Riskijuhtimise korra kinnitamine

KÄSKKIRI 27.11.2024 nr 1-2/24/80 Riskijuhtimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. Kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riskijuhtimise korra. 2. Tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 13.10.2021 a. käskkirja nr 1-2 /0236 " Riigi Tugiteenuste Keskuse riskijuhtimise korra kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Maarja Käis  Kinnitatud peadirektori käskkirjaga 27.11.2024 nr 1-2/24/80 Riskijuhtimise kord (K5) Protsess: Riskide juhtimine Protsessi omanik: Kvaliteedijuht Versioon: 5 Kinnitatud: {regDateTime} Riskijuhtimise kord sisaldab: 1. Üldpõhimõtted 2. Mõisted ja lühendid 3. Riskijuhtimise korraldus RTK-s 4. Toetuste valdkonna riskijuhtimise korraldus 5. Riskide määratlemine (tuvastamine) ja jaotamine kategooriatesse 6. Riskide hindamine 7. Riskide maandamine ja maandamistegevuste seire 8. Riskihindamise tulemuste kontrolljälg 9. Tööprotsess 1. Üldpõhimõtted  Sisu ja eesmärk: Riskijuhtimise kord kirjeldab Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riskijuhtimise baaspõhimõtteid riskijuhtimise korraldamise, rakendamise, seire ja kasutatavate metoodikate osas. Riskijuhtimine on strateegilise juhtimise osa, see on pidev ja arenev protsess, mis algab strateegiliste eesmärkide väljatöötamisega ja hõlmab kogu organisatsiooni tegevust kuni detailsete tegevuskavadeni. Lisaks asutuse riskide juhtimisele on RTK ülesandeks korraldusasutusena (KA) ja riikliku kontaktasutusena (RKA) koordineerida riskide juhtimise protsessi administratsiooni üleselt toetuste valdkonnas, koondades kõigi rakendusasutuste (RA) ja rakendusüksuste (RÜ) riskialast infot. Riskijuhtimise eesmärgiks on anda juhtkonnale põhjendatud kindlus eesmärkide täitmise osas, tagada põhiprotsesside toimimine ja ennetada pettusi, viies RTK tegevusega kaasnevad riskid vastuvõetava tasemeni, võttes selleks ette tegevusi, mis maandaksid riskide esinemise tõenäosust, riskide realiseerumise mõju või mõlemaid korraga. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad tegevused on: o sündmuste tuvastamine ja hindamine, mis võivad avaldada mõju strateegiliste eesmärkide saavutamisele; o riskijuhtimise meetmete rakendamine riski realiseerumise tõenäosuse ja sellega kaasneva kahju vähendamiseks, et viia RTK tegevusega kaasnevad riskid vastuvõetava tasemeni; o strateegilisel ja operatiivsel planeerimisel riskidega arvestamine; 1  o riskide maandamistegevuste seire.  Kasutusulatus: Kõik RTK töötajad, eeskätt riskijuhtimise, sh riskihindamise ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud isikud.  Vastutajad: RTK riskijuhtimise põhimõtted (käesoleva töökorra) kinnitab ja tagab koostöös juhtkonnaga asutuse riskijuhtimise protsessi rakendamise sh otsused riskijuhtimise valdkonnas, RTK peadirektor. Riskijuhtimise valdkonna toimimist koordineerib kvaliteedijuht. Rollid ja vastutused riskijuhtimise protsessis RTK juhtkonna ülesandeks on:  määrata aktsepteeritavad riskitasemed (millised on olulised ja millised väheolulised riskid);  vaadata üle määratletud riskid, nende astmed ja maandamistegevused ning vajadusel muuta ja täiendada;  määrata riskide maandamistegevuste ellurakendamise eest vastutajad ja tähtajad tegevuskavas;  hinnata organisatsiooni riskid, mille mõju võib avalduda korraga mitmes tegevusvaldkonnas või struktuuriüksuses ja planeerida nende maandamistegevused;  teostada perioodilist seiret riskijuhtimise süsteemi toimimise ja maandamistegevuste rakendamise üle. Osakonnajuhataja ülesandeks on:  tõsta töötajate teadlikkust riskijuhtimisest;  otsustada, kuidas osakond oma tegevusvaldkonnaga (edaspidi ka teenus/teenused) seotud riskid koondab (moodustab töörühma, arutab mõnel regulaarkoosolekul, vms). Lähtutakse optimaalsuse põhimõttest tagades seejuures kvaliteetne ja asjakohane hindamistulemus ja vajalikul määral kaasatus;  tagada, et kvaliteedijuhile edastataks info riskihindamise tulemustest ja planeeritavatest maandamistegevustest;  tutvustada vastavasisulisel üritusel osakonna teenuse/teenustega seotud strateegilisi eesmärke, kaardistatud riske koos planeeritavate maandamistegevustega;  juhtida osakonnaga seotud riske igapäevaselt ning anda koos tegevuskava täitmise aruandega ülevaade olulisematest riskidest ja maandamistegevuste rakendamisest;  teavitada vastava valdkonna eest vastutavat juhti uutest ilmnenud riskidest ning planeeritavatest maandamistegevustest. Kvaliteedijuhi ülesandeks on:  koordineerida riskijuhtimise protsessi;  koolitada ja nõustada RTK töötajaid riskijuhtimise metoodikate rakendamises;  koondada riskide hindamise tulemused tuues eraldi välja üldjuhtimisega seotud (horisontaalsed) riskid;  viia vajadusel pärast juhtkonna poolset arutelu riskide koondnimekirja sisse täiendused ning tagada riskihindamise tulemuste säilimine ja avalikustamine kogu organisatsioonile; 2   korraldada töötajate teavitamine riskidega seotud informatsiooniga;  analüüsida riskide hindamise protsessi toimimist ning teha RTK juhtkonnale ettepanekuid riskide hindamise töökorra muutmiseks. Järelevalve riskieksperdi ülesandeks on:  RTK toetuste valdkonna ja administratsiooniülese (SF; Norra/EMP jm) riskide hindamise korraldamine;  asutuste nõustamine ja juhendamine riskijuhtimise metoodikate rakendamisel;  asutuste riskihindamiste tulemuste koondamine;  tuvastatud riskide juhtimine ja maandamistegevuste järelevalve. Asutuste (RA-d ja RÜ-d) ülesandeks on:  järgida KA poolt antud juhiseid (vormid, metoodika) ja ajakava riskihindamise läbiviimiseks;  määrata isik, kes asutuses riskihindamise eest vastutab ja kes on KA-le kontaktisikuks;  tuvastada ja hinnata riskid ning esitada riskihindamise tulemused KA-le;  planeerida maandamistegevused koos ajakava ja vastutajaga;  seirata maandamistegevuste elluviimist ning esitada KA-le ülevaate oluliseks hinnatud riskide seisust. Riskide hindajate ülesandeks on:  tuvastada teenuse osutamisega seotud riskid;  hinnata määratletud riskide avaldumise tõenäosust ja mõju;  määrata tuvastatud riskide maandamistegevused. Kõigi RTK töötajate ülesandeks on:  mõista, et nad kõik mõjutavad riskijuhtimist ja osalevad selles;  teada enda vastutust riskide osas;  edastada info tuvastatud probleemidest, õigusaktidele mittevastavusest ja ebaseaduslikust tegevusest vastavale juhtimistasemele või institutsioonile;  anda juhtkonnale süstemaatiliselt ja operatiivselt infot võimalike uute riskide ning olemasolevate sisekontrollimeetmete ja seotud vigade kohta. Viited: 1. RTK põhimäärus 2. RTK arengukava 2. Mõisted ja lühendid Risk – võimalik oht, et mingi sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste kompleks) või tegevusetus võib põhjustada vara või maine kaotuse ning mõjutab asutuse eesmärkide/asutusele pandud ülesannete tulemuslikku täitmist. 3 Riskijuhtimine – riskide suhtes ette võetavad kooskõlastatud tegevused ehk organisatsiooni riskide määratlemise, hindamise, haldamise (maandamise) ja seire pidev protsess, mille eesmärk on toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimine on iga töötaja sh juhi ülesanne. Riskide määratlemine – olemasolevate ja/või tulevikus tekkivate riskide tuvastamine. Riskikategooriad – kokkulepitud riskide grupid, kuhu alla on liigitatud kõik organisatsiooni riskide nimekirjas olevad riskid. Riskihindamine – riski avaldumise tõenäosuse ja mõju hindamine. Riski mõju – kahju või tagajärg, mida võib põhjustada konkreetse riski avaldumine/realiseerumine RTKle/riski realiseerumise tulemusena tekkiv kõrvalekalle oodatavast tulemusest või eesmärgist. Riski tõenäosus – sündmuse toimumise/riski avaldumise võimalus ehk kui tõenäoliselt/tihti võiks risk avalduda. Riski aste/riski hinnang – RTK sisemine hinnang riski suurusele võttes arvesse riski tõenäosust, mõju ning olemasolevaid sisekontrollimeetmeid. Riski tase – riskivalmidus, mida juhtkond on valmis aktsepteerima väärtuse loomisel/eesmärkide saavutamisel. Riskivalmidus – riskid ja nende suurus, mida organisatsioon on valmis võtma. Riskivalmidus peaks alati olema riskitaluvusest väiksem. Riskitaluvus – hinnanguline maksimaalne risk, mida organisatsioon suudab taluda kahjustamata oma eesmärkide saavutamist. Riskide maandamine (maandamistegevused) – tegevused, mis on ette võetud või võetakse selleks, et vähendada riski avaldumise tõenäosust või riski avaldumisel selle negatiivset mõju. Riskide nimekiri – organisatsiooni ajakohastatud riskide nimekiri, mis on jaotatud riskikategooriateks või põhivaldkondadeks. JKS – juhtimis- ja kontrollisüsteem KA – struktuurivahendite korraldusasutus RA – rakendusasutus RKA - riiklik kontaktasutus Norra/EMP programmides RÜ – rakendusüksus RM SAO – Rahandusministeeriumi siseauditi osakond 3. Riskijuhtimise korraldus RTK-s 3.1. Riskijuhtimine toimub lähtudes püstitatud strateegilistest eesmärkidest, arvestades täiendavalt konkreetsete põhiprotsesside eesmärke. Riskide juhtimine toimub kõikides tegevusvaldkondades vähemalt kahel tasandil. Juhtkonna tasandil toimub kriitiliste ja tingimuslike riskide juhtimine ja seire. Struktuuriüksustes toimub kõigi teenusega seotud riskide maandamine lähtuvalt otstarbekusest ja maandamiseks planeeritud tegevustest. 3.2. Riskijuhtimise protsessi osadeks on:  Riskide tuvastamine  Riskide hindamine 4   Riskide maandamine ja maandamistegevuste seiramine 3.3. Riskide hindamisel lähtutakse RTK teenuste loetelust. Erandina hinnatakse ka mitme teenuse osutamisega seotud riske. ISO annab vajadusel sisendit ka põhiteenuste riskihindamisse. Organisatsiooni ülesed riskid tuvastavad ja hindavad tugivaldkondade juhid ja spetsialistid ning juhtkond. 3.4. Riskide määratlemine, hindamine ja maandamistegevustes kokku leppimine toimub 1 (üks) kord aastas enne RTK tegevuskava üle vaatamist, olles oma tulemustega selle sisendiks. 3.5. Riskide vähendamine toimub majanduslikel kaalutlustel ja otstarbekusel. 4. Toetuste valdkonna riskijuhtimise korraldus 4.1. RTK ülesandeks toetuste valdkonna riskide juhtimisel on administratsiooni üleselt koordineerida riskijuhtimise protsessi ja riskialase info haldamist, et tagada toetuste valdkonna riskide üheaegne ja ühetaoline hindamine ning ülevaade kogu administratsioonis avalduda võivatest riskidest, mis võimaldab ühtsemalt planeerida ja viia ellu maandamistegevusi. 4.2. Riskide hindamisel toetuste valdkonnas lähtutakse EL õigusaktides ja juhendites sätestatud nõuetest. Detailne tööprotsess on kirjeldatud toetuste valdkonna töökorras peatükis 2.3.13. JKS ja meetmepõhiste riskide hindamise, juhtimise ja maandamistegevuste seire protsess. 4.3. Toetuste valdkonna riskijuhtimise protsessi koordineerib TAO järelevalve riskiekspert, kes korraldab toetuste valdkonna riskide hindamist nii RTK sees, kui koondab ka väljast tuleva (RA- de ja RÜ-de) riskihindamise tulemused. 4.4. Asutuse määratud kontaktisiku kaudu toimub informatsiooni vahetamine KA ning vajadusel teiste RA-de ja RÜ-de vahel, kontaktisik osaleb KA poolt korraldatud riskide hindamisega seotud seminaridel ja koolitustel. 5. Riskide määratlemine (tuvastamine) ja jaotamine kategooriatesse 5.1. Riskid määratletakse lähtuvalt RTK arengukavas toodud teenuste loetelust. 5.2. Riskid jagunevad sisemisteks ja välimisteks riskideks. Riskide tuvastamisel keskendutakse eelkõige sisemistele riskidele, ehk sellistele riskidele, mis tulenevad RTK juhtkonna ja/või selle struktuuriüksuse/struktuuriüksuste tegevusest ning mille maandamine on RTK pädevuses kuid tuuakse välja ja arvestatakse ka olulisemate väliste riskidega. 5.3. Riskide tuvastamisel võetakse arvesse eelnevate riskihindamiste tulemusi, juba realiseerunud riske, auditite ja hindamiste tulemusi, muudatusi väliskeskkonnas ja muudatusi tegevustes. 5.4. Riski tuvastades kirjeldatakse järgmised andmed:  Riski nimetus – lühike ja täpne nimetus sellest, mis võib eesmärgi täitmist takistada  Riski kirjeldus – lühike kirjeldus sellest, miks võib valesti minna ehk põhjused ja millist mõju see teenuse eesmärgi täitmisele avaldab  Riski kategooria – millisele valdkonnale riski realiseerumine enim mõju avaldab 5.5. Riskid kategoriseeritakse vastavalt sellele, millele nad enim mõju avaldavad järgmiselt: Strateegiline risk seotud strateegilise eesmärgi täitmisega, risk, mille realiseerumine seab ohtu RTK strateegiliste eesmärkide saavutamise 5  Tööprotsesside riskid riskid mis on tingitud ebaselgetest bürokraatlikest või puuduvatest tööprotsessi kirjeldustest Finantsrisk risk, mille realiseerumine toob kaasa (tõsise) rahalise kaotuse, mõju eelarvele (eelarvevahendite puudumine, puudulik/vigane finantsplaneerimine, vale tulu/kulude jaotus, puudulik/vigane aruandlus) Mainerisk mõjutavad negatiivselt asutuse tajumist kolmandate osapoolte poolt ehk reputatsiooni avalikkuse silmis, negatiivne avalikkuse tähelepanu RTK suhtes, mis toob, sõltumata selle tõesusest, kaasa usaldusväärsuse kahanemise IT risk riskid, mis mõjutavad RTK tegevust pakutavate teenuste kättesaadavuse osas (näiteks IT arendusprojektid, kriitiliste infosüsteemide talituspidevuse tagamine, teenuste osutamine/kättesaadavus) Personali risk asutuse juhtide ja töötajatega (nende värbamise, tasustamise, oskuste jms) seotud riskid Juhtimisrisk üldjuhtimisega seonduv (eestvedamine, planeerimine, järelevalve, kohustuste lahususe tagamine, info liikumine, juhendamine) Töökeskkonna risk töökeskkonna ja tervisekaitsenõuetega seotud riskid Aruandlusrisk riskid, mille tulemusena võib langetada valesid juhtimisotsuseid (valeandmed, andmesisestuse vead, aruannete usaldusväärsus) Seadusandlus/ seaduse muudatustest või poliitilistest otsustest tingitud riskid, mis ei poliitiline keskkond võimalda täita algset eesmärki või võetud kohustusi Väliskeskkonna risk riskid, mis tulenevad väliskeskkonnast ja mille mõjutamine ei ole RTK kontrollida Pettuse/ kahju, mis tuleneb tegudest, mille eesmärgiks on pettus, korruptsiooniriskid seadusevastane vara omandamine või õigusaktidest, organisatsiooni regulatsioonide tahtlik täitmata jätmine 6. Riskide hindamine 6.1. Riski hindamine on riski tõenäosuse ja olulisuse kombinatsioon - koosmõju. 6 6.2. Riske hinnatakse skaalal 1-4, andes hinnangu nii riski mõjule kui esinemise tõenäosusele vastavalt järgnevalt tabelis esitatud tähendustele. Mõju hindamine Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus 1 tähtsusetu riski avaldumisel ei ole käimasolevad ja planeeritavad tegevused mõju häiritud, riski ei oma olulist mõju eesmärgi täitmisele 2 vähene mõju riski avaldumisel on küll tegevused ja eesmärkide täitmine häiritud, kuid see ei põhjusta olulist lisaressursside (aeg, raha, teadmised jne) vajadust ja eesmärgid on saavutatavad 3 oluline mõju riski avaldumisel on tegevused oluliselt häiritud ja eesmärkide saavutamiseks on vaja lisaressursse (aeg, raha, teadmised jne) 4 kahjustav mõju riski avaldumisel ei ole seatud eesmärke võimalik saavutada (suur rahaline kaotus, maine kadu, vigastuste oht, asutuse tegevus ei vasta mõnes olulises küsimuses õigusnormidele) Tõenäosuse hindamine Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus 1 vähetõenäoline riski avaldumine on pigem teoreetiline 2 võimalik riski avaldumine on teoreetiliselt küll võimalik, aga praktilisi juhtumeid ei ole 3 tõenäoline riski avaldumise on nii teoreetiliselt kui praktiliselt võimalik, riski avaldumise tõenäosust toetavad üksikud olemasolevad juhtumid 4 vältimatu risk on varem juba avaldunud või on vältimatu riski avaldumine tulevikus 6.3. Riski koondhinnete (mõju ja tõenäosuse korrutise) alusel määratletakse riskide olulisus ehk riskiaste. Riski astme määratlemisel juhindutakse alljärgnevast skaalast: Riski aste Skoor Olulisuse määratlus Madal risk 1-4 Probleemid, mis vajavad perioodilist jälgimist, kuid ei nõua spetsiaalseid uusi tegevusi. Tingimuslik 6-9 Probleemid, mis nõuavad pidevat jälgimist ning mille risk maandamiseks on vajalik koostada tegevuskava. Kriitiline risk 12-16 Probleemid, mis nõuavad kohest tegutsemist spetsiaalse tegevuskava alusel. 7 7. Riskide maandamine ja maandamistegevuste seiramine 7.1. Riskide maandamistegevused planeeritakse eelkõige kõrge riskihindega tingimuslikele ja kriitilistele riskidele (punktidega 6-9 ja 12-16), millede realiseerumine võib takistada organisatsiooni eesmärkide täitmist. Selles etapis hinnatakse ka asutuse riskivalmidust ning juhul, kui riski ollakse valmis aktsepteerima, ei pea riskile täiendavaid maandamistegevusi sõnastama. 7.2. Maandamistegevused planeeritakse koos tähtaja ja vastutajaga riskihindamise tabelisse. 7.3. Riskid, mille maandamise kulu on suurem kui potentsiaalne kahju, võetakse teadmiseks ja aktsepteeritakse, vastav märge aktsepteerimise kohta tehakse ka riskihindamise tabelisse. 7.4. Osakonnad vaatavad maandamistegevused ja nende tulemuslikkuse üle tegevuskava seire raames ja riskide ülevaatamisel. Juhtkond vaatab maandamistegevused üle kord poolaastas. 7.5. Toetuste valdkonna riskide kohta palub KA ülevaadet maandamistegevuste rakendamise seisust üks kord aastas. Mais esitavad RA-d ja RÜ-d KA-le ülevaate eelmise kalendriaasta lõpus sõnastatud tingimuslike ja kriitiliste riskide maandamismeetmete rakendamise hetkeseisust. 8. Riskihindamise tulemuste kontrolljälg 8.1. RTK riskihindamise tulemused säilitatakse dokumendihaldussüsteemis. Maandamistegevuste ülevaatuste tulemused kajastuvad tegevuskava ülevaatustes. 8.2. KA säilitab RÜ-de ja RA-de edastatud riskide hindamise tulemused, KA riskide hindamise tulemused ning iga-aastased kokkuvõtvad koonddokumendid riskide hindamise tulemustest. 8.3. Riske hindav asutus peab vastavalt kohalduvale struktuuritoetuse seadusele säilitama asutuse riskide hindamisega seotud dokumendid (metoodika, hindamise tulemused, maandamistegevuste info). 9. Tööprotsess Nr Tegevus Vastutaja Tähtaeg / kestvus 1. RISKIHINDAMISE ETTEVALMISTUS 1.1 Vaatab üle ja kooskõlastab RTK Kvaliteedijuht August juhtkonnaga ning vajadusel RM SAO juhiga riskihindamise protsessi ja metoodika. 1.2 Teavitab osakonnajuhatajaid riskide Kvaliteedijuht September hindamise protsessi algusest ning saadab välja juhendava e-kirja koos riskide hindamise vormiga ning konkreetse ajakavaga. Planeerib juhtkonna poolse riskide ülevaatuse aja. 1.3 Otsustab, kuidas osakond oma Osakonnajuhataja September tegevusvaldkonnaga seonduvad riskid koondab. 8 Nr Tegevus Vastutaja Tähtaeg / kestvus 1.4 Teavitab RA-sid ja RÜ-sid riskide Järelevalve riskiekspert September hindamise protsessi algusest ning saadab välja juhendava e-kirja koos riskide hindamise vormiga ning konkreetse ajakavaga. 1.5 Viib vajadusel riskide hindajatele läbi Kvaliteedijuht/ järelevalve Oktoober riskide hindamise metoodikat ja riskiekspert ajakava tutvustava infotunni. 2. RISKIHINDAMISE LÄBIVIIMINE 2.1 Viivad läbi osakonna Riskide hindajad Oktoober tegevusvaldkonnaga seonduvate riskide hindamise lähtudes käesolevas töökorras kokku lepitust. 2.2 Edastab riskide hindamise tulemused Osakonnajuhataja või tema November kvaliteedijuhile /toetuste valdkonnas poolt määratud isik järelvalve riskieksperdile. 2.3 Konsolideerib riskid moodustades Kvaliteedijuht/järelevalve November koondnimekirja RTK riskidest/toetuse riskiekspert valdkonna riskidest. 2.4 Edastab riskide hindamise tulemused Peadirektor Pärast RM SAO-le. vastavasisulise tööülesande saamist 3. MAANDAMISTEGEVUSTE VAJADUSE HINDAMINE JA MAANDAMISTEGEVUSTE PLANEERIMINE 3.1 Määrab aktsepteeritavad riskitasemed RTK juhtkond November ehk otsustab, millised riskid vajavad täiendavaid maandamistegevusi. Võib nimekirja muuta ja täiendada. Määrab oluliste riskide osas maandamistegevuste ellurakendamise tähtajad ja vastutajad RTK tegevuskavas. 3.2 Viib vajadusel pärast juhtkonna Kvaliteedijuht November, poolset arutelu riskide koondnimekirja detsember sisse täiendused ning registreerib selle dokumendihaldussüsteemis. Korraldab riskide nimekirja töötajatele avalikustamise. 3.3 Otsustab väheoluliste riskide Osakonnajuhataja November, maandamistegevuste lisamise detsember 9 Nr Tegevus Vastutaja Tähtaeg / kestvus osakonna sisestesse dokumentidesse (osakonna tegevuskava vmt). 3.5 Tutvustab vastavasisulisel üritusel Osakonnajuhataja töötajatele osakonna strateegilisi eesmärke, tuvastatud riske koos olulisemate planeeritavate maandamistegevustega. 4. RISKIDE MAANDAMISTEGEVUSTE SEIRE 4.1 Koordineerib riskide ja Kvaliteedijuht/järelevalve maandamistegevuste fikseerimist ning riskiekspert teavitab osakonnajuhatajaid täiendamise vajadusest. Jälgib riskide maandamistegevuste elluviimist. 4.2 Annab tegevuskava ülevaatamise Osakonnajuhataja 3x aastas raames RTK juhtkonnale tagasisidet oluliste riskide maandamistegevuste elluviimisest koos tegevuskava täitmise aruandega. Lisaks teavitab realiseerunud ja uutest ilmnenud riskidest ning annab ülevaate planeeritavatest maandamistegevustest. 4.3 Seirab riskide maandamistegevuste RTK juhtkond 2x aastas elluviimist, hinnates selle käigus oluliste riskide maandamiseks ellu viidud tegevuste tulemuslikkust ning jätkutegevuste vajadust. 4.4 Täiendab RTK riskide Osakonnajuhataja Jooksvalt koondnimekirja ja riskide hinnanguid kui leitakse, et on ilmnenud uus risk või hinnang olemasolevale riskile on oluliselt muutunud. 10