„Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Rahandusministeerium [email protected] 18.11.2024 nr 13-1/31-1 Kultuuriministri käskkirja „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Edastame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele, Integratsiooni Sihtasutusele, Eesti Rahvakultuuri Keskusele ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile arvamuse avaldamiseks kultuuriministri käskkirja „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ eelnõu, seletuskirja ja lisad. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 9 lehel 2. Seletuskiri 19 lehel 3. Käskkirja eelnõu seitse lisa Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Integratsiooni Sihtasutus Eesti Rahvakultuuri Keskus Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Margit Tilk 6282358 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  MINISTRI KÄSKKIRI EELNÕU 6.11.24 Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine 1 Reguleerimis- ja kohaldamisala 1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. 1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ eri– eesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.57 „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ (edaspidi toetatav tegevus) raames. 1.3 TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2025.–2028. aasta eelarvestrateegia programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ elluviimist. 1.4 Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“1 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“2 alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ teenusesse „Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine“. 1.5 Toetuse andmise eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes. 1.6 Toetuse andmise tulemus on uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate suurenenud osalus kogukondlikes tegevustes, mis tugevdab kultuuridevahelist mõistmist ja kogukonna ühtekuuluvustunnet ning vähendab sotsiaalset tõrjutust. Kasvanud on vabaühenduste suutlikkus kaasata uussisserändajaid, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tagasipöördujaid kogukondlikesse tegevustesse. 1.7 Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1.8 Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses. 1.9 Toetatava tegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja 1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia). 2 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030). 1  nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatava tegevuse panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajatega „Regionaalne tasakaalustatus“ ja „Tööjõus osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.10 Toetatava tegevuse valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatava tegevuse valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7. 2 Terminid 2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; 2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 2.2 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv eesti keelest erineva emakeelega isik. 2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja on oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris. 2.4 Vabaühendus on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev valdkonna- või huvipõhine kogukond, mille tegevus on valitsusest sõltumatu. 3 Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner 3.1 Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.2 Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3.3 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija). 3.4 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond. 3.5 Elluviija partnerid on Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital. 4 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg 4.1 Elluviija tegevused. 4.1.1 Partnerite tegevuse koordineerimine sihtrühma kaasavate, kogukondlikku ja/või kohalikku identiteeti tugevdavate ning kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöötegevuste korraldamiseks. 4.2 Partnerite tegevused. 4.2.1 Integratsiooni Sihtasutus korraldab sihtrühma kaasavaid ja kogukondadevahelisi kontakte soodustavaid koostöötegevusi Ida-Virumaal. 4.2.2 Eesti Rahvakultuuri Keskus korraldab sihtrühma kaasavaid ja kogukondadevahelisi kontakte soodustavaid koostöötegevusi Eestis, välja arvatud Ida-Virumaal ning pakub 2  mentorteenust vabaühendustele. 4.2.3 Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital suurendab arenguprogrammi loomise ja rakendamise kaudu vabaühenduste võimekust sihtrühma kaasamiseks kogukondlikesse tegevustesse. 4.3 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ning tagasipöördujad. 4.4 Tegevuste elluviimise aeg on 01.10.2024 – 31.10.2029. 5 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad Näitaja Alg- Aasta Vahe- Siht- Selgitav teave nimetus ja tase sihttase tase mõõtühik (2024) (2029) Meet- Väljund Mentorite arv 0 Ei kohaldu 5 63 Näitaja mõõdab mete -näitaja Mõõtühik: arv Eesti Rahvakultuuri nimekirj Keskuse tegevusse a näitaja kaasatud mentorite arvu. TAT Väljund Arenguprogra 0 Ei kohaldu 0 40 Näitaja mõõdab spetsiifi- -näitaja mmis osalenud Sihtasutuse lised vabaühenduste Kodanikuühiskonna näitajad arv Sihtkapital Mõõtühik: arv korraldatud arenguprogrammis osalenud vabaühenduste arvu. Väljund Rohkem kui 0 Ei kohaldu 0 7 Näitaja mõõdab -näitaja 200 inimese Integratsiooni osalusega Sihtasutuse kogukondlike korraldatud koostöötegevu kogukondlike ste arv Ida- koostöötegevuste Virumaal arvu Ida-Virumaal, Mõõtühik: arv kus osaleb üle 200 inimese. Rohkem kui 0 Ei kohaldu 0 20 Näitaja mõõdab Eesti 200 inimese Rahvakultuuri osalusega Keskuse korraldatud kogukondlike kogukondlike koostöötegevu koostöötegevuste ste arv Eestis, arvu Eesti eri v.a Ida- piirkondades, v.a Virumaal Ida-Virumaal, kus Mõõtühik: arv osaleb üle 200 inimese. 6 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood 3 Rakendusasutus on käimasolevas meetmete nimekirja muutmise protsessis teinud ettepaneku näitaja sihttaseme muutmiseks. 3 Abikõlblikkuse periood on 01.10.2024 –31.10.2029. 7 Toetatava tegevuse eelarve Jrk Finantsallikas Summa eurodes Osakaal 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 3 619 000 70,00% sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 756 490 Eesti Rahvakultuuri Keskus 2 247 000 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 374 500 1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 551 000 30,00% sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 324 210 Eesti Rahvakultuuri Keskus 963 000 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 160 500 1.3 Omafinantseering 0 0% KOKKU 5 170 000 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on esitatud lisas 5. 8 Kulude abikõlblikkus 8.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ÜM-i §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest. 8.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 8.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud ÜM-i § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. 8.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partnerile ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest. 8.3 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partnerile tegelike kulude alusel. 8.4 Peale ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblike personalikulude ja punktis 8.2.1 nimetatud kaudse kulu on abikõlblikud järgmised kulud: 8.4.1 kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus) §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega; 8.4.2 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks; 8.4.3 ligipääsetavuse tagamise kulud sündmustel, kommunikatsioonitegevustes, õppe- ja infomaterjalides; 8.4.4 punktis 4.1.1 nimetatud tegevusel: 8.4.4.1 koolituse, seminari ja võrgustumiskohtumise kulu; 8.4.4.2 õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse; 8.4.4.3 eksperdi töötasu; 8.4.4.4 teenusedisaini ja konsultatsiooni kulu; 8.4.4.5 kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu; 8.4.5 punktis 4.2.1 ja 4.2.2 nimetatud tegevusel: 8.4.5.1 ruumi ja esitlustehnika rent ning esineja ja/või moderaatori töötasu; 4 8.4.5.2 transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas sihtrühmale ja tegevusse kaasatud isikutele; 8.4.5.3 majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul, sealhulgas sihtrühmale ja tegevusse kaasatud isikutele; 8.4.5.4 eksperdi töötasu; 8.4.5.5 teenusedisaini ja konsultatsiooni kulu; 8.4.5.6 kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu; 8.4.5.7 uuringu ja analüüsi tellimise ning läbiviimise kulu; 8.4.5.8 tõlkekulu; 8.4.6 punktis 4.2.3 nimetatud tegevusel: 8.4.6.1 ruumi ja esitlustehnika rent ning esineja ja/või moderaatori töötasu; 8.4.6.2 transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas tegevusse kaasatud isikutele; 8.4.6.3 majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul, sealhulgas tegevusse kaasatud isikutele; 8.4.6.4 eksperdi töötasu; 8.4.6.5 teenusedisaini ja konsultatsiooni kulu; 8.4.6.6 õppematerjalide koostamise ja trükkimise kulu; 8.4.6.7 kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu; 8.4.6.8 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu; 8.4.6.9 uuringute ja analüüside tellimise ning läbiviimise kulu; 8.4.6.10 tõlkekulu. 8.5 Peale ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatute kulude on abikõlbmatud järgmised kulud: 8.5.1 liiklusvahendi ostmise kulu; 8.5.2 esinduskulu ja kingitused; 8.5.3 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 8.5.4 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud. 9 Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra alusel lihtsustatud kulusid makstakse ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26. 9.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM-i §-des 24, 25 ja 33. 9.3 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. 9.4 Maksetaotlusi võib elluviija esitada punktis 10.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. 9.5 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama rakendusüksusele koopia elluviija hankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 9.6 Punktis 8.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse vastavalt tegelikele otsestele kuludele. 9.6.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 9.7 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega. 9.8 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud. 5  10 Elluviija kohustused 10.1 Elluviijale kohalduvad kõik kohustused, mis on toetuse saajale sätestatud ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides. 10.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava tegevuse ellu punktis 10.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava kohaselt. 10.3 ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud: 10.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). 2024. ja 2025. aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija 20 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 10.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses, kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea; 10.3.1.2 esitama punkti 10.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve rakendusasutusele teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul alates rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest; 10.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 10.3.1.1 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 10.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 10.3.4 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25 protsendi võrra; 10.3.5 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates sellest, kui rakendusüksus on vastava aasta viimase makse algatanud; 10.3.6 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul alates selle saamisest; 10.3.7 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks; 10.3.8 vajaduse korral taotlema rakendusüksuselt riigihangete nõustamist rakendusüksuse riigihangete eelnõustamise protseduuride kohaselt; 10.3.9 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 10.3.10 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitamise määruse kohaselt; 10.3.11 tagama sihtrühmale suunatud tegevustele ligipääsetavuse füüsilises ja/või digitaalses keskkonnas; 10.3.12 säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 § 18 alusel ning tagama, et partnerid säilitavad toetuse saamisega seotud dokumente elluviijaga sama aja; 10.3.13 sõlmima toetatavate tegevuste elluviimisesse kaasatud partneritega partnerluslepingud, milles muu hulgas sätestatakse detailselt partneri tehtavad tegevused, tema õigused, kohustused ja vastutus, aruannete esitamise tähtajad, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis; 10.3.14 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 10.3.14.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 10.3.14.2 TAT-i muutmise vajalikkusest; 10.3.14.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada 6  tulemuse saavutamist. 11 Partnerite kohustused 11.1 Partnerid peavad täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi 11.2 Peale ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustuste on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse. 12 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord 12.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse põhimõtetesse. 12.2 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. 12.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade kaupa (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul alates toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 12.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 12.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul alates seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust. 12.5.1 Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. 12.5.2 Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande viie tööpäeva jooksul. 12.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks. 12.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 12.7 kohaselt. 12.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 13 TAT-i muutmine 13.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 13.2 Rakendusasutus vaatab punktis 13.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja teeb otsuse TATi muutmise algatamise või algatamata jätmise 7  kohta pärast punktis 13.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist. 13.3 Kui esineb puudusi, annab rakendusasutus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 13.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. 13.5 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks on vaja teha muudatusi. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele muutmise taotluse ja teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates muutmise taotluse saamisest ja teeb otsuse TAT- i muutmise või muutmise algatamata jätmise kohta. 13.6 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat mõistliku aja jooksul ette. Rakendusasutus algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks on vaja teha muudatusi või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. 13.7 Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt. 13.8 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. 13.9 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile. 14 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS2021_2027 §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36. 14.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS2021_2027 §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt. 14.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6. 14.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 15 Vaidluste lahendamine 15.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS2021_2027 §-de 31 ja 32 kohaselt. 15.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab selle rakendusüksus. 15.3 Kui rakendusüksus ja elluviija on riigiasutused, lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. 16 Rakendussätted Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2024. Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve vorm kulukohtade kaupa Lisa 3. Seirearuande vorm Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa täitmise vorm 8 Lisa 5. Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve Lisa 6. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine Lisa 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht 9  KINNITATUD Kultuuriministri .2024 käskkirjaga nr … „“ LISA 1 Toetatava tegevuse „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ tegevuskava perioodil …1 1. Detailsem tegevus2 Välja tuua TAT-i tegevused (elluviija ja partnerite tegevused) ning kirjeldada tegevuse läbiviimist ja oodatavat tulemust tegevuskava aastal, sh tuua iga TAT-i tegevuse juures välja prioriteetseimad alategevused antud aastal. Tabel3 1. Tegevuste ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse Planeeritav Tegevuse üldajaraam algus- ja maksumus eest (näidatakse periood, lõppkuupäev tegevuskava vastutaja mille jooksul tegevuskava aastal (nt 2025) (elluviija nimetatud tegevust perioodil või läbi viia partner) planeeritakse) Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad Tabelis kirjeldatakse TATis sätestatud indikaatoreid. Kokkuleppel rakendusasutusega võib lisada tegevustele lisaindikaatoreid. Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus ja mõõtühik aastal (nt 2025) (2029) 1 Näidata perioodi algus- ja lõppkuupäev. 2 Detailseid tegevusi lisada iga põhitegevuse alla vastavalt antud perioodil kavandatud tegevuste arvule. 3 Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele.  KINNITATUD Kultuuriministri .2024 käskkirjaga nr … „“ LISA 3 Seirearuanne ☐ vahearuanne ☐ lõpparuanne Aruande liik Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist 1. Projekti nimetus Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine 2. SFOS number 3. Elluviija nimi 4. Partnerite nimi/nimed 5. Projekti abikõlblikkuse periood 6. Aruandeperiood (kumulatiivselt) 7. Ülevaade toetatava tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja Tegevuse nimetus ja number TAT-s. nimetus Alategevuse nr ja Kui tegevusel on alategevused, siis antakse aru iga alategevuse kohta nimetus (lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alategevuste arvule). Kui tegevusel puuduvad alategevused, siis märgitakse lahtrisse sellekohane teave märksõnaga „Alategevus puudub“ ja järgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Tegevuse või Märgitakse periood, mis on Tegevuse või Lõppkuupäev lisatakse alategevuse ettenähtud tegevuse või alategevuse alles peale konkreetse planeeritud algus- ja alategevuse elluviimiseks kogu tegelik algus- ja tegevuse või lõppkuupäev TAT-i jooksul (ei näidata iga- lõppkuupäev almtegevuse (pp.kk.aa) aastase detailse tegevuskava (pp.kk.aa) lõppemist. Kui perioodi). planeeritud ja tegelik algus- või lõppkuupäev on sätestatust erinevad, siis selgitatakse põhjuseid „tegevuse või alategevuse lühiülevaate ja hinnangu“ lahtris. Tegevuse või Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga alategevuse järgneva aruande esitamisel kumuleerub. lühiülevaade ja Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta hinnang tegevuse tegevusi. elluviimisele, sh Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e parimad praktikad, kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta esinenud probleemid tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut. ja ettevõetud abinõud. Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses. Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta kui ka kumulatiivselt.  8. Näitajate täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus ja Kavanda- Tegelik Kavan- Näitajate täitmise selgitus ning mõõtühik tud saavutus- datust põhjendused näitaja üle- või saavutus- tase täidetud alatäitmisel tase1 (%) Üldjuhul on üle- või alatäitmise põhjendus vajalik lisada TAT-i tegevuste lõppemisel. Kui TAT-i elluviimise kestel on näha, et mõne näitaja täitmisega võib tulla probleeme või need ületatakse olulisel määral, tuleb neile tähelepanu pöörata varem ning lisada vastavad põhjendused. Näitaja Näitaja Näitaja Näitaja TAT lõppeesmärgist TAT lõppeesmärgi täitmise täidetud (%): osakaal arvutatakse lõpparuandes. Osakaalu arvutamisel võetakse aluseks väljundnäitajate täitmine. TAT lõppeesmärgi täitmise protsendi hindamine: • kõik väljundnäitajad täidetud 100% või rohkem: eesmärk täidetud 100% • 75% väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 75% • pooled väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 50% • jne Juhul, kui üks näitaja on täidetud 200% ja teine 0%, siis ei ole tegemist TAT eesmärkide 100%- lise täitmisega, vaid saavutatud on pooled eesmärgid ehk täidetud 50%. TAT lõppeesmärgi täitmise Selgitus tuleb lisada, kui TAT-iga selgitus: on saavutatud oluliselt rohkem, oluliselt vähem või on tulemused ebaühtlased. Nimetatud juhtudeks on näiteks: • kui näitajad on täidetud oluliselt üle 100% (150% ja rohkem); • kui näitajad on täidetud oluliselt alla 100% (50% ja vähem); • kui mõni näitaja on oluliselt ületatud, samas kui teine on nullilähedane (st väga ebaühtlane täitmine). 1 TAT-is sätestatud sihttase. 2  Selgitus peaks sisaldama põhjendust, miks eesmärk on täidetud üle või ei ole saavutatud (nt kallinemised, odavnemised, puudulik kontakt sihtgrupiga, sihtgrupi puudulik huvi TATi tegevustes osalemise vastu vmt). 9. Hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele2 Olukord pärast TAT tegevuste lõppu või hetkeseis vahearuande korral seisuga 31.12. Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: st kuivõrd on kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärki. Vahearuannetes analüüsida eesmärgi täitmise poole liikumise üldist suunda ja edenemist, selle saavutamise võimalikkust ning saavutamist soodustavaid ja takistavaid tegureid (sisemised ning välised). Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärgi saavutamist. Kui olukord ei ole paranenud või on halvenenud, siis selgitada, kas on vajalik teha muudatusi TAT- is. Juhul kui TAT-i eesmärki pole võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on tehtud takistuste kõrvaldamiseks. 10. Toetatavate tegevuste mõju strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning seal sisalduvatesse horisontaalsetesse põhimõtetesse. 3 Kirjeldada, kuidas tegevused on konkreetselt (näidetena tegevustest) panustanud strateegia "Eesti 2035" sihti ja näitajasse läbi horisontaalsete põhimõtete edendamise. Aluseks võtta TAT seletuskirja lisa 6„Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine“, kus on kirjeldatud planeeritav mõju. „Eesti 2035“ siht „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ Sooline Võrdsed võimalused Ligipääsetavus Regionaalareng võrdõiguslikkus Soolise Hoolivuse- ja koostöömeelsuse Ligipääsetavuse Tööjõus osalemise võrdõiguslikkuse mõõdik mõõdik määr (15-74) indeks Selgitus ja näited Selgitus ja näited Selgitus ja näited Selgitus ja näited NB! Koos aruandega esitatakse andmed eelarve täitmise kohta (TATi lisa 4 „Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm“). Aruande koostaja Ametikoht Allkiri Kuupäev nimi Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri Kuupäev nimi Täidab rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 2 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12. 3 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12 3 Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 4  Horisontaalne "Eesti 2035" Selgitus horisontaalse põhimõtte Tegevuse mõju Lõplik põhimõte alasihi "Tegus kriteeriumi seose kohta arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeriu inimene" näitaja meetmega/seose puudumise miga läbiräägitud kohta hinnang puutumuse olemasolu kohta. Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73) a)Võrdsed võimalused Hoolivuse ja Lahendus aitab kaasata Partnerite korraldatavate koostöö– Puutumus olemas. koostöömeelsuse uussisserändajaid, eri keele- ja sündmuste eesmärk on soodustada mõõdik. kultuuritaustaga inimesi ja koostööd eri keele- ja tagasipöördujaid ühiskonnaellu, kultuuritaustaga inimeste vahel. suurendab nende panust kohalikku Tegevuste raames koolitatakse kogukonda ja kasvatab vabaühendusi, et nad kaasaksid kodanikuaktiivsust. Tegevuse rohkem keele- ja kultuuritaustaga eesmärk on suurendada sotsiaalseid inimesi ning tagasipöördujaid oma kontakte erineva emakeelega tegevustesse ning oleksid samas ka kogukondade vahel, et luua teadlikud võrdse kohtlemise ja suuremat ühsikondlikku sidusust. ligipääsetavuse põhimõtetest. Vabaühendustele suunatud Lisaks toetatakse mentorite arenguprogramm keskendub süsteemi loomist. Mentorid sihtrühmade kaasamise toimivad kogukondade vahelise suurendamisele, et eri keele- ja koostöö hõlbustajana ning kultuuritaustaga inimesed ning nõustavad piirkondlikke tagasipöördujad osaleksid rohkem vabaühendusi, aidares kaasa piirkondlikes ja huvipõhistes kontaktide tekkele läbi erinevate kogukondlikes ettevõtmistes. koosloome ürituste. Elluviija korraldab partneritele kohtumise ÜKP võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusega horisontaalsete teemadega 1  arvestamiseks tegevuste elluviimisel. b)sooline Soolise Balti Uuringute instituudi 2019. Soolise tasakaaluga arvestatakse võrdõiguslikkus võrdõiguslikkuse aasta vabaühenduste uuringust Eesti Rahvakultuuri Keskuse indeks selgub, et vabatahtlikest on (ERK) ning Integratsiooni ligikaudu pooled mehed ja pooled Sihtasutuse (INSA) kogukondlike naised (vastavalt 47 ja 53%) koostöötegevuste korraldamisel. Toetusmeetme fookuses ei ole Tähelepanu pööratakse eraldi sooline võrdõiguslikkus, küll pererändega saabunud sihtrühma aga panustatakse sellesse, et tõsta kaasamisele. SA huvi kogukondlikus tegevuses Kodanikuühiskonna Sihtkapitali aktiivse osalemise vastu, olenemata (KÜSK) arenguprogrammi soost, sh pööratakse erilist tegevuste planeerimisel tagatakse, tähelepanu pererände alusel et kommunikeerimisel ja saabunud abikaasadele, kellel on elluviimisel arvestataks soolise suurem oht jääda sotsiaalsesse võrdõiguslikkuse printsiipe. isolatsiooni. c) ligipääsetavus Ligipääsetavuse Lahendus mõjutab ligipääsetavust Kogukondlikud koostöötegevused, mõõdik eelkõige kogukondlike tegevuste, vabaühendustele suunatud sh vajaliku info kättesaadavuse arenguprogramm ning suurendamise näol. TAT-i mentorteenus luuakse kaasava sihtrühmad on uussisserändajad, eri disaini põhimõtetel: olulisel kohal keele- ja kultuuritaustaga inimesed on pakutavate sündmuste, teenuste ja tagasipöördujad, kellel võib ja materjalide keeleline ebapiisava eesti keele oskuse ning kättesaadavus eesti keelest erineva sotsiaalsete kontaktide vähesuse emakeelega ning erivajadusega tõttu olla piiratud ligipääs sihtrühmadele. kogukondlikele tegevustele ning Kogukondlike tegevuste ja kohaliku tasandi teenustele. Samal sündmuste puhul peetakse silmas, ajal võib nende sihtrühmade seas et ruumid oleksid ligipääsetavad 2  olla füüsilise või intellektipuudega, liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja nägemis – ja kuulmispuudega intellektipuudega inimestele, inimesi, seetõttu tuleb tegevustes lastele, eakatele, ajutise ligipääsetavust laiemalt silmas vigastusega inimestele ning pidada. lapsekäruga vanematele. Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73) a) Regionaalne Tegevuse eesmärk on väga Tegevuste puhul lähtutakse Puutumus olemas. tasakaalustatus laiapindne, et kogukondlikes sihtrühma paiknemisest, kuid (piirkondlike lõhede koostöötegevustes saaksid osaleda arvestatakse regionaalse kaetusega, vähenemine ja teenuste inimesed kõikides maakondades et kokkupuuted erinevate ühtlasem ehk kaetus on üle Eesti ning kogukondade vahel võimaldaksid kättesaadavus) tegevustega jõutakse ka n-ö suuremat sidusust. äärealade inimesteni. Elanike Kõige rohkem sisserändajaid asub arusaam kogukonnast ja elama Tallinnasse ja Tartusse, vabatahtlikust koostööst varieerub samas on mitte-eestikeelne palju sõltuvalt keelelisest ja püsielanikkond on kõige suurem kultuurilisest taustast, mistõttu on Ida-Virumaal. Seal viib tegevusi arvestatud, et piirkonniti võivad ellu Integratsiooni Sihtasutus, lähenemisviisid erineda ning kellel on varasemast tugev näiteks Ida-Virumaal on vaja kogemus piirkonnas kogukondliku sihtrühma kaasamiseks rohkem koostöö korraldamisel. Ülejäänud teavitustööd teha. Eestis teeb tegevusi Eesti Rahvakultuuri Keskus, kes teeb tegevusi ning palkab mentorid 6 põhipiirkonda (Harjumaa, Tallinn, Lõuna- Eesti, Kesk-Eesti, Lääne- Eesti, Kagu-Eesti). Vabaühendustele arenguprogrammi pakkumisel arvestab KÜSK samuti regionaalse kaetusega. Tegevuste puhul arvestatakse, et 3  teatud juhul on vajalik pakkuda osalejatele transporti, et ka nn äärealadelt pääseksid inimesed osalema. b) KOVide haldus- ja Tööjõus osalemise Tegevused aitavad Eesti lõimumismonitooringust Kaudne puutumus arendusvõimekus ning määr 15-74a uussisserändajaid, (2023) ilmnes, et muust rahvustest autonoomia tagasipöördujaid, erineva keele- ja elanike jaoks on esmatähtsad kultuuritaustaga inimesi rohkem võrdsed sotsiaalmajanduslikud siduda oma piirkonnaga ning seal tingimused ning võrdsed elavate aktiivsete kodanikega (nt võimalused saavutada hea vabaühenduste liikmetega), luues sotsiaalne positsioon, kuid eestlaste tingimusi, et nad saaksid rohkem seisukohalt on lõimumises panustada ning osaleda kogukonna esiplaanil keelelised ja tegevustes. Seeläbi suureneb ka kultuurilised aspektid, nagu eesti side kohaliku omavalitsuse ja keele oskus, ajaloo tõlgendamine, riigiga. eesti kultuuri ja eluviisi hindamine. Kogukondlikesse tegevustesse Samas valitseb eestlaste ja muude kaasumisel saavad inimesed uusi rahvuste esindajate vahel üksmeel oskusi, kogemusi ja kontakte, mis selliste lõimingu põhiväärtuste võivad aidata kaasa uue või parema suhtes nagu vägivalla puudumine töökoha leidmisel. rahvuste vahel, üksteise Vabatahtlikust tegevusest saavad usaldamine, ühine panustamine noored olulise koostöökogemuse, Eesti majanduse arengusse ning mida hiljem tööle kandideerimisel Eesti põhiseaduse austamine. esitleda, samas on kogukondlikus Kogukondlike tegevustega tegevuses osalemine hea viis, aidatakse kaasa sotsiaalsete kuidas terve elukaare vältel ennast kontaktide tekkele ja sotsiaalselt aktiivsena hoida. võrgustumisele, samuti on võimalus omandada kogemusi vabatahtlikuna projektides osaledes. Laiem kontaktidevõrgustik ning 4  kogemused tõstavad omakorda inimese konkurentsivõimet tööturul ning turvatunnet. Kliima (CPR artikkel 9 Kaudne puutumus. ja 73) ja keskkonnahoid a) Kliimamuutuste Meetmel on kaudne puutumus Tegevus hõlmab sündmuste leevendamine b) hinnatava keskkonnaeesmärgiga, korraldamist, kus saab võimaluste Kliimamuutustega sest sündmusi korraldatakse piires teha keskkonnahoidlikke kohanemine c) võimaluse korral valikuid. Kogukondade vaheliste Keskkonnahoid keskkonnahoidlikult. koostöösündmuste kaudu on võimalik propageerida keskkonnasäästlikkust, seda nii ürituse korralduse kui ka sündmuse sisu kaudu (nt talgud ümbruskonna puhastamiseks vmt). 5  Kultuuriministri käskkirja „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Eelnõuga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvus– poliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.57 „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Maria Aasma ([email protected], 501 7399), kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg ([email protected], 628 2204), finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk ([email protected], 628 2358), sama osakonna välisvahendite juht Kärt Kallion ([email protected], 628 2248), ja Krismar Rosin (teenistussuhe lõppenud). Juriidilise ekspertiisi on teinud õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Luisa Tõlkebüroo. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Sotsiaalfond+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks rakenduskava, mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui ka Euroopa Komisjon. ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 alusel ning kooskõlas lõikega 4 koostab rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimused. Eelnõuga reguleeritakse meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.57 „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Eelnõuga määratakse toetatava tegevuse elluviija ning partnerid ja kirjeldatakse toetatavat tegevust, selle tulemust, sihtrühma, eelarvet ja näitajaid. Samuti kehtestatakse eelnõuga abikõlblikkuse periood, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, toetuse maksmise, finantskorrektsioonide tegemise ja aruandluse kord ning sätestatakse elluviija ning partnerite kohustused ja muud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud tingimused. Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Eelnõus on 16 punkti ja seitse lisa: 1. punkt „Reguleerimis- ja kohaldamisala“; 2. punkt „Terminid“; 1  3. punkt „Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner“; 4. punkt „Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg“; 5. punkt „Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad“; 6. punkt „Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood“; 7. punkt „Toetatava tegevuse eelarve“; 8. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 9. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 10. punkt „Elluviija kohustused“; 11. punkt „Partnerite kohustused“; 12. punkt „Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord“; 13. punkt „TATi muutmine“; 14. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 15. punkt „Vaidluste lahendamine“; 16. punkt „Rakendussätted“. Taust ja vajadus Suureneva sisserände ning Eesti ühiskonna mitmekesistumisega kaasnevad väljakutsed, mis on seotud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osalemisega kogukondlikes tegevustes. Sidusa Eesti arengukavas 2021–2030 on eesmärgiks seatud sidus ja kaasav ühiskond, kus „Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist Eesti kultuuriruumi, väärtustavad Eesti riiki ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast“.1 Arengukava üks tegevussuund on ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine, sealhulgas eri emakeelega inimeste osalemine kogukondlikes ühistegevustes. Rahvastikuregistri andmetel on viimastel aastatel välisriikidest saabunud inimestest kõige rohkem asunud elama Harju- ja Tartumaale, samal ajal on Ida-Virumaal eri keele- ja kultuuritaustaga püsielanike osakaal kõige suurem. Ka Eesti teistes piirkondades on elanikkond kujunemas üha mitmekesisemaks ja seda töö- või pererände tõttu Eestisse elama asunud inimeste või Ukraina sõjapõgenike tõttu. Sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks on tähtis, et kogukondlik tegevus hõlmaks laialdaselt kõiki ühiskonnarühmi. Tähelepanu tuleb pöörata keelepõhise ja ruumilisest eraldatusest tingitud ebavõrdsuse vähendamisele. Lõimumises on üha olulisem tegeleda sihtrühmaga kohalikul tasandil ja kaasata ühiskonnas kõiki osalejaid, sealhulgas piirkondlikke vabaühendusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata Ida-Virumaale, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osakaal on märkimisväärne ning kogukonna mõiste ja tähendus võivad erineda. Tartu Ülikooli Narva kolledži 2023. aastal korraldatud uuringust2 selgus, et Ida-Virumaa elanike arusaam kogukonnast varieerub suuresti olenevalt keele- ja kultuuritaustast. Vene keelt kõnelevate inimeste jaoks tähendab kogukond sageli traditsioonilist sotsiaalset struktuuri, samal ajal kui eesti keelt kõnelevad inimesed seostavad kogukonda pigem ühistest huvidest ja eesmärkidest lähtuva sotsiaalse grupiga. Uuring näitas ka, et piirkonna elanike ühiskondlik sidusus ja sotsiaalne aktiivsus on suhteliselt väike, kuna paljud ei tunne end otsustussubjektidena ega osale aktiivselt kogukondade otsustusprotsessides. Uussisserändajate lõimumise üks põhilisi takistusi on vähesed või puuduvad sidemed ja kontaktid kohalikega. Teistest riikidest on näiteid, et selle olukorra parandamiseks on vaja 1 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://kul.ee/siduseesti2030). 2 Rohepööre kogukondades. Ida-Virumaa. Uurimisprojekti raport. Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2023 (https://narva.ut.ee/sites/default/files/2023-04/Rohep%C3%B6%C3%B6re%20l%C3%B5pparuanne%2026.04.2023.pdf). 2 teadlikult algatada projekte, mis põhinevad teatud neutraalsel ühisosal, näiteks kohalikul piirkondlikul identiteedil või huvipõhisel koostöötegevusel. Eesti ühiskonna lõimumis– monitooringu (2023)3 tulemused näitasid, et tugev lokaalne patriotism ehk seotus oma kodukohaga on omane nii eestlastele kui ka muust rahvusest Eesti elanikele. Inimesed hoolivad oma elukeskkonnast ja seal toimuv areng on tähtis – olgu see linn, vald või küla. Lõimumismonitooringu andmetel puutuvad kõige sagedamini eri rahvused Eestis omavahel kokku tööl või koolis, muudes valdkondades puutub teise emakeelega inimestega kokku vaid üle poole Eesti elanikest. Vaba aja tegevuste kontekstis suhtleb veerand (24 protsenti) eestlastest ja 44 protsenti muust rahvusest inimestest teise emakeelega inimestega.4 Sarnaselt varasemate aastatega näitas uuring, et muust rahvusest elanikud on ühiskondlikult vähem aktiivsed, seda nii vabatahtlikus tegevuses kui ka kodanikuühenduste tegevuses osalemisel. Samuti ilmneb, et kultuuri- ja spordiüritusel osalevad muust rahvusest inimesed vähem kui eestlased – seda kinnitavad ka viimaste lõimumismonitooringute tulemused.5 Eesti eri piirkondades on aktiivseid kogukonnaliidreid ning tegutseb mitmesuguseid vabaühendusi, kuid sageli jääb nende tegevus eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele kättesaamatuks puuduliku kommunikatsiooni või keelebarjääri tõttu. Lõimumine on kahepoolne protsess, mistõttu on oluline suurendada kohalikul tasandil tegutsevate vabaühenduste võimekust kaasata eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ühistegevustesse, mis tugevdavad piirkondlikku identiteeti ja soodustavad omavahelisi kontakte, ning tutvustada neile samal ajal Eesti kultuuriruumi ja traditsioone. Tähtis on suurendada teadlikkust kogukondlikust osalusest ja otsustusprotsessidest, et tugevdada ühiskondlikku sidusust ja sotsiaalset aktiivsust. Eesmärk ja mõju Eelnõu eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes. Eesmärgi saavutamiseks viiakse elluviija Kultuuriministeeriumi koordineerimisel koostöös partneritega ellu järgmised alategevused:  sihtrühma kaasavate ja kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöö– tegevuste korraldamine, sealjuures on Ida-Virumaal partneriks Integratsiooni Sihtasutus, ülejäänud piirkondades Eesti Rahvakultuuri Keskus. Viimase juurde asuvad tööle ka mentorid, kes toetavad partnerit koostöötegevuste korraldamisel ja nõustavad vabaühendusi sihtrühma kaasamisel kogukondlikesse tegevustesse;  vabaühenduste võimekuse suurendamine, et kaasata kogukondlikesse tegevustesse rohkem eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi, uussisserändajaid ning tagasipöördujaid. Selle alategevuse elluviimisel on partneriks Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes töötab välja ja viib ellu vabaühenduste arenguprogrammi. Seos ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fondide rakenduskavaga ning riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ Toetatav tegevus panustab ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fondide rakenduskava erieesmärki „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras 3 Eesti ühiskonna lõimumismonitooring, lk 24 (https://www.kul.ee/EIM2023). 4 Ibid., lk 75. 5 Ibid., lk 118. 3 olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“. Eelnõu sihtrühmad on sageli ebasoodsas olukorras, sest keelebarjääri või kontaktide puudumise tõttu kogukonnaga ei ole neil piisavalt võimalusi kohalikus elus kaasa rääkida või oma sotsiaalset võrgustikku suurendada. See pärsib edukat lõimumist, mis on ka tööalase konkurentsivõime eeldus. Lisaks panustavad tegevused meetme eesmärgi „Erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli“ saavutamisse. Toetatava tegevuse raames korraldatakse kogukondlikke tegevusi, kaasates erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi, ning seeläbi soodustatakse kogukondadevahelist koostööd ja ühtekuuluvustunnet. Alategevusena ette nähtud vabaühenduste võimestamise kaudu kasvatatakse nende teadlikkust ja pädevust, et vabaühendused kaasaksid rohkem oma tegevustesse erineva taustaga sihtrühmasid. Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Tegus inimene“ horisontaalsesse põhimõttesse „võrdsed võimalused“, pakkudes eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele, tagasipöördujatele ning uussisserändajatele võimalust kogukonnas aktiivselt osaleda ja kasvatada kodanikuaktiivsust. Samuti panustab tegevus sama alasihi horisontaalsesse põhimõttesse „regionaalne tasakaalustatus“, toetades kogukondlikke ettevõtmisi niinimetatud ääremaal ja väikestes omavalitsustes. Tegevuste planeerimisel on arvestatud kogu Eesti hõlmatust, samal ajal silmas pidades sihtrühma paiknemist ning regionaalseid eripärasid. Koostöötegevuste korraldamine on jaotatud kahe partneri vahel: Integratsiooni Sihtasutus korraldab tegevusi Ida-Virumaal ning Eesti Rahvakultuuri Keskus ülejäänud Eestis. Ida-Virumaa eristub ülejäänud Eestist sihtrühma arvukuse ning sotsiaalamajanduslike näitajate poolest. Ida-Virumaal on kõige suurem eesti keelest erineva emakeelega elanike osakaal (85,5 protsenti) ning vaid 27,1 protsenti oskab eesti keelt võõrkeelena. 2023. aastal suurenes töötus Ida-Virumaal rohkem kui mujal Eestis. Teistes maakondades oli registreeritud töötuse määr väga ühtlane.6 2023. aasta kultuurielus osalemise uuringu tulemused näitasid, et Ida-Virumaa elanike kultuuris osalemise protsent on maakondade võrdluses kõige madalam (66,4%). Integratsiooni Sihtasutusel on piirkonnas tõhusalt elluviinud erinevaid sihtrühmale suunatud tegevusi, sealhulgas eesti keele ja kultuuri õpet ning kogukonda kaasavaid sündmusi. Arvestades TAT-is määratud sihtrühma ja eesmärke, on Integratsiooni Sihtasutusel olemas vajalik kompetents ning koostöövõrgustik, et aktiivselt tegutseda kohalikul tasandil ning saavutada oodatud tulemusi. Teistes Eesti maakondades korraldab sihtrühma kaasavaid kogukondlikke koostöötegevusi Eesti Rahvakultuuri Keskus, kellel on tugev üle-eestiline võrgustik nii oma töötajatest kui koostööpartneritest. Arvestades sihtrühma paiknemist ja regionaalset tasakaalustatust, on Eesti Rahvakultuuri Keskus jaotanud tegevused kuue piirkonna vahel: Harjumaa, Tallinn, Lääne-Eesti (Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa), Kesk-Eesti (Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa), Lõuna-Eesti (Jõgevamaa, Tartumaa, sh Tartu) ja Kagu-Eesti (Viljandimaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa). Tallinn ja Harjumaa on eraldi piirkondadeks jaotatud, eristudes teistest sisserände taustaga elanike arvukuse poolest. Igasse piirkonda kaasatakse mentor, kes nõustab kogukondi ja vabaühendusi ning koordineerib tegevusi, toetudes oma töös organisatsiooni kontaktvõrgustikule. 6 Tööturu ülevaade 1/2024. Eesti Pank. https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2024-04/tty_1_2024_est.pdf 4 Ida-Virumaale ei ole määratud eraldi mentorit, sest kogukondade nõustamise ja sihtrühma kaasamise võtmeroll jääb Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele majale. Mõlemad partnerid, nii Integratsiooni Sihtasutus kui Eesti Rahvakultuuri Keskus, võtavad tegevuste planeerimisel arvesse piirkondlikke eripärasid ning kaardistavad sihtrühma ja kogukonna vajadusi. Selle põhjal koostatakse elluviija eestvedamisel iga-aastane tegevuskava, mis tagab tegevuste võimalikult tõhusa mõju regionaalses kontekstis. Kolmas partner, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, keskendub vabaühenduste võimestamisele, eesmärgiga suurendada sihtrühma kaasamist kogukondlikesse koostöötegevustesse. Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital kaardistab ettevalmistava tegevusena vabaühenduste vajadused ja töötab välja arenguprogrammi, kaasates vabaühendusi, eksperte ja sihtrühma esindajaid. Arenguprogrammi koostamisel arvestatakse piirkondlikke eripärasid ning ollakse valmis metoodikat kohendama vastavalt. Seos valdkondliku arengukavaga Toetatav tegevus toetab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“7 alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ meetme „Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine“ ning „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“ tegevusuunda. Samuti panustab toetatav tegevus programmi „Kogukondlik Eesti“ alaeesmärkidesse „Teadlikud ja aktiivsed elanikud“ ning „Võimekad ja hoolivad kogukonnad“8 ning tulemusvaldkonna „Kogukondlik Eesti“ tegevussuunda „Kogukondade võimekuse suurendamine“. Teadlikkuse suurendamine ja kogukondlike tegevuste korraldamine aitavad ületada tõkkeid ja luua uusi võimalusi eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste, uussisserändajate ning tagasipöördujate ühiskondlikus elus osalemiseks ning kontaktide tekkeks. Vabaühenduste võimekuse suurendamine loob tugeva aluse jätkusuutlikele ja kaasavatele kogukondadele, mis on võimelised edukalt kaasama eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi. Seosed teiste meetmetega Perioodil 2023–2029 toetatakse lõimumise, sealhulgas kohanemise tegevusi nii Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF+) kui ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) meetmetest. AMIFi „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ tegevuse 2.3 „Koostöötegevused kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate, ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks“ eesmärk on suurendada kolmandate riikide kodanike iseseisvat toimetulekut Eestis elamise, sealhulgas huvipõhise võrgustamise ja koostöö kaudu kohaliku elanikkonnaga. Erinevused nimetatud ESF+ meetme ja AMIFi meetme vahel tulenevad sihtrühmast ning tegevuste ulatusest. AMIFi tegevused keskenduvad peamiselt kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate esmasele vastuvõtule. Sihtrühmale pakutakse individuaalsete vajaduste alusel esmaseid tugiteenuseid ja -tegevusi. ESF+ tegevused keskenduvad peamiselt eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele (vähelõimunud Eesti kodanikud, määratlemata või muu riigi kodakondsusega), 7 https://www.kul.ee/siduseesti2030 8 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Programm%20_Kogukondlik%20Eesti%202024_2027_.pdf 5 tagasipöördujatele ning uussisserändajatele. AMIFi tegevuse raames on samuti plaanis tegevused, mis toetavad sihtrühma kontakte kohalike elanikega, kuid peale eespool nimetatud sihtrühma erinevuse on AMIFi tegevused väiksema ulatusega praktilist laadi koostöötegevused. ESF+ „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamise“ eesmärk on laiemale sihtrühmale mõeldud kogukondadevahelisi kontakte soodustavate tegevuste korraldamine ja vabaühenduste võimestamine, et nad kaasaksid sihtrühma rohkem oma tegevustesse. Toetatav tegevus haakub ESF+ sekkumisega „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“, mille eesmärk on arendada kohalikul tasandil teenuseid ning kaasata arendusprotsessidesse uusisserändajaid, eri keele- ja kultuuritaustaga elanikke ning tagasipöördujaid. Kohalik omavalitsus on oluline koostööpartner ka selle sekkumise raames, mängides suurt rolli kogukondade ja piirkondlike vabaühenduste tegevuses, mistõttu kaks ESF+ toetatavat tegevust täiendavad teineteist. Kodanikuühiskonna Sihtkapital viib ellu 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponenti „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“. Tegevuse fookuses on sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse sidusrühmade ning laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmine sotsiaalse innovatsiooni olemusest, kontseptsioonist ja metoodikast keerukate ühiskondlikele probleemidele lahenduste otsimisel nii Eestis kui teistes riikides. Samuti keskkonna soodustamine, kus julgustatakse uute lahenduste katsetamist keeruliste sotsiaalsete probleemide lahendamisel, nii eri keelelise ja kultuurilise taustaga inimeste kui ka uussisserändajate lõimumise toetamisel Eestis. Tegevus panustab ka ühiskondliku sidususe suurendamisse ning kogukondade kaasamisse, kuid rõhuasetus on sotsiaalsel innovatsioonil, mistõttu erineb see ESF+ tegevusest, mille eesmärk on laiapindne sihtrühma kaasamine ja kogukondlike koostöötegevuste korraldamine. Eelnõu punktis 1 määratakse käskkirja reguleerimis- ja kohaldamisala, viidatakse ÜSS2021_2027-le ning seosele rakenduskava eesmärgiga, valdkondliku arengukavaga „Sidus Eesti 2021–2030“ ja Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihtidega ning meetmete nimekirja meetmega 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“. Punktis 1.4 tuuakse välja eelnõu ja selle alusel tegevuste seos Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihiga „Tegus inimene“. Lisaks panustavad tegevused valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021– 2030“ 9. alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenusesse „Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine“. Lähtudes horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüsist (lisa 6), leiti puutumus võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse ja regionaalarengu teemadega, mistõttu panustab toetatav tegevus „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“ näitajatesse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Regionaalne tasakaalustatus“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja kaudselt „Tööjõus osalemise määr (15–74)“ näitajasse. Punkt 1.7 sätestab, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi. Eelnõu punktis 4 nimetatud alategevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise 6 lepingu artikli 107 lõike 1, konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingus ei ole, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ning mis on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Riigiabi ei anta ka teisel tasandil. Toetatava tegevuse sihtrühm on füüsilised isikud ja sihtrühmale teenuse pakkujad leitakse riigihangete seaduses sätestatud korras läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Toetuse abil pakutavad teenused on täielikult kohaliku iseloomuga, tasuta kättesaadavad ja mõeldud ainult konkreetsele sihtrühmale. Teenused täidavad sotsiaalset eesmärki, mis ei ole oma olemuselt majanduslik. Seetõttu puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning toetatavad tegevused ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust. Punktis 1.8 sätestatakse, et toetatav tegevus on kooskõlas „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega vastavalt rakenduskava „Do no significant harm“ („Ei kahjusta oluliselt“) analüüsile ega kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikkel 17 tähenduses. Toetatav tegevus on kooskõlas strateegiaga „Eesti 2035“ ja sel ei ole selget kokkupuudet keskkonnaeesmärkidega. Sündmusi korraldatakse võimaluse korral keskkonnahoidlikult10. Eelnõu punktis 2 sätestatakse terminid „uussisserändaja“, „eri keele- ja kultuuritaustaga inimene“, „tagasipöörduja“ ning „vabaühendus“. Eelnõu punktis 3 sätestatakse toetatava tegevuse rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partner. Punktides 3.1 ja 3.2 sätestatakse rakendusasutus ja rakendusüksus, mis on kindlaks määratud meetmete nimekirjas. Rakendusasutus on Kultuuriministeerium. Rakendusüksus on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Riigi Tugiteenuste Keskus, mis osutab keskvalitsuse asutustele keskselt teenuseid ning täidab muu hulgas Euroopa Liidu struktuurivahendite korraldus- ja makseasutuse funktsiooni. Punktis 3.3 sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium. Punktis 3.4 sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviija ülesandeid täidab Kultuuriminis– teeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond, mille ülesanded ministeeriumi põhimääruse kohaselt on tingimuste loomine Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu arenguks ning nende lõimumiseks Eesti ühiskonda ning väljaspool Eestit elavate rahvus– kaaslaste kultuurielu ja -tegevuse arendamise toetamine. 10 Abiks on Kliimaministeeriumi koostatud „Keskkonnahoidlike sündmuste juhend“ (https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download) 7 Punktis 3.5 sätestatakse, et elluviija partnerid on Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas ja viib valdkondliku kompetentsikeskusena ellu lõimumist, sealhulgas kohanemist soodustavaid tegevusi. INSA-l on pikaaegne kogemus kogukondlike suurürituste korraldamisel Ida- Virumaal. Eesti Rahvakultuur Keskus (edaspidi ERK) tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise rahvakultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. ERK on kompetentsikeskus, mis seisab eelkõige rahvakultuuri väärtustamise ja selle elavas kasutuses hoidmise eest, kuid põhimääruse kohaselt osaleb ERK laiemas mõttes kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises maakondlikul, üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasandil. Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) on toetus, arendus- ja tugikeskus, mis vabaühendusi jõustades tugevdab kogukondi ja kodanikuühiskonda. KÜSKi ülesanne on muu hulgas mittetulundussektori tegevusvõimekuse arendamine koostöös teiste sektoritega, selleks arenguprogrammide väljatöötamine ja elluviimine ning kodanikuühis– konnaalase teadlikkuse kasvu toetamine. Elluviijal Kultuuriministeeriumil ja tegevustesse kaasatud partneritel (INSA, ERK ja KÜSK) on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades projekti tulemuste kestlikkuse. Eelnõu punktis 4 sätestatakse toetatava tegevuse alategevused, sihtrühm ja elluviimise aeg. Punktis 4.1 sätestatakse elluviija alategevused. Punktis 4.1.1 on sätestatud, et elluviija koordineerib partnerite tegevusi eesmärgiga korraldada sihtrühma kaasavaid, kogukondlikku ja/või kohalikku identiteeti tugevdavaid ning kogukondade vahelisi kontakte soodustavaid koostöötegevusi. Punktis 4.2 sätestatakse partnerite alategevused. Punktis 4.2.1 on kirjeldatud INSA tegevust, milleks on sihtrühma kaasavate ja kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöötegevuste korraldamine Ida-Virumaal. Punktis 4.2.2 on kirjeldatud ERKi tegevust, milleks on sihtrühma kaasavate ja kogukondadevahelisi kontakte soodustavate koostöötegevuste korraldamine Eesti ülejäänud piirkondades ehk kõikjal Eestis11, välja arvatud Ida-Virumaal, ning mentorteenuse osutamine vabaühendustele. Punktides 4.2.1 ja 4.2.2 kirjeldatud koostöötegevuste all mõeldakse erinevaid Eesti kultuuriruumi tutvustavaid ja/või kohalikku identiteeti tugevdavaid sündmusi, mis võimaldavad kokku tuua piirkonnas elavaid eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi. Kogukondlikuks tegevuseks võivad olla mitmesugused kultuuri- või spordisündmused, koosloomeüritused, laadad, tänavafestivalid, huvipõhised ühistegevused jne. Oluline on 11 Lähtudes regionaalsest liigendusest, on ERKi tegevused jaotatud kuue piirkonna vahel:Harjumaa; Tallinn; Lääne-Eesti (Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa); Kesk-Eesti (Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa); Lõuna-Eesti (Jõgevamaa, Tartumaa, sh Tartu); Kagu-Eesti (Viljandimaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa). 8 soodustada kontaktide teket inimeste vahel ning ühiste (piirkondlike) traditsioonide kujundamist ja hoidmist. Samuti võivad tegevuste hulka kuuluda talgud, kohalikku pärandit või identiteeti tugevdavad üritused. Muu hulgas korraldatakse tegevusi, mis toetavad Eesti identiteeti ja suhestumist nii riigi kui ka Euroopa tasandiga, näiteks Euroopa päeva üritused, Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamine. Tegevuste korraldamisel tehakse koostööd piirkondlike vabaühendustega, sealhulgas sihtrühma endi juhitud vabaühendustega, rahvusvähemuste kultuuriseltside ja kohalike omavalitsustega. Sündmused võivad toimuda mitmes keeles, sest oluline on eri keeletaustaga inimestega kontakt saavutada. ERKil on üle-eestiline võrgustik rahvakultuuri spetsialistidest, kellel on ülevaade piirkondade kultuurikollektiividest ja korraldatavatest kultuurisündmustest, paikkondlikest eripäradest, sh kultuuripärandist ning laialdane kultuurisündmuste korraldamise kogemus ning sidemed kohalike kogukondadega. ERKi juurde asuvad tööle mentorid, kes toimivad piirkondades nii-öelda kogukondlike hõlbustajatena, olles ühelt poolt ühenduslüliks partneri ja kogukondade vahel, teisalt nõustades vabaühendusi eesmärgiga kaasata tegevustesse rohkem uussisserändajaid, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tagasipöördujaid. Punktis 4.2.3 on sätestatud, et KÜSK loob ja viib ellu vabaühendustele mõeldud arenguprogrammi, et suurendada vabaühenduste võimekust uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate kaasamiseks kogukondlikesse tegevustesse. Arenguprogrammi eesmärk on suurendada vabaühenduste kompetentsi, aidata neil paremini mõista toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT ) sihtrühma vajadusi ja eripärasid, tutvustada mitmesuguseid kommunikatsiooni- ja kaasamispraktikaid ning võimalusi koostöötegevuste algatamiseks ja koosloomeks. KÜSK pakub arenguprogrammi raames pädevust suurendavaid tegevusi ka TAT-i sihtrühma liikmete ellukutsutud või juhitud vabaühendustele, samuti Eestis tegutsevatele rahvusvähemuste kultuuriseltsidele. Arenguprogramm koosneb eri pädevustest, nii teoreetilistest (seminarid, töötoad, koolitused12) kui ka praktilistest osadest (võrgustiku- ja kogemuskohtumised). Arenguprogrammi väljatöötamisse kaasatakse vabaühendusi, TAT-i sihtrühma esindajaid ja valdkonna eksperte. Vajaduse korral koostatakse juhend-, õppe- ja teavitusmaterjale ning võimalik on veebitööriista loomine. Arenguprogrammiga saavad liituda kõik vabaühendused, kes on motiveeritud osalema, kuid tingimus on, et pädevuste sündmusel osaleb igast vabaühendustest kaks esindajat, kellest vähemalt üks on vabaühenduse juhatuse liige. Juhatuse liikme osalemist nõutakse seetõttu, et arenguprogrammis omandatud pädevusi rakendataks vabaühenduse tegevustes. Arenguprogrammi rakendamise kestel kogub KÜSK osalenutelt tagasisidet selle kohta, mil moel on paranenud kompetentsid TAT-i sihtrühma kaasamisel kogukondlikesse tegevustesse. Programmi rakendamise lõpus hinnatakse arenguprogrammi, et mõõta selle mõju ja jätkusuutlikkust. Punktis 4.3 on sätestatud toetatava tegevuse sihtrühm, kelleks on uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ning tagasipöördujad. Punktis 4.4 on määratud tegevuste elluviimise aeg 01.10.2024–31.10.2029. 12 Selles eelnõus ei ole „koolitus“ määratletud täiskasvanute koolituse seadusega. 9 Eelnõu punktis 5 esitatakse seireks ja hindamiseks kasutatavad meetmete nimekirjas nimetatud ja/või eelnõu spetsiifilised näitajad ja sihttasemed, mis aitavad mõõta eesmärgi saavutamist. Lisaks selgitatakse näitajate sisu ja näitajate saavutustasemete allikat, mida kajastatakse ka perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Toetatav tegevus „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Mentorite arv“, mille raames loetakse ERKi juurde tööle asuvate mentorite arvu. 2024. aastal on kaasatud viis mentorit ja sihttase aastaks 2029 on kuus mentorit13. Arvestatud on asjaoluga, et ERK on jaganud oma tegevuse kuue piirkonna vahel üle Eesti ja igale piirkonnale on määratud üks mentor. TAT spetsiifilised näitajad on järgmised:  arenguprogrammis osalenud vabaühenduste arv, mille sihttase 2029. aastal on 40. Arenguprogramm koosneb pädevust suurendavatest tegevustest ja näitajana loetakse tegevuses osalenud vabaühendusi (igast vabaühendusest kaks osalejat), juriidilisi isikuid. Seega on indikaatori kulu seotud 80 inimese ja mitme pädevuse omandamisega, mis aga loetakse sihttasemes ühekordselt vabaühenduse tasemel. Seejuures on KÜSK arvestanud asjaoluga, et arenguprogrammis ei osale üks inimene üritustel suuremas mahus kui 32 akadeemilist tundi (umbes kuus tööpäeva);  üle 200 osalejaga kogukondlike koostöötegevuste arv Ida-Virumaal, mille sihttase 2029. aastal on seitse;  üle 200 osalejaga kogukondlike koostöötegevuste arv ülejäänud Eestis, välja arvatud Ida-Virumaal, mille sihttase 2029. aastal on 20. Näitajad mõõdavad selliste kogukondlike koostöötegevuste arvu, kus osaleb üle 200 inimese. Koostöötegevuste all mõeldakse mitmesuguseid Eesti kultuuriruumi tutvustavaid ja/või kohalikku identiteeti tugevdavaid sündmusi, mis võimaldavad kokku tuua piirkonnas elavaid uussisserändajaid, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ja tagasipöördujaid. Kogukondlikuks tegevuseks võivad olla mitmesugused kultuuri- või spordisündmused, koosloomeüritused, laadad, tänavafestivalid, huvipõhised koostöö–tegevused jne. Rohkem kui 200 inimese osalusega kogukondlike koostöötegevuste sihtarv Ida-Virumaal on seitse. Selle eeldus on, et INSA korraldab vähemalt ühe suurürituse aastas (2025–2029) ning lisaks kaks suurüritust (näiteks seoses Eesti Vabariigi 110. aastapäevaga (2028) või taasiseseisvumise 35. aastapäevaga (2026)). ERKi rohkem kui 200 inimese osalusega kogukondlike koostöötegevuste sihttase 2029. aastal on 20. Arvestatud on viie aasta jooksul keskmiselt neli suurüritust aastas Eesti eri piirkondades olenevalt sihtrühma paiknemisest ja kogukondlikest eripäradest. Võimalikud on ka koostöötegevused, kuhu on kaasatud osalejad eri piirkondadest. Lähtudes eelarve võimalustest, on neli suurüritust aastas optimaalne arv. Eelnõu punktis 6 sätestatakse toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood, milleks on 01.10.2024–31.10.2029. 13 Rakendusasutus on käimasolevas meetmete nimekirja muutmise protsessis teinud ettepaneku näitaja sihttaseme muutmiseks. 10 Eelnõu punktis 7 sätestatakse toetatava tegevuse eelarve, sealhulgas finantsallikate (ESF+ toetus, riiklik kaasfinantseering ja omafinantseering) maht ja proportsioonid. Toetatava tegevuse eelarveks sätestatakse 5 170 000 eurot (millest 3 619 000 eurot on ESF+ toetus ja 1 551 000 eurot on riiklik kaasfinantseering). Omafinantseeringut elluviijalt ja partneritelt ei nõuta. Toetatava tegevuse eelarve on kooskõlas meetmete nimekirja meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ summa ja jaotusega, olles üks seitsmest meetme sekkumisest. Kulude detailne jaotus on esitatud lisas 5. Toetatava tegevuse detailne tegevuskava ja eelarve kinnitatakse igal aastal kultuuriministri käskkirjaga (eelnõu punkt 10.3.1). Elluviija tegevustele on plaanitud kokku 344 300 eurot, mis hõlmab horisontaalset, sisutegevuse ning kaudset kulu. Elluviija koordineerib keskselt TAT-i eesmärgi saavutamist ning partnerite võrgustikku, kaasates ka teisi ametiasutusi ja eksperte. Sisutegevusteks on planeeritud 101 775,70 eurot, mille hulgas on võrgustikukohtumiste, koolituste ja seminaride kulu ning kolme õppereisi kulu. Nimetatud tegevused on olulised, et toetada partnereid tegevuste kvaliteetsel elluviimisel. Elluviija koordineerib keskset kommunikatsiooni, sealhulgas korraldab sündmusi, et tutvustada TAT tegevusi (ava- ja lõpuüritus; kohtumised sidusrühmadega). INSA kogueelarve on 1 080 700 eurot, mis hõlmab personalikulu, sisutegevuse kulu ja kaudsest kulust. Personalikulust kaetakse projektijuhi töötasu, lähetus-, koolitus- ja töötervishoiukulud. INSA-l on sisutegevusteks planeeritud 799 000 eurot, iga-aastane planeeritav eelarve on vahemikus 170 000-200 000 eurot. Eelarve kujunemisel on arvesse võetud ka sündmusi ettevalmistavaid tegevusi, sealhulgas ekspertide kaasamist sihtrühmaga seotud uuringuteks või analüüsideks, kuid põhiosa moodustavad koostöösündmuste korralduskulud. Viie aasta jooksul on planeeritud seitse sündmust, kus on osalejaid üle 200 (varasema kogemuse põhjal võib arvestada suurematel sündmusel ligikaudu 3000 osalejaga) ja vähemalt 15 väiksemat sündmust (15–100 inimest). Oluline on tõhus kommunikatsioonitegevus, et sihtrühma aktiivselt kaasata. Selleks on arvestatud ligi kümme protsenti sündmuse korralduskuludest. INSA-l on Ida-Virumaa piirkonnas pikaaegne kogemus kogukondlike koostöötegevuste korraldamisel (näiteks kooslaulmispidu ja muud rahvarohked üritused, kus on osalenud üle 3000 inimese) ning selle põhjal on suuremahulise sündmuse maksumuseks planeeritud 50 000-100 000 eurot. Väiksemate, 15-100 osalejaga ürituste maksumuseks on arvestatud 5000-15 000 eurot ERK-i tegevusteks on planeeritud kokku 3 210 000 eurot, mis hõlmab personali- ja sisutegevuse kulu ning kaudset kulu. Personalikulu hulgas on projektijuhtimisega tegelevate isikute (projektijuht ja koordinaator) ning kuue mentori töötasu. Sisutegevusteks on planeeritud 2 435 924 eurot, arvestusega, et vähemalt kuues Eesti piirkonnas korraldatakse vähemalt 20 üle 200 osalejaga tegevust ja 35 väiksemat kogukondlikku tegevust. Lisaks on eelarves ettevalmistavad tegevused, näiteks koostöö ekspertidega, samuti kommuni– katsioonitegevused sündmustest teavitamiseks ning sihtrühma kaasamiseks, muu hulgas sisuturundusartiklid ja tasuline sotsiaalmeedia kommunikatsioon (76 700 eurot). 11 KÜSK tegevustele on planeeritud kokku 53 5000 eurot, mis hõlmab personali- ja sisutegevuse kulu ning kaudset kulu. Personalikuluks on arvestatud 206 521 eurot, mis katab projektijuhi töötasu, koolitus-, lähetus- ja tervishoiukulud. KÜSK-i tegevus keskendub vabaühendustele arenguprogrammi pakkumisele. Arenguprogrammi väljatöötamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks on kokku arvestatud 289 500 eurot. Arenguprogrammi rakendamisele eelneb vabaühenduste võimekuste ja vajaduste uuring (ekspertide töötasu, uuringu korraldamise kulud) ning programmi väljatöötamine (teenusleping; töörühma tööga seotud kulud, õppe- ja teavitusmaterjalid) ja piloteerimine esimesel aastal, milleks on arvestatud 60 000 eurot. Arenguprogrammi elluviimiseks aastatel 2026-2028 on planeeritud 65 000–70 000 eurot aastas. Programmi käigus korraldatakse vabaühendustele koolitusi, seminare ja kogemuskohtumisi. Nende sündmuste puhul on võimalikeks kuludeks ruumi ja esitlustehnika rent ning esineja ja/või moderaatori töötasu; tegevusse kaasatud isikute transpordi- ja toitlustuskulu ning majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul. Koostöös ekspertidega luuakse vabaühenduste toetamiseks info- ning õppematerjale, mis toetavad nii arenguprogrammis osalejaid kui on kasutamiseks ka teistele vabaühendustele. Tegevuse viimasel aastal on planeeritud lõpphindamine ning programmi raames väljatöötatud materjalide süstematiseerimine ja toimetamine. Selleks on eelarvesse arvestatud 12 500 eurot (teenusleping hindamiseks, lõpuürituse korraldamine, teavituskulud, hindamisaruande koostamine, toimetamine, tõlkimine). Lisaks on planeeritud tegevuse kommunikatsiooni- ja infotehnoloogilise arenduse ning hoolduse kulu (8000 eurot). Viimase puhul on arvestatud võimalusega, et tekib vajadus veebipõhise tööriista või juhendmaterjali väljatöötamiseks. Eelnõu punktis 8 sätestatakse, millised kulud saab lugeda abikõlblikeks ja millised mitte. Abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Ühendmääruse § 17 punkti 8 kohaselt on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Punkt 8.2.1 sätestab eelnõu raames kaudse kulu. Need moodustavad 7% toetatava tegevuse ehk projekti otsestest kuludest. Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad sisutegevuse tegemist. Elluviija administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud on abikõlblikud lihtsustatuna ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada rakendusüksusele kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Ühtse määra puhul peavad toetatavad tegevused olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui kulu arvestatakse ja hüvitatakse ühtse määra raames, ei kuulu selline kulu hüvitamisele tegeliku kuluna kuludokumendi (arve) alusel, sest vastasel korral oleks tegemist topeltfinantseerimisega. Punktis 8.4 on loetletud kulud, mis on abikõlblikud lisaks ühendmääruse §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ja punktis 8.2.1.1 nimetatud kaudsele kulule. 12 Ühendmääruse §-s 16 määratakse, millised personaliga seotud kulud loetakse abikõlblikeks personalikuludeks. Nende arvestamisel kehtib põhimõte, et hüvitatakse ainult projektiga seotud tööülesannete täitmise kulusid. Personalikulude hulka arvatakse töötajate või ametnike töö eest makstav töötasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu. Tasu peab vastama projekti heaks töötatud ajale. Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult makstavad seadusest tulenevad tasud, sh tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ja hüvitised, puhkusetasu, ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitis ning töövõimetushüvitis. Samuti on abikõlblikud töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Töötaja ja ametniku töötamine projekti heaks peab olema tõendatud kirjalikult, et oleks võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu projektiga seotust. Füüsilisele isikule tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega). Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, mille pealt tööjõumakse ei arvestata, seega seda personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks sõidukulu või muude kulude, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, maksumust. Kui personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel ja töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka teisi tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis või muus dokumendis, näiteks töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse määr kogu tööajast, seega ka töötasust. Vajaduse korral võib jaotust projekti käigus muuta, et see oleks kooskõlas tegelikkusega. Punktides 8.4.1 kuni 8.4.6.10 on kirjeldatud abikõlblikud kulud, mis on vajalikud ja põhjendatud TAT punktides 4.1 ja 4.2 loetletud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Punktis 8.4.4 on kirjeldatud elluviija kulud, mis on seotud punkt 4.1.1 tegevuse elluviimisega, sealhulgas võrgustumiskohtumiste korraldamise kulu TAT partneritega ning sidusrühma esindajatega, partneritele koolituste ja seminaride korraldamise kulu, Euroopa Liidu riikidesse õppereisi korraldamise kulu ning tegevustega seotud kommunikatsiooni kulu. Lisaks on ette nähtud eksperdi töötasu, teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu, et vajadusel vastavaid teenuseid kasutada TAT tegevuste kvaliteedi tagamiseks. Punktis 8.4.5 on välja toodud TAT tegevuste 4.2.1 ja 4.2.2 tegevuste abikõlblikud kulud, mis on seotud kogukondlike koostöötegevuste korraldamisega, sh ruumi ja esitlustehnika rent, esinejate ja/või moderaatori töötasu; transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas sihtrühmale ja tegevusse kaasatud isikutele, kelleks on näiteks esinejad; majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul, sealhulgas sihtrühmale ja tegevusse kaasatud isikutele; eksperdi töötasu; teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu; kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu; uuringu ja analüüsi tellimise ning läbiviimise kulu ja tõlkekulu. 13 Punktis 8.4.6 on nimekiri abikõlblikest kuludest, mis on seotud TAT tegevusega 4.2.3 ehk vabaühenduste arenguprogrammi loomise, rakendamise ja hindamisega. Ette on nähtud tegevuse korraldamiseks vajalikud kulud, sh ruumi ja esitlustehnika rent, esineja ja/või moderaatori töötasu; transpordi- ja toitlustuskulu, sealhulgas tegevusse kaasatud isikutele (nt töötubade läbiviijad); majutuskulu kaks või enam päeva kestva sündmuse puhul, sh tegevusse kaasatud isikutele; eksperdi töötasu; teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu; õppe- ja infomaterjalide koostamise ja trükkimise kulu; kommunikatsiooni kulu (sh ava- ja lõpusündmuse korraldamise kulu); uuringu ja analüüsi tellimise ning läbiviimise kulu (arenguprogrammile eelnev uuring ning lõpphindamine) ja infotehnoloogilise arenduse ja hoolduse kulu (abikõlblik on arendusega seotud hoolduskulu, pärast IT arenduse valmimist tekkiv hilisem hooldamine ei ole enam otsene, vaid haldus- ehk kaudne kulu). Nii elluviija kui ka partnerid peavad vahendeid kasutades käituma säästlikult ja otstarbekalt, saavutades eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral eri pakkumuste võrdlemisel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Punktis 8.5 on loetelu kuludest, mis on abikõlbmatud lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele. Ühendmääruse § 17 kohaselt ei ole abikõlblik laenu- ja liisinguintress ehk võlaintress, projekti elluviimisega seotud rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis ning kohtuga seotud halduskohtumenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud menetluskulud. Abikõlbmatud on ka järgmised kulud: mitterahalised kulud ja amortisatsioonikulud ning kindlustusmaksed, välja arvatud projekti tegevuse elluviimisega otseselt vajalikud kindlustused; asutusesisesed, töösisekorraeeskirjaga või kollektiivlepinguga ettenähtud hüvitised ja toetused, mida ei käsitleta töötasuna; organisatsiooni juhtimiskulu; hoonestatud ja hoonestamata maa ostusumma, taristu investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud, liisingulepingu alusel tekkiv kulu ja vara ostukulu; kulu, mille katteks on toetust juba eraldatud riigieelarvest või muust toetusest; käibemaks, kui käibemaksuseaduse kohaselt on projekti kuludelt õigus sisendkäibemaksu riigilt tagasi taotleda või käibemaks on hüvitatav muul moel; liiklusvahendi ostmise kulu; esinduskulu ja kingitused; täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära ning kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud. Eelnõu punktis 9 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetuse väljamaksmisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027s ja ühendmääruses esitatud tingimustest ning eelnõus sätestatud erisustest. Viimase väljamakse tegemine elluviijale sõltub sellest, millal rakendusasutus lõpparuande kinnitab. Lõppmakse võib teha alles pärast seda, kui tegevused on lõpetatud ja lõpetamine tõendatud. Viimase väljamakse suurus ja selle tegemise võimaldamine alles pärast lõpparuande kinnitamist on vajalik, et motiveerida elluviijat esitama lõpparuanne õigel ajal ning et väljamakse saaks vajaduse korral tasaarveldada tagasimakstava summaga, näiteks kui lõpparuande kontrollimisel tuvastatakse finantskorrektsiooni tegemise vajadus. 14 Eelnõu punktis 10 sätestatakse elluviija kohustused ÜSS2021_2027, selle alusel kehtestatud õigusaktide ja ühendmääruse kohaselt, samuti lisakohustused elluviijale ning asjakohaste dokumentide rakendusasutusele ja rakendusüksusele esitamise kord ja tähtajad. Ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustused rakenduvad sõltumata, kas eelnõus on neile viidatud või need loetletud. Elluviija kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies või ainult täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb elluviijal täita kohustusi väga hoolikalt. Elluviija peab toetatava tegevuse ellu viima eelnõu kohaselt ehk seal nimetatud eesmärgil kavandatud tegevuste abil ning saavutama kavandatud tulemused. Tulemusi iseloomustavad eelnõus nõutud väljundnäitaja ning eelnõu spetsiifiliste näitajate sihttasemete saavutamine. Kui elluviija sätestatud tulemusi ei saavuta, on tegemist kohustuste eiramisega ning tal ei ole õiguspärast ootust, et eelnõus märgitud toetuse summa jääb esialgu määratud summa ulatuses kehtima. Elluviija peab rakendusüksuse nõudmisel tõendama, et projekt viiakse ellu kavandatud ajakavas ja moel. Vajadus tõendada, et projekt kui tervik suudetakse ellu viia, võib ilmneda, kui projekti ajakava kohases elluviimises on viivitusi ning rakendusüksusel on tekkinud kahtlusi, kas projekti tegevused saavad abikõlblikkuse perioodi lõpuks tehtud. Elluviija peab esitama vajaduse korral tõendid, mille põhjal rakendusüksus saab arvamuse kujundada. Punktis 10.3.6 täpsustatakse, et elluviija peab nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksuse järelepärimisele vastama kümne tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Elluviija peab tagama, et tal on toetatavate tegevuste rakendamiseks vajalik kvalifikatsioon ja õiguslikud eeldused, sõltuvalt nõude olemusest. Elluviija peab esitama õige ja täieliku teabe, korrektsed dokumendid ja aruanded toetatava tegevuse elluviimise kohta tähtajaks ja nõutud viisil. Nimetatud kohustus hõlmab teabe ja aruannete esitamise üldist korrektsust, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist ning õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Kulu- ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamis– arvestuses kehtivatele nõuetele. Elluviija on kohustatud makse aluseks olevate tingimuste täitmist tõendama. Kui elluviija makse tegemise aluseks nõutud tõendeid ei esita, siis toetust ei maksta. Kui toetatava tegevuse elluviimisega seotud andmed muutuvad, peab elluviija sellest rakendusasutust viivitamata kirjalikult teavitama. Selle alusel hindab rakendusasutus, kas rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab eelnõu muutmist. Punktis 10.3.8 sätestatakse, et elluviija võib rakendusüksuselt paluda riigihangete eelnõustamist. Kuna riigihangete korraldamisel tuvastatud rikkumised on suurim struktuurivahendite tagasinõuete põhjus, on soovitatav eelnõustamise võimalust kasutada. Riigihangete eelnõustamisel tuleb juhinduda Riigi Tugiteenuste Keskuse eelnõustamise protseduurist. Elluviija peab punkti 10.3.14 alusel teavitama rakendusasutust, kui ta ei saa enam eelnõu raames tegevusi ellu viia, tekkinud on tõsised probleemid või eelnõu on vaja muuta. 15 Elluviija peab aitama kaasa audiitori ja kontrollija tegevusele. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Elluviija peab eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblike kulude puhul peab olema tuvastatav ka nende tasumine. Kulude eristamise kohustus ei kohaldu projekti lihtsustatud kuludega kaetud osale. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua finantskorrektsiooni, sest võib tekkida kahtlus, et projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk usaldusväärne. Elluviija peab tagasimakstava toetuse tagasi maksma tähtajaks. Elluviija peab täitma teavitamisega seotud kohustust. Kohustuse üksikasjad on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Elluviijal on kohustus säilitada toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul. Eelnõu punktis 11 sätestatakse partnerite kohustusena (lisaks ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatule) kohustus tagada partnerluslepingu sõlmimine elluviijaga ning ligipääsetavus sihtrühmale suunatud sündmustele. Sõlmitavas partnerlepingus tuleb muu hulgas sätestada elluviija ja partneri õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis, mis annaks partnerile kindluse, et tema tehtud kulud saavad hüvitatud, ja elluviijale kindluse, et partneri tehtavad kulud on abikõlblikud ja kõik kohustused saavad täidetud. Kui toetatava tegevuse elluviimisse on kaasatud partner, peab ka tema ühendmääruse § 10 lõike 2 kohaselt täitma elluviija kohustusi, et partneri kulud saaks lugeda abikõlblikuks ehk need ei mõjutaks toetatavale tegevusele makstava toetuse hulka. Elluviija jääb elluviimise eest vastutama ka juhul, kui partner ei täida elluviijale määratud kohustusi. Vastutus tähendab, et kui kõik nõuded või kohustused ei ole kulu abikõlblikuks lugemisel täidetud, tehakse finantskorrektsioon ikkagi, kusjuures rakendusüksuse ees ei ole õigustav asjaolu, et rikkumine oli seotud partneri tegevusega. Eelnõu punktis 12 kirjeldatakse esitatavaid aruandeid ja aruandluse korda. Aruanded esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Iga-aastased vahearuanded kinnitab rakendusüksus, lõpparuande rakendusasutus. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida toetatava tegevuse edenemist ja tulemuste saavutamist, võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele ning teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Eelnõu punkt 13 reguleerib eelnõu muutmist. Eelnõu muutmise algatamise õigus on rakendusasutusel, rakendusüksusel ja toetatava tegevuse elluviijal. Muudatused kehtestatakse kultuuriministri käskkirjaga. 16 Eelnõu punkt 14 reguleerib finantskorrektsioonide (edaspidi FKO) tegemist ning toetuse tagasimaksmist ÜSS2021_2027 ja ühendmääruse kohaselt. FKO tegemise pädevus on rakendusüksusel. FKO hõlmab määratud toetuse osalist või täielikku vähendamist ja rikkumisega seotud ulatuses kulude abikõlbmatuks lugemist. Abikõlbmatuks loetava summa ulatuses vähendatakse ka projekti abikõlblikku eelarvet. Kui rikkumisega seotud kulude katteks on juba toetus välja makstud, sisaldab FKO ka toetuse tagasinõuet. Kui rikkumine tuvastatakse väljamakse aluseks olevates kuludes, siis FKOga keeldutakse nende katteks toetuse maksest. Kui rikkumine tuvastatakse ettemakse kasutamise tõendamisel, jäetakse FKOga ettemakse tegemata. Eelnõu punktis 15 sätestatakse vaidluste lahendamise kord. Vaide esitamise õigus on elluviijal ja partneril. Riigiasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. Vaidemenetluse läbimine on kohustuslik rakendusasutuse või - üksuse otsuse või toimingu vaidlustamise puhul. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) erisusega, sest HMS-i kohaselt on isikul võimalik valida, kas esitada vaie haldusorganile või pöörduda kaebusega kohtusse. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke, nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse vähendamine. Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaideid menetleb rakendusüksus. Kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates päevast, mil ei esine HMS-i § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid. Toetatava tegevuse vastavus rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidele 1. Toetatava tegevuse kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärgi saavutamisele Valikukriteeriumi sisu on kirjeldatud eelnõu seletuskirjas peatükis „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“. 2. Toetatava tegevuse põhjendatus Toetatav tegevus aitab kaasa meetmete nimekirja meetme 21.4.7.5 eesmärgi „Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli“ saavutamisele. Toetatava tegevuse põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja 2. peatüki punktis 4. 3. Toetatava tegevuse kuluefektiivsus Kulude planeerimisel on arvestatud elluviija ja partnerite varasemat kogemust samalaadsete tegevuste rakendamisel. Teenuseosutajad leitakse riigihangete seadust ja elluviija hankekorda järgides. Toetatava tegevuse detailsed eelarved kulukohtade kaupa kinnitatakse iga-aastase tegevuskava raames. Valikukriteeriumi sisu on kirjeldatud seletuskirja 2. peatüki punktis 7. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus toetatavat tegevust ellu viia Elluviija ja partnerite valiku põhjendused on esitatud 2. peatüki punktis 3. 17  5. Toetatava tegevuse kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Eelnõu panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihti „Tegusad inimesed“. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ elluviimiseks seiratavasse näitajatesse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Regionaalne tasakaalustatus“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja „Tööjõus osalemise määr (15–74)“. Tegevuste väljatöötamisel on jälgitud, et need toetaksid „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, olenemata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest eri sotsiaalsetesse rühmadesse ning sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. Tegevuste ettevalmistamisel analüüsiti, kuidas on võimalik avaldada positiivset mõju horisontaalsete põhimõtete arvestamisel, nagu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise, ligipääsetavuse tagamise, keskkonnahoiu ning tasakaalustatuma regionaalarenguga. Analüüsi tulemus, puutumused horisontaalsete teemadega ja tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid on esitatud lisas 6. Lähtudes horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüsist, leiti puutumus võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ning ligipääsetavuse ja regionaalarengu teemadega, mistõttu panustavad toetatavad tegevused „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“ näitajatesse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja kaudselt näitajasse „Tööjõus osalemise määr (15–74)“. Sekkumise ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvus- fondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelus- fondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeoleku- fondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. Nimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõu kehtestamisel ja toetatava tegevuse elluviimisel tuleb osapooltel juhinduda neist otse. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui norm on ühissätete määrusega reguleeritud, mis omakorda hõlbustab asjakohase regulatsiooni leidmist. Samas ei ole ammendavalt viidatud kõikidele 18 asjakohastele sätetele, mis reguleerivad toetatava tegevuse elluviimise tingimusi või rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevust. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu mõjutab otseselt valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ eesmärkide saavutamist, sest toetatav tegevus lähtub arengukavast. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise eeldatavad tulud Rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevusega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub allkirjastamisel ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu korraldusasutusega, Rahandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga ning rakendus– asutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks INSA-le, ERK-ile, KÜSK-ile, ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile. „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seotud horisontaalsete põhimõtete analüüsi kohta on toimunud konsultatsioonid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. 19