tõlketeenuse vajaduse prognoosimine EKL-le

1 Tõlketeenuste vajaduse kaardistamine 12. oktoober 2015. a Astangu KRK-s 10. septembril 2015. a toimunud kohtumisel leppisime kokku, et Astangu Keskus koostab alusmaterjali viipekeele tõlketeenuse ning võimalike alternatiivsete tõlketeenuste vajaduse kaardistamiseks. Selleks, et mõista erinevas eas kuulmispuudega inimeste tõlketeenuste vajadust ning koostada tõlketeenuste vajaduse prognoos, koostasime nn kasutajamudeli kirjeldused. Selleks jaotasime isikud vanuse, sarnaste vajaduste ja eeldatava aktiivsuse (õppimine, töötamine, suhtlemine jne) järgi kuude vanusegruppi. Lähtudes peamistest tõlkesituatsioonidest, kus viipekeele tõlketeenust vajatakse, püüdsime analüüsida, kui palju võiks teatud vanuses olev inimene tõlketeenust vajada ühes kuus ideaalolukorras. Kasutajamudelid on järgmised: 0-6 aastane kuulmispuudega laps – koolieelik, kes käib eelkoolis või lasteaias, osaleb huviringis. Tervishoiu-, rehabilitatsiooni- jm asutusi külastab koos pereliikmetega, asjaajamised teevad tema eest ära pereliikmed. Külastab ekskursioone, osaleb kooli või lasteaiaga seotud üritustel. 7-15 aastane – käib igapäevaselt koolis. Sõprusringkond on laienenud. Osaleb puudest tingitud asjaajamistes, vastab küsimustikele. Külastab mõningaid tervishoiu-, rehabilitatsiooni- vm asutusi. Käib arsti juures enamasti pereliikmega, kuid mõnikord võib seal olla üksi. Külastab ekskursioone, osaleb kooli või lasteaiaga seotud üritustel. Televiisoris on lemmik telesaateid. 16- 24 aastane - käib igapäevaselt koolis/ülikoolis. Tutvusringkond on suurenenud. Tegeleb iseseisvalt erinevate asjaajamistega (puude- ja töövõime hindamine, rehabilitatsiooniplaani koostamine, dokumentide vormistamine, teenuste taotlemine jne). Külastab mitmeid asutusi. Käib kas suvel või igapäevaselt tööl. Perekondlikelt üritustelt osavõtmise olulisus suureneb. Huvi käia kultuuriüritustel on kasvanud. Tegeleb enesetäiendamisega (loengud, vestlusringid jne). Televiisoris on lemmik telesaated. 25- 49 aastane – töötab ja tegeleb enesetäiendamisega (kursused, vestlusringid jne). Ühiskondlikult aktiivne (ühinguga seotud tegevused, korteriühistu koosolekud, lastevanemate koosolekud jne). Tegeleb erinevate asjaajamistega (puude- ja töövõimehindamine, dokumentide vormistamine, lepingute allkirjastamine). Külastab erinevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajaid. Korraldab perekondlike kokkusaamisi, "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine  2 tegeleb lastega seotud küsimuste ja asjaajamistega (sh lapsega arstijuures käimine). Võib vajada õigusalast nõu (jurist, notar, laen, abielu jne). Meelelahutust pakuvad erinevad kultuuriüritused ja televiisor. 50-64 aastane – käib igapäevaselt tööl, tegeleb enesetäiendamisega. Tegeleb erinevate asjaajamistega (puue-, töövõimehindamine, teenuste taotlemine, dokumentide vormistamine jne). Ühiskondlikult aktiivne, osaleb hobitegevustes. Korraldab või osaleb perekondlikel kokkusaamistel, külastab erinevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid pakkuvaid asutusi. Meelelahutust pakuvad erinevad kultuuriüritused, reisimine. Kodus vaatab meeleldi televiisorit. 64+... aastane – tegeleb veidi enesetäiendamisega ja hobidega. Tegeleb erinevate asjaajamistega. Osaleb perekondlikel kokkusaamistel. On juba või kohe läheb pensionile. Huvi pakuvad erinevad kultuuri üritused, reisimine. Kodus vaatab meeleldi televiisorit. Astangu KRK koostatud esialgne tõlketeenuste vajaduse prognoos on toodud tabelis 1. Palume Eesti Kurtide Liidul viia erinevatesse vanusegruppidesse kuuluvate kuulmispuudega inimeste ja/või nende esindajatega läbi arutelud, et koostöös kuulmispuudega inimestega analüüsida: 1. kui suur on viipekeele tõlketeenuse vajadus teadud valdkondades ja vanusegruppides? Võttes aluseks Astangu KRK poolt koostatud prognoosi, täpsustada tõlketeenuste vajadust. 2. millistes elusituatsioonides peab kindlasti olema kättesaadav viipekeele kontakttõlge, millistes valdkondades oleks võimalik kasutada ka alternatiivseid tõlkevõimalusi (nt tekstitõlge, videotõlge)? Loodame, et Eesti Kurtide Liidul on võimalik esitada omapoolne ekspertarvamus tõlketeenuste vajaduse kohta 10. novembriks. Astangu KRK saab selleks sõlmida käsunduslepingu Eesti Kurtide Liidu või füüsilise isikuga, kes on valmis EKL ekspertarvamuse andmist koordineerima. Täpsema tööprotsessi ning töötasu saame fikseerida ühises koostöös. Selles osas jagab edasist informatsiooni projektijuht Mari- Liis Ungerson. Jääme ootama ka informatsiooni välisriikides koostatud teenuste vajaduste kohta, et saaksime võrrelda Eestis koostatud prognoosi välisriikide tulemustega (Tiit viitas sellisele materjalile). "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine  3 Tabel 1.Viipekeele tõlketeenuse osutamise tõlketundide maht ideaalolukorras ühe kuu jooksul Viipekeele tõlketundide maht vanuseliselt Tundide Orienteeru maht Võimalikud v teenuse 0-6 7-15 16-24 25-49 50-64 64+.. valdkonna Tõlkevaldkond alternatiivid maht . s kokku viipekeele tõlkele tundides (kalendri- kuus) õpingutõlge - koolitused, eel,- alg,- põhi,- 175 h 10 80 80 2 2 1 tekstitõlge kesk,- ja kõrgkool õigustõlge - tõlkimine õigusalases 0,9 h videotõlge; asjaajamises (sh kohtutõlge) 0 0 0 0,5 0,2 0,2 tektstitõlge; kirjalik tõlge olmetõlge - puudest tingitud asjaajamine 41,4 h videotõlge (VRI); 0 1 0,5 0,5 0,5 0,5 kirjalik tõlge - asjaajamine ametiasutustes videotõlge (VRI); 0 1 0,5 0,5 0,5 0,5 kirjalik tõlge - perekondlikud asjaajamised tekstitõlge; 0 0 0,2 1 0,5 0,5 videotõlge (VRS) - koosolekud tekstitõlge; 0 0 0,2 0,5 0,5 0,5 videotõlge (VRI) - töökohaga seotud videotõlge (VRS, asjaajamised/arutelud 0 0 2 12 10 2 VRI); kirjalik tõlge; tekstitõlge -tõlkimine tervishoiuasutustes 0 1 1 1 1 1,5 videotõlge (VRI) muu tõlge -konverentsid 0 0 0,5 1,5 1,5 0,5 48 h tekstitõlge -kultuuri üritused 4 2 4 4 4 4 tekstitõlge -tõlge televisioonis 0 4 3 5 5 5 - 1 kuu tõlketunnid antud vanusegrupis 14 89 91.9 28,5 25,7 16, 2 KOKKU: "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine  4 Tõlkevaldkonnad Õpingutõlge - eripäraks on koolitatava ja koolitaja roll õppesituatsioonis. Õigustõlge - eripäraks on tõlkesituatsioonide seotus õiguslike tagajärgedega ning spetsiifiline juriidiline sõnavara. Olmetõlge on seotud igapäevase asjaajamisega ja/või avalike teenuste tarbimisega. Muu tõlge Konverentsitõlge -tõlgitakse sünkroonselt paljude osalejatega üritusel esinejate kõnet. Kultuuritõlge - eripäraks on tõlkesituatsioonide seotus tavade, kommete, harrastuste või loominguga. Meediatõlge - tõlgitakse otse-eetris või salvestamisel. Tõlketeenuse liigid Alljärgnevalt on väljatoodud nii Eestis kui ka välismaal kasutusel olevad erinevad tõlkeliigid. Palume teil tutvuda tõlkeliikide lühikirjeldustega ning mõelda sellele kas olete nendega nõus või peaks sõnastuses midagi muutma. Võimalik, et teil on endal täpsustavaid märkuseid lisada. Erilist tähelepanu palume pöörata kaugtõlketeenustele, kuna antud tõlketeenust Eestis ei ole veel rakendatud. Ootame teie poolt ettepanekuid, millised oleksid inglise keelsed mõistete vasted eesti keeles. Viipekeele tõlketeenus (sign language interpreting) on tõlketeenus, mille lähte- või sihtkeeleks on mõni viipekeel või viibeldud keel (Kutsekoda 2013a). Teenuse osutajaks on viipekeeletõlk ja teenuse saajateks viipekeelt valdavad kuulmispuudega inimesed, kuuljad või pimekurdid. Kuulmispuudega inimene ja viipekeeletõlk on vahetus kontaktis ning enamasti toimub tõlge sünkroonis kõnelejaga (Viipekeeletõlkide OÜ (s.a.)). Teenus tagab tõrgeteta kommunikatsiooni, millest tulenevalt saavad kurdid kuulvas ühiskonnas võrdväärselt osaleda nii igapäevaelu korraldamisel, kui ka hariduse omandamisel. Tõlkesituatsiooni haldab viipekeeletõlk, kes tagab keelelise võrdsuse ja toimiva suhtluse kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi, arvestades sealjuures nii kurtide kui ka kuuljate keele ning kultuuri eripärasid ja olemust (Kutsekoda 2013b; Viipekeeletõlkide OÜ (s.a.)). Tõlk on vahetult kontaktis kõigi situatsiooni osapooltega ning vahendab informatsiooni võimalikult täpselt samas jäädes erapooletuks, konfidentsiaalseks ning olles oma tegemistes professionaalne (Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing (s.a.)). Erinevalt suulise tõlgi argipäevast, kes tõlgivad enamasti tööalaseid kohtumisi ja üritusi, moodustuvad viipekeeletõlgi töös väga suure osa klientide eraelu toimetused ja sündmused ehk olmetõlge. "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine  5 Telefonitõlge (telephone interpreting) on kaugtõlge, kus kasutatakse sidevahendina telefoni (Kutsekoda 2013a) Teenus pakub kuulmispuudega inimetele võimalust olla kuuljaga telefoniühenduses viipekeeletõlgi vahendusel. Kuulmispuudega inimene viipleb või kirjutab oma jutu tõlgile, mida soovib kuuljale edastada ning tema omakorda tõlgib selle kõnekeelde kuuljale osapoolele ning vastupidi. Viipekeeletõlk ja kuulmispuudega isik asuvad samas ruumis ning näevad teineteist (Viipekeeletõlkide OÜ (s.a.)). Eestis pakutakse teenust viipekeeletõlke keskustes. Nii tagatakse kuulmispuudega inimesele võimalus kasutada telefoniühendust oma igapäevaelu toimetusi puudutavates tegevustes nagu näiteks maakleriga ühenduse võtmiseks, tööintervjuule või mõnele muule olulisele sündmusele aja kinni panemiseks jne. Kirjalik tõlge on tõlge, kus viipekeelne tekst tõlgitakse ja esitatakse kirjalikus vormis või kirjalik tekst tõlgitakse viipekeelde ja esitatakse viibeldud vormis (Viipekeeletõlkide OÜ (s.a.). Antud tõlke puhul ei ole oluline sünkroontõlkimine ehk kommunikatsioon osapoolte vahel ei pea toimuma samal ajal. Tõlge toimub kas viipekeelest kirjakeelde või vastupidi. Lisaks on võimalus tekst eelnevalt viibelda videosse ning seejärel saab viipekeeletõlk selle hiljem järeltõlkena edastada kirjakeeles. Valminud tõlge kontrollitakse alati enne esitamist nii tõlgi kui ka viipleja poolt põhjalikult üle. Kaugtõlge on tõlketeenuse osutamise viis, kus tõlkesituatsiooni osalised ei asu ühes ja samas paigas vaid on teineteisega ühenduses sidevahendi kaudu (Kutsekoda 2013a) Kaugtõlke kaudu osutatav teenus on kaugtõlketeenus. Vastavalt sellele missugust sidevahendit kasutatakse ühenduse loomiseks osapoolte vahel võib kaugtõlge olla nii videotõlge, kaugkirjutustõlge või telefonitõlge. Videotõlge (video interpreting) on kaugtõlge, kus kasutakse sidevahendina videoühendust (Kutsekoda 2013a). Tegemist on tõlkega, kus viipekeeletõlk ei asu kuulja ja viipekeelt valdava kuulmispuudega inimesega (või mitmega) füüsiliselt samas keskkonnas, vaid on tõlkesituatsiooniga ühenduses videotelefoni või pildiga internetikõne kaudu. Videotõlke teenused (video interpreting services) jagunevad kaheks video relay service (VRS) ja video remote interpreting (VRI) (Haualand, 2013). - Video relay service (VRS) on teenus, mille eesmärgiks on võimaldada kurdile ja kuuljale (mõnikord ka erinevaid viipekeeli kasutavatele kurtidele) omavahelist suhtlust mobiil- või tavatelefonsideühendusega viipekeeletõlgi vahendusel (vt joonis 1). Kõik kolm tõlkesituatsiooni osapoolt asuvad füüsiliselt eraldi ruumides. Viipekeeletõlk asub vastavas tõlkekeskuses ja on kuulja osapoolega ühenduses telefoni kaudu ning viipekeelt valdava kuulmispuudega isikuga veebikaamera ja video-audiosüsteemi või videotelefoniga. Viipekeeletõlk tõlgib helistaja suulise kõne viipekeelde ning viipekeelse kõne omakorda kõne keelde. Viipekeeletõlk on ainsa isikuna otseselt seotud suhtluspartneritega ning on kogu informatsiooni koordineerija. Olukorra haldamiseks kasutatakse erinevaid tehnilisi lahendusi (Warnicke, 2012; Haualand 2013; Federal Communication Commission (s.a.).). VRS eesmärgiks on võimaldada kurtide ja nende lähedaste inimeste (kurdid kui ka kuuljad pereliikmed, sugulased, sõbrad, töökaaslased jne) vahelist suhtlust kaugside teel (Haualand, 2013) . "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine  6 Joonis 1. Video relay service Foto on võetud: Sorenson Communication (http://www.sorenson.com/press_materials) -Video remote interpreting (VRI) asuvad kuulmispuudega inimene (või mitu) ning kuuljast suhtluspartner (või mitu) füüsiliselt samas ruumis, kuid viipekeeletõlk on tõlkesituatsiooniga ühenduses interneti teel video- ja audiosüsteemiga või videotelefoni kaudu (vt joonis 2 ja 3). Teineteist nähakse ekraani kaudu. Tõlk tõlgib suulise kõne viipekeelde ning vastupidi viipekeelse kõne suulisse keelde (Registry of Interpreters for the Deaf. (2010); Purple (s.a.)). Teenus võimaldab kurtidel suhelda kuuljatega ootamatutes olukordades, kuhu viipekeeletõlki kohapeale tellida on liiga hilja. Erijuhtumite puhul, näiteks traumapunktis, kasutatakse videotõlget seni, kuni põhiline informatsioon on välja selgitatud ja viipekeeletõlk saabub. Lisaks on videotõlge kasulik lühikeste, kuid samas informatsiooniliselt oluliste situatsioonide jaoks, kui viipekeeletõlgi kohale kutsumine oleks nii ajaliselt kui ka rahaliselt kulukas. Teenuse üks põhilisemaid eesmärke on tagada kurtidele võrdväärsed võimalused kuulva ühiskonna tegevustest osasaamiseks oma emakeeles ehk viipekeeles (Purple (s.a.); Haualand, 2013). "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine  7 Joonis 2. Video remote interpreting „tööjuures“ Foto on võetud: Partners Interpreting. Language. Power. Opportunity (http://www.partnersinterpreting.com/) Joonis 3. Video remote interpreting „meditsiini asutuses“ Foto on võetud: Deaf Services Unlimited (http://www.deafservicesunlimited.com/) Kaugkirjutustõlge (teletypewriter service lüh: TTYs) on teenus, mis võimaldab nii kuulmispuudega kui ka kõnehäirega inimestele või pimekurtidele vastata telefonikõnedele kirjalikult. Teenuse osutamisel kasutatakse tekstitelefoni (telephone typewriter, teletypewriter kasutusel veel textphone (Haualand 2012). Kõik kolm suhtluspartnerit asuvad üksteisest eraldi kohtades. "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine  8 Kaugkirjutustõlke teenuse osutamisel on mitmeid vorme, mis sõltuvad sellest, milliseid tehnilisi lahendusi klient vajab.Kõige rohkem kasutusel olev vorm näeb välja alljärgnev: kurt trükib sõnumi tekstitelefoniga tõlkekeskuses olevale assistendile, kes loeb kuvarilt teksti häälega telefoniühenduses olevale adressaadile ning sisestab kuuldud kõne omakorda kirjakeelde (Brunson, 2008). Tekstitõlge (speech-to-text reporting) on tõlketeenus, kus kõneleja jutt trükitakse sünkroonselt tekstiks ning kuvatakse ekraanile. Tõlketeenus on suunatud kuulmispuudega inimestele, kes ei oska viipekeelt või soovivad lisaks viipekeelele saada infot kirjalikul teel. Kirjutustõlgi ülesandeks on sünkroonselt trükkida sõna-sõnalt kõike seda, mida ümbritsevad inimesed räägivad, kaasa arvatud ka taustahelid (Norma White (s.a.); Sotsiaalministeerium (s.a.)). Kirjutamiseks kasutatakse spetsiaalselt selle jaoks loodud elektroonilist kiirkirja klahvistikku, mis on ühenduses kirjutustõlgi tavaliselt süle- või tahvelarvutiga, mis omakorda kuvab teksti suuremale ekraanile või üksikisiku arvutisse. Erilisel klaviatuuril ei trükita sõnu tähthaaval vaid vajutatakse mitmeid nuppe korraga, millest igaüks tähistab mingisugust lühendit, sõna või lauset (Norma White (s.a.)). Taktiilne tõlge on tõlkevorm võetakse kasutusele sügavama nägemispuude korral ning mille puhul väljendatakse lähteteksti taktiilses kõnes. Taktiilne kõne on keele käest kätte viibeldud avaldumiskuju (Kutsekoda 2013a). Viipekeelt tajutakse puudetega ja kompimisega (Eesti Keele Instituut (s.a.)). "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine  9 Kasutatud allikad: Brunson, J.L. Ph.D. (2008). The practice and organization of sign language interpreting in video relay service: An institutional ethnography of access. New York, Syracuse University: ProQuest Eesti Keele Instituut (s.a.). Eesti keele seletav sõnaraamat. Kasutatud 03.06.2015 http://www.eki.ee/dict/ekss/ Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing (s.a.). Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded. Kasutatud 03.06.2015 http://www.evkty.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=11&Itemid=9 Federal Communication Commission (s.a.). Video Relay Service. Kasutatud 02.06.2013 https://www.fcc.gov/guides/video-relay-services Haualand, H. (2013). Efsli 2013 Conference Proceedings 13-15 September in Ljubljana, Slovenia. Teghnology vs Interpreter Support or Replacement: Interpreting ideals and relaying rights. pp 12-14. Haualand, H. M. (2012). Interpreting Ideals and Relaying Rights: A Comparative Study of Video Interpreting Services in Norway, Sweden and the United States. pp 29-30. Norway: Allkopi AS Kutsekoda 2013a. Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem. Kasutatud 03.06.2015http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10471079/lisad/10471080/lisa-1-kss-kasutatud-terminite-susteempdf Kutsekoda 2013b. Kutsestandardid. Noorem-viipekeeletõlk 5. tase; Vanem viipekeeletõlk, tase 6; Meister-viipekeeletõlk, tase 7. Kasutatud 13.08.2015 http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/otsing Norma White (s.a.). Communication support. Kasutatud 17.08.2015 http://www.normawhite.co.uk/ Purple (s.a.). Access an interpreter anytime, anywhere with VRI. Kasutatud 17.08.2015 http://www.purple.us/vri Registry of Interpreters for the Deaf. (2010). Standard Practice Paper: Video Remote Interpreting. Kasutatud 03.06.2015 http://www.rid.org/UserFiles/File/pdfs/Standard_Practice_Papers/VRI_SPP.pdf Sotsiaalministeerium (s.a.). Eesti saab oma põhjanaabrilt õppida. Külastatud 17.08.2015 http://sm.ee/et/uudised/eesti-saab-oma-pohjanaabrilt- oppida Warnicke, C., Plejert, C. (2012, August). Turn-organisation in mediated phone interaction using Video Relay Service (VRS). Journal of Pragmatics, 44, Issue 3, pp. 1314-1315, 2012Vidyo. About. Kasutatud 18.08.2015 http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378216612001440 Viipekeeletõlkide OÜ. Tõlketeenused. Kasutatud 03.06.2015 http://www.viipekeeletolgid.ee/ "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Mari-Liis Ungerson Saatja: Mari-Liis Ungerson Saatmisaeg: 13. oktoober 2015. a. 8:56 Adressaat: [email protected] Teema: Tõlketeenuste vajaduste kaardistamine Manused: Tõlketeenuse vajaduse prognoosi tabel(EKL).docx Tere EKL! Astangu KRK on koostanud esialgse tõlketeenuste vajaduse prognoosi, arvestades erinevasse vanusegruppi kuuluvate kuulmispuudega inimeste vajadusi, aktiivsust jm (lisatud käesoleva kirja manusesse). Palume Eesti Kurtide Liidul viia erinevatesse vanusegruppidesse kuuluvate kuulmispuudega inimeste ja/või nende esindajatega läbi arutelud, et analüüsida ja esitada omapoolne eksperthinnang: 1. kui suur on viipekeele tõlketeenuse vajadus teadud valdkondades ja vanusegruppides? Võttes aluseks Astangu KRK poolt koostatud prognoosi, täpsustada tõlketeenuste vajadust. 2. millistes elusituatsioonides peab kindlasti olema kättesaadav viipekeele kontakttõlge, millistes valdkondades oleks võimalik kasutada ka alternatiivseid tõlkevõimalusi (nt tekstitõlge, videotõlge)? Loodame, et Eesti Kurtide Liidul on võimalik esitada omapoolne eksperthinnang tõlketeenuste vajaduse kohta 10. novembriks. Astangu KRK saab selleks sõlmida käsunduslepingu Eesti Kurtide Liidu või füüsilise isikuga, kes on valmis EKL ekspertarvamuse andmist koordineerima. Täpsema tööprotsessi ning töötasu saame fikseerida ühises koostöös. Selles osas jagab edasist informatsiooni projektijuht Mari-Liis Ungerson. Palun kinnitage nõusolekut meiega koostöö osas 15. oktoobriks. Jääme ootama ka informatsiooni välisriikides koostatud teenuste vajaduste kohta, et saaksime võrrelda Eestis koostatud prognoosi välisriikide tulemustega (Tiit viitas sellisele materjalile). Tänades ja tagasisidet oodates Mari-Liis Ungerson, projektijuht, viipekeeletõlk Karin Hanga, RAKK juhataja 1