tõlketeenuse osutamine 2014 alusmaterjal

Mari-Liis Ungerson Saatja: Mari-Liis Ungerson Saatmisaeg: 28. september 2015. a. 11:10 Adressaat: [email protected] Teema: FW: Analüüs kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste kättesaadavus Eestis Manused: Viipekeele-tõlketeenuse-mõisted.docx; Tõlketeenuste osutamine 2014 alusmaterjal.docx Tähtsus: Kõrge Tere! Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on koostamas analüüsi, et uurida kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste kättesaadavust Eestis. Kontseptsiooni eesmärk on 1) anda lühiülevaade erinevatest tõlketeenustest (viipekeeletõlge, kirjalik tõlge, kirjutustõlge, kaugtõlge) Eestis ja välisriikides, 2) analüüsida erinevate tõlketeenuste senist kasutamist, vajadust, kättesaadavust ja takistusi teenuste kasutamisel, ning 3) teha ettepanekuid tõlketeenuste kättesaadavuse parandamiseks ja süsteemi korrastamiseks. Kontseptsiooni alusel alustatakse aastatel 2016-2020 vajalikke alternatiivsete tõlketeenuste arendamist. Selleks, et valmiks kõigi osapoolte vajadustega arvestav kontseptsioon on oluliseks koostööpartneriteks viipekeele tõlketeenuse osutajate ja kutseühingu esindajad. Kas Teile sobiks kohtumiseks ja ühiseks aruteluks 08. oktoober kell 14.00-16.00 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, ruumis C402? Kohtumise eesmärk on anda Astangu Keskuse poolt lühiülevaade läbiviidud eeltegevustest ning seejärel arutleda: 1. Millised on peamised tõlkeliikide mõisted ning nende sisukirjeldus? • palume Teil tutvuda manuses oleva materjaliga „Viipekeele tõlketeenuste mõisted“ ning saata oma ettepanekud enne kohtumist e- mailile. 2. Tõlketeenuste osutamine 2014. aastal. 1  • palume teil tutvuda manuses oleva tabeliga ning panna kirja, kui suur oli tõlketeenuse maht erinevates tõlkevaldkondades 2014. aastal teie tõlkekeskuses. Kas olete kasutanud alternatiivseid tõlketeenuseid? 3. Tõlketeenuste kasutamise vajadus (prognoos) • kui suur peaks Teie arvates olema kuulmispuudega inimestele kättesaadav viipekeele tõlketeenuse (ja võimalike alternatiivide) osutamise maht - kui suur see maht võiks olla ideaalis 4. Edasised koostöö võimalused. Oleme väga tänulikud, kui saate 06. oktoobril meile teatada (Mari- [email protected]), kellel on võimalik osaleda. Tänades ja tagasisidet oodates, Mari-Liis Ungerson, projektijuht, viipekeeletõlk Karin Hanga, RAKK juhataja Juhataja / Head of Department Rehabilitatsioonialane Kompetentsikeskus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus www.astangu.ee tel: 6 877 207 mob: 5516097 [email protected] 2 Tõlketeenuste kasutamine Tõlkeliigid 2014. aastal Tõlketeenuse osutaja Viipekeeletõlge Kirjalik tõlge Videotõlge (VRS; Kirjutustõlge ................................................ (kontakttõlge) VRI) Tõlkevaldkonnad Tõlkesituatsioonid Õpingutõlge - eripäraks on - koolitused koolitatava ja koolitaja roll õppesituatsioonis. alg,- põhi,- kesk,- ja kõrgkool Meditsiinitõlge - eripäraks on tõlkesituatsioonide seotus kliendi elu ja tervisega ning - tõlkimine spetsiifiline meditsiiniline tervishoiuasutuses sõnavara. Õigustõlge - eripäraks on tõlkesituatsioonide seotus - tõlkimine õigusalases õiguslike tagajärgedega ning asjaajamises (sealhulgas spetsiifiline juriidiline sõnavara. kohtutõlge) Olmetõlge on seotud - puudest tingitud igapäevase asjaajamisega asjaajamine ja/või avalike teenuste tarbimisega. - asjaajamine ametiasutustes "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine  - perekondlikud asjaajamised - koosolekud - töökohaga seotud asjaajamised/arutelud -puudest tingitus asjaajamine Konverentsitõlge -tõlgitakse -konverentsid sünkroonselt paljude osalejatega üritusel esinejate kõnet. Kultuuritõlge - eripäraks on -kultuuri üritused, tõlkesituatsioonide seotus sündmused tavade, kommete, harrastuste või loominguga. Meediatõlge - tõlgitakse otse- -tõlge televisioonis eetris või salvestamisel.  Tõlkevaldkondade mõistete seletused pärinevad Viipekeeletõlkide kutsestandardi lisast 1 „Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem“  Tõlkesituatsioonid on võetud Tallinna viipekeele tõlketeenuse korrast 2015, mis on valminud Eesti Kurtide Liidu ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti koostöös. Juurde on lisatud on situatsioon „töökohaga seotud asjaajamised/arutelud“. "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Kohtumine viipekeele tõlketeenuse osutajatega 08. oktoober 2015. a Tõlketeenuse liigid Alljärgnevalt on väljatoodud nii Eestis kui ka välismaal kasutusel olevad erinevad tõlkeliigid. Palun teil tutvuda tõlkeliikide lühikirjeldustega ning mõelda sellele kas olete nendega nõus või peaks sõnastuses midagi muutma. Võimalik, et teil on endal täpsustavaid märkuseid lisada. Erilist tähelepanu palun pöörata kaugtõlketeenustele, kuna antud tõlketeenust Eestis ei ole veel rakendatud. Ootan teie poolt ettepanekuid, millised oleksid inglise keelsed mõistete vasted eesti keeles. Viipekeele tõlketeenus (sign language interpreting) on tõlketeenus, mille lähte- või sihtkeeleks on mõni viipekeel või viibeldud keel (Kutsekoda 2013a). Teenuse osutajaks on viipekeeletõlk ja teenuse saajateks viipekeelt valdavad kuulmispuudega inimesed, kuuljad või pimekurdid. Kuulmispuudega inimene ja viipekeeletõlk on vahetus kontaktis ning enamasti toimub tõlge sünkroonis kõnelejaga (Viipekeeletõlkide OÜ (s.a.)). Teenus tagab tõrgeteta kommunikatsiooni, millest tulenevalt saavad kurdid kuulvas ühiskonnas võrdväärselt osaleda nii igapäevaelu korraldamisel, kui ka hariduse omandamisel. Tõlkesituatsiooni haldab viipekeeletõlk, kes tagab keelelise võrdsuse ja toimiva suhtluse kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi, arvestades sealjuures nii kurtide kui ka kuuljate keele ning kultuuri eripärasid ja olemust (Kutsekoda 2013b; Viipekeeletõlkide OÜ (s.a.)). Tõlk on vahetult kontaktis kõigi situatsiooni osapooltega ning vahendab informatsiooni võimalikult täpselt samas jäädes erapooletuks, konfidentsiaalseks ning olles oma tegemistes professionaalne (Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing (s.a.)). Erinevalt suulise tõlgi argipäevast, kes tõlgivad enamasti tööalaseid kohtumisi ja üritusi, moodustuvad viipekeeletõlgi töös väga suure osa klientide eraelu toimetused ja sündmused ehk olmetõlge. Telefonitõlge (telephone interpreting) on kaugtõlge, kus kasutatakse sidevahendina telefoni (Kutsekoda 2013a) Teenus pakub kuulmispuudega inimetele võimalust olla kuuljaga telefoniühenduses viipekeeletõlgi vahendusel. Kuulmispuudega inimene viipleb või kirjutab oma jutu tõlgile, mida soovib kuuljale edastada ning tema omakorda tõlgib selle kõnekeelde kuuljale osapoolele ning vastupidi. Viipekeeletõlk ja kuulmispuudega isik asuvad samas ruumis ning näevad teineteist (Viipekeeletõlkide OÜ (s.a.)). Eestis pakutakse teenust viipekeeletõlke keskustes. Nii tagatakse kuulmispuudega inimesele võimalus kasutada telefoniühendust oma igapäevaelu toimetusi puudutavates tegevustes nagu näiteks maakleriga ühenduse võtmiseks, tööintervjuule või mõnele muule olulisele sündmusele aja kinni panemiseks jne. Kirjalik tõlge on tõlge, kus viipekeelne tekst tõlgitakse ja esitatakse kirjalikus vormis või kirjalik tekst tõlgitakse viipekeelde ja esitatakse viibeldud vormis (Viipekeeletõlkide OÜ (s.a.)). Antud tõlke puhul ei ole oluline sünkroontõlkimine ehk kommunikatsioon osapoolte vahel ei pea toimuma samal ajal. Tõlge toimub kas viipekeelest kirjakeelde või vastupidi. Lisaks on võimalus tekst eelnevalt viibelda videosse ning seejärel saab viipekeeletõlk selle hiljem järeltõlkena edastada kirjakeeles. Valminud tõlge kontrollitakse alati enne esitamist nii tõlgi kui ka viipleja poolt põhjalikult üle. Kaugtõlge on tõlketeenuse osutamise viis, kus tõlkesituatsiooni osalised ei asu ühes ja samas paigas vaid on teineteisega ühenduses sidevahendi kaudu (Kutsekoda 2013a) Kaugtõlke kaudu osutatav teenus on kaugtõlketeenus. Vastavalt sellele missugust sidevahendit kasutatakse ühenduse loomiseks osapoolte vahel võib kaugtõlge olla nii videotõlge, kaugkirjutustõlge või telefonitõlge. Videotõlge (video interpreting) on kaugtõlge, kus kasutakse sidevahendina videoühendust (Kutsekoda 2013a). Tegemist on tõlkega, kus viipekeeletõlk ei asu kuulja ja viipekeelt valdava kuulmispuudega inimesega (või mitmega) füüsiliselt samas keskkonnas, vaid on tõlkesituatsiooniga ühenduses videotelefoni või pildiga internetikõne kaudu. Videotõlke teenused (video interpreting services) jagunevad kaheks video relay service (VRS) ja video remote interpreting (VRI) (Haualand, 2013).  - Video relay service (VRS) on teenus, mille eesmärgiks on võimaldada kurdile ja kuuljale (mõnikord ka erinevaid viipekeeli kasutavatele kurtidele) omavahelist suhtlust mobiil- või tavatelefonsideühendusega viipekeeletõlgi vahendusel (vt joonis 1). Kõik kolm tõlkesituatsiooni osapoolt asuvad füüsiliselt eraldi ruumides. Viipekeeletõlk asub vastavas tõlkekeskuses ja on kuulja osapoolega ühenduses telefoni kaudu ning viipekeelt valdava kuulmispuudega isikuga veebikaamera ja video-audiosüsteemi või videotelefoniga. Viipekeeletõlk tõlgib helistaja suulise kõne viipekeelde ning viipekeelse kõne omakorda kõne keelde. Viipekeeletõlk on ainsa isikuna otseselt seotud suhtluspartneritega ning on kogu informatsiooni koordineerija. Olukorra haldamiseks kasutatakse erinevaid tehnilisi lahendusi (Warnicke, 2012; Haualand 2013; Federal Communication Commission (s.a.).). VRS eesmärgiks on võimaldada kurtide ja nende lähedaste inimeste (kurdid kui ka kuuljad pereliikmed, sugulased, sõbrad, töökaaslased jne) vahelist suhtlust kaugside teel (Haualand, 2013) . Joonis 1. Video relay service Foto on võetud: Sorenson Communication (http://www.sorenson.com/press_materials) -Video remote interpreting (VRI) asuvad kuulmispuudega inimene (või mitu) ning kuuljast suhtluspartner (või mitu) füüsiliselt samas ruumis, kuid viipekeeletõlk on tõlkesituatsiooniga ühenduses interneti teel video- ja audiosüsteemiga või videotelefoni kaudu (vt joonis 2 ja 3). Teineteist nähakse ekraani kaudu. Tõlk tõlgib suulise kõne viipekeelde ning vastupidi viipekeelse kõne suulisse keelde (Registry of Interpreters for the Deaf. (2010); Purple (s.a.)). Teenus võimaldab kurtidel suhelda kuuljatega ootamatutes olukordades, kuhu viipekeeletõlki kohapeale tellida on liiga hilja. Erijuhtumite puhul, näiteks traumapunktis, kasutatakse videotõlget seni, kuni põhiline informatsioon on välja selgitatud ja viipekeeletõlk saabub. Lisaks on videotõlge kasulik lühikeste, kuid samas informatsiooniliselt oluliste situatsioonide jaoks, kui viipekeeletõlgi kohale kutsumine oleks nii ajaliselt kui ka rahaliselt kulukas. Teenuse üks põhilisemaid eesmärke on tagada kurtidele võrdväärsed võimalused kuulva ühiskonna tegevustest osasaamiseks oma emakeeles ehk viipekeeles (Purple (s.a.); Haualand, 2013). Joonis 2. Video remote interpreting „tööjuures“ Foto on võetud: Partners Interpreting. Language. Power. Opportunity (http://www.partnersinterpreting.com/) Joonis 3. Video remote interpreting „meditsiini asutuses“ Foto on võetud: Deaf Services Unlimited (http://www.deafservicesunlimited.com/) Kaugkirjutustõlge (teletypewriter service lüh: TTYs) on teenus, mis võimaldab nii kuulmispuudega kui ka kõnehäirega inimestele või pimekurtidele vastata telefonikõnedele kirjalikult. Teenuse osutamisel kasutatakse tekstitelefoni (telephone typewriter, teletypewriter kasutusel veel textphone (Haualand 2012). Kõik kolm suhtluspartnerit asuvad üksteisest eraldi kohtades. Kaugkirjutustõlke teenuse osutamisel on mitmeid vorme, mis sõltuvad sellest, milliseid tehnilisi lahendusi klient vajab.Kõige rohkem kasutusel olev vorm näeb välja alljärgnev: kurt trükib sõnumi tekstitelefoniga tõlkekeskuses olevale assistendile, kes loeb kuvarilt teksti häälega telefoniühenduses olevale adressaadile ning sisestab kuuldud kõne omakorda kirjakeelde (Brunson, 2008). Tekstitõlge (speech-to-text reporting) on tõlketeenus, kus kõneleja jutt trükitakse sünkroonselt tekstiks ning kuvatakse ekraanile. Tõlketeenus on suunatud kuulmispuudega inimestele, kes ei oska viipekeelt või soovivad lisaks viipekeelele saada infot kirjalikul teel. Kirjutustõlgi ülesandeks on sünkroonselt trükkida sõna-sõnalt kõike seda, mida ümbritsevad inimesed räägivad, kaasa arvatud ka taustahelid (Norma White (s.a.); Sotsiaalministeerium (s.a.)). Kirjutamiseks kasutatakse spetsiaalselt selle jaoks loodud elektroonilist kiirkirja klahvistikku, mis on ühenduses kirjutustõlgi tavaliselt süle- või tahvelarvutiga, mis omakorda kuvab teksti suuremale ekraanile või üksikisiku arvutisse. Erilisel klaviatuuril ei trükita sõnu tähthaaval vaid vajutatakse mitmeid nuppe korraga, millest igaüks tähistab mingisugust lühendit, sõna või lauset (Norma White (s.a.)). Taktiilne tõlge on tõlkevorm võetakse kasutusele sügavama nägemispuude korral ning mille puhul väljendatakse lähteteksti taktiilses kõnes. Taktiilne kõne on keele käest kätte viibeldud avaldumiskuju (Kutsekoda 2013a). Viipekeelt tajutakse puudetega ja kompimisega (Eesti Keele Instituut (s.a.)). Kasutatud allikad: Brunson, J.L. Ph.D. (2008). The practice and organization of sign language interpreting in video relay service: An institutional ethnography of access. New York, Syracuse University: ProQuest Eesti Keele Instituut (s.a.). Eesti keele seletav sõnaraamat. Kasutatud 03.06.2015 http://www.eki.ee/dict/ekss/ Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing (s.a.). Viipekeeletõlgi kutse-eetika nõuded. Kasutatud 03.06.2015 http://www.evkty.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=11&Itemid=9 Federal Communication Commission (s.a.). Video Relay Service. Kasutatud 02.06.2013 https://www.fcc.gov/guides/video-relay-services Haualand, H. (2013). Efsli 2013 Conference Proceedings 13-15 September in Ljubljana, Slovenia. Teghnology vs Interpreter Support or Replacement: Interpreting ideals and relaying rights. pp 12-14. Haualand, H. M. (2012). Interpreting Ideals and Relaying Rights: A Comparative Study of Video Interpreting Services in Norway, Sweden and the United States. pp 29-30. Norway: Allkopi AS Kutsekoda 2013a. Viipekeeletõlgi kutsestandardis kasutatud terminite süsteem. Kasutatud 03.06.2015http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10471079/lisad/1 0471080/lisa-1-kss-kasutatud-terminite-susteempdf Kutsekoda 2013b. Kutsestandardid. Noorem-viipekeeletõlk 5. tase; Vanem viipekeeletõlk, tase 6; Meister-viipekeeletõlk, tase 7. Kasutatud 13.08.2015 http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/otsing Norma White (s.a.). Communication support. Kasutatud 17.08.2015 http://www.normawhite.co.uk/ Purple (s.a.). Access an interpreter anytime, anywhere with VRI. Kasutatud 17.08.2015 http://www.purple.us/vri Registry of Interpreters for the Deaf. (2010). Standard Practice Paper: Video Remote Interpreting. Kasutatud 03.06.2015 http://www.rid.org/UserFiles/File/pdfs/Standard_Practice_Papers/VRI_SPP.pdf Sotsiaalministeerium (s.a.). Eesti saab oma põhjanaabrilt õppida. Külastatud 17.08.2015 http://sm.ee/et/uudised/eesti-saab-oma-pohjanaabrilt-oppida Warnicke, C., Plejert, C. (2012, August). Turn-organisation in mediated phone interaction using Video Relay Service (VRS). Journal of Pragmatics, 44, Issue 3, pp. 1314-1315, 2012Vidyo. About. Kasutatud 18.08.2015 http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378216612001440 Viipekeeletõlkide OÜ. Tõlketeenused. Kasutatud 03.06.2015 http://www.viipekeeletolgid.ee/