Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn
Tartu mnt 85, Tallinn 27.11.2024
Digiallkirjastatud
Edastatud e-posti teel:
[email protected]
Riigihanke viitenumber: 281839
Vaidlustaja: Elisa Eesti AS
Registrikood: 10069659
Sõpruse pst 145, 13425, Tallinn
Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm
Advokaadibüroo Sorainen
Rotermanni 6, 10111, Tallinn
Tel: 640 0900
E-post:
[email protected]
[email protected]
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Registrikood: 70007340
Lõkke tn 4, 10122, Tallinn
E-post:
[email protected]
Kolmas isik: Telia Eesti AS
Registrikood: 10234957
Mustamäe tee 3, 15033, Tallinn
E-post:
[email protected]
VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT
Sorainen – 2/3 –
1. SEISUKOHT HANKIJA VASTUSE OSAS
1.1. Vaidlustajal on riigihanke osas 1 vaidlustuse esitamise õigus
1. Kui alustada hankija vastusest vaidlustusele, siis vastuse p-s 2.1 ja 2.2 on hankija võtnud
riigihanke osa 1 kohta ebaõige eelduse vaidlustuse esitamise õigusest RHS § 185 lg 1 mõttes.
See, mida hankija arvab vaidlustatud otsuste õiguspärasusest riigihanke osas 1 või enda soovist
korraldada riigihanke osas 1 uus riigihanke menetlus, ei ole seotud vaidlustaja vaidlustuse
esitamise õigusega riigihanke osas 1.
2. Kui vaidlustuse esitamise õigus sõltuks näiteks sellest, kas hankija peab vaidlustust
„spekulatiivseks“, siis peaks VaKo ju erandita kõik vaidlustused jätma läbi vaatamata, mille
puhul vaidlustajad lõpuks edukad ei ole. Aga see ju ei ole nii, sest vaidlustuse esitamise õigus
sõltub vaidlustaja õiguste puutumusest otsustesse, mitte hankija positsioonist vaidlustuse osas.
3. Nagu vaidlustaja selgitas juba vaidlustuse osas 3, toetudes Euroopa Kohtu, Eesti kohtute
ja VaKo praktikale, on vaidlustajal riigihanke osas 1 vaidlustuse esitamise õigus nii siis, kui
mõlema pakkuja pakkumused kuuluks tagasi lükkamisele, kui ka siis, kui tagasi lükkamisele
kuuluks üksnes kolmanda isiku pakkumus. Esimesel juhul tuleneks vaidlustuse esitamise õigus
isegi teoreetilisest võimalusest osaleda uues riigihankes ja teisel juhul tõsiasjast, et üksnes
kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise korral oleks riigihanke osas 1 ainult üks pakkumus.
4. Selle teema lõpetuseks ei ole hankija ka taotlenud vaidlustuse osalist läbi vaatamata
jätmist, vaid üksnes tervikuna rahuldamata jätmist.
1.2. Hankija seisukoht on vastuoluline
5. Siirdudes hankija vastuse p 2.3 juurde, siis selles väidab hankija, et kõik täidetavad
lahtrid olid märgitud sümboliga „-„. Nagu VaKo saab ka ise RHAD-st veenduda, siis igas
maksumusvormis olid kõik tühjad valged lahtrid selle sümboliga tähistatud. Maksumusvormide
teine rida sisaldas samamoodi selgitust: Pakkuja täidab tabelis kõik tühjad/valged lahtrid tulbas
"Maksumus km-ta" eurodes. Tabelit muus osas muuta ei tohi.
6. Kui lähtuda nüüd sellest hankija vastuse osast ning maksumusvormi päises esitatud
selgitusest, siis ei saa seda kahtepidi mõista – kõik tühjad/valged lahtrid tuli täita. Kolmas isik
tõenäoliselt kõiki valgeid lahtreid ei täitnud, mistõttu peaks ka kolmanda isiku pakkumus olema
hankija sellest seisukohast lähtudes mittevastav.
7. Hankija vastuse p 2.3 kolmandas lõigus on aga esitatud eelnevale vastupidine seisukoht.
Selles lõigus väidab hankija, et lahtrid G7, G13 ja G14 tuli jätta täitmata. Hankija väidab, et see
oli RHAD põhjal selge ja üheselt arusaadav.
8. Vaidlustaja hinnangul ei saa olla selge ja üheselt arusaadav, kui hankija ise selgitab ning
ka maksumusvormi päis sedastab, et pakkuja peab täitma kõik valged lahtrid, kuid samal ajal
ei tule teatud valgeid lahtreid siiski täita.
9. Sellise RHAD ja hankija vastuolulise seisukoha tingimusis, ei saanud ka vaidlustajale
olla üheselt selge, kas hankija on tegelikult soovinud lahtri G29 täitmist või tuleks seal lähtuda
turuosalistele arusaadavast praktikast, et Mobiil-ID kuutasu on vähene osa paketi kuutasust,
mida eraldi üldjuhul ei hinnastata.
10. Hankija võib küll oma vastuse p-s 2.4 väita, et pakkujal pole kaalutlusruumi otsustada,
millise välja täitmine on vajalik või mitte, kuid selge on siin seegi, et hankija pole suutnud isegi
enda koostatud RHAD-s selgelt ette näha, kas kõikide lahtrite täitmine on kohustuslik või ei ole
kohustuslik. Sellises olustikus ei saa vaidlustajale tema võimalikku eksimust negatiivse otsuse
kaudu ette heita. Või kui hankija oli õigustatud seda ette heitma, siis pidanuks seda ette heitma
kõigile pakkujatele, sh kolmandale isikule.
Sorainen – 3/3 –
2. KOLMAS ISIK LÄHTUB OMA VASTUSES EBAÕIGETEST
EELDUSTEST
11. Kolmanda isiku vastusest nähtub esmalt, et kolmas isik on asunud teostama arvutusi
sellest, milline oleks vaidlustaja pakkumuse maksumus, kui korrutada kõnepaketi A eeldatav
kogus maksumusega 0,83 eurot kuus.
12. Nagu hankija saab ka veenduda riigihangete registri teabevahetusest, ei ole vaidlustaja
esiteks arvestanud maksumusega 0,83 eurot kuus. Teiseks on vaidlustaja paketi kuutasu raames
arvesse võtnud eeldatavaid koguseid maksumusvormi lahtrites D29.
13. Isegi kui minna kolmanda isiku arvutuskäiguga osaliselt kaasa ja korrutada lahtrites D29
esitatud kogused kolmanda isiku välja pakutud maksumusega 0,83 eurot kuus ja lisada see veel
kõnepakett A maksumusele juurde, siis ka sellisel juhul oleks vaidlustaja pakkumuse maksumus
riigihanke osades 2 ja 3 soodsam kui kolmanda isiku pakkumuse maksumus. Vaidlustaja on aga
need maksumused (räägime siin summadest mõnikümmend eurot) arvutanud kõnepaketi
maksumuse sisse.
14. Siirdudes kolmanda isiku vastuse p-s 8 väidetule, et tehnilisest kirjeldusest tulenevalt
pidid grupisisesed kõned olema tasuta, mistõttu pidanuks pakkujad jätma lahtrid G7, G13 ja
G14 täitmata, siis maksumusvormist lähtudes ei ole see tõlgendus üheselt mõistetav. Isegi kui
jätta tähelepanuta maksumusvormi päises esitatud vastupidine selgitus, siis real C 15 on hankija
märkinud järgmist: Grupisisesed* kõned ja SMS ei kasuta paketis sisalduvat mahtu.
15. Tärnidega (*) on sealjuures tähistatud üksnes mobiilsideteenuse grupisisesed kõned ja
SMS-id, kuid mitte VoiP telefoniteenuse grupisisesed kõned. Seegi viitab tõdemusele, et isegi
kui hankija oli soovinud maksumusvormis ette näha mingeid erisusi selle päises esitatud selgest
kohustusest, siis polnud tal seegi õnnestunud.
Lugupidamisega
Kadri Härginen Mario Sõrm
vandeadvokaat vandeadvokaat