerib muusikale Jah Ei Laps liigutab rütmiliselt rütmiliste liigutustega? käsi ja/või jalgu 17 Kas Teie laps teab, et mingi kindel heli on Jah Ei Laps kuuleb uksekella ja seotud mingi kindla eseme, olendi või vaatab ukse poole, laps tegevusega? kuuleb auto mürinat ja vaatab tänava poole vms 18 Kas Teie laps reageerib õigesti lühikestele Jah Ei “Ei tohi!” “Pähh!” “Ära ja lihtsatele korraldustele? tee!” 19 Kui Te ütlete lapsele “Ei!”, kas siis laps Jah Ei Kõvasti öeldud “Ei!” – tavapäraselt lõpetab käesoleva tegevuse? hoolimata sellest, et laps Teid parasjagu ei näe- on mõjuv 20 Kas laps teab perekonnaliikmete nimesi? Jah Ei Kus on emme, issi… 21 Kas Teie laps matkib häälitsusi, kui teda Jah Ei Häälikud “aa”, “oo”, “ii” selleks suunata? 22 Kas Teie laps täidab lihtsaid korraldusi? Jah Ei “Tule siia”, “Võta kingad ära” 23 Kas Teie laps mõistab lihtsamaid Jah Ei “Kus issi on?” “Kus küsimusi? kõht on?” 24 Kas Teie laps toob palutud eseme? Jah Ei “Too mulle pall!” vms 25 Kas Teie laps imiteerib Teie häälitsusi või Jah Ei “Ütle auh-auh”, “Ütle sõnu? auto” vms 26 Kas Teie laps produtseerib mänguasjale Jah Ei Auto põriseb, lehm teeb vastavaid helisid? “muu” vms 27 Kas Teie laps tunneb loomade häälitsusi? Jah Ei Kass teeb mjau, koer teeb auh, kana teeb kaa- kaa jms 28 Kas Teie laps püüab imiteerida Jah Ei Loomahääled, ümbritseva keskkonna helisid? kiirabiauto sireen jms 29 Kas Teie laps oskab matkida pikkadest ja Jah Ei “La-la-laa” jms lühikestest silpidest koosnevaid silbiridasid? 30 Kas Teie laps oskab valida erinevate Jah Ei Te mängite erinevate esemete hulgast selle õige, mida mänguloomadega ning palutakse? palute lapsel ulatada hobune 31 Kas Teie laps püüab kaasa laulda, kui Jah Ei Lastelaulud, rütmisalmid 53  kuuleb muusikat/laulu? 32 Kas Teie laps kordab sõnu, kui teda Jah Ei Ütle vanaemale “Tere!” selleks paluda? 33 Kas Teie lapsele meeldib, kui talle ette Jah Ei loetakse? 34 Kas Teie laps täidab mitmeosalisi Jah Ei “Võta oma kingad ja korraldusi? tule siia”, “Võta mõmmi ja vii issile” 35 Kas Teie laps püüab tuttavate lauludega Jah Ei Unelaul, rütmisalmid kaasa laulda? 54 Lisa 7 Pere tulemuste küsimustik Family outcomes Survey Lapse nimi ________________________________ Vanus ____________________________________ Täitmise kuupäev_____________________________ Palun märkige iga väite puhul ristiga arvamus, mis kõige enam kirjeldab teie peret käesoleval hetkel Üldse Natu- Mõne- Pea- Täiesti mitte kene võrra aegu 1. Oma lapse tugevuste, vajaduste ja võimete mõistmine 1. Me oleme teadlikud oma lapse arengu ja õppimise järgmistest arengutest 2. Me saame aru oma lapse tugevustest ja võimetest 3. Me saame aru oma lapse mahajäämustest ja/või vajadustest 4. Me saame aru oma lapse edusammudest 2. Teadlikkus oma ja lapse õigustest 5. Me oskame leida ja kasutada meile mõeldud teenuseid 6. Me oleme teadlikud oma lapse erivajadusega seotud õigustest 7. Me teame, kelle poole küsimuste või murede korral pöörduda või mida teha 8. Me oleme teadlikud, millised on meie võimalused, kui me sellest programmist väljume 9. Meil on mugav küsida toetusi ja teenuseid, mida laps või pere vajab 3. Oma lapse arengule ja õppimisele kaasaaitamine 10. Oleme võimelised aitama oma lapsel teistega hästi läbi saada 11. Oleme võimelised aitama oma lapsel omandada uusi oskusi 12. Oleme võimelised aitama oma lapsel hoolitseda oma vajaduste eest 13. Oleme võimelised aitama lapsel igapäevarutiini käigus tegema tööd tema eesmärkide saavutamisel 4. Toetussüsteemide olemasolu 14. Tunneme ennast mugavalt, kui räägime teistele pereliikmetele või sõpradele oma lapse vajadustest 15. Meil on sõpru ja pereliikmeid, kes kuulavad ja vajadusel hoolitsevad 55 16. Oleme võimelised rääkima teiste peredega, kus kasvamas sarnaste vajadustega laps 17. Meil on sõpru ja pereliikmeid, kellele vajadusel toetuda 18. Olen võimeline hoolitsema omaenda vajaduste eest ning tegema nauditavaid asju 5. Ligipääsetavus 19. Meie laps osaleb sotsiaalsetes, vabaaja ja muudes tegevustes 20. Teeme nauditavaid asju perena koos 21. Meie meditsiiniga seotud vajadused on täidetud 22. Meie lastehoiuga seotud vajaduse on täidetud 23. Meie transpordiga seotud vajadused on täidetud 24. Meie söömise, riietumise ja majapidamisega seotud vajadused on täidetud Varase sekkumise kasulikkuse hindamine Teadlikkus oma õigustest Kui kasulik on varane sekkumine olnud alljärgnevates valdkondades….. Üldse Natu- Mõne- Pea- Täiesti mitte kene võrra aegu 1. Sain vajalikku infot mulle ja lapsele ette nähtud toetustest ja teenustest 2. Sain vajalikku infot oma lapse erivajadusega seotud õiguste kohta 3. Sain vajalikku infot, kellega küsimuste või mure korral kontakteeruda 4. Sain vajalikku infot olemasolevate võimaluste kohta peale programmist lahkumist 5. Sain infot oma õiguste kohta mulle arusaadaval viisil Teadlikkus oma lapse vajadustest Kui kasulik on varane sekkumine olnud alljärgnevates valdkondades….. 6. Sain vajalikku infot oma lapse mahajäämustest ja vajadustest 7. Mind kuulati ja mu valikuid respekteeriti 8. Mind seostati teiste teenuste ja inimestega, kes võiks mind ja mu peret aidata 9. Minuga räägiti minu lapse ja pere tugevustest ja vajadustest 10. Minuga räägiti sellest, et minu mõtted on olulised lapsele ja perele 11. Heade peresiseste suhete loomisel Lapse arendamisele ja õppimisele kaasaaitamine 56 Kui kasulik on varane sekkumine olnud alljärgnevates valdkondades….. 12. Sain vajalikku infot, kuidas oma last teistega läbisaamisel toetada 13. Sain vajalikku infot, kuidas aidata oma last uute oskuste omandamisel 14. Sain vajalikku infot, kuidas aidata oma lapsel oma vajaduste eest hoolitsemisel 15. Leidma minu poolt tehtavaid asju, mis aitavad lapsel õppida ja areneda 16. Ideede jagamine, kuidas kaasata last igapäevastesse tegevustesse 17. Sain aru, kuidas mõista oma lapse edusamme Külastatud aadressil: http://ectacenter.org/~pdfs/eco/FOS-Revised.pdf 57 Lisa 8 Individuaalsete kuulmisabivahenditega (sisekõrvaimplantaat-SI, kuuldeaparaat - KA) seotud ootuste küsimustik Technical Aids Expectations Questionnaire Lapse nimi ________________________________ Vanus ____________________________________ Täitmise kuupäev_____________________________ Palun märkige ristiga, kuivõrd olete nõus alltoodud väidetega. väited Nõustun Nõustun Ei Ei Ei täielikult osaliselt nõustu nõustu nõustu ega osaliselt üldse pole vastu Suhtlemine SI/KA-ga hakkab laps rääkima väga selgelt Kui laps kasutab SI/KA, siis ei pea ta vaatama kõneleja nägu SI/KA kasutav laps ei ole võimeline toime tulema samaväärselt kuulja lapsega SI/KA kasutav laps on võimeline kasutama telefoni SI/KA kasutava lapse kõne ei ole teistele inimestele arusaadav SI/KA kasutav laps ei ole võimeline osalema grupivestlustes SI/KA kasutav laps saab kergesti osaleda sotsiaalsetes vestlustes SI/KA kasutav laps mõistab ilma kordusteta teiste inimeste poolt öeldut SI/KA kasutav laps omandab keele kiiremini kui kuuldeaparaati kasutav laps Mina-pilt SI/KA kasutavatel lastel on madal enesehinnang SI/KA kasutavatel lastel on kõrge enesehinnang SI/KA kasutavatel lastel on positiivne mina-pilt SI/KA kasutavad lapsed on oma füüsilise olukorraga rahul SI/KA kasutavad lapsed tunnevad, et nad on imelikud ja teistest erinevad SI/KA kasutavatel lastel on oma olukorra pärast häbi Sotsiaalne kohanemine SI/KA on laps aktsepteeritud eakaaslaste hulgas SI/KA kasutav laps ei ole seotud kurtide kogukonnaga SI/KA kasutav laps kaotab kontakti teiste kuulmislangusega lastega SI/KA kasutaval lapsel ei ole raskusi uute sõprade saamisega SI/KA kasutavad lapsed tunnevad end väga üksildaselt SI/KA kasutaval lapsel on kuuljate laste hulgas madal 58 sotsiaalne staatus SI/KA kasutavad lapsed kannatavad sotsiaalselt SI/KA kasutav laps on võimeline sõbrustama teiste kuulmislangusega lastega Akadeemiline edukus SI/KA abiga saab laps hakkama tavaharidussüsteemis SI/KA kasutava lapse akadeemilised saavutused on väga kõrged SI/KA kasutava lapse akadeemilised saavutused on võrdsed kuuljate eakaaslaste akadeemiliste saavutustega SI/KA kasutav laps võib edukalt õppida tavakooli tavaklassis SI/KA abil võib laps omandada kõrghariduse SI/KA kasutava lapse saavutused on kuuljatest eakaaslastest madalamad Pere sisekliima SI/KA kasutamine aitab lapsel olla kaasatud pere tegemistesse. Sisekõrvaimplantatsioon tõstab märgatavalt pere elukvaliteeti Peale sisekõrvaimplantatsiooni/kuuldeaparaatide saamist paranevad lapse suhted teiste perekonnaliikmetega Peale sisekõrvaimplantatsiooni/kuuldeaparaatide saamist tunnevad pereliikmed ennast pingevabamalt Nõuded rehabilitatsioonile Kuuldeaparaatide saamine ja või sisekõrvaimplantatsioonijärgne rehabilitatsiooniprotsess on pikk ja nõuab palju harjutamist Peale sisekõrvaimplantatsiooni/kuuldeaparaatide saamist ei ole vaja pikaajalist kõnetreeningut Peale sisekõrvaimplantatsiooni/kuuldeaparaatide saamist peavad tema vanemad last palju tunde õpetama Peale sisekõrvaimplantatsiooni/kuuldeaparaatide saamist peavad lapsevanemad rehabilitatsiooniprotsessis palju pingutama Ben-Itzhak, D., Most, T., Weisel, A. (2005). Relationship among Professionals´ Knowledge, Experience, and Expectations Regarding Coclear Implants. American Annals of the Deaf. Vol 150, No 4, pp 329-342. 59 LISA 10 - Hindamiste kokkuvõtlikud tabelid Esmase hindamise kokkuvõte Rehabilitatsioonivajaduse Hetkeolukord Eesmärgid/tegevuskav soovitused hindamine ja (Tegevusvõime, a (Hindamise ja lapsevanemale rehabilitatsiooni osalusvõime, hindamistulemuste planeerimine kood 1001 kõrvalabi ja ja/või planeeritavate esimene hindamine kui laps abivahendite tegevuste fikseerimine siseneb programmi vajaduse ning rehabilitatsiooniplaani sotsiaalse ja või -programmi füüsilise keskkonna tegevuskavas) ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku või isiku esindajaga) logopeed 1. Kuulamisoskus ja kõne mõistmine (CAP) 2. Ekspressiivne kõne (SIR) 3. (Kõne-eelse) kommunikatsiooni areng arst 1. Kuulmislanguse olemuse ja prognoosi mõistmine. 2. Teostatavate kuulmisuuringute tulemuste olemusest ja võimalikust dünaamikast arusaamine. 3. Lapse kuulmistehnilise abivahendi erinevate aspektide mõistmine, abivahendi kasutamise ja hooldamise oskamine. sotsiaaltöötaja 1. Oma lapse tugevuste, vajaduste ja võimete mõistmine 2. Teadlikkus lapse ja enda õigustest 3. Lapse arengule ja õppimisele kaasaaitamine 4. Toetussüsteemide olemasolu 5. Ligipääsetavus 60 Lisa 10 a. Vahehindamise kokkuvõte Rehabilitatsiooni tulemuste Hetkeolukord Eesmärgid/tegevuskava soovitused hindamine Rehabilitatsiooni (Tegevusvõime, (Hindamise ja lapsevanemale eesmärkide ja tegevuskava osalusvõime, hindamistulemuste ja/või muutmine või kõrvalabi ja planeeritavate tegevuste täiendaminemeeskonnatöö abivahendite fikseerimine tulemusena. Kood 1003 Teine vajaduse ning rehabilitatsiooniplaani või hindamine/kokkuvõte esimese sotsiaalse ja -programmi aasta lõpus. füüsilise tegevuskavas) Rehabilitatsiooniprotsessi seire keskkonna ja meeskonnatöö tulemusena ressursside mitme spetsialisti tehtavad hindamine, vahehindamised (sh hinnangu pikemaaegse programmipõhise koostamine sekkumise korral). koostöös isiku või isiku esindajaga) logopeed 1. Kuulamisoskus ja kõne mõistmine (CAP) 2. Ekspressiivne kõne (SIR) 3. (Kõne-eelse) kommunikatsiooni areng arst 1. Kuulmislanguse olemuse ja prognoosi mõistmine. 2. Teostatavate kuulmisuuringute tulemuste olemusest ja võimalikust dünaamikast arusaamine. 3. Lapse kuulmistehnilise abivahendi erinevate aspektide mõistmine, abivahendi kasutamise ja hooldamise oskamine. sotsiaaltöötaja 1. Oma lapse tugevuste, vajaduste ja võimete mõistmine 2. Teadlikkus lapse ja enda õigustest 3. Lapse arengule ja õppimisele kaasaaitamine 4. Toetussüsteemide olemasolu 5. Ligipääsetavus 6. Varase sekkumise kasulikkuse hindamine 61 Lisa 10 b. Kokkuvõte rehabilitatsiooniprogrammi lõppedes Rehabilitatsiooni tulemuste Hetkeolukord Eesmärgid/tegevuskava soovitused hindamine Rehabilitatsiooni (Tegevusvõime, (Hindamise ja lapsevanemale eesmärkide ja tegevuskava osalusvõime, hindamistulemuste ja/või muutmine või kõrvalabi ja planeeritavate tegevuste täiendaminemeeskonnatöö abivahendite fikseerimine tulemusena. Kood 1003 Teine vajaduse ning rehabilitatsiooniplaani hindamine/kokkuvõte esimese sotsiaalse ja või -programmi aasta lõpus. füüsilise tegevuskavas) Rehabilitatsiooniprotsessi seire keskkonna ja meeskonnatöö tulemusena ressursside mitme spetsialisti tehtavad hindamine, vahehindamised (sh hinnangu pikemaaegse programmipõhise koostamine sekkumise korral). koostöös isiku või isiku esindajaga) logopeed 1. Kuulamisoskus ja kõne mõistmine (CAP) 2. Ekspressiivne kõne (SIR) 3. (Kõne-eelse) kommunikatsiooni areng arst 1. Kuulmislanguse olemuse ja prognoosi mõistmine. 2. Teostatavate kuulmisuuringute tulemuste olemusest ja võimalikust dünaamikast arusaamine. 3. Lapse kuulmistehnilise abivahendi erinevate aspektide mõistmine, abivahendi kasutamise ja hooldamise oskamine. Sotsiaaltöötaja lisa 7 1. Oma lapse tugevuste, vajaduste ja võimete mõistmine 2. Teadlikkus lapse ja enda õigustest 3. Lapse arengule ja õppimisele kaasaaitamine 4. Toetussüsteemide olemasolu 5. Ligipääsetavus 6. Varase sekkumise kasulikkuse hindamine 62 PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE Peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu tuleb hinnata programmi tulemusi nii klientide lõikes (VV määrus 35 §3 lõige 11 (D-osa alusel), kui ka kogu programmi lõikes, milleks tuleb koondada klientide tulemused, küsida tagasisidet ning analüüsida saadud tulemused. Tehtud järelduste põhjal sisse viia parendustegevused programmis. 63