Ministri KK - Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine Abikõlblikkuse periood 01.01.2015 – 31.12.2020 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 1 SISUKORD MÕISTED ................................................................................................................................................ 3 1. TAT KIRJELDUS ................................................................................................................................ 4 1.1 SEOS RAKENDUSKAVAGA ................................................................................................................. 4 1.1.1 PRIORITEETNE SUUND................................................................................................................... 4 1.1.2 PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK .............................................................................................. 4 1.1.3 MEETME NIMETUS ......................................................................................................................... 4 1.1.4 MEETME EESMÄRK........................................................................................................................ 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED ...................................................................................................... 4 1.2.1 TAT EESMÄRK .............................................................................................................................. 4 1.2.2 TAT TULEMUS .............................................................................................................................. 4 1.2.3 TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ...................................................................................................... 4 1.2.4 TAT EELARVE............................................................................................................................... 6 2. TEGEVUSTE KIRJELDUSED TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..................................................... 6 2.1 KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUSE OSUTAMINE NING ABIVAHENDITE KASUTAMISE VÕIMALDAMINE ............. 6 2.2 KUULMISPUUDEGA INIMESTELE SUUNATUD TÕLKETEENUSTE ARENDAMINE JA PAKKUMINE .................... 9 3. NÄITAJAD .......................................................................................................................................... 9 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ......................................................................................... 10 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TATIDE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ...................................................................................................................... 12 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA.............................................................................. 12 7. TAT RAKENDAMINE........................................................................................................................ 13 7.1 TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED........................................................................................................ 13 7.2 KULUDE ABIKÕLBULIKKUS ............................................................................................................... 13 7.3 TOETUSE MAKSMINE ...................................................................................................................... 14 7.4. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................ 15 7.5 TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE........................................ 16 7.6 FINANTSKORREKTSIOONID.............................................................................................................. 17 7.7 PARTNERI KOHUSTUSED................................................................................................................. 17 8. RISKIDE HINDAMINE....................................................................................................................... 17 9. LISAD: ............................................................................................................................................... 18 2 Mõisted Erivajadusega inimene – inimene, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav sh puude või puude riskiga inimesed. Kaitstud töötamise teenus – tasustatud töö pakkumine isikutele, kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole võimelised seda tegema järjepidevalt. Abivahend – tooted, instrumendid, varustus või tehnilised süsteemid, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada võimalikult kõrget füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegutsemisvõimet. Tehniliste abivahendite alla kuuluvad näiteks erinevad proteesid ja ortoosid (kere või jäseme välise fikseerimise seade), kuuldeaparaadid, ratastoolid, inkontinentsitooted (imavad püksid, sidemed, mähkmed), samuti vaegnägijatele mõeldud valged kepid, spetsiaalsed luubid ja valgustid. Vähenenud töövõimega isik on isik, - kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine töövõimetoetuse seaduse alusel või - kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või - kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel 3 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seaduse) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1 Seos rakenduskavaga 1.1.1 Prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 1.1.2 Prioriteetse suuna alaeesmärk Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud. Rakenduskava  Töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes tulemusindikaatorid on säilitanud oma töökoha 12 kuu möödumisel peale hindamist1  Mittetöötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel peale hindamist3 1.1.3 Meetme nimetus Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine 1.1.4 Meetme eesmärk Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine. 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1 TAT eesmärk Tööealiste erivajadustega vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise võimaluste suurendamine. 1.2.2 TAT tulemus On loodud kaitstud töötamise teenuse võimalus teenusest huvitatud ja selles osalemiseks võimelistele puuduva töövõimega erivajadustega tööealistele inimestele Eestis. Tagatud on vajalike abivahendite ja viipekeeletõlgi teenuse kättesaadavus vähenenud töövõimega mitte töötavatele ja juba töötavatele tööealistele inimestele. 1.2.3 TAT vajalikkuse põhjendus Viimase 10 aasta jooksul on püsiva töövõimekaotusega inimeste arv ligi kahekordistunud; kui 2004. aastal oli töövõimetuspensioni saajaid 55 480, siis 2014. aastaks tõusis nende arv 98 000-ni (ligi 10% tööealisest rahvastikust), kellest mehi oli 48,7% ja naisi 51,3%.2 Praeguse skeemi jätkudes oleks 2020. aastal töövõimetuspensionäride arv ca 116 000, kulud töövõimetuspensionidele kasvaksid ca 1,65 korda ning töövõimetuspensionäride osakaal 1 Kuna võrreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis selgitatakse baas- ja sihttase välja 30.11.2016 2 Eesti Statistikaamet. http://www.stat.ee/ 03.09.2014 4 moodustaks tööealisest rahvastikust (vanuses 15-74 eluaastat) 14,5%. Puudega ja püsiva töövõimekaotusega inimesed on ühiskonnas üheks haavatavamaks sihtgrupiks, kelle igapäevane toimetulek sõltub suures määras tänasest töövõimetuspensionist ja puudetoetusest. Töövõimetuspensioni saajate arv kasvab kiiresti, ent süsteemist väljumine on madal. Hõives osalemist toetavad meetmed (nt rehabilitatsioon, abivahendid) ei ole kättesaadavad ja töövõimetuspensionärid osalevad aktiivsetes meetmetes vähe. Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja pakkuda toetavaid teenuseid. Kõrvalejäämine tööturult piirab võimalust elada terviklikku elu. Lisaks erivajadustega inimeste kaitstud töötamise keskustele on oluline toetada erivajadustega inimeste ühiskonda integreerimist avatud tööturul töötamise soodustamise kaudu. Seoses töövõimereformiga luuakse terviklik töövõime hindamise ja toetamise süsteem, mis suurendab vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ning pakub rohkem teenuseid. Uus lähenemine esitab tänastele töövõimetuspensionäridele kõrgemad aktiivsusnõuded. Paljud seni tööturult eemal olnud inimesed suunatakse aktiivsetesse tööturumeetmetesse, mis mõjutab nende igapäevast elukorraldust ning tõstab tegutsemise osakaalu. See omakorda seab nõuded toetavatele teenustele, mis aitavad uuesti tööturule naasta, ning seab nõuded abivahenditele, mis peaksid looma tingimused teenustele suundumiseks ja maksimaalse tulemuse tagamiseks (nt tööalase rehabilitatsiooni teenus). Inimesed, kellel on olnud madalamad nõuded igapäevaselt kasutusel olevatele abivahenditele või kes on saanud hakkama ilma nendeta (kompenseerides abivahendeid vajavaid situatsioone näiteks kõrvalabi kasutamisega), vajavad pärast reformi teostumist oma igapäevase iseseisva toimetuleku tõstmiseks funktsionaalsuselt nõudlikumaid või eri tegevuste toetamiseks erinevaid abivahendeid. Arvestades, et Eestis on puudega isikute pikaajalise töötuse määr väga kõrge (2013. aasta andmetel oli 15–64-aastaste puudega isikute tööhõivemäär 23,5%)3, võib inimene enne tööturule sisenemist vajada mitmeid, sh ka pikemaajalisi sekkumisi. Ühtlasi võib uus olukord mõjutada seniste abivahendite aktiivsustasemeid ja funktsionaalsusnõudeid, mille järgi vähem aktiivsema elukorralduse korral polnud vajadust. Näiteks erilisadega või erinevaks juhtumisviisiks (näpp, lõug) kohandatud elektrilised ratastoolid, kõrgema aktiivsusklassi proteesid ja muud abivahendid. Erivajaduste inimeste tööturule jõudmise ja seal püsimise juures on oluline ka nende võime olla ülejäänud ühiskonnaga võrdselt informeeritud ja suhelda ilma takistusteta. Kuulmispuudega inimeste jaoks on esmaseks ja kõige olulisemaks puudest tulenevaks negatiivseks tagajärjeks suhtlemistakistus ümbritseva valdavalt kuuljatest koosneva keskkonnaga. Kuulmispuudega inimeste toetamiseks ja nende tööturul osalemise võimaluste parandamiseks on esmatähtis pakkuda neile vajalikke teenuseid, mis nende puudest tulenevaid kitsaskohti leevendavad. Sihtgrupi vajadusi katvate kvaliteetsete teenuste loomiseks ja arendamiseks luuakse esmalt kõiki võimalike kuulmispuudega inimestele suunatud tõlkeliike (viipekeeletõlge, kirjutustõlge jne) kaardistav kontseptsioon, mille tulemuste alusel erinevaid tõlketeenuseid arendatakse ja piloteeritakse, et parandada kuulmispuudega inimeste võimalust olla ühiskonda sotsiaalselt kaasatud. 3 Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/ 5 1.2.4 TAT eelarve Summa Osakaal 1 ESF toetus 38 127 642.50 85 % 2 Riiklik kaasfinantseering 6 728 407.50 15 % 3 Omafinantseering 0 0 4 Programmi eelarve kokku 44 856 050 100 % 2. Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine 2.1.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine Kaitstud töötamise teenuse eesmärk on pakkuda isikule töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenustele või avatud tööturule. Tegevus toetab põhimõtet tagada võimalus aktiivsuseks tööturul ka vähenenud töövõimega erivajadustega inimestele (antud peatükis edaspidi klient). Enne teenuse osutamise algust 2016. aastal arendatakse 2015. aastal välja pikaajalise kaitstud töötamise teenuse mudel koos sihtgruppi huvisid silmas pidava detailse teenusekirjeldusega. Viimase koostamisse kaasatakse ka potentsiaalsed teenuseosutajad. Lisaks koolitatakse otseselt teenuse osutamisega seotud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) personali, et nad oleksid kursis sihtgrupi vajaduste ja teenuse olemusega ning oleksid valmis pakkuma klientidele kvaliteetset teenust. Potentsiaalsed kaitstud töötamise teenuse kliendid jõuavad SKA-sse järgmiselt: 1. Klient, kes läbides Töötukassa (edaspidi TK) töövõime hindamise on hinnatud töövõimetuks (ja seega ei ole Töötukassa kaitstud töötamise sihtgrupp), saab SKA poolt pakutava kaitstud töötamise teenust puudutava informatsiooni TK juhtumikorraldajalt/klienditeenindajalt; 2. Kliendid, kes töötavad SKA töötamise toetamise teenusel, saavad üle minna SKA kaitstud töötamise teenusele; 3. SKA kliendile pakuvad kaitstud töötamise teenust puudutavad informatsiooni SKA juhtumikorraldajad/klienditeenindajad ning SKA koostööpartnerid; 4. Erihoolekandeteenuseid pakkuvate asutuste ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajaid/tegevusjuhendajaid teavitatakse SKA kaitstud töötamise teenuse olemasolust ning viimased saavad omakorda informeerida potentsiaalseid kliente teenuse saamise võimalusest. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtadel sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul. Kliendid teostavad allhanketöid ja valmistavad omatoodangut või pakuvad teenust. Klientidele sobivad tööülesanded valitakse vastavalt nende võimetele ja oskustele ning neile on tagatud tööalane juhendamine. Kliendi soovi ja eelduste korral hakatakse teda ette valmistama avatud tööturule siirdumiseks, pakkudes tuge töökoha leidmisel. Klient valib ise SKA juhtumikorraldajaga talle sobiva kaitstud töö teenuse osutaja nõuetele vastavate teenuse osutajate seast. Teenusel 6 viibiva kliendi töösuutlikust ja vajadust teenusel jätkamise kohta hindab teenuse osutaja ning esitab hinnangu SKA-le koos enda poolse soovitusega isiku teenuse jätkamiseks või teenuse ümberhindamiseks. Teenus on suunatud inimestele, kellel on tuvastatud puuduv või osaline töövõime, kes vajavad pikka ettevalmistust, et nad oleksid valmis liikuma avatud tööturule ning tulenevalt sellest võivad viibida kaitstud töötamise teenusel pikaajaliselt. Kaitstud töö teenuse osutamine toimub kolmes etapis: 1. Hindamine – sisseelamise faas, töösuutlikkuse hindamine ning tööoskuste kujundamine 6 kuu jooksul. Hindamise etapil makstakse kliendile stipendiumi. Stipendiumi makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras. Stipendiumi makstakse terve 6 kuulise hindamiseperioodi vältel, juhul kui teenusel olev isik ei ole teenuse hindamisfaasi ajal tööle asunud. Klientidele makstakse sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja – toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 2. Kaitstud töö tingimustes töötamine – kliendi toetamine ja juhendamine kaitstud töötamise teenusel töötamisel. 3. Avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise teenuse läbinud kliendi võimekus avatud tööturul töötamiseks. Tugiteenust avatud tööturul töötamiseks osutatakse teenuse kaks esimest etappi edukalt läbinud kliendile. Kolmanda etapi detailse sisu koostab SKA 2017. aastaks, võttes aluseks teenuseosutajate poolt 2016. aasta kohta esitatud teenuse osutamist kajastavad andmed, mille SKA poolne analüüs võimaldab viimasel kujundada klientide vajadusi arvestav teenuse mudel. 2.1.1.1 Sihtgrupp Vähenenud töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1. ta on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas I etapi lõpuks; 2. tal on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3. tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel ; 4. ta ei saa samal ajal Töötukassa tähtajalise kaitstud töö teenust. 2.1.1.2 Tegevuse üldajaraam 01.03.2015 – 31.12.2020 2.1.1.3 Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 2.1.2 Abivahendite kasutamise võimaldamine Tegevus toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute võimalust vastata töövõime toetamise reformiga seatavatele aktiivsusnõuetele. Abivahendite teenus on 7 Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutav teenus, kus pakutakse õigustatud isikutele tehniliste abivahendite (edaspidi abivahend) hankimisel riigi poolset toetust. Abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Tegevuse käigus kompenseerib riik teenusepakkujale kliendi abivahendi lähtuvalt sotsiaalministri 14.12.2000 määrusest nr 79 „Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord“ Teenusepakkuja tagab abivahendi sobitamise, kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise. Tegevuse käigus on võimalik kujundada lähenemine, kus tööturul aktiivne inimene ei oleks kohustatud abivahendi saamiseks taotlema puuet või osalist töövõimet, vaid saab võimaluse abivahendi kasutamiseks tööturule sisenemise ja/või seal püsimise eesmärgil. Abivahendit on õigustatud saama isikud, kellele on väljastatud vastav arstitõend või kellele on koostatud rehabilitatsioonplaan. Teenuse kujundamise raames nähakse ette uute täna kehtiva abivahendite eraldamise süsteemis puuduvate abivahendite eraldamine, millel võib olla otsene mõju tööealise isiku toimetuleku tõusule4. See sisaldab muuhulgas võimalust otsida lähtuvalt inimeste vajadustest ka innovaatilisi abivahendi lahendusi väljastpoolt Eestit, mis piiratud eelarve tõttu varasemalt võimalik polnud (nt kõrgtehnoloogilised proteesid, iseronivad ratastoolid treppidel liikumiseks, ajas väga kiiresti arenevad arvuti- ja suhtlusabivahendid jm). Võttes arvesse eraldatavate abivahendite eeldatavat mahu ja funktsionaalsuse tõusu ning seeläbi ka suuremaid kulutusi, on riigil võimalik kujundada lisaks abivahendi eraldamise teenusele ka eelarve mudel, mis annab ülevaate tegelikust tööealise sihtrühma abivahendite vajadusest ning selleks vajalike rahaliste vahendite ulatust. Uued lähenemised abivahendite kasutamise võimaldamisel ja uute abivahendite eraldamise eelarve mudelite kujundamise viisid on võimalikud lisaväljundid käesoleva tegevuse puhul, kus tegevuse käigus osutatava teenuse osutamisel kogutavate andmete põhjal saab teenust parema teenuse kvaliteedi ja vahendite eesmärgipärasema kasutamise eesmärgil ümber kujundada. Samas ei ole tegemist eraldi teenuse osutamise eesmärkidega ja sellest lähtuvalt ei ole seatud ka eraldi eesmärke ega määratud kindlaid tähtaegu. 2.1.2.2 Sihtgrupp Tööealised vähenenud töövõimega isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kes vajavad abivahendeid üleüldise võimekuse tõstmiseks ja toimetuleku toetamiseks, sh töötamist toetavate ja sotsiaalset toimetulekut toetavate funktsioonide tagamiseks 2.1.2.3 Tegevuse üldajaraam 01.01.2016 – 31.12.2020 2.1.2.4 Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 4 Sotsiaalministri määrust muudetakse vastavalt vajadusele. 8 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Tegevuse eesmärk on suurendada vähenenud töövõimega kuulmispuudega (kurtide, vaegkuuljate ja hiliskurdistunute) inimestele suunatud tõlketeenuste valikut ja osutamist, mis soodustaksid ja toetaksid nende praegust töötamist avatud tööturul, võimalikku tööturule liikumist ning seal püsimist. Eestis on 2000 – 5000 isikut, kellel on kuulmispuue domineeriva puudena või kuulmispuue liitpuude koosseisus5 ja nad vajavad regulaarselt tõlkide abi, kes vahendavad nende suhtlust kuuljatega kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Tegevuse käigus koostatakse esmalt kuulmispuudega inimestele tõlketeenuste pakkumise üldine kontseptsioon võimalike tõlkeliikide (viipekeeletõlge, kirjutustõlge jne) ja tõlke vahendamise võimaluste (nt videotõlge) üleselt, et hinnata tõlketeenuste rakendamise vajadusi ning võimalusi Eestis. Kaardistatakse ja analüüsitakse senist kuulmispuudega isikutele suunatud tõlketeenuste osutamise kogemust välismaal ja tuvastatakse võimalikud takistused ja probleemid teenuste levikul Eestis. Saadud tulemuste põhjal disainitakse sihtgrupile sobivad teenusemudelid, koostatakse kulumudelid, disainitakse ning piloteeritakse ja pakutakse teenuseid. 2.2.1 Sihtgrupp Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine). 2.2.2 Tegevuse üldajaraam 01.05.2015–31.12.2020 2.2.3 Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 3. Näitajad Näitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase selgitus (viide TAT punktile, (2018) (2023) missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Osalise töövõimega 0 10 650 14 900 Tegevuste 2.1 ja 2.2 väljundnäitaja inimesed, kes on (meetmes (meetmes tulemusnäitajad. (TAT saanud töövõime kokku 31 420) kokku tulemusnäitaja) reformi vahendusel Näitaja täitmisse 54 181) teenuseid panustab lisaks käesolevale TAT-le Eesti Töötukassa poolt elluviidav meetme tegevuse 3.1.1 TAT. TAT Tegevus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning spetsiifilised abivahendite kasutamise võimaldamine väljundnäitajad 5 Sotsiaalkindlustusameti registri andmed ning Sotsiaalministeeriumi arvutused. 9  Väljundnäitaja Osalise töövõimega 0 10 650 14 900 Panustab otseselt inimesed6, kes on rakenduskava saanud töövõime väljundnäitajasse reformi vahendusel teenuseid TAT spetsiifiline Tegevus 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja väljundnäitaja pakkumine Väljundinäitaja Tõlketeenuse 0 jah jah Panustab kaudselt kontseptsiooni välja rakenduskava töötamine väljundnäitajasse Väljundinäitaja Osutatud 0 x7 x8 Panustab kaudselt tõlketeenuste tundide rakenduskava arv väljundnäitajasse TAT spetsiifilised Tegevused 2.1 ja 2.2 tulemusnäitajad Tulemusnäitaja Töötavad inimesed, 0 x x Panustab otseselt kelle töövõimet rakenduskava hinnati osaliseks6 tulemusnäitajasse ning kes on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel peale hindamist9 Tulemusnäitaja Mittetöötavad 0 x x Panustab otseselt inimesed, kelle rakenduskava töövõimet hinnati tulemusnäitajasse osaliseks6 ning kes on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel peale hindamist10 4. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, nii jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Regionaalareng jah ei TAT edukas elluviimine toetab kõigi Eesti piirkondades ühtlasemat arengut. See on eelduseks eri regioonide arengueelduste ärakasutamiseks ja ühtlasemaks arenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad teenused ja enda rakendamise võimalused. TAT tegevused aitavad rakenduda vähenenud ja puuduva töövõimega isikutel, kellel seni on tööturul osalemine olnud raskendatud või on see võimalus üldse puudunud. Suureneb eri 6 Osalise töövõimega inimesed – nii väljund- kui ka tulemusnäitaja puhul loendatakse kõik nimetatud tegevustes osalejad, k.a puuduva töövõimega inimesed 7 Sihttase selgitatakse välja peale kontseptsiooni valmimist 8 Sihttase selgitatakse välja peale kontseptsiooni valmimist 9 Kuna võrreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis selgitatakse baas- ja sihttase välja 30.11.2016. 10 Kuna võrreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis selgitatakse baas- ja sihttase välja 30.11.2016. 10 piirkondade majanduslik ja sotsiaalne toimetuleku võime ja väheneb inimeste mitteaktiivsus tööturul. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile, kui lähtuda perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandest11. Infoühiskond jah ei TAT toetab eesmärki IKT potentsiaali nutikas kasutamine Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. TAT tegevuste rakendamine toetab infotehnoloogia võimaluste kasutamist teenuste osutamisel. TAT alusel osutatakse viipekeele videotõlke teenust, mis võimaldab kuulmispuudega isikutel teenust saada IKT poolt pakutavate lahenduste vahendusel. Riigivalitsemine jah ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki, toetades erivajadustega inimeste süveneva tööturult kõrvalejäämise protsessi peatamist. Täna rakendatakse töövõimetutele inimestele üksnes passiivseid meetmeid hüvitiste ja soodustuste näol. Uues töövõime toetamise süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida vähenenud töövõimega isikud on suutelised tegema ning aidatakse neil leida sobivat tööd. Seeläbi suureneb tööjõus osalemise määr ja suureneb riigi maksutulu. 5) Võrdsed võimalused12 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)13 jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise14 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Abivahendite ja kaitstud töötamise vajaduses on selged soospetsiifilised, osaliselt bioloogiliselt determineeritud jooned, mida TAT tegevuste kavandamisel on arvesse võetud. Võrdne kohtlemine jah ei Kuna TAT on oma loomult orienteeritud võrdsete võimaluste loomisele, on see tervikuna võrdset kohtlemist toetav. 11 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne 12 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 13 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. 14 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 11 TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul nõrgemas positsioonis või tööturult kõrvale jäänud sihtrühmade toetamiseks, sõltumata nende soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. Puuduva töövõimega inimestele pakutakse võimalust töötamiseks neile sobivas keskkonnas ja nende vajadustele vastavatel tingimustel. Tehniliste abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel ja töötamisel. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT tegevused osa terviklikust mõjust tööturule koos teiste prioriteetse suuna meetmete ja TAT-dega Sotsiaalministeeriumi elluviidav TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ – TAT täiendavad teineteist kuna käesoleva TAT-ga planeeritud tegevustesse sisenevad järk-järgult samuti uue süsteemi järgi hinnatud inimesed enne nende teenusele suunamist või neile teenuse osutamist. Töövõime süsteemi toetavad tegevused peavad looma toimiva süsteemi, mille abil on võimalik inimeste töövõimet hinnata ning lähtuvalt sellest neile vajalikke teenuseid osutada. Töötukassa elluviidav TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõime reformi sihtrühmale“ – käesolev TAT täiendab töövõime reformi sihtrühmale mõeldud tööturuteenuste TAT, mille kaudu arendatakse, juurutatakse ja osutatakse sihtgrupile täiendavaid teenuseid, aitamaks töökohta säilitada või uut tööd leida. Kaitstud töötamise teenuse pakkumine käesolevas TAT- s raames elluviidavate tegevuste võimaldab töölaadsete tegevustega hõivatud olla ka täielikult puuduva töövõimega inimestel. Abivahendite eraldamine suurendab vähenenud töövõimega inimeste hakkama saamist nii töökoha väliselt kui ka töökohal viibides. Tõlketeenuse arendamine suurendab kuulmispuudega inimestel võimalusi tööturul osalemiseks. Tööinspektsiooni elluviidav TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ – nimetatud TAT eesmärgiks on tööandjate ja töötajate teavitamise töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel läbi teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste. Tööandjatele suunatud tegevused on vajalikud, sest neil on reformi tulemuste saavutamiseks kanda oluline roll. Seos sama suuna teiste meetmetega: Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ – abivahendite vajaduse hindamist viiakse läbi vastavalt nimetatud meetme raames loodava abivahendite vajadusepõhise hindamise instrumendile, mis töötatakse välja koos selle kasutamist hõlbustava IT-lahendusega. Käesoleva meetme raames elluviidavad avatud taotlusvooru tegevused on suunatud tööandjatele suurendamaks nende teadmisi ja valmisolekut võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi. 6. Seos valdkondlike arengukavadega Euroopa 2020 on Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on aidata EL liikmesriikidel majanduskriisist tugevamana väljuda ja muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusega liiduks, kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase. Sellest tulenevalt on üheks viiest seatud eesmärgiks, et aastaks 2020 on 75 % elanikkonnast vanuses 20–64 aastat tööga hõivatud. 12 Konkurentsikava Eesti 2020 kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Käesolev TAT on suunatud tööturul osalemise tõstmisele erivajadustega sihtrühmade seas. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017 näeb ette tegeleda hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajadustepõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsusega. 7. TAT rakendamine 7.1 Toetuse saaja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduse §- des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 7.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist, kui muudatuse tulemusel muutub eelnev väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist; 7.2 Kulude abikõlblikkus 7.2.1 Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)§ 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 13 7.2.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3 Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 4 nimetatud otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud; 7.2.3.3 TAT juhtimisega seotud muud kulud, sh koolitus- ja lähetuskulud; 7.2.3.4 TAT punktis 2.1.1 nimetatud sihtgrupile kaitstud töö teenuse I etapis makstav stipendium tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatud määras arvestades lõikes 31 toodud tingimusi; 7.2.3.5 TAT punktis 2.1.1 nimetatud sihtgrupile kaitstud töö teenuse I etapis makstav sõidu- ja majutustoetus tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras arvestades lõikes 2 toodud tingimusi; 7.2.3.6 TAT punktis 2.1.2 nimetatud sihtgrupile abivahendi eraldamine sotsiaalhoolekande seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusest lähtuvalt. 7.2.4 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.2 väliskoolituse ja –lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 7.2.4.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 7.3 Toetuse maksmine 7.3.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2 Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3 Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete läbiviimise korrast asutuses; 7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4 Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama kui toetuse saaja on varasemate TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5 Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või seda ületav, siis esitatakse maksetaotlus kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6 Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab rakendusüksus. 14 7.3.7 Projekti kaudsed kulud makstakse välja arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8 Toetus makstakse välja vastavalt TATis nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.3.9 RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10 Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11 Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12 Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. TAT muutmine 7.4.1 Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, näitajate või TAT abikõlblikkuse perioodi muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2 RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse osas peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3 Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4 RA edastab muutmise taotluse peale läbi vaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 15 7.4.5 RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6 TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7 RA võib muuta TAT, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8 TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9 TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja riikliku kaasfinatseringu muutmist aastate lõikes tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10 RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemisel esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11 Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot; 7.4.13 Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1 Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Juhul kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. Paberkandjal esitatud vahearuandele tuleb lisada selle elektrooniline koopia. 7.5.2 Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Paberkandjal esitatud lõpparuandele tuleb lisada selle elektrooniline koopia. 7.5.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 16 7.5.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6 Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ- d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.5.7 Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.8 Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA- le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.5.9 Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt p-le 7.5.9. 7.5.10 TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimise on kaasatud partner). 7.6 Finantskorrektsioonid 7.6.1 Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45-47. 7.6.2 Toetuse tagasimaskmine toimub vastavalt struktuurotoetuse seaduse §-dele 48-49. 7.7 Partneri kohustused Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustustele on partner kohustatud: 1) esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 2) edastama toetuse saajale seirearuande koostamiseks vajalikku informatsiooni. 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Pole piisavalt tegevuste TAT käivitumisest teavitatakse varakult potentsiaalseid teenuseosutajaid partnereid. Ettevalmistavat koostööd tehakse kohalikul tasandil teenuseosutajatega üle riigi, et teenuseturgu võimalikult laialdaselt ette valmistada 17  Tööturult eemal olevate Puuduva töövõimega isikutega tegelevad juhtumikorraldajad, puuduva töövõimega kes on hästi ettevalmistatud, koolitatud ja teadlikud sihtrühmast isikute madal ning oskavad sellest lähtuvalt inimesi motiveerida teenusele valmisolek ja minema. Motiveerivaks teguriks on teenusel osalemise I etapil motivatsioon teenusele makstav stipendium ning II etapil makstav töötasu. sisenemiseks TAT käivitumisest teavitatakse potentsiaalselt sihtgruppi partnerite vahendusel. Tööandjate madal Tööandjate teadlikkuse suurendamine ja informeerimine valmisolek vähenenud Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa poolt pakutavatest töövõimega isikute teenustest. Aktiine koostöö tööandjatega uute tööle võtmiseks koostöökokkulepete sõlmimiseks, teavitusürituste korraldamine, töömessidel info jagamine. Tööandjate teenusekonsultantide rolli suurendamine nende töös vähenenud töövõimega isikutele töökohtade leidmiseks. Pole piisavalt TAT käivitumisest teavitatakse varakult potentsiaalseid abivahendite tootjaid partnereid. ja/või turustajaid Lisad: 1. TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A 2. TAT eelarve – lisa 1 vorm B 18 Seletuskiri TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ eelarve juurde Käesolev seletuskiri kirjeldab TAT tegevuste eelarvestamist aastateks 2015–2016.. Numeratsioon seletuskirjas on kooskõlas numeratsiooniga eelarves. Eelarve seletuskirjas toodud summad ja nende jaotus kuluartiklite lõikes on indikatiivsed ning põhinevad tänastel teadmistel. TAT käigus võivad muutuda nii baashinnad, tegevuste mahud kui ka kuluartiklid ulatuses, mis ei lähe vastuollu vormis A kirjeldatud tegevustega. 1. TAT otsesed kulud TAT otseste kulude kogusumma 2015–2016 on 6 246 828 eurot. See hõlmab TAT juhtimiskulusid, tegevuse 2.1 Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine kulusid ning tegevuse 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine kulusid. 1.1 TAT juhtumiskulud kokku 57 304 eurot TAT juhtimiskulud koosnevad TAT juhi otsesest personalikuludest kokku 42 304 eurot. TAT juhi koolitus- ja muudeks kuludeks on arvestatud kokku 7 500 eurot aastas, mille alla on kavandatud TAT juhi järelevalve funktsiooniga seotud kulud (majutus- ja transpordikulud) kokku 1 500 eurot, koolitustega kokku 1 500 eurot ning TAT tegevuste ja alategevustega seotud infopäevade ja ümarlaudade läbiviimisega seotud kulutused kokku 4 500 eurot. Kulurida TAT juhi töötasu 2015 2016 Selgitus 2015. aastal 0,5 koormusega brutotöötasu 850 eurot/kuus (jaanuar–detsember), millele lisanduvad tööandja maksud. 2016. aastal täiskoormusega brutotöötasu 1785 eurot/kuus TAT juhi otsene (arvestatud eeldatava palgatõusuga 5%), 1.1.1 personalikulu 13 648 28 656 millele lisanduvad tööandja maksud. TAT juhi koolitus- 1.1.2 ja muud kulud 7 500 7 500 1.2 Kaitstud töötamise teenuse osutamise ja abivahendite kasutamise võimaldamise kulud kokku 6 097 974 eurot. Tegevusi viib ellu Sotsiaalkindlusamet (edaspidi SKA). 1.2.1 Otsene personalikulu kokku 57 882 eurot Otsene personalikulu sisaldab SKA poolt kaitstud töötamise teenuse osutamiseks vajalikku personali kulu Kulurida Otsene 2 015 2 016 Selgitus personalikulu Kokku 15 655 42 227 1.2.1 Nõunik 15 655 22 960 2015. aastal brutotöötasu 1300 eurot/kuus (aprill–detsember) ja 2016. aastal brutotöötasu 1430 eurot/kuus (arvestatud eeldatava palgatõusuga 10%), millele lisanduvad tööandja maksud 1.2.1 Koordinaator 0 19 267 2016. aastal brutotöötasu 1200 eurot/kuus, millele lisanduvad tööandja maksud Kokku 15 655 42 227 1.2.2 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine kokku 2 885 113 eurot Kaitstud töötamise teenuse osutamise raames on 2015. aastal kavas ettevalmistavad tegevused, mis on suuremas osas seotud teavitustööga potentsiaalsete teenuseosutajate leidmiseks ning SKA juhtumikorraldajate koolitamisega. Kulud on seotud ruumide rentimisega infomaterjalide väljaandmisega ja toitlustamisega kokku 3 613 eurot aastal 2015 ning 1 500 eurot aastal 2016. Aastal 2016 on planeeritud teenust pakkuda 600 inimesele. Teenuse osutamisega seotud kulu koosneb teenuseosutajatele makstavast piirsummast kliendi kohta, mille maksimaalne määr kuus on 400 eurot. 2016. aastal on kulud kokku 2 880 000 eurot. 1.2.3 Abivahendite kasutamise võimaldamine kokku 3 154 979 eurot. Abivahendite kasutamise võimaldamise teenuse vahendusel on aastal 2016 planeeritud abivahendeid kasutamist võimaldada hinnanguliselt 13 325 inimesele. Teenuse osutamisega seotud kulude aluseks on abivahendite hinnad, mis põhinevad varasematel kogemustel. Kulu arvutamisel on arvestatud eeldatava hinnakasvuga 5% aastas. Kulurida 2015 2016 Teenuse saajate arv (2016) 1.2.2 Kaitstud töötamise 3 613 2 881 500 600 teenuse osutamine Teavitustöö partnerite 2 613 750 leidmiseks Juhtumikorraldajate 1 000 750 koolitamine Teenuse osutamine 0 2 880 000 1.2.3 Abivahendite kasutamise 0 3 154 979 13 3251 võimaldamine 1 Üks inimene võib saada vastavalt vajadusele mitut erinevat abivahendit. Arvestuse aluseks ei ole unikaalne isik, vaid abivahendite arv. 1.3 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamise ja pakkumine kulud 91 550 eurot. Tegevuse elluviijaks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Astangu KRK) 1.3.1 Otsene personalikulu kokku 22 050 eurot Otsene personalikulu sisaldab Astangu KRK poolt kaitstud töötamise teenuse osutamiseks vajalikku personali kulu 1.3.1 Otsene personalikulu 2015 2016 Selgitus 2015. aastal 0,5 koormusega brutotöötasu 800 eurot/kuus (mai–detsember), millele lisanduvad tööandja maksud. 2016. aastal 0,5 koormusega brutotöötasu 840 eurot/kuus Tõlketeenuste (arvestatud eeldatava palgatõusuga 5%), 1.3.1 arendaja-projektijuht 8 563 13 487 millele lisanduvad tööandja maksud. 1.3.2 Tõlketeenuste arendamise ja pakkumise kulud kokku 69 500 eurot Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamiseks ja pakkumiseks töötatakse välja esmalt sihtgrupile suunatud tõlketeenuseid kaardistav kontseptsioon. Kontseptsioon töötatakse välja 2015. aasta III ja IV kvartalis ja selle kuluks on arvestatud 4 500 eurot. Planeeritud kulu hõlmab endas ekspertide kaasamisega (sihtgrupi esindusorganisatsioonide, kõrgkoolide ja tõlketeenuse pakkujatega) seotud võimalikke kulutusi. Loodava kontseptsiooni tulemuste põhjal arendatakse sihtgrupile suunatud tegevusi ning neid hakatakse osutama aastal 2016. Võimalikeks teenusteks on näiteks viipekeeletõlke teenus, kirjutustõlge, viipekeele videotõlge. Teenuste käivitamiseks ning osutamiseks on 2016. aastaks planeeritud 65 000 eurot. Kulurida 2015 2016 1.3.2 Kuulmispuudega inimestele suunatudtõlke- teenuste arendamine ja pakkumine 4 500 65 000 Kontseptsiooni loomine 4 500 0 Teenuste arendamine ja pakkumine 0 65 000 2. Kaudse kulud Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks toetuse saaja juures moodustavad 15% otsestest personalikuludest. Administreerimiskulud kokku 2015–2016. aastal on 18 335.40 eurot