EVKL tõlketeenuse prognoosi tabel, mõisted, küsitlus

Tekstitõlge (speech-to-text reporting) on tõlketeenus, kus kõneleja jutt trükitakse sünkroonselt tekstiks ning kuvatakse ekraanile. Tõlketeenus on suunatud kuulmispuudega inimestele, kes ei oska viipekeelt või soovivad lisaks viipekeelele saada infot kirjalikul teel. Kirjutustõlgi ülesandeks on sünkroonselt trükkida sõna-sõnalt kõike seda, mida ümbritsevad inimesed räägivad, kaasa arvatud ka taustahelid (Norma White (s.a.); Sotsiaalministeerium (s.a.)). Kirjutamiseks kasutatakse spetsiaalselt selle jaoks loodud elektroonilist kiirkirja klahvistikku, mis on ühenduses kirjutustõlgi tavaliselt süle- või tahvelarvutiga, mis omakorda kuvab teksti suuremale ekraanile või üksikisiku arvutisse. Erilisel klaviatuuril ei trükita sõnu tähthaaval vaid vajutatakse mitmeid nuppe korraga, millest igaüks tähistab mingisugust lühendit, sõna või lauset (Norma White (s.a.)). Tekstitõlke puhul peetakse kõige olulisemaks just rääkijaga samas tempos püsimist. Kirjutustõlkide trükkimiskiirus on keskmiselt 130 000 tähemärki tunnis, mis ümardatult on 36 tähemärki sekundis. Põhilised kohad, kus antud teenust kasutatakse on näiteks: loengutes, konverentsidel ja ka töö juures. 2015 aasta seisuga sellelaadset teenust Eestis ei pakuta, kuid näiteks Soomes on vaegkuuljatele teenus tasuta ja selle kasutamisvõimalus ei sõltu kuulmispuude raskusest. Eesti viipekeeletõlgid on tekstitõlkega kokku puutunud rahvusvahelistel üritustel või projektides nagu nt 2009 aastal toimunud rahvusvaheline koostööprojekt IISE, mille eesmärgiks oli töötada välja koolitusmaterjalid rahvusvahelistes situatsioonides tõlkimiseks ettevalmistamiseks. Lisaks on kuulmispuudega inimesed saanud tekstitõlke laadse kogemust ka teatrit külastades. Näiteks No99 teatri etendust „Mu naine vihastas“ võimaldati etendusest osa saada tahvelarvutist edastatud subtiitrite abil. Kuid juba 2016 aasta septembris algab Soomes koolitus, mille läbides on saab kandideerida Eesti esimese kirjutustõlgi ametikohale. Kasutatud allikad: Efsli : http://www.ead.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=371269/Artikkel+IISEst.pdf Norma White (s.a.). Communication support. Kasutatud 17.08.2015 http://www.normawhite.co.uk/ Sotsiaalministeerium (s.a.). Eesti saab oma põhjanaabrilt õppida. Külastatud 17.08.2015 http://sm.ee/et/uudised/eesti-saab-oma-pohjanaabrilt- oppida "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Tekstitõlke teenuse osutamise tõlketundide maht ideaalolukorras ühe kuu jooksul Tõlkevaldkond Tekstitõlke tõlketundide maht vanuseliselt Valdkonnas Võimalikud alternatiivid/ kokku täiendavad teenused 0-6 7-15 16-24 25-49 50-64 64+... tekstitõlkele Õpingutõlge - koolitused, eel,- alg,- põhi,- kesk,- ja kõrgkool Õigustõlge - tõlkimine õigusalases asjaajamises (sh kohtutõlge) Olmetõlge - puudest tingitud asjaajamine - asjaajamine ametiasutustes - perekondlikud asjaajamised - koosolekud - töökohaga seotud asjaajamised/arutelud -tõlkimine tervishoiuasutustes Muu tõlge -konverentsid -kultuuri üritused -tõlge televisioonis tõlketunnid KOKKU: "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Küsitlus Eesti Vaegkuuljate Liidu poolt läbiviidud küsitluses „Küsitlus kuulmispuudega inimetsele“ osales kokku 277 respodenti. Neist 265 inimest vastasid eesti keelsele ning 12 vene keelsele küsitlusele. Vastanutest on 27,5% inimestest vanusevahemikus 71-80, veel vanemaid 14,1%; 61-70 aastaseid 16,3%; 51-60 aastaseid 12,7%; 41-50 aastaseid 12,7%; vahemikus 31-40 vastas kokku 9,4%; 21-30 aastaseid 5,8% ning alla selle neli inimest ehk 1,4%. Küsitluse vastajatest 27,9% elab Harjumaal; Pänumaal 12,7%; Tartumaal 9,8%; Võrumaal 9%; Jõgevamaal 6,9%; Läänemaal 6,1%; Ida- Virumaal 5,4%; Järvamaal 3,9%; Saaremaal 3,6%; Valgamaal, Raplamaal ja Põlvamaal 3,2%; Lään-Virumaal 2,9%; Kolm vastajat on Viljandimaalt kaks välismaalt ning mitte keegi osalenud Hiiumaalt. Küsitlenutest 238 (86,2%) peab end vaegkuuljaks ja 38 (13,8%) kurdiks. Kuulmislangusega inimeste hulgast 49 (17,7%) on kasutanud viipekeeletõlki ja 227 (82,2%) ei ole antud teenust vajanud. Võrreldes end vaegkuuljaks märkinud vastanute ja tõlketeenust kasutavate vastanute arvu saab oletada, et mitte ainult kurdid ei ole need kes aegajat tõlgi abi vajavad. Situatsioonid, kus tõlketeenust kasutatakse on: enamasti koosolekud ja koolitused; asjaajamised ametiasutustes; puudest tingitud, perekondlikud, teenindusega seotud või õigusalased asjaajamised; tõlkimine tervishoiuasutustes ja kultuuriüritustel. Lisaks toodi välja, et tõlki on vajatud õpingutega seotud olukordades ning koguduses. 249 vastanu hulgast 23 on vajanud telefonitõlget ja 17 kirjalikku tõlget. Küsimusele „kui tihti olete kasutanud viipekeele tõlketeenust?“ oli vastanuid kokku 49. Kuna tegemist oli avatud küsimusega, olid vastused väga erinevad ning raskemini süstematiseeritavad. Kuid respodentide hulgast umbes 13 vastas, et kasutab tõlketeenust korra või paar aastas. 14 vastajat vajab viipekeeletõlki olenevalt perioodist 1-4 korda kuus. Kolm küsitletut nentis, et teenus on väga oluline ning seda oleks hea saada nii tihti kui võimalik. Üks vastanutest ei ole tõlketeenust vajanud 14 aastat. Küsimusele „kas olete saanud viipekeele tõlketeenust vastavalt vajadusele“ vastas samuti 49 inimest. 22 respodenti on alati saanud vastavalt oma vajadusele tõlketeenust, 15 mitte alati, 5 vastanu jaoks ei ole teenus alati kättesaadav ning 2 inimest arvas, et nende vajadused teenuse osas ei ole üldse rahuldatud. "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Enamasti vaegkuuljatele suunatud kirjutustõlke teenust sooviks kasutada 276 kuulmispuudega inimese seast 37. Vastanute seast 143 arvas, et ei soovi teenust kasutada ning 96 inimest ei tea mis või kes on kirjutustõlk. "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Mari-Liis Ungerson <[email protected]> 8. okt (8 päeva tagasi) saajale kylliki Tere Külliki, Kuna te olete rohkem kursis tekstitõlke olemusega, siis oleksime tänulikud koondmaterjali eest, mis hõlmaks:  ülevaadet kirjutus- ehk tekstitõlke olemusest, eesmärkidest ja vajalikkusest  lühikirjeldus tekstitõlke läbiviimise tehnilisest protsessist  tekstitõlketeenuse korraldusest ja kättesaadavusest välisriikides, nt Soomes (viidates allikatele)  tekstitõlke olemasolust Eestis (väljaõpe, mis on toimumas). Tekstitõlke kirjeldus ei pea olema pikk, kuni 5 lehekülge. Samuti on vajalik tekstitõlke vajaduse kaardistamine - kas Teil oleks võimalik teha prognoos, kus toote välja ideaalolukorras vajatava tekstitõlke tundide mahu 1 kuu jooksul. Selleks saate kasutada manuses olevat tabelit, kus on vanusegruppide lõikes toodud võimalikud situatsioonid, kus tekstitõlge võiks olla vajalik. Tabeli abil saate prognoosida, kui palju võiks teatud vanuses olev inimene teenust vajada ühes kuus. Oluline, et antud prognoos oleks läbiarutatud vaegkuuljate liidus nii, et saaksime seda kasutada kui ekspertgrupi (teie vaegkuuljad) poolset hinnangut. Saadan tabeli, mida täita ning lühikese omapoolse kirjelduse tekstitõlkest. Omalt poolt saaksime selle töö teostamise eest maksta tasu, võimaluse korral arve alusel, summas 500 eurot. Kui on vaja sõlmida käsundusleping, siis peaks kogukulu olema 500 eurot. Palun nõusolekust või keeldumisest teatada 12. oktoober. Kui jäi midagi arusaamatuks palun kirjutage või helistage. Vastust ootama jäädes, Mari-Liis Ungerson viipekeeletõlk, projektijuht Telefon: 53737694