EKL kohtumisele eelnev materjal 09.10.15

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Arutelu Eesti Kurtide Liiduga tõlketeenuste kättesaadavusega seotud küsimustes 10. september 2015. a Astangu KRK kohustuseks on 2015. a lõpuks koostada tööealistele kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste pakkumise kontseptsioon, kaasates koostamine, sh: 1.1. Ülevaate tegemine erinevatest tõlketeenustest (viipekeeletõlge, kirjalik tõlge, kirjutustõlge, kaugtõlge) Eestis ja välisriikides 1.2. analüüs erinevate tõlketeenuste senisest kasutamisest, vajadusest, kättesaadavusest ja takistustest teenuste kasutamisel Eestis 1.3. ettepanekud teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja süsteemi korrastamiseks Kuulmisrehabilitatsiooni programm aastateks 2012-2015 on koostatud kuulmispuudega inimeste organisatsioonide esindajate poolt. Programmi väljatöötamisel osalesid Eesti Kurtide Liit (EKL), Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit (EKLVL), Eesti Implantaadilaste Selts (ILS), Eesti Vaegkuuljate liit (EVL), Eesti Pimekurtide Tugiliit (EPKTL), Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing (EVKTÜ), Sotsiaalministeerium, Tallinna Heleni Kool, Tartu Hiie Kool, SA TÜK kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakond. Programmi eesmärk on teha kokkuvõtteid vahepealsetel aastatel toimunud arengutest ning seada sihte järgmiseks tööperioodiks. Programm on heaks eeskujuks puudespetsiifiliste probleemide kirjeldamisel ja valdkonna kitsaskohtade kaardistamisel. Alljärgnevalt on välja toodud programmis käsitletud probleemkohti, mis on seotud viipekeele arengu, viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse, õpingutõlke valdkonnaga, uudsete teenuste vajalikkusega, tööturuteenustega ning info kättesaadavusega. Lisaks on välja toodud "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Eesti Kurtide Liidu arengukavas 2014-2019 märgitud punktid, mis antud teemavaldkonna alla sobivad. Viipekeele tõlketeenus Probleemid:  Viipekeele tõlketeenuse kvaliteet ja kättesaadavus ei ole kogu riigis ühtlane ja piisav. Viipekeele tõlketeenuse maht on regiooniti erinev, tõlketundide minimaalne kättesaadavus on riiklikult reguleerimata. Kuulmispuudega üliõpilastele ja kutsekoolide õpilastele ei ole tagatud tõlketeenus vajalikus mahus.  Ülikoolis eesti viipekeele tõlgi eriala lõpetanud üliõpilased ei saa rakendust tööturul, sest kohalike omavalitsuste teenuste osutamise poliitika soodustab vastavat ettevalmistust ja kutsetunnistust mitteomavate viipekeele valdajate rakendamist teenuse osutamisel. Lahendusettepanekud:  Suurendada kuulmispuudega inimestele finantseeritava tõlketeenuse mahtu. Ühe võimalusena kaaluda riiklikult finantseeritavate töökohtade loomist viipekeele- tõlkidele.  Toetada viipekeeletõlkide koolitust ja selle jätkusuutlikkust Tartu Ülikoolis  Rakendada viipekeeletõlgi eriala üliõpilastele riiklikult finantseeritav kutseaasta (töötamine mentorite juhendamisel).  Muuta viipekeeletõlkide töötasu tööturul konkurentsivõimeliseks.  Käivitada riiklikult finantseeritav viipe-keeletõlkide täiendõppe süsteem.  Teha vastavad ettepanekud seadusandluse muutmiseks minimaalse viipekeele tõlketeenuse mahu tagamiseks. - EKL arengukava: Luua viipekeele tõlketeenuse (kui sotsiaalteenuse) osutamiseks olmetõlkevaldkonnas riigi poolt tasustavad viipekeeletõlkide ametikohad (lähtudes "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine  tõlke tegelikust vajadusest), eesmärgiga tagada tõlketeenuse kättesaadavus ka suurtest linnadest kaugemates piirkondades. - Selgitada välja viipekeele tõlketeenuse (kui sotsiaalteenuse) osutamise ja rahastamise erinevad süsteemid teistes Euroopa Liidu riikides. - Kehtestada viipekeele tõlketeenuse osutamise üleriigiline standard, eesmärgiga ühtlustada erinevate ühingute ja üksiktõlkide poolt osutatavate teenuste tingimused ja reeglid ning taotleda klientidele osutatava viipekeele tõlketeenuse rahastamise minimaalselt vajalik tase. Lisainfo: Suuremates linnades nagu Tallinnas, Pärnus, Tartus, Viljandis ja Kuressaares elavatel kurtidel on viipekeeletõlki lihtsam tellida ning tõlgid on kiiremini kättesaadavamad kui Eesti äärealadel. Kurtide kogukond soovib, et tõlketeenuse kättesaadavus oleks Eestis jaotunud võrdsemalt. - Arengukava: Taotleda viipekeele tõlketeenuse valvetõlgi ametikohtade loomist Tallinnas, Tartus ja Pärnus koostöös Eesti Häirekeskusega ning viipekeele tõlketeenuse kaugtõlkesüsteemi loomist ja arendamist. Kommentaar: Kurtide kogukond ootab, et viipekeele tõlketeenuse rahastamine oleks vajaduste-, mitte võimalustepõhine, mida pahatihti tuleb ette. Viipekeele tõlketeenust peaks võimaldama mistahes paigas, situatsioonis ja mahus, sest kurdid vajavad kuuljatega objektiivseks suhtlemiseks viipekeeletõlki. Õpingutõlke valdkond Probleemid:  Viipekeele õpingutõlgid asuvad suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi), seega vaid nendes linnades on võimalik õppida kutse- või kõrgkoolis.  Mittetöötavatel kuulmispuudega inimestel pole võimalusi täiendkoolitustoetust saada. Lahendusettepanekud:  Tagada õpingutõlkide rahastamine HTM poolt nii kutse- kui kõrghariduse saamiseks. "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Lisainfo: Kutse- ja kõrghariduse omandamine ning täiendkoolitus kuulmispuudega inimestele on võimalik tavakutsekoolides ja kõrgkoolides. Vajadusel kasutatakse viipekeele õpingutõlki. Kutseharidussüsteemis on erivajadusega õpilasele ette nähtud kahekordne pearaha, kooli kanda jäävad tõlgikulud. Kõrgkoolides tellib tõlgi üliõpilane ise ja tasub vastavalt projektile Primus, mis pakub stipendiumi erivajadusega õppijale, eesmärgiga toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel. (http://primus.archimedes.ee/avatud-uus-taotlusvoor- erivajadustega-%C3%BCli%C3%B5pilaste-stipendiumite-taotlemiseks ) Kommentaarid: Kuna tõlketeenus ei ole kättesaadav kõigis Eestimaa piirkondades ning samuti ei ole valmis kõik koolid tegema lisakulutusi, et tagada õppetundides tõlketeenus, on kurtide valikud, kes soovivad omandada haridust kutsekoolis viipekeele kaudu, piiratud. Uued teenused kurtidele, vaegkuuljatele ning hiliskurdistunutele Probleemid:  Puudub vajalik tehnika ja vajaliku ettevalmistusega inimesed kirjutustõlke teenuse väljaarendamiseks. Kirjutustõlge on vajalik hiliskurdistunutele ning vaegkuuljatele, kes ei valda eesti viipekeelt, kuid vajavad suhtlemisel suulise kõne vahendamist kirjalikku keelde, st kirjutustõlget.  Välja arendamata on kaugtõlke teenus. Lahendusettepanekud:  Kirjutustõlke teenuse osutajate koolitamine. Kirjutustõlkeks vajaliku tehnilise baasi loomine (programmid ja aparatuur). Kirjutustõlke teenuse rakendamine.  Töötada välja ja rakendada Eesti tingimuste jaoks sobivad kaugtõlke teenuse vormid. - EKL arengukava: Alustada läbirääkimisi sidefirmadega (v.a. EMT), et kurdid ja viipekeelt kasutavad inimesed saaksid kõneteenusega sarnanevat 3G või 4G videokõnet tasuta või soodushinnaga kasutada. - Luua ja/või soetada kaugtõlke (kurt – arvuti või nutitelefon – viipekeeletõlk – tavasidevahendid – kuulja ja vastupidine suund) käivitamiseks vajalikud seadmed ja tarkvara. Luua ja/või soetada viipekeele tõlketeenuse üleriigiliseks tellimiseks ja koordineerimiseks vajalikud seadmed ja tarkvara. "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine  - Luua ja/või soetada viipekeele kirjaliku tõlke fikseerimiseks taasesitatavas viipekeelses vormis (elektroonsel või muul visuaalsel andmekandjal) vajalikud seadmed ja tarkvara. Lisainfo: 2015 aasta septemris algab Soomes koolitus, mille läbides on saab kandideerida Eesti esimese kirjutustõlgi ametikohale. Tööturule siirdumine ning tööl käimine Probleemid:  Tööandjate teadlikkus kuulmislangusega/kurdi töövõtja vajadustest on puudulik.  Kurtide ja vaegkuuljate tööhõive ja töötuse kohta puudub vastav statistika.  Toetustega ei ole kursis ei kuulmispuudega inimesed ega tööandjad.  Puudub võimalus saada puude-spetsiifilist abi töölesaamiseks, täiendkoolituseks ja olmeprobleemide lahendamiseks.  Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus on maapiirkondades väga keeruline, tõlke on vähe ning omavalitsustel puudub vajalik ressurss teenuse pakkumiseks Lahendusettepanekud:  Korraldada tööandjatele koolitusi kurtide/kuulmislangusega inimeste vajadustest tööturul. - EKL arengukava: Tõsta tööandjate huvi kurdi ja viipekeelse inimese töölevõtmisel läbi maksusoodustuste taotlemise maksuseaduse muutmise kaudu.  Viia läbi süstemaatiline statistiliste andmete kogumine kurtide ja vaegkuuljate tööhõive kohta. - EKL arengukava: Suurendada tööandjate teadlikkust ja pakkuda koolitusi kurtide ja viipekeelsete inimeste tööturule kaasamiseks  Teavitada tööandjaid ja kuulmispuudega inimesi olemasolevatest võimalustest töö ja koolituse vallas.  EKL ja EVL suuremates piirkondlikes organisatsioonides (Tallinn, Pärnu, Tartu jt) luua sotsiaalnõustaja ametikoht - abistamaks kurte töökoha saamisel "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine   Maal elavate kurtide parema toimetuleku soodustamiseks korraldada KOV sotsiaaltöötajatele viipekeele kursusi suhtlustasandil. Kommentaarid: Videotõlke teenuse rakendamine tagaks kiirema tõlketeenuse kättesaadavuse näiteks tööalases asjaajamistes, töökoosolekutel, arsti juures või Info kättesaadavus Probleemid:  Jagatav info ei jõua kuulmispuudega tarbijani. Telekanalite uudiste- ja päeva- kajasaated enamasti subtiitriteta. Lahendusettepanekud:  Aktuaalsemad info-, poliitika- ja kultuurisaated tuleb varustada subtiitritega. Subtiitrite lisamise süsteemi loomine olulisematele saadetele (uudised, poliitika, kultuur jt). Riiklik andmebaas Probleem:  Puudub riiklik kuulmispuudega laste andmebaas. Lahendusettepanekud:  Muuta kuulmisskriiningu andmebaas ülevabariiklikuks. Kuulmislangusega laste andmed koondada meditsiiniasutuste juures tegutsevatesse kuulmiskeskustesse (TÜ Kõrvakliiniku kuulmiskeskus). Lisainfo: Õppeasutustel (ka sotsiaalametnikel, nõustamiskomisjonidel jt) puuduvad täpsed andmed eriõpetust vajavate kuulmispuudega laste kohta. Erikoolidel on raske ilma potentsiaalsete õppurite arvu ette teadmata planeerida oma tegevust. Kommentaar: Samuti aitaks üleriigiline andmebaas kaardistada piirkondi, kus kuulmispuudega inimesi elab ning seeläbi ka alasid, kus tõlketeenust vajatakse. Hetkel täpsed "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine andmed selle kohta, kuidas kuulmispuudega inimeste elamispiirkonnad on jaotunud, puuduvad. Viipekeele ja selle valdkonna arengu toetamine Probleemid:  Teaduslikke uurimusi eesti viipekeelest on vähesel määral.  Kurtidest viipekeele uurijate puudus. Praegu uurivad eesti viipekeelt enamasti kuuljad.  Teaduslikele uurimustele rajaneva viipekeele õpetamise metoodika ja õppematerjalide puudumine. Lahendusettepanekud:  Viia läbi teaduslikke uurimusi, kirjeldada eesti viipekeelt.  Soodustada kurtide keeleteadusealaseid õpinguid, luua võimalusi kurtidele keeleteaduse ja viipelingvistika õppimiseks ning osalemaks viipekeelealastes uuringutes, propageerida viipekeele uurimise võimalusi ja vajalikkust kurtide hulgas.  Koostada eesti viipekeele uurimustele rajanevad metoodilised õppevahendid nii eesti viipekeele kui esimese keele kui eesti viipekeele kui võõrkeele õpetamiseks Lisainfo: Viimaste aastate jooksul on läbi viidud uuringute arv kasvanud, kaitstud on esimesed eesti viipekeelt ja Eesti kurtide kogukonda käsitlevad doktoritööd. Välja on antud viipekeele kui teise keele õpetamise õpik (Regina Paabo, Viibelda on mõnus, 2010). Aastal 2011 ilmus eesti viipekeele aabits (R. Paabo). Aastal 2014 valmis eesti viipekeele veebisõnastik. (EKI VIIDE!) Kommentaar: Põhjalikumad uurimused aitaksid välja selgitada vajalikud andmed selleks, et arendada erinevaid uuenduslikke tehnilisi lahendusi viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks. "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Mari-Liis Ungerson Saatja: Mari-Liis Ungerson Saatmisaeg: 7. september 2015. a. 14:06 Adressaat: Eesti Kurtide Liit Teema: RE: Tõlketeenuste kättesaadavusega seotud arutelu - 10.septembril Astangul Manused: Tõlketeenuse liigid_(aruteluks).docx Tere taas, Manuses on väljatoodud nii Eestis kui ka välismaal kasutusel olevad erinevad tõlkeliigid. Palun teil tutvuda tõlkeliikide lühikirjeldustega ning mõelda sellele kas olete nendega nõus või peaks sõnastuses midagi muutma. Võimalik, et teil on endal täpsustavaid märkuseid juurde lisada. Erilist tähelepanu palun pöörata kaugtõlketeenustele, kuna antud tõlketeenust Eestis ei ole veel rakendatud. Võib-olla on teil ettepanekuid, millised oleksid inglise keelsete mõistete eesti keelsed vasted. Meeleldi ootame kohtumisel osalejate nimesid. Kohtumiseni 10. septembril Mari-Liis Ungerson, projektijuht, viipekeeletõlk Karin Hanga, RAKK juhataja From: Eesti Kurtide Liit [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, August 26, 2015 12:30 PM To: Karin Hanga Cc: Mari-Liis Ungerson; Liina Teesalu; Mari Rull Subject: Re: Tõlketeenuste kättesaadavusega seotud arutelu - 10.septembril Astangul Tere, oleme tulemas :). Anname teada 7. septembriks või natuke varem, kaasame inimesi... Parimat ikka, Tiit Papp Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Nõmme tee 2, Tallinn 13426 SMS (ainult) 5218851 e-post: [email protected] EKL koduleht: www.ead.ee On 24.08.2015, at 22:52, Karin Hanga <[email protected]> wrote: Tere! Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on Sotsiaalministeerimi ülesandel koostamas analüüsi, et uurida tööealistele kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste kättesaadavust Eestis. Kontseptsiooni eesmärk on 1) anda lühiülevaade erinevatest tõlketeenustest (viipekeeletõlge, kirjalik tõlge, kirjutustõlge, kaugtõlge) Eestis ja välisriikides, 1 2) analüüsida erinevate tõlketeenuste senist kasutamist, vajadust, kättesaadavust ja takistusi teenuste kasutamisel, ning 3) teha ettepanekuid tõlketeenuste kättesaadavuse parandamiseks ja süsteemi korrastamiseks. Eesti Kurtide Liit on väga oluline partner kontseptsiooni koostamisel, samuti planeerime eraldi kohtumisi Eesti Vaegkuuljate Liidu ning Viipekeeletõlkide oü-ga. Kas Teile sobiks kohtumiseks ja ühiseks aruteluks 10. september kell 14.00-16.00 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, ruumis C402? Saame Astangu Keskuse poolt anda lühiülevaate läbiviidud eeltegevustest ning seejärel arutleda, millised on viipekeelt kasutavate kuulmispuudega inimeste vajadused ja raskused tänases viipekeele tõlketeenuse korralduses, millised oleksid Teile sobivamad alternatiivsed tõlkevõimalused ning kuidas teenuste kättesaadavust parandada. Arutelule oleme tellinud viipekeeletõlgi. Palun kaasake Eesti Kurtide Liidu poolt neid inimesi, keda peate oluliseks ja vajalikuks, et saaksime ülevaate Eesti erinevate piirkondade kohta. Manuses on materjal, mille oleme eeltööna kogunud kuulmisrehabilitatsiooni programmist 2012-2015, kus olete juba mitmeid probleeme väljatoonud. Teie poolsed mõtted ja täiendused on väga oodatud. Kohtumisel saame arutleda, milliseid raskuseid peaksime kontseptsioonis kindlasti väljatooma, kuidas koguma täiendavaid andmeid ja kuidas liikuda asjaga edasi. Oleme väga tänulikud, kui saate hiljemalt 07. septembril meile teatada (Mari- [email protected]), kellel on võimalik osaleda, siis teame arvestada kohvipausi korraldamisel. Tänades ja tagasisidet oodates Mari-Liis Ungerson, projektijuht, viipekeeletõlk Karin Hanga, RAKK juhataja Karin Hanga Juhataja / Head of Department Rehabilitatsioonialane Kompetentsikeskus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus www.astangu.ee tel: 6 877 207 mob: 5516097 [email protected] 2