kiri sisse_ TVTHK auditi taotlus

1 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus TÖÖTAJA KÄSIRAAMAT Käsiraamat: • annab ülevaate sihtasutuse eesmärkidest, juhtimisest, kvaliteedisüsteemist ja teenustest; • sätestab nõuded sihtasutuse kvaliteedijuhtimise süsteemile; • hõlbustab kvaliteedisüsteemi kasutamist, koondades endasse dokumentide viidete kogumiku; • tutvustab sihtasutust ja kvaliteedisüsteemi töötajatele. Käsiraamatu kinnitab sihtasutuse juhataja. Käsiraamatu haldamise ja kaasajastamise eest vastutab sihtasutuse juhataja. Käsiraamatu originaali paberkandjal säilitatakse sekretäri jures, elektroonsel kujul on Käsiraamat kättesaadav sihtasutuse veebilehel. Kontaktandmed: Sihtasutuse telefonid Juhataja 5182669 Sekretär 5035392 Osakonna juhatajad: rehabilitatsiooni ja toetavate teenuste osakond 56658204 eakate hooldusosakond 55569102 rehabilitatsiooniteenused 56658204 Külalistemaja REHAB 56632759 Erihoolekandeteenused: Igapäevaelu toetamise teenus 56647930 Toetatud elamise teenus 55522962 Töötamise toetamise teenus 56653293 eakate päevahooldus 55569102 eakate ööpäevaringne hooldamine 55569102 raamatupidamine 56673752 2 Töötajate e-aadressid Indrek Sooniste, juhataja [email protected] Angelika Armolik, eakate hooldusosakonna juhataja [email protected] Ülle Lepik, rehab. ja toet.teenuste osakonna juhataja [email protected] Vaido Laane, majandusteenistuse juhataja [email protected] Raamatupidamine [email protected] Rehabilitatsioonispetsialistid [email protected] Tegevusjuhendajad [email protected] Eakate päevahooldus [email protected] Eakate koduhooldus [email protected] Postiaadressid, sihtnumbrid Staadioni 52 Tartu 51008 Töö ja rehabilitatsioonikeskus Kaunase pst 22 Tartu 50706 Eakate päevahoolduskeskus, koduhooldus Nõlvaku 12 Tartu 50708 Nõlvaku Hooldekeskus Sihtasutuse nõukogu Nõukogu esimees Toomas Tein ; 5133111 liikmed: Marvi Kibe Senta-Ellinor Michelson Toomas Kink Maire Koppel LÜHITUTVUSTUS Ajalugu SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus on asutatud 04.03.2003.a. Tartu linna poolt, Tartu notar Karin Jõks poolt tõestatud sihtasutuse asutamisotsusega, mille allkirjastas linnapea Andrus Ansip. SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekekus (registrikood 90007431) kohta on Tartu Maakohtu registriosakonnas avatud sihtasutuse registrikaart 24.03.2003.a Tartu Linnavalitsuse hallatava asutuse Vaimse Tervise Hooldekeskus tegevuse 30. aprillist 2003.a. lõpetamise otsuse tegi Tartu Linnavolikogu 13. veebruaril 2003.a (otsus nr 70). Otsuse põhjal võõrandas linnavalitsus otsustuse korras tasuta Vaimse Tervise Hooldekeskus vallasvara, sh lepingud, õigused, nõuded ja kohustused, asutatavale sihtasutusele. Kehtivad töölepingud, va. Direktoriga sõlmitud tööleping anti üle sihtasutusele. 3 Tartu Linnavalitsuse korraldusega 29. aprillist 2003. nr 1479 anti sihtasutusele tasuta kasutusse põhikirjalise tegevuse otstarbeks, 10 aastaks hooned Staadioni 48 ja 52. Sihtasutuse eesmärk on psüühikahäiretega ja eakate inimeste elukvaliteedi parandamine või säilitamine. Sihtasutuse asutamisotsusega määrati sihtasutuse nõukogu liikmed Nikolai Põdramägi, Gennadi Suhhov, Oleg Nesterenko, Margot Fjuk, Peep Pree ja juhatuse liige Vello Vengerfeldt. Sihtasutuse põhikirja kohaselt võib juhatusel olla üks kuni kolm liiget kes valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Nõukogu on viieliikmeline ja selle liikmed määrab Tartu linn neljaks aastaks. Sihtasutus loodi kohaliku omavalitsus asutuse Vaimse Tervise Hooldekeskus baasil. Viimane omakorda moodustati 1993. a, Tartu Ravitootla reorganiseerimisel munitsipaalettevõtteks Unimix, tootmiseks mittevajalikust osast. Loodud munitsipaalasutus sai oma kasutusse endise psühhiaatriakliiniku Staadioni 48 hoone. Sihtasutus võttis üle kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse Vaimse Tervise Hooldekeskus ülesanded ja kohustused 01.05.2003.a. Sihtasutuse eesmärki ja selle saavutamise vahendeid on täpsustatud sihtasutuse põhikirja muutmisel 08.10.2009.a. Tartu Linnavolikogu otsusega nr 571. Sihtasutuse tegevuse eesmärk on abi ja toetust vajavate inimeste, sealhulgas psüühikahäiretega ja eakate inimeste, elukvaliteedi parandamine. Teenused Sihtasutus osutab toetavaid erihoolekandeteenuseid ning rehabiliteerivaid teenuseid 16-aastast kuni vanaduspenisoni ikka jõudnud psüühikahäirega isikutele, 18- aastastele ja vanematele puuetega inimestele ja hoolekandeteenust psüühilise erivajadusega eakatele. Tööealistele osutatakse igapäevaelu toetamise (IET), töötamise toetamise (TT), toetatud elamise (TE) ning rehabiliteerimise teenuseid. Eakatele isikutele osutatakse ööpäevaringse hooldamise teenust, päevase hooldamise teenust ja elukohas hooldamise teenust Personal Sihtasutuse personal on suurenenud seoses töömahu kasvuga. Kasvanud on klienditööga seotud töötajate arv, tugiteenuste personali arv on aastate jookul vähenenud. Lisaks töölepinguga töötajatele on sihtasutuse projektidega seotud hulk spetsialiste, kes osalevad projektides käsunduslepingu alusel. Sihtasutuse töötajate arv on otseses seoses teenuste saajate arvuga, klienditöötajate ja teenuste saajate suhtarv on määratud teenuse rahastamise lepingutega. 4 Sihtasutuse klienditöötajatele on riiklikult kehtestatud nõuded: rehabilitatsioonispetsialistide peavad olema erialase kõrgharidusega, tegevusjuhendajad läbinud sotsiaalministeeriumi poolt aktsepteeritud täiendkoolituse. Enamus hooldajaid on omandanud hooldaja kutse. Sihtasutuse töötajate töö tasustamise põhimõtted on kirjeldatud sihtasutuse töökorralduse reeglites ja need lähtuvad kehtivast seadusandlusest. Töö tasustamise korra väljatöötamisel ja tasustamisel järgitakse töötasustamise süsteemi motiveerivat mõju nii töö tulemustele kui personali arengule, võetakse arvesse erialane haridus, töökogemus, oskused, kompetentsid. Tunnustamise põhiaelemendid: SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus teenetemedal, tänukiri; aasta parim töötaja; aasta parim kolleeg; staazikas 10,15,20 aastat töötaja;väliseks tunnustamiseks esitamine (Sotsiaalminister, ESTA, ESJN); perekondlikel sündmustel meelespidamine (toetus abiellumisel, lapse sünni korral, matusetoetus lähedase surma korral); pensionile saatmine. Sihtasutuses töötavatele vabatahtlikele töötasu ei maksta, neid tunnustatakse töötajatega samadel põhimõtetel. Sihtasutuse personali värbamisel lähtutakse töötaja haridusest, erialasest töökogemusest ning isikuomadustest mis tagavad töötamise sihtasutuse sihtgrupiga. Sihtasutuse personali värbamise otsuse teeb asutuse juht või osakonna juht, kes sätestab ka täiendavad nõude kandidaadile. Nõuete seadmisel lähtutakse teenustel kasutajate hinnatud vajadustest ning normdokumentides sätestatud nõuetest. Oluline on haridus, erialane pädevus, tööalane kogemus ja isikuomadused, mis on vajalikud klienditööks. Eelistatud on kutsetunnistusega töötajad ja erialase haridusega, järgmine valik praktilise töökogemusega ja vastava haridusega inimene. Alaealisi isikuid Sihtasutusse tööle ei võeta. Töökuulutused avaldatase sihtasutuse kodulehel. Igale uuele töötajale tutvustatakse tema tööd, instrueeritakse ja juhendatakse tööle asumisel ning määratakse töötaja (see võib olla ka struktuuriüksuse juht) ise, kes aitab uuel töötajal sisse elada. Sihtasutusse võetakse tööle neljakuulise katseajaga. Sihtasutuses on välja töötatud personali koolituspoliitika, mis on aluseks kogu personali täiendkoolitusele ja tugineb hinnatud vajadustele ning tagab koolituste tulemuslikkuse hindamise. Sihtasutuse juhtkonda värbamise otsustab sihtasutuse juhataja lähtudes üldisest värbamise põhimõtetest. Juhtkonda värvatakse inimesed avaliku konkursi kaudu. Sihtasutuse juhataja (juhatuse liikme) värbamise otsustab sihtasutuse nõukogu. Reeglina toimub värbamine avaliku konkursi korras. 5 Hooned Sihtasutus osutab teenuseid peamiselt kolmes erinevas asukohas: tööealistele isikutele töö- ja rehabilitatsioonikeskuse hoones Staadioni 52; eakatele - päevahoolduskeskuses Kaunase pst 22 ja ööpäevaringse hooldamise teenust Nõlvaku Hooldekeskuses Nõlvaku 12. Hoonete kasutamiseks sõlmitakse perioodiliselt lepingud Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnaga. Lisaks sellele on Sihtasutuse kasutuses korterid Tartu linnas toetatud elamise teenuse kasutajatele. Teenuseid osutatakse ka klientide elukohtades ning Tartu linna ettevõtete juures. Sihtasutuse kasutada on renoveeritud hooned, mis on võimalust mööda kohandatud tööks psüühilise erivajadusega inimestega. Eakate päevahoolduskeskus on hoones, mis on ehitatud algselt lasteaiaks, renoveeriti 2004.a, Nõlvaku Hooldekeskus asub endises Tartu Veevärgi adminhoones, renoveeriti 2006.a, Staadioni 52 hoone on ehitatud 1977a. psüühiaatriahaigla tööravi ja sõltuvusravi läbiviimiseks, renoveeriti 2006.a. VISIOON MISSIOON EESMÄRGID Visioon Vaimse tervise probleemidega inimeste elamine kogukonnas Missioon Aitame vaimse tervise probleemidega inimestel elada oma kodus, töötada, õppida ja rakendada end kogukonnas. Eesmärgid Luua oma tegevusega teenuse kasutaja keskset töö-, elu-, õppe-, ja vabaaja keskkonda, mis on jätkusuutlik ja pidev. Teenuste kvaliteedi arendamiseks rakendatakse EQUASS ja VALORIS kvaliteedisüsteemide kriteeriume järk-järgult toetudes asutuse arengukavale ja SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse teenuste kvaliteedi edendamise, kontrolli ja sise- ning välisauditi süsteemi(Kinnitatud käskkirjaga 02.01.2004) ja Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse koolituspoliitika ( 01.07.20133, käskkiri nr.51) dokumentidele. EETIKA Sihtasutuse töötajate eetikareeglid, mis rõhutavad teenuse kasutajate väärikust ja kaitsevad neid 6 lubamatute riskide eest, lähtuvad Eesti sotsiaaltöötajate eetikakoodeksist ning arvestavad sihtasutuse töö eripära. Sihtasutuse töötaja peab olemasolevas õiguslikus ruumis suutma otsustada, lähtudes üldinimlikest väärtustest, mida kokkuleppeliselt saab nimetada eetikaks. Võtmemõisted on: usaldus, toetamine, tunnustamine, ausus, austamine, teadlikkus, tähelepanelikkus. VÄÄRTUSED Sihtasutuse üldised väärtused tulenevad erinevates osakondade ja teenistustes sõnastatud väärtustest, koondades need tervikuks. Väärused on organisatsiooni kultuuri keskseimaks elemendiks. Meie väärtusteks on: ausus, kokkulepete pidamine, usaldusväärsus; asjatundlikkus; inimestest lähtumine, kogu tegevuse aluseks on teenuse kasutaja; teha oma tööd nii, et ka homme tahaks tagasi tulla, ettevaatav, vastutust võttev käitumine KVALITEEDIPOLIITIKA Sihtasutuse juhtkond on sõnastanud ja töötajaskonnale edastanud Sihtasutuse kvaliteedipoliitika. Kvaliteedipoliitika põhineb Sihtasutuse väärtuspõhimõtetel ning toetub personali arendamisele ja koolitusele. Kvaliteedipoliitika põhiseisukohad on: Kliendikesksus. Sihtasutus mõistab teenuse kasutajate ja teiste huvipoolte praeguseid ja tulevikuvajadusi, täidab nende nõudeid ning püüab võimalusel ületada nende ootusi. Keskendumine olemasolevate ja potentsiaalsete huvipoolte vajadustele on parim viis nende hoidmiseks ja lojaalsuse suurendamiseks; Eestvedamine ning sihtasutuse eesmärgi ühtsus. Kõikide tasemete juhid loovad Sihtasutuse eesmärkide ja nende juhitava struktuuriüksuse tegevuse ühtsuse, kujundavad suuna ja Sihtasutuse sisekeskkonna, milles töötajad ja teenuse kasutajad saavad täiel määral osaleda Sihtasutuse eesmärkide saavutamisel; 7 Inimeste kaasahaaratus. Kõikide töötajate ja teenuste saajate kaasahaaratus võimaldab kasutada nende võimeid Sihtasutuse hüvanguks. Sihtasutuse kõik töötajad on veendunud kvaliteedi tähtsuses; Süsteemne teenustekeskne lähenemisviis juhtimisele. Seonduvate teenuste määratlemine, mõistmine ja süsteemne juhtimine toetab Sihtasutuse mõjusust ja tõhusust oma eesmärkide saavutamisel. Sihtasutus loob teenuste osutamiseks kaasaja nõuetele vastava infrastruktuuri, milles kasutatav tehnika ja tehnoloogia on ühiselt funktsioneeriv, tööprotsesse siduv ja toetav tervik. Sihtasutuse töökorraldus on selge, lihtne ja juriidiliselt korrektne; Tulemustele orienteeritus. Sihtasutuse eesmärkidest lähtuvate tegevuste tulemusi hinnatakse väljundipõhiselt. See annab Sihtasutusele võimaluse ise valida eesmärkide saavutamise teed ja viisid; Pidev parendamine. Sihtasutuse püsiv eesmärk on oma süsteemide, teenuste ja organisatsiooni pidev parendamine; Analüüsil põhinev otsustamine. Efektiivsed otsused Sihtasutuses põhinevad andmete ja informatsiooni süsteemsel analüüsil. Sihtasutus kindlustab ressursside ratsionaalse kasutamise. Selleks rakendatakse toimingupõhist kuluarvestust, kvaliteetseid infosüsteeme ning personali läbimõeldud planeerimist; Vastastikku kasulikud suhted partneritega. Sihtasutus hoiab usaldusel ja koostööl loodud vastastikku kasulikke suhteid partneritega, see tõstab Sihtasutuse ja partnerite võimet luua lisaväärtusi. Sihtasutuse partnerid on Tartu Linnavalitsus, teenuse kasutaja elukohajärgsed kohalikud omavalitsused, sotsiaalkindlustusamet, piirkondlikud pensioniametid, töötukassa, piirkonna psühhitaariakliinikud ja erihoolekande teenuste osutajad, teenuse kasutajad, sihtasutuse töötajad, tarnijad, Sihtasutusele teenuse osutajad. Huvigruppide vajadusi määratletakse, nende rahulolu hinnatakse ning rahulolu mõõtmise tulemusi võetakse arvesse Sihtasutuse tegevuse planeerimisel. Huvigruppide vajaduste selgitamiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: läbirääkimised, küsitlused, intervjuud, uuringute tulemuste analüüs, statistiliste andmete analüüs jne Kvaliteedipoliitika ellurakendamiseks on välja töötatud arengu- ja tegevuskavade süsteem, mis hõlmab kõiki Sihtasutuse ressursse ja organisatoorset struktuuri tervikuna, määrates kõigi tegevusvaldkondade juhtide vastutuse ulatuse ning haarates kaasa kõik töötajad nende vastavas töölõigus. Kvaliteedisüsteem on juhataja pideva kontrolli all ning on pidevalt arenev. Kaasamise põhimõtted Kõigil sihtautuse töötajatel on õigus teha ettepanekuid sihtasutuse töö parandamiseks, ettepanekud või teha kirjalikult või suuliselt, nii otsesele ülemusele kui ka sihtasutuse juhatajale. Töötajad saavad kaasa rääkida ka töökorralduse muutmises (igahommikustel koosolekutel ning üks kord kuus toimuval töökoosolekul), eelarve kujundamisel (osakonna või teenuse eelarve koostamise faasis), tööks vajalike asjade soetamise planeerimisel (osakonna, teenuse tegevuskava koostamisel saavad töötajad kirjalikult esitada oma soovid), arengukava koostamises (igaaastasel asutuse, osakonna/teenuse arengukava ülevaatamisel, koosolekutel on võimalik teha oma ettepanekud, koosolekud protokollitakse) jne. 8 Teenuse kasutajad Kõik sihtasutuse teenuse kasutajad võivad teha suulisi ja kirjalikke ettepanekuid sihtasutuse töö parandamiseks. Kliendikoosolekutel arutatakse ka teenuse korraldamise küsimusi. Teenuste töö- ja kodukordasid tutvustatakse teenuse kasutajatele ja neil on võimalik esitada oma ettepanekuid nende muutmiseks. Toetatakse teenuse kasutajate organisatsioone, nende loomist, toimimist, teenuse kasutajatele antakse võimalus otsustada nii igapäevaseid küsimusi (menüü), suuremate ettevõtmiste planeerimiseks (ekskursioonid, teenuse kasutajate konverentsid), teenuse kasutajate esindajad osalevad ka üksikute sihtasutuse eelarveridade, mis on otseselt seotud klienditööga planeerimisel. Teenuse kasutajate esindajad valitakse iga aastasel asutuse teenuse kasutajate koosolekul. Jõustamine Jõustava sotsiaaltöö praktika jaoks ja ka nõustamispraktika jaoks on keskne arusaam, et enese poolt juhitud lahendused individuaalsetele probleemidele toetaja abil on efektiivseimad. Jõustamine ja teenuse kasutaja esindamine (kaitsmine) on võimalik tänu (läbi) nõustamisoskuste. Jõustamise eesmärk on aidata teenuse kasutajal näha:  end kui põhjuslikku tegurit lahenduse leidmisel oma probleemidele  teenuse osutajat kui nende teadmiste ja oskuste omajat, mida tema kui teenuse kasutaja võiks kasutada  teenuse osutajat kui partnerit probleemide lahendamisel  võimu struktuure kui kompleksseid ja mõjule osaliselt avatuid Teenuse kasutajate elukvaliteet Elukvaliteedi (quality of life) mõistet saab kasutatakse üldistusena, mille all mõeldakse nii üksikindiviidi, sotsiaalse grupi ja/või riigi heaolu - kõigi elusolendite eksistentsi üldist kvaliteeti. WHO antud määratluses 1993 on elukvaliteet inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Individuaalse elukvaliteedi objektiivsed näitajad on inimese sissetulek ja töösuhted, tema tervis ja vaba aeg, lähedussuhted ja turvalisus, kaasatus kogukonnaellu ja sotsiaalne staatus. Neid on võimalik mõõta ning ka hinnata. Samas kuuluvad elukvaliteedi juurde aga ka lisaks objektiivsetele näitajatele inimese enda subjektiivsed hinnangud ja hoiak, millele saab hinnangu anda inimene ise. 9 Sihtasutuse teenuse kasutajate elukvaliteedi tõstmisele lähenetakse individuaalselt, kaastakse teenuse kasutaja lähedased, kasutatakse ära kohaliku omavalitsuse võimalused ning teenuse kasutaja ressursid. PIDEV ARENG Arengukava Sihtasutus koostab teatud perioodiks arengukava, kaasates arengukava väljatöötamise protsessi Sihtasutuse töötajad ja teenuse kasutajad. Sihtasutuse arengukava kinnitab Sihtasutuse nõukogu ja see vaadatakse läbi igal aastal ning vajadusel tehakse arengukavasse muudatused. Arengukava muudatused tehakse teatavaks Sihtasutuse töötajatele (töötajate üldkoosolek) ja teenuse kasutajatele (teenuse kasutajate koosolekud/konverentsid). Kinnitatud arengukava on avalik dokument ja see on kõigile kättesaadav Sihtasutuse kodulehel www.tartuvthk.ee. Arengukava tegevuskava Arengukava tegevuskava koostatakse iga-aastaselt Sihtasutuse arengukavas toodud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks lähtudes sihtasutuse eelarvest. Tegevuskavas sõnastatud ülesanded on mõõdetavad ja seatud on tähtajad ning määratud vastutajad. Tegevuskava kiidab heaks Sihtasutuse nõukogu. Igas kvartalis vaadatakse tegevuskava üle osakondade ja teenistuste juhtide igakuisel töökoosolekul, vajadusel täiendatakse tegevuskava ning planeeritakse ülesannete täitmine. Iga aasta lõpus analüüsitakse tegevuskava täitmist ja täitmise kokkuvõte esitatakse nõukogule ja tutvustatakse Sihtasutuse töötajatele. Sihtasutuse tegevuskava on kättesaadav sihtasutuse töötajatele kodulehel parooliga kaitstud alal. Sihtasutuse struktuur Lähtuvalt õigusaktide ja standardite nõuetest, Sihtasutuse missioonist, visioonist, tegevussihtidest ja eesmärkidest on välja töötatud ja kasutusele võetud asutuse hierarhiline struktuur, kus on määratud alluvussuhted ja juhtimistasandid. Sihtasutuse kui organisatsiooni ratsionaalseks funktsioneerimiseks on olulisel kohal asutuse efektiivne juhtimine, mis eelkõige tähendab, et Sihtasutuse struktuuri kuuluvad optimaalsed struktuuriüksused, mille koosseisus on piisaval arvul ning võimalikult efektiivsetes alluvussuhetes olevaid töötajaid. Sihtasutuse Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus organiteks on juhatus ja nõukogu. Juhatus juhib ja esindab Sihtasutust. Juhatus määratakse nõukogu poolt. Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ja korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelvalvet Sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed määrab Tartu Linnavalitsus. 10 Sihtasutuse juhtkonda kuuluvad juhataja, klienditöö osakondade juhatajad, finantsplaneerimise- ja raamatupidamise teenistuse juhataja ja majandusteenistuse juhataja. Sihtasutuse juhataja määrab juhtkonda kuuluvate isikute asendamise korra. JUHTIMINE Sihtasutus on määratlenud oma tegevusvaldkonnad teenustena ja iseseisvate projektidena. Teenused jagunevad põhiteenusteks ja tugiteenusteks ning juhtimiseks. Põhiteenused on vahetult teenuse kasutajaga seotud. Tugiteenused toetavad põhiteenuseid. Sihtasutuses on määratletud vajalikud põhi- ja tugiteenused, on määratud nende järjestus ja vastastikused seosed, on tagatud nende teenuste toimimiseks vajalike ressursside ja informatsiooni kättesaadavus, jälgitakse, hinnatakse ja analüüsitakse neid, rakendatakse vajalikke tegevusi plaanitud tulemuste saavutamiseks ja teenuste pidevaks parendamiseks. Igale teenusele on määratud juht – töötaja, kes vastutab antud teenuse strateegilise ja praktilise kulu eest. Teenuse juht peab tundma teenust, vastutama selle kulu ja tulemuse eest Sihtasutuses tervikuna, mõõtma ja täiustama teenuse tõhusust. Teenuse juht on hea suhtleja, entusiastlik, võimeline inimesi mõjutama ja muudatusi tegema. Teenuste osutamisel arvestatakse õigusaktide nõuetega. Projektid on teatud ajaks moodustatud Sihtasutuse üksused projekti eesmärkide täitmiseks, projekti juhib projektijuht. Üldjuhtimine, juhataja Visioon, missioon, lühi- ja pikaajalised tegevussihid, planeerimine, mõõtmine ja analüüs, ülevaatus, arendamine, struktuur ja üksuste funktsioonid, volitused ja vastutus, kvaliteedi juhtimine ja areng info juhtimine, IT, sisekontroll ja hindamine. Põhiteenused, osakonna juhatajad Klienditeenuste planeerimine ja arendus, teenuse kasutajate vastuvõtmine ja liikumine, teenuse osutamine, osapoolte tagasiside, hindamine, aruandlus, toimivuse analüüs ja parendamine. Tugiteenused, teenistuste juhatajad Finantsjuhtimine ja -arvestus, aruandlus, personalijuhtimine, dokumendiohje – finantsplaneerimise- ja raamatupidamise teenistuse juhataja. Infrastruktuuri ja tehnoloogiate kaasajastamine, hoonete korrashoid, transport, side, soetused, seadmete korrashoid ja hooldus, töökeskkond ja töö- ja tule- ning keskkkonna ohutus - majandusteenistuse juhataja. 11 Juhtimisprotsess ja sisehindamine Kvaliteedijuhtimise keskkonnas toimiva juhtimissüsteemi kandvateks elementideks on: • eesmärkide püstitamine; • tegevuste planeerimine; • ülesannete fikseerimine ja jaotamine; • ülesannete täitmise jälgimine ning lõpptulemuste kontroll ja analüüs; • analüüsi tulemuste kasutamine sisendina eemärkide korrigeerimisel ja uute eesmärkide seadmisel. Sihtasutuse peamised kvaliteedialased põhimõtted juhtimises on: • järgida Sihtasutuse missiooni; • toimida kooskõlas seadusandluse õiguslike nõuetega; • tagada Sihtasutuse teenuse kasutajate efektiivne, pädev teenindamine; • arendada Sihtasutuse töötajate kompetentsi; • rakendada kaasaegseid, otstarbekaid ja asjakohaseid juhtimispõhimõtteid, tagada pidev infovahetus, olles avatud ja läbipaistev nii asutusesiseselt kui -väliselt. Juhtimissüsteemi hoitakse kontrolli all dokumentatsiooni kaudu. Funktsionaalne juhtimine toimub läbi järgmiste tasandite: Sihtasutuse juhataja, osakondade ja teenistuste juhid, valdkonnajuhid (ka projektijuhid), struktuuriüksuste töötajad. Sihtasutuse tegevust juhib ja järelevalvet teostab juhataja, kellele annavad oma tegevusest aru struktuuriüksuste juhid. Juhtaja kohustus on missioonist tuleneva mõõdetava arengukava ja arengukava tegevuskava väljatöötamine, tegevuseesmärkide seadmine ja struktuuriüksustele edastamine ning nende täitmise kontroll, ressursside võimaldamine ja nende kasutamise kontroll, tegevuse analüüs. Planeerimine, eesmärkide seadmine ja analüüs Sihtasutuse nõukogu kui kõrgeim organ kinnitab igal aastal Sihtasutuse aasta tegevuskava ja eelarve. Struktuuriüksuste juhid sõnastavad struktuuriüksuste põhieesmärgid ja tegevuskavad, jälgivad plaanide täitmist, analüüsivad tekkinud probleeme ning annavad hinnangu möödunud perioodile. Töötaja tasandil on oluline enesekontroll ametijuhendist ja muudest juhtivdokumentidest tulenevate ning töö käigus saadud kohustuste/korralduste täitmisel. Mitmel tasandil toimub juhtimissüsteemi analüüs ja arendamine: - arengukavade ja tegevusplaanide eesmärkide saavutatuse perioodiline analüüs (juhtkonna poolt); - mittevastavuste ohje – nende registreerimine, kõrvaldamine, analüüs ja ennetavate tegevuste kasutuselevõtt; 12 - protsesside analüüs siseauditite käigus ja vajadusel parendustegevuste väljatöötamine ja juurutamine; - huvipoolte/teenuse kasutajate tagasiside kogumine ja analüüs; - sisehindamise aruande koostamine ja esitamine, mis tagab protsesside ja organisatsiooni pideva tervikliku arendamise, see omakorda toimub läbi analüüsi, protsesside väljundite kasutamise sisenditena, läbi planeerimise ja eesmärkide seadmise. Analüüsi tulemusi kasutatakse sisendina plaanide/eesmärkide korrigeerimisel. Sihtasutuse põhi- ja tugiteenuseid ning nende juurde kuuluvaid toiminguid kirjeldavad protseduurid, juhendid, skeemid ja dokumendid, mis on kindlaks määratud toimingute täitmise aluseks. Koostajaks on teenuse või teenistuse juht. Peamine vahend kontrollimaks, kas teostatavad tegevused vastavad protseduuris/juhendis fikseeritule, on siseauditid. Ressursside juhtimine Ressursside juhtimise eesmärk on toetada sihtasutuse põhitegevust ning tagada sihtasutuse toimimiseks vajalikud toetavad tegevused. Sihtasutuse põhiressurssideks on: - inimressurss; - finantsressursid; - inforessursid; - hooned ja rajatised; - töövahendid. Sihtasutuse efektiivseks toimimiseks piisavate ressursside võimaldamise ja nende sihipärase kasutamise eest vastutab juhataja. Personalijuhtimine Personalijuhtimise peamised ülesanded on uute töötajate töölevõtmine ja olemasolevate töötajate hoidmine. Personalijuhtimise funktisoonid: eesmärkide seadmine; töö analüüs ning töötajate vajaduse määramine; töötajate valik ja värbamine; töötajate tööalane hindamine, koolitamine ja arendamine; töötajate tasustamine ja motiveerimine; tööohutus ja töötervishoid; administreerimine ja dokumentatsioon. 13 Personalijuhtimise est vastutab sihtasutuse juhataja, kes võib delegeerida osa funktsioonide täitmise osakondade ja teenistuste juhtidele. Finantsjuhtimine Sihtasutuse finantsjuhtimine on põhitegevuse majanduslikult efektiivset korraldamist toetav tegevus, mille eesmärkideks on: • korraldada sihtasutuse finants- ja investeerimispoliitika väljatöötamist; • juhtida eelarve koostamist ja eelarve täitmise jälgimist; • tagada sihtasutuse kõigi allüksuste arvelduste ja raamatupidamisalaste toimingute seadustele vastav korraldamine ja läbiviimine; • kontroll sihtasutuse rahaliste vahendite kasutamise üle; • finantsaruandluse seadustele vastav koostamine ja esitamine. Finantsjuhtimise protsessi nõuetekohase toimimise ja arendamise eest vastutab finants- ja raamatupidamise teenistuse juht. Eesmärkide täitmisel lähtub finantsjuhtimine riiklikest ja sihtasutuse õigusaktidest, sh: • sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirjast; Infojuhtimine ja infovahetus Sihtasutusesisese infovahetuse protsessi väljatöötamise, juurutamise ja arendamise eest vastutab ihtasutuse juhataja. Asjakohane infovahetus on sihtasutuses tagatud järgmiste vahendite abil: - koosolekute süsteem; - juhataja otsuste täitjatele edastamise süsteem; - teadetetahvlid; - elektrooniline meedia; - organisatsioonikultuuri edendamine läbi ühisürituste. Töötajatele mõeldud elektrooniline töökeskkond ehk siseveeb asub aadressil www.tartuvthk.ee ligipääs toimub paroolipõhiselt. Korrektse ja päevakohase info avaldamise eest siseveebis vastutavad struktuuriüksuste juhid. Töötajatele operatiivse info edastamiseks kasutatakse siseinfo listi. Sihtasutus visuaalne identiteet ja sümboolika kasutamine on paika pandud stiiliraamatuga. Tagatud on tugiteenuste kättesaadavus. Haldusjuhtimine Haldusjuhtimise eesmärk on toetada sihtasutuse põhitegevust ning tagada ülsihtasutuse toimimiseks vajalik infrastruktuur. Sihtasutuse infrastruktuur hõlmab kasutada olevaid ehitisi, rajatisi ja territooriume, tehnovõrke, abiteenuseid. Asjade ostmine toimub riigihangete teostamise ja ostude sooritamise juhendi alusel. „Transpordivahendite kasutamise korras” on kirjeldatud transpordivahendite kasutamine töötajatele ja teenuse kasutajatele ning kasutamine isiklikuks tarvbeks. 14 Töökeskkonna juhtimine Heal töökeskkonnal on positiivne mõju inimeste motivatsioonile, rahulolule ja toimivusele. Sihtasutuses on kehtestatud töökeskkonda reguleerivad õigusaktid ja moodustatud töökeskkonna nõukogu. Sobiva töökeskkonna tagamisel võetakse arvesse: • ohutusabinõusid ja -juhendeid. Kõik töötajad peavad olema juhendatud vastavate ohutusjuhendite alusel ning täidavad oma tööülesandeid ohutult • töökeskkonnastruktuuride olemasolu ja toimivust • töökohtade paigutust, töökeskkonna ergonoomikat (kasutatakse kaasaegseid töövahendeid kaasaegses töökeskkonnas, kus on ohjatud nii füüsikalised, keemilised, füsioloogilised kui psühholoogilised ohutegurid). Ohutu ja tervisliku töökeskkonna loomise aluseks on riskide hindamise kokkuvõtete põhjal osakondades loodavad töökeskkonna ohjamise tegevuskavad; • vastastikuseid suhteid töösisekorraeeskirjad • soodustusi töötajatele (töösisekorraeeskirjad fikseerivad tööpäeva pikkuse, puhkuse, täiendavad puhkepäevad); • töötajate tervisekontrolli tagamist; • töötervishoiu korraldust, kuvariga tööks ette nähtud prillide soetamise tingimusi; • esmaabi tagamist; • keskkonnasaastamisest hoidumist (käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatavas juhendis). Kvaliteedijuhtimine Sihtasutuse kvaliteedijuhtimine on üks lahutamata osa juhtimisest, mis tagab sihtasutuse efektiivse töö ja pideva arengu. Kvaliteedijuhtimise tagamise eest vastutab Sihtasutuse juhataja, kellel lasub üldvastutus kvaliteedisüsteemi väljatöötamise, juurutamise ja pideva parendamise eest läbi strateegiliste eesmärkide ja poliitikate seadmise, plaanide ja eelarvete väljatöötamise tagamise, ressursside olemasolu tagamise, riskijuhtimise, kontrolli ja monitooringu. Kvaliteedisüsteemi dokumentide haldamise eest vastutab finantsplaneerimise- ja raamatupidamisteenistuse juhataja. 15 Iga töötaja vastutab kinnitatud ja avalikustatud dokumentide ja protseduuride nõuete täitmise eest. Struktuuriüksuste ja töötajate kohustused, volitused, nende vastastikused seosed ja asendamine on määratletud protseduuride kirjeldustes, struktuuriüksuste kirjeldustes ning töölepingutes (tugiteenused). Sellega on kõik sihtasutuse töötajad kaasatud kvaliteedi edendamise pidevasse protsessi. Käsiraamatu tutvustamise kord, töötajatele kättesaadavuse tagamine Käsiraamat on paberil kättesaadav asutuse sekretäri juures ja igas osakonnas/teenistuses ning elektroonilisena Intranetis www.tartuvthk.ee ja serveri avalikus ruumis. Käsiraamatut tutvustatakse uue töötaja töölevõtmisel töökohal juhendamise käigus ja selles muudatuste tegemisel töökoosolekutel. Lisad: Põhikiri, töökeskkonna siseauditi kord, delikaatsete isikuandmete töötlemise kord, teenuste kvaliteedi tagamine, asjaajamise kord, töökorralduse reeglid, kaebuste ja ettepanekute läbivaatamise kord, koolituspoliitika, kvaliteedi alased mõisted Vello Vengerfeldt 19.08.2011. 1. täiendus 11.11.2011. 2. täiendus 13.02.2013 3. Ülle Lepik täiendus 07.08.2013 Kvaliteedijuhtimise süsteemi terminid, definitsioonid ja mõisted Defekt – ettenähtud või spetsifitseeritud kasutusega seonduva nõude mittetäidetus.EVS-EN ISO 9000:2001 Dokument – mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhiiviseadus § 4 (1) Dokumendihaldus – dokumendi kontrollitud haldamine läbi selle terve elukäigu. Riigikantselei(www.riigikantselei.ee) Dokumendiohje - kvaliteedijuhtimise süsteemis nõutud dokumendid peavad olema ohjatud. Vajaliku ohje määratlemiseks peab olema kehtestatud dokumenteeritud protseduur: 1) dokumentide kinnitamiseks nende piisavuse osas enne väljaandmist; 2) dokumentide ülevaatuseks ning vajadusel ajakohastamiseks ja korduvkinnitamiseks; 16 3) dokumentide muudatuste ja kehtiva ülevaatusseisundi identifitseeritavuse tagamiseks; 4) kehtivate dokumentide asjakohaste väljaannete kättesaadavuse tagamiseks kasutuskohtades; 5) dokumentide jätkuva loetavuse ning kerge identifitseeritavuse tagamiseks; 6) välise päritoluga dokumentide identifitseeritavuse ning ohjatud levitamise tagamiseks; 7) aegunud dokumentide kavatsematu kasutuse vältimiseks ning sobivaks identifitseerimiseks juhul, kui neid mingil põhjusel säilitatakse. EVS-EN ISO 9000:2001 Ennetav tegevus – tegevus potentsiaalse mittevastavuse või muu ebasobiva potentsiaalse olukorra põhjuse kõrvaldamiseks. EVS-EN ISO 9000:2001 Enesehindamine – kõikehõlmav süstemaatiline ja regulaarne organisatsiooni tegevuste ja tulemuste ülevaatus vastavalt mingile täiusliku organisatsiooni mudelile (model of organizational excellence). Võimaldab organisatsioonil selgelt välja tuua oma tugevad küljed ja valdkonnad, kus on võimalik teha parandusi. Enesehindamine lõpeb parendustegevuste planeerimisega, mille arengut seejärel jälgitakse. EFQM Juhtimissüsteem – vastastikuses seoses olevate elementide kogum, mida kasutatakse poliitika ja eesmärkide kehtestamiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks. Juhtimissüsteem sisaldab organisatsioonilist struktuuri, planeerimistegevusi, vastutusi, tavasid, protseduure, protsesse ja ressursse. EVS-EN ISO 9000:2001 Huvipool (teenuse kasutaja) – isik või grupp, kes on huvitatud organisatsiooni toimivusest või edust tulemuste (teenuste tarbijad/kasutajad,töötajad). EVS-EN ISO 9000:2001 Kliendi rahulolu – kliendi arvamus tema nõuete täidetuse määra kohta. EVS-EN ISO 9000:2001 Korrigeeriv tegevus – tegevus juba tekkinud mittevastavuse (puuduse, defekti, probleemi) põhjuse kõrvaldamiseks. Eesmärk: vältida mittevastavuse kordumist. EVS-EN ISO 9000:2001 Kvaliteet – määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid ehk nõuetele vastavuse määr. EVS-EN ISO 9000:2001 Kvaliteedijuhtimissüsteem – juhtimissüsteem organisatsiooni kvaliteediga seonduvaks suunamiseks ja ohjeks (sama mõistena on kasutusel ka sõna „kvaliteedisüsteem”). EVS-EN ISO 9000:2001 Kvaliteedipoliitika – üldised kvaliteediga seonduvad taotlused ja suunad, esitatuna ametlikult tippjuhtkondade poolt. EVS-EN ISO 9000:2001 Kvaliteediohje – kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub kvaliteedinõuete täitmisele. EVS-EN ISO 9000:2001 Kvaliteeditagamine – organisatsiooniliste vahendite kindlaks määramine, tagamaks teenusele esitatavate kvaliteedinõuete täitmist. EVS-EN ISO 9000:2001 Mittevastavus – nõude mittetäidetus. Mittevastav teenus – nõuetele mittevastav teenus. EVS-EN ISO 9000:2001 17 Mõjusus – plaanitud tegevuste teostatuse ja plaanitud tulemuste saavutatuse määr. EVS-EN ISO 9000:2001 Objektiivne tõend – andmed, mis kinnitavad millegi olemasolu või tõesust. EVS-EN ISO 9000:2001 Protseduur – spetsifitseeritud viis tegevuse või protsessi teostamiseks, protsessi kirjeldav üldine dokument. EVS-EN ISO 9000:2001 Protsess – sisendeid väljunditeks muundav vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum. EVS-EN ISO 9000:2001 Märkus: Protsessi sisenditeks saavad olla ka teiste protsesside väljundid. Tõhusus – suhe saavutatud tulemuse ja kasutatud ressursside vahel. EVS-EN ISO 9000:2001 Vastavus – nõude täidetus. EVS-EN ISO 9000:2001 Ülevaatus – tegevus, määramaks (vaadeldava objekti) sobivust, adekvaatsust, mõjusust ja tõhusust püstitatud eesmärkide saavutamiseks (nt juhtkonnapoolne ülevaatus, kavandi ülevaatus, kliendi nõuete ülevaatus ja mittevastavuse ülevaatus). EVS-EN ISO 9000:2001 Lisa Tartu Linnavolikogu 8. oktoobri 2009. a otsuse nr 571 juurde SIHTASUTUSE TARTU VAIMSE TERVISE HOOLDEKESKUS PÕ H I KI R I 1. Üldsätted 1.1 Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus (edaspidi Sihtasutus). Inglise keeles on Sihtasutuse nimi Foundation Mental Health Care Center of Tartu. 1.2 Sihtasutus on asutatud määramata ajaks. Sihtasutus on Tartu Linnavalitsuse hallatava asutuse Vaimse Tervise Hooldekeskus õigusjärglane. 1.3 Sihtasutuse asukohaks on Tartu linn, Eesti Vabariik. 2. Tegevuse eesmärk 2.1 Sihtasutuse tegevuse eesmärk on abi ja toetust vajavate inimeste, sealhulgas psüühikahäiretega ja eakate inimeste elukvaliteedi parandamine. 2.2 Eesmärgi täitmiseks Sihtasutus: 2.2.1 osutab erinevaid sotsiaalteenuseid, sh sotsiaalnõustamist, rehabilitatsiooniteenust, erihoolekandeteenuseid (igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust), koduteenust, eluasemeteenust, hooldamist hoolekandeasutuses; 2.2.2 punktis 2.2.1 nimetatud sotsiaalteenuste osutamise raames toitlustab, majutab, transpordib isikuid, peseb pesu, koristab, hoiab korras territooriume, valmistab ja müüb 18 erinevaid tooteid ning osutab muid sotsiaalteenuste osutamisega kaasnevaid teenuseid; 2.2.3 pakub erialast koolitust; 2.2.4 korraldab seminare ja konverentse; 2.2.5 viib läbi valdkonna uuringuid; 2.2.6 tõlgib ja annab välja erialast kirjandust või korraldab selle tõlkimist ja väljaandmist; 2.2.7 arendab muud tegevust, mis on suunatud Sihtasutuse eesmärkide täitmisele. 3. Sihtasutuse juhtimine 3.1 Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu. 3.2 Juhatus juhib ja esindab Sihtasutust. 3.3 Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest. Juhatuse liikmed määratakse nõukogu poolt viieks aastaks. Uue juhatuse koosseis määratakse eelmise juhatuse volituste perioodi kahe viimase kuu jooksul. 3.4 Juhatuse liige peab seadusest, põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu otsustest tulenevaid kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja olema Sihtasutusele lojaalne. Juhatuse liikme õigused ja kohustused määratakse üksikasjalikumalt Sihtasutuse ja juhatuse liikme vahel sõlmitava lepinguga. 3.5 Juhatuse liikme võib nõukogu tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus Sihtasutust juhtida või Sihtasutuse maine ja vara oluline kahjustamine. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. 3.6 Juhatusest tagasikutsutud liikme asemele määrab nõukogu uue liikme mitte hiljem kui 1 kuu jooksul arvates juhatuse liikme tagasikutsumisest. 3.7 Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. 3.8 Juhatuse liikmele makstakse tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu. 3.9 Sihtasutuse juhatus: 3.9.1 valdab, kasutab ja käsutab Sihtasutuse vara põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, arvestades seaduses ja põhikirjas ettenähtud või nõukogu kehtestatud piiranguid; 3.9.2 korraldab Sihtasutuse arengukava koostamise ja esitab selle kinnitamiseks nõukogule; 3.9.3 koostab Sihtasutuse järgneva aasta tegevuskava ja eelarve, esitab need kinnitamiseks nõukogule ning tagab Sihtasutuse eelarve täitmise; 3.9.4 korraldab Sihtasutuse raamatupidamist; 3.9.5 kehtestab Sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirja ja palgakorralduse; 3.9.6 kinnitab Sihtasutuse töösisekorraeeskirja; 3.9.7 kinnitab Sihtasutuse asjaajamise eeskirja; 3.9.8 teeb Sihtasutuse nõukogule ettepaneku Sihtasutuse struktuuri kinnitamiseks; 3.9.9 sõlmib, muudab ja lõpetab Sihtasutuse nimel töötajatega töölepingud, kinnitab ametijuhendid; 3.9.10 kehtestab juhatuse reglemendi, mis sätestab juhatuse koosoleku ettevalmistamise ja selle kodukorra juhul, kui juhatusel on üle ühe liikme; 3.9.11 koostab ja kinnitab juhatuse tööplaani juhul, kui juhatusel on üle ühe liikme; 19 3.9.12 kehtestab Sihtasutuse struktuuriüksuste aruandluse korra; 3.9.13 esitab igale kvartalile järgneva ühe kuu jooksul nõukogule ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatab kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest; 3.9.14 koostab ja esitab Sihtasutuse tegevust puudutavad aruanded seaduste ja teiste õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutades esitatud aruannete õigsuse eest; 3.9.15 esitab registrisse kantud andmete muutumisel registripidajale avalduse muudatuste registrisse kandmiseks ja teavitab muude registrile esitatud andmete muutumisest; 3.9.16 moodustab vajadusel komisjone, määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded; 3.9.17 täidab kõiki muid Sihtasutusega seonduvaid ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu või asutaja pädevusse. 3.10 Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. 3.11 Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle. 3.12 Nõukogul on viis liiget. Nõukogu liikmed määrab Tartu Linnavalitsus neljaks aastaks. 3.13 Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda. Nõukogu liikme võib Tartu Linnavalitsus igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Nõukogust tagasikutsutud nõukogu liikme asemele määrab Tartu Linnavalitus uue liikme vähemalt 2 kuu jooksul pärast nõukogu liikme tagasikutsumist. 3.14 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. 3.15 Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab Tartu Linnavalitsus. 3.16 Sihtasutuse nõukogu: 3.16.1 kinnitab Sihtasutuse arengukava; 3.16.2 kinnitab igal aastal Sihtasutuse järgneva aasta tegevuskava ja eelarve; 3.16.3 kinnitab majandusaasta aruande; 3.16.4 otsustab osaluse omandamise ja lõppemise äriühingus, samuti ükskõik millisel viisil osalemise või osalemise lõpetamise juriidilistes isikutes; 3.16.5 otsustab kinnisasjade, samuti registrisse kantavate vallasasjade omandamise ja võõrandamise või asjaõigusega koormamise, samuti laenu võtmise; 3.16.6 määrab juhatuse liikmete arvu, valib ja kutsub tagasi juhatuse liikmed, määrab juhatuse liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra; 3.16.7 määrab audiitorite arvu, nimetab ja kutsub tagasi audiitori(d), määrab audiitori(te) tasustamise korra; 3.16.8 kinnitab juhatuse ettepanekul Sihtasutuse struktuuri; 3.16.9 otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise, määrab tehingu tingimused, otsustab õigusvaidluse pidamise ja määrab selles tehingus või vaidluses Sihtasutuse esindaja; 3.16.10 täidab muid põhikirjast ja seadusest tulenevaid ülesandeid. 3.17 Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse 20 vastavust seadusele ja põhikirjale. 3.18 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 3.19 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel või audiitori(te)l õigus koosolek ise kokku kutsuda. 3.20 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 3.21 Nõukogu võib teha otsuse koosoleku kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult ¾ nõukogu liikmetest. 3.22 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. 3.23 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. 4. Sihtasutuse vara 4.1 Sihtasutus oma vara omanikuna teostab juhatuse kaudu Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist seaduse ja Sihtasutuse põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades seaduses ja põhikirjas ette nähtud või nõukogu kehtestatud piiranguid. 4.2 Sihtasutuse vara moodustub: 4.2.1 asutamisotsusega Sihtasutusele üle antud varast; 4.2.2 teenuste müügist laekuvatest vahenditest; 4.2.3 Tartu linna eelarvest Sihtasutusele eraldatavatest vahenditest; 4.2.4 sihtotstarbelistest eraldistest riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetest; 4.2.5 majandustegevusest ja ürituste korraldamisest laekunud tuludest; 4.2.6 annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest; 4.2.7 muudest laekumistest. 4.3 Sihtasutuse vara võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja tegevuskulude katmiseks. 4.4 Sihtasutusele üleantava raha võtab vastu juhatus ja kannab need Sihtasutuse pangaarvele. 4.5 Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus, kes korraldab vara hindamise ja teeb omandiõiguse Sihtasutusele üleminekuks vajalikud toimingud. 4.6 Sihtasutusele laekunud sihtotstarbelised annetused võtab juhatus arvele vastava märkega ja neid kasutatakse vastavalt annetaja soovile. Sihtasutuse juhatus ei või vastu võtta sihtotstarbelisi annetusi, mis ei lange kokku Sihtasutuse eesmärkidega või on tehtud ebaeetilistel või mitteseaduslikel eesmärkidel. 5. Audiitor 21 5.1 Sihtasutusel on audiitor, kes kontrollib Sihtasutuse finantsmajanduslikku tegevust ja majandusaasta aruannet. 5.2 Nõukogu määrab audiitorite arvu ja nimetab igaks majandusaastaks audiitori(d). 5.3 Nõukogul on õigus audiitor tagasi kutsuda. Tagasikutsumise põhjuseks võib olla seaduse nõuete rikkumine, samuti oma kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. 5.4 Audiitori tasustamise korra määrab nõukogu arvestades audiitori kvalifikatsiooni ja töö mahtu. 6. Majandusaasta aruanne 6.1 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 6.2 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. 6.3 Juhatus esitab aruande kinnitamiseks nõukogule nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Enne aruande nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruande audiitorile kontrollimiseks. 7. Põhikirja muutmine 7.1 Sihtasutuse põhikirja võib muuta Tartu Linnavolikogu üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki. 7.2 Põhikirja muutmine jõustub muudatuste registrisse kandmisest. 8. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine, lõpetamine 8.1 Sihtasutuse ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustab Tartu Linnavolikogu. 8.2 Sihtasutuse ühinemine või jagunemine toimub seaduses sätestatud korras ning on lubatud juhul, kui see soodustab Sihtasutuse eesmärkide saavutamist või senisel kujul tegevuse jätkamisel ei ole eesmärk saavutatav. Sihtasutus võib ühineda ainult teise sihtasutusega, jaguneda ainult sihtasutusteks ning osaleda ainult sihtasutuse jagunemisel. 8.3 Sihtasutus lõpetatakse seaduses sätestatud korras siis, kui asjaolud muutuvad selliselt, et puudub võimalus ja vajadus Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. 8.4 Sihtasutuse likvideerimisel järelejäänud vara antakse üle Tartu linnale. Olev Raju Esimees 22 KÄSKKIRI Tartus, 25.03.2015.a nr. 13 TÖÖKORRALDUSE REEGLID 2015. a SA Vaimse Tervise Hooldekeskuse tegevuse eesmärgiks on aidata vaimse tervise probleemidega inimestel elada oma kodus, töötada, õppida ja rakendada end kogukonnas. SA Vaimse Tervise Hooldekeskuse väärtusteks on ausus, kokkulepete pidamine, usaldusväärsus; asjatundlikkus; kliendikesksus, inimestest lähtumine, kogu tegevuse aluseks on teenuse kasutaja; teha oma tööd nii, et ka homme tahaks tagasi tulla, ettevaatav, vastutust võttev käitumine Töökorralduse reeglid on kohustuslikud kõikidele SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse töölepingu alusel töötavatele töötajatele ja nad kehtivad kõikides SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse allüksustes. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kõikidele töötajatele makstakse töötasu vastavalt sõlmitud töölepingule. Kõik töötajad võetakse tööle neljakuulise katseajaga. Töösuhte lõpetamine katseajal on võimalik poolte kokkuleppele või ühe poole soovil 15 päevase etteteatamise ajaga. Tööandja põhjendab ülesütlemist kirjalikult. 1.2. Kõik töötajad on kohustatud töötama kohusetundlikult ning kinni pidama töölepingust, töökorralduse reeglitest, ametijuhendist, töökirjeldusest ja juhenditest. 1.3. Kõik töötajad on kohustatud vältima töökiusamist ja negatiivsete emotsioonide väljaelamist töökeskkonnas 1.3. Töökorralduse reeglite eesmärgiks on kinnitada sihtasutuse töö ja puhkeaeg, tööandja ja töötajate kohustused, töötasu maksmine ja tööohutuse üldnõuded. 1.4. Töökorralduse reeglid jõustuvad nädala jooksul peale kinnitamist. 2. TÖÖ- JA PUHKEAEG 2.1.Tööpäeva pikkus on 8, 12 ja 24 tundi. Tööpäeva algus on 8.00, tööpäeva lõpp 16.30, vahetustes töötajatel vastavalt tööajagraafikule, lõunavaheaeg 30 minutit ja see ei tohi alata hiljem kui 6 tundi peale tööaja algust. Vahetustega töö korral võib vahetuse kestus olla kuni 12 tundi ja tööinspektoriga kooskõlastatult 24 tundi. Vahetustega töö algus ja lõpp sõltub konkreetsest töökohast ja selle iseloomust, seadusega ettenähtud vaheaegu ei arvestata tööaja sisse. Tööaja sisse arvestatakse kaks, kuni 15 min pausi 8 tunni kohta, tervist edendavateks tegevusteks, neid pause ei saa liita, küll aga teha lühemaid ja sagedamini. Töönädala pikkuseks on 7 kalendripäeva ning 40 tundi. Tunnitasu arvestusega töökohtadel kasutatakse summeeritud tööaja arvestust neljakuulise arvestusperioodiga. 2.2. Sihtasutuses võivad töötada vähemalt 18 aastased isikud. 2.3. Tööpäeva algus ja lõpp on määratud graafiku järgi töötajatel osakonna juhataja poolt kinnitatud ja enne kuu algust töötajale tutvustatud töögraafikuga. 2.4. Tööaja hulka arvatakse aeg, mis kulub töötajal töö juures haigestumise korral arsti juures käimiseks, perekonnas aset leidnud pereliikme äkilise haigestumise puhul ära käimiseks, lähedaste inimeste (ema, isa, lapsed surma korral või muude perekonnas erakordselt tähtsate sündmuste puhul ärakäimised. Igakordselt tuleb sellest teatada oma vahetule ülemusele, vastasel korral loetakse see töölepingu rikkumiseks. 2.5. Asutuse ruumides viibimine tööpäevadel kella 20.00-st kuni 07.00-ni ja puhkepäevadel, välja arvatud ööpäevaringse ja igapäevase kasutusega klienditöö ja personali ruumid, on ilma sihtasutuse juhataja loata keelatud. 23 2.6. Riiklike pühade eelsel tööpäeval lõpetatakse töö 1 tund varem kui tavalisel tööpäeval. 2.7. Töötajate põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Põhipuhkuse aja määrab sihtasutuse juhataja käskkirjaga igaks aastaks. Põhipuhkus antakse järjest täisnädalates. 2.8. Töölt eemal viibimine isiklikel põhjustel kooskõlastatakse osakonna juhatajaga, tema äraolekul juhatuse liikmega. Isiklikel põhjustel võetud puhkepäevad arvestatakse põhipuhkusest maha. Töötaja on kohustatud oma isiklikel põhjustel võetud puhkepäevad kajastama tabelis https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApMqWY2NS3pydERoSWktakxtV3JDMjN2TGFJ Uk5UOFE&usp=sharing 2.9. Töötajale säilitatakse töötasu seose perekonnaga ja otseste ülenejate ja alanejatega seotud sündmustest osavõtuga (pulm, sünd, matus), kuni kolm päeva eemal viibimist töölt avalduse alusel. 2.10. Haigestumise korral säilitatakse töötajale, kuni kaheks päevaks eemal viibimisel töölt töötasu avalduse alusel, kokku viis päeva kalendriaastas, Töötaja on kohustatud haiguse tõttu eemal viibimised töölt kokku leppima oma otsese ülemusega ja kajastama tabelis https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApMqWY2NS3pydERoSWktakxtV3JDMjN2TGFJ Uk5UOFE&usp=sharing 2.11. Töötajate iga-aastane puhkus määratakse graafikuga hiljemalt I kvartali jooksul, arvestades võimaluse korral töötaja soove. https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApMqWY2NS3pydDBIZzY3UWdHQzdHeXdBS2 ZicEN0WVE&usp=sharing 2.12. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või puhkusele järgneval palgapäeval töötaja avalduse alusel. 2.13. Töökeskkonna nõukogu liikmetele ja töökaitse volinikele ning tervist edendava töörühma liikmetele võimaldatakse oma kohustuste täitmine põhitööajal ja neile säilitatakse selle aja eest töötasu. 3. KOHUSTUSED 3.1. Töötajate kohustused: 3.1.1. täita töölepingu tingimusi. Täitma korraldusi ja tööjaotusega pandud ülesandeid täpselt ja tähtajaliselt, samuti muid töökohustusi, mis tulenevad töö iseloomust ja üldisest käigust kooskõlas töölepinguga ning alluma erakorralise olukorra puhul vahetu ülemuse antud töökorraldustele. Täitma õigusaktides ettenähtud tööalaseid kohustusi. Hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel töökohustuste täitmist; Hoiduma isiklikest tööga mitteseotud suhetest sihtasutuse klientidega; 3.1.2. kasutama tööaega ettenähtud tööks ja tööülesannete täitmiseks, pidades kinni ettenähtud tööajast; 3.1.3. täita töökorralduse reegleid, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid. Kasutama eririietust ja individuaalseid kaitsevaheneid töödel, kus see on ette nähtud. Omandama oskused ja neid pidevalt täiendama käitumiseks ohuolukorras; 3.1.4. hoidma korras oma töökoha, olme- ja puhkeruumid samuti tootmis- ja abiruumid ning territooriumi. Töö lõpetamisel korrastama töökoha, puhastama töövahendid ning välja lülitama seadmed, valgustuse, sulgema kraanid, sulgema aknad, lukustama uksed ning panema valvesignalisatsiooniga varustatud ruumi valve alla. Hoidma tööruumide võtmeid, uksekaarte ja valvesüsteemi koode nii, et need ei satuks kolmandate isikute kätte. 3.1.5. tööl viibides mitte tegelema kõrvaliste asjadega ja töödega, mis vähendavad tähelepanuvõimet ja võivad põhjustada tööõnnetusi; 3.1.6. hoiduma sihtasutust või sihtasutuse kliente, partnerid, omanikku kahjustavatest tegudest ning vältima kolmandate isikute vara kahjustamist. 3.1.7. teatama koheselt oma otsesele ülemusele esinevatest töötakistusest. Teatama oma vahetule ülemusele viivitamatult tööl või kodus saadud vigastustest ja traumadest ning haiguslehel viibimisest. Perioodiliselt külastama töötervishoiuarsti; 3.1.8. töötamisel seadmetel jälgima rangelt vastava seadme ohutustehnika juhendit. Mitte kasutama 24 seadmeid, mille kaitsevahendid ei ole töökorras või on seadmelt eemaldatud; 3.1.9. mitte kasutama asutuse vara isiklikuks otstarbeks; 3.1.10. töötaja vastutab TLS §74 alusel igasuguse tekitatud kahju, nii otsese kui kaudse, eest individuaalselt; 3.1.11. pidama ärisaladust. 3.2.Tööandja kohustused: 3.2.1. kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 3.2.2. maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3.2.3. andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 3.2.4. tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 3.2.5. tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 3.2.6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 3.2.7. tutvustama töötajale tema töölevõtmisel töösisekorda, töökaitse samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 3.2.8. tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töölepingu tingimusi; 3.2.9. teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 3.2.10. teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 3.2.11. austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 3.2.12 andma töötaja andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 3.2.13 mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta 3.2.14. kindlustama ohutud töötingimused ja kasutusele võtma ennetusabinõud töötajate ohutuse ja tervise kaitsmiseks, korraldama perioodiliselt riskianalüüsi ning informeerima töötajaid selle tulemustest; 3.2.15. looma tingimused teenuste kvaliteedi tagamiseks; 4. TÖÖTASU 4.1. Töötaja töötasu määratakse töölepingu sõlmimisel. 4.2. Ületunnitöö hüvitatakse rahas. 4.3. Lisatasu makstakse täiendavate tööülesannete täitmise korral. 4.4. Tulemustasu makstakse töötaja töö tulemusel suurenenud sihtasutuse tulude või vähenenud kulutuste korral. 4.5. Töötasu makstakse iga kuu 6. kuupäeval või sellele eelneval tööpäeval. Töötasu makstakse töötaja arveldusarvele. 5. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMISE KORD 5.1. Sihtasutuses Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus annab korraldusi juhataja, osakonnas osakonnajuhataja. Nende äraolekul annab korraldusi selleks sihtasutuse juhataja poolt määratud isik. 5.2. Sihtasutuse juhataja poole võivad töötajad pöörduda kogu tööpäeva jooksul. 5.3. Erandkorras võib vahetu juhi äraolekul korraldusi anda teise allüksuse juht või vastutav töötaja ning töökeskkonna volinik õnnetusjuhtumite, avariide ennetamiseks või likvideerimiseks. Korralduse täitja on kohustatud esimesel võimalusel informeerima sellest vastava allüksuse juhti. 5.4. Töötaja poolt temale antud seaduspäraste korralduste, samuti töölepingust ja ametijuhendist tulenevate töökohustuste täitmata jätmine või mittetäitmine on töölepingu rikkumine. 5.5. Töökohustuste eduka täitmise eest, laitmatu pikaajalise töö eest või eriti hea töö eest on tööandjal võimalik töötaja suhtes rakendada ergutusi: 5.5.1. Premeerida rahaliselt; 25 5.5.2 Anda nimeline tunnustusmedal 5.6. Töölähetusele, koolitusele mineku taotlus esitatakse elektrooniliselt vahetule ülemusele enne lähetust Töölähetusega seotud dokumendid esitatakse juhatajale kinnitamiseks hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale lähetusest tulekut. Eelnevalt peab dokumentidel olema osakonna või teenistuse juhi kinnitus 6. TÖÖKAITSE JA TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED 6.1. Sissejuhatav juhendamine töötaja tööle asumisel on kohustuslik kõigile ja selle viib läbi majandusteenistuse juht. 6.2. Erialase juhendamise töökohal koos teadmiste kontrollimisega teostab osakonna juht. 6.3. Enne sissejuhatava juhendamise või juhendamiseta töökohal on uue töötaja tööle lubamine keelatud. Samuti ei lubata tööle töötajat, kes ei ole läbinud korduvat juhendamist, seoses töötingimuste muutumisega. 6.4. Töötaja on kohustatud kandma neile väljastatud eririietust, abi- ja kaitsevahendeid, kasutama abivahendeid sh tõstukid, duššitoolid, -raamid, libistusvahendid, põlled, kitlid, kindad, prillid, respiraatorid jms., töödel kus need on ette nähtud. Töötamine ilma ettenähtud kaitsevahenditeta on keelatud. 6.5. Lahtise tule tegemine Sihtasutuse Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus territooriumil on keelatud. 6.6. Tulekustustus vahendeid võib kasutada ainult tulekahju kustutamisel. 6.7. Suitsetamine selleks mitte ettenähtud kohtas on keelatud. Eraldi suitsetamisruumi puudumisel tohib suitsetada vaid väljaspool hoonet selleks ettenähtud kohas, mis on varustatud urniga, mis tagab suitsuotste ja tikkude kustumise selles. 6.8. Töötajal on õigus keelduda töökaitse- ja ohutustehnika nõuetega vastuolus olevate korralduste täitmisest. SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus töökorralduse REEGLITEGA paberil saavad kõik Hooldekeskuse töötajad tutvuda elektroonilisel kujul siseveebis aadressil http://www.tartuvthk.ee/drupal/ 7. Isikliku sõiduauto ja ühistranspordi kasutamise hüvitamine tööülesannete täitmisel. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist makstakse Tartu linna siseste sõitude eest sõidupäeviku alusel perioodil 2015. a järgmistele sihtasutuse töötajatele: 1. Kersti Roosmets’ale, 2. Urmas Peterson’ile 3. Maie Veiman’ele 4. Simone Epro’le 5. Sirje Birk’ile 6. Rutt Kukk’ile 7. Angelika Armolik Isiklikku sõiduautot kasutamise korral tööülesannete täitmiseks täidab sihtasutuse töötaja sõidupäevikut internetis google docs keskkonnas https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApMqWY2NS3pydEV4WWt5d1VqMFNQUURpU 3ZWaHJUUkE&usp=sharing täites kohustuslikud väljad (täitmiseks on soovitatav kasutada Google Chrome veebilehitsejat): 1) sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi; 2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed; 3) sõiduauto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral; 4) kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral. 26 Sihtasutuse töötaja, kes ei ole märgitud hüvitise saajana, aga soovib tööülesannete täitmiseks kasutada isiklikku sõiduautot esitab sihtasutuse juhatuse liikmele kirjaliku taotluse e- postiga, milles märgib ära millega seoses soovib isiklikku sõiduautot kasutada tööülesannete täitmiseks ja millisel perioodil. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist makstakse väljapoole Tartu linna toimunud sõitude eest samaväärselt ühistranspordi pileti maksumusega. 2. Tööülesannete täitmisel Tartu linna ühistranspordi kasutamisega seotud kulude hüvitamine sihtasutuse eelarvest. 1) Ühistranspordi kasutamiseks tööülesannete täitmisel soetab sihtasutus Tartu linna ühistranspordi 90 päeva kuupiletid, mis antakse rehabilitatsiooni- ja toetavate teenuste osakonna ja eakate hooldusosakonna juhatajate käsutusse väljaandmiseks töötajatele, kelle töökohustuseks on sihtasutuse klientide kodune teenindamine. 2) Töötaja puhkuse või muu pikema töölt eemalviibimise ajaks tagastab töötaja kuupileti osakonna juhatajale. 3) Tartu linna ühistranspordi bussipileteid või kuupileteid sihtasutus töötajale ei hüvita. Allkirjastatud digitaalselt Indrek Sooniste juhataja Kinnitatud 05.06.2012.a. SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus juhataja Vello Vengerfeldt SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus isikuandmete turvapoliitika alusdokument. Isikuandmete töötlemisel tuleb tagada andmete terviklus, käideldavus ning konfidentsiaalsus. Terviklus- on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud. Käideldavus- teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele. Konfidentsiaalsus-ehk põhiline tunnus, mis seondub inimestel andmete kaitsmisega. Konfidentsiaalsus ehk salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele (ning kättesaamatus kõikidele ülejäänutele). Isikuandmete töötlemist sätestab ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS Vastu võetud 12.02.2003. a seadusega (RT 2003, 26, 158), jõustumine vastavalt §-le 49. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 14.04.2004 (RT I 2004, 30, 208) 1.05.2004 25.01.2007 (RT I 2007, 11, 53) 18.02.2007 27 22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 16.12.2010RT I, 30.12.2010, 201.01.2011 Seaduse kohaselt on: Isikuandmed (1) Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. (2) Eraelulised isikuandmed on: 1) perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed; 2) sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed; 3) isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed; 4) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta. (3) Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) andmed seksuaalelu kohta; 6) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 7) kriminaalmenetluses või muus õigusrikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õigusrikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid. Isikuandmete töötlemine Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, juurdepääsu võimaldamine, päringute teostamine, väljavõtete tegemine, kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest. Isikuandmete töötlemise põhimõtted Isikuandmete vastutav ja volitatud töötleja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima järgmisi põhimõtteid: 1) seaduslikkuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel; 2) eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkide saavutamisega kooskõlas; 3) minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks; 4) kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal; 5) andmete kvaliteedi põhimõte – isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud antud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks; Verdana 6) turvalisuse põhimõte – isikuandmete Verdana kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid nende 28 tahtmatu või volitamata muutmise, avalikuks tuleku või hävimise eest; 7) individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta (1) Isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse: 1) andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks; 2) andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; 3) seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesande täitmiseks. (2) Isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kolmandale isikule on lubatud andmesubjekti nõusolekuta: 1) kui isik, kellele andmed edastatakse, töötleb isikuandmeid seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks; 2) andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; 3) kui kolmas isik taotleb teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites ja sellele teabele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. (3) Delikaatsete ja eraeluliste isikuandmete töötlemine on ilma andmesubjekti nõusolekuta lubatud: 1) seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesande täitmiseks; 2) andmesubjekti või muu isiku elu, tervise ja vabaduse kaitseks. (4) Delikaatsete ja eraeluliste isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kolmandale isikule on lubatud andmesubjekti nõusolekuta: 1) kui isik, kellele andmed edastatakse, töötleb delikaatseid või eraelulisi isikuandmeid seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesande täitmiseks; 2) andmesubjekti või muu isiku elu, tervise ja vabaduse kaitseks. (5) Haiglas viibiva andmesubjekti terviseseisundit kajastavate andmete edastamine või nendele juurdepääs on lubatud tema lähedastele, välja arvatud juhul, kui: 1) andmesubjekt on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud; 2) uurimist teostav organ on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Isikuandmete töötlemise nõuded Vastutav töötleja ja volitatud töötleja on isikuandmete töötlemisel kohustatud: 1) eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, kui seadus ei näe ette teisiti; 2) tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik, viimases seisus; 3) mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning nende täiendamiseks ja parandamiseks võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud; 4) ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega; 5) isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, sulgema kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni. Isikuandmete organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed (1) Vastutav töötleja ja volitatud töötleja on kohustatud kasutusele võtma organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed isikuandmete kaitseks: 1) andmete tervikluse osas – juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest; 2) andmete käideldavuse osas – juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest; 3) andmete konfidentsiaalsuse osas – volitamata töötlemise eest. (2) Vastutav töötleja ja volitatud töötleja on isikuandmete töötlemisel kohustatud: 29 1) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 2) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati; 4) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 5) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimine; 6) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 7) kujundama ettevõtte, asutuse või ühenduse töökorralduse niisuguseks, et see võimaldaks täita andmekaitse nõudeid. (3) Vastutav ja volitatud töötleja on kohustatud pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: 1) seadme nimetuse, tüübi ja asukoha ning seadme valmistaja nime; 2) tarkvara nimetuse, versiooni, valmistaja nime ja kontaktandmed ning tarkvara juurde kuuluvate dokumentide asukoha. Isikuandmeid töötlevatele isikutele esitatavad nõuded (1) Isik, kes vastutava või volitatud töötleja alluvuses töötleb isikuandmeid, on kohustatud neid töötlema käesolevas seaduses lubatud eesmärkidel ja tingimustel ning vastavalt vastutava töötleja poolt antud juhistele ja korraldustele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud hoidma saladuses talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ka pärast töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või töö- või teenistussuhte lõppemist. (3) Vastutav töötleja ja volitatud töötleja on kohustatud tagama oma alluvuses isikuandmeid töötlevate isikute isikuandmete kaitse alase väljaõppe. Sellest tulenevalt on oluline: Kõikide isikutega, kes sihtasutuses võivad kokku puutuda delikaatsete isikuandmetega, tuleb sõlmida kirjalik konfidentsiaalkohustuse leping. Sihtasutuse töötajad tagavad pidevalt selle, et asutuse tööruumides, arvutisüsteemides, andmete hoidlates kus töödeldakse delikaatseid isikuandmeid ei pääse kontrollimatult delikaatsete isikuandmetele ligi isikud kellel puudub selleks õigus. 2. Põhiandmestik isikuandmete töötleja kohta 2.1. Vastutav ja volitatud töötleja: Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus reg nr 9007431 2.2. Vastutava ja volitatud töötleja tegevuskoht: Staadioni 52 tartu 51008. tel 7361500; 5035392, e- posti aadress [email protected], fax 7361501; www.tartuvthk.ee 2.3. Isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus 2.3.1. Isikuandmete töötlemise eesmärgiks on sihtasutuse klientidele kvaliteetse hoolduse, rehabilitatsiooni ja toetavate teenuste võimaldamine. 2.3.2. Isikuandmete kaitse seaduse paragrahv 11 alusel on isikuandmete töötlemine on lubatud 30 üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. 2.4. Isikuandmete koosseis. 2.4.1. isikut tuvastavad andmed (nimi, sünniaeg, isikukood, elukoha aadress, kontakttelefon, rahvus, sotsiaalne staatus) 2.4.2. Isiku tervislikku seisundit kirjeldavad andmed. 2.4.3. Isiku kohta teostatud uuringuid kajastavad andmed. 2.4.4. Andmed isikuandmete üleandmise kohta. 2.4.5. Andmed isiku haiguskindlustuse kohta. 2.4.6. Andmed isiku toetusvajaduse kohta. 2.4.7. Andmed isiku sissetuleku ja vara kohta. 2.5. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse, on järgmised: 2.5.1. Sihtasutuse töötajad, juhatuse ja nõukogu liikmed. 2.5.2. Isikud, kellele sihtasutus osutab hoolekandeteenuseid. 2.6. Isikuandmete allikad on järgmised: 2.6.1. Isikut tõendavad dokumendid. 2.6.2. Isiku haiguskindlustust tõendavad dokumendid. 2.6.3. Isiku tervislikku seisundit kirjeldavad dokumendid. 2.6.4. Suunamiskirjad teenustele. 2.6.5. Rehabilitatsiooniplaanid. 2.6.6. Isiku ütlused. 2.6.7. Muud dokumendid (tunnistused, tööraamat) 2.7. Kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete üleandmine on lubatud järgmistel juhtudel. 2.7.1. Kliendi poolt ära näidatud isikutele, millekohase nõusoleku avalduse kinnitab klient oma allkirjaga. 2.7.2. Prokurörile, uurijatele, kohtule või kohtunikule, kui esitatakse ametlik kiri, kus on ära näidatud kriminaal või kohtuasja number ja milliseid väljavõtteid soovitakse saada. Ametiisikud peavad esitama töötõendi isikusamasuse tuvastamiseks. 31 2.7.3. Sotsiaalkindlustusametile, kuhu väljastatakse arved, rehabilitatsiooniplaanid paberkandjal tähitud postiga. 2.7.4. Maavalitsuse ja Tartu linnavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelevasse osakonda koondarved, nimekirjad paberkandjal tähitud postiga või käsipostiga paberkandjal. Käsiposti edastajaga on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping. 2.8. Üldiseks kasutamiseks antavate isikuandmete loetelu. 2.8.1. Andmekogu ei sisalda avalikuks kasutamiseks ettenähtud isikuandmeid. 2.9. Isikuandmete sulgemise tingimused. 2.9.1. Isikuandmed suletakse: kliendiga lepingu lõppemisel; kliendi nõudel; kliendi surma korral. 2.9.2. Isikuandmete sulgemisel tehakse vastav märgeandmekogusse ning paberkandjad säilitatakse asutuse arhiivis. 2.10. Isikuandmete välisriikidesse üleandmise tingimused. 2.10.1. Isikuandmete edastamine Eestis asuvast andmekogust on lubatud riiki, kus on piisav andmekaitse tase. 2.10.2. Isikuandmete edastamine on lubatud Euroopa Liidu liikmesriiki ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riiki, samuti riiki, mille isikuandmete kaitse taset on Euroopa Komisjon hinnanud piisavaks. Isikuandmete edastamine ei ole lubatud riiki, mille andmekaitse taset on Euroopa Komisjon hinnanud ebapiisavaks 2.10.3. Välisriiki, mis ei vasta isikuandmete kaitse seaduse paragrahv 28 lõikes 1 sätestatud tingimusele, võib isikuandmeid edastada üksnes Andmekaitse Inspektsiooni loal, kui: 1) vastutav töötleja garanteerib konkreetsel juhul andmesubjekti õiguste ja eraelu kaitse selles riigis; 2) konkreetsel isikuandmete edastamise juhul on riigis tagatud piisav andmekaitse tase. Andmekaitse taseme hindamisel tuleb arvesse võtta isikuandmete edastamisega seotud asjaolusid, sealhulgas andmete koosseisu, töötlemise eesmärke ja kestust, andmete edastamise siht- ja lõppriiki ning riigis kehtivat õigust. 3. Isikuandmete kaitse organisatsiooniliste ja tehniliste abinõude kirjeldus. 3.1 Üldnõuded 3.1.1. SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus asub kolmel erineval aadressil Tartu linnas: Staadioni 52, Kaunase pst 22 ja Nõlvaku 12 3.2. Töötlemispaikade üldandmed 3.2.1 Staadioni 52 3.2.1.1 Hoone Staadioni 52 asub Staadioni tn ja Puiestee tn vahelisel krundil. Samal territooriumil 32 asuvad veel hooned Staadioni 48, 50 ja 54. Staadioni 52 hoone asub krundi piiril ja selle tagaküljel on individuaalelamu. Hoone asub otsaga Puiestee tänava ääres. Fassaad on krundi poole. Territoorium on avatud kõigile. Samas piirkonnas asub Tartu linna varjupaik ja seetõttu on volitamata isikute sissetungi risk suhteliselt kõrge. Territoorium hoone ümber on heakorrastatud ning pimedal ajal valgustatud. 3.2.1.2 Delikaatsete isikuandmete töötlemine toimub hoone II ja III korrusel. Ruumid on varustatud tulekahju ja valvesignalisatsiooniga, häiresignaal edastatakse turvafirmasse. Hoone välisuks lukustub automaatselt tööpäeva lõpus ning ka hoone valvesüsteemid rakenduvad teatud kellaajast täielikult isegi siis kui keegi unustas oma kasutada olevad ruumid valve alla panna. 3.2.1.3. Samas hoones asub veel Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskus. Piirkonnakeskusel on omaette sissepääs ning juurdepääs Hooldekeskuse ruumidele puudub. Valvesignalisatsioonisüsteemid on eraldi, ühine on hoone tulekahjusignalisatsioonisüsteem. 3.2.1.4. Hoones töödeldakse andmeid nii paberkandjal kui ka digitaalselt. 3.2.2. Kaunase pst 22 3.2.2.1. Hoone Kaunase pst 22 asub Annelinna korrusmajade rajoonis, aiaga piiratud heakorrastatud territooriumil, pimedal ajal on hoone valgustatud. Hooldekeskus kasutab kahekorruselise renoveeritud hoone I korrusest 300 m2 suurust osa millel on eraldi sissepääs. 3.2.2.2. Delikaatsete isikuandmete töötlemine toimub I korruse personali ruumis. Ruumi aken on korrusmajade poole mis asuvad rohkem kui 50 meetri kaugusel. 3.2.2.3. Hoones asuvad veel Kutsehariduskeskus, kohvik, päevakeskus Kalda ja noorte päevakeskus. Hooldekeskuse kasutada olevad ruumid on ka päevasel ajal suletud ning isikute sissepääs Hooldekeskuse ruumidesse on võimalik personali loal. 3.2.2.4. Kaunase pst 22 hoones töödeldakse andmeid vaid paberkandjal (klienditoimikud). 3.2.3. Nõlvaku 12 3.2.3.1. Hoone Nõlvaku 12 asub Tartu linnas Ihaste elurajooni äärealal üksiku hoonena. Hoone ümbritsetud taraga, territoorium on valgustatud, hoone perimeetril on valvekaamerad. Hoone on renoveeritud eakate hoolekandasutuse funktsiooni täitmiseks. Normaalolukorras on hoone välisuks lukustatud. 3.2.3.2. Tööruumid, milles töödeldakse isikuandmeid asuvad hoone I korrusel, ruumide aknad on maja esiküljel ja avanevad tarastatud territooriumile. 3.2.3.3. Hoone on tervikuna Hooldekeskuse kasutada. 3.2.3.4. Hoones töödeldakse delikaatseid isikuandmeid paberkandjal ja digitaalselt. 4 Tööruumide üldkirjeldus 4.1. Staadioni 52 4.1.1.. Delikaatseid isikuandmeid töödeldakse Hooldekeskuse spetsialistide ja töötajate poolt 33 kasutatavates tööruumides. Ruume ei jagata teiste juriidiliste ega füüsiliste isikutega. Ruumide uksed on lukustatavad ja varustatud valvesignalisatsiooniga Süsteem võimaldab kontrollide ruumide kasutajaid. Tööruumides, kus töödeldakse delikaatseid isikuandmeid sisaldavaid materjale, on võõrastel isikutel ilma Hooldekeskuse töötaja juuresolekuta viibimine keelatud. Klienditoimikuid hoitakse eraldi ruumis. Eraldi ruum on rehabilitatsiooniteenuste klientide toimikutele ja toetavate teenuste klientide toimikutele. Tegevusjuhendajad omavad ligipääsu vaid toetavate teenuste klientide toimikutele. 4.1.2. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavad vaid lauaarvutid, mis on Hooldekeskuse tööruumides ja millede kasutamine kõrvalistel isikutel pole lubatud. 4.1.3. Digitaalseid andmekandjaid hoitakse nii, et kõrvalistel isikutel puudub neile ligipääs. 4.1.4. Hoone ruumide seinad on projekteeritud ja ehitatud 30dB helikindlusega. 4.2.Kaunase pst 22 4.2.1.Delikaatseid isikuandmeid töödeldakse ja hoitakse personali tööruumis. Ruum on valve all töövälisel ajal. Töö ajal, kui personal ei viibi selles ruumis, on uks lukustatud. Ruumini pääseb töötaja kontrollitava välisukse kaudu, mis välistab kõrvalistel isikutel andmete töötlemise. 4.2.2. Andmete töötlemiseks kasutatavat ruumi ei jagata. Andmeid töödeldakse vaid paberkandjal. 4.2.3. Delikaatseid isikuandmeid ei töödelda arvutis. 4.2.4. Hoone seinad on piisavalt helikindlad. 4.3. Nõlvaku 12 4.3.1. Andmeid töödeldakse osakonna juhataja kabinetis ja protseduuride ruumis. Töödeldakse paberkandjal ja digitaalselt 4.3.2. Paberkandjal andmeid hoitakse samades ruumides lukustatavates kappides. Ruume ei jagata ning need lukustatakse kui töötaja ruumist lahkub. Kõrvalistel isikutel puudub kontrollimatult hoonesse sisenemise võimalus. 4.3.3. Arvutid, milles andmeid töödeldakse, asuvad osakonna juhataja kabinetis ja protseduuride ruumis. 4.3.4.Digitaalseid andmekandjaid hoitakse arvutitega samas ruumis lukustatavates kappides. 5 Valvesignalisatsioon 5.1. Staadioni 52 5.1.1. Hoone on varustatud liikumise ja usteanduritega valvesüsteemiga, mis võimaldab valvestada üksikuid ruume eraldi. 5.1.2. Valvesignalisatsiooni häire edastatakse turvafirmale automaatselt, häire edastamine on tagatud ka elektrikatkestuste ajal.. 34 51.3. Turvafirma patrullauto jõuab töövälisel ajal kohale 2-3 minutiga. 5.1.4. Igal töötajal on oma tööruumi valvekood, lisaks sellele võib oma koodiga ruumidesse siseneda osakonna juhataja, majandusteenistuse juht ja asutuse juhataja. Töötajatega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse lepingud. 5.1.5. Valvesüsteem võimaldab kindlaks teha kes ja millal valvesüsteemi kasutas. Süsteemi mälule saab juurdepääsu arvutiga. 5.1.5. Valvesüsteem on asutuse põhine ega sõltu teisest hoone kasutajast. 5.1.6. Spetsiaalset arhiiviruumi ei ole. 5.1.7. Valvesüsteemi korrasolekut kontrollitakse hooldusfirma poolt kord kuus. 5.2. Kaunase pst 22 5.2.1. Ruumid on varustatud liikumise ja usteanduritega valvesüsteemiga. 5.2.2. Valvesignalisatsiooni häire edastatakse turvafirmale automaatselt 5.2.3. Turvafirma patrullauto jõuab töövälisel ajal kohale 2-3 minutiga. 5.2.4. Igal päevakeskuse töötajal on ruumi valvekood. Töötajatega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse lepingud. 5.2.5. Valvesüsteem ei võimalda kindlaks teha kes ja millal valvesüsteemi kasutas. 5.2.5. Valvesüsteem on asutuse põhine ega sõltu teisest hoone kasutajast. 5.2.6. Spetsiaalset arhiiviruumi ei ole. 5.2.7. Valvesüsteemi korrasolekut kontrollitakse hooldusfirma poolt kord kuus. 5.3. Nõlvaku 12 5.3.1. Andmete töötlemise ruumid on varustatud liikumise ja usteanduritega valvesüsteemiga, mis võimaldab valvestada ruume eraldi. 5.3.2. Valvesignalisatsiooni häiret ei edastata turvafirmale kuna personal on hoones ööpäevaringselt ja saavad häirele koheselt reageerida. 5.3.3. Turvafirma teenuseid ei kasutata, vajadusel kutsutakse politsei. 5.3.4. Tööruumi kasutajal on oma tööruumi valvekood. Osakonna juhatajal on oma koodiga igipääs ka protseduuride toale. Töötajatega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse lepingud. 5.3.5. Valvesüsteem ei võimalda kindlaks teha kes ja millal valvesüsteemi kasutas. 5.3.5. Valvesüsteem on asutuse põhine. 35 5.3.6. Spetsiaalset arhiiviruumi ei ole. 5.3.7. Valvesüsteemi korrasolekut kontrollitakse hooldusfirma poolt kord kuus. 6 Tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutusvahendid 6.1. Staadioni 52 6.1.1. Delikaatsete isikuandemete töötlemise ruumides on tulekahjusignalisatsioon. 6.1.2. Töövälisel ajal reageerib tulekahjusignalisatsiooni häirele turvafirma, kelle patrullauto sõidab kohale 2-3 minutiga ning kes vajadusel kutsub kohale tuletõrje. 6.1.3. Asutuses on juhendid tegutsemiseks tulekahjusignalisatsiooni häire korral objektide kaupa 6.1.4. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kontrollib ja hooldab litsentseeritud hooldusfirma aastase lepingu alusel. 6.1.5 Hoone kõik ruumid on varustatud tulekahjusignalisatsiooniga 6.1.6. Hoone on varustatud projektikohaselt esmaste tulekustutusvahenditega: sisevesikud ja pulberkustutid. 6.1.7. Esmased tulekustutusvahendid on kättesaadavad, markeeritud ja töötajad on instrueeritud – teavad asukohta ja oskavad käsitseda. 6.1.8. Kasutatavad pulberkustutid on ohutud andmekandjatele, vett kustutamiseks nendes ruumides kus andmeid töödeldakse kasutatakse viimasel võimalusel. 6.1.9. Kõik asutuse töötajad on läbinud praktilise esmase kustutusvahendite kasutamise koolituse. 6.1.20. Esmaste kustutusvahendid olemasolu ja korrasolekut kontrollib asutuse majandusteenistus kord kvartalis. Kustuteid hooldab ja tehnilise kontrolli teeb litsentseeritud asutus. 6.2. Kaunase pst 22 6.2.1. Delikaatsete isikuandemete töötlemise ruumides on tulekahjusignalisatsioon. 6.2.2. Töövälisel ajal reageerib tulekahjusignalisatsiooni häirele turvafirma, kelle patrullauto sõidab kohale 2-3 minutiga ning kes vajadusel kutsub kohale tuletõrje. 6.2.3. Asutuses on juhendid tegutsemiseks tulekahjusignalisatsiooni häire korral objektide kaupa 6.2.4. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kontrollib ja hooldab litsentseeritud hooldusfirma aastase lepingu alusel. 6.2.5 Hoone kõik ruumid on varustatud tulekahjusignalisatsiooniga 6.2.6. Ruumides on esmased tulekustutusvahendid – pulberkustutid ja sisevesik. 7.7. Töövälisel ajal pääsevad delikaatseid isikuandeid sisaldavatesse ruumidesse andmeid töötlevad 36 isikud, osakonna juhataja ja majandusteenistuse juht ning asutuse juhataja. 6.2.7. Esmased tulekustutusvahendid on kättesaadavad, markeeritud ja töötajad on instrueeritud – teavad asukohta ja oskavad käsitseda. 6.2.8. Kasutatavad pulberkustutid on ohutud andmekandjatele, vett kustutamiseks ruumis kus andmeid töödeldakse kasutatakse viimasel võimalusel. 6.2.9. Kõik asutuse töötajad on läbinud praktilise esmase kustutusvahendite kasutamise koolituse. 6.2.20. Esmaste kustutusvahendid olemasolu ja korrasolekut kontrollib asutuse majandusteenistus kord kvartalis. Kustuteid hooldab ja tehnilise kontrolli teeb litsentseeritud asutus. 7.7. Töövälisel ajal pääsevad delikaatseid isikuandeid sisaldavatesse ruumidesse andmeid töötlevad isikud, osakonna juhataja ja majandusteenistuse juht ning asutuse juhataja. 6.3. Nõlvaku 12 6.3.1. Delikaatsete isikuandemete töötlemise ruumides on tulekahjusignalisatsioon. 6.3.2. Tulekahjusignalisatsiooni häirele reageerivad asutuse oma töötajad, kes on sel ajal hoones tööl 6.3.3. Asutuses on juhendid tegutsemiseks tulekahjusignalisatsiooni häire korral objektide kaupa 6.3.4. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kontrollib ja hooldab litsentseeritud hooldusfirma aastase lepingu alusel. 6.3.5 Hoone kõik ruumid on varustatud tulekahjusignalisatsiooniga 6.3.6. Hoone on varustatud projektikohaselt pulberkustutitega. 6.3.7. Esmased tulekustutusvahendid on kättesaadavad, markeeritud ja töötajad on instrueeritud – teavad asukohta ja oskavad käsitseda. 6.3.8. Kasutatavad pulberkustutid on ohutud andmekandjatele. 6.3.9. Kõik asutuse töötajad on läbinud praktilise esmase kustutusvahendite kasutamise koolituse. 6.3. 20. Esmaste kustutusvahendite olemasolu ja korrasolekut kontrollib asutuse majandusteenistus kord kvartalis. Kustuteid hooldab ja tehnilise kontrolli teeb litsentseeritud asutus. 7 Tööruumide uksed ja aknad 7.1.Tööruumide uksed on tavalised puituksed. 7.2. Tööruumide ustel kasutatakse tavalisi Anker Multi lukusüsteeme. 7.3. Tööruumide võtmed on tööruumi kasutava töötaja käes. Töötajaga on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping. Teised töötajad ei pääse tööruumi selle ruumi kasutajata välja arvatud osakonna juhataja, 37 7.4. Tööruumide varuvõtmed asuvad majandusteenistuse juhi tööruumis lukustatud kapis. Ruum on valvesignalisatsiooniga varustatud ning asub Staadioni 52 hoone III korrusel. Võtmed väljastatakse töötajale allkirja vastu, võtmest koopia tegemine pole võimalik ilma võtmekaartita. 7.5. Delikaatsete isikuandemete töötlemise ruumide, mida kasutab mitu töötajat, uste lukustamiseks on osakondade sisesed ruumide kasutamise korrad. 7.6. Tööruumide aknad on tavalised plastikprofiili ja pakettklaasiga. Dokumentide hoidmise kapid on kinnitatud hoone külge. 7.7. Töövälisel ajal pääsevad delikaatseid isikuandeid sisaldavatesse ruumidesse andmeid töötlevad isikud, osakonna juhataja ja majandusteenistuse juht ning asutuse juhataja. 8. Riiulid, seifid ja kapid. 8.1. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavaid paberkandjal dokumente hoitakse lukustatavates metallist ja puidust dokumendikappides. 8.2. Digitaalseid andmekandjaid hoitakse tööruumides lukustatavates kappides/sahtlites. 9. Juurdepääs andmetele 9.1. Juurdepääs delikaatsetele isikuandmetele on vaid selleks lubatud isikutel. Isiku lahkumisel tööruumist kus töödeldakse delikaatseid isikuandmeid lukustatakse ruumi uks. Isikutega, kellel on võimalus ruumi siseneda sellest töötava isiku kohalolekuta, on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping kirjalikult. Tal on kohustus tagada andmete kaitstus sel ajal kui ta kasutab teise töötaja tööruumi. 9.2. Osakonna sisesed töökorrad sätestavad osakonnas töötavate isikute juurdepääsu delikaatsetele isikuandmetele. 9.3. Töö- ja töövälisel ajal ei ole ilma sihtasutuse vastutava töötaja juuresolekuta delikaatsete isikuandmete töötlemise ruumidesse kõrvalistel isikutel ligipääsu. Delikaatsete isikuandmete töötlemise ruume koristab sihtasutuse töötaja, kellega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping, ruumi valdaja juuresolekul. 10. Andmete hävitamine 10.1. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavad paberdokumendid hävitatakse paberihundiga tükeldamise teel. Paberihuntide hankel jälgitakse, et paberiribade laius ei oleks suurem kui 2 millimeetrit. 10.2. Digitaalsete andmekandjate hävitamisel lähtutakse juhendist „Digitaalse info hävitamine“ Mittekorras digitaalsed andmekandjad hävitab asutuse juhataja põletamise teel. Töökorras andmekandjad kirjutatakse mitmekordselt üle. Arvuti kõvakettalt andmete jäävaks kustutamiseks kasutatakse programmi BCW. 11. Andmete edastamine 38 11.1. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavaid dokumente edastatakse vaid paberkandjal tähitud postiga või käsipostiga. Käsipostiga edastamise korral on töötajaga sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping. 12. Üldine töökorraldus 12.1. Sihtasutuse töötajatele on tutvustatud lisaks asutusesistele dokumentidele ka vastavat valdkonda reguleerivat Eesti seadusandlust Isikuandmete kaitse seadus Vastu võetud 12.02.2003. a seadusega (RT 2003, 26, 158), jõustumine vastavalt §-le 49. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 14.04.2004 (RT I 2004, 30, 208) 1.05.2004 25.01.2007 (RT I 2007, 11, 53) 18.02.2007 Avaliku teabe seadus Vastu võetud 15. 11. 2000. a seadusega (RT I 2000, 92, 597), jõustunud 1. 01. 2001. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 19. 06. 2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 11. 02. 2003 (RT I 2003, 25, 153) 1. 07. 2003 12. 02. 2003 (RT I 2003, 26, 158) 1. 10. 2003 10. 11. 2004 (RT I 2004, 81, 542) 10. 12. 2004 15. 06. 2005 (RT I 2005, 39, 308) 1. 01. 2006 7.12.2006 (RT I 2006, 58, 439) 1.01.2007 06.12.2007 RT I 2007, 68, 42120.12.2007 22.04.2010 RT I 2010, 22, 10801.01.2011jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 16.12.2010 RT I, 30.12.2010, 201.01.2011 Infoühiskonna teenuse seadus Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.06.2004RT I 2004, 54, 387 01.07.2004 19.10.2005RT I 2005, 61, 473 01.01.2006 19.04.2006RT I 2006, 21, 160 25.05.2006 14.06.2006RT I 2006, 31, 234 16.07.2006 22.11.20078RT I 2007, 66, 40 01.01.2008 17.12.2009RT I 2010, 2, 3 22.01.2010 22.04.2010RT I 2010, 22, 10 801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 39 20.05.2010RT I 2010, 31, 158 01.10.2010 10.06.2010RT I 2010, 38, 230 10.07.2010 16.12.2010RT I, 06.01.2011, 1 16.01.2011 12.2. Sihtasutuse turvapoliitikat käsitlevad osakondade töökorrad, asutuse dokumendihalduse kord ja sihtasutuse üldise turvapoliitika dokument. 12.3. Sihtasutuse töötajate õigused, kohustused ja vastutus isikuandmete kaitse tagamisel on sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse lepingus. 12.4. Koostööpartneritel puudub võimalus töödelda delikaatseid isikuandmeid. IT lahenduse eest hoolitseb Hooldekeskuse oma töötaja kellega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping. Koostööpartnereid ei lubata üksi tööruumidesse kus töödeldakse isikuandmeid. Hooldekeskuse töötaja juuresolek tagab ebaseadusliku isikuandmete töötlemise. 12.5. Isikuandmete töötlemise korda reguleerib asutuse dokumendihalduse kord ja osakonna töökord. 12.6. Arvutivõrgu kasutamiseks on kirjalik kord, mis sätestab isikuandmete töötlemise digitaalkujul. 12.7. Arvuti ja andmebaasi kasutusõiguse andmise, muutmise ja äravõtmise kord on osakonna sisene ning võimaldab ligipääsu osakonna juhataja poolt määratud isikutele. 12.8. Sihtasutuse töötajaid, kellele on õigus töödelda delikaatseid isikuandmeid digitaalselt, koolitatakse asutusesiseselt. 12.9. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavaid ruume lukustab ja valvestab selles ruumis töötav sihtasutuse töötaja. Ruumist lahkudes peab töötaja ruumi ukse lukustama. Tööpäeva lõppemisel või hoonest lahkumisel peab töötaja ruumi valve alla panema. Juhul kui keegi unustab ruumi valve alla panemata valvestub kogu hoone teatud kellaajast automaatselt. Hoone välisuks lukustub automaatselt tööpäeva lõpus. Ruumide lukustamise korrad on osakondade põhised. 12.10. Isikuandmete taastamine. 12.10.1. isikuandmete taastamisel paberkandja hävimise korral kogutakse andmed algallikatest uuesti. 12.10.2. Digitaalkandjal andmete hävimise korral taastatakse andmed varukoopialt või paberkandjalt. Digitaalsete delikaatsete isikuandmete taastamise õigus on arvutite sisevõrgu administraatori õigustes rehabilitatsioonispetsialistil. Delikaatsetest isikuandmetest tehakse varukoopiad teise arvutise, mis asub teises tööruumis, iga tööpäeva lõpus. 13. Isikuandmete töötlemine digitaalkujul e arvutis 13.1. Tarkvara, mida kasutatakse delikaatsete isikuandmete töötlemiseks Delikaatsete isikuandmete töötlemine toimub sihtasutuse kohtvõrgus rehabilitatsiooniprotsessi käigus. Rehabilitatsioonispetsialistidel on õigus juurde pääseda koostatavale rehabilitatsiooniplaanile selle koostamise ajal. Delikaatsete isikuandmete töötlemine toimub arvutites, mille operatsioonisüsteemideks on  Serverarvutil on Microsoft Windows Server NT 4.0  Terminaalarvutitel MS Windows NT 4.0 ja MS XP Professionaal 40 Andmete töötlemiseks kasutatakse rakendusprogramme:  MS Word  MS Excel Andmebaasi tarkvara on MS SQL Server 6.0, millele on arvutivõrgu administraatori poolt programmeeritud vastav rakendus. Tarkvara on saadud arvutite ostmisel või rentimisel. Hooldekeskus on kasutanud erinevaid firmasid arvutite soetamisel (Ordi, Microlink jne), renditud on arvutikohad AS Elion. 13.2. Infosüsteemi kirjeldus Delikaatsete isikuandmete töötlemine serverarvutis töökoha arvutite kaudu. Arvutid on lokaalses kaablivõrgus, mis on kaitstud tulemüüriga. Tarkvara, mida kasutatakse on MS Word, MS Exel ja MS Sql Server. Valmis andmestiku töötlemine on süsteemi poolt keelatud või jäävad sellest järgi vastavad logid, mis võimaldavad kindlaks teha andmete töötleja ja töötlemise aja. 13.3. Turvameetmed kõrvaliste isikute ligipääsu vältimiseks. Kõrvaliste isikute delikaatsetele isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele arvutitele ligipääsu vältimiseks on rakendatud järgnevad meetmed: tööruumid on lukustatakse kui töötajaid ruumis ei viibi, ruumid on varustatud valvesignalisatsiooniga, töötajad on instrueeritud. 13.4. Isikuandmeid sisaldatavatesse arvutitesse sisenemine Selleks, et hoida ära delikaatsete isikuandmete omavolilist töötlemist ja teisaldamist, on kehtestatud osakonnasisesed kindlad reeglid andmetele ligipääsemise kohta – andmetele pääsevad ligi ainult vastava lepingu sõlminud isikud. Arvutite omavolilise teisaldamise vältimiseks paiknevad delikaatseid isikuandmeid sisaldavad arvutid ruumides kuhu kõrvalistel isikutel puudub omavoliline juurdepääs. 13.5 Andmete omavolilise töötlemise vältimiseks kasutatavad abinõud. Digitaalsete delikaatsete isikuandmete töötlemiseks peab töötaja end süsteemi sisse logima kasutades personaalset kasutajanime ja parooli. Kõrvalistel isikutel puudub omavoliline juurdepääs delikaatseid isikuandmeid sisaldavatele arvutitele. Töötajad on instrueeritud ja ette valmistatud turvaliseks andmete töötlemiseks. 13.6 Varukoopiate tegemise ja hoidmise kord Varukoopiate tegemiseks on osakonnasisene, asutuse juhataja poolt kinnitatud, kord mida on tutvustatud kõikidele töötajatel. määratud on kindel isik, kelle tööülesandeks on varukoopiate tegemine. 13.7 Varukoopiate hoidmine Et kindlustada andmete säilimine juhusliku õnnetuse korral, toimub serveris olevate isikuandmete varundamine kahte arvutisse, mis paiknevad serverist eraldi ruumides ja millised vastavad delikaatsete isikuandmete säilitamise tingimustele. Andmete varundamise ja andmete taastamise eest kannab hoolt arvutivõrgu administraator. Andmete varundamine toimub iga tööpäeva lõppedes. 14. Kasutajaõigused ja paroolid 41 14.1. Arvutite ja arvutivõrgu kasutajate arvestus. Töökoha arvutid kinnistab töötajale osakonna juhataja. Terminaalarvuti kasutamise fikseerib serverarvuti oma vastavasse logisse. Kui töötajal lõpevad isikuandmete töötlemise õigused blokeeritakse tema kasutajakonto. See väldib andmete omavolilise töötlemise selle isiku poolt. 14.2. Kasutaja audentimine. Arvutite tarkvara nõuab kasutajanime ja parooli sisestamist. Terminaalarvuti kasutamise fikseerib serverarvuti oma vastavasse logisse ja andmebaas fikseerib delikaatsete isikuandmete töötlemise personaalse kasutajanime ja parooli alusel. 14.3. Personaalne audentimisvahend Igal arvutikasutajal ning andmebaasi kasutajal on oma personaalne kasutajanimi ja parool. Andmebaasi kasutamiseks peab andmete töötleja arvutivõrku sisse logima – selleks on vajalik kasutajanimi ja parool. 14.4. Paroolihaldus Iga arvuti või andmebaasi kasutaja muudab parooli ise. Vajadusel saab töötaja vastava oskuse Hooldekeskuse spetsialistilt. 14.5. Reeglid paroolidele On kehtestatud nõuded paroolidele. Alates 01.01.2008. peavad paroolid olema 9 märgi pikkused, ei tohi kasutada nn lihtsaid paroole, eesti ega inglisekeelseid nimetusi, töötaja nime ega sünniaega. Kasutada tuleb suur ja väiketähti ning numbreid. 14.6. Paroolide muutmine Paroole, millega pääseb ligi delikaatsetele isikuandmetele, peab arvutivõrgukasutaja asutuses kehtestatud korra kohaselt muutma vähemalt 42 päeva järgi. 14.7. Kasutajanimede ja nendele antavate õiguste arvestus Arvutite ja arvutivõrgu kasutajad määrab osakonna juhataja. Kasutaja ja tema õiguste kohta peab arvestust osakonna juhataja või tema määratud osakonna töötaja. Arvutikasutaja õigute andmine, muutmine ja tühistamine fikseeritakse kirjalikult. 14.8. Tarkvara põhine andmete töötleja kontroll Terminaalarvuti kasutamise fikseerib serverarvuti oma vastavasse logisse ja andmebaas fikseerib delikaatsete isikuandmete töötlemise. Nende andmete alusel on võimalik välja selgitada konkreetne andmete töötleja. Õiguse andmebaasi kasutada annab rehabilitatsioonispetsialistile osakonna juhataja peale töötajaga konfidentsiaalkohustuse lepingu sõlmimist. 15. Arvutivõrk 15.1. Lokaalne kaabelvõrk 42 Hoones Staadioni 52 on kõik tööarvutid ühendatud võrku hoonesiseste kaablite kaudu. On kaks eraldis tulemüüriga kaitstud lokaalvõrku eraldi IP aadressidega. 15.2. Interneti ühendus Hooldekeskuse kõikidel arvutitel on internetiühendus AS Elioni püsiühenduse kaudu. Nõlvaku 12 hoones kasutatakse ISDN võrguterminali Aethra NTI ISDN, tulemüüriks Trendnet TW100 S4W1CA. Staadioni 52 hoones on võrguseadmed CISCO SYSTEMS, SMC E2HUB 10/100 561603, Trendnet ruuterid. 15.3. Töötajate õigus ja võimalus internetti kasutada Kõikidel Hooldekeskuse töötajatel, kellel on kasutada tööarvuti on võimalik interneti kasutamine. Kasutamise kord on reguleeritud ametijuhendis. 15.4. Kohtvõrgu kasutamise õigus Hooldekeskuse kohtvõrgu kasutajal on oma personaalne kasutajanimi ja parool. Kasutajad ja nendele lubatud õigused määrab osakonna juhataja. 15.5. Kohtvõrgu kasutaja Staadioni 52 hoones asuva kohtvõrgu kasutajad sisestavad kasutajanime ja parooli arvuti klaviatuurilt, automaatse parooli meeldejätja kasutamine ei ole lubatud ametijuhendi ja osakonna sisese töökorraga. 15.6. Digitaalkujul andmete edastamine Delikaatseid isikuandmeid edastatakse krüpteeritult vastavalt Sotsiaalkindlustusameti juhendile. 15.7. Parasiittarkvara tõrjetarkvara Parasiittarkvara tõrjetarkvaraga on varustatud kõik Hooldekeskuse arvutid, programmid kontrollivad automaatselt ja uuendavad end üle interneti. Viirusetõrje tarkvara uuendamise eest on määratud sihtasutuse juhataja käskkirjaga vastutav isik. Arvutite soetamisel kasutatakse arvutimüüja poolt pakutavat tarkvara, kasutatakse ka vabavarana saadavaid programme mida uuendatakse veebipõhiselt ja vahetatakse vastavalt vajadusele. Delikaatseid isikuandmeid sisaldatavates arvutites kasutakse alljärgnevaid programme: Solo Antivirus, Lavasoft Ad-Aware 15.8. Lokaalvõrgu kaitse Internetiühenduses olevad arvutid on kaitstud Hooldekeskuse tulemüüri seadmetega. Staadioni 52 hoones on kaks teineteisest eraldatud kohtvõrku, mille kaitseks on oma tulemüüriseade Trendnet TW 100-S4W1CA Broadbrand Router (2 tk). 15.9. Tulemüüri haldus Tulemüüriseadmete hoolduse eest vastutab sihtasutuse juhataja käskkirjaga määratud isik. Tulemüüriseadmete seadete muudatused dokumenteeritakse. 43 16. Krüpteerimine Krüpteerimisel lähtudakse sottsiaalkindlustusameti juhendist. Kasutatakse LDAP sertifikaati. Kinnitatud sihtasutuse juhataja käskkirjaga 01.07.2011.a nr 51 Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus koolituspoliitika Üldosa Koolituspoliitika kirjeldab SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus töötajate koolitusega seotud põhimõtteid ja arusaamu, mis võimaldab ühtlustada töötajate väärtushinnanguid ning organisatsioonikultuuri. Koolituspoliitika on üks sihtasutuse kvaliteedi tagamise süsteemi dokumentidest ning on kõigile sihtasutuse töötajatele kättesaadav, selles kirjapandu on otseseks aluseks koolitusega seotud protseduurireeglite koostamisele. Koolituspoliitika võimaldab kirjapandud põhimõtteid ja arusaamu teadvustada sihtasutuse töötajatele ning võimaldab juhtkonnal langetada otstarbekaid otsuseid ja neid vajaduse korral põhjendada. Sihtasutuse juhataja, osakondade ja teenistuste juhid teostavad pidevat tagasisidet koolituspoliitika toimimisest sisehindamise kaudu. 1. Koolituspoliitika eesmärk ja pädevusnõuded Eesmärgiks on tagada sihtasutuse personali igakülgne areng oma teadmiste ja oskuste pideva täiendamise kaudu ning toetada töötajate erialast pädevust. Pädev töötaja:  järgib üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja austab kliendi inimväärikust;  orienteerub ühiskonna vajadustes ja suudab tegutseda muutuvas majandussituatsioonis;  arvestab isiksuse individuaalset arengut ja kasutab seda toetavaid klienditöö meetodeid;  suudab ellu viia sihtasutuse arengu- ja tegevuskava taotlusi;  osaleb valdkonna edendamisel;  täiendab oma kutse-, eri- ja ametialast pädevust. Koolituspoliitika on suunatud töötajate erialase arengu toetamiseks, võimaldades neil omanda vajalikke teadmisi ja oskusi. 2. Põhimõtted Koolituse korraldamisel arvestatakse sihtasutuse kui terviku ja personali individuaalseid vajadusi. Koolitus lähtub elukestva õppe põhimõttest ning koolitusele järgneb õpitu rakendamine, selle toetamine ning tunnustamine, mis tagab edasise õpimotivatsiooni. Iga töötaja vastutab ise enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt ametikohal 44 esitatavate nõuete, mis pannakse kirja ametijuhendisse, ulatuses. Koolitusele eelneb koolitusvajaduse analüüs, eesmärgipüstitus ja oodatava tulemuse sõnastamine ning järgneb koolituse tulemuslikkuse hindamine. Sihtasutuse juhtkond tagab enesearendamiseks sobiva keskkonna, varustades töötajaid iseseisvaks enesetäiendamiseks vajalike materjalide ja teabega ning abistades koolitusalase info hankimisel ning koolituskursuste valikul. 2.1. Koolitusvajaduse selgitamine Koolitusvajaduse selgitamine aitab määrata koolitust vajavad valdkonnad ja kehtestada koolituse prioriteedid. Koolitus peab olema kooskõlas sihtasutuse eesmärkiga, allüksuse eesmärkide ja töötaja ametikohast tulenevate vastutusvaldkondadega. Eelkõige peab välja selgitama erinevused oodatavate ja tegelike töötulemuste vahel. Koolitusvajaduste selgitamise meetodi põhjal saab:  määrata kindlaks koolitusvajadused,  visandada optimaalse (ideaalilähedase) olukorra,  defineerida olemasoleva olukorra - töötajate sobivus ja võimed eesmärkide saavutamiseks,  teada töötajate arvamuse koolituse vajalikkuse kohta. Koolitusi tuleb pidevalt kohandada vastavalt saadud tagasisidele ja sihtasutuse strateegiale:  Kõikide koolituste eesmärk peab olema edukuse, teadmiste ja oskuste suurendamine.  Täiendkoolituse eesmärgiks on teadmiste ja oskuste täiendamine efektiivsuse tõstmiseks oma ametikohal. Tasemekoolituse alustamine, jätkamine ja lõpetamine toimub töötaja enda kulul ja lähtub “Täiskasvanute koolituse seadusest”.  Töötajaid ei hakata koolitama valdkondades, kus soovitud lahendusteed on juba leitud. Koolitus on suunatud eesmärgiga aidata kaasa selliste probleemide põhjuste kõrvaldamisele, kus esineb suuri lünki soovitava ja tegeliku soorituse/tulemuse vahel. Koolituse korraldamise põhiolemus on tagada koolituse käigus omandatud oskuste rakendamine oma tööülesannete täitmisel pärast koolituse lõppemist. Koolituse eesmärk on tööülesannete täitmise täiustamine. Koolitusvajaduse analüüs on protsess, mille käigus kogutakse infot koolitusvajaduse kohta lähtudes sihtasutuse eesmärkidest. Koolitusvajaduse selgitamisel:  täpsustatakse arenguvestlusel ja sisekontrolli käigus, mida töötaja peab teadma, mida ta juba teab, milliseid teadmisi ja oskusi peaks ta omandama koolituse käigus;  täpsustakse koolitusvaldkond ja temaatika;  otsustatakse koolitaja valik;  lepitakse kokku koolituses;  antakse hinnang koolitusele. Koolituse planeerimine Koolituse planeerimise tulemuseks on iga-aastase koolitusplaani väljatöötamine lähtuvalt sihtasutuse tegevuse eesmärkidest ja töötajate vajadusest. Koolituse vormi ja koolitusasutuse valikul juhindutakse järgmistest põhimõtetest:  kui koolitust vajab üle 10 töötaja, eelistatakse üldjuhul grupi- või majasisest koolitust;  kvaliteedi ja hinna parima suhte tagamiseks uuritakse koolitusasutuse tausta; 45  koolituse toimumise aja ja asukoha valikul otsitakse võimalusi, mis kõige paremini sobivad töö iseloomu ja tööajarežiimiga;  suuremahuliste koolituste puhul hinnatakse võimaluse korral rohkem kui ühe koolitusasutuse pakkumist. Oma koolitussoovid esitatakse arenguvestlustel. Iga aasta algul koostavad osakondade ja teenistuste juhid koolitusvajaduse analüüsi põhjal jooksva aasta koolitusplaani, esitavad selle täiendamiseks ja parandamiseks sihtasutuse juhatajale. 2.2. Koolituse korraldamine Koolitusele lubamine ja õppepuhkuse andmine Töökohalt äraolekuks grupi- või majasisesel koolitusel või kuni kolmepäevasel avatud koolitusel osalemiseks või kuni kolmepäevaseks iseseisvaks õppeks annab loa osakonna või teenistuse juhataja, pikemate koolituste korral sihtasutuse juhataja käskkirjaga. Enam kui kolmepäevaseks tööalasel avatud koolitusel või vabahariduskoolitusel osalemiseks või iseseisvaks õppeks vormistatakse õppepuhkus või palgata puhkus. Õppepuhkust või palgata puhkust ei vormistata, kui koolitusel osalemine võimaldab jätkata töökohustuste täitmist (koolitus toimub osaliselt või täielikult väljaspool tööaega jms). Õppepuhkuse andmist võib edasi lükata juhul, kui üle 10% klienditöö osakonna töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel. Tööalases koolituses osalemiseks on töötajal õigus saada õppepuhkust seaduses sätestatud korras. Pikaajalist (üle 14 kalendripäeva) õppepuhkust ei võimaldata üldjuhul neile, kes on olnud sihtasutuses tööl vähem kui kaks aastat. Koolitusplaanis mitte ette nähtud koolitusele või pikaajalisele õppepuhkusele lubamiseks vormistab vastavasisulise käskkirja sihtasutuse juhataja, kooskõlastatult koolitussoovi esitanud töötaja otsese ülemusega. Töötaja esitab oma otsesele ülemusele vähemalt üks nädal enne koolituse algust motiveeritud taotluse, mis peab sisaldama infot koolituse sisu ja eesmärgi, toimumise aja, koolitusasutuse, koolituse maksumuse ning koolitusaruande esitamise kohta. Tasemekoolituses osalemiseks antakse töötajale õppepuhkust ja palgata puhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Tasemekoolitusega seotud õppepuhkuse ja palgata puhkuse saamiseks esitab töötaja oma otsesele ülemusele õppeaasta algul avalduse koos koolitusasutuse teatisega sessioonide toimumise või õppe lõpetamise aja kohta. Vabahariduslikus koolituses osalemiseks antakse töötajale tema avalduse alusel palgata õppepuhkust kuni 7 kalendripäevaks aastas sihtasutuse juhataja poolt määratud sobival ajal. Koolituse arvestuse pidamine Arvestuse pidamine tööalase koolituse kohta on tegevus, mille käigus kogutakse infot koolitusplaani ja eelarve täitmise ning koolitusel osalemise ja õppepuhkuse kohta eesmärgiga parandada sihtasutuses koolituse korraldust. Töötajate koolituse arvestust peab sihtasutuse sekretär, töötajad esitavad peale koolituse lõpemist tunnistuse sekretärile, kes teeb sellest koopia töötaja toimiku jaoks. Koolituskulude hüvitamine Koolituskulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks koolituskuludeks:  otsesed koolituskulud on kursusel osalemise tasu, lektoritasud, kulud õppematerjalide ettevalmistamisele või ostmisele jms; 46  kaudsed koolituskulud on koolitusega seotud ruumide üürimisega, teenistuslähetuse kulude hüvitamisega (transpordi, toitlustamise ja majutusega seotud kulud, päevarahad) ning töötasu säilitamisega seotud kulud jms. Kaudsete koolituskulude hüvitamise (sealhulgas osalise hüvitamise ulatuse) otsustab sihtasutuse juhataja, kui hüvitamise ulatus ei ole kindlaks määratud õigusaktide või käesolevate põhimõtetega. Kui koolitusel on tagatud tasuta transport, öömaja ja toitlustamine, vähendatakse lähetuse kulude hüvitamist proportsionaalselt transpordi, öömaja või toitlustamise tagamisele. Lühiajalise tööalase koolituse otsesed kulud hüvitatakse kuni 100% ulatuses. Pikaajalisel või suuremahulisel avatud koolitusel osalemise ja pikaajalise õppepuhkusega seotud koolituse kulude hüvitamise ja ulatuse otsustab sihtasutuse juhataja, arvestades sihtasutuse eelarvega. 2.3. Tagasiside Koolituse tulemuslikkuse hindamine Koolituse tulemuslikkuse hindamise eesmärgiks on saavutada võimalikult maksimaalne koolituse eesmärkide täitmine ning saada tagasisidet ja vajalikku informatsiooni edasiseks koolitustegevuseks. Töötaja kohustused koolituse hindamisel:  täidab pärast koolituse toimumist koolituse hindamislehe;  teeb koolitusest esitluse töökoosolekul;  annab vajadusel oma otsesele ülemusele täiendavat tagasisidet koolituse kohta. 2.4. Koolituskorralduse vastutustasandid Juhataja vastutus koolituse korraldamisel  Määratleb koolitusprioriteedid ja kinnitab koolituspõhimõtted tulenevalt sihtasutuse vajadustest ja strateegilistest arengusuundadest.  Toetab töötajate enesearendamist ja koolitust, võimaldades õppepuhkust ja kompenseerides osalemistasu vastavalt käesolevate põhimõtetega määratletud tingimustele.  Tagab professionaalse koolituskorralduse ja –süsteemi olemasolu sihtasutuses.  Otsustab suunamise suuremahulistele tööalastele avatud koolitustele.  Pikaajalise (üle 24 tunni) ja või kalli (üle 320 euro) koolituse korral sõlmib eelnevalt töötajaga koolituslepingu milles sätestatakse osapoolte kohustused Osakondade ja teenistuste juhtide kohustused koolituse korraldamisel  Töötavad välja koolituse põhimõtted, korraldavad nende elluviimist, teostavad järelevalvet nendest kinnipidamise üle ja jälgivad nende kooskõla sihtasutuse strateegiliste arengusuundadega.  Selgitavad välja ja analüüsivad igal aastal töötajate koolitusvajadust.  Koostavad igal aastal koolitusplaani lähtuvalt koolituseelarvest ja teevad ettepanekuid koolitusprioriteetide määratlemiseks.  Korraldavad jooksvalt koolitusi koolitusplaani alusel ning vajadusel ka plaaniväliseid koolitusi.  Koguvad koolituse hindamislehe abil infot ja hindavad koolituse tulemuslikkust.  Koostavad igal aastal koolituse aruande, mis kajastab sihtasutuse aasta koolitustegevust.  Koguvad ja edastavad koolitusalast infot ning vastavad päringutele koolitusvõimaluste 47 kohta. Nõustavad ja abistavad juhatajat ja töötajaid koolituse alastes küsimustes.  Hindavad töötajate koolitusvajadust ja taotlevad töötajatele vajalikku koolitust, teevad ettepanekuid koolituse vormide ja sisu osas, motiveerides oma taotlusi.  Innustavad töötajaid pidevale enesetäiendamisele, loovad selleks olemasolevate ressursside piires võimalused.  Vastutavad sihtasutuse sisese koolitusvajaduse väljaselgitamise eest. Töötaja kohustused koolituse korraldamisel  Vastutab ise oma teadmise ja oskuste ning ühtlasi ka oma arendamise eest.  Kasutab enesetäiendamiseks lubatud tööaega maksimaalse tõhususega.  Teeb kirjalikult oma otsesele ülemusele põhjendatud ettepanekuid enda koolitamise teemade, vormide ja liikide osas.  Annab oma otsesele ülemusele nõuetekohaselt tagasisidet koolituse kohta ja esitab ettenähtud koolitusaruande, koolituse läbimist tõendavad dokumendid (diplomid, tunnistused) ja hindamislehed ühe nädala jooksul peale koolituse lõppemist.  Teeb koolitusest suulise ettekande oma osakonna töökoosolekul 2.5 Koolituse metoodilised materjalid Sihtasutuse poolt rahastatud koolitusel saadud või koostatud metoodiline materjal kuulub sihtasutusele. Töötaja lahkumisel jääb koolitusmaterjal osakonna või teenistuse raamatukokku. Lisad: Koolitusleping 48 Kinnitatud SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus juhataja 21.10.2010.a käskkirjaga nr . 56 Asjade ostmise kord sihtasutuses Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Sihtasutuses saab soetusi teha kinnitatud eelarve mahus. Eelarve koostamise protsessis saavad kõik sihtasutuse töötajad oma vahetu juhi kaudu teha ettepanekuid asjade ostmiseks, mis on vajalikud klienditöö tegemiseks, igapäevaseks tööks, tellimuste täitmiseks, töökeskkonna parandamiseks, sihtasutuse arendamiseks jne. Peale eelarve kinnitamist annavad asjade ostmiseks loa osakondade ja teenistuste juhid, põhivara ja üksikute kallite asjade, mille maksumus ületab 4694 krooni ehk 300 Eurot ostmiseks annab loa sihtasutuse juhataja või tema poolt volitatud isik. Luba asja ostmiseks küsitakse enne ostu sooritamist, et vältida olukorda, kus ostu kinni ei maksta (puudub asja kasutamise vajadus, pole eelarves selleks vahendeid jne). Selleks, et tagada ostmisel optimaalsed kulud ostetakse suurematesse kaubagruppidesse kuuluvad asjad ühiselt. Ostud korraldab: Finantsplaneerimise- ja raamatupidamise teenistus - kantseleitarbed, puhastus- ja koristusvahendid, majapidamistarbed; Eakate hooldusosakond - hooldus- ja meditsiinivahendid; Majandusteenistus – arvutid, nende lisaseadmed, olmeelektroonika, tööpingid ja seadmed, mööbel. Igapäevatööks vajalike materjalide ühekordsed ostud korraldab osakonna või teenistuse juhataja. Ühisostu või kalli asja ostu aluseks on osakonna või teenistuse juhi poolt kinnitatud kirjalik tellimus, mis sisaldab asja tehnilist kirjeldust ning vajaduse põhjendust juhul, kui see ei ole eelarve koostamisel taotletud asi. Ostude eest tasumine ja arvele võtmine toimub vastavalt sihtasutuse raamatupidamise siseeeskirjadele. Vello Vengerfeldt 20.10.2010. 26.10.2010. parandatud: 4694 krooni ehk 300 Eurot. 49 Kinnitan: 11. aprill 2005 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Töökeskkonna sisekontrolli korraldamise kord Töökeskkkonna ohutuse tagamiseks kontrollitakse SA Vaimse Tervise Hooldekeskuses töökohtade vastavust nõuetele alljärgnevalt: Asutuse juhataja – vähemalt kord eelarveaasta jooksul kõik tööruumid, töötervishoiu ja tööohutuse seadusega sätestatud dokumentatsioon; Osakondade ja teenistuste juhid või nende asetäitjad vastavalt osakonna sisesele töökorrale – vähemalt - üks kord kuus kõik oma osakonna ruumid ja seadmed, esmaabi vahendid, seadmete kasutusjuhendid, individauaalsed kaitsevahendid ja kaks korda aastas tööjuhendid, töötajate instrueerimise zurnaalid ning kord aastas ametijuhendid, töötajate töökeskkonnalane, tuleohutuse alane, esmaabi alane välja- ja täiendõpe, töötajate tervise kontrolli läbimine. Tegevusjuhendajad ja vastutavad klienditöötajad igapäevaselt oma klienditöö ruumid, seadmed, kasutusjuhendid, individuaalsed kaitsevahendid (olemasolu ja kasutamine). Kontrollimise käigus pööratakse tähelepanu nii töötervishoiu, töökeskkonna, tööohutuse, tuleohutuse, tervisekaitse jne nõuete täitmisele. Avastatud puudustest informeeritakse osakonna juhatajat esimesel võimalusel. Osakonna juhatajad tagavad puuduse kohese kõrvaldamise. Juhul kui puudust ei õnnestu kõrvaldada koostatakse kirjalik esildis asutuse juhile. Töötajate tervist ohustava olukorra ilmnemisel peatatakse koheselt töö ning võetakse tarvitusele abinõud ohuolukorra likvideerimiseks. Asutuse juhi, osakondade ja teenistuste juhtide kontrollimiste tulemused dokumenteeritakse ja säilitatakse vähemalt viis aastat. Osakondade ja teenistuste juhid esitavad kord aastas, jooksva aasta 10. novembriks, sihtasutuse juhatajale kirjaliku ülevaate töökeskkonna kontrollimise tulemustest. Töökeskkonna kontrolli tulemusi analüüsitakse asutuse juhtkonna ja töökeskkonnanõukogu ühisel töökoosolekul üks kord aastas (novembrikuu eelviimasel nädalal). Töökeskonna kontrolli analüüsi tulemustest teeb asutuse juhataja ülevaate sihtasutuse nõukogule kord aastas. Töökeskkonna sisekontrolli tulemuste analüüsi põhjal kavandatakse järgmise eelarveaasta tegevuskava ja planeeritakse kulud nõuetekohase töökeskkonna säilitamiseks või parandamiseks, ning koostatakse väljaõppe ja täiendkoolituskava. Analüüsi tulemustest informeeritakse töötajaid üldkoosolekul ning jooksvalt asutuse kodulehel intranetis. Koostas: Vello Vengerfeldt 50 Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus KAEBUSTE JA ETTEPANEKUTE LEHT Juhtumi toimumise kuupäev: ----- ----------------- --------- Juhtumi toimumise koht (osakond, ruum): .............................................. .................................................................................................................................................... Juhtumi kirjeldus. Palun sõnastada võimalikult täpselt ja üksikasjalikult, mis juhtus (nimed, kellaajad jne) .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Avaldaja ees- ja perekonnanimi .................................................................................................................................................... Aadress, millele oodatakse vastust (tänav, linn/asula, maakond, indeks): .................................................................................................................................................... Telefon: ...................................... e-mail: ............................................................................. Allkiri: TÄIDETUD LEHT ANDKE SEKRETÄRILE LASKE VASTAVASSE KASTI TEIE OSAKONNAS VÕI PANGE POSTI AADRESSILE SA TARTU VAIMSE TERVISE HOOLDEKESKUS STAADIONI 52 TARTU 51008 Kinnitatud Sihtasutuse Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus juhataja käskkirjaga 17. aprillist 2003.a Muudetud 09.07.2009.a. ja 18.01.2010.a. Lisaks asutuse juhtkonna poole pöördumisele on Teil õigus oma teenuse osutamist puudutavate kaebustega ja ettepanekutega pöörduda: maavanema poole, Tartu Maavalitsuse (Riia tn 15 Tartu 51010) haridus ja sotsiaalosakonna asejuhataja telefon on 7 305 292; Terviseameti Lõuna talitusse telefonil 7447400; Õiguskantsleri Kantseleisse (Kohtu 8, Tallinn) tel 6938404; Kohtusse, kasutades vajadusel riigi õigusabi, lisainfo justiitsministeeriumi kodulehel www.just.ee 51 Kinnitatud juhataja käskkirjaga 19.05.2004.a nr. 38 Täiendatud 09.07.2009.a. SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus kaebuste lahendamise kord. SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses käsitletakse kaebusi ja nende lahendamist kui teenuste kvaliteedi edendamise süsteemi osa. Kaebusi on võimalik esitada kirjalikult vastaval vormil, e-kirjana või suuliselt. Kirjaliku kaebuse esitamiseks on asutuses olemas vormikohane "Kaebuste ja ettepanekute leht", mis on kättesaadav teenuse osutajate juures ja asutuse sekretärilt. Vormikohane kaebuse esitamine on soovituslik. Töö ja rehabilitatsioonikeskuses võib kirjaliku kaebuse võib anda sekretärile või lasta III korrusel Päevakeskuses olevasse selleks ettenähtud kasti või Staadioni 52 keskmise sissepääsu juures asuvasse postkastit või panna soovi korral posti. Nõlvaku Hooldekeskuses võib kaebuse anda osakonna juhataja kätte või panna elukorrustel asuvatesse või fuajees olevasse selleks ettenähtud kasti või saata postiga. Eakate päevahoolduskeskuses võib kaebuse panna ka vastvasse kasti või anda vastutavale töötajale edastamiseks või saata postiga. Kirjaliku kaebuse võib esitada ka elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Hooldekeskuse kliendil on õigus nõuda, et Hooldekeskuse töötaja aitab tal kaebust kirjalikult vormistada. Asutuse postiaadress on: Staadioni 52 Tartu 51008, e-aadress [email protected] Kirjalikul kaebusel peab olema kaebuse esitaja ees ja perekonnanimi, allkiri ja aadress, millele oodatakse vastust. Anonüümseid kaebusi ei loeta kaebusteks ja need ei kuulu lahendamisele. Enne kirjaliku kaebuse esitamist on soovitav saada vastus või lahendus oma probleemile klienditöötajalt või osakonna juhatajalt. Kirjalikud kaebused registreerib asutuse sekretär ja edastab reeglina samal tööpäeval asutuse juhatajale, kes suunab kaebuse lahendamiseks ja vastamiseks vastava osakonna juhatajale ühe tööpäeva jooksul. Osakonna juhataja vaatab kaebuse läbi ja koostab vastuse ühe töönädala jooksul kahes eksemplaris: üks kaebuse esitajale ja teine asutuse juhatajale. Asutuse sekretär korraldab vastuse kaebuse esitajale edastamise ja arhiveerib juhataja poolt üle vaadatud vastused. Kaebused (originaalid) arhiveeritakse kaebuse lahendanud osakonnas. Juhul, kui kaebuse lahendamine ei ole osakonna juhataja pädevuses, pöördub ta asutuse juhataja poole. Sellisel juhul on kaebusele vastamiseks aega kuni üks kuu. Suuliste kaebuste esitamisel täidab asutuse töötaja, kellele suuline kaebus esitati, vormikohase "Kaebuste ja ettepanekute lehe". See täidetakse juhul kui kaebuse esitaja ei saa koheselt oma probleemile lahendust või teda rahuldavat vastust. Vormistatud kaebus registreeritakse asutuse sekretäri poolt. Sekretär informeerib kaebuse lahendamisest asutuse juhatajat. Kirjalik vastus tuleb koostada juhul, kui suulise kaebuse esitaja seda soovib. Esitatud kaebusi analüüsitakse kaebuste registri ja vastuste alusel kaks korda aastas eesmärgiga parandada teenuste kvaliteeti. Analüüsi tulemused avaldatakse asutuse kodulehel töötajatele mõeldud osas 52 Kinnitatud 02.01.2004. Vello Vengerfeldt Juhataja SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse teenuste kvaliteedi edendamise, kontrolli ja sise- ning välisauditi süsteem. Käesolev dokument tugineb Vaimse Tervise Hooldekeskuse teenuste kvaliteedi tagamise süsteemile (kinnitatud 29.01.2001) ja selle eesmärk on pidevalt parandada ja täiustada Sihtasutuse Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus teenuste kvaliteeti, et tagada võimalikult kõigi osapoolte (teenuse tarbijate, tarbijate omaste, töötajate, ja teenuse tellijate) rahulolu ning töö tulemuslikkus, efektiivsus, säästlikkus ning olemasolevatest standarditest ja normidest kinnipidamine. Kvaliteedi edendamine Kõikide Hooldekeskuse teenuste osutamist käsitlevate dokumentide koostamisel lähtutakse teenuste kvaliteedi edandamise vajadusest ning põhimõttest, et dokumentides oleks sätestatud ka nende nõuete täitmise kontrollimehhanism. On koostatud ja kõigile klienditöötajatele tutvustatud Hooldekeskuse klienditöö põhimõtteid käsitlevad dokumendid klienditöö osakondade kohta. Teenuse kvaliteedi edendamiseks planeeritakse igal aastal töötajate täiendkoolitus eelarves selleks ettenätud vahendite ulatuses. Klienditöö teostamiseks on välja töötatud osakondade töökorrad, kliendilepingute vormid, mille tagaküljel on kliendi õigused ja kaebuste esitamise kord, samuti on koostatud klienditöötajate ametijuhendid ja konkreetse töökoha töökirjeldus. Välja on töötatuid klienditöö tegijate ja teenuse osutamise erialase superviseerimise kord. Regulaarselt toimub klienditöö tutvustastamine nõukogu liikmetele. Hooldekeskuse tööd korraldavaid dokumente tutvustatakse töötajatele koheselt, see tagab töötajate võimalikult kiire informeerimise muudatustest. Hooldekeskuse teenuste avatuse tagamiseks korraldatakse perioodiliselt avatud uste päevi, perepäevi ja erialaseid üritusi laiemale huviliste ringile. Kvaliteedi kontrollimine Teenuste kontrollimehhanism on üles ehitatud Hooldekeskuse klienditöö põhimõtetest lähtuvalt ja tagab selle, et kliendi kohta käivaid otsuseid pole võimalik teha ainuisikuliselt. Teenuse kvaliteetset osutamist tagavad osakondade juhatajad klienditöötajate igapäevase töö kontrollimise ja juhendamisega, seda võimaldab klienditöö dokumenteerimine. Iga klendi kohta koostatakse isklik toimik, mis sisaldab isiklikku hooldus/toetus/tegevusplaani ja muid teenuse osutamise kontrolli võimaldavaid dokumente. 53 Kord aastas viiakse läbi teenuse tarbijate või nende omaste ning töötajate rahulolu küsitlus, mille analüüsi alusel tehakse vastavad muudatused teenuse osutamise korra. Hooldekeskuses on kehtestatud kaebuste esitamise kord ja peetakse iga kliendi kohta isiklikku toimikut. Esitatud kaebusi analüüsitakse kaks korda aastas, kliendi isikliku toimiku alusel toimub perioodiliselt superviseerimine rehabilitatsiooniasutuse (meeskonna) poolt. Aasta eelarve ja tegevusklava koostamisel lähtutakse klientide ja nende omaste rahuloluküsitluste analüüsi tulemustest. Siseaudit Hooldekeskuse siseauditi süsteem hõlmab tegevuste kompleksi, mis tagab Hooldekeskuses kehtestatud erinevate juhendite, töökordade samuti kõrgemalseisvate organite normatiivdokumentidega sätestatud nõuete täitmise süsteemset kontrolli Hooldekeskuse personali poolt olemasolevate ressurside ulatuses. Siseauditi perioodilisus määratakse erinevate dokumentidega ja on erinev teenuste lõikes, samuti valdkondade lõikes. Siseaudit hõlmab: klienditöö korraldust, töökeskkonna ja tuleohtusalast perioodilist kontrolli. Klienditööd superviseeritakse eelkõige rehablitatsioonimeeskonna poolt vastavalt väljatöötatud supervisiooni korrale. Töökeskkonna kontrollimiseks on olemas töökeskkonna nõukogu, tuleohutusalase töö kontrollimiseks aga vastav komisjon. On koostatud ja kinnitatud Vaimse Tervise Hooldekekuse töökeskkonna sisekontrolli kord, Vaimse Tervise Hooldekeskuse tuleohutusnõuded. Klienditöö korralduse kontroll hõlmab omakorda järgmise alalõike: teenuse kättesaadavust (ajaline, füüsiline, psühholoogiline), vastuvõetavust (kliendi rahulolu), efektiivsust (tulemuslikkust), teenuse avatust. Olemasoleva ressursi ulatuses lähtutakse siseauditi korraldamisel järgmistest dokumentidest: Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste siseauditi üldeeskiri ja siseaudiitoritele esitatavad täiendavad nõuded; Siseauditi hea tava; Avahooldusteenuste kvaliteedinõuded ja hinnakujunduse põhimõtted, Psüühiliste erivajadustega inimestele hoolekandeteenuseid osutavate asutuste erialalis- juhtumisalane audit. Välisaudit Hooldekeskus on ka paljudele (tegevusjuhendajate koolitus, meditsiiinikool, kõrgkoolid: Tartu Ülikool, Pedakoogikaülikool jne) praktikabaasiks, nii on võimalik praktikandtidelt saadavat tagasisidet kasutada Hooldekeskuse teenuste kvaliteedi edendamiseks. Praktikantidele määratakse juhataja juhendaja, kes tagab praktikantidelt tagasiside saamise. Ressursside olemasolul tellitakse Hooldekeskuse välisaudit vastavalt erialaeksperdilt kord kahe aasta jooksul. Teenuse kvaliteeti kontrollib ka maavalitsus Hoolekandeseaduse alusel vastavalt maavanema kehtestatud korrale Teenuse osutamist kontrollib ka Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakond vastavalt osakonnas kehtestatud korrale. 54 Eakate hooldusosakond Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse eakate hooldusosakond avati sihtasutuse eelkäijas kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses Vaimse Tervise Hooldekeskus 1994.a. 206.a II poolest asub ööpäevaringse hooldamise üksus Nõlvaku Hooldekeskus Tartus, Nõlvaku 12 renoveeritud hoones. Päevahoolduskeskus asub Kaunase pst 22 ruumides mis renoveeriti ja kohandati psüühilise erivajadusega eakatele 2004.a. Osakonnas kombineeritakse psüühikahäiretega eakatele abi vastavalt nende vajadustele, osutatakse nii hoolekande- kui tervishoiuteenuseid. Eakate hooldusosakond on aastate jooksul laiendanud ja arendanud edasi teenuseid ning loonud juurde erinevaid teenuse liike. Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse eakate hooldusosakond on ka esimene Eestis, kes hakkas teenust pakkuma dementsetele eakatele. Lisaks osaleb asutus erinevates teadusuuringutes (nt Dementsusega inimeste hooldamise probleemid ja hooldusteenuste arendamise vajadus Eestis, 2007) ja muudes kohalikes ning rahvusvahelistes valdkonna arendusprojektides (nt Tartu linna projekt koduhoolduse ja koduõenduse lõimumine või rahvusvaheline projekt RightTimePlaceCare). Eakate hooldusosakond on ka praktikabaasiks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ning koos tehakse arendustööd, st viiakse läbi täiendkoolitusi spetsialistele dementsuse teemadel. Eakate hooldusosakonnas osutatakse järgnevaid teenuseid: ööpäevaringne hooldusteenus Nõlvaku Hooldekeskuses (Nõlvaku 12), kus on 42-46 voodikohta; päevahooldusteenus Anne Päevakeskuses (Kaunase pst 22), kus on 35 kohta; ambulatoorne koduhooldusteenus 30-33 inimesele; ambulatoorne koduõendusteenus, kuus 15-20 ravijuhtu. Juhtumikorraldamisel tegeletakse ka erinevate teenuste omavahelise kombineerimisega, st inimene liigub vajadusel ühelt teenuselt teisele. Teenused on samas selgelt piiritletud, üksteisest erinevad. Ööpäevaringset hooldusteenust rahastavad inimene ise ja lähedased, osadel juhtudel on kaasatud finantseerimisse KOV. Päevahooldusteenusel saab inimene viibida esmaspäevast reedeni kella 7.00-st kuni 19.00-ni. Päevahooldusteenus on Tartu linna inimestele muidu tasuta, kuid inimene katab ise söögiraha (söömine kolm korda päevas). Päevahooldusteenusele võetakse inimesi ka väljaspool Tartut, mil omaosaluse hind määratakse lepingus. Päevahooldusteenusele minek ja sealt koju tagasi saamine on korraldatud, st osutatakse ka transporditeenust. Koduhoolduteenust osutatakse nii Tartu linna psüühikahäiretega eakatele (teenus tasuta) kui väljastpoolt tulevatele isikutele. Koduõendusteenust finantseerib põhiliselt Eesti Haigekassa, teenus on Tartu linna inimestele tasuta. Teenuse osutamist toetab ka Tartu linn. Ööpäevaringsele hooldusteenusele, päevahooldusteenusele ja koduhooldusteenusele ei ole seatud ajalisi piiranguid, st inimene saab olla teenusel nii kaua, kui ta seda vajab. Koduõendusteenust osutatakse psüühikahäiretega eakatele vastavalt vajadusele, ühe ravijuhu pikkus on maksimaalselt 3 kuud, kuid vahehindamiste abiga on inimesel võimalik jääda ka pikemalt teenusele. Abivajaduse hindamine ja teenustele suunamine ning abivajaduse vahehindamine teenuse vajaduse muutmiseks (teenuse pikkus ja sisu). Ööpäevaringsele hooldusteenusele saabumiseks väljastavad saatekirja perearst ja KOV, saatekirja vorm on töötatud välja asutuse poolt. Päevahooldusteenusele ja koduhooldusteenusele suunamisel on vajalik KOV saatekiri, st suunajaks on KOV sotsiaaltöötaja. Koduõendusteenusele suunamisel väljastab saatekirja perearst või eriarst. Teenusele saabumisel on inimesele kaasas ka 55 haiguslugude väljavõtted. Vahehindamisteks on asutuses kasutusel aktiveerimisplaan, hoolduskava ja kliendi põhihooldusvormid. Abivajadust hinnatakse jooksvalt ning infovahetus asutusesiseselt liigub kiiresti. Ööpäevaringse teenusel ja päevahooldusteenusel täidavad töötajad vastava vajalikku infot sisaldava iga töötaja päevaraporti ja valve üleandmise raporti, mis edastatakse järgmise valve personalile. Kord kuus on personalile üldkoosolekud, iga päev päevakoosolekud ehk valve ülevõtmise koosolekud. Nii asutushoolduses kui koduhoolduses täidetakse isikukaart, mis koosneb erinevatest vormidest (isikuandmete kaart, ravimite kaart, arsti korralduste kaart, teenusele vastuvõtuankeet või saatekiri, inimese iseloomustus, hoolduskava, kroonilisest psüühikahäiretest tingitud eritingimused või- tegevused, inimese elulugu, inimesele kaasas olevate esemete loetelu, kliendi põhihooldusleht, aktiveerimisplaan, koduõenduse vajaduse hindamise kaart) ja need erinevad teineteisest vastavalt teenuse iseloomule. Koduhoolduse puhul on enam rõhku pandud toimetulekule ja sotsiaalsetele vajadustele, asutushooldusel viibiva inimese puhul keskendub hoolduslugu pigem igapäevaeluga hakkama saamisele füüsilistest ja psüühilistest vajadustest lähtuvalt. Nii koduhooldus- kui asutushooldusplaan täidetakse võimalusel koos lähedastega. Kõik hooldusplaanid sisaldavad pidevat seisundihindamist võimaldavat vormi. Praktikas toimub vahehindamine isiku teenusele saabumise järgselt kahe nädala järel ja siis oluliste sündmuste korral ning vastavalt vajadusele. Vahehindamisel täidetakse aktiveerimisplaan, hoolduskava ja kliendi põhihooldusvormid, kus on kirjas olukorra kirjeldus, eesmärk, tegevused, hinnang, eriinfo, tegevusjuhised, hooldustoimingud. Tulevikus on soov luua uus teenus ehk kodune põetusteenus psüühikahäiretega isikutele, kuid põhieesmärgiks on edasi arendada ja parendada hetkel pakutavaid teenuseid ning tegeleda töötajate ja ka teiste erialade esindajate pideva koolitamisega dementsuse teemal. Töötajaid motiveeritakse tulemustasu ja sellega, et valitakse aasta parim töötaja. 1 kord aastas viiakse läbi teenusega rahulolu uuringud inimeste ja lähedaste seas. Asutuse poolt on koostatud infovoldikud, kliente ja lähedasi informeeritakse teenuse sisust, olemas on päevakava. Personali koosseisu kuuluvad hooldustöötajad, vastutav hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, koduõde, hooldusjuht, psühhiaater ja perearst konsultantidena ning osakonnajuhataja. Pidevalt tehakse koostööd perearstide ja KOV-ga, et teenuseid muuta kättesaadavamaks ja neid edasi arendada. Maarika Aro Saatja: indrek sooniste <[email protected]> Saatmisaeg: 30. oktoober 2015. a. 10:48 Adressaat: Maarika Aro Teema: equass toatlus Manused: SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse EQUASSi _ taotlus.bdoc; T____taja k__siraamat _2_.doc; Ametikohtade loetelu,_ lisa 2 _1_.docx; SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse struktuur 2015.docx; imse Tervise Hooldekeskuse reh. ja tt. os. _ _ teenused _Lisa1_2015.docx Lp Maariak Aro Lugupidamisega Indrek Sooniste SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Staadioni 52 Tartu 51008 Estonia [email protected] +372 5182669 1 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse Rehabilitatsiooni- ja toetavate teenuste osakonna Ametikohtade loetelu. 1. Osakonna juhataja - 1 2. Rehabilitatsioonispetsialistid – 8 3. Vanemtegevusjuhendajad - 2 4. Tegevusjuhendajad - 13 5. Tegevusjuhendaja assistendid – 3 6. Kokk – 3 7. Administraator - 2 8. Abitöölised – 2 Kokku: 34 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse rehabilitatsiooni- ja toetavate teenuste osakonna teenused Rehabilitatsiooniteenused Rehabilitatsiooniteenuse raames koostatakse teenuse kasutajale individuaalne rehabilitatsiooniplaan. Plaanis toetatakse tema isiklike eesmärkide saavutamist terviseseisundist tulenevalt neljas põhivaldkonnas: elamises, töötamises, suhtlemises ja õppimises; ning juhendatakse teda plaani täitmisel. Rehabilitatsiooniplaanimeeskonnas osutavad vastavalt rehabilitatsiooniplaanile teenuseid sotsiaaltöötaja, eripedagoog, psühholoog, tegevusterapeut, loovterapeut, füsioterapeut ja psühhiaater. Teenuste osutamise käigus selgitatakse välja teenuse kasutaja praegune toimetulek, arengupotentsiaal ning vajadus toetuse järele, tehakse ettepanekuid vastavalt teenuse kasutaja vajadustele ning toetatakse teda muutuste elluviimisel. Rehabilitatsiooni ajal juhendab teenuse kasutajat isiklik rehabilitatsiooni koordinaator, kes viib ta vajaduste põhiselt kokku spetsialistidega ja nõustab rehabilitatsiooniprotsessis tekkivates küsimustes. Teenuse kasutajad majutatakse osakonna külalistemajas „Rehab”. Lisaks üksikteenustele ja rehabilitatsiooniplaani koostamisele on võimalik osaleda rehabilitatsiooniprogrammis „Tahan tööle“. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. Igapäevaelu toetamise teenus Teenuse kasutajale saab individuaalset tegevusjuhendaja poolset abi ja nõustamist nii hooldekeskuses, isiku kodus või mujal inimesele sobivas keskkonnas. Igapäevaelu toetamise teenuse osana toimuvad erinevad tegevused päevakeskuses ja tegutsevad kaitstud töötamise töörühmad. Paljud päevakeskuse tegevused on seotud spordiga, väljaspool hooldekeskust toimub ujumine Aura Veekeskusese, jõusaali kasutamine Tartu Ülikooli spordihoones, jalgpallitrenn, kepikõnd. Päevakeskus on avatud esmaspäevast reedeni kell 8.00 – 16.30 ja laupäeval ning pühapäeval 9.00 – 15.00. Teenuse kasutajad saavad teha ühiselt süüa ja arutleda toimetuleku üle eneseabigruppides, võimelda, täiendada oma teadmisi võõrkeeltes (soome, vene, inglise); panna oma loovus proovile joonistamise ja loovteraapiatundides; osaleda reisiklubis, näiteringis, muusika-, tantsu- ja käsitööringis, harrastada karaoket, külastada teatrit ja osaleda korraldatavatel ühisüritustel ning väljasõitudel koos pereliikmetega. Teenuse kasutajad saavad aktiivselt suhelda kaaslastega ning leida uusi sõpru; lugeda ajalehti, raamatuid, vaadata telerit, kasutada arvutit , kuulata muusikat, mängida lauamänge, soojendada kaasa võetud toitu, valmistada kuuma jooki ja kasutada dušši. Oluliseks tegevuseks on tööharjumuse taastamine või jõukohase sobiva koormusega töö omandamine töörühmades: puidutöös, pesumajas, köögis, söögitoas, puhastusteenistuses, kunsti- ja käsitöö- ning sorteerimisrühmas. Lisaks on Teenuse kasutajal võimalik leida endale sobivaid riideid tasuta annetatud riiete hulgast ja lisatasu eest osta toitu söögitoast, tuua oma pesu pesutuppa pesemiseks ja kasutada saunateenust. Töötamise toetamise teenus Töötamise toetamise teenus toetab teenuse kasutajal leida töökohta, mis vastab tema võimetele ning vajadustele ja aitab ületada tööl erivajadusest tekkivaid raskusi. Töö leidmine toimub läbi erinevate tegevuste koostöös teenuse kasutaja ja tegevusjuhendajaga, arvestades inimese vajadusi ja soove. Teenuse kasutaja individuaalsete eelistuste väljaselgitamiseks ning eesmärkide seadmiseks viiakse isikuga esmalt läbi intervjuu varasema tausta ning hetkesuundade uurimiseks, teostatakse kutsenõustamist. Koostöös uuritakse erinevaid võimalusi töötamiseks ja koostatakse eesmärgi saavutamiseks teenuse kasutaja vajadusi arvestav tegevusplaan. Teenuse kasutajat abistatakse töö leidmisel nii kaitstud tingimustes kui avatud tööturul. Toetatud töötamise teenusel abistab tegevusjuhendaja inimest CV koostamisel, töökoha leidmisel ja juhendab pakkumistele kandideerimisel, tööintervjuuks valmistumisel, vajadusel osaleb tegevusjuhendaja teenuse kasutajaga intervjuul. Tegevusjuhendaja nõustab ja abistab erinevate probleemide lahendamisel töö otsimise ja tööl viibimise ajal, sh näiteks lepingute sõlmimisel, abistab tööandajaga suhtlemisel, tekkivatele probleemidele ja küsimustele lahenduse leidmisel. Toetatud elamise teenus Toetatud elamise teenus on teenuse kasutaja sotsiaalse toimetuleku ja kogukonda integratsiooni toetamine temale eluruumi kasutusse andmise võimaluse loomisega. Teenuse sisuks on juhendamine ja toetus majapidamise ja igapäevaelu korraldamisel eesmärgiga tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt. Toetatud elamise teenust osutatakse inimestele nii Tartu linna poolt renditud korterites kui inimestele isiklikult kuuluvatel elamispindadel. Teenuse kasutaja iseseisvat elamist elamispinnal juhendab ja nõustab tegevusjuhendaja. Koostöös arutatakse läbi korteri renditingimused, haldusprobleemid, majandamise- ja remondiküsimused. Koostatkase tegevuskva eesmärgiga parandada teenuse kasutaja iseseisvat toimetulekut õppides või täiendades majapidamises vajalikke oskusi. Vajadusel osaleb tegevusjuhendaja võrgustikutöös erinevate ametite ja inimestega suhtlemise hõlbustamiseks teenuse kasutajaga. SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus struktuur 02.12.2013 SA nõukogu 5 liiget juhatus 1 liige eakate majandus rehabilitatsiooni ja raamatupidamine hooldusosakond teenistus toetavate teenuste 2 töötajat osakond 34 töötajat 37 töötajat 3 töötajat ööpäevaringne Päevane hooldus Anne Päevakeskuses igapäevaelu hooldus Nõlvaku Koduhooldus 7 rehabilitatioon töötamise toetamine toetatud elamine toetamine Hooldekeskuses 5 töötajat töötajat 8 töötajat 2 töötajat 2 töötajat 22 töötajat 25 töötajat