„Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS /kuupäev digiallkirjas/ nr 71 Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023. a määruse nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023. a määruses nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Projekti elluviimise perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev ega hilisem kui kuus kuud taotluste esitamise tähtpäevast. Tegevustoetuse projekti puhul ei või projekti elluviimise perioodi algus olla hilisem kui taotlusvooru aasta 1. november.“; 2) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Projekti elluviimise perioodi võib MARO toetuse saaja taotluse alusel pikendada kuni lõikes 2 nimetatud tähtajani. Kui toetuse saajast mitteoleneval põhjusel projekti käigus ilmnenud ootamatu takistuse, eriolukorra või muu erakorralise seisukorra tõttu ei ole võimalik projekti elluviimise perioodi lõpptähtajast kinni pidada, võib MARO toetuse saaja taotluse alusel projekti elluviimise perioodi pikendada kuni kuus kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtaja.“; 3) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetust antakse järgmistel tingimustel: 1) välisabi projekti sisuks on lõikes 1 nimetatud tegevus või tegevused; 2) välisabi projektile välisvahenditest taotletav toetus on suurem kui § 4 lõikes 1 nimetatud maksimaalne toetussumma; 3) välisabi projekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetus ei ületa 50 protsenti välisabi projekti kohustuslikust minimaalsest omafinantseeringust; 4) välisabi projekti rahastusotsus tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil.“; 4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui toetuse rakendamise käigus tekib taotlusvoorus toetuseks eraldatud vahendite jääke ulatuses, mis võimaldab osaliselt või täielikult rahastada § 14 lõikes 7 nimetatud pingereas esimesena taotluse rahuldamise otsuseta jäänud projekti, küsib MARO taotleja valmisolekut viia projekt ellu hiljemalt § 5 lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks. Taotleja valmisoleku korral teeb MARO taotluse rahuldamise otsuse. Kui taotleja ei ole valmis projekti ellu viima, võib MARO teha ettepaneku § 14 lõikes 7 nimetatud pingereas järgmisele taotlejale.“; 5) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ettemakse suurus on 75 protsenti toetusest ja tegevustoetuse projekti puhul 90 protsenti toetusest. Ettemakse makstakse toetuse saajale välja üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.“; 6) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lõppmakse saamiseks esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses või projektis ette nähtud viisil tõendid tegevuste lõpetamise ning saavutatud tulemus- ja väljundnäitajate kohta. Kui tegevused on lõpetatud ning tulemus- ja väljundnäitajad on saavutatud, teeb MARO lõppmakse.“; 7) paragrahvi 18 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmiselt: „Välja makstavat summat ei vähendata, kui vähenduse maht on väiksem kui 100 eurot.“; 8) paragrahvi 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui projektis kokku lepitud väljund- ja tulemusnäitajad ei saavutata, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Toetust ei nõuta tagasi, kui tagasi nõutav summa on väiksem kui 100 eurot.“; 10) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „§-s 13“ tekstiosaga „§-s 12“. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 2 SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023. a määruse nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrusega tehakse väiksemad muudatused toetuse taotlemise ja menetlemise tingimustesse, lähtuvalt esimese taotlusvooru jooksul ilmnenud täpsustamisvajadustest. Näiteks muudetakse välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetuse tingimusi ning luuakse võimalus vabanevate toetusvahendite kasutamiseks pingereas järgmise projekti rahastamiseks. Ühtlasi leevendatakse tegevustoetuse puhul piiranguid projekti elluviimise perioodi algusele ning suurendatakse ettemaksete määra. Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM) regionaalarengu osakonna nõunik Liis Palumets (611 3139, [email protected]), juriidilise ekspertiisi tegi REM KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (5885 1442, [email protected]). Keelelist kvaliteeti kontrollis REM õigusosakonna keeletoimetaja Leeni Kohal (625 6165, [email protected]). Määruse aluseks on riigieelarve seaduse § 531 lõige 1. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023 määruses nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1. Leevendatakse tegevustoetuse puhul piiranguid projekti elluviimise perioodi algusele ning sellega seoses sõnastatakse ümber § 5 lõige 3. Kui üldjuhul ei saa projektiga alustada hiljem kui kuue kuu möödumisel taotlusvooru tähtajast, et tagada toetusvahendite kasutuselevõtt, siis tegevustoetuse puhul ei pruugi eelmine tegevustoetuse periood olla selleks ajaks veel lõppenud. Uue § 5 lõike 3 sõnastusega võimaldatakse tegevustoetuse projektiga alustada hiljem, ent tingimuseks on, et projekt lõppeks hiljemalt 31. oktoobril taotlusvoorule järgneval aastal. 2. Paragrahvi 5 lõike 4 sõnastust muudetakse, et muuta võimalikuks projekti elluviimise perioodi pikendamine ka muudel juhtudel kui taotlejast mitteoleneva ootamatu takistuse, eriolukorra või muu erakorralise seisukorra puhul, et tagada projektide võimalikult tulemuslik elluviimine. Projekti on võimalik pikendada taotlusvoorule järgneva aasta 31. oktoobrini, taotlejast mitteoleneva ootamatu takistuse, eriolukorra või muu erakorralise seisukorra puhul sellest kuni kuus kuud kauem. 3. Muudetakse välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetuse tingimusi. Varem sai omafinantseeringu toetust taotleda välisabi projektidele, mis olid välisabi fondilt juba toetusotsuse saanud. Sellisel juhul oli raske tõendada omafinantseeringu katmise toetuse vajadust, kuna omafinantseeringu olemasolu peab olema juba välisabi projektile toetuse taotlemisel tõendatud. Seetõttu saab edaspidi välisabi projekti omafinantseeringu toetust taotleda välisabi projektidele, mille toetusotsus ei ole enne taotluste esitamise tähtpäeva veel tehtud. Kindlasummalise makse puhul, kui toetuse väljamakse tehakse saavutatud väljundite ja tulemuste alusel, tekib küsimus, mida pidada välisabi projekti omafinantseeringu katmise projekti puhul saavutatud tulemuseks. Tehes välisabi omafinantseeringu katmise otsuse enne välisfondilt rahastusotsuse saamist, saab saavutatud tulemuseks lugeda välisabi fondi positiivset otsust. Seetõttu peab välisabi fondi rahastusotsus laekuma käesolevast meetmest rahastatava projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ning projekti abikõlblikkuse perioodi määrates tuleb arvestada välisabi fondi otsuste ajagraafikut. Välisabi projekti omafinantseeringu toetuse taotlemise projektile tehakse (kui muud tingimused on täidetud) kõrvaltingimusega rahuldamise otsus. Välisabi fondi positiivse otsuse saabumisel saab lugeda kõrvaltingimuse täidetuks ning projekti tulemuse saavutatuks. Välisabi fondi negatiivse otsuse korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks § 17 lõike 3 p 4 alusel. 4. Toetuse paremaks kasutuselevõtuks lisatakse §-le 15 lõige 4, mis sätestab tingimused toetuse rakendamise käigus tekkinud jääkide kasutuselevõtuks. Jääke võib tekkida erinevatel põhjustel – kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse saanud projekti puhul kõrvaltingimus ei täitu, projekti elluviimine katkestatakse, projekti tulemusi ei saavutata ning toetus nõutakse tagasi jne. Kui toetusvahendid vabanevad piisavalt varakult, saab teha pingereas järgmisele projektile taotluse rahuldamise otsuse, tingimusel, et projekti tulemused on võimalik enne taotlusvoorule järgneva aasta 31. oktoobrit saavutada. 5. Seni on määruse alusel rakendatud 60% suurust ettemaksu määra. Praktikas on see osutunud kolmanda sektori taotlejatele sageli üle jõu käivaks. Seetõttu muudetakse § 18 lõiget 2 ning suurendatakse ettemaksu määra 75 protsendini ning tegevustoetuse projektide puhul 90 protsendini. 6. Paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse ümber selliselt, et toetuse saajal ei ole enam lõppmakse taotluse esitamise kohustust. Maksetaotluse sisestavad e-toetuse süsteemi MARO menetlejad taotleja esitatud lõpparuande põhjal. Ka ettemakse taotluse sisestavad e-toetuse süsteemi MARO menetlejad, mistõttu ettemakse ja lõppmakse menetlusprotseduurid ühtlustuvad. Sellest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 6, mis reguleeris maksetaotluse menetlemist. 7. Paragrahvi 18 lõikesse 5 ja 19 lõikesse 2 viiakse sisse muudatused, millega reguleeritakse vastavalt lõppmakse vähendamise ja tagasi nõutava summa miinimumsuurust, milleks on 100 eurot. Väiksemate lõppmakse vähendamiste ja tagasinõuete menetlemist ei peeta kuluefektiivseks. 8. Paragrahvi 21 lõike 2 punktis 6 parandatakse eksimus, mis puudutas viidet raamatupidamise seaduses sätestatud nõudele raamatupidamislike dokumentide säilitamise tähtaja kohta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõjud Määrusega muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks, mistõttu suureneb toetuse kasutamise efektiivsus ning väheneb halduskoormus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tegevusi ega kulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist. Muudatussätteid rakendatakse 2024. aasta ja järgnevate aastate taotlusvoorude projektidele. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu koostamise aluseks on määruse alusel Peipsiveere ja Setomaa programmide taotlusvoore rakendanud Tartumaa Omavalitsuste Liidu ja Võrumaa Arenduskeskuse ning MTÜ Setomaa Liidu ja Setomaa Vallavalitsuse ettepanekud. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru MARO-dele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Märkused esitanud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekud on arvesse võetud. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler