Kairi Toiger Teie 22.09.2024 nr 1-4/24/4506
Kliimaministeerium
[email protected] Meie 08.10.2024 nr 11.1-8/24/2184-2
Paldiski mnt 96
Tallinn
13522, Harju maakond
Kliimaministri 05.01.2024 käskkirja nr 5
"Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve
kinnitamine põlevkivi kaevandamise
tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi
taastamiseks“ muutmise kooskõlastamine
Riigi Tugiteenuste Keskus ei kooskõlasta kliimaministri 05.01.2024 käskkirja nr 5 „Toetuse
andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi
kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks“ muudatust Vabariigi
Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ § 48 lg 2 alusel.
Komisjoni teatisest „Juhised lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise kohta Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondide raames“ (2021/C 200/01, 27.mai 2021) tuleb lähtuda praegu, kuna uue
perioodi juhis ei ole veel valminud ning Euroopa Komisjon on teada andnud, et senini tuleb lähtuda
viidatud juhendist. Uue perioodi lihtsustatud kulude juhise mustandi versiooni peatükis 3.1 on
sama põhimõte toodud. Mustandi versioon on saadetud laiali juunis, sealhulgas ka
Kliimaministeeriumi esindajatele. Senine praktika on näidanud, et ka Euroopa Komisjoni poolt
antud juhistest tuleb toetuste rakendamisel lähtuda.
Juhises viidatakse ühtse määra summadele, kuid nii ühtse määra protsenti kui ka viisi muutes,
muutuvad summad, mida on planeeritud ühtse määra alusel hüvitada.
Juhises on selgelt öeldud: ei saa ühtset määra muuta, et kompenseerida kulude suurenemist.
Eelnõu muudatuse seletuskirjas on aga just toodud muudatuse põhjusena kulude suurenemine:
„Elluviija tegelikud kaudsed kulud osutusid märksa suuremaks kui projektijuhi palgakulust
arvestatav 15%.“.
Antud käskkirja muudatusega soovitakse muuta juba kehtestatud ühtset määra. Antud käskkirjas,
mida loetakse üheks projektiks, on makseid juba SFOS andmete põhjal tehtud ning seega on
projekti rakendamisega alustatud.
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
Projekti keskel ühtse määra muutmist ei toeta ka ÜSM artikkel 73 lõige 2 punktist c tulenev nõue,
mille kohaselt tuleb projektide valimisel tagada, et valitud tegevused esindaksid toetuse summa,
ellu viidud tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahelist parimat suhet. Nimetatud nõude eesmärk
on tagada, et toetust saavad projektid annaksid maksimaalse panuse rakenduskava eesmärkide
saavutamisse. Vastav analüüs tuleb teha enne projektile toetuse andmist ning sellest lähtuv
tegevuse kulude kindlaksmääramiseks kohaldatav meetod rahastamisotsuses ehk antud juhul
käskkirjas sätestada. Vaidlusaluse muudatusega väheneks projektile põhitegevuse läbiviimiseks
määratud kulude ning suureneks kaudsete kulude maht. Viimane tähendab, et projekti
kuluefektiivsus langeb, mistõttu ei oleks sellise muudatuse tegemine kooskõlas ÜSM-is
sätestatuga.
Väljavõte ühendmääruse seletuskirjast (§ 12 lg 5 ja 6 selgitus): Lõigetega 5 ja 6 täpsustatakse,
kuidas toimub TRO muutmine, kui toetust antakse lihtsustatud kulude alusel. Sellisel juhul peab
TRO muutmine olema kooskõlas ühissätete määruses ja vastavates juhendites tooduga. 2014-2020
taotluse menetlemise määruse muutmise seletuskirjas on sama põhimõtet selgitatud pikemalt:
Eelnõu §-ga 3 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse
andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 10 lõikega 31, et sätestada selgemalt millistel
tingimustel saab kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse andmisel taotluse rahuldamise
otsust muuta. Senine sõnastus jättis mulje, et kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse
andmisel rakendub sama kord, mis tegeliku kulude alusel toetuse saamisel. Tegelikult tuleb kulude
lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse andmisel jälgida rakendatavale hüvitamisviisile
kohalduvaid ÜSM reegleid, sh nende rakendamiseks antud Euroopa Komisjoni juhendit. Seega on
sobiv, kui toetuse andmise tingimuste määruses või käskkirjas sätestatakse, millistel juhtudel saab
taotluse rahuldamise otsust muuta, sest tingimuste seadmisel on rakendusasutus hinnanud vastava
hüvitamisviisi eeldusi ja muutmise võimalusi.
Eeltoodust tulenevalt jääme seisukohale, et eelnõu p 3, millega muudetakse käskkirja lisa 1 punkti
9.2.9, ei ole kooskõlas Euroopa Komisjoni reeglitega, mistõttu ei ole võimalik seda ka
kooskõlastada. Sellest tulenevalt ei saa ka muuta eelnõus toodud Lisa 1 punkte 9.1, 9.2.8 ning Lisa
2.
Vastav muudatus on vastuolus toetuse saajate võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna sellist
muudatust ei ole näiteks lubatud teha avatud taotlusvoorus osalevates projektides. Toetuse
andmise tingimusi kehtestav käskkiri on samal ajal taotluse rahuldamise otsus.
Seega vaatamata toetuse andmise vormist (määrus, käskkiri) kehtivad taotluse rahuldamise otsuse
muutmise nõuded ühetaoliselt kõikidele projektidele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Sell
toetuste arendamise osakonna juhataja
Kaidi Kenkmann 663 2041
[email protected]
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340