Jäätmete ringluusevõttu määrus

MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/24/75 Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021– 2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ meetme 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine” sekkumises nr 21.2.4.15 „Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine“. (2) Toetust eraldatakse 2024–2027 riigi eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. § 2. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis vastab ühendmääruse § 15 lõike 1 tingimustele; 2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad; 3) alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile; 4) ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 5) jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks on jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist; 6) jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 7) jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus on jäätmete töötlemine selleks, et saadud materjal suunata lõplikku ringlussevõtu protsessi; 8) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga; 9) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 10) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma; 11) ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. Selle ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks; 12) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele; 13) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile; 14) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja kriteeriumidele; 15) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad; 16) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald. 17) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eestis tekkivate jäätmete ringlussevõtu võimekust. (2) Toetuse andmise tulemusel võetakse Eestis rohkem jäätmeid ringlusse ning jäätmeandmete edastamine on efektiivsem. (3) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse, milleks on ringmajanduses toetatavad ettevõtjad. (4) Toetuse tulemusena panustatavad § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevused rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on esmase toorme sääst projektidega. (5) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes“ eesmärkide saavutamisse. (6) Määruse nõuetele vastavad projektid panustavad Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Majandus - Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) ressursitootlikkus; 2) kasvuhoonegaaside netoheide ekvivalenttonnides; 3) ringleva materjali määr; 4) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, kohaldub tegevustele väljaspool Harjumaad. (7) Toetuse andmisel on projektitäiendavad spetsiifilised näitajad: 1) ringlussevõtuks ettevalmistatud jäätmete kogus tonnides aasta kohta § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul; 2) ringlusse võetud liigiti kogutud jäätmete kogus, tonnides aasta kohta § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul; 3) jäätmetega seotud digilahenduste arv § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul; 4) projekti tulemusel välditav kasvuhoonegaaside heide CO2 ekvivalenttonnides aastas (t(CO2e)/a) § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse puhul. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse ja millega viiakse ellu järgmised tegevused: 1) jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamine, kui edasine ringlussevõtt on tõendatud; 2) liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtt; 3) jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahenduste väljatöötamine. (2) Toetust ei anta: 1) jäätmete termilise töötlemise süsteemide arendamiseks, välja arvatud juhul, kui termilise töötlemise tulemusel toimub jäätmete ringlussevõtt; 2) jäätmekütuse tootmise ja seda ettevalmistavate tegevuste arendamiseks. Jäätmekütuse tootmist ettevalmistavate tegevustena käsitatakse jäätmete sortimist, segamist, purustamist, sõelumist, kui nende tegevuste saaduseks on materjal, mida olulisel määral kasutatakse jäätmekütuse tootmiseks; 3) lõikes 1 nimetatud tegevusteks, kui tegemist on oma tegevuses tekkinud jäätmetega; 4) enne taotluse esitamist ellu viidud tegevusteks; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 esitatud tegevusvaldkondade projektidele. (3) Plastijäätmete pürolüüsi toetatakse tingimusel, et põhisaadust kasutatakse kvaliteetse ümbertöötatud plasti tootmiseks ning protsessi käigus kõrvalsaadusena tekkiv kütus kasutatakse samas pürolüüsiprotsessis täielikult ära. (4) Määruse alusel toetavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulise kahju vältimise põhimõttega artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärkidele. (5) Toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. (6) Määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 toetatavate tegevuste puhul peab kasutatama parimat võimalikku tehnikat vee säästmiseks ning reovee käitlemiseks, kogumiseks ja töötlemiseks. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. § 6. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust. (2) Riigiabi antakse kas: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 2) protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel; 3) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 2 punktide b–d alusel. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. (4) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. (5) Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. (6) Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. (7) Abi ei vabasta jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega kohustustest, mis on seotud nende jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu või riikliku õiguse alusel, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest, mida võib pidada ettevõtja tavakuludeks. (8) Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (9) Abi andmisel kohaldatakse VTA määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot. (10) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega VTA määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole lubatud. (12) Seoses riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega tuleb rakendusüksusel: 1) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. (2) Abikõlblikud on järgmised määruse § 5 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud §-s 9 sätestatud piirmäärade ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt: 1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud; 2) seadmete liisimise kulud, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil, tingimusel, et projekti lõppedes läheb asja omandiõigus üle toetuse saajale; 3) investeeringutega seotud seadistamise kulud; 4) tarkvarakulud, mis on vajalikud § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks ning juurutamiseks, sealhulgas tarkvarade omavahelise liidestamisega kaasnevad kulud; 5) digitaliseerimise kulud, mis on seotud § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimisega; 6) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud teavitusnõude täitmiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.05.2022 nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“; 7) regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi; 8) protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antava abi korral on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 29 lõikes 3 nimetatud kulud; 9) ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ettenähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi; 10) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest; 11) taristuobjekti kliimakindluse tagamise hindamise kulud. (3) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses. (4) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) projektijuhtimise kulu alla 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral; 2) kulu sõiduki soetamiseks või rendiks; 3) kinnisvara ostmise või rentimise kulu; 4) üld- ja tegevuskulud; 5) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu; 6) riigiabi eeskirjade kohaselt abikõlbmatu kulu. (5) Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. (3) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 18 kuu võrra ületamata lõikes 1 sätestatud tähtpäeva. § 9. Toetuse piirsumma ja osakaal ning taotlemiseks avatavad tegevused (1) Ühtekuuluvusfondi toetuse taotlusvoorude eelarved, ajakavad ning taotlusvoorus toetatavad jäätmeliigid kinnitab taristuminister käskkirjaga. (2) Toetuse piirsummad on järgmised: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste korral on toetuse minimaalne summa 200 000 eurot ja maksimaalne summa 3 000 000 eurot projekti kohta; 2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse korral on toetuse minimaalne summa 10 000 eurot ja maksimaalne summa 150 000 eurot projekti kohta. (3) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, antakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. (4) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide antud tagastamatut ja tagastatavat abi. (5) Kui abi puhul ei ole tegemist riigiabiga, on toetuse osakaal kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest. (6) Kui abi antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse osakaal kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest. (7) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas on abi osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest. (8) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest. (9) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Viru maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest. (10) Kui abi antakse protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti ning keskmise ja väikeettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest. (11) Kui abi antakse ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest. Nõuded taotlejale ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda äriühing. (2) Toetuse taotleja peab vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele. (3) Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuded ning esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise otsuse alusel tehtavaid makseid. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste elluviimise asukoht; 2) kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt ning paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 tegevuste elluviimise puhul selgitused parima võimaliku tehnika rakendamise kohta vee säästmiseks. 3) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 4) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil; 5) projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel ning kinnitus, et investeeringut kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse saamist; 6) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused; 7) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 8) võrreldavad hinnapakkumused ning nende saamiseks tehtud hinnapäringud ja projekti eelarve kindlasummalise makse kasutamiseks; 9) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust juhul, kui toetust küsitakse üldise grupierandi määruse alusel; 10) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 8 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga; 11) projekti äriplaan ja finantsanalüüs, mis on koostatud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi ning mis ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui üks aasta sealhulgas esitatakse projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutus; 12) jäätmete ringlussevõttu tõendavad dokumendid, mis tõendavad jäätmetest saadava toote vastavust rahvusvahelisele, Euroopa või Eesti standardile või jäätmeseaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele või ELi jäätmete lakkamise määruses kehtestatud nõuetele või et jäätmetest toodetud tooteid ei ole võimalik eristada looduslikust toorainest toodetud toodetest; 13) jäätmete potentsiaalse ringlussevõtja huvikiri, mis tõendab tema võimekust ja tahet taotleja ringlussevõtuks ettevalmistatud jäätmed ringlusse võtta, kui toetust taotletakse jäätmete ringlussevõttu ettevalmistavaks tegevuseks; 14) taotleja kirjalik kinnitus, milles jäätmete ringlussevõttus ettevalmistavaks tegevuseks toetuse taotleja kinnitab, et edasine jäätmete ringlussevõtt toimub käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 sätestatud tingimustele; 15) kinnitus, et taotlus ei sisaldada tegemisel olevaid või tehtud töid; 16) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 17) selgitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta riigiabi nõuetele asjakohaste lisadega rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi; 18) kinnitus, et projekti tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja on taotluses märgitud tingimustel teostatavad ega ole vastuolus § 10 lõikes 3 sätestatud tegevustega; 19) kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseisule kohaldatakse ühendmääruse lisa 3 B-osa; 20) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik; 21) kinnitus, et taotleja tegutseb projekti elluviimisel heas usus ja kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatuga; 22) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 tegevuse elluviimise puhul tarkvara erilahenduse tellimisel esitatud projektiplaan. (3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu tulemusel. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 12. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine (1) Toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu eelarve ammendumiseni. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotlusvooru eelarved ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga, ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarved peavad vastama käesoleva paragrahvi lõikele 3. (3) Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. (4) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse juht käskkirja alusel. Taotlusvooru peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. (5) Projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §-s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas. (6) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste vastuvõtu alguse päevale ühendmääruse § 5 lõige 2. (7) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (8) Rakendusüksus võib anda taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni kümne tööpäevase tähtaja (9) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. (10) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada. (11) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud nõuded. § 13. Valikukomisjoni moodustamine ja selle tegevus (1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget ning üks Keskkonnaameti nimetatud liige. Rakendusüksus võib kaasata eksperte. (2) Valikukomisjoni liikmed peavad: 1) vastama perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. (3) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. (4) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. § 14. Projektide hindamine, vastavus-, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Toetuse taotlemisel § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks hindab rakendusüksus, kas taotluses on täidetud esmase toorme säästu vastavuskriteerium käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt. (2) Esmase toorme säästuna arvestatakse ringlusse suunatud jäätmete kogust. Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga suunatakse ringlussevõttu vähemalt 3 kilogrammi jäätmeid aastas iga toetusena saadud euro kohta. (3) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest: 1) projekti kooskõla riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele, on suunatud §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ja §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele ning saavutatakse § 3 kohane tulemus; 2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad § 5 lõikes 1 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik; 3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik ning ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud tulemuste saavutamiseks; 4) taotleja on suutlik projekti ellu viima, mis on täidetud, kui taotlejal on olemas omafinantseering, kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tagada projekti tegevuste elluviimine ja tulemuste kestlikkus kavandatud viisil; 5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud määruse § 3 lõikes 6. § 15. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab §-s 14 nimetatud kriteeriumidele. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused; 3) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 4) hangete läbiviimise ja kontrolli nõuded, välja arvatud kindlasummaliste maksete kohaldumisel; 5) kindlasummaliste maksete kohaldumisel nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused. (3) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. (4) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. (5) Kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse rahuldamise otsuses projekti tulemus ja toetuse summa. (6) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates, lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud infost. (7) Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks projekti tegevuste kavandatud mahus elluviimine. (8) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumidele. § 16. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. (5) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. § 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi. (3) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt. (4) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. (6) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras ning kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatu kohaselt; 2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui muudatusega võib kaasneda projekti tulemuse saavutamata jäämine olulises osas. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses toodu korras. Toetuse saaja õigused ja kohustused § 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muuhulgas: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt on toetuse saaja kohustatud võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 3) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja projektis märgitud tulemuse saavutamise; 4) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) §-s 18 sätestatu kohaselt; 5) tagama Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase teavitamistegevuse; 6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest. (3) Toetuse saaja teeb hanked järgmiste nõuete kohaselt: 1) toetuse saaja teeb riigihanke ja ostumenetluse ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt; 2) rakendusüksus sätestab vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses kohustuse esitada enne riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke alusdokumentide või ostudokumentide kavandi ja lepingu projekti või selle muudatuse rakendusüksusele eelkontrolli. Rakendusüksus avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul; 3) toetuse saaja esitab üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral rakendusüksusele hanke- või ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu e-toetuse keskkonna kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. 4) toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks muudatuse kavandi, mille kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20 tööpäeva jooksul. (4) Projekti tegevustega peab alustama kuue kuu jooksul taotluse rahuldamisest. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus ning rakendada vajaduse korral projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga kohanemiseks. (6) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega „ei kahjusta oluliselt“. (7) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projektiga kavandatud, elluviidavate või lõpetatud tegevuste ja maksete kohta vähemalt igal aastal 15. jaanuariks ja 15. juuliks. (8) Toetuse saaja esitab § 3 lõikes 4 nimetatud näitaja saavutustaseme vähemalt üks aasta pärast projekti lõppemist, kuid mitte kauem kui viis aastat, tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. Aruannete esitamine § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta vahearuanded taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel ning projekti lõppemisel lõpparuande. (2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tegevused, saavutatud tulemused ja eesmärgid); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) info teavitusnõude täitmise kohta, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. (3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevused panustasid käesoleva määruse § 3 lõigetes 5 ja 6 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse. (4) Kui toetust taotleti § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusteks, esitab toetuse saaja tõendi, et jäätmeandmete andmevahetus toimub läbi masinliidese keskkonnaotsuste infosüsteemi. (5) Rakendusüksus võib täpsustada taotluse rahuldamise otsuses vahe- ja lõpparuandes ning järelaruandes esitatavat teavet ja selle esitamise sagedust. (6) Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud näitaja saavutustaset raporteeritakse toetuse saaja e-toetuste keskkonnas rakendusüksuse poolt etteantud järelaruande vormil vähemalt üks aasta pärast projekti lõppemist, kuid mitte kauem kui viis aastat, tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. (7) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.  Toetuse maksmise tingimused § 22. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide, mida rahastatakse kindlasummalise makse alusel, lisatakse maksetaotlusele taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave. (5) Üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele järgmised dokumendid: 1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole korraldatud riigihangete registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 2) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 3) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on juba rakendusüksusele esitatud või lepingud on kättesaadavad riigihangete registrist ja lepingut ei ole muudetud; 4) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 5) arved või muud raamatupidamisdokumendid; 6) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 7) kulu tasumist tõendav dokument; 8) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument; 9) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes. (6) Makset menetletakse ühendmääruse §-s 25 sätestatud korras. (7) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. (8) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. Finantskorrektsioonid, vaided ja jõustumine § 23. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt. § 24. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. (allkirjastatud dihitaalselt) Vladimir Svet (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Keit Kasemets kantsler  Taristuministri määruse „Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ka ühendmäärus) § 41 lõikega 1. Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamise toetust on varem antud ELi perioodi 2014– 2020 vahenditest keskkonnaministri 22.02.2018 määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ kaudu. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Toomas Luhse (e-post [email protected], tel 605 4315) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk. Keeletoimetuse tagi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 24 paragrahvist, mis on liigendatud 9 peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 6. Toetuse saaja õigused ja kohustused 7. Aruannete esitamine 8. Toetuse maksmise tingimused 9. Finantskorrektsioonid, vaided ja jõustumine Eelnõu 1. peatükis on kirjeldatud üldsätted. Paragrahvi 1 lõige 1 sätestab, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada. Lõike 1 kohaselt kajastatakse toetus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.15 „Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine“. Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamine strateegiline alus on „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“, millega on kindlaks määratud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates poliitika põhialustes kui ka muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke. Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on ümberkujundamisel. Programmi elluviimine toetab ka ülemaailmsete kestliku arengu 2030. aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja „Kestliku arengu tegevuskava 2030“ täitmisse. Eelnõukohase määruse valdkondlikud arengusuunad tulenevad riigi jäätmekavast 2023–2028. Kinnitatud riigi jäätmekavas 2023–2028 on määratud üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses on vaja liikuda. Jäätmekava alusel suunatakse ka erinevaid toetusi ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju elu- ja looduskeskkonnale. Lõige 3 täpsustab, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud (muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024) „Läbivad valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3 kohaselt vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse viie kriteeriumiga. Need on järgmised: 1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2. projekti põhjendatus; 3. projekti kuluefektiivsus; 4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info tuuakse välja määruse § 14 lõikes 3. Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeeritud eraldi riiklikku keskkonna valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengudokument („Riigi jäätmekava 2023–2028“) ning toetuse panustamine „Eesti 2035“ sihti. Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse. Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel „Eesti 2035“ riigi eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need sätestatud § 3 2 lõigetes 5 ja 6 ning seda hinnatakse määruse § 14 lõike 3 punktis 5) ja rakenduskavas seatud erieesmärgi ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Riigi jäätmekavast 2023–2028“ (seda hinnatakse määruse § 14 lõike 3 punktis 1). „Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus nn arvamusrännaku vormis, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti. Tegevus toetab ka „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamist. Selle dokumendi punkti viis kohaselt seotakse majanduskasv lahti esmase tooraine kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Soodustatakse uudsete, sealhulgas ressursside taaskasutamisel, jagamisel ja rentimisel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu. Tegevus panustab „Riigi eelarvestrateegia 2024–2027“ keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärki „ringmajanduse korraldamine“, mille kohaselt on valdkonna kitsaskohaks jäätmete ringlusse võtmise jätkuvalt madal määr. 2022. aasta seisuga on olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist 30,3% ning 2027. aasta sihttase on 55%. 2022. aasta seisuga on ringleva materjali määr 16% ning 2027. aasta sihttase on 21%. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas eelnimetatud strateegiatega ning on suunatud nimetatud eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ strateegiliste eesmärkidega, eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.2: ohutu materjaliringluse suurendamine. Samuti panustatakse tegevustega riiklike sihtmäärade saavutamisse. Eelkõige on riigil probleemid olmejäätmete, sh pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmisega. Ohutul materjaliringlusel on oma osa ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete ringlussevõtt on üks oluline komponent kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal kohalike ressursside jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket. Eelnõu § 2 punktides 1–17 täpsustatakse termineid määruse tähenduses, et oleks võimalik piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme eesmärkidesse. Punktis 1 selgitatakse, et abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis vastab ühendmääruse § 15 lõike 1 tingimustele. Punktis 7 sätestab kliimakindluse tagamise mõiste. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisast 3. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad. Kliimakindlus tuleb tagada selliste taristuprojektide puhul, mille alusel rajatakse uus taristu või uuendatakse või laiendatakse olemasolevat taristut. Nende projektide korral on vaja arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektid peavad suurendama energiatõhusust, et hoida kokku energiakulu ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Punkti 10 kohaselt ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Jäätmeseaduse § 15 lõige 4 sätestab, et ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutus ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Jäätmete ringlussevõttu tõendavad 3 asjakohased dokumendid, need tõendavad jäätmetest saadava toote vastavust rahvusvahelisele, Euroopa või Eesti standardile või jäätmeseaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele või EL-i poolt kehtestatud jäätmete lakkamise määruse nõuetele või et jäätmetest toodetud asju ei ole võimalik eristada looduslikust toorainest toodetud asjast. Punktis 14 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tallinna regioon all Tallinna linna, Maardu linna, Harku valad, Saue valda, Saku valda, Kiili valda, Rae valda, Jõelähtme valda, Viimsi valda. Taotluses tuuakse välja asukoht põhiliste kulude järgi. Punktis 15 selgitatakse, et määruse tähenduses kuulub Tartu regiooni Tartu linn haldusüksusena. Taotluses tuuakse välja asukoht põhiliste kulude järgi. Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning seatakse oodatav tulemus. Lõige 1 määratleb toetuse andmise eesmärgi, määramata täpselt toetatavat tegevust. Jäätmekäitlussuutlikkuse puudumise tõttu raisatud teisesed materjalid tekitavad probleemi kogu ELis. Toetuse andmise eesmärk tuleneb ka asjaolust, et Eesti majanduse tooted ja teenused on ressursimahukad (üks suuremaid ELis, https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-datasets/- /sdg_12_20) ja sellega seotud vajadusest seetõttu ressursse kestlikumalt kasutada. Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid innovaatilistesse rohetehnoloogiatesse ja ressursitõhusatesse lahendustesse, mis aitab muuhulgas kaasa esmase toorme säästule ja jäätmete kui ressursi kasutamisele. Kõnealuse meetme tegevus peab soodustama selliste investeeringute tegemist ettevõtetes. Majanduses jäetakse kõrvale väärtuslikke materjale, mistõttu suureneb nõudlus ja konkurents nappide ja ammenduvate ressursside järele. Lisaks kahjustab surve loodusvaradele üha rohkem keskkonda. Seetõttu võib ressursside tõhusam kasutamine anda olulist majanduslikku ja keskkonnaalast kasu. Kui loodusvarasid kasutatakse senisest tõhusamalt, vähendab see survet keskkonnale. Lisaks on ressursi tõhusamal kasutamisel oluline mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele (on hinnatud, et toodetega on seotud 45% kogu heitest, https://ellenmacarthurfoundation.org/completing-the-picture), et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. Riigi konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressursi- ja energiamahukusest ning eri sektorite võimest kasvatada ressursisäästu uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Ettevõtete sammud materjalide ja jäätmete ringlussevõtu suurendamisel, jäätmetekke vähendamisel on olnud ebapiisavad. Käsikäes majandusarenguga suurenevad jätkuvalt energia- ja loodusressursside kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Konkurentsivõimelisuse säilimiseks ja edasiarenemiseks tuleb muutuda ressursitõhusamaks, edendada loodusressursside kasutust vähendavaid tehnoloogiaid ja tootmismeetodeid ning suurendada investeeringuid tehnikasse. Arendada on vaja sellist ettevõtlust, mis võtab kasutusele teisest tooret ja looks olemasolevast toormest rohkem väärtust. Hea jäätmekäitluse korraldus võib anda suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Sellega säästetakse väärtuslikke ressursse, välditakse keskkonnasaastet, panustatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele ning panustada ELi ringmajanduse tegevuskavasse ja tööstusstrateegiasse. Toetatav tegevus aitab saavutada ELi ringmajanduse tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega. Lõige 2 sätestab toetuse andmise oodatava tulemuse. Toetuse tulemusel on suurendatud jäätmete ringlussevõtu võimekust, seda nii otseselt kui ka kaudselt. Näiteks toetused jäätmete töötlemiseks ja neist toodete valmistamiseks suurendab otseselt ringlussevõtu võimekust, kuid teatud toetatavad tegevused, nagu jäätmeandmete tõhusam edastamine, mõjutavad seda kaudselt. Andmete olemasolu aitab teha nii riigil kui ka ettevõtetel paremaid otsuseid ning leida võimalusi jäätmete ringlussevõtuks, et saavutada kavandatud tulemus. 4 Lõigetes 3 ja 4 on meetme nimekirja väljund- ja tulemusnäitaja. Väljundnäitaja on ringmajanduses toetatavate väikeste ja keskmiste ning suurte ettevõtjate arv (vt tabel 1). Tabel 1. Väljundnäitaja Perioodi 2021–2027 Algtase ja 2024 2029 Selgitav teave rakenduskava aasta vahesihttase sihttase väljundnäitaja nimetus ja mõõtühik Ringmajanduses Ei kohaldu 0 10 Toetust saanud unikaalsete toetatavad ettevõtete arv. Näitajasse ettevõtjad* loetakse vaid ettevõtjaid äriseadustiku tähenduses (s.o füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu). Saavutustase esitatakse pärast projekti tegevuste lõpetamist lõpparuandes. * Sealhulgas peetakse eraldi arvestust väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurte ettevõtjate arvu üle. Toetuse tulemusena aitavad § 5 lõike 1 ja 2 tegevused kaasa rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisele. (vt tabel 2). Tabel 2. Tulemusnäitaja Perioodi 2021– Algtase Aasta 2024 2029 Selgitav teave 2027 vahesihttase siht- rakenduskava tase tulemusnäitaja nimetus ja mõõtühik Esmase toorme 0 2021 ei kohaldu 39 Toetatud projekti sääst projektidega 000 tulemusel tekkiva (tonni aastas) esmase toorme sääst ühe aasta kohta. Esmase toorme sääst võrdsustatakse arvestuses ringlusse suunatud jäätmete kogusega t/a. Saavutustase tõendatakse pärast projekti lõppemist järelaruandega. Saavutustaset raporteeritakse vähemalt 1 aasta pärast projekti 5  lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. Arvutusmetoodika on leitav rakendusüksuse veebilehelt. Näitajate sisu ja aruandluse tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Lõigete 5 ja 6 kohaselt arvestatakse tegevuste toetamisel, kas need on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse. Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisse. Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ pikaajalise strateegilise sihti „Eestis on tugev, uuendusmeelne ja teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus“, viies Eestis ellu ÜRO üleilmseid säästva arengu eesmärke „12.2. Saavutada 2030. aastaks loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine“ ning „12.4. Saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste raamistikega kogu nende elutsükli jooksul ning vähendada oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne mõju inimese tervisele ja keskkonnale“. Toetatav tegevus aitab saavutada „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja aitab kaasa sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele keskkonna- ja kliimaeesmärke ning regionaalarengut toetaval moel. Seda hinnatakse toetuse andmisel näitajatega „ringleva materjali määr“ ning „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Toetatavad tegevused aitavad saavutada ELi ringmajanduse tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega. Võrdsed võimalused. Toetatavatel tegevustel (toetatakse jäätmete ringlussevõttu, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil) puudub puutumus horisontaalse põhimõttega „võrdsed võimalused“ tegevuste iseloomu tõttu. Projekti elluviimisel, sh projekti teavitustegevuses järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigusi. Sooline võrdõiguslikkus. Toetatavatel tegevustel (toetatakse jäätmete ringlussevõttu, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil) puudub puutumus horisontaalse põhimõttega „sooline võrdõiguslikkus“ tegevuste iseloomu tõttu. Projekti elluviimisel, sh projekti teavitustegevuses järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigusi. Ligipääsetavuse tagamine on määruse alusel kaudne. Toetatavatel tegevustel (toetatakse jäätmete ringlussevõttu, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või 6 aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil) on puutumus horisontaalse põhimõttega „ligipääsetavus“ juhul, kui jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, mis on mõeldud kasutamiseks laiemale avalikkusele ja kui nende väljatöötamisel rakendatakse universaalse disaini põhimõtet. Projekti elluviimisel, sh projekti teavitustegevuste käigus järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigusi ja teavitustegevuste suunamisel avalikkusele järgitakse ka ligipääsetavuse nõudeid. Regionaalarengu toetamiseks suunatakse vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest toetusteks tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Teemasse panustamist hinnatakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Selle näitaja poolest on kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32 ja 35% vahele. Samas on Harjumaal see näitaja 121% ja Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid. Meede tervikuna panustab sellesse näitajasse. Osa toetusest suunatakse ka Harjumaale, seetõttu märgib taotleja SFOSis näitaja panustamise asjakohastes projektides, mis asuvad väljaspool Harjumaad. Keskkonnaministeerium avas 2017. aastal sarnase meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“, mille tegevusi 4.3.5 „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning 4.3.6 „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ raames. Perioodil 2017–2020 andis Keskkonnainvesteeringute Keskus meetme raames toetust kokku 20 taotluse alusel. Kahe projekti tegevus viidi ellu Harju maakonnas, neli Pärnu maakonnas, kolm Lääne-Viru maakonnas, üks Tartu maakonnas, üks Jõgeva maakonnas, üks Rapla maakonnas, üks Põlva maakonnas ning üks Valga maakonnas. Kõik Pärnu maakonna projektid viis ellu üks ettevõte. Seega on sarnase meetme puhul 55% projektidest ellu viidud väljaspool Tallinna ja Tartu regioone ning teiste maakondade puhul on taotlejad jaotunud ühtlaselt eri maakondade vahel. Kliima ja keskkonnahoid on tagatud horisontaalsete põhimõtete rakendamisega. Tegevused panustavad jäätmemajanduse korraldusse ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisse. Projektid panustavad „Eesti 2035“ „Säästva arengu riikliku strateegia“ näitajasse „ringleva materjali määr“. See näitaja on ka valitsuse tegevusprogrammi mõõdik, see näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses. Tegevused panustavad ka „Säästva arengu riikliku strateegia“ näitajasse „ressursitootlikkus“ ning „kasvuhoonegaaside netoheide ekvivalenttonnides“. Toetatavad tegevused suurendavad jäätmete ringlussevõtu võimekust ning seega panustatakse ka eelnimetatud näitajatesse. Suurendades ringlussevõtu võimekust, suunatakse rohkem materjale ringlusse ning suureneb ka ringleva materjali määr. Tegevuste tulemusel kasutatakse suuremal määral olelusringi lõpus olevaid materjale uuesti ning ühe kilogrammi materjali kohta saadakse ka rohkem majanduslikku tulu ning seeläbi suureneb ressursitootlikkus. Teisese toorme kasutuselevõtul väheneb uute materjalide kasutus ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside netoheide. Andmevahetuse efektiivsuse suurenemine kiirendab nii ringlussevõtu protsesse kui ka infovahetust, mis omakorda vähendab esmase toorme kasutusvajadust. Toetatavate tegevuste määramise aluseks on eelkõige ELi jäätmedirektiivist, pakendidirektiivist ja elektroonikaromude direktiivis sätestatud jäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu kohustused. Direktiivide nõuded on üle võetud jäätmeseadusega ja pakendiseadusega ning eesmärgid on seatud „Riigi jäätmekavaga 2023–2028“, millesse ka kavandatud määruse alusel toetatavad tegevused panustavad. Info näitajatesse panustamise kohta kannab taotleja struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega ja on kooskõlas põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26). 7 Lõikes 7 tuuakse välja, et toetuse andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad ringlussevõtuks ettevalmistatud jäätmete kogus (t/a), ringlusse võetud liigiti kogutud jäätmete kogus (t/a), jäätmetega seotud digilahenduste arv (tk), jäätmeandmete loomiseks soetatud seadmed (tk), projekti tulemusel välditav kasvuhoonegaaside heide, t(CO2e)/a. Näitajaid raporteeritakse nii taotlemisel kui ka aruannetes rakendusüksuse etteantud vormil. Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutus Kliimaministeerium. Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse tegevused, mida toetatakse jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks. Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused ja neile kehtivad erisused. Toetatavate tegevuste määramise aluseks on eelkõige ELi jäätmedirektiivist, pakendidirektiivist ja elektroonikaromude direktiivi kohased jäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu kohustused. Direktiivide nõuded on üle võetud jäätmeseadusega ja pakendiseadusega ning eesmärgid on seatud „Riigi jäätmekavaga 2023–2028“. Kehtestatava määruse tegevused on kooskõlas muudetava rakenduskavaga, mille Rahandusministeerium esitas 08.05.2024 Euroopa Komisjonile mitteametlikule kooskõlastusele. Toetust antakse järgmisteks tegevusteks: 1) jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamine, kui edasine ringlussevõtt on tõendatud. Jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus on lahutamatult seotud jäätmete ringlussevõtu tegevusega, st see on vahetult ringlussevõtule eelnev jäätmete töötlus, selleks, et jäätmed saaks lõplikult ringlusse suunata. Jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamine on üks osa jäätmete ringlussevõtu protsessist. Kui toetust taotletakse ringlussevõtuks ettevalmistamiseks, siis panustab ka see projekt tulemusnäitajasse „esmase toorme sääst“, kuna nimetatud tegevus on lahutamatult seotud jäätmete ringlussevõtu tegevusega, st on vahetult ringlussevõtule eelnev jäätmete töötlus, et jäätmed saaks lõplikult ringlusse suunata. Lisaks on jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks võimalik toetust taotleda vaid juhul, kui ringlussevõtt on tõendatud. Selleks tuleb taotlejal esitada asjakohane kinnitus. Ringlusse võetud jäätmed asendavad esmaseid tooraineid. Ringlussevõttu ettevalmistavaid tegevusi (näiteks liigiti kogutud materjalide pesemine, purustamine jms) toetatakse juhul, kui taotluses ja selle lisades on selgitatud, kus ja millises mahus toimub jäätmematerjalide edasine töötlemine toodeteks, materjalideks või aineteks. Samuti tuleb taotlejal kinnitada, et edasine jäätmete ringlussevõtt on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega ning „Riigi jäätmekavaga aastateks 2023– 2028“. Taotlus peab sisaldama lisaks ka § 11 lõike 2 punkti 13 kohast jäätmete potentsiaalse ringlusevõtja huvikirja, mis kinnitab viimase võimekust vastavas mahus jäätmeid ringlusse võtta,, kui toetust taotletakse jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamiseks. Jäätmekäitlustegevuste vastavust taotluses kirjeldatule on võimalik hiljem kontrollida ka jäätmearuannete ja majandusaasta aruannete põhjal, mille peab taotleja oma tegevusalast sõltuvalt esitama. 2) jäätmete ringlussevõtt. Toetatakse liigiti kogutud või sorteeritud jäätmete ringlussevõttu. Jäätmete ringlussevõtu tulemusena töödeldakse jäätmematerjalid üldjuhul toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil ja need tooted, materjalid või ained asendavad sel juhul looduslikke, algseid materjale ja neist toodetud tooteid. Seega panustab ringlussevõtt otseselt ressursikasutuse efektiivsuse paranemisele. Toetavate tegevuste kaudu on eesmärk suurendada ringlussevõtu võimekust Eestis. Toetatakse eelkõige liigiti kogutud jäätmete ringlussevõttu, sest liigiti kogumine on eelduseks kvaliteetsete toodete tootmiseks. Ühtlasi tagatakse liigiti kogumisel ka teisese toorme parem kvaliteet ning ringlussevõtu kasutegur. Suurem jäätmete ringlussevõtu osakaal vähendab jäätmete 8 kõrvaldamisel tekkivaid heiteid ja avaldab soodsat mõju keskkonnale, vähendades näiteks ka kasvuhoonegaaside heiteid. Samas asendavad ringlussevõtul saadud materjalid ja tooted neid, mis oleks toodetud looduslikest toorainetest, seega hoitakse ära vastavate toodete tootmistsükli juures kulutatav energia koos sellega kaasnevate kasvuhoonegaaside heitega ning säästetakse esmast toorainet. Lisaks ressursside säästmisele aitavad meetme tegevused kaasa ka keskkonnateadlikkuse suurenemisele. Kui suurenevad võimalused jäätmete ringlussevõtuks, suureneb ka üldsuse teadmine sellest, et jäätmed on ressurss ja neid ei tohiks lihtsalt minema visata, vaid neid saab kasutada hoopis kasulikumalt. Jäätmete ringlussevõttu peavad tõendama asjakohased dokumendid, st need tõendavad jäätmetest saadava toote vastavust rahvusvahelisele, Euroopa või Eesti standardile või jäätmeseaduse alusel kehtestatud määruse nõuetele või ELi jäätmete lakkamise määruse nõuetele või seda, et jäätmetest toodetud asju ei ole võimalik eristada looduslikust toorainest toodetud asjast; 3) jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendused. Tegemist on tarkvaralise lahendusega mitte riisvaraga. Toetatakse jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi, mis võimaldavad ettevõttel saata oma infosüsteemist andmeid otse riigiasutuse infosüsteemi. Toetatakse näiteks majandustarkvara arendamist või soetamist, mis võimaldab arvestuse pidamist jäätmete üle, asjakohaste ärianalüütika töölaudade loomist, kaalutarkvara majandustarkvaraga liidestamist ja muid sarnaseid arendusi, aga seda vaid juhul, kui ettevõtte tarkvaras luuakse võimekus saata andmeid otse riigiasutuse infosüsteemi. Projekti elluviimise tingimuseks on, et andmed liiguvad läbi masinliidese Keskkonnaagentuuri. Toetatav digilahendus võiks olla osa ettevõtte digitaliseerimisest ja peaks vähendama ettevõttes tehtavat tühitööd. Selle tulemusel saavad ettevõtted mugava ja automaatse aruandluse. Suureneb ka riigi võimekus jäätmevaldkonna poliitika otsuste tegemisel (andmepõhine juhtimine). Digilahenduste toetamine loob eeldused ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks, sest kvaliteetsemate ja detailsemate andmete alusel saavad riik ja kohalikud omavalitsused valdkonda paremini planeerida ja suunata ressurssi sinna, kus näiteks ringlussevõtuga on enim probleeme. Ettevõtetel tekib tarkvara liidestamise võimalus tõenäoliselt 2025. aasta kevadel ning seaduslik raamistik tekib eelduslikult 2026. aasta jaanuaris. Andmete edastamise lihtsustamine ettevõtetele jääb tõenäoliselt võimaluseks ning ei muutu kohustuseks, st ettevõtetel jääb võimalus andmeid sisestada ja edastada ka käsitsi. Jäätmeandmed annavad teavet jäätmete tekkimisest, kogumisest, töötlemisest, taaskasutamisest ja kõrvaldamisest. Need andmed võivad näidata/koondada näiteks jäätmeliikide ja -koguste statistikat, kirjeldada jäätmekäitluse tehnoloogiaid ja meetodeid, jäätmekäitluskohtade asukohti, jäätmete tekitajate ja käitlejate andmeid ning jäätmekäitluse kulusid. Jäätmeandmete kogumine ja analüüs on oluline, et jälgida jäätmekäitluse tõhusust, hinnata keskkonnamõjusid, optimeerida jäätmekäitlusprotsesse ja planeerida jäätmepoliitikat. Need andmed on olulised nii riigile ja kohalikele omavalitsustele, kes vastutavad jäätmekäitluse eest, kui ka ettevõtetele, kes tegelevad jäätmete käitlemise või taaskasutusega. Lõige 2 sätestab, et toetust ei anta jäätmete termilise töötlemise (põletamine, sh masspõletamine, pürolüüs jms) võimaluste arendamiseks, välja arvatud juhul, kui termilise töötlemise tulemusel saadud jäätmed võetakse ringlusse. See erand on võrreldes varasemaga lubatud, sest jäätmekäitlustehnoloogiad arenevad ning nüüd on juba võimalik turutingimustes pürolüüsiga saada tooraine. Jäätmete ringlussevõtu puhul peab jäätmetest saama nõuetele vastav toore ja sellest toode, mille kasutusse minemise kohta peab taotleja esitama ringlussevõttu tõendavad dokumendid (§ 11 lg 2 p 12). Euroopa Komisjoni seisukoha järgi on plastijäätmete pürolüüs lubatud tingimusel, et saadust kasutatakse kõrgekvaliteedilise plasti tootmiseks ning protsessi käigus tekkiv kütus tuleb samas protsessis ära kasutada. Jäätmete termiline töötlemine kütuse ja gaasi saamise eesmärgil ei ole toetatav, kuid näiteks reoveesettest biosöe ja rehvidest tahma tootmine on toetatav eeldusel, et seda tooret ka reaalselt kasutatakse. Samuti ei anta toetust jäätmekütuse tootmise ja seda ettevalmistavate tegevuste arendamiseks. 9 Jäätmekütuse tootmist ettevalmistavate tegevustena käsitatakse jäätmete sortimist, segamist, purustamist, sõelumist, kui nende tegevuste saaduseks on materjal, mida kasutatakse jäätmekütuse tootmiseks. Jäätmete põletamine on madalama eelistusega tegevus jäätmehierarhias võrreldes jäätmete ringlussevõtuga. Seetõttu ei lähe määruse eesmärgiga kokku jäätmete energiakasutuse toetamine. Loomulikult võib ka ringlussevõttu ettevalmistaval töötlemisel tekkida fraktsioone või jääke, mida tuleb seejärel prügilasse või põletusse, sh masspõletusse suunata, kuid selliste materjalide teke võib olla vaid põhitegevusega paratamatult kaasnev. Jäätmete termilist töötlemist ja jäätmekütuse tootmist ei toetata ka seetõttu, et vastavad võimekused on Eestis olemas. Samuti konkureerivad energiakasutusele suunatud käitluslahendused juba praegu sisendi poolest osaliselt ringlussevõtuga, seega töötaks energiakasutuse toetamine ka ringlussevõtu eesmärgile vastu. Ladestamine või kõrvaldamine või energeetiline käitlus tuleb kõne alla siis, kui tekkivad jäätmed tuleb seadusest tulenevalt sel viisil käidelda (nt ohtlikke kemikaale sisaldavad jäätmed) või on tõendatud, et puuduvad muud keskkonnale ohutud võimalused jäätmeid ringlusse võtta ja sel viisil käidelda. Punkt 5 seab piirangud, millistele tegevusvaldkondadele toetust ei anta, samuti piirangud seoses kasvuhoonegaaside heite tasuta ühikutega Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise korral (European Union Emissions Trading Scheme – EU ETS). Eestis kuuluvad kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi käitajad, kelle tegevusalad vastavad Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruses nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ sätestatud nõuetele. Lisaks on sätte eesmärk hoiduda osade valdkondade rahastamise dubleerimisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/uri=CELEX:32021R1058), artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt ei toetata ERFist ja Ühtekuuluvusfondist investeeringut selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis tulenevad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest. Lõige 3 sätestab, et Euroopa Komisjoni seisukoha järgi on plastijäätmete pürolüüs lubatud tingimusel, et saadust kasutatakse kõrgekvaliteedilise plasti tootmiseks ning protsessi käigus tekkiv kütus tuleb samas protsessis ära kasutada. Lõike 4 järgi rakendub meetmele horisontaalse põhimõttena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte, mille järgi toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüsis toodi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Seda põhimõtet tuleb tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus ), artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. Selleks, et meede vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele, pigem on mõju positiivne. Teisese toorme kasutus ja kaasnev väiksem ressursivajadus vähendab vajadust toota uusi materjale, mille tootmisega kaasneks kasvuhoonegaaside heide. Toetuse abil võetakse kasutusel teisene toore, mille tõttu väheneb esmase toorme vajadus; 10 2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse tegevustel puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele. Kaudne mõju seisneb selles, et tänu väiksemale ressursivajadusele ja suuremale teisese toorme kasutusele väheneb mõju keskkonnale ja sellest tingituna ka võimalik mõju kliimamuutuste tekkele. Kliimamuutus võib mõjutada taristu investeeringuid ning seetõttu on vajalik teha kliimakindluse analüüs; 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Taotleja selgitab, millist parimat võimalikku tehnikat kasutatakse vee säästmiseks ning reovee käitlemiseks, kogumiseks ja töötlemiseks. Toetatakse projekte, mis ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit.; 4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: Määruse tegevustel on positiivne mõju. Tegevustega väheneb vajadus uute ressursside järele ning suureneb teisese toorme kasutus. Toetatakse ettevalmistavaid tegevusi jäätmete ringlussevõtuks ning liigiti kogutud jäätmete ringlussevõttu ja nende tegevuste vajalike seadmete soetamist. Toetatavad tegevused aitavad kaasa ringmajandusele ülemineku saavutamisele ning jäätmetekke vältimisele. Digilahenduste rakendamine toetavad ringmajandusele üleminekut. Suurem jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise osakaal vähendab jäätmete kõrvaldamisel tekkivaid heiteid ja avaldab soodsat mõju keskkonnale. Samas asendavad ringlussevõtul saadud materjalid ja tooted neid, mis oleks toodetud looduslikest toorainetest, seega hoitakse ära vastavate toodete tootmistsükli juures kulutatav energia koos sellega kaasnevate kasvuhoonegaaside heitega. 5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistavate ja liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu tegevused vähendavad saastuse teket, sest kasutusel on teisene toore ning väheneb vajadus esmase toorme järgi. Digilahenduste toetamine ei kahjusta seda keskkonnaeesmärki, sest tegevuse raames ei teki saastet pinnasesse, õhku ega vette; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Määruse raames toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Väheneb uue ressursi hankimise vajadus ja seega mõju keskkonnale. Jäätmete ringlussevõtu tulemusena töödeldakse jäätmematerjalid üldjuhul toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil ja need tooted, materjalid või ained asendavad sel juhul looduslikke, algseid materjale ja neist toodetud tooteid. Kõikide taotluste hindamisel lähtutakse põhimõttest, et toetatakse vaid neid projekte, kus toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Lõike 6 kohaselt tuleb jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamise või liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu projekti puhul jälgida, et vett kasutatakse säästlikult ja saasteained ei satuks keskkonda. Nt selleks, et mikroplast ei satuks keskkonda, peaks hoidma vett võimalikult kaua protsessis ringluses. Tehnika võib olla ka juhtimisvõte (nt keskkonnajuhtimissüsteem), ei pea olema tehnoloogia. Paragrahvi 6 lõiked 1–12 kirjeldavad riigiabi andmisega seonduvat ja vähese tähtsusega abi andmist. Riigiabi antakse meetmes komisjoni määruse 651/2014 (EL) (edaspidi ÜGEM) artiklite 14, 29 ja 47 alusel. 11 ÜGEMi artikli 14 keskne nõue on, et tegemist peab olema investeeringuga materiaalsesse või mittemateriaalsesse varasse ja investeering peab vastama alginvesteeringu mõistele ÜGEMi artikli 2 punktis 49. Alginvesteeringu liigid on tootmisvõimsuse suurendamine, toodangu mitmekesistamine, tootmise täielik ümberkorraldamine, uue ettevõtte rajamine. Üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 3 kohaselt rahastatakse suurettevõtja puhul ainult uut majandustegevust tekitavat alginvesteeringut, nagu see on defineeritud üldise grupierani määruse artiklites 50 ja 51. ÜGEMi artikli 29 alusel saab toetada protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni. Peamiseks tingimuseks on vastavus protsessiinnovatsiooni mõistele artikli 2 punktis 97. Suurettevõtjate toetamise korral on lisapiirangud sätestatud artikli 29 lõikes 2 ja abikõlblikud tegevused loetletud lõikes 3. ÜGEMi artikli 47 alusel saab anda investeeringuabi ringmajandusele üleminekuks sama artikli lõike 2 punktide b kuni d järgi (arvestades kehtestatava määruse piiranguid). ÜGEMi artikli 47 lõige 3 sätestab, et jäätmetest energia tootmist ei rahastata. ÜGEMi artikli 47 lõige 4 sätestab, et abi ei tohi vabastada jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega kohustustest, mis on seotud nende jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu või riikliku õiguse alusel, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest, mida võib pidada ettevõtja tavakuludeks. See säte tähendab muuhulgas seda, et tootjavastutusega seotud kohustuste (näiteks pakendeid ja probleemtooteid puudutavad kohustused) otseseks täitmiseks abi anda ei tohi. Seetõttu ei ole reeglina võimalik ka tootjavastutusorganisatsioonidele abi andmine. Kui rahastatakse selliseid ettevõtteid, kes pakuvad vastavate jäätmete käitlemist teenusena, peab olema tagatud, et abi ei vähendaks kaudselt teenuse tellija ehk kohustuste kandja kulusid kohustuste täitmisel. ÜGEMi artikli 47 lõige 5 sätestab, et abi ei tohi soodustada jäätmeteket ega suurendada ressursikasutust. ÜGEMi artikli 47 lõige 6 sätestab, et abi ei saa kogu liidus juba kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringud, mis on seotud tehnoloogiaga. Nimetatud nõudele vastavuse kohta peab taotleja esitama rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhise järgi põhjendatud selgituse, tõendades kasutatava tehnoloogia erinevust Euroopa Liidus kasumlikuks juurdunud kaubandustavast. ÜGEMi artikli 47 lõike 7 kohaselt on abikõlblikud kulud täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse kindlaks, võrreldes projekti investeeringu kogukulusid vähem keskkonnasõbraliku projekti või tegevuse kuludega, kasutades sama lõike punktides a) kuni c) toodud meetodeid. Selle informatsiooni esitab taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi. Lõige 10 sätestab, et abi ei tohi anda, kui investeeringud tehakse selleks, et järgida liidu normatiive, mis on juba vastu võetud ja jõustunud. Abi võib anda investeeringute tegemiseks, et järgida liidu normatiive, mis on vastu võetud, aga ei ole veel jõustunud, kui investeering tehakse ja viiakse lõpule vähemalt 18 kuud enne normatiivi jõustumist. Põhjenduse selle nõude täitmise kohta esitab taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi. Paragrahvis 7 sätestatakse abikõlblikud kulud. Lõike 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja kehtestatavas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelnõu § 11 lõike 2 punkti 8 järgi. Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §-s 5, saavutavad tulemused, nagu kirjeldatud eelnõu §-s 3, mis jäävad §-s 9 sätestatud piirmääradesse, ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Samuti on välja toodud abikõlblikkuse tingimused üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul. 12 Paragrahvi 7 lõike 2 punkti 11 kohaselt on abikõlblik samuti kliimakindluse analüüsi koostamise kulu. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tegevustest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisast 3. Kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt. Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsiooni sisule esitatavaid minimaalseid nõudeid. Kohaldatakse B-osa. Lõikes 3 määratakse, et abikõlblikud kulud on kindlasummalise makse alusel kuni 200 000- eurose kogumaksumusega projektide korral. Kogusumma arvutab rakendusüksus eelarveprojekti alusel. Selleks on taotleja esitanud hinnavõrdluse (§ 11 lõige 2 punkt 8). Hinnavõrdluse tegemiseks on vaja võrreldavat hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumiste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Pakkumuste võtmise protsess peab olema selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks tuleb anda piisavalt aega ning taotleja peab tehtud päringud dokumenteerima, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames). Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses, lähtudes taotleja koostatud ja põhjendatud projekti eelarvest. Lõikes 4 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud ning tuuakse välja, et määruse § 9 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Lõikes 5 sätestatakse, et kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Paragrahv 8 sätestab määruse raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi detailid. Lõige 1 sätestab ajaraami projekti abikõlblikkusele ja lõige 2 projekti kestvuse. Lõige 3 kirjeldab projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust ning tingimusi. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuval põhjusel võib abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31.12.2029, et tagada, et projekti elluviimistähtaeg ei oleks ainus põhjus, mis takistaks oluliste projektide elluviimist ja seeläbi meetme eesmärkide saavutamist. Paragrahv 9 seab määruse raames antava toetuse piirsumma ja osakaalu ning taotlemiseks avatavad tegevused. Lõikes 1 selgitatakse, et ühtekuuluvusfondi toetuse taotlusvoorude eelarved ja ajakavad ning taotlusvooru raames toetatavad jäätmeliigid kinnitab taristuminister käskkirjaga. Jäätmeliikide määramisel lähtutakse nii ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise tasemest ning riiklikest prioriteetidest kui ka turu nõudlusest. Lõikes 2 määratakse toetuse maksimaalne ja minimaalne summa. Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“. Riiklik Rakenduskavaga Oma- Kogu- ELi toetuse kaas- Meede kooskõlas olevad finantsee- maksu- eelarve finantsee- sekkumised ring mus ring 13 Ring- Ringmajandus- 111 028 2 122 758 118 500 000 231 651 majanduse põhiste tootmis- ja 963,0 721 korraldamine tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning erialaekspertide koolitus; tööstus- ja teenindussektori, sh Veed energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine; jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; ringlussevõtu võime suurendamine ja ohutu materjaliringluse tagamine. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise number on 21.2.4.15, rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. ELi toetusest on planeeritud kasutada 14 000 000 eurot, kogumaksumus 25 661 678 eurot. Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent 47,93. Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ELi toetuse Oma- Kogumaksumus ohutu materjaliringluse tagamine eelarve eurodes finantseering eurodes (avatud taotlemine, määrused) eurodes Sekkumine: ohutu materjaliringluse auditite ja investeeringute toetamine 8 000 000 8 691 264 16 691 264 a) TAT määrus – audit 500 000 543 204 1 043 204 b) TAT määrus – investeering 7 500 000 8 148 060 15 648 060 Sekkumine: jäätmete ringlussevõtu toetamine TAT määrus- investeeringud 14 000 000 11 661 678 25 661 678 14 Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel ELi toetuse protsent keskselt 47,93. ELi toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu protsent on 52,0707368647527. Toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on sekkumistes paigas). Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse vajadus on järgmine. Rakenduskavaga ELi ELi toetuse Riiklik kaas- Oma- kooskõlas olevad toetuse Kogu- eelarve finantseering finantseering sekkumised osakaal maksumus Ringmajanduspõhis te tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine, ning vastavate erialaekspertide koolitus 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117 a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000 TAT käskkiri TAT teavitus/ koolitus lisaraha 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941 b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706 TAT käskkiri pärandmõjud (toorme allikate taastamine) lisaraha 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470 c) TAT määrus avatud taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000 Tööstuse ja teenindussektori, sh VKEde energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine: 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000 a) TAT määrus - ressursiaudit 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000 b) TAT määrus - investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000 Jäätmetekke ja pakendamise 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000 15 vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine (määrus) Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine (sekkumise number on 21.2.4.14). 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662 a) TAT käskkiri (riigi poolt vajaliku taristu arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547 b) TAT avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116 Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine (avatud taotlemine, määrus) 22 000 000 52% 352 942 20 000 000 42 352 942 Lõiketes 3 ja 4 tuuakse välja kindlasummalise makse sisu ning omafinantseeringu käsitlus. Lõigetes 5–11 tuuakse välja toetuste osakaalud seoses riigiabiga. Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele. Paragrahv 10 sätestab nõuded taotlejale. Lõigetes 1–3 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda äriühing. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Lõikes 3 tuuakse välja, et taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele kõikidest muudatustest esitatud informatsioonis, mis mõjutab toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Taotleja peab selgitama, kuidas vastab määruse nõuetele. Paragrahvis 11 lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 9 sätestatud piirmäärasid ning vastaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. Lõikes 2 kirjeldatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Taotluses peab olema kirjeldatud eesmärk, mida soovitakse toetuse abil saavutada, ning tegevuste kirjeldus, mida toetuse abil tehakse. Taotlusesse tuleb lisada ka taotleja kinnitused, mis näitaksid, et kõik esitatud andmed on õiged, ning lisada vajalikud dokumendid. Lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Kinnitus tuleb esitada rakendusüksuse kehtestatud juhendi alusel, juhend avaldatakse taotlusvooru avamisel rakendusüksuse kodulehel. Taotlejal tuleb esitada selgitused vee säästmiseks parima võimaliku tehnika rakendamise kohta. Taotleja selgitab, millist parimat võimalikku tehnikat kasutatakse vee säästmiseks ning reovee käitlemiseks, kogumiseks ja töötlemiseks jäätmete ringmajanduseks ettevalmistamise ja liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu projektis. Kui reovett ei suunata ühiskanalisatsiooni, tuleb see puhastada ja suunata suublasse. Sama vett peaks kasutama protsessis võimalikult kaua. Vältida tuleb saasteainete (ka mikroplasti) 16 sattumist keskkonda. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Sellist tegevust ei toetata, kuna see pole kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Lõike 2 punkt 13 sätestab huvikirja nõude. Huvikiri kinnitab, et turul on potentsiaalsed ringlussevõtjad, kes on valmis projekti väljundit planeeritud mahus ringlussevõtuks kasutama. Lõike 2 punkti 19 kohaselt tuleb esitada kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul (näiteks hoone), mille kestvus on vähemalt viis aastat. Hinnang esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt, mis põhineb ühendmääruse lisal 3. Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsiooni sisule esitatavaid minimaalseid nõudeid. Kohaldatakse B-osa. Lõikes 3 sätestatakse, et hinnapakkumised peavad olema võrreldavad ja need peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu tulemusel. Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja menetlemise protsessi. Paragrahvi 12 lõiked 1 kuni 11 käsitlevad taotlusvooru avamist, taotluse esitamist ja menetlemist. Lõikes 3 sätestatakse, et 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone. See nõue kehtestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 ülesande „Analüüs ja ettepanekud Rohelisem Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ alusel. Ülesanne tuleneb Vabariigi Valitsuse üldisest eesmärgist ja valitsusliidu aluspõhimõttest nr 7.1.5 „Tugevdame Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet“. Selleks kehtestame suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks eesmärgiga suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Tehniliselt lahendatakse taotlusvooru eelarve suunamine kahe samaaegse taotlusvooruga, üks taotlusvoor 40%-ga tehakse regioonidele, mis asuvad väljaspool Tallinn ja Tartut, ning 60% eelarve Tallinna ja Tartu regioonile. Sellega tagatakse, et vähemalt 40% eelarvest suunataks väljapoole Tallinna ja Tartu regiooni. Kui 40% eelarve ammendub, avatakse ka Tallinna ja Tartu regiooni eelarve väljaspool seda regiooni taotlevatele ettevõtetele. Lõikes 4 kirjeldatakse avalikkuse teavitamist taotlusvooru avamisest. Lõikes 6 kirjeldatakse juhtu, kui e-toetuste keskkonnas peaks esinema tõrkeid. Sel juhul rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2. Lõikes 7 loetletakse rakendusüksuse tehtavaid toiminguid. Lõikes 8 antakse rakendusüksusele võimalus puuduste korral küsida taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, et otsus taotluse kohta oleks põhjalik ja kaalutletud. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale ühe päringu kohta mõistlik aeg, milleks on kuni kümme tööpäeva. Lõikes 10 reguleerib menetluse pikkust. Rakendusüksusele antakse võimalus põhjendatud juhtudel lõikes 10 sätestatud tähtaega pikendada. Senine praktika eelmistel rahastusperioodidel on näidanud, et potentsiaalselt toetatavad projektid on keeruka iseloomuga ning menetlused võivad vajada korduvaid lisapäringuid, mistõttu on menetlusaja pikendandamine põhjendatud. Lõikes 11 kirjeldatakse, millal loetakse taotlus nõuetele vastavaks. Paragrahvi 13 lõigetes 1–4 kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamist. Paragrahvi 14 lõigetes 1–3 sätestatakse projektide hindamise, vastavus-, valikukriteeriumid ja -metoodika. Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Sättes nähakse ette, et toetuse 17 taotluses kajastatud projekt kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab sätestatud nõuetele. Valikukriteeriumid, millele taotluses kajastatud projekt peab vastama, enne kui rakendusüksusel on võimalik kinnitada, et projekt on rahastamiseks vajaliku lävendi ületanud, on esitatud järgmisena. Projektid, millele taotletakse toetust § 5 lõike 1 punktide 1 ja 2 tegevuste elluviimiseks, peavad panustama esmase toorme säästu. Esmase toorme säästuna arvestatakse ringlusse suunatud jäätmete kogust. Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga suunatakse jäätmete ringlussevõttu 3 kilogrammi aastas iga toetusena saadud euro kohta. Jäätmete ringlussevõtt peab olema lisanduv võimekus, st ei toetata seadmete väljavahetamist, mis ei suurenda jäätmete ringlussevõttu. Andmed esmase toorme säästu kohta esitatakse SFOSis tonnides aastas (t/a). Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest. 1. Projekt peab olema kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning omama mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas riigi jäätmekava strateegiliste eesmärkidega, eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.2 ohutu materjaliringluse suurendamine. Riigi jäätmekavas on ohutu materjaliringluse suurendamise eesmärkide kirjeldamise juures toodud välja, et jäätmeteks muutunud tooted või nende osad/materjalid on väärtuslik toore uue toote valmistamiseks. Toetatavad tegevused panustavad riiklike sihtmäärade saavutamisse. Ohutul materjaliringlusel on mh oma roll ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete ringlussevõtt on üks olulistest komponentidest kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal kohalike ressursside jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket. Valikukriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärki, milleks on suurendada jäätmete ringlussevõtu võimekust. Toetatavate tegevuste väljatöötamisel on eelnimetatud kriteeriume arvestatud. Toetuse taotleja kinnitab projekti kooskõla riigi jäätmekava eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärki saavutamisele. 2. Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad toetuse määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumi raames hinnatakse, kas: 1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; 2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. See tähendab, et projekti tegevused peavad olema teostatavad ja jätkusuutlikud ning rakendusüksusel tuleb vastavat asjaolu kontrollida. Kriteeriumi kontrollimisel lähtutakse muuhulgas taotleja TAT § 10 lõike 2 punkti 11 alusel koostatud äriplaanist. Selle alusel tuvastatakse, et projekti organisatsiooniline ülesehitus, taotleja infrastruktuur, projekti tehniline lahendus, õiguslikud eeldused, sisendjäätmevoogude tagatus ja nõudlus projekti väljundi järele on piisavad, et projekti saab lugeda teostatavaks ja jätkusuutlikuks. Rakendusüksus võib 18 äriplaani täiendusena nõuda huvikirjade esitamist sisendjäätmevoogude tagatuse ja projektiväljundi nõudluse tõendamiseks. Huvikirja puhul on tegemist nõudlusanalüüsi kinnitava ja täiendava elemendiga. Huvikirjast nähtuvad võimaliku partneri poolt käsitletavad konkreetsed mahud ning see annab rakendusüksusele kindlust, et turul on potentsiaalsete materjalide osas ringlussevõtjad; 3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ning muid võimalikke faktilisi asjaolusid (näiteks teistest õigusaktidest tulenevad kohustused, loamenetlused ning planeeringud jne). 3. tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kuluefektiivsust. Kriteeriumi puhul hinnatakse, kas: 1) ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema põhjendatud ja kavandavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks); 2) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning taotleja on suuteline rahastama projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on samuti saada info kindlasummalise makse kehtestamiseks eelarveprojekti alusel. 4. tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekti ellu viia. Kontrollitakse, kas taotlejal on kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud). 5. taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 3. Taotlus panustab sellesse teemasse siis, kui taotluses toodud toetavad tegevused on lubatud määruse § 5 järgi ning on võimalik panustada § 3 lõikes 6 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses märgitud sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga. Paragrahvi 15 lõigetes 1–8 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise otsus. Lõikes 2 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevaid toetuse saaja õigusi, kohustusi ja tingimusi. Punkti 5 kohaldatakse mh ka kindlasummaliste maksete korral, sh käsitletakse maksete suurusi ja tingimusi. Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Lõikes 2 öeldakse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab meetme eelarve vaba jäägi ja seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu sätestatud ühendmääruse § 9 lõikes 1. Lõikes 3 kirjeldatakse rakendusüksuse õigusi juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Lõikes 4 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata otsus taotlejale edastatakse. Paragrahv 17 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või kõrvaltingimustega. Lõike 1 kohaselt on taotluse osaline rahuldamine lubatud vaid juhul, kui saavutatakse toetuse andmise eesmärk. Vastasel juhul on risk, et toetussumma makstakse välja asjata. Lõikes 2 tuuakse välja, mis tingimustel saab taotlust osaliselt rahuldada. 19 Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 järgi. Lõikes 4 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi. Lõikes 5 kirjeldatakse juhtu, kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada. Sellisel juhul saab taotleja toetust alles pärast seda, kui ta on täitnud rakendusüksuse poolt ette kirjutatud tingimused. Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse, millisel juhul muudetakse taotluse rahuldamise otsust ja millal tunnistatakse see kehtetuks. Paragrahv 18 kirjeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi. Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Lõikes 2 loetletakse juhud, millal on toetuse saaja kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, seda juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Ühendmääruse § 12 lõike 6 kohaselt on kindlasummalise makse kasutamisel lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. Seega tuleb projekti tegevuste ja tulemuste määramisel olla väga hoolikas. Lõikes 4 reguleeritakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema. Paragrahvi 19 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise protsessi. Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi. Paragrahv 20 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada projekti elluviimiseks rakendusüksuselt nõustamist projekti koordineerima määratud projektikoordinaatorilt. Toetuse saaja kohustus on projekt taotluse alusel ellu viia, projekti tegevustega alustada kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuses kättetoimetamisest arvates ning projekti tulemust taotluses kirjeldatud viisil kasutada ja säilitada viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Viie aasta säilitamiskohustus sellisel perioodil on oluline, kuna toetuse abil tehakse suuremahuline investeering, mille eesmärk on suurendada jäätmete ringlussevõtu võimekust ning see muutub kulutõhusaks pikema perioodi jooksul. Viieaastane periood annab ka kindluse, et investeeringuga soetatud seadmeid ja tarkvara kasutatakse sihipäraselt piisava aja jooksul ja see toetab meetme eesmärkide saavutamist. Lisaks soodustab see soetama seadmeid, mis kestavad kauem ja toetavad seeläbi ka ringmajanduse põhimõtet. Projekti tegevustega alustamiseks loetakse näiteks hinnapakkumiste võtmist, hanke väljakuulutamist, lepingute sõlmimist, hankimise või ostumenetlusega alustamist. Kindlasummalise makse korral loetakse üldjuhul tegevuse alguseks esimese kulu tekkimist. Kindlasummalise makse korral tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele dokumendid tegevuse alustamise kohta. Toetuse saajal, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb riigihangete korraldamisel järgida riigihangete seadust ning eelistada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume. Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Projekt ei tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguseid. Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse aruannete esitamist. Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja aruandes kajastatud teave. Rakendusüksus võib täpsustada aruannetes esitatavat teavet. Lõigetes 1–7 sätestatakse, mida peab toetuse saaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle esitama. 20 Projektid, mille puhul on kohustus esitada kliimakindluse analüüs peavad toetuse saajad lõpparuandes esitama mh ka teabe, milliseid kliimakindluse tagamise leevendusmeetmeid või lahendusi projekti elluviimisel rakendati. Aruande esitamisel on oluline roll rakendusüksusel, kes täpsustab vastavalt taotlusele, kui tihti ja millal peab aruande esitama. Eeldatavalt toimub järelaruandlus aastaste tulemuste esitamise baasil esimesel ja viiendal aastal peale projekti lõppu rakendusüksuse etteantud vormi alusel. „Eesti 2035“ näitajatesse panustamine fikseeritakse ainult kinnitamise teel, eraldi infot ei koguta. Lõike 4 kohaselt tuleb toetuse saajal esitada tõend jäätmeandmete andmevahetuse kohta. Toetuse saaja esitab digitaalselt tembeldatud x-tee sõnumi logi, millest nähtub, et andmevahetus toimub läbi masinliidese keskkonnaotsuste infosüsteem. Keskkonnaotsuste infosüsteem on riiklik infosüsteem, mis kehtestati keskkonnaministri 29.06.2017 määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ alusel. Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi. Paragrahvis 22 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Eelnõu 9. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid. Paragrahv 23 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal. Paragrahv 24 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb ÜSS2021_2027 § 31 järgi esitada enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande alusel. 4. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Määruse koostamisel lähtutakse muuhulgas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. 5. Määruse mõju Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid. ELi 2021–2027 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse jõustumisega rahastatakse jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamist. Määruse koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et määruse eelarve vahenditega saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 5.1. Määruse üldine mõju. Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes, 21 mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud riigipõhiste soovituste elluviimiseks. Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamine ja teisese toorme kasutuse suurendamine on ringmajanduse korraldamise ning riigi konkurentsivõime ja keskkonnaga arvestamise seisukohalt määrava tähtsusega. Meetme tegevusega panustatakse ettevõtete rohepöördesse, kuna selle saavutamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest ning tootmise keskkonnamõju vähendamist. 5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Vähendatakse imporditava toorme kasutust tänu tõhusamale ressursikasutusele ehk suureneb ressursisõltumatus teisese toorme kasutuse suurendamise kaudu. 5.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetmest tehtud investeeringute tulemusena väheneb esmase toorme ammutamisega kaasnev mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad kaasa ka kasvuhoonegaaside heidete vähenemisele, keskkonnahoiu suurenemisele, ressursside tõhusamale kasutusele ja ringmajanduse edenemisele ning laiemalt rohepöörde saavutamisele. 5.4. Mõju majandusele. ELi vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Meetme tulemusel parandatakse ettevõtete võimalusi teha investeeringuid jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks ehk teiseste ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks, sh panustatakse Eesti ressursitootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu. 5.5. Mõju regionaalarengule. Kuna meetme tegevuse käigus saavutatakse esmase toorme sääst, on eeldatavalt kaudne positiivne mõju regionaalarengule jätkusuutlikumate ettevõtetega, kes kohalikku elu aitavad üleval hoida. Toetatava sihtgrupi põhjal võib eeldada toetuse suuremat koondumist tööstuspiirkondadesse. Võib eeldada, et piirkonnad, kus on vähem elanikke ja seega jäätmeteket, on huvi toetuste vastu väiksem. Teisese toorme kasutuse suurendamine aitab kaasa Eesti majanduse kasvule. Samuti väheneb sõltuvus esmasest, sh imporditavast toorainest, väärtustatakse rohkem Eesti saadavad teisest toorainet. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamist tagatakse sättega, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Kooskõlastuselt tulnud tagasiside ja vastused on esitatud alljärgnevas tabelis. 22 Kooskõlastustabel Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus Märkuse esitaja: Rahandusministeerium Palume eelnõu ja seletuskiri läbivalt uuendada Mitte arvestatud. Selgitame, et kohtades, kus on viidatud 2024-2027 riigi Kliimaministeeriumil on kehtiv eelarvestrateegiale. Uus riigi eelarvestrateegia programmide jaotus 2024-2027 riigi 2025-2028 on tänaseks vastu võetud ning eelnõus eelarvestrateegia järgi. tuleks läbivalt uuendada seosed uuendatud eesmärkide ja mõõdikutega. See on oluline ka seetõttu, et uue eelarvestrateegiaga on muutunud Kliimaministeeriumi strateegilise planeerimise tasandid. Eelnõu § 11 lõike 2 punkti 13 kohaselt peab taotleja Täname, võtame arvesse. Parandasime taotlusele lisama kokkuleppe jäätmete § 11 lõike 2 punkti 13 sõnastust nõuetekohase ringlussevõtu kohta taotleja ja järgnevalt: „jäätmete potentsiaalse jäätmete ringlussevõtja vahel või huvikirja ringlussevõtja huvikiri, mis tõendab ringlussevõtjalt. Palume analüüsida ja seletuskirjas tema võimekust ja tahet taotleja selgitada, kas sellise kokkuleppe sõlmimine taotleja ringlussevõtuks ettevalmistatud ja jäätmete ringlussevõtja vahel ei ole siduva jäätmed ringlusse võtta, kui toetust kohustuse võtmine. Riigiabi puhul on siduva taotletakse jäätmete ringlussevõttu kokkuleppe sõlmimine enne taotluse esitamist ettevalmistavaks tegevuseks“ keelatud (vt eelnõu § 7 lõige 5), kuna sel juhul ei ole Samuti täiendasime § 11 lõike 2 punkti riigiabil ergutavat mõju. 13 osas seletuskirja järgnevalt: „Lõike 2 punkt 13 sätestab huvikirja nõude. Huvikiri kinnitab, et turul on potentsiaalsed ringlussevõtjad, kes on valmis projekti väljundit planeeritud mahus ringlussevõtuks kasutama.“ Märkuse esitaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda ÜKP Seirekomisjoniliikme Eesti Puuetega Inimeste Selgitame, et käesolev toetusmeede on Koja arvamus „Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suunatud ettevõtetele, kes tegelevad suurendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord ringlussevõtuga või selleks perioodil ettevalmistavate tegevustega. 2021–2027“ eelnõule Tegemist on tööstusega, mille tegevused ei ole suunatud EPIKoja esindajana rõhutame, et jäätmete avalikkusele. Leiame, et esitatud ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks ja kommentaari on asjakohane käsitleda ühiskonna jätkusuutlikkuse suurendamiseks on teises hetkel planeeritavas määruses, oluline tagada, et kogu teave jäätmekäitluse ja mis tegeleb liigiti kogumise taristu ringlussevõtu kohta oleks kättesaadav ja arusaadav toetamisega. Jäätmete liigiti kogumise kõigile, sealhulgas puuetega inimestele ja teistele infrastruktuur on suunatud avalikusele haavatavatele sihtrühmadele. ning selle lihtne ning mugav kasutus on liigiti kogumise tulemuslikkuse Jäätmete ringlussevõtu võimekuse ja haavatavate tagamiseks esmatähtis. Nõustume, et sihtrühmade kaasatuse suurendamiseks on vajalik jäätmete liigiti kogumist peaks tegema edastada ringlussevõtu infot ligipääsetaval kujul. selgemaks ning ühtselt Ligipääsetavus on elukaareülene kontseptsioon, mis arusaadavamaks. Liigiti kogumise keskendub elukeskkonna, välialade, hoonete ja info lihtsustamiseks on koostöös kujundamisele lähtudes universaalse disaini põhjamaadega ja erinevate printsiipidest ja kasutatavusest. See lähenemine huvigruppidega väljatöötatud arvestab mitte ainult puuetega inimeste, vaid ka mitmekeelsed ühtlustatud 23 teiste ühiskonnagruppide, nt laste, väikelaste piktogrammid (vt lähemalt vanemate, noorte, eakate ja ajutise vigastuse Piktogrammid – Liigitikogumine ). tervise- või liikumisprobleemidega inimeste Leiame, et käesoleva määruse raames ligipääsetavuse vajadustega. Ligipääsetava ei ole vajalik teha toetuse andmise keskkonna loomine tagab, et kõik inimesed saavad muudatusi. Märgime, et lähitulevikus ühiskonnaelus osaleda. oleme saatmas jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetuse Oleme seisukohal, et praegune jäätmete käitlemise andmise tingimuste määruse kohta saadaolev info ei vasta inimese kooskõlastamisele ning ootame selle elukaareülesele kontseptsioonile ega puuetega osas teie ettepanekuid. inimeste vajadustele. Lugemisraskustega inimeste spekter on lai: lisaks intellektipuudega inimestele kuuluvad siia oma ealiste iseärasuste tõttu lapsed, vanemaealised, noored ja välismaalased, kes alles õpivad eestikeelt. Lisaks on lihtsad, äratuntavad sümbolid ja piktogrammid vajalikud ka täiskasvanud inimestele, kuna ajul on lihtsam tuvastada pilti kui teksti. Teabe esitamisel on oluline jälgida kontrastsuse ja kirja suuruse nõudeid, liigendada tekste loetavuse tagamiseks ning kasutada rahvusvahelisi piktogramme ja sümboleid, et suurendada teabe arusaadavust ja ligipääsetavust. Oluliste materjalide puhul on soovitatav kasutada ligipääsetavaid tõlkeid, pakkuda tekstide kokkuvõtteid ning esitada oluline teave eesti viipekeeles. Samuti tuleks tagada pildimaterjalidele alternatiivne tekst ja videomaterjalidele eestikeelsed (ja venekeelsed) subtiitrid ning viipekeeletõlge. Päästeamet on loomas ohuteavituse piktogramme koostöös MTÜ Vaimupuuga. Meie soovitus on luua tekstid ja piktogrammid jäätmete ringlussevõtu paremaks saavutamiseks koostöös lugemisraskuste inimeste esindajatega, mis loob võimaluse infomaterjalide testimiseks kõige keerulisema sihtgrupi peal, tagades seeläbi arusaadavuse ja info ligipääsetavuse kõigile sihtrühmadele avalikus ruumis. Koostööettepanekute ja vajalike tegevuste osas nõu saamiseks palun pöörduda EPIKoja ligipääsetavuse huvikaitse nõuniku poole Mari Puuram [email protected]. RP Pakend OÜ Kõnealuse määruse § 11 lg 2 p 11 järgi peab toetuse Võtame osaliselt arvesse. saamiseks esitatav taotlus sisaldama projekti Parandasime määruse § 11 lõike 2 äriplaani ja finantsanalüüsi, mis on koostatud punkti 11 alusel kinnitatud „Äriplaani rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi. Meile ja finantsanalüüsi koostamise juhend“ edastatud asjaomase juhendi eelnõu p 1.1 kohaselt juhendi punkti 1.1. mis käsitles infot, 24 tuleb äriplaanis muuhulgas põhjendada, kust saab mida tuleb esitada sisendjäätmete taotleja projektiga seotud jäätmed, sh lisanduvad kohta. Asendasime eelkokkuleppe jäätmekogused, kusjuures lisada tuleb nõude huvikirja nõudega. eelkokkulepped jäätmete üleandjatega, v.a. juhul, Rakendusüksus võib äriplaani kui käideldavate jäätmekoguste saamine on täiendusena nõuda huvikirjade tõendatud Keskkonnaameti poolt kinnitatud esitamist sisendjäätmevoogude jäätmearuandega. tagatuse ja projektiväljundi nõudluse tõendamiseks. Huvikirja puhul on Meie hinnangul on kõnealune nõue õigusvastane, tegemist nõudlusanalüüsi kinnitava ja kohustab taotlejaid esitama valeandmeid ja/või täiendava elemendiga. Huvikirjast panema toime õigusrikkumisi, ning moonutab nähtuvad võimaliku partneri poolt konkurentsi. Oma seisukohti põhjendame käsitletavad konkreetsed mahud ning järgnevalt: see annab rakendusüksusele kindlust, et turul on potentsiaalsete materjalide 1. Meie hinnangul on kõnealuse määruse § 11 lg 2 osas ringlussevõtjad. p 11 mõtteks eelkõige äriplaani ja finantsanalüüsi Sõnastuse muudatus äriplaani koostamise vormistuslike nõuete kehtestamine. juhendis: ülevaade, kust saab taotleja Kõnealune juhend ei tohiks juba põhimõtteliselt projektiga seotud jäätmed, sh sisaldada nõudeid, mis oluliselt täiendavad ja või lisanduvad jäätmekogused (lisada muudavad toetuste taotlemise sisulisi kriteeriume, eelkokkulepped huvikirjad jäätmete milleks kõnealune nõue kahtlemata on. üleandjatega v.a juhul kui käideldavate jäätmekoguste saamine 2. Nõue (ja selle kohta e-kirjavahetuses KIK poolt on tõendatud Keskkonnaameti poolt toodud selgitused) on otseses vastuolus kinnitatud jäätmearuandega). pakendijäätmete käitlust puudutavate õigusnormide ja kohtupraktikaga. Jättes kõrvale üksikud 1) Kõnealune juhend ei kehtesta jäätmekäitlejad, kel võib arvestatav kogus iseseisvaid nõuded. Juhendis pakendijäätmeid lattu kogunenud olla, on käsitletud küsimustele vastamine toetatavad tegevused eelduslikult siiski eelkõige aitavad rakendusüksusel hinnata § 14 seotud alles tulevikus tekkivate pakendijäätmetega. alusel kehtestatud sisulisi nõudeid Pakendijäätmeid kogutakse eelkõige kas avaliku ning aitab ka taotlejal esitada kogumispargi kaudu taaskasutusorganisatsioonide asjakohased selgitused ühtse vormi (TKO) poolt või siis korraldatud jäätmeveo raames kohaselt. valitud jäätmevedaja poolt. Esimesel juhul saavad 2) Leiame, et kuivõrd kokkuleppe „jäätmete üleandjateks“ olla TKO-d, ent paraku nõue sai muudetud huvikirja nõudeks, saavad mistahes eelkokkulepped nendega olla vaid siis puudub vastuolu pakendikäitlust spekulatiivsed. Nimelt on hetkel toimumas puudutavate õigusnormide ja üleminek valdavalt avaliku kogumispargi kaudu kohtupraktikaga. Huvikirjaga kinnitab toimuvalt kogumiselt valdavalt jäätmevaldajate võimalik partner, et potentsiaalse juures toimuvale kogumisele, mistõttu tänaste hanke läbiviimisel võiks toetuse koguste põhjal ei ole võimalik ennustada, millised taotleja potentsiaalselt neid jäätmeid on TKO-de poolt avaliku kogumispargi kaudu käidelda ning vastavas mahus jäätmete kogutavad kogused nt aasta või kahe pärast. Teisel käitlemise vastu on huvi olemas. juhul saavad „jäätmete üleandjaks“ olla korraldatud Huvikiri ei kohusta võimalikku jäätmeveo raames pakendijäätmeid koguvad partnerit tagama huvikirja saajale jäätmekäitlejad, ent nendega sõlmitava materjali mahte või koostama hanget, eelkokkuleppe nõudmine oleks otseselt kus huvikirja saaja oleks eelistatud. õigusvastane. Nimelt puudub korraldatud Huvikirja väljastaja märgib, et jäätmeveo raames jäätmeid koguvatel tegemist on ettevõttega, mille jäätmekäitlejatel nende jäätmete käsutusõigus. käitlustehnoloogiad on partnerile Riigikohus on 11.07.2023 kohtuasjas nr 3-23-428 sobivad. tehtud määruse punktides 25 ja 26 selgitanud, et 3) Asendasime juhendis märgitud 25 JäätS § 31 lg 5 järgi on TKO-del subjektiivne õigus „eelkokkuleppe“ „huvikirja“ vastu nõuda, et KOV üksus, kes on otsustanud korraldada ning leiame, et eeltoodust tulenevalt pakendijäätmete liigiti kogumist tekkekohalt, looks on kirjeldatud probleem lahenenud. talle võimaluse osaleda pakendijäätmete 4) Asendasime juhendis märgitud taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt „eelkokkuleppe“ „huvikirja“ vastu. TKO turuosaga. Seejuures vastav õigus tagatakse mitte TKO ja jäätmevedaja, vaid TKO ja KOV vahelise kokkuleppega. Riigikohus viitas oma 15.01.2015 asjas 3-3-1-68-15 tehtud otsuse punktis 15 antud selgitusele, mille järgi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käsutusõigus on KOV-il, mitte jäätmevedajal, mistõttu pakendijäätmete TKO-dele üleandmise kokkuleppe sõlmimist ja selle sisu ei saa jätta jäätmevedaja otsustada. Valdava enamiku juba täitmisel olevate korraldatud jäätmeveo kontsessioonide puhul on hanketingimustega vedajatele asetatud kohustus anda jäätmed üle TKO-dele, seega ei saa ükski jäätmekäitleja nende üleandmiseks mingitele kolmandatele isikutele eelkokkuleppeid sõlmida ilma, et ta rikuks hankelepingut. Veelgi vähem saavad mistahes jäätmekäitlejad sõlmida eelkokkuleppeid jäätmete suhtes, mida hakatakse koguma alles tulevikus läbi viidava hanke täitmise raames, mille puhul samuti eelduslikult kehtib kohustus need jäätmed üle anda TKO-dele. 3. Eeltoodud põhjustel tekib juhendi vaidlusalusest sättest (ja selle kohta täiendavalt KIK poolt antud selgitusest) lähtumisel olukord, kus tulevikus tekkivate pakendijäätmetega ringlussevõtuga seotud taotluste esitamisel on taotlejad sunnitud esitama valeandmeid (nt sõlmima eelkokkuleppeid jäätmekäitlejatega, kel tegelikult puudub vastavate jäätmete käsutusõigus) selleks, et nende taotlus oleks „nõuetekohane“, ning taotluse edukaks osutumisel ka otseselt seadust rikkuma selleks, et projekti realiseerima (nt käitlema pakendijäätmeid, mida asjaomased hanketingimused tegelikult kohustavad üle andma TKO-dele). Kui aga valeandmeid mitte esitada ja seadust mitte rikkuda, osutuvad ainsateks nõuetekohasteks äriplaanideks need, milles jäätmete üleandjatega sõlmitud eelkokkulepete asemel saab tugineda varasematele jäätmearuannetele. See tähendab, et reaalselt on asjaomast toetust võimalik taotleda vaid juba märkimisväärset turupositsiooni ja laojääki omavatel jäätmekäitlejatel, et mitte öelda ühel konkreetsel jäätmekäitlejal. 4. Meie hinnangul tuleks juhendi vaidlusalust nõuet muuta selliselt, et äriplaanis tuleks küll kirjeldada, 26 kustkohast taotleja loodan projektiga seotud jäätmed saada, ent jätta välja nõue eelkokkulepete lisamiseks. Eesti Keskkonnateenused Edastan ettepaneku ringlussevõtu struktuuritoetuse Mitte arvestatud. Toetusmeetme tingimustesse jäätmeliikide nimistu laiendamiseks. eelarve on piiratud ning meie Meetmemääruse tutvustusel oli korraks see ka hinnangul on põhjendatud bio-, teemaks ja võimalusena pidite kaaluma pakendi-, plasti- ja tekstiilijäätmete jäätmeliikide lisamist hilisemas etapis ehk ca 3 kuu puhul taotluse esitamisele ajalise pärast, kuid meie ettepanek on need liigid lisada eelise andmine. Peame antud meetmes selguse mõttes kohe. oluliseks olmejäätmete reformi toetamist, seega eesmärk on esmalt Viimastel aastatel on tehnoloogiad arenenud ja on soosida olmejäätmetes olevate liigiti tekkinud võimekused käidelda ka seni mittesobinud kogutavate materjaliliikide jäätmed uuesti materjalideks, sh ka ohtlike jäätmete ringlussevõttu. Bio- ja pakendijäätmed nimistus olevatest jäätmetest (patareid, akud jms) moodustavad mõlemad ligikaudu 30% kui ka nö uutest moodsatest jäätmetest olmejäätmete mahust, seetõttu on (päikesepaneelid, e-sigaretid jm). Konkreetseteks ringlussevõtu sihtmäärade näideteks oleks päikesepaneelide, e-sigarettide, saavutamiseks tegeleda väikeelektroonika puhul uued tehnoloogilised esmajärjekorras nendega. Samuti võimalused need seadmed lahutada algosadeks nii, võetakse nende jäätmete liigiti et need muutuvad puhasteks materjalideks ehk kogumiseks mitmeid samme ning on koheselt ringlussevõetavateks (päikesepaneelidest näha puhaste jäätmevoogude saab kätte klaasi nii, et sellest saab Eesti uusi tooteid suurenemist, mida on võimalik teha jms), samuti patareide sorteerimisel ringlusse võtta. Plastijäätmete kasutatavad uued tehnoloogiad tagavad võimaluse ringlussevõtu sihtmäära mitte liigitatud materjalid ringlusesse suunata. Patareide saavutamine on juba täna kulukas ning puhul on täna Eestis tegemist tõsise probleemiga ja tekstiilijäätmete puhul on seoses 2025 võimekuse puudumine tähendab ka aastal jõustuva kohustusega näha käitluslahenduste olematut valikut, piirangud on liigiti kogutud jäätmete mahu Euroopa sisesel transpordil ning kogused kuhjuvad suurenemist. ladudes. Samas on problem ka koguste vähesuses, Vastavalt eelnõu § 9 lõikele 1 määrab millest tulenevalt ei ole sellistel investeeringutel taotlusvoorus toetatavad jäätmeliigid ärilist tasuvust. minister käskkirjaga. Kuivõrd käesoleva ettepaneku puhul on Lisan siia eelduslikud jäätmekoodid, mis võiks olla küsimuse all toetatavad jäätmeliigid, täiendatud nimekirjas: mitte eelnõu, siis lisame Teie ettepaneku lisadokumendiks käskkirja 20 01 23* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad menetlusse, mille raames tehakse kasutuselt kõrvaldatud seadmed jäätmeliikide valik. 20 01 33* Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 20 01 34 Patareid ja akud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 33* 200135* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 200136 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, 27 16 02 11* Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed 16 02 13* Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 12* 16 02 14 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 16 02 15* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud ohtlikud osad 16 02 16 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 16 02 97* Muud ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed 16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 16 06 01* Pliiakud 16 06 02* Ni-Cd-patareid ja -akud 16 06 03* Elavhõbedat sisaldavad patareid 16 06 04 Leelispatareid (välja arvatud koodinumbriga 16 06 03* nimetatud patareid) 16 06 05 Muud patareid ja akud 16 06 06* Patareide ja akude lahus kogutud elektrolüüt 28