ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 27.09.2024
Kehtib kuni: 27.09.2029
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Teabevaldaja: Siseministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
Rahandusministeerium
Kultuuriministeerium 07.10.2024 nr 14-7/179-1
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi komponendi
"Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse
innovatsiooni edendamise teel" lepingu eelnõu
kooskõlastamine
Siseministeerium programmikomponendi operaatorina esitab kooskõlastamiseks lepingu
eelnõu, millega sätestatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse
kaasatuse toetamine“ programmikomponendi tegevuse „Kodanikuühiskonna tugevdamine
sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“ rakendamise tingimused.
Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti
koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 7 lg 2 alusel palume eelnõu
kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisa 1. Haldusleping
Lisa 2. Tegevuse kirjeldus
Lisa 3. Tegevuse tulemusraamistik ja näitajad
Lisa 4. Tegevuskava vorm
Lisa 5. Tegevuse eelarve ja eelarve täitmise vorm
Lisa 6. Seirearuande vorm
Lisa 7. 2024. aasta tegevuskava
Lisa 8. 2024. aasta eelarve
Lisa 9. 2024. aasta eelarve seletuskiri
Lisa 10. Riigiabi analüüs
Sama:
Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Ave Osman 6125242
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
Haldusleping nr 14-7/179-1
Siseministeerium, registrikood 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab
Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2
punkti 15 alusel siseminister Lauri Läänemets (edaspidi ministeerium),
ja
Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, registrikood 90009654, aadressiga Vabaduse plats
2, 71020 Viljandi, keda esindab Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital põhikirja alusel Tiina
Oraste (edaspidi elluviija),
eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled,
võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi
põhimäärus“ § 23 lg 2 p 15, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 41 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti
2024. aasta määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse
kasutamise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 ning
olles kooskõlas halduskoostöö seaduse § 3 lg 1 ja § 8, haldusmenetluse seaduse § 96 , ning § 101
lõikega 1,
sõlmivad järgmise halduslepingu (edaspidi leping).
1. ÜLDSÄTTED, LEPINGU EESMÄRK JA HALDUSÜLESANNE
1.1 Lepingu eesmärk on Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning Riigi Tugiteenuste Keskuse
(edaspidi RTK ) vahel 31. mail 2024. a sõlmitud toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse
toetamine“ (edaspidi toetusmeede) lepingu programmikomponendi „Kodanikuühiskonna
tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“ (edaspidi programmikomponent)
tegevuse „Kodanikuühiskonna pädevuse suurendamine, üldsuse teadlikkuse tõstmine ja
teabe levitamine sotsiaalse innovatsiooni teemadel“ elluviimine ja aruandlus (edaspidi
tegevus või haldusülesanne).
1.2 Siseministeerium täidab programmikomponendi operaatori rolli, Kultuuriministeerium
programmioperaatori rolli, RTK riikliku koordineerimisüksuse rolli.
1.3 Haldusülesande elluviija on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
1.4 Programmikomponendi tegevuse periood on 1. juuni 2024 kuni 31. mai 2028.
1.5 Kulude abikõlblikkuse periood on 1. juuni 2024 kuni 31. juuli 2028.
1.6 Pooled kinnitavad, et seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamisega ei lepita.
Pooled kinnitavad, et rakendatakse kõik mõistlikud ja piisavad meetmed, et vältida
koostööprogrammiga seotud isikute seksuaalset ärakasutamist, kuritarvitamist ja ahistamist
koostööprogrammiga seotud asutuste töötajate poolt. RTK reageerib seksuaalse
ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamise teadete korral asjakohaselt, tagades puudutatud
isiku(te) ohutuse ning rakendades ohutuse, konfidentsiaalsuse, austuse ja
mittediskrimineerimise põhimõtteid.
1.7 Pooled kinnitavad, et juhinduvad tegevuste elluviimisel sotsiaalse kaasatuse põhimõttest ja
püüdlevad keskkonnasäästlike lahenduste kasutamisele.
2. LEPINGU DOKUMENDID
2.1. Lepingu sõlmimise hetkel on lepingu lisad:
2.1.1. Lisa 1. Tegevuse kirjeldus
2.1.2. Lisa 2. Tegevuse tulemusraamistik ja näitajad
2.1.3. Lisa 3. Tegevuskava vorm
2.1.4. Lisa 4. Tegevuse eelarve vorm
2.1.5. Lisa 5. Tegevuse eelarve täitmise vorm
2.1.6. Lisa 6. Seirearuande vorm
2.1.7. Lisa 7. 2024. aasta tegevuskava
2.1.8. Lisa 8. 2024. aasta eelarve
2.1.9. Lisa 9. 2024. aasta eelarve seletuskiri
3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Elluviija võtab endale lepinguga kohustuse täita haldusülesannet ja kohustub:
3.1.1. viima haldusülesannet ellu lähtuvalt lisas 1 sätestatud programmikomponendi tegevuse
kirjeldusest ja lisas 2 sätestatud tulemusraamistiku näitajatest ning vastutama näitajate
saavutamise ja selle tõendamiseks vajalike andmete kogumise ja töötlemise eest;
3.1.2. lähtuma elluviija ülesannete täitmisel järgnevast:
3.1.2.1. Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu
valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonist
(edaspidi Šveitsi regulatsioon);
3.1.2.2. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määrusest nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-
Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi
koostööprogrammi määrus);
3.1.2.3. Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning RTK vahel 31. mail 2024. aastal sõlmitud
toetusmeetme lepingust;
3.1.2.4. RTK ja Kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud toetusmeetme rakenduslepingust;
3.1.2.5. Šveitsi koostatud teavitus- ja teabekäsiraamatust.
3.1.3. täitma koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 3 sätestatud elluviija ülesandeid;
3.1.4. esitama ministeeriumile kinnitamiseks lepingu kehtivuse ajal käimasoleva aasta 20.
novembriks järgneva kalendriaasta tegevuskava (lisa 3), eelarve (lisa 4) ja vabas vormis
eelarve seletuskirja;
3.1.4.1. ministeerium annab punktis 3.1.4 nimetatud dokumentidele hinnangu 10 (kümne)
tööpäeva jooksul arvates nende kättesaamisest;
3.1.4.2. kui ministeerium ei anna punktis 3.1.4 nimetatud dokumentidele puuduste tõttu
heakskiitvat hinnangut, annab ministeerium elluviijale üldjuhul 5 (viie) tööpäevase
täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ministeerium annab täiendatud või
parandatud dokumentidele hinnangu üldjuhul 5 (viie) tööpäeva jooksul nende
kättesaamisest;
3.1.4.3. kui punktis 3.1.4 nimetatud dokumentides ei esine puudusi või elluviija on puudused
vastavalt lepingu punktile 3.1.4.2 kõrvaldanud, kinnitab ministeerium dokumendid.
3.1.5. esitama RTK-le 2024. aasta maksetaotluste prognoosi hiljemalt koos esimese
maksetaotlusega ja iga järgneva aasta maksetaotluste prognoosi jooksva aasta 10.
detsembriks. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;
3.1.6. esitama RTK-le maksetaotluste korrigeeritud prognoosi, kui makse erineb esitatud
prognoosist rohkem kui 25% võrra;
3.1.7. viima ellu lisas 1 nimetatud tegevust vastavalt punkti 3.1.4.3 alusel kinnitatud
tegevuskavale ja eelarvele;
3.1.7.1. taotlema ministeeriumilt eelarve ning vajaduse korral ka tegevuskava muutmist, kui
tegevuskava eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul üle 15% ulatuses
tegevuskava eelarve mahust;
2
3.1.7.2. tegevuskava ja eelarve muutmist ei pea taotlema juhul, kui kinnitatud eelarvet
muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab
eelarve muudatuse eelnevalt ministeeriumiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
3.1.8. Teavitama ministeeriumi viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
3.1.8.1. asjaolust, et tegevusega samalaadsele projektile on taotletud toetust muudest välisabi
vahenditest;
3.1.8.2. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
3.1.8.3. lepingu muutmise vajalikkusest;
3.1.8.4. tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuste
saavutamist.
3.1.9. tagama tegevusega seotud raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele,
sealhulgas säilitama tegevuse elluviimisega seonduvad raamatupidamise algdokumendid,
kulu abikõlblikkust ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud toetuse kasutamisega
seotud tõendid ja dokumendid kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, mis on
sätestatud toetusmeetme lepingus, kuid mitte kauem kui 2039. aasta 3. detsembrini.
Toetusmeetme lõppemise kuupäev on määratud toetusmeetme lepingus;
3.1.10. järgima tegevuse elluviimisel riigihangete seadust. Elluviija võib RTK-lt taotleda
riigihangete eelnõustamist RTK riigihangete nõustamise protseduuri kohaselt;
3.1.11. riigihangete läbiviimisel esitama RTK-le Šveitsi toetuste büroo küsitud teavet ja
dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2;
3.1.12. kasutama toetust sihtotstarbeliselt punktis 6.5. sätestatud abikõlblike kulude katteks;
3.1.13. võimaldama koostööprogrammi määruse §-des 2–4 ning § 13 lõikes 2 nimetatud
osapooltele kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas
võimaldama ministeeriumile ligipääsu tegevuse elluviimisele ning audiitorile ja
järelevalvet teostavale isikule ligipääsu tegevuse elluviimisega seotud dokumentidele ja
andmetele;
3.1.14. tagastama koostööprogrammi määruse § 12 alusel tagasinõutava toetuse tähtaegselt
vastavalt finantskorrektsiooni otsuses märgitud summale;
3.1.15. vastama koostööprogrammi määruse §-des 2–4 nimetatud osapoolte järelepäringutele;
3.1.16. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks ning tagama tegevuses osalejate
korrektsete andmete olemasolu;
3.1.17. osalema programmioperaatori moodustatud töörühma koosolekutel;
3.1.18. tegema programmioperaatori juhtimisel koostööd toetusmeetme Šveitsi partneriga.
Nimetatud koostöö toimub programmioperaatori ja Šveitsi partneri vahel sõlmitud
partnerluslepingu alusel, mis tehakse programmioperaatori poolt ministeeriumile ja
elluviijale kättesaadavaks;
3.1.19. kavandama tegevusega seotud teavitustegevusi ja viima need ellu.
3.2. Elluviijal on õigus:
3.2.1. saada ministeeriumilt infot, mis on vajalik lepingu täitmiseks;
3.2.2. teha ettepanekuid lepingu muutmiseks.
3.3. Ministeerium kohustub:
3.3.1. andma elluviijale lepingu täitmiseks vajalikku teavet ja juhiseid;
3.3.2. teavitama elluviijat viivitamata kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada lepinguliste
kohustuste täitmist;
3.3.3. teavitama elluviijat õigusaktide muudatustest, mis mõjutavad haldusülesande täitmist
ning astuma elluviijaga läbirääkimistesse lepingu muutmiseks, kui õigusliku olukorra
muutmise tõttu haldusülesanne muutub.
3.4. Ministeeriumil on õigus:
3.4.1. saada teavet lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise kohta;
3.4.2. teostada lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise üle järelevalvet.
3.5. Elluviija ei või lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele üle anda.
3
3.6. Elluviija kinnitab ja tagab, et ta on võimeline haldusülesannet täitma ja saab täielikult aru
endale võetavatest kohustustest.
4. KONFIDENTSIAALSUS
4.1. Konfidentsiaalsed on lepingu täitmisel teatavaks saanud andmed ning muu teave ja asjaolud,
mille avalikuks tulemine võiks kahjustada ministeeriumi või kolmandate isikute huve.
Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist käsitatakse lepingu olulise rikkumisena.
4.2. Konfidentsiaalne teave ei hõlma teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb seadusest või
selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
4.3. Elluviija kinnitab, et on teadlik, et lepingu täitmine hõlmab tööd andmetega, mis on seotud
riigi haldusülesande täitmisega. Elluviija tagab eespool nimetatud teabe töötlemise
vastavuse kehtivatele õigusaktidele.
4.4. Elluviijal on keelatud teha ja säilitada haldusülesande täitmise käigus tekkinud ja saadud
andmetest koopiaid, mille tegemine või säilitamine ei ole vajalik haldusülesande täitmiseks.
4.5. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu, kui seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest
ei tulene teisiti.
5. INTELLEKTUAALNE OMAND JA OMANDIÕIGUS
5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigustega kaitstud teos (sh väljatöötatud
materjalid), tagab elluviija, et tal on õiguslik alus teoste kasutamiseks.
5.2. Elluviija kannab kõik lepingu täitmiseks vajalikud autori- ja litsentsitasudega seonduvad
kulutused.
6. LEPINGU TÄITMISE RAHASTAMISE ALUSED
6.1. Programmikomponendi tegevuse eelarve on 1 168 831,55 EUR (üks miljon sada
kuuskümmend kaheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend üks eurot ja viiskümmend viis
senti; edaspidi toetus), millest Šveitsi toetus moodustab 85% (993 506,82 EUR) ning
riigieelarveline kaasfinantseering 15% (175 324,73 EUR).
6.2. Toetuse maksmise, maksmise peatamise ja maksmisest keeldumise üldtingimused on
sätestatud koostööprogrammi määruse §-s 10.
6.2.1. Tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.
6.2.2. Toetusest makse saamiseks vajalikud dokumendid ja tõendid esitatakse RTK-le perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid
esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus.
6.2.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RTK-le e-toetuse keskkonna kaudu:
6.2.3.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast või samaväärsest dokumendist, mille abil
on võimalik veenduda, et otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest
kuludest;
6.2.3.2. koopia hankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav;
6.2.3.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia.
6.3. Toetuse maksmine otseste kulude eest toimub tegelike kulude alusel vastavalt
koostööprogrammi määruse § 10 lõikes 2 sätestatule. Toetuse maksmine kaudsete kulude
eest toimub kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel vastavalt koostööprogrammi määruse
§ 8 lõikele 3 ja lähtudes toetusmeetme lepingust.
6.4. Toetuse kasutamisel tuleb eristada abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks
eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud juhul, kui kulusid
hüvitatakse kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel.
6.5. Kulude abikõlblikkus
6.5.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas koostööprogrammi määruse §-ga 8 ja riigisisese
õigusega ning:
4
6.5.1.1. kui see tekib punktis 1.4 nimetatud perioodil, välja arvatud aruandlusega seotud kulu,
mis võib tekkida punktis 1.5 nimetatud perioodil;
6.5.1.2. kui tegelik kulu tasutakse punktis 1.5 nimetatud perioodil.
6.5.2. Kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.
6.5.2.1. Kaudsed kulud on punktis 3.1.2.3. nimetatud toetusmeetme lepingu lisas B nimetatud
üldkulud ja administreerimisega seotud kulud.
6.5.2.1.1. Üldkuludeks loetakse halduskulud, muu hulgas:
6.5.2.1.1.1. kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;
6.5.2.1.1.2. sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
6.5.2.1.1.3. infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja
rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;
6.5.2.1.1.4. kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;
6.5.2.1.1.5. ruumide rendikulud;
6.5.2.1.1.6. valveteenuse kulud;
6.5.2.1.1.7. maamaks;
6.5.2.1.1.8. pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.
6.5.2.1.2. Administreerimiseks loetakse toetavaid abistavaid tegevusi, sealhulgas:
6.5.2.1.2.1. raamatupidamist;
6.5.2.1.2.2. sekretäri- ja personalitööd;
6.5.2.1.2.3. juriidilist nõustamist;
6.5.2.1.2.4. riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist;
6.5.2.1.2.5. vara haldamist;
6.5.2.1.2.6. infotehnoloogilist tugitegevust.
6.5.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 7%
toetatava tegevuse otsestest kuludest.
6.5.2.3. Otsesed kulud on:
6.5.2.3.1. otsesed personalikulud, milleks loetakse kulud, mis on otseselt seotud tegevuse
elluviimisega ja mille seost tegevusega on võimalik tõendada:
6.5.2.3.1.1. palk proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga;
6.5.2.3.1.2. puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule;
6.5.2.3.1.3. teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud
seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga;
6.5.2.3.1.4. seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 6.5.3.1.1.–6.5.3.1.3. nimetatud
kuludelt;
6.5.2.3.1.5. seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;
6.5.2.3.1.6. koolituskulu;
6.5.2.3.1.7. töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud
ajaga.
6.5.2.3.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti
alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud. Võlaõigusseaduses nimetatud
töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud
loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab punktis 6.5.3.2.1. sätestatule.
6.5.2.3.2.1. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või
käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks
proportsionaalselt tegevuse heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu,
mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja
töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.
6.5.2.3.3. lähetus- ja transpordikulud;
6.5.2.3.3.1. Abikõlblikud on otsese personali ja tegevuse sihtrühma lähetus- ja transpordikulud
ning kolmandate isikute majutus-, transpordi- ja reisikindlustuse kulud ning
5
päevarahad, kui nad osalevad tegevuse elluviimises ja need kulud on tegevuse
elluviimiseks vajalikud.
6.5.2.3.3.2. Lähetuskulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, ja
transpordikulud on abikõlblikud Euroopa piires ning riigisisestes õigusaktides
kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või
asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses.
6.5.2.3.3.3. Välislähetused väljapoole Bulgaariat, Horvaatiat, Küprost, Tšehhit, Ungarit,
Leedut, Lätit, Maltat, Poolat, Rumeeniat, Slovakkiat, Sloveeniat ning Šveitsi on
abikõlblikud vaid eelneval kokkuleppel Šveitsi toetuste bürooga. Kooskõlastamise
korraldab programmikomponendi operaator programmioperaatori kaudu elluviija
ingliskeelse sooviavalduse alusel.
6.5.2.3.4. nõustamiskulud;
6.5.2.3.5. uuringute, analüüside ja hindamiste kulud;
6.5.2.3.6. koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, kohtumiste, konverentside ja
õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses
erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud tegevuse abikõlblike kulude
puhul ning peamistele puudeliikidele (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liikumispuue)
ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas;
6.5.2.3.7. teavitamiskulud, mis on kooskõlas Šveitsi regulatsiooni 13. peatükiga;
6.5.2.3.8. juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalide ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise,
kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud;
6.5.2.3.9. telesaadete ja taskuhäälingute tootmise, eetrisse andmise ja levitamise kulud,
sealhulgas litsentsi- ja autoritasud;
6.5.2.3.10. veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud;
6.5.2.3.11. tõlkekulud;
6.5.2.3.12. tegevuse töövahendite kulud.
6.5.2.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.
6.5.3. Abikõlbmatud kulud on:
6.5.3.1. Šveitsi regulatsiooni artiklis 6.6 nimetatud kulud;
6.5.3.2. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu;
6.5.3.3. kinnisasjade ostmise kulu;
6.5.3.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad riigisisestes õigusaktides sätestatud
maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.
7. ARUANDLUS
7.1. Elluviija kajastab projektiga seotud tulud ja kulud oma majandusaasta aruandes.
7.2. Elluviija on kohustatud andma inglise keeles aru tegevuse täitmise ja näitajate saavutamise
seisu kohta koostööprogrammi määruse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud
programmioperaatori antaval vormil järgmiselt:
7.2.1. ülevaade hüvitistaotluse jaoks jaanuari kuni juuni kohta tuleb esitada 15. juuliks ning juuli
kuni detsembri kohta 15. jaanuariks. Need ülevaated peavad sisaldama teavet vaadeldaval
perioodil tehtud tegevuste kohta, sealhulgas infot riigihangete kohta ja väljamaksete
prognoosi;
7.2.2. iga-aastane ülevaade tuleb esitada 15. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta ja lõplik
ülevaade 15. juuniks 2028;
7.2.2.1. ülevaade tuleb anda eelkõige tegevuse täitmise ja näitajate saavutamise seisust,
teavitustegevustest, koostööst Šveitsi partneriga, riigihangetest, riskidest,
hindamistest, tegevuse tulemuslikkusest ja eelarve täitmisest.
7.3. Ministeerium ja programmioperaator annavad esitatud ülevaadetele tagasiside või esitavad
parandus- ja täiendusettepanekud ning elluviija on kohustatud täiendama või parandama
ülevaateid etteantud tähtaja jooksul.
6
7.4. Elluviija on kohustatud esitama iga-aastaseid seirearuandeid ja lõpparuande (edaspidi koos
seirearuanne) lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise kohta ministeeriumi antud
vormil (lisa 5 ja 6) järgmiselt:
7.4.1. iga-aastane aruanne tuleb esitada 31. jaanuariks eelmise kalendriaasta tegevuskava kohta
ja lõpparuanne 31. juuliks 2028;
7.4.2. seirearuandes antakse ülevaade eelkõige tegevuskava ja eelarve täitmise seisust.
7.5. Ministeerium annab seirearuandele hinnangu üldjuhul 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul,
arvates seirearuande saamisest.
7.6. Kui ministeerium ei anna seirearuandele heakskiitvat hinnangut, annab ministeerium
elluviijale üldjuhul kuni 5 (viie) tööpäevase täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab ministeerium aruande.
7.7. Elluviija poolt esitatud ülevaadete ja aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks
olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus
kontrollida Siseministeeriumil, RTK-l, Rahandusministeeriumil, programmioperaatoril või
muul ministeeriumi poolt määratud asutusel.
8. LEPINGU TÄITMISE TAGAMINE NING JÄRELEVALVE
8.1. Pooled on kohustatud tegema lepingus nimetatud õiguste ja kohustuste täitmiseks koostööd.
8.2. Pooled kohustuvad tegema mõistlikkuse piires kõik võimaliku, et vähendada kahju, mis on
või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.
8.3. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega
ministeeriumile ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub elluviija taastama
kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama ministeeriumi poolt olukorra
taastamiseks kantud kulud.
8.4. Elluviija vastutab oma töötajate poolt töötervishoiu ja -ohutuse nõuete järgimise eest.
8.5. Elluviija vastutab oma töötajate poolt õigusaktide järgimise eest.
8.6. Kui elluviijal tekib vajadus kasutada haldusülesande täitmisel intellektuaalse omandiga
kaitstud teost, ei vastuta ministeerium sellise teose kasutamisega kolmandatele isikutele
tekitatud kahju eest. Elluviija kohustub hüvitama ministeeriumile kõik sellise nõude
esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamata nõude saamisel.
8.7. Elluviija kulude abikõlblikkuse ning toetuse kasutamise üle järelevalvet teostavad asutused
on nimetatud koostööprogrammi määruses.
8.8. Lähtuvalt koostööprogrammi määruse §-st 13 on elluviijal kohustus osutada kontrolli,
järelevalve, auditi või tegevuse hindamise läbiviijale igakülgset abi ning tagada juurdepääs
toetuse kasutamisega seotud teabele, dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja
seadmetele.
8.9. Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise
eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras.
8.10. Lepingu rikkumine on vabandatav vääramatu jõu esinemisel. Vääramatu jõud on asjaolu,
mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata,
et ta lepingu sõlmimise ajal oleks saanud selle asjaoluga arvestada, suutnud seda asjaolu
vältida või ületada või selle tagajärgi ära hoida. Vääramatu jõuna käsitatakse eelkõige
loodusõnnetust, tulekahju, ülestõusu, streiki või sõda poolte asukoha piirkonnas või lepingu
täitmise piirkonnas, kui nimetatud asjaolud muudavad lepingu täitmise võimatuks. Pool,
kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude
tõttu, on kohustatud sellest teist poolt esimesel võimalusel teavitama.
8.11. Vääramatust jõust tuleneva lepingu täitmist takistava asjaolu äralangemisel on elluviija
kohustatud esimesel võimalusel jätkama lepinguga võetud kohustuste täitmist, välja arvatud
juhul, kui lepingu edasine täitmine on muutunud võimatuks.
8.12. Muudatusi seadustes ja teistes õigusaktides ei käsitata vääramatu jõuna.
9. LEPINGU MUUTMINE JA LÕPETAMINE
9.1. Lepingut võib muuta või lõpetada:
7
9.1.1. poolte kokkuleppel või koostööprogrammi määruse § 6 lõikes 7 sätestatud juhul
programmioperaatori algatusel ning poolte kokkuleppel;
9.1.2. kui muutunud õigusliku või faktilise olukorra tõttu ei ole poolel objektiivselt võimalik
lepinguga võetud kohustusi täita;
9.1.3. vääramatu jõu korral.
9.2. Pool, kes soovib lepingut muuta või selle lõpetada punktis 9.1. nimetatud alusel, esitab
sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule
kirjalikult vastama 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Ettepanekust keeldumise korral
tuleb seda kirjalikult põhjendada. Lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe vormistatakse
kirjalikult ning selle allkirjastavad mõlemad pooled.
9.2.1. Lepingu muutmise või lõpetamise eelnõu kooskõlastatakse koostööprogrammi määruse
§-s 7 sätestatud korras.
9.3. Ministeerium võib lepingut muuta või selle ühepoolselt üles öelda üksnes lepingus
kokkulepitud allpool nimetatud juhtudel. Ministeeriumil on õigus:
9.3.1. lepingut muuta või leping üles öelda, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka
avaliku huvi rasket kahjustamist;
9.3.2. leping üles öelda, kui elluviija on lepingut vähemalt ühe korra ühe aasta jooksul oluliselt
rikkunud ja ei ole rikkumist mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks
rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist;
9.3.3. leping üles öelda, kui elluviija on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet teostava isiku
ettekirjutuse ja ei ole rikkumist mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud.
9.4. Ministeerium on kohustatud punktis 9.3. sätestatud alusel lepingu muutmist või lõpetamist
põhjendama. Lepingu muutmisest või lõpetamisest peab elluviijat teavitama kirjalikult.
9.5. Kui leping lõpetatakse punkti 9.3.1. alusel, hüvitab ministeerium elluviijale lepingu
lõpetamisega kaasneva otsese varalise kahju.
9.6. Leping lõppeb, kui selle sõlmimise aluseks olev õigusnorm tunnistatakse kehtetuks ning
ministeeriumil ei ole õigust haldusülesannet elluviijale üle anda. Kui lepingu sõlmimise
aluseks olevat õigusnormi muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kuid ministeeriumil
säilib õigus anda haldusülesande täitmine edasi, jätkavad pooled haldusülesande täitmise
järjepidevuse säilitamise eesmärgil lepingust tulenevate ülesannete täitmist ning viivad
lepingu muutunud õigusega kooskõlla.
10. TEADETE EDASTAMINE
10.1. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisel on Minna Harjo, kodakondsuspoliitika ja
kodanikuühiskonna nõunik, tel 612 5132,
[email protected].
10.2. Elluviija kontaktisik lepingu täitmisel on Evelyn Valtin, projektijuht,
[email protected], tel 513 3656.
10.3. Pooled edastavad lepingu täitmist mõjutada võivad teated kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldaval viisil.
10.4. Pooled vahetavad kirjalikke teateid kokkulepitud kontaktandmetel. Kontaktisikute
ja -andmete muutumisest teavitavad pooled teineteist viivitamata. Kontaktisiku ja -andmete
muutumise korral ei vormista pooled lepingu muutmise kokkulepet.
10.5. Teated, mis on informatiivse sisuga ja millel ei ole õiguslikku tähendust, võib edastada
punktis 10.3. märgitust erinevas vormis.
11. LEPINGUST TULENEVATE VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD JA LEPINGU
VAIDLUSTAMINE
11.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel, kaasates vajadusel
programmioperaatori, RTK ja Šveitsi toetuste büroo. Kui kokkulepet ei saavutata,
lahendatakse vaidlused asjast huvitatud poole algatusel Tallinna Halduskohtus Eesti
Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt.
12. LEPINGU JÕUSTUMINE NING TÄHTAEG
8
12.1. Leping kehtib kuni kõikide lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
12.2. Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui pooled on selle allkirjastanud.
12.3. Pooled on lepingu allkirjastanud digitaalselt.
13. LEPINGUPOOLTE REKVISIIDID
Siseministeerium nimi Sihtasutus Kodanikuühiskonna
Sihtkapital
Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi
612 5008 telefon 5053525
[email protected] e-post
[email protected]
a/a EE891010220034796011 Arveldusarve a/a EE891010220034796011
Viitenumber: 2800045849 rekvisiidid Viitenumber: 3500080378
Saaja: Rahandusministeerium Saaja: Rahandusministeerium
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
minister juhataja
Lauri Läänemets Tiina Oraste
9
Eelnõu
Halduslepingu lisa 1
Tegevuse kirjeldus
Programmikomponendi nimi: Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni
edendamise teel
Tegevuse nimi: Kodanikuühiskonna pädevuse suurendamine, üldsuse teadlikkuse tõstmine ja
teabe levitamine sotsiaalse innovatsiooni teemadel.
Tegevuse eesmärk: sotsiaalse innovatsiooni (edaspidi SI) edendamise abil toetada eri
kultuuri- ja keeletaustaga inimeste lõimumist Eesti ühiskonda, sealhulgas sisserändajate
kohanemist Eestis elamisega.
Jrk Alategevuse Alategevuse sisu kirjeldus Sihtrühm Tegevuse panus
nr nimetus tulemus-
raamistikku1
1. Sotsiaalse mõjuga Sotsiaalse mõjuga Organisatsioonid, Väljund 3.1
toodete ja teenuste innovaatiliste toodete ja 2
asutused, kogukonnad , Vahetu tulemus 3
arendamise alane teenuste arendamise, ettevõtted, eraisikud,
nõustamine skaleerimise, uuendamise või Tulemus 3
sealhulgas eri kultuuri-
edasiarendamise toetamiseks: ja keeletaustaga
1.1. pakutakse nõustamist; inimesed.
1.2. korraldatakse 2
inkubatsiooniprogrammi;
1.3. korraldatakse 2 häkatoni,
nii ideede kogumiseks kui
olemasolevate lahenduste
arendamiseks eelkõige
sisserändajate ja põgenike
sotsiaalse kaasatuse toetamise
eesmärgil .
2. Koolituste ja SI-alase teadlikkuse Organisatsioonid, Väljund 3.1
töötubade tõstmiseks, sealhulgas eri kogukonnad, asutused
Väljund 3.2
korraldamine kultuuri- ja keeletaustaga ettevõtted, KOV-id,
sotsiaalse inimeste kohanemise, maakondlike Vahetu tulemus 3
innovatsiooni alase lõimumise ja sotsiaalse arenduskeskuste Tulemus 3
teadlikkuse kaasatuse toetamiseks: nõustajad ning
tõstmiseks 2.1. korraldatakse SI ja maakondlike
sotsiaalse ettevõtluse alaseid arenduskeskuste
koolitusi, töötubasid, nõustamisteenustega
konverentse ja kohtumisi, seotud isikud.
milles käsitletakse muu hulgas
sisserändajate kaasamise
parimaid praktikaid ning kuhu
kutsutakse esinejaid ka
väljastpoolt Eestit (eelkõige
1
Väljundite nimetused ja selgitused on lepingu lisas 2 „Tegevuse tulemusraamistik ja näitajad“
2
Kogukonna all peetakse silmas ühise eesmärgi nimel tegutsevat valdkonna-, huvi-, keele-, rahvus-, kultuuri- või
piirkonnapõhist Eestis tegutsevat inimeste rühma.
Põhjamaadest ja Šveitsi
Konföderatsioonist);
2.2. töötatakse välja ja viiakse
läbi SI ja sotsiaalse ettevõtluse
alane koolitusprogramm
nõustajatele;
2.3. töötatakse välja ja
käivitatakse eelkõige SI- ja
sotsiaalse ettevõtluse alane e-
õppe kursus;
2.4. korraldatakse õppereise
Euroopa piires (sh Šveitsi
Konföderatsiooni) teiste
riikide kogemustega
tutvumiseks.
3. Ühiskonna Ühiskonna teadlikkuse Üldsus Väljund 3.2
teadlikkuse tõstmiseks SI-st: Vahetu tulemus 3
tõstmine 3.1. luuakse, toodetakse ja
sotsiaalsest levitatakse videoklippe,
innovatsioonist. telesari ja taskuhäälingute sari;
3.2. levitatakse SI-teemalist
teavet artiklite, uudiskirjade,
teavituskampaaniate,
veebilehtede, sotsiaalmeedia ja
ettekannete vahendusel;
3.3. hinnatakse SI-alase info
levitamise tõhusust.
4. Sotsiaalset SI-d toetavate võrgustike Organisatsioonid, Väljund 3.1
innovatsiooni tekkimise ja arendamise kogukonnad, ettevõtted, Vahetu tulemus 3
toetavate toetamiseks: asutused, KOV-id.
võrgustike 4.1. arendatakse SI-alaseid
tekkimise ja koostöövõrgustikke ja
arendamise toetatakse neid erinevatest
toetamine tegevustest ja sündmustest
koosneva programmi abil ;
4.2. korraldatakse kohtumisi ja
tehakse lobitööd
poliitikakujundajate,
otsustajate ning SI-d
puudutavates valdkondades
tegutsejate seas;
4.3. korraldatakse õppekäike
Eestis.
5. Sotsiaalse Sotsiaalse innovatsiooni alaste Organisatsioonid, Väljund 3.2
innovatsiooni alaste teadmiste ja parimate ettevõtted, asutused, Vahetu tulemus 3
teadmiste ja praktikate kogumiseks, KOV-id, riigiasutused,
parimate praktikate süstematiseerimiseks ja eraisikud, üldsus.
kogumine, levitamiseks:
süstematiseerimine 5.1. kogutakse ja
ja levitamine. süstematiseeritakse SI-alaseid
parimate praktikate näiteid;
5.2. koostatakse ja levitatakse
SI-teemalist käsiraamatut,
milles keskendutakse eelkõige
sisserändajate lõimumisele
6. Tegevuskavade 6.1. Koostatakse tegevuskava Elluviija, Väljund 3.1 ja
koostamine kodanikuühiskonna SI-alaste programmikomponendi 3.2.
pädevuste arendamiseks, operaator,
sealhulgas kaardistatakse programmioperaator.
sihtrühm.
6.2. Koostatakse tegevuskava
SI-alaste koolitus- ja
teavitusmaterjalide, sealhulgas
sihtrühma kaardistamise,
ettevalmistamiseks.
EELNÕU
Halduslepingu lisa 3
Tegevuskava perioodil … 1
Tegevus: Kodanikuühiskonna pädevuse suurendamine, üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teabe
levitamine sotsiaalse innovatsiooni teemadel
1. Alategevus 1: Sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine
Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.2
Tabel3 1. Alategevuse väljundid
Jrk Alamtegevus Alamtegevuse Alamtegevuse Selgitus
nr väljundid4 väljundite arv
tegevuskava tegevuskava
perioodil perioodil
2. Alategevus 2: Koolituste ja töötubade korraldamine sotsiaalse innovatsiooni (SI)
alase teadlikkuse tõstmiseks
Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.
Tabel 2. Alategevuse väljundid
Jrk Alam- Alamtegevuste Alategevuste Selgitus
nr tegevus väljundid väljundite arv
tegevuskava tegevuskava
perioodil perioodil
1
Näidatakse perioodi algus- ja lõppkuupäev.
2
Siin ja edaspidi: alamtegevusi lisada ja sõnastada lähtuvalt halduslepingu lisas 1 sätestatud tegevuse
kirjeldusest.
3
Tabelitesse lisada või kustutada ridu vastavalt vajadusele.
4
Väljundite all on mõeldud alategevuste konkreetsed, mõõdetavad tulemid (nt riigihanke alusdokumendid,
koolituste arv, koolitatud inimeste arv, analüüs, veebileht jne), mis kajastavad tulemusraamistiku näitajate
täitmise protsessi.
3. Alategevus 3: Ühiskonna teadlikkuse tõstmine sotsiaalsest innovatsioonist
Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.
Tabel 3. Alategevuse väljundid
Jrk Alam- Alamtegevuste Alamtegevuste Selgitus
nr tegevus väljundid väljundite arv
tegevuskava tegevuskava
perioodil perioodil
4. Alategevus 4: Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise
toetamine
Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.
Tabel 4. Alategevuse väljundid
Jrk Alamteg Alamtegevuste Alamtegevust Selgitus
nr evus väljundid e väljundite
tegevuskava arv
perioodil tegevuskava
perioodil
5. Alategevus 5: Sotsiaalse innovatsiooni alaste teadmiste ja parimate praktikate
kogumine, süstematiseerimine ja levitamine.
Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.
Tabel 5. Alategevuse väljundid
Jrk Alamteg Alamtegevuste Alamtegevust Selgitus
nr evus väljundid e väljundite
tegevuskava arv
perioodil tegevuskava
perioodil
6. Üldised (horisontaalsed) tegevused, sealhulgas tegevuskavade koostamine
Loetleda ja kirjeldada üldisi, alategevuste üleseid tegevusi.
2 (2)
Haldusleping
Lisa 6
Seirearuanne
vahearuanne lõpparuanne
Aruande liik
Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist
1. Projekti nimi
2. Projekti tunnusnumber
SFOS-is
3. Toetuse saaja nimi
4. Partnerite nimed Märgitakse TAT-is sätestatud partnerid või „ei kohaldu“.
5. Projekti abikõlblikkuse
periood
6. Aruandeperiood
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Alategevuse nr ja Alategevuse nr ja nimetus.
nimetus Antakse aru iga alategevuse kohta (lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu
vastavalt alategevuste arvule).
Alategevuse Alategevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis
lühiülevaade ja iga järgneva aruande esitamisel kumuleerub.
hinnang tegevuse Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta
elluviimisele, sh tegevusi.
esinenud Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt
probleemid ja eelmis(t)e kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda
ettevõetud abinõud. möödunud aasta tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut.
Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja
hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses.
Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta)
kohta kui ka kumulatiivselt.
8. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele1
Hetkeseis vahearuande korral seisuga 31. detsember või olukord pärast toetatavate tegevuste lõppu.
Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: kuivõrd on
kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärke, kas toetatavad tegevused on aidanud kaasa
eesmärkide saavutamisele.
Vahearuannetes analüüsida eesmärkide täitmise poole liikumise üldist suunda ja edenemist,
eesmärkide saavutamise võimalikkust ning eesmärkide saavutamist soodustavaid ja takistavaid
tegureid (sisemised ning välised).
Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärkide
saavutamist. Selgitada, kas on vajalik teha muudatusi projektis. Juhul kui projekti eesmärke pole
võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on tehtud takistuste kõrvaldamiseks.
1
Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31. detsember.
NB! Koos aruandega esitada andmed tulemusraamistiku näitajate täitmise kohta
(halduslepingu lisa nr 2 vormil) ja toetatavate tegevuste eelarve täitmise kohta (halduslepingu
lisa nr 5 vormil).
Aruande koostaja Ametikoht Allkiri, kuupäev
nimi
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri, kuupäev
nimi
2 (2)
EELNÕU
Halduslepingu lisa 7
Tegevuskava1 perioodil 01.06.2024 –
31.12.2024.
Tegevus: Kodanikuühiskonna pädevuse suurendamine, üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teabe
levitamine sotsiaalse innovatsiooni teemadel
1. Alategevus 1: Sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine
Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.2
Peamised tegevused on riigihanke dokumentide ettevalmistamine.
2024. aasta teise poolaasta vältel on eesmärk ette valmistada 3 riigihanget:
• Sotsiaalse mõjuga innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise, skaleerimise,
uuendamise või edasiarendamise alane nõustamine: riigihanke alusdokumentide
väljatöötamine 2024 III kvartal – 2025 I kvartal.
• Inkubatsiooniprogrammide loomine ja elluviimine (üks inkubatsiooniprogramm, kaks
korda läbiviiduna projektiperioodi jooksul): riigihanke alusdokumentide väljatöötamine
2024 IV kvartal – 2025 II kvartal. Riigihanke ettevalmistamisel analüüsitakse, kas
inkubatsiooniprogrammid viiakse läbi ühe riigihankega või kahe eraldi riigihankega
võimaldamaks esimese inkubatsiooniprogrammi tulemuste alusel teha vajalikke
kohandusi.
• Häkatonide loomine ja elluviimine (projektiperioodil viiakse ellu kaks häkatoni):
riigihanke alusdokumentide väljatöötamine 2024 IV kvartal – 2025 II kvartal.
Riigihanke ettevalmistamisel analüüsitakse kas häkatonid viia läbi ühe riigihankega või
kahe eraldi riigihankega, võimaldamaks esimese häkatoni tulemuste alusel teha
vajalikke kohandusi.
Riigihangete alusdokumendid valmistatakse ette koostöös RTKga, kasutades vastavalt
vajadustele nõustamis- ja/või hanke korraldamise teenust. Hankedokumentide
ettevalmistamisse on kaasatud vastava alategevuse koordinaator ning vastavalt
vajadusele teiste alategevuste koordinaatorid, sh IT- ja kommunikatsioonialase
pädevusega inimesed. Vastavalt vajadusele konsulteeritakse hanke ettevalmistamise
käigus ka valdkonna (nõustamisteenus, häkatonid, inkubatsiooniprogrammid)
spetsialistidega.
Tabel3 1. Alategevuse väljundid
Jrk Alamtegevus Alamtegevuse Alamtegevuse Selgitus
nr väljundite arv
tegevuskava
1
Näidatakse perioodi algus- ja lõppkuupäev.
2
Siin ja edaspidi: alamtegevusi lisada ja sõnastada lähtuvalt halduslepingu lisas 1 sätestatud tegevuse
kirjeldusest.
3
Tabelitesse lisada või kustutada ridu vastavalt vajadusele.
väljundid4 perioodil
tegevuskava
perioodil
1 Sotsiaalse Riigihanke 1 Riigihanke
mõjuga alusdokumentide alusdokumentide (sh
innovaatiliste pakett nõustamise tehniline kirjeldus,
toodete ja hankele hankelepingu projekt)
teenuste kavandid on planeeritud
arendamise välja töötada 2024. a.
alane lõpuks, tervikuna 2025. a.
nõustamine esimese kvartali lõpuks.
2 Inkubatsioonipr Riigihanke 1 Alustatakse riigihanke
ogrammide alusdokumentide alusdokumentide paketi
loomine ja pakett välja töötamisega, kogu
elluviimine inkubatsiooniprogra pakett on plaanis välja
mmide loomise ja töötada 2025. aasta alguses
elluviimise hankele ning riigihange on
planeeritud välja kuulutada
2025. a. teises kvartalis.
3 Sotsiaalsete Riigihanke 1 Alustatakse riigihanke
häkatonide alusdokumentide alusdokumentide paketi
loomine ja pakett häkatonide välja töötamisega, kogu
elluviimine loomise ja pakett on plaanis välja
elluviimise hankele töötada 2025. aasta alguses
ning riigihange on
planeeritud välja kuulutada
2025. a. teises kvartalis.
2. Alategevus 2: Koolituste ja töötubade korraldamine sotsiaalse innovatsiooni (SI)
alase teadlikkuse tõstmiseks
Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.
Tabel 2. Alategevuse väljundid
Jrk Alam- Alamtegevuste Alategevuste Selgitus
nr tegevus väljundid väljundite arv
tegevuskava tegevuskava
perioodil perioodil
1 SI ja Arenguvajaduste 1 Arenguvajaduste kontseptsiooni
sotsiaalse kontseptsioon loomise raames selgitatakse välja,
ettevõtlus kas kaardistuse loomine toimub
e alase eraldi tegevusena enne SI ja
koolitusp sotsiaalse ettevõtluse alase
rogrammi koolitusprogrammi hanke
välja ettevalmistamist või on see osa
töötamin hangitavast tervikteenusest koos
e ja läbi arenguprogrammiga. Kontseptsiooni
viimine loomisel kaalutakse erinevate
nõustajat võimaluste otstarbekust ja
ele asjakohasust, sh vajadust luua
arenguvajaduste kaardistus enne
4
Väljundite all on mõeldud alategevuste konkreetsed, mõõdetavad tulemid (nt riigihanke alusdokumendid,
koolituste arv, koolitatud inimeste arv, analüüs, veebileht jne), mis kajastavad tulemusraamistiku näitajate
täitmise protsessi.
2 (5)
hanke ettevalmistamist saamaks
detailse kirjelduse hangitava
programmi sisust ja eesmärkidest.
3. Alategevus 3: Ühiskonna teadlikkuse tõstmine sotsiaalsest innovatsioonist
Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.
. Alustatakse programmi täpsema kommunikatsiooniplaani koostamisega ja sisuloome
vajaduste kaardistamisega, kuid konkreetseid väljundeid 2024. aastal ei kaasne.
Tabel 3. Alategevuse väljundid
Jrk Alam- Alamtegevuste Alamtegevuste Selgitus
nr tegevus väljundid väljundite arv
tegevuskava tegevuskava
perioodil perioodil
4. Alategevus 4: Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja
arendamise toetamine
Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.
Alustatakse alategevuse sihtrühma ja sotsiaalse innovatsiooni valdkonna tegijate täpsema
kaardistamisega, kuid konkreetseid väljundeid veel ette näha ei ole.
Tabel 4. Alategevuse väljundid
Jrk Alamteg Alamtegevuste Alamtegevust Selgitus
nr evus väljundid e väljundite
tegevuskava arv
perioodil tegevuskava
perioodil
5. Alategevus 5: Sotsiaalse innovatsiooni alaste teadmiste ja parimate praktikate
kogumine, süstematiseerimine ja levitamine
Loetleda ja kirjeldada alategevusega seoses tehtavaid detailsemaid alamtegevusi.
. Alustatakse käsiraamatu ja andmebaasi kontseptsioonide loomisega, kuid konkreetseid
väljundeid veel ette näha ei ole.
Tabel 5. Alategevuse väljundid
3 (5)
Jrk Alamteg Alamtegevuste Alamtegevust Selgitus
nr evus väljundid e väljundite
tegevuskava arv
perioodil tegevuskava
perioodil
6. Üldised (horisontaalsed) tegevused, sealhulgas tegevuskavade koostamine
Loetleda ja kirjeldada üldisi, alategevuste üleseid tegevusi.
2024. aasta lõpus on plaanis värvata alategevuste 3, 4 ja 5 koordineerimiseks ja elluviimiseks
üks koordinaator. Samuti värvatakse üks kommunikatsioonispetsialist, kelle vastutusalaks on
kõikide alategevuste kommunikatsioon ja sisuloome, kuid eelkõige 3. alategevus. Ühtlasi
värvatakse IT-spetsialist, kes panustab eelkõige alategevustesse 3 ja 5 oma ekspertteadmistega,
et tõsta ühiskonna teadlikkust SI-st ning koguda ja süstematiseerida SI-alaseid parimaid
praktikaid. Uued töötajad viiakse kurssi programmi sisu, erinevate dokumentide, eesmärkide
ja mõõdikutega.
Tegevuskava koostamine kodanikuühiskonna sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse pädevuste
arendamiseks, sh sihtrühmade kaardistamine: 2024. aasta lõpuks koostatakse alategevuste ülene
tegevuskava, mis kajastab kõikide alategevuste raames kaardistatud ja kaasatud sihtrühmad,
arenguvajadused, tegevused, arendatavad pädevused ja (oodatavad) tulemused.
Lisaks on planeeritud järgmised projekti-ülesed tegevused:
osalemine Šveitsi-Eesti koostööprogrammi osapoolte (riiklik koordineerimisüksus,
programmioperaator, komponentide operaatorid, elluviijad) korralistel töökohtumistel,
sh töökohtumised Berni ülikooliga;
administratiivsed tegevused (sh halduslepingu dokumentatsiooni ettevalmistamises
osalemine, detailsete tegevuskavade ja eelarvete koostamine) ja aruandlus, alategevuste
elluviimiseks vajalike sisemiste protsesside ja süsteemide loomine;
koostööprogrammi avasündmuse korraldamine koostöös programmi osapooltega;
kommunikatsioonitegevuste planeerimine, sh osalemine koostööprogrammi ülese
kommunikatsiooni planeerimise koosolekutel kõikide osapooltega; KÜSKi
kommunikatsioonikanalites, sh kodulehel, kommunikatsiooni avaldamise kavandamine
ja kommunikatsioonitegevuste elluviimine (sh projekti teabe avaldamine kodulehel ja
uudiskirjades);
tegevuse temaatikaga haakuvatel siseriiklikel ja rahvusvahelistel (sotsiaalse
innovatsiooni teemalistel) sündmustel osalemine:
o 4-5. juunil 2024 Pariisis ESF+ Sotsiaalse innovatsiooni praktikakogukonna (SI
CoP) sündmusel "Suurendamine ja ülekandmine: Prantsuse mudeli analüüs",
eesmärgiga vahetada parimaid teadmiseid ja praktikaid sotsiaalse innovatsiooni
algatuste skaleerimisest, tutvuda kohapealsete organisatsioonide kogemusega
ning luua ja edendada koostöösuhteid rahvusvahelisel tasandil edasiste
tegevuste toetamiseks.
o 28.-29. augustil 2024 Viljandis KÜSKi strateegiaaruteludel osalemine
eesmärgiga anda sotsiaalse innovatsiooni ja käesoleva projektiga seonduvat
sisendit loodavasse KÜSKi strateegiadokumenti.
o 12. septembril 2024 kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ teavituspäev
Tallinnas. Teema seostub otseselt käesoleva projektiga, eesmärk on täiendada
4 (5)
teadmiseid valdkonnas elluviidavatest tegevustest ja tegutsejatest et infot ja
koostööd võimalikult hästi sihitada.
o 18. septembril 2024 sotsiaalse innovatsiooni praktikakogukonna (SI CoP)
virtuaalne sündmus teemal sotsiaalse mõju hindamine. Ülevaade erinevatest
lähenemistest, meetoditest ja tööriistadest, nende erisustest ning sobivusest
erinevatesse kontekstidesse. Osalemise eesmärk on täiendada temaatilisi
teadmiseid ja praktilisi oskuseid käesoleva projekti raames sotsiaalse mõju
mõõtmise kavandamiseks, sh sisendiks hankedokumentide koostamisel;
tugevdada rahvusvahelist võrgustikku ja koostöösuhteid.
o 10.-11. oktoobril 2024 jätkusuutlikkuse festivalil „Impact Day“ osalemine.
„Impact Day“ ja selle korraldaja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku sotsiaalse
ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni tegevused seostuvad otseselt projekti
tegevustega, eeskätt laiema avalikkusse teadlikkuse tõstmisega sotsiaalsest
innovatsioonist. Osalemise eesmärk on täiendada teadmiseid SI väljal
tegutsejatest ja tegevustest, et infot ja koostööd võimalikult hästi sihitada;
tugevdada rahvusvahelisi koostöösuhteid SI teemal, mh samal ajal ja kohas aset
leidva SIKK 2.0 projekti raames toimuva rahvusvaheliste projektipartnerite
õppevisiidi toel.
o 17. oktoobril 2024 Narvas toimuva Šveitsi-Eesti koostööprogrammi avaürituse
planeerimisse ja korraldusse panustamine ning avaüritusel osalemine.
o 01.-02.10.2024 Sotsiaalse innovatsiooni praktikakogukonna (SI CoP)
korraldatud Euroopa sotsiaalse innovatsiooni foorum Brüsselis, Belgias
teemafookusega "Sotsiaalne innovatsioon ja oskused". Sündmuse
põhiteemadeks on sotsiaalsete innovaatorite eduks vajalikud oskused ja see,
kuidas sotsiaalsed uuendused aitavad kaasa vastavate oskuste omandamisele.
Foorumil osalejad kohtuvad viie praktikakogukonna (tööhõive, haridus ja
oskused, materiaalne toetus, sisserändajate integratsioon, sotsiaalne kaasatus,
sotsiaalne innovatsioon) ja ALMA võrgustiku liikmetega, et korraldada mitmeid
arutelusid, töötubasid ja esitlusi ning jagada sotsiaalse innovatsiooni häid
praktikaid kogu EList.
o 13. novembril 2024 osalemine Narvas toimuval KÜSKi kogemuspäeval
seekordse teemafookusega „Sõnaõigus“, kuhu on oodatud eelkõige
vabaühenduste esindajaid kuulama, sõna võtma ja jagama kogemusi.
5 (5)
EELNÕU
Halduslepingu lisa 9
Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele
perioodil 01.06.-31.12.2024
Alategevus 1: Sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine
1.1 Sotsiaalse mõjuga innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine
(eelarve tabeli rida nr 1.1)
2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.
1.2 Inkubatsiooniprogrammide loomine ja elluviimine (eelarve tabeli rida nr 1.2).
2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.
1.3 Häkatonide loomine ja elluviimine (eelarve tabeli rida nr 1.3).
2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.
Alategevus 2: Koolituste ja töötubade korraldamine sotsiaalse innovatsiooni (SI) alase
teadlikkuse tõstmiseks
2.1 SI ja sotsiaalse ettevõtluse alaste koolituste, töötubade, konverentside ja kohtumiste
korraldamine (eelarve tabeli rida nr 2.1).
2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.
2.2 . SI ja sotsiaalse ettevõtluse alase koolitusprogrammi välja töötamine ja läbi viimine
nõustajatele (eelarve tabeli rida nr 2.2).
2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.
2.3 SI ja sotsiaalse ettevõtluse teemalise e-õppe kursuse välja töötamine ja käivitamine
(eelarve tabeli rida nr 2.3).
2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.
2.4. Õppereiside korraldamine Euroopa piires (eelarve tabeli rida nr 2.4).
2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.
Alategevus 3: Ühiskonna teadlikkuse tõstmine sotsiaalsest innovatsioonist
3.1 SI-teemaliste videoklippide, telesarja ja taskuhäälingute sarja loomine, tootmine ja
levitamine (eelarve tabeli rida nr 3.1).
3.2 SI-teemalise teabe levitamine (eelarve tabeli rida nr 3.2).
3.3 SI-alase info levitamise tõhususe hindamine (eelarve tabeli rida nr 3.3).
2024. aastal alategevuse kulusid planeeritud ei ole.
Alategevus 4: Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise
toetamine
4.1 SI-alaste koostöövõrgustike arendamine ja toetamine (eelarve tabeli rida nr 4.1).
4.2 Kohtumiste korraldamine ja lobitöö tegemine (eelarve tabeli rida nr 4.2).
4.3 Õppekäikude korraldamine Eestis (eelarve tabeli rida nr 4.3).
2024. aastal alategevuse kulusid planeeritud ei ole.
Alategevus 5: Sotsiaalse innovatsiooni alaste teadmiste ja parimate praktikate kogumine,
süstematiseerimine ja levitamine
5.1 SI-alaste parimate praktikate kogumine ja süstematiseerimine (eelarve tabeli rida nr 5.1).
5.2 SI-teemalise käsiraamatu koostamine ja levitamine (eelarve tabeli rida nr 5.2).
2024. aastal kulusid planeeritud ei ole.
6. Horistontaalsed kulud
6.1 Otsesed personalikulud (eelarve tabeli rida 6.1)
Personali palgakuludeks on planeeritud 52 013,07 eurot. Personali palgakulud sisaldavad
projektijuhi, alategevuste koordinaatorite, kommunikatsioonispetsialisti ja IT-spetsialisti (0,5
koormusega) töötasu.
Personali siseriiklike ja välislähetuste ning transpordi kuludeks on planeeritud 2711,06 eurot.
Terviseedenduse ja töötervishoiu kulud 1000 eurot.
Koolituskulud on 671 eurot.
Kokku otsesed personalikulud on 56 395,13 eurot.
Kaudsed kulud 3947,66 (7% projekti otsestest kuludest) (eelarve rida 6.3).
Tegevuste elluviimiseks 2024. aastal on planeeritud 60 342,79 eurot, millest 3947,66 eurot on
kaudsed kulud (7% otsestest kuludest).
Riigiabi analüüs
Halduslepingu lisas 1 kirjeldatud tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole
riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1
mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi poolt või riigi
ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada
konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see
kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade
kriteeriumide alusel kui riigiabi.
Toetatava tegevuse elluviija on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Tegemist on
eraõigusliku juriidilise isikuga, kes täidab halduslepingu alusel haldusülesannet, milleks on
halduslepingus nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemine ja tulemuste saavutamine.
Halduslepingus nimetatud tegevuste toetamine on osa Siseministeeriumi põhimääruse § 7
lõikes 1 nimetatud kodanikuühiskonna arendamise ülesandest. Valdav osa toetatavast
tegevusest (ühiskonna teadlikkuse tõstmine sotsiaalsest innovatsioonist, sotsiaalset
innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise toetamine, sotsiaalse innovatsiooni
alaste teadmiste ja parimate praktikate kogumine, süstematiseerimine ja levitamine) ei ole
majandustegevus, vaid on Eesti ühiskondlikku kultuuri edendav tegevus, mis on korraldatud
mitteärilisel moel, on üldsusele tasuta ning täidab sotsiaalset eesmärki. Koolituste ja sündmuste
korraldamise puhul ei ole majandustegevus välistatud, kuid riigiabi reeglid ei kohaldu tegevuste
kohaliku iseloomu tõttu. Koolitusi, sündmusi või muid sarnaseid tegevusi korraldatakse
mitteärilisel moel, kuna neid pakutakse osalejatele tasuta. Toetatav tegevus on kohaliku
iseloomuga ja piiratud geograafilise ulatusega, kuna see on suunatud konkreetsele kohalikule
sihtgrupile (Eestis tegutsevad organisatsioonid, mittetulundusühingud, (siht)asutused ja
ettevõtted, KOV-id ja Eesti elanikud). Seetõttu ei mõjuta toetatavad tegevused Euroopa Liidu
liikmesriikide vahelist kaubandust.
Riigiabi ei anta ka teisel tasandil, see tähendab kaudsete kasusaajate tasandil. Toetatavate
tegevuste sihtrühm on kohalik ja nende tegevus on piiratud kohaliku geograafilise ulatusega.
Sihtgrupile teenuse pakkujad leitakse riigihankega riigihangete seaduses sätestatud korra alusel.
Riigihange korraldatakse läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja
mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Toetuse
abil pakutavad teenused on täielikult kohaliku iseloomuga, tasuta kättesaadavad ja suunatud
ainult konkreetsele sihtgrupile. Teenused täidavad sotsiaalset eesmärki, mis on oma olemuselt
mittemajanduslik. Seetõttu puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning tegevused, mida
toetatakse, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust.