Kiri

KÄSKKIRI Tallinn 02.10.2024 nr 1-2/24/372 Kliimaministri käskkirjade 06.09.2023 nr 374 ja 04.09.2023 nr 361 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Kliimaministri 06.09.2023 käskkirjas nr 374 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 1.1 käskkirja lisa 1 punktis 4.2 asendatakse number „764 705,88“ numbriga „1 941 176,47“; 1.2 käskkirja lisa 1 punkt 6.8 sõnastatakse järgmiselt: „6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume.“; 1.3 käskkirja lisa 1 punktis 8.3 asendatakse number „764 705,88“ numbriga „1 941 176,47“, number „650 000,00“ numbriga „1 650 000,00“ ja number „114 705,88“ numbriga „291 176,47“; 1.4 käskkirja lisa 1 punktis 11.2. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“; 1.5 käskkirja lisa 1 punkt 11.8. sõnastatakse järgmiselt: „11.8. Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes või Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013). Sellisel juhul järgib elluviija toetuse kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. Rakendusüksus registreerib antud abi seaduses ettenähtud korras.“; 1.6 käskkirja lisa 1 punktid 16.3-16.6 sõnastatakse järgmiselt: „16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada kolme jooksva aasta jooksul 300 000 eurot. Kui tegemist on põllumajandusliku vähese tähtsusega abiga, ei tohi nimetatud summa ületada 25 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul. 16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta punktis 11.8 viidatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud juhtudel. 16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse seotud ettevõtjad punktis 11.8 viidatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud alustel üheks ettevõtjaks, kelle suhtes kehtivad eelmises punktis nimetatud piirmäärad.  16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse punktis 11.8 viidatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.“; 1.7 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1). 2. Kliimaministri 04.09.2023 käskkirjas nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 2.1 käskkirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3. Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond täidab toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.“; 2.2 käskkirja lisa 1 punktid 3.3.3 ja 3.3.4 sõnastatakse järgmiselt: „3.3.3 Tegevuse tulemus: Tegevuste käigus analüüsitakse võimalusi oluliste materjalivoogude liikumise ning neid takistavate tegurite kohta ning rakendatakse lahendusi riigi- või omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks. 3.3.4 Tegevuse sihtrühm: ettevõtjad, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, füüsilised isikud.“; 2.3 käskkirja lisa 1 punktis 3.5 viimane lause sõnastatakse järgmiselt: „2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 1. juuliks 2024.“; 2.4 käskkirja lisa 1 punktis 4.2 asendatakse number „1 000 000,00“ numbriga „3 352 941,18“; 2.5 käskkirja lisa 1 punktid 6.7.- 6.8. sõnastatakse järgmiselt: „6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6.8.Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“; 2.6 käskkirja lisa 1 punktis 8.3 asendatakse number „1 000 000“ numbriga „3 352 941,18“, number „850 000,00“ numbriga „2 850 000,00“ ja number „150 000“ numbriga „502 941,18“; 2.7 käskkirja lisa 1 punkt 9.2 sõnastatakse järgmiselt: „9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:“; 2.8 käskkirja lisa 1 punktis 11.3. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“; 2.9 käskkirja lisa 1 punkt 11.6. sõnastatakse järgmiselt: „11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.“; 2.10 käskkirja lisa 1 punkti 11 täiendatakse punktiga 11.8 järgmises sõnastuses: „11.8 Elluviija tagab projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue) osas.“; 2.11 käskkirja lisa 1 punktid 16.4-16.7 sõnastatakse järgmiselt: „16.4. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada kolme aasta jooksul 300 000 eurot.“. 16.5. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.  16.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 16.7. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.“; 2.12 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister Saata: Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond; Riigimetsa Majandamise Keskus; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus  Taristuministri 02.10.2024 käskkiri nr 1-2/24/372 Lisa 1 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks“ lisa 2 Toetuse andmine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 2024–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaasfinantseeringu (EUR) summa (EUR) kokku (EUR) toetuse määr (%) määr (%) 1 941 176,47 1 941 176,47 1 941 176,47 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Abikõlblik summa Rahastaja (EUR) Riiklik kaasfinantseering 291 176,47 Ühtekuuluvusfond 1 650 000,00 Toetus kokku 1 941 176,47 KOKKU 1 941 176,47  Rakenduskava väljundnäitaja: Tegevuse nimetus: 01.01.2024−31.12.2029 Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kaas- Pärandmõjude likvideerimine (toorme kogusumma toetus finantseering allikate taastamine) (EUR) (EUR) (EUR) Investeeringud ringmajanduse 1 778 163,97 1 511 439,37 266 724,60 arendamisse (eurodes) Otsene personalikulu 141 750,00 120 487,50 21 262,50 Ühtne määr (otsesest personalikulust 21 262,50 18 073,13 3 189,37 15%) Kokku: 1 941 176,47 1 650 000,00 291 176,47 Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.  Taristuministri 02.10.2024 käskkiri nr 1-2/24/372 Lisa 2 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ lisa 2 Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaas-finantseeringu (EUR) summa (EUR) kokku (EUR) toetuse määr (%) määr (%) 3 352 941,18 3 352 941,18 3 352 941,18 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Abikõlblik summa Rahastaja (EUR) Riiklik kaasfinantseering 502 941,18 Ühtekuuluvusfond 2 850 000,00 Toetus kokku 3 352 941,18 KOKKU 3 352 941,18  Rakenduskava väljundnäitaja koos Tegevuse nimetus: sihttasemega: 01.01.2024−31.12.2029 Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kaas- Ringmajanduse alase teavituse, kogusumma toetus finantseering koolituste läbiviimne ning lahenduste (EUR) (EUR) (EUR) rakendamine Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes) 2 964 941,53 2 520 200,30 444 741,23 Otsene personalikulu 337 391,00 286 782,35 50 608,65 Ühtne määr 50 608,65 43 017,35 7 591,30 Kokku: 3 352 941,18 2 850 000,00 502 941,18 Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.  Kliimaministri käskkirjade 06.09.2023 nr 374 ja 04.09.2023 nr 361 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas 06.09.2023 nr 374 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks” ning kliimaministri käskkirjas 04.09.2023 nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks”. Sekkumisest nr 21.2.4.15 tõstame 3 miljonit eurot EL toetust ning 529 411 eurot riiklikku kaasfinantseeringut sekkumisse nr 21.2.4.11. Sellest kaks miljonit eurot EL toetust ning 352 941 eurot riiklikku kaasfinantseeringut suunatakse riigitegevusteks kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 361 Kliimaministeeriumi projekti. Tegemist ootavad ringmajanduse koolitused ja pilootprojektide tegemine ning lisaks on vajalik teha riigil erinevaid uuringuid ja analüüse. Üks miljon eurot EL toetust ning 176 470 eurot riiklikku kaasfinantseeringut suunatakse riigitegevusteks kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374 Riigimetsa Majandamise Keskuse projekti. Riigil on vajalik likvideerida maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjusid. Detailsem eelarve jagunemine on toodud tabelis 1. Lisaks ajakohastatakse projektide rakendamisega seotud detaile. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Krista Kupits (e-post [email protected], tel 626 0708), maavarade osakonna nõunik Helena Gailan (5685 5772, [email protected]), ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev (626 2964, [email protected]) ja nõunik Reeli Sildnik (626 0758, [email protected]) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjades 06.09.2023 nr 374 ja 04.09.2023 nr 361. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3 kohaselt vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised: 1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2. projekti põhjendatus; 3. projekti kuluefektiivsus; 1 4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info on toodud välja käskkirjade koostamise seletuskirjades. Käesoleva käskkirjade muudatusega need ei muutu. Täpsustame ainult, et seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonna valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni poolt kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengudokument (nt riigi jäätmekava 2023-2028) ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti. Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse, maavarade ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse. Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ja rakenduskavas toodud erieesmärgi ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks riigi jäätmekavast 2023-2028. Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti. Käskkirjades toodud toetavad tegevused on kooskõlas muudetava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse 04.07.2024 toimunud istungil. Rakenduskava muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile. Rakenduskava prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise“ meede „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite sekkumine“ toetab ettevõtete tööstussümbioosi lahendusi, ringbiomajanduse arenguid ning ringmajanduse ergutamiseks mõeldud tegevusi. Rakenduskavas on mainitud sekkumise all kirjeldatud, et ringlussevõtu eeldusena seatakse suurem rõhuasetus tarbijale ning soodustatakse ärimudeleid, mis toetavad kestlikuma tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmad on näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena, edenevad jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi. Samuti on oluline, et rohkem ettevõtteid järgiks kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu toetatakse ka vabatahtlike keskkonnameetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtjate vahelist koostööd ning tööstussümbioosi. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus. Kõigi erieesmärgi nr 6 sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua 2 tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid. Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg). Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtjate energia- ja ressursitõhususe suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused, kogemused ja uuringud ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini. Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad riigi jäätmekava 2023-2028 ja jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Eestis on olmejäätmete ringlussevõtus veel palju puudujääke. 2020. a võeti Eestis ringlusse 29% jäätmetest, kuid 2025. aastaks on eesmärk 55%. Selleks tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja sobivate ringlussevõtu võimsuste olemasolu. Toetavad tegevused on kooskõlas riigi jäätmekava 2023-2028“ peatükiga 3.1. Meetme tegevused aitavad täita Riigi jäätmekavas 2023-2028 sisalduva tegevuste „Toetada, stimuleerida ja soodustada teadus- ja arendustöid põlevkivijäätmete vähendamiseks“ ning „Aidata luua nõudlust põlevkivitööstuses tekkinud jäätmete (jääkmaterjalidele) tootena kasutamiseks“. Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta EL tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. ELi ringmajanduse tegevuskava üheks peamistest tegevussuundadest on jätkusuutliku tootepoliitika raamistiku loomine. Kestliku tootepoliitika eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalseks, vähendada jäätmeteket, muuta tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobivaks. Ühtlasi keskendutakse tootmisprotsesside ringsusele, et edendada väärtusahelates ja tootmisprotsessides tervikuna materjalisäästu ning suurendada ringlussevõttu tööstussektoris. Näiteks piiratakse ohtlike kemikaalide sisaldust toodetes ning toote tootmisel kasutatakse ringlussevõetud materjali. Kriitilisi tooraineid sisaldavate probleemtoodete tootmisel on eesmärgiks teisese toorme kasutamine toote tootmisel, toimimise ja vastupidavuse parameetrite kehtestamine, ohutute toodete tootmine. Toote olelusringi pikendamiseks seatakse nõudeks eemaldatavus, asendatavus ja parandatavus. Oluline on kasutada materjale, mis on ringlusse võetavad ja ei sisalda ohtlikke aineid. Tooted, mis läbivad taastamise, korduskasutamise või kasutusotstarbe muutmise peavad vastama tootenõuetele. Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis kajastavad põhjalikumalt loodavad ringmajanduse juhendmaterjalid ja ringmajanduse valge raamat, mis valmis 2022. aastal. Vabatahtlike meetmete tööriistadeks antud valdkonnas on näiteks EMAS keskkonnajuhtimissüsteem ja erinevad sertifitseeritud ökomärgised, mis tagavad jätkusuutliku ja teadliku tootmise erinevates valdkondades. Oma tegevusi ja ressursi kasutamist on võimalik ettevõttel reguleerida kasutades ja rakendades EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi. Rakendades ettevõtte tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud 3 toodete kasutamist, on võimalik vähendada kaudselt keskkonna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke. Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku arengu 2030. aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja 2030 Kestliku arengu tegevuskava täitmisse. Käesoleva käskkirja valdkondlikud arengusuunad tulenevad riigi jäätmekavast 2023-2028. Kinnitatud riigi jäätmekavas 2023–2028 pannakse paika üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses on vajalik liikuda. Jäätmekava alusel suunatakse ka erinevaid toetusi ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju elu- ja looduskeskkonnale. Käskkirja tegevused tulenevad riigi jäätmekava strateegiliste eesmärkide elluviimisest, milleks on kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine. Lisaks ohutu materjaliringluse suurendamine ja ka jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna Ringmajanduse alase kommunikatsiooni elavdamise vajadus tuleneb jäätmekava strateegilistest eesmärkidest ning on täiendavalt toodud peatükis 8. Seeläbi suurendatakse erinevate huvigruppide teadlikkust ringmajandusest ja eelkõige jäätmevaldkonnast. Detailsete tegevuste ja eelarve kinnitamisel lähtuvad projektide juhtrühmad alati iga kordselt eespool kirjeldatud valikukriteeriumitest. Muudame arvestuslikku eelarve jaotust meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1. Meetme nimekirjas lisatakse väljundnäitajasse „Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)“ juurde projektile lisanduv eelarve ümardatult. Rakenduskavaga EL EL toetuse Riiklik kaas- Oma- kooskõlas olevad toetuse Kogu- eelarve finantseering finantseering sekkumised osakaal maksumus Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117 4  seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus (sekkumise number on 21.2.4.11). a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000 Lisaraha käesoleva muudatusega: 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941 b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706 Lisaraha käesoleva muudatusega: 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470 c) TAT määrus avatud taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000 Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine: 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000 a) TAT määrus - audit 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000 b) TAT määrus - investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000 Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine (määrus) 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000 Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662 a) TAT käskkiri (riigi poolt vajaliku taristu arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547 b) TAT avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116 Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine (avatud taotlemine, määrus) 22 000 000 52% 352 942 20 000 000 42 352 942 Tabel 1. Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse vajadus on toodud tabelis nr 1. See on kooskõlas rakenduskava muudatusega, mis on rahandusministeeriumil esitatud 04.07.2024 Euroopa Komisjonile kinnitamiseks. Muudatusega täpsustatakse muuhulgas rakenduskava tabelit 52, kus sekkumise valdkonna summat koodiga 069 vähendatakse 3 miljoni ja summat koodiga 071 suurendatakse 3 miljoni võrra. 5 Sekkumisest nr 21.2.4.15 tõstame 3 miljonit eurot EL toetust ning 529 411 eurot riiklikku kaasfinantseeringut sekkumisse nr 21.2.4.11. Sellest kaks miljonit eurot EL toetust ning 352 941 eurot riiklikku kaasfinantseeringut suunatakse riigitegevusteks kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 361 Kliimaministeeriumi projekti. Tegemist ootavad ringmajanduse koolitused ja pilootprojektide tegemine ning lisaks on vajalik teha riigil erinevaid uuringuid ja analüüse. Üks miljon eurot EL toetust ning 176 470 eurot riiklikku kaasfinantseeringut suunatakse riigitegevusteks kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374 Riigimetsa Majandamise Keskuse projekti. Riigil on vajalik likvideerida maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjusid. Tootmisprotsessidest põhjustatud pärandmõjude likvideerimiseks ja tooraine hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks ning alade loodusliku seisundi taastamiseks tehtavad tööd on ehituslikud ja kulud on suured. Toetatavad tegevused on kooskõlas riigi jäätmekavaga 2023-2028. Käskkirjas kehtestatud näitaja VVV04 „Investeeringud ringmajanduse arendamisse“ annab informatsiooni ringmajanduse korraldamiseks panustavata eelarve osas. Meetmete nimekirjas tuleb käesoleva käskkirja muudatustega seoses meetmes 21.2.1.4 näitaja VVV04 „Investeeringud ringmajanduse arendamisse“ 2024 sihttaset täpsustada. Lisame täiendavad projekti sisu kajastavad spetsiifiliste näitajad ja nende sihttasemed projekti juhtrühma teel. See lähenemine tagab bürokraatia vähendamist, sest see annab paindlikkuse neid asjakohaselt luua. 1. Eelnõu esimese punktiga lisatakse kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374 raha juurde 1 176 470 eurot, täpsustatakse lisatava eelarve ulatuses väljundnäitajat ning ajakohastatakse vähese tähtsusega abi andmisega seotud sätte sõnastust. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11. Käskkirja punktidega 1.1 kuni 1.7 täpsustatakse projekti eelarvet ja juhtrühma funktsiooni. Juhtrühm või Kliimaministeerium langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume. Vt. käskkirja eelnõu sisu selgitust. Eesti 2035 strateegia seab üheks eesmärgiks võtta kasutusele ringmajanduse põhimõtted, et suurendada esmast tooret vähendavate ja teisese toorme kasutust suurendavate tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu. Toetatavad tegevused on kooskõlas riigi jäätmekavaga 2023-2028. Tegevused aitavad täita Riigi jäätmekavas 2023-2028 sisalduva tegevuste „Toetada, stimuleerida ja soodustada teadus- ja arendustöid põlevkivijäätmete vähendamiseks“ ning „Aidata luua nõudlust põlevkivitööstuses tekkinud jäätmete (jääkmaterjalidele) tootena kasutamiseks“ eesmärke. Käskkirja muutmise eelarve jaotus on toodud tabelis 2. Rakenduskavaga EL EL toetuse Riiklik kaas- Oma- kooskõlas olevad toetuse Kogu- eelarve finantseering finantseering sekkumised osakaal maksumus TAT käskkiri pärandmõjud (toorme allikate taastamine) 650 000 85% 114 705,88 0 764 705,88 Lisaraha: 1 000 000 85% 176 470,59 0 1 176 470,59 6  Projekti kogusumma peale käesolevat muudatust: 1 650 000 85% 291 176,47 1 941 176,47 Tabel 2. Projektide eelarved on kehtestamisel sellise detailsusastmega, kuidas on neid võimalik SFOSis kajastada. Mahajäetud karjääride korrastamistööde ja korrastamisprojektide maksumus sõltub karjääride suurusest ning tehtavatest töödest. Keskmine mahajäetud karjääride korrastamistööde maksumus jääb 10 000 – 30 000 euro vahele. Lihtsamate alade puhul võib korrastamistööde maksumus jääda alla 10 000 euro ja keerulisemate alade puhul, kus on vajalik tellida korrastamisprojekt, kujuneb korrastamise maksumus suuremaks. Korrastamistööde maksumuste hinnangud põhinevad varasemalt teostatud tööde ja tööde hankimisel ettevõtete esitatud pakkumuste põhjal. Turbaalade sooks taastamise keskmine kuluks on olnud RMK jääksoode taastamise praktika alusel 1255 eurot/ha kohta, mis katab nii taastamisplaani koostamise kui ala taastamiseks ettevalmistamise ning ala veetaseme tõstmise ja taastumisvõimeliste diaspoordide (ehk turbasambla taimede) külvi taastatavale alale. Mahajäetud turbaala sooks taastamine nõuab küll pikka aega, kuid mis võtab loodusliku ilme hiljemalt 15-20 aasta pärast. Suletud altkaevandatud alade korrastamistööde või stabiliseerimistööde teostamiseks on vajalik alade valikuks ja piiritlemiseks hankida vajalikud analüüsid, koostada projektlahendused, lähtudes maapõueseaduse § 93 lõikest 5 ja ringmajanduse põhimõtetest (jäätmekava eesmärgid), et teostada kaevanduste varingute korrastamine ja varinguid ennetavad stabiliseerimise tööd. Reaalsete ehituslike tööde maksumus ühe varinguaugu kohta on olnud 5000-15000 euro vahemikku, mille maksumusele lisandub projektlahenduste koostamine ja analüüside hankimine. Objektid valitakse välja projekti juhtrühmas. Lisaks ajakohastatakse vähese tähtsusega abi andmisega seotud sätte sõnastust, rakendusüksusele info edastamise tähtaega ning käskkirja lisa 2 eelarvet ja tegevusi. Elluviija esitab rakendusüksusele info kogu projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. Info esitatakse projekti elluviimisega seotud aastate lõikes ning infot ajakohastatakse vähemalt 2 korda aastas. 2. Eelnõu teise punktiga muudetakse toetuse andmise tingimusi (lisatakse 2 miljonit eurot EL toetust, täpsustatakse lisatava eelarve ulatuses väljundnäitajat ning täpsustatakse vähese tähtsusega abi andmisega seotud sätte sõnastust) kliimaministri käskkirjas 04.09.2023 nr 361. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11. Käskkirja punktiga 2.1 täpsustatakse, et Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond täidab toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Täpsustamine on vajalik, kuna ministeeriumis on 7 palju erinevaid osakondi, siis on oluline fikseerida, kes vastutab kõnealuse projekti elluviimise eest. Käskkirja punktidega 2.2 kuni 2.11 täpsustatakse projekti eelarvet ja juhtrühma funktsiooni. Samuti ei muutu käskkirja kehtestamisel teostatud riigiabi analüüs. Ajakohastatakse vähese tähtsusega abi andmisega seotud sätte sõnastust, rakendusüksusele info edastamise tähtaega ning käskkirja lisa 2 eelarvet ja tegevusi. Juhtrühm või Kliimaministeerium langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume. Vt. käskkirja eelnõu sisu selgitust. Eesti 2035 strateegia seab üheks eesmärgiks võtta kasutusele ringmajanduse põhimõtted, et suurendada esmast tooret vähendavate ja teisese toorme kasutust suurendavate tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu. Käskkirja muutmise eelarve jaotus on toodud tabelis 3. Rakenduskavaga EL EL toetuse Riiklik kaas- Oma- kooskõlas olevad toetuse Kogu- eelarve finantseering finantseering sekkumised osakaal maksumus TAT käskkiri teavitamine 850 000 85% 150 000,00 0 1 000 000,00 Lisaraha: 2 000 000 85% 352 941,18 0 2 352 941,18 Projekti kogusumma peale käesolevat muudatust: 2 850 000 85% 502 941,18 3 352 941,18 Tabel 3. Projektide eelarved on kehtestamisel sellise detailsusastmega, kuidas on neid võimalik SFOSis kajastada. Tabelis 1 on toodud välja kogu ringmajanduse korraldamise meetme eelarve jagunemine. Riigitegevusteks suunatakse ringmajanduse korraldamise tõhustamiseks juurde kogukuluna 2,3 miljonit eurot. Sekkumise 21.2.4.11 KliMi projekti eelarve jaguneb kolme peamise tegevuse vahel. Ringmajanduse alase teavituse, koolituste ja analüüside läbiviimne ning lahenduste rakendamiseks ning ringmajandust edendavate lahenduste piloteerimine avaliku sektori poolt pakutavate teenuste osas planeeritav eelarve on peale muudatust 2,9 miljonit eurot. Projekti juhtimise hinnanguline kulu on 337 391 eurot, millele lisanud ühtse määra alusel 15% üldkuludeks. Kommunikatsiooni- ja teavitustegevusteks on planeeritud 1 miljon eurot, mis tähendab, et aastane eelarve on umbes 200 000 eurot. See on ka summa, mida on eelnevatel aastatel läinud vaja kommunikatsioonitegevusteks. Innovatsiooniprojektideks on eelarvestatud 1,34 miljonit eurot, millest kaetakse viie aasta jooksul erinevad digiarendused ning innovatsiooniprojektid. Eelarve on prognoositud varasemate sarnaste tegevuste hindade põhjal. Ringmajanduse spetsialistide ja kemikaalivaldkonna audiitorite koolituseks 400 000 eurot, mille eelarve summa on arvestatud vastavalt ressursitõhususe audiitorite koolituse summa alusel ning juure on arvestatud maksutõusud. Uuringute ning analüüside jaoks on eelarvestatud 279 000 eurot ning arvesse on võetud eelnevate sarnaste vajalike analüüside maksumus, millele lisandub ka hinnatõus. Muudatusega antakse võimalus ringmajanduse edendamiseks ka valitsuse ja valitsusasutuste tegevustele. Selgitame, et ringmajanduse ärimudelite all mõeldakse mh jagamismajanduse, toode kui teenus, parandust pakkuvaid lahendusi. Riigi tegevuste hulgas vajab nt uurimist, kui 8 palju erinevates ahelates tekib biolagunevaid jäätmeid (sh toidujäätmed, reoveesete). Seda ka selleks, et saada aru, kus on vaja tööstussümbioosi rakendamiseks riigil sekkuda. Biolagunevatel jäätmetel on ringmajanduse edendamisel suur potentsiaal. Samuti on vaja aru saada, kui suur on biolagunevate jäätmete tekke mahud piirkonniti ning nende käitlusviisidest ja milline on nende materjalivoogude ümbersuunamise potentsiaal (näiteks kompostimise puhul). Selleks, et ettevõtted oleks motiveeritud ringmajandust toetavate andmete edastamisest, tuleb riigil omalt poolt eeltöö selleks ära teha. Käesoleva sekkumise raames toetatakse võimalusel mh reaalajamajandusel põhineva andmekogumissüsteemide käivitamist, mis võimaldaks ettevõtetel masinliidese abil saata oma infosüsteemidest andmeid otse erinvatele andmete haldajatele näiteks Keskkonnaagentuurile. Digitaliseerimine vähendab topelt samade andmete esitamist ning muudab andmevahetuse kiiremaks ja vähendab halduskoormust. Samuti võib olla vajalik teha olemasolevate andmesüsteemide (näiteks pakendiregister) puhul arenguhüpe, et need oleksid efektiivsed või luua uusi lahendusi (näiteks materjalipank). Vahetud andmed jäätmete- ja materjalivoogude kohta annavad võimaluse edendada ringmajandust efektiivsemalt. Ettevõtete poolne digitaalset arenguhüpet toetatakse jäätmete ringlussevõttu ja ohutu materjaliringluse sekkumisest. Ringsete ärimudelite rakendamiseks on vajalik saada ülevaade kui palju kasutatakse erinevates valdkondades ühekordseid tooteid (näiteks plastist), mida on võimalik asenda korduskasutatavate toodetega. Ringmajanduse edendamiseks on vajalik ka tõhus riiklik järelevalve. Näiteks on vaja, et toodetavad tooted oleks probleemainete vabad, selle saavutamiseks võib osutuda vajalikuks suurendada riigi võimekust erinevate ohtlike ainete tuvastamisel. Ringmajanduse ärimudelite all mõeldakse jagamismajanduse, toode kui teenus, parandust pakkuvaid lahendusi jne. Nimetatud selgitused on vajalikud ringmajanduse efektiivseks arendamiseks ning sekkumise eesmärgi ellu viimiseks, samuti Riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärkide täitmiseks. Muudatusega täpsustatakse, et elluviija peab tagama projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liikumispuue) suhtes. Elluviija esitab rakendusüksusele info kogu projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. Info esitatakse projekti elluviimisega seotud aastate lõikes ning infot ajakohastatakse vähemalt 2 korda aastas. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on 9 ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad projekti eesmärgid saavutada, kaasates projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning välditakse liigset bürokraatiat. Käskkirja muudatustega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge ringmajanduse edendamiseks ning lisaks toimub maapõueseaduse § 93 lõikest 5 tulenevate kohustuste täitmine. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Eesti linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava eelnõu juhtkomisjonile. Sisulist tagasisidet ei laekunud. 10  K Ä S K K I R I Tallinn 04 .0 9 .2023 nr 1-2/23/361 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks (lisa 1). Kinnitan toetuse ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond täidab toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022–2028 kehtestamisel). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal minister Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Haridusministeerium, Regionaal -ja Põllumajanduslministeerium KINNITATUD 31.08.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361 Lisa 1 Toetuse andmise tingimused ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava ) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alas e teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks. 1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–26. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-le 7. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta ringmajanduse alaseid teadmisi , ringmajanduse valdkonna ekspertide pädevust ja ringmajanduse lahenduste kasutamist. 2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“ ) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „ Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond “ saavutamisse. 2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele aidatakse kaasa tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamisega ning nende näitajad on: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ning „Ringleva materjali määr“. 3. Toetatavad tegevused: eesmärk, sisu, tulemus, sihtrühm Toetatav tegevus on ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ja edendamine ning vastavate erialaekspertide koolitus. 3.1. Ringmajanduse ja kemikaalivaldkonna ekspertide koolitus 3.1.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia ringmajanduspõhiste lähenemiste kasutamise, arendamise ja teadlikkuse alane koolitustegevus ning luua juhendmaterjalid ja tõsta ekspertide pädevust nii ringmajanduse tootmise kui ka tarbimise poole suunal, sh ohutu materjaliringluse korraldamiseks ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks. 3.1.2 Tegevuse sisu: Koostatakse koolituskavad ekspertidele ning täiendkoolitus ekspertidele ja ettevõtetele, et tõsta ekspertide pädevust täiendavalt ressursi- ja energiaauditite koostamisele kogu ringmajanduspõhise tootmis- ja tarbimismudeli hindamise kasutuselevõtuks. Koolitustegevuse käigus koostatakse juhendid nii kemikaaliauditite kui ka ringmajanduspõhise investeeringu järgse seire läbiviimiseks, töötatakse välja nõuded koolitatavate ekspertide pädevusele. Koostatavad koolituskavad sisaldavad insenertehnilisi, ressursi- ja energiatõhususe, ohutu materjaliringluse ja üldisi teemasid (nt majandustegevusalade kestlikkuse kriteeriumid, finantsarvestus, rahastamine, uued tehnoloogiad ja digitaalsed lahendused). Lisaks koostatakse koolituste korraldamiseks vajalikud materjalid. 3.1.3 Tegevuse tulemus: Eestis on olemas pädevad eksperdid, kes aitavad rohepööret ellu viia, ja laiem teadlikkus on haritud ringmajanduspõhistest vajadustest nii tootmise kui tarbimise suunal. 3.1.4 Tegevuse sihtrühm: Ressursi- ja energiatõhususe audiitorid, kemikaalivaldkonna eksperdid, konsultatsiooniettevõtted, avalik sektor. Tegevuse ulatus on üleriigiline. 3.2. Kommunikatsioon ja teavitustegevus 3.2.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia kommunikatsiooni ja teavitustegevused ringmajanduse alase teadlikkuse tõstmiseks. 3.2.2 Tegevuse sisu: Tegevuste käigus jagatakse infot ja korraldatakse konverentse, seminare, koolituspäevi ja infopäevi. Korraldatakse kohtumisi ja luuakse ning jagatakse õppevideoid, uuringuid , analüüse jm materjali, sh struktuurivahendite fondi meetmete kohta. Tegevused hõlmavad kõiki punktis 3.1 nimetatud tegevussuundi. 3.2.3 Tegevuse tulemus: Läbi on viidud ringmajanduse, sh struktuurivahendite fondi meetmete kohta kommunikatsiooni ja teavitustegevusi. Tegevused võimaldavad tõsta ettevõtete, finantsasutuste, kohalike omavalitsuste ja füüsiliste isikute teadlikkust ringmajandusest, võimaldades seeläbi liikuda Eestis lineaarmajanduselt ringmajandusele. 3.2.4 Tegevuse sihtrühm: Eesti ühiskond. Tegevuse ulatus on üleriigiline, tegevuse elluviimisel arvestatakse piirkondlikke ja ettevõttespetsiifilisi eripärasid. 3.3. Ringmajanduslahenduste piloteerimine 3.3.1 Tegevuse eesmärk: Piloteerida uudseid lahendusi ringmajanduse edendamiseks nii tarbimise kui tootmise suunal. 3.3.2 Tegevuse sisu: Toetatav tegevus on ringmajandust edendavate lahenduste piloteerimine avaliku sektori poolt pakutavate teenuste osas, sh digilahenduste osas. 3.3.3 Tegevuse tulemus: Tegevuste käigu s analüüsitakse võimalusi oluliste materjalivoogude liikumise ning neid takistavate tegurite kohta ning rakendatakse lahendusi riigi- või omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks. Tegevuste tulemus: s ning rakendatakse lahendusi riigi- või omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks Tegevuse tulemus: Tegevuste käigus rakendatakse uudseid lahendusi riigi - või omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks. 3.3.4 Tegevuse sihtrühm: ettevõtjad, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, füüsilised isikud. Tegevuse sihtrühm: Ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, füüsilised isikud. Tegevuse ulatus on üleriigiline . 3.4. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. 3.5. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktides 3.1-3.3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks . 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 1. juuliks 2024. 2023. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on ettevõtted, füüsilised isikud, kohalikud omavalitsused ning muud osapooled teadlikud ringmajanduspõhiste lähenemiste valdkonnas, seda nii tootmise kui tarbimise suunal. Tegevuse tulemusena otsivad ettevõtted võimalusi oma tootmise efektiivsuse tõstmiseks, ringmajandusalaste lahenduste kasutamiseks ja seeläbi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks muutmiseks ning Eesti ressursitootlikkuse kasvu panustamiseks. Ettevõtted on teadlikud oma ettevõtte ressursside kasutusest, kemikaalide ohutust kasutamisest, kemikaalide kasutuse innovatsiooni vajalikkusest ja kuludest ning saavad aru ringmajanduse põhimõtetest, ressursiauditi ja/või kemikaaliauditi olemusest ja selle võimalikust kasust. Kasvab tarbijate teadlikkus nende rollist ja võimalustest edendada enda otsuste läbi ringmajandust. Kaalutletud ja vajadusel rakendatud on ringmajandust edendavaid digitaalseid lahendusi. Kohalikud omavalitsused ja füüsilised isikud on teadlikumad ringmajanduse valdkonnast ning potentsiaalsed taotlejad on teadlikud toetusmeetmetest. Avalik sektor on saanud piloteerida ringmajanduse alaseid lahendusi oma teenuste täiendamise osas. 4.2. punktis 3. 1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine: Näitaja nimetus ja mõõtühik Algta se Aasta 2024 vahe sihttase 2029 sihttase Selgitav teave Meetmete nimekirja väljundnäitaja Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes) 0 Ei kohaldu 200 000 1 3 352 941,18 3 352 941,18 0 00 000 Näitajasse arvestatakse investeeringud ringmajanduse arengu toetamiseks (nii EL toetus kui riiklik kaasfinantseering). Ringmajanduse jaoks on vajalik arendada riigi tasandil ühtset lähenemist nii teavituse, koolituse kui ka reaalsete lahenduste osas. Saavutustaset raporteeritakse Jooksvalt vastavalt kulude tegemisele SFOS maksete info alusel. 4.3. Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas. 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeeriumi finantsosakond. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Kliimaministeerium. 6. Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Haridusministeeriumi, Regionaal- ja p õllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi finantsosakonna esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“; 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond . 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 3 352 941,18 1 000 000,00 eurot, millest EL toetus on 2 850 000,00 850 000,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 502 941,18 150 000,00 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas: 9.2.1 juhendmaterjalide koostamise, koolituste, töötubade, pilootprojektide, õppeprogrammide, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamise ja teiste, käesolevas käskkirjas nimetamata osapoolte osalemise kulud; 9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud; 9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud; 9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.5 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16; 9.2.6 metoodiliste juhendite, juhiste ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud; 9.2. 7 trükiste, sh sisuturundusartiklite kulud; 9.2. 8 tõlketeenuse kulud; 9.2. 9 visuaalsete materjalide, sh fotode, videote ja kujundusteenuste kulud; 9.2. 10 ringmajandusalaste uudsete lahenduste piloteerimise kulud. 9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a. 10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse koolitusest osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina. 10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta. 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks detsembriks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. 11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega ringmajanduse valgest raamatust, keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste juhendist ja hanked peavad olema läbiviidud võttes arvesse keskkonnahoidlikke kriteeriume. 11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) , artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse ( EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega . 11.7. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele. 11.8. Elluviija tagab projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue ) osas . 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul. 13.8. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse tegemist selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi. 13.9. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 16. Vähese tähtsusega abi 16.1. Punktis 3.1. ja 3.2. nimetatud konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad. 16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda. 16.3. Punktis 3.3. nimetatud tegevuste puhul hinnatakse rakendusüksuse poolt projekti juhtrühmas tööde lisamiseks, kas tegemist on vähese tähtsuse abi andmisega. 16.4. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada kolme aasta jooksul 300 000 eurot.“ . 16.5. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 16.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 16.7. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 16.4. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 3 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 2 100 000 eurot . 16.5. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 16.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 16.7. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. KINNITATUD 31.08.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361 Lisa nr 2 Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa kokku (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%) Riikliku kaas-finantseeringu määr ( %) 3 352 941,18 3 352 941,18 3 352 941,18 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 502 941,18 Ühtekuuluvusfond 2 850 000,00 Toetus kokku 3 352 941,18 KOKKU 3 352 941,18 Tegevuse nimetus: Rakenduskava väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.2024 31.12.2029 Ringmajanduse alase koolituste läbiviimne ning lahenduste rakendamine Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaas-finantseering (EUR) 2 964 941,53 2 520 200,30 444 741,23 Otsene personalikulu 337 391,00 286 782,35 50 608,65 Ühtne määr 50 608,65 43 017,35 7591,30 Kokku: 3 352 941,18 2 850 000,00 502 941,18 Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta. Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa kokku (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%) Riikliku kaas-finantseeringu määr (%) 3 352 941,18 1 000 000,00 3 352 941,18 1 000 000,00 3 352 941,18 1 000 000,00 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 502 941,18 150 000,00 Ühtekuuluvusfond 2 850 000,00 Toetus kokku 3 352 941,18 1 000 000,00 KOKKU 3 352 941,18 1 000 000,00 Tegevuse nimetus: Rakenduskava väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.2023  31.12.2029 Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimne ning lahenduste rakendamine Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) 3 026 916,18 673 975,00 2 572 878,75 572 878,75 454 037,43 101 096,25 Otsene personalikulu 283 500,00 240 975,00 42 525,00 Ühtne määr 42 525,00 36 146,25 6 378,75 Kokku: 3 352 941,18 1 000 000,00 2 850 000,00 850 000,00 502 941,18 150 000,00 K Ä S K K I R I Tallinn 06.09.2023 nr 1-2/23/374 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2012_2027 ) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks (lisa 1). Kinnitan toetuse maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 2024–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamisel), mille on Euroopa Komisjon kinnitanud. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium KINNITATUD 06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374 Lisa nr 1 Toetuse andmise tingimused maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava ) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks . 1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevus t e „Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-le 7. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt . 2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“ ) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „ Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond “ saavutamisse. 2.3. Punktis 2.3. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele aidatakse kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse ja regionaalsesse arengusse panustamisega ning seda hinnatakse näitajatega: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus", „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Ringleva materjali määr“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade kasutuselevõttu, rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik ladestamine, risk põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele võtta . 3.2. Toetatakse maapõueseaduse § 93 lõikest 5 lähtuvalt valitud toormete hankimisega seotud pärandmõjude alade taastamist. 3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. 3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste elluviimiseks kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 3.5. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi. 4. Tulemused 4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on hüljatud toormeallikad ning kaevandamisega rikutud ja mõjutatud alad korrastatud, muudetud ohutuks, taastatud elukeskkond ja aladel taastatud otstarbeline kasutus. 4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine: Näitaja nimetus ja mõõtühik Alg tase Aasta 2024 vahe sihttase 2029 sihttase Selgitav teave Meetme nimekirja väljundnäitaja Meetme nimekirja väljundnäitaja Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes) 0 Ei kohaldu 0 764 705,88 1 941 176,47 Näitajasse arvestatakse investeeringud ringmajanduse arengu toetamiseks (nii EL toetus kui riiklik kaasfinantseering). Ringmajanduse jaoks on vajalik arendada riigi tasandil ühtset lähenemist nii teavituse, koolituse kui ka reaalsete lahenduste osas. Saavutustaset raporteeritakse Jooksvalt vastavalt kulude tegemisele SFOS maksete info alusel. 4.3 Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas. 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus. 6. Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Maa - ameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, projektis ära tehakse. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium i juhtkond . 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 1 941 176,47 7 764 705,88 eurot, millest EL toetus on 1 650 000,00 650 000,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 291 176,47 114 705,88 eurot. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava on toodud lisas 2. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas: 9.2.1 eeluuringute ja analüüside kulud; 9.2.2 projektlahenduste koostamise kulud; 9.2.3 korrastamistöödeks vajalike lubade taotlemise kulud; 9.2.4 maaomanikega kokkulepete sõlmimise kulud; 9.2.5 keskkonnamõju hindamise või analüüside kulud; 9.2.6 korrastamistööd ja selle teostamisega seotud kulud; 9.2.7 omanikujärelevalve kulud; 9.2.8 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud; 9.2.9 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.10 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16 . 9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel; 9.4.3 Õiglase Ülemineku Fondist kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida- Virumaal“ alusel toetavad objektid. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arved või muud raamatupidamise algdokumendid; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokumendid, kui neid nõutakse lepingus; 10.3.6 raamatupidamises tegevuste kulude kajastamist tõendav dokument. 10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a. 10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina. 10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta. 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks det sembriks ja 1. juuliks. 11.3. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. 11.4. Elluviija täidab tööde tegemisel asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. 11.5. Kaevandamisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel tuleb lähtuda eelkõige elurikkuse tõstmisest ja kliimaeesmärkidest. Kui kordatehtud ala metsastatakse, siis kasutatakse looduslähedasi ja kliimakindlaid võtteid, leppides need eelnevalt kokku rakendusasutusega. 11.6. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele. 11.7. Toetatavate tegevuste elluviimisel varingualade täitmise korral kasutab teisest tooret. 11.8 . Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) , artikli 3 mõistes või Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013) . Sellisel juhul järgib elluviija toetuse kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. Rakendusüksus registreerib antud abi seaduses ettenähtud korras . Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes. Sellisel juhul järgib elluviija toetuse kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks, rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Projekti juhtrühmas fikseeritakse ja elluviija poolt sisestatakse SFOSi vähemalt info regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude pindala või objektide arv regioonis. 13.6. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.7. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule. 13.8. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 16. Vähese tähtsusega abi 16.1. Käesoleva käskkirja punktides 3.1 ja 3.2. nimetatud tegevused tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks kinnistu omanikele, kui läbi viidavate analüüside, projektilahenduste või tööde objektiks on ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistu. 16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija enne vastava projekti arutamist juhtrühmas. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis projekti vastaval kinnistul läbi viia ei saa. 16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada kolme jooksva aasta jooksul 300 000 eurot . Kui tegemist on põllumajandusliku vähese tähtsusega abiga, ei tohi nimetatud summa ületada 25 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul. 16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta punktis 11.8 viidatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud juhtudel. 16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse seotud ettevõtjad punktis 11.8 viidatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud alustel üheks ettevõtjaks, kelle suhtes kehtivad eelmises punktis nimetatud piirmäärad. 16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse punktis 11.8 viidatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid . 16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot. 16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. KINNITATUD 06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374 Lisa nr 2 Toetuse andmine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 2024–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa kokku (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%) Riikliku kaasfinantseeringu määr ( %) 1 941 176,47 1 941 176,47 1 941 176,47 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 291 176,47 Ühtekuuluvusfond 1 650 000,00 Toetus kokku 1 941 176,47 KOKKU 1 941 176,47 Tegevuse nimetus: Rakenduskava väljund näitaja: 01.01.202 4 31.12.2029 Pärandmõjude likvideerimine (t oorme allikate taastamine ) Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes ) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaas-finantseering (EUR) 1 778 163,97 1 511 439,37 266 724,60 Otsene personalikulu 141 750,00 120 487,50 21 262,50 Ühtne määr (otsesest personalikulust 15%) 21 262,50 18 073,13 3 189,37 Kokku: 1 941 176,47 1 650 000,00 291 176,47 Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa kokku (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%) Riikliku kaasfinantseeringu määr (%) 764 705,88 764 705,88 764 705,88 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 114 705,88 Ühtekuuluvusfond 650 000,00 Toetus kokku 764 705,88 KOKKU 764 705,88 Tegevuse nimetus: Rakenduskava väljundnäitaja: 01.01.2024  31.12.2029 Pärandmõjude likvideerimine (toorme allikate taastamine) Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) 671 497,23 570 772,65 100 724,58 Otsene personalikulu 81 051,00 68 893,35 12 157,65 Ühtne määr 12 157,65 10 334,00 1 823,65 Kokku: 764 705,88 650 000,00 114 705,88