KÄSKKIRI
Tallinn 03.10.2024 nr 1-2/24/376
Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse
andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja
vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia
kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise
korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse
28. septembri 2023. a protokollilise otsuse nr 50-12 alusel:
kehtestan kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 lisa 2 uues sõnastuses (lisatud).
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender
kliimaminister
Saata: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Rahandusministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigi Tugiteenuste
Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
KINNITATUD
03.10.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/376
Lisa 2
Taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ toetuse saaja ja partnerite toetatavad
tegevused, eeldatavad tulemused ning toetatavate tegevuste eelarved
1. Kliimaministeerium
1.1. Kliimaministeeriumi toetatavad tegevused on:
1.1.1. Reformi elluviimise koordineerimine;
1.1.2. Loastamise ja keskkonnamõju hindamise protsesside arendamine ja sellega seotud võimekuse tõstmine;
1.1.3. Raadamisõiguse tasu kontseptsiooni juurutamine;
1.1.4. Taastuvenergia menetlustes keskkonnamõju hindamise kiirendamine;
1.1.5. KOVidele tuuleenergia konsultatsiooniteenuse kujundamine ja rohepöörde võrgustiku loomine;
1.1.6. Ärisektorite dekarboniseerimise teekaartide koostamine ja avalikustamine;
1.1.7. Taastuvenergia menetluste kiirendamiseks ehitisregistri ja keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendamine;
1.1.8. Taastuvenergia arendamise kiirendamise kommunikatsioonitegevused;
1.1.9. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade määramise jätkutegevused;
1.1.10. Tuuleenergia kasutuselevõtuga seonduvalt elektrihinna prognooside koostamine;
1.1.11. Meretuuleparkide rajamisega seonduvalt energiataristu välisühenduste mõjuanalüüsi koostamine.
1.2. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:
Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Vastutav osakond
Tegevus Siht-
Ühik Baas-tase Kvartal Aasta
tase
Toimiv Toetuse kasutamiseks vajalikud alusdokumendid on Energeetika
1.1.1. Reformi elluviimise
koordinatsioonisüstee 0 1 IV 2023 koostatud ja kinnitatud, kokku on lepitud projekti seire ja
koordineerimine.
m aruandluse põhimõtted.
Ehitusseadustiku, veeseaduse, planeerimisseaduse ning Ehituse ja
1.1.2. Loastamise ja
Vastuvõetud ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi elukeskkonna,
keskkonnamõju hindamise
jõustunud seaduse muudatused on vastu võetud ja jõustunud. energeetika
protsesside arendamine ja 0 1 II 2024
seadusemuudatuste
sellega seotud võimekuse
pakettide arv
tõstmine.
Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muudatused on Metsa
Vastuvõetud ja vastu võetud ja jõustunud.
1.1.3. Raadamisõiguse
jõustunud
tasu kontseptsiooni 0 1 II 2024
seadusemuudatuste
juurutamine.
pakettide arv
Keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavate Keskkonnakorraldus
juhtekspertide lisandumiseks tellitakse ja pakutakse e ja kiirguse
valdkondlikele ekspertidele juhteksperdi
kvalifikatsiooninõuetes sisalduvaid mõjuhindamise
täienduskoolitusmooduleid. Hinnanguliselt 40
1.1.4. Taastuvenergia
Täienduskoolitusmoo valdkondlikule eksperdile pakutakse kaht
menetlustes keskkonnamõju 0 2 IV 2025
dulid täienduskoolitusmoodulit: KMH juhteksperdi
hindamise kiirendamine
täienduskoolitus mahuga 60 tundi ja KSH juhteksperdi
täienduskoolitus mahuga 60 tundi. Lisaks koostatakse
mõjuhindamiste juhendmaterjal ning analüüs eelhinnangu
ning keskkonnamõju hindamise künniste tõstmiseks ning
võimalusel nendest hindamistest loobumiseks.
1.1.5. KOVidele tuuleenergia Loodud on kontaktpunkt, mis koondab arendajate kui KOV- Rohereformi
konsultatsiooniteenuse Võrgustikku kaasatud ide tagasiside, loob haldusala asutuste vahelise võrgustiku ja
0 50 II 2024
kujundamine ja rohepöörde KOVide arv teenuse probleemide lahendamiseks. Võrgustikku on
võrgustiku loomine. koondatud vähemalt 50 KOVi.
1.1.6. Ärisektorite Kliimaneutraalse ja taastuvenergiale toetuva majanduse
dekarboniseerimiseks seisukohast kriitilise tähtsusega tehnoloogiate ja sektorite
Sektorite teekaartide
sektorite ja tehnoloogiate 0 8 I 2026 teekaartide koostamine. Koostatud ja avalikustatud on Rohereformi
arv
teekaartide koostamine ja vähemalt 8 teekaarti, mis vastavad keskse projektijuhi
avalikustamine. koostatud kriteeriumitele.
Ehitisregistris ja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS Ehituse ja
1.1.7. Taastuvenergia
on tehtud arendused meretuuleparkide hoonestuslubade elukeskkonna
menetluste kiirendamiseks Ehitisregistri ja
menetluste rakendamiseks ning arendused taastuvenergia
ehitisregistri ja keskkonnaotsuste
0 2 II 2025 menetluste kiirendamiseks taastuvenergia direktiivi
keskkonnaotsuste infosüsteemi
muudatustest tulenevalt. Loodud on ühtne kontaktpunkt
infosüsteemi KOTKAS arendused
EHRis, et menetleda taastuvenergia projekte. Täiendatakse
arendamine
EHRi menetluskeskkonna funktsionaalsused, liidestatakse
EHR KOTKASega (x-tee teenused) ja täiendatakse
KOTKASe funktsionaalsusi suhtluseks EHRi
menetluskeskkonnaga.
1.1.8. Taastuvenergia Kommunikatsioonipartneriga on leping sõlmitud ja ta on Avalike suhete
Kommunikatsioonipa
arendamise kiirendamise 0 1 III 2023 tööd alustanud.
rtner
kommunikatsioonitegevused.
Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamisega Energeetika
kaasnevalt hinnatakse koos tuuleenergia prioriteetsete alade
Alade määramiseks Vabariigi Valitsuse otsuse ettevalmistamisega
1.1.9. Tuuleenergia
kasutuselevõtuks ka täiendavate tegevuste, sh maatoimingute ja kiirendatud
prioriteetsete arendusalade 0 1 III 2024
vajalikud toimingud planeeringute vajadust, mis nende alade tuuleenergia jaoks
määramise jätkutegevused
on kavandatud kasutuselevõtuks on vajalik teha. Vajadusel muudetakse
analüüsile järgnevalt Maa-ameti ning Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumiga tegevusi käskkirjas.
1.1.10. Tuuleenergia Kvartaalsete 0 5 I 2026 Rahvusvaheliselt kasutatavate energiahinna ja tehnoloogiate Energeetika
kasutuselevõtuga seonduvalt mõjuanalüüside arv prognooside alusel koostatakse kvartaalselt tuuleenergia
elektrihinna prognooside kasutuselevõtuga seoses Eesti energiahindade prognoosid
koostamine koos analüüsiga.
1.1.11. Meretuuleparkide Mõjuanalüüside arv 0 2 IV 2025 Koostatakse meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvalt Merendus.
rajamisega seonduvalt meretuuleenergia riigisisese väärtusahela mõju analüüs ning Energeetika
mõjuanalüüsidekoostamine võimalike välisühenduste, sh vajaliku energiataristu
stsenaariumite ja mõju analüüs.
1.3. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 10 699 389 eurot, mis sisaldab käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 6.3. nimetatud tegevuste
kulusid.
2. Keskkonnaagentuur
2.1. Keskkonnaagentuuri toetatavad tegevused on:
2.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamine;
2.1.2. Taastuvenergia võimsuste kaardistamine;
2.1.3. Tuuleenergeetika arendajate projektide arengu ülevaate koostamine;
2.1.4. Maardlate aladel taastuvenergia arendamiseks sobivate alade kaardistamine;
2.1.5. Tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute loodusuuringute läbiviimine.
2.2. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:
Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika
Tegevus Baas- Siht-
Ühik Kvartal Aasta
tase tase
Valitsusele on esitatud 1000 MW tootmispotentsiaali eesmärki arvestavalt
tuuleenergia arendamiseks sobivaid maismaa alasid puudutava seire ja
Tuuleenergia võimsus, uuringute tulemused. Alad sisaldavad tuuleenergia arendamiseks kõige
2.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete mida on võimalik 1000 sobivamaid alasid, millega on võimalik liikuda kiiresti kas planeeringute või
0 III 2024
arendusalade kaardistamine. arendada kaardistatud MW loamenetluse etappi ning soovitusi juurdepääsu ja liinide koridoride valikuks.
aladel Alade tuvastamisel on lähtutud REPowerEU meetmete „ei kahjusta oluliselt“
põhimõtte analüüsist. Vajadusel pakutakse alade kasutussevõtmiseks välja
sobivad leevendus- või hüvitusmeetmed.
Esimese etapina koondatakse riigipoolne info ja arendajate jagatud andmed ühte
tuuleenergia arengut toetavasse ja kajastavasse kaardirakendusse. Teise etapina
2.1.2. Taastuvenergia võimsuste Kaardirakendus on
0 2 II 2025 kaardistatakse taastuvenergia direktiivi muudatustes kirjeldatud nõuetest
kaardistamine. loodud
lähtudes Eestis rajatud ja kavandatava taastuvenergia, sh tuuleenergia,
võimsused.
Keskkonnaagentuur esitab Kliimaministeeriumile igal kvartalil ülevaate
2.1.3. Tuuleenergeetika arendajate tuuleenergia projektidest ja nende esialgsest ajakavast (planeeringu
Kvartaalsete raportite
arendajate projektide arengu 0 11 I 2026 taotlusest toimiva tuulikuni). Igas kvartalis fikseeritakse hetkeseis ajakavas ja
arv
ülevaate koostamine. kirjeldatakse takistusi, kui neid on, vajadusel korrigeeritakse projektipõhiselt
ajakava.
2.1.4. Maardlate aladel Maardlaaladel 0 1 III 2025 Maardlaaladel on kaardistatud taastuvenergia arendamiseks sobivad alad või
taastuvenergia arendamiseks sobivaimate alade osad nii ajutiste ehitiste rajamise (vahekasutuse), kui maapõue seisundit
sobivaimate alade kaardistamine tuuleenergia alade mõjutava tegevuse lubamise (ammendunud mäeeraldis, kus maavara
kaardistus kaevandamine on lõpetatud või kavandatakse maavara(-de) konserveerimist)
osas sama ala kaevandusloa raames taastuvenergia ehitiste rajamise võimalusi
arvestades.
2.1.5. Tuuleenergia Eesti-Läti 4. 0 1 IV 2025 Eesti- Läti 4. ühenduse riigi eriplaneeringu koostamisel vajalike
arendamiseks riigi planeeringute võrguühenduse riigi loodusuuringute tegemiseks kaasatakse KAURi eksperdid.
loodusuuringute läbiviimine. eriplaneeringu
loodusuuringud on läbi
viidud
2.3. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eelarve on 3 066 811 eurot.
3. Keskkonnaamet
3.1. Keskkonnaameti toetatavad tegevused on:
3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate KMH, keskkonnamõju strateegilise hindamise (eespool ja edaspidi KSH) planeeringute, Natura 2000 hindamise,
ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate menetlusprotsesside kiirendamine, sh menetluse kiirendamiseks spetsialistide
koolitamine;
3.1.2. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste registriandmete ajakohastamine;
3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate KMH ja KSH aruannete digitaliseerimine;
3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate
menetlusprotsesside parendamine.
3.2. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:
Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika
Tegevus Baas-
Ühik Siht-tase Kvartal Aasta
tase
3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate Senise keskmise 24 tööpäeva asemel tehakse
KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 menetlusprotsessid keskmiselt kuni 14 tööpäevaga.
Keskkonnaam
hindamise, ehituslubade ja Kiirendatud menetlusi ja spetsialistide koolitusi viiakse läbi
eti menetluse
meretuuleparkide hoonestuslubadega kuni käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 7 nimetatud
keskmine 24 14 III 2023
seonduvate menetlusprotsesside abikõlblikkuse perioodi lõpuni.
kestus
kiirendamine, sh menetluse
tööpäevades
kiirendamiseks spetsialistide
koolitamine.
EELISes uuendatakse taastuvenergia aladega seonduvad
enam kui 10 aastat vanad registriandmed ohustatusest lähtuva
3.1.2. EELISes taastuvenergiat EELISes olev
prioriteetsuse järjekorras. Keskkonnainfot sisaldavad
puudutavate loodusväärtuste info on 0 1 IV 2025
liigiandmebaasid on taastuvenergia aladega seonduvas osas
registriandmete ajakohastamine. ajakohane
ajakohased ja koondavad riigile teadaoleva taastuvenergia
kasutuselevõtuks vajaliku taustainfo.
KMH/KSH Varasemad taastuvenergia KMH/KSH aruanded on
3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate
aruanded on masinloetaval kujul digitaliseeritud.
KMH ja KSH aruannete 0 1 II 2025
digitaliseeritu
digitaliseerimine.
d
3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate Kvartaalselt hinnatakse rahuolu Keskkonnaameti
Rahuolu
KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 KMH/KSHsid, planeeringute, Natura 2000 hindamist,
menetlusprots 0 Kasvav II 2026
hindamise, ehituslubade ja ehituslubasid ning meretuuleparkide hoonestuslubasid
essiga
meretuuleparkide hoonestuslubadega puudutavate menetlusprotsessidega. Hindamise tulemusel
seonduvate menetlusprotsesside arendatakse ja tõhustatakse protsessi. Menetluste kiirus ja
parendamine. kvaliteet on paranenud ning suudetakse paremini panustada
klientide nõustamisse.
3.3. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve on 4 369 279 eurot.
4. Maa-amet
4.1. Maa-ameti toetatavad tegevused on:
4.1.1. Taastuvenergia projektide menetluses ajakohaste ruumiandmete tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine;
4.1.2. Taastuvenergiat puudutavate ruumiandmete ajakohastamine ja toimekindluse suurendamine;
4.1.3. Maatoimingute ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kasutuselevõtuks.
4.2. Maa-ameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:
Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika
Tegevus Baas- Siht-
Ühik Kvartal Aasta
tase tase
4.1.1. Taastuvenergia 2023. a on algatatud aerokaamera hange, 2024. a on algatatud laserskänneri
projektide menetluses hange ning ESTPOS uuendamine on viidud lõpule aastaks 2026.
Lõpetatud hangete
ajakohaste ruumiandmete 0 3 I 2026
arv
tagamiseks seadmete hankimine
ja uuendamine.
2023. a on ajakohastatud andmed päikeseparkide ja elektrituulikute kohta,
Taastuvenergia 2024. a on ajakohastatud andmed taastuvenergia arenduste teostamiseks
4.1.2. Taastuvenergiat kasutuselevõtu vajalike teede kohta (näiteks kohalikud teed), 2025. a on ajakohastatud hoonete
puudutavate ruumiandmete kiirendamiseks 3D-mudelid (fassaadid, katuste kujud või muu vajalik energiakulu ja
0 1 I 2026 tootmispotentsiaali hinnanguks), 2026. a on ajakohastatud andmekogumite
ajakohastamine ja toimekindluse ajakohastatud
suurendamine. ruumiandmekogu täiendused. Töö käigus arvestatakse andmekasutaja vajadustest tulenevate
m muudatustega, teistes andmebaasides olemasoleva info (näiteks ehitisregister ja
võrgurajatiste andmebaas) ning seotud teenustega.
Tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel on ette valmistatud tuuleenergia
4.1.3. Maatoimingute projektidega seonduvad vajalikud maatoimingud, nagu riigimaadel
ettevalmistamine tuuleenergia hoonestusõiguse andmise ettevalmistused ja enampakkumiste läbiviimine,
Maatoimingud on
prioriteetsete arendusalade 0 1 III 2024 maakasutusõiguse seadmine aladele tuuleparkide rajamiseks vajalike teedele ja
ette valmistatud
kasutuselevõtuks. tehnovõrkudele, eramaade omandamised, sh maa hindamise toimingud.
4.3. Maa-ameti toetatavate tegevuste eelarve on 6 929 097 eurot.
5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
5.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatav tegevus on tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute läbiviimise kiirendamine.
5.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatava tegevuse eeldatav tulemus:
Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika
Tegevus Baas- Siht-
Ühik Kvartal Aasta
tase tase
5.1. Tuuleenergia arendamiseks Kiirendatud Kiirendatud korras viiakse läbi kahe taastuvenergia ühendusi puudutava
riigi planeeringute läbiviimise planeerimismenetlus 0 2 I 2026 võrguühenduse rajamiseks vajaliku riigi eriplaneeringu menetlus.
kiirendamine. te arv
5.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 477 382 eurot.
6. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
6.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) toetatavad tegevused on:
6.1.1. Merealal tuuleparkide hoonestuslubade menetluste algatamise kiirendamine;
6.1.2. Merealal tuuleparkide hoonestusloa menetlustoimingute kiirendamine, sh toimingute kiirendamiseks spetsialistide koolitamine;
6.1.3. Merealal tuuleparkide hoonestusloa väljastamise kiirendamine.
6.2. TTJA toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:
Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika
Tegevus Baas- Siht-
Ühik Kvartal Aasta
tase tase
2024. a lõpuks on läbi viidud 12 mereala enampakkumist, sh 2024. a I kv lõpuks on
läbiviidud kaks mereala enampakkumist, II kv lõpuks on läbiviidud ühe mereala
6.1.1. Merealal tuuleparkide
Merealal läbiviidud enampakkumine, III kv lõpuks on läbiviidud kahe mereala enampakkumised ja IV
hoonestuslubade menetluste 0 12 IV 2024
enampakkumiste arv kvartalis on täiendavalt läbiviidud viie mereala enampakkumised. Hoonestusloa
algatamise kiirendamine.
menetluse algatamise otsused väljastatakse hiljemalt 90 päeva pärast oksjoni
läbiviimist.
6.1.2. Merealal tuuleparkide TTJA menetluse Kiirendatud menetlusi viiakse läbi kuni käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 7
0 14 III 2023
hoonestusloa kestus tööpäevades nimetatud abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Uue menetlusena lisanduva
menetlustoimingute meretuulepargi hoonestusloa menetluses on TTJA toimingute kestus keskmiselt kuni
kiirendamine, sh toimingute 14 tööpäeva.
kiirendamiseks spetsialistide
koolitamine.
6.1.3. Merealal tuulepargi Nõuetele vastavaks 0 7 I 2026 Keskkonnamõju hindamiste menetlusprotsesside konsulteerimine ja
hoonestusloa väljastamise tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmide nõuetele vastavaks tunnistamine.
kiirendamine keskkonnamõju
hindamiste
programmide arv
6.3.TTJA toetatavate tegevuste eelarve on 1 096 688 eurot.
03.09.2024
Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1
„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise
eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
Eelnõu on koostatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava1 (edaspidi RRF) reformi 8.1
„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks. Reformi eesmärk on hõlbustada
taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõttu.
RRF näeb reformi 8.1 elluviimiseks ette järgmised tegevused:
1. Tuuleparkide ehitamise kiirendamine, et aastaks 2030 oleks võimalik toota Eestis 100% kogu
elektritarbimisest taastuvatest energiaallikatest:
1.1. Prioriteetsete arenduspiirkondade kaardistamine (uute arendusprojektide
kiirendamiseks).
1.2. Strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude optimeerimine.
1.3. Lubade väljastamise protsessi optimeerimine.
1.4. Maatoimingute optimeerimine.
1.5. Õigustoimingute optimeerimine.
2. KOV võimestamine roheliste investeeringute tegemisel.
3. Ärisektori võimestamine roheinvesteeringute tegemisel.
4. Teavitustegevused.
Lisaks on RePowerEU eesmärk tõhustada valitsusasutuste koostööd.
Reformi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus 28.09.2023. a protokollilise otsusega nr 50-122
määranud reformi 8.1 elluviijaks Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) ja tegevuste
elluviimisse kaasatud partneriteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi
MKM), Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti,
Keskkonnaagentuuri, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi
TTJA).
Riigisisene ülesannete jaotus reformi elluviimiseks on kehtestatud kliimaministri 22.11.2023. a
käskkirjas nr 483 (edaspidi RePowerEU käskkiri). Eelnõuga täiendatakse ja muudetakse RRFis
ja RePowerEU käskkirjas nimetatud reformi elluviimiseks kavandatud tegevusi, tulemusi ja
eelarve jaotust. Muudatuste eesmärk on tagada, et RRF raha läheb tuuleenergia arengu
toetamiseks kõige mõjusamate tegevustele.
Eelnõu ja seletuskirja koostas KLIM energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht
Sille Uusna-Rannap (
[email protected], tel 625 4443). Eelnõu
juriidilise ekspertiisi tegi KLIM õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba
(
[email protected], tel 625 8998).
1
05.10.2021 heaks kiidetud ja 16.06.2023 uuendatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava.
2
Taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" elluviimine
1
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 2, milles on toetatavad tegevused, nende tulemused ja
toetatavate tegevuste eelarve jagunemine asutuste vahel. Eelnõu kooskõlastamisele saadetud
versioonis esitati käskkirja lisa 2 muudatused eraldi muutmiskäskudega. Et muudatused on
jaotunud mitmete sätete vahel, kehtestatakse õigusselguse huvides käskkirja lisa 2 koos
muudatustega uues sõnastuses.
1. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste, tulemuste ja eelarve muudatused
Tegevuse 1.1.4. muudatus on seotud taastuvenergia mõjuhindamise kiirendamisega. Kehtiva
käskkirja punktis 1.1.4. nimetatud tegevus sõnastatakse laiemalt taastuvenergia menetlustes
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) kiirendamisena ja muudetakse andmeallikas
tegevuse kirjeldust.
Muudatusega lisatakse senisele juhtekspertide koolitusmoodulite väljatöötamise tegevusele
kaks alategevust:
- Mõjuhindamise juhendmaterjali koostamine
Keskkonnamõju Hindajate Ühing on toonud välja, et ühine juhend riigisisese lähenemine kohta
müra, sh madalsagedusliku müra ehk infraheli, vibratsiooni ja varjutamise mõju hindamiseks
aitaks kiirendada mõjuhindamisi ja vähendada vaidlusi. KLIM hangib nimetatud nelja
mõjuvaldkonna eri riikide praktika analüüsi ja juhendi kavandi. Hanke läbiviimiseks on
kavandatud kuni 60 000 eurot.
- Analüüs KMH ja KSH eelhinnangu ning KMH ja KSH künniste tõstmiseks ja võimalusel
nendest hindamistest loobumiseks
KMH ja KSH eelhinnangu ning KMH ja KSH koostamise künniste tõstmisega on võimalik
kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Samas peab künniste tõstmine arvestama
tegevusega, mille mõju hinnatakse ja üldlevinud praktikaga, sh praktikaga teistes riikides.
Näiteks kohustab senine Vabariigi Valitsuse määrus3 eelhinnangut tegema juhul, kui maismaale
rajatakse rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaam, mille koguvõimsus on üle 7,5MW. Kui
kehtivas õiguses on künniste seadmisel rõhk tuulikute arvul, siis tuulikute võimsuse kasv
tähendab seda, et sisuliselt tuleb ka 1 ja 2 tuulikuga teha põhjalik eelhinnang, mis ei pruugi olla
mõistlik ressursikasutus. KLIM hangib analüüsi koos ettepanekutega künniste tõstmiseks ja
võimalusel mõju hindamise kohustusest loobumiseks. Hanke läbiviimiseks on kavandatud kuni
30 000 eurot.
Juhtekspertide koolitusmooduli väljatöötamise moodulis on kavas hinnanguliselt 20 inimesele
pakkuda KMH juhteksperdi täiendkoolitust ning 20 inimesele KSH juhteksperdi
täiendkoolitust, sama tegevuse raames pakutakse hinnanguliselt 20 valdkondlikule eksperdile
Natura hindamise täiendkoolitust (maht eeldatavalt 4-8 tundi).
Tegevuse 1.1.6. muudatus on seotud tööstuse teekaartide koostamisega. Tegevuse 1.1.6.
raames oli esialgu kavas olla partneriks erialaliitudele teekaartide koostamisel. Tegevuse
eelarves oli arvestatud üksnes teekaartide keskse projektijuhi tööjõukuludega, mis on
kavandatud KLIM tööjõukulude sees. Esialgse kava kohaselt oleks teekaardid välja töötanud
esindusorganisatsioonid, keda KLIM toetab metoodika ja sisulise koostööga. Teekaartide
3
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu
2
väljatöötamisel on tõrkeks osutunud asjaolu, et igale kriitilise tähtsusega tehnoloogia valdkonna
teekaardile ei ole partneriks esindusorganisatsiooni. Samuti on probleemiks, et erialaliitudel ei
ole vaba ressurssi teekaartidega piisava intensiivsusega tegelemiseks. Eelarve suurendamisega
nähakse ette lisaressurss teekaartide koostamise kiirendamiseks koostöös erialaliitudega,
samuti kliimaneutraalse ja taastuvenergiale toetuva majanduse seisukohast kriitilise tähtsusega
tehnoloogiate teekaartide koostamiseks Kliimaministeeriumi eestvedamisel. Sellised
valdkonnad on näiteks kriitilised toormed, süsinikuvabad kütused, ringmajanduse ja
süsinikupüüdmise tehnoloogiad. Need valdkonnad on kriitilise tähtsusega, ent nende küpsus
kasutuselevõtuks on erinev ning samuti võib olla vaja teha muudatusi regulatsioonides või
soodustada muul moel nende kasutuselevõttu. Teekaartide arv on jäänud samaks. Kõik
teekaardid on seotud kliimakindla seaduse eelnõus olevate eesmärkidega.
Lisaks senises eelarves ettenähtud kulule 200 000 eurot erialaliitude teekaartide koostamise
kiirendamiseks nähakse eelarves ette 300 000 eurot valdkondlike tehnoloogiate teekaartide
koostamiseks. Eelarves arvestatakse lisaks keskse projektijuhi tööjõukuludele ka teenuse ja
uuringute sisseostmisega tehnoloogiatele fokusseeritud teekaartide koostamiseks.
Tegevuse 1.1.7. muudatus on seotud taastuvenergia loamenetluse kiirendamisega. Kehtiva
käskkirja punktis 1.1.7. tehakse loamenetluste kiirendamiseks ehitisregistri (edaspidi EHR)
arendus, samas vajab arendust ka keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. Andmeallikas
muudetakse tegevuse kirjeldust ja lisatakse meretuulepargi hoonestusloa rakendamiseks
vajalikele arendustele ka taastuvenergia menetluste ühise kontaktpunkti arendus. KLIM hangib
EHR ja KOTKA arendused. Hanke läbiviimiseks on kavandatud kuni 400 000 eurot.
Tegevuste 1.1.10. ja 1.1.11. lisamine seondub nii tuuleparkide ehitamise kui mõjuhindamise
kiirendamisega.
Käskkirja lisatakse uue tegevusena kvartaalselt elektri hinna mõjuanalüüside koostamine.
Soodsam elektri hind on üks tuuleenergia kasutuselevõtu toetamise põhjus ja seetõttu ka vajalik
analüüsida, milline mõju võib Eestis ja regioonis lisanduvatel tuuleenergia võimsustel olla
elektri hinnale. Mõju analüüsimiseks kasutatakse rahvusvaheliselt kasutatavatest
andmebaasidest kättesaadavaid elektri hinna ja tehnoloogia hinna (LCOE) andmeid võrdlevaid
raporteid, mille põhjal koostatakse Eesti olusid arvestav mõjuanalüüs. KLIM hangib vähemalt
kolme levinuma andmekogu prognooside kasutamise õigused ja riigisisese mõjuanalüüsi
koostamise.
Riigisiseseid elektrihinna mõjuanalüüse on teinud praegu KLIM oma ressursiga. Andmekogude
prognooside kasutamise õigused annavad võimaluse saada juurdepääsu märkimisväärselt
parematele alusandmetele ja kokkuvõttes ka põhjalikuma riigisisese analüüsi. Arvestades, et
lähiaastatel tehakse taastuvenergeetikas suured, sh suure investeeringuvajadusega ja pikaks
ajaks tulevikku määravad otsused, on kvaliteetse elektrihinna analüüsi hankimine nende otsuste
toetamiseks just lähiaastate perspektiivis kriitiline. RRFist rahastamise otsus ei sisalda
automaatselt kohustuste ülekandumist riigieelarvesse. Sarnaselt muude RRFi tegevustega tuleb
abikõlblikkuse perioodi lõpus otsustada, kas mõnda tegevust on võimalik ja vajalik jätkata ka
riigieelarvest rahastades või naaseme senise praktika juurde. Hanke läbiviimiseks on
kavandatud kuni 175 000 eurot.
3
Tegevusena lisatakse käskkirja meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvalt järgmiste
mõjuanalüüside hankimine:
- meretuuleenergia riigisisese väärtusahela mõju analüüs. Analüüsi eesmärk on hinnata Eesti
merealale kavandatavate meretuuleparkide riigisiseselt avalduvat majanduslikku mõju ja
potentsiaali. Sh analüüsitakse riigisisest potentsiaali teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks4, võimalike täiendavate töökohtade5 ja teenuste mõju nii meretuuleparkide
paigaldamisel kui ka hooldamisel, mõju ja võimalusi sadamatele, meretuulepargi mõjualas
asuvatele omavalitsusüksustele, mere elusressurssidele ja meretranspordile6. KLIM hangib
mõjuanalüüsi koostamise.
- energiataristu välisühenduste mõjuanalüüs. Vabariigi Valitsus on otsustanud, et hiljemalt
2025. a kuulutatakse välja maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumised.
Meretuuleparkide lisandumine on tõenäoline aastaks 2033. Meretuuleparkide rajamisega
kaasnevalt kasvab ka taastuvelektri tootmine nii suures mahus, et Eestil oleks võimalus
suuremas mahus energiat eksportida. Välisriikidega ühenduse loomiseks võrgutaristu
ehitamine eeldab suuri investeeringuid ja enne otsuste tegemist on vajalik tasuvus- ja
mõjuanalüüsi koostamine. Eeskätt on fookuses Eesti ja Saksamaa võrgutaristu loomise
mõjud. KLIM hangib mõjuanalüüsi koostamise.
Hangete läbiviimiseks on kavandatud kuni 500 000 eurot, millest kuni 350 000 eurot on
kavandatud riigisisese väärtusahela analüüsile ja kuni 150 000 välisühenduste analüüsile.
Lisa 2 punkti 1.3. muudatusega korrigeeritakse KLIM toetatavate tegevuste eelarve summat.
Kehtiva käskkirja p 1.3. kohaselt on KLIM eelarve tegevuste elluviimisel 11 520 783 eurot.
Muudatuste tulemusel on KLIM eelarve 10 699 388 eurot. Eelarve jaotus oli arvestuslikuna
aluseks käskkirja tegevuste kokkuleppimisel, jaotust ei ole kehtestatud käskkirjas.
Kehtiva RePowerEU käskkirja kohaselt oli kavandatud üle 7 miljoni euro tuuleenergia
prioriteetsete arendusalade jätkutegevusteks, mille tegemine esialgu kavandatud kujul ja mahus
ei ole otstarbekas. Prioriteetsete alade jätkutegevusena oli kavandatud, et pärast KAURi
uuringute läbiviimist moodustatakse aladest terviklike tuuleparkide arendamiseks sobivad alad,
omandatakse selleks vajadusel eramaid, viiakse aladel riigi eriplaneering ja antakse seejärel
alad enampakkumisega arendajate kasutusse. Senist riigi eriplaneeringu kogemust arvestades
osutuks sel viisil prioriteetsete alade ettevalmistamine aga aeganõudvamaks kui KOV
planeeringute ettevalmistamine. Seega ei kavandata prioriteetsete alade kasutusse andmisele
eelnevalt eramaade omandamist ega riigi eriplaneeringu koostamist. Maatoimingute
ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel riigimaade arendajate kasutusse
andmiseks on endiselt vajalik ja arvestatakse ka eelarves.
Rahastust vähendatakse tegevusel 1.1.9. Prioriteetsete alade jätkutegevused ja suurendatakse
tegevustel 1.1.5. (KOV võimestamine) ja 1.1.6. (sektorite ja tehnoloogiate teekaardid).
4
2022. a on Euroopa Regionaalarengu Fondi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise
programmi RITA raames valminud Eesti meretööstuse innovatsiooni teekaart
5
2024. aastal viib Kutsekoda läbi OSKA uuringut tuuleenergeetika kuni aastani 2040 oskuste- ja tööjõuvajaduse
kaardistamiseks.
6
2016. a on valminud kalandusele, energeetikale ja meretranspordile keskenduv uuring Pihor, K. et al Mereala
planeeringu alusuuring: merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudel.
Poliitikauuringute Keskus Praxis.
4
Kvantitatiivne Vastutav
Ajakava Andmeallikas/metoodika
näitaja osakond
Si
Tegevus ht
Baas Kvar
Ühik - Aasta
-tase tal
ta
se
Loodud on kontaktpunkt, mis Roherefor
1.1.5. KOVidele Võrgust koondab arendajate kui KOV- mi
tuuleenergia ikku ide tagasiside, loob haldusala
konsultatsiooniteen kaasatu asutuste vahelise võrgustiku
0 50 II 2024
use kujundamine ja d ja teenuse probleemide
rohepöörde KOVide lahendamiseks. Võrgustikku
võrgustiku loomine. arv on koondatud vähemalt 50
KOVi.
Tegevuse 1.1.5. täiendamisega laieneb senine KOV võrgustiku loomise ülesanne. Täienduse
kohaselt korraldatakse KOV juhtidele õppereisid vähemalt kahte välisriiki tuuleparkidega
tutvumiseks ja KOV kogemuse saamiseks. Tuuleparkide rajamisel on võtmetähtsusega KOV
planeeringuteni jõudmine. Planeeringuid on algatatud üle 40 KOVis ja menetluse kiiremaks
liikumiseks on vaja teadmisi tuuleparkide nii positiivsete kui negatiivsete mõjude kohta.
Kuivõrd Eestis on KOV kogemus tuuleparkide rajamisega seoses napp, on kavas KOV
tuulealade planeeringuid toetada teiste riikide KOVide kogemustega. Kavandatud on õppereisid
kahele grupile KOV juhtidele, a 20 inimest. Esmane sihtrühm on KOV juhid, võimalusel
kaasatakse ka teised planeeringute eest vastutajad, st eeskätt planeerijad. Seni oli tegevuse
kuludes arvestatud üksnes KOV koordinaatori tööjõukuludega, mis on KLIM tööjõukulude
sees. Õppereiside korraldamiseks kavandatakse tegevuses lisaks 50 000 eurot.
KLIM eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast
muudatusi
Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 2 298 060 2 683 166
KMH/KSH juhtekspertide täienduskoolitus 80 000 80 000
KMH võrdlev analüüs ja juhendmaterjal 0 60 000
KMH eelhinnangu künniste analüüs 0 30 000
Elektrihinna prognooside koostamine 0 175 000
Meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvad mõjuanalüüsid 0 500 000
EHR arendus ühendloa ja KMH protsessi menetlemise 861 250 861 250
võimaldamiseks
EHR arendus taastuvenergia direktiivi muudatuste 0 300 000
võimaldamiseks
Tuulikutasu ja lubade menetlemisega seotud IT arendus 110 000 110 000
(KOTKAS)
KOTKA arendus taastuvenergia direktiivi muudatuste 0 100 000
võimaldamiseks
Sektorite ja tehnoloogiate teekaardid 0 500 000
KOV juhtide õppereisid tuuleparkidesse 0 50 000
Kommunikatsioon 329 634 329 634
Prioriteetsete alade jätkutegevused 7 841 839 4 920 339
Kokku 11 570 783 10 699 388
5
2. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste, tulemuste ja eelarve muudatused
Muudetakse Keskkonnaagentuuri tegevusi, mis on seotud tuuleenergia kasutuselevõtu
kiirendamise ja prioriteetsete arendusalade kaardistamisega.
Tegevuse 2.1.2. täiendamisega laieneb senine Keskkonnaagentuurile antud taastuvenergia
kaardistamise ülesanne. Kehtivas käskkirjas on tegevus seotud tuuleenergia võimsuste
kaardistamise ja vastava kaardirakendusega. Keskkonnaagentuur on teinud senise tegevuse
raames tuuleenergia olemasoleva ressursi ja tuuleenergeetika arenduste hetkeseisu kaardistuse7,
mida kvartaalselt uuendatakse. Keskkonnaagentuur töötab välja ka lahendused kaardistuse
tõhusamaks uuendamiseks. Lahenduste väljatöötamiseks nähakse Keskkonnaagentuuri
eelarves ette 35 000 eurot.
Tegevuse muudatusega laiendatakse ülesannet kogu taastuvenergia kaardistuse koostamisele.
Muudatus on seotud 18.10.2023. a vastu võetud taastuvenergia direktiivi muudatustega8.
Direktiivi artikkel 15b kohaselt tuleb liikmesriikidel kaardistada alad, mis on vajalikud riikliku
panuse andmiseks Euroopa Liidu 2030. a taastuvenergia eesmärgi saavutmisesse. Kaardistuse
aluseks võetakse liikmesriigi riiklikus energia- ja kliimakavas loetletud taastuvenergia
tehnoloogiad ja kirjeldatud trajektoorid. Kaardistuses näidatakse nii maapealsed, maa-alused
taastuvenergiaks sobivad alad, kui ka mere- ja siseveekogude alad, seejuures kaardistatakse
lisaks taastuvenergiarajatistele ka taristu (salvestus, võrgud) ning selle rajamise või uuendamise
potentsiaal. Kaardistuses lähtutakse mh selles, milline on liikmesriigi energianõudlus ning
soositud on alade mitmeks otstarbeks kasutamine.
Kaardistuses on kavas olemasolevate võimsuste kaardistamisel kasutada eri andmekogudes,
eeskätt EHRis ja Maa-ameti andmekogudes, aga ka Eleringi ja Elektrilevi kogutud andmeid.
Taastuvenergia potentsiaali kirjeldamisel lähtutakse eeskätt ruumilise planeerimise
dokumentidest, sh mereala planeeringust. Eesmärk on, et kaardistus uueneb automaatselt
vastavalt nende andmekogude uuenemisele, mida kaardistuse alusena kasutatakse.
Taastuvenergia kaardistamiseks koostab Keskkonnaagentuur esmalt koondkaardistuse eri
andmekogudes kättesaadavatest andmetest. Taastuvenergia kaardistuseks kasutatakse
varasematest tegevustest tekkinud jääk ca 50 000 eurot, seega tegevuse eelarvet ei suurendata.
Tegevuse 2.1.4. lisamisega lisatakse Keskkonnaagentuurile uus tegevus seoses maardlate
aladel tuuleenergia arendamiseks sobivate alade kaardistamisega. 2023. aasta kevadel võttis
Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab maardlate alade nö vahekasutust ja
tähtajaliselt taastuvenergia ehitiste rajamist. Samas nendel maardlatel puuduvad kehtivad
keskkonnaload, samuti ei ole esitatud selleks taotluseid. Need alad ei ole ka ei ole turbaalade
puhul kantud ka kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks
sobivate turbaalade nimekirja9. Selliseid alasid, mida on tulevikus maavara kaevandamiseks
kavas kasutusse võtta, saab kuni kaevandamise alguseni kasutada taastuvenergia tootmiseks nö
7
Tuuleenergeetika võimsus Eestis
8
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega
muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL)
2015/652
9
Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri
6
vahekasutusena, kui plaanitav tegevus ei halvenda maavarade seisukorda, ligipääsu ega
kasutust tulevikus.
Maardlatele ja maavarade perspektiivi ning levialadele tuuleparkide rajamise võimalusi on
uuritud kahes Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) analüüsis, milles otsiti võimalusi,
kuidas rajada tuuleparke Kirde- ja Kesk-Eesti10 ning Lääne-Eesti11 maardlatele, mida
lähitulevikus (järgmise 20 ja enama aasta jooksul) kasutusele ei võeta ehk nn vahekasutuse
võimaldamisest. Keskkonnaagentuuri tegevus on tehtud uuringute jätkutegevus, mille eesmärk
on Geoloogiateenistuse analüüsist valida välja tuuleenergia jaoks sobivaimad alad. EGT
analüüsis on antud hinnang sellele, kas maavarade kontekstis oleks võimalik ala taastuvenergia
arendamiseks kasutada ja järgmise etapina on vajalik hinnang, kas nende alade kasutamine on
võimalik loodusuuringutest lähtuvalt.
Maardlaaladel tuuleenergia potentsiaali kaardistamiseks nähakse Keskkonnaagentuuri eelarves
ette täiendavalt 35 000 eurot.
Tegevuse 2.1.5. lisamisega antakse Keskkonnaagentuurile uus ülesanne toetada
loodusuuringute tegemisega Eesti- Läti 4. võrguühenduse riigi eriplaneeringu teostamist. Eesti-
Läti 4. ühenduse riigi eriplaneeringu koostamisel vajalike uuringute tegemiseks nähakse
Keskkonnaagentuurile ette 100 000 eurot. Käskkirja kooskõlastamisele esitatud versioonis oli
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves ette nähtud 200 000 eurot tellitavate
uuringute kuluna. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium juhtis eelnõu kooskõlastamisel
tähelepanu, et loodusuuringute läbiviimiseks oleks vajalik kaasata KAURi eksperdid, kuivõrd
hangetega sageli ei õnnestu looduseksperte leida. Seetõttu on KAURi tööjõukuludes täiendavalt
kavandatud 100 000 eurot uuringute läbiviimiseks ning MKMile, kes REPiga edasi tegeleb,
nähakse tellitavate uuringute kuluna ette 100 000 eurot.
Muudetakse tegevuse 2.1.1. andmeallika kirjeldust. Keskkonnaagentuur on mh RRF
tulemuseesmärgi täitmiseks kaardistanud tuuleenergia prioriteetseid arendusalasid kuni
1000MW potentsiaaliga tuuleenergiaks sobivate alade leidmiseks. Kaardistuse ja analüüsi
tulemused näitavad, et mitmed alad oleks võimalik suuremas mahus kasutusele võtta, kui
töötada välja leevendusmeetmed loodusuuringute käigus selgunud oluliste ebasoodsate mõjude
leevendamiseks. Muudatusega suurendatakse tegevuse 2.1.1. eelarvet ja nähakse prioriteetsetel
arendusaladel leevendusmeetmete väljatöötamiseks ette 50 000 eurot.
Lisa 2 punkti 2.3. muudatusega muudetakse Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste
eelarve summat.
Taastuvenergia kaardistusega kaasnevad kulud kaetakse senisest Keskkonnaagentuuri
tööjõukulude jäägist. Leevendusmeetmete väljatöötamise ja maardlate aladel taastuvenergia
potentsiaali kaardistamise tegevuse lisandumisega seoses nähakse Keskkonnaagentuuri
eelarves lisaks ette 85 000 eurot. Lisaks on suurendatud tööjõukulusid 100 000 võrra Eesti- Läti
4. võrguühenduse riigi eriplaneeringuks vajalike loodusuuringute läbiviimiseks.
KAUR eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast
muudatusi
Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 1 551 796 1 651 796
10
Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja
Kesk-Eesti
11
Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti
7
Seire ja uuringute lisavajadused 1 180 015 1 180 015
Linnustiku inventuuri kallinemine 150 000 150 000
Prioriteetsete alade leevendusmeetmete väljatöötamine 0 50 000
Maardlaaladel potentsiaalsete tuulealade kaardistamine 0 35 000
Kokku 2 881 811 3 066 811
3. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste, tulemuste ja eelarve muudatused
Keskkonnaameti tegevuste muudatused on seotud mõjuhindamise kiirendamisega.
Tegevuse 3.1.1. muudatusega jäetakse Keskkonnaameti andmeallika kirjeldusest välja viide
sellele, et mõjuhindamise kiirendatud menetlusi viiakse läbi kuni 2000 MW tootmispotentsiaali
mahus ehituslubade väljastamisele. Riigisisese energiatarbimise prognoosi on korrigeeritud ja
riigisisese tarbimise katmiseks näevad viimased prognoosid ette 2900 MW tootmisvõimsuse
vajaduse, mis tuleviku prognoosides võib olla veelgi suurem. Projekti eelarves on arvestatud,
et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. Seega on selgitust
muudetud ja lisatud viide, et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi
jooksul, seega kuni 31.03.2026.
Lisa 2 punkti 3.3. muudatusega muudetakse Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve
summat.
Tegevuse 3.1.2. EELISes taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste registriandmete
ajakohastamine kiirendamiseks suurendatakse Keskkonnaameti tegevuse eelarvet 100 000 euro
võrra. Lisaks senisele RePowerEU raames tehtud, tegemisel ja veel hangitavale EELISe
andmete korrastamisele on kaitsealuste liikide vanade registrikannete parandamiseks
kavandatud taastuvenergeetika arendusi enim mõjutavate lindude, kahepaiksete, nahkhiirte ja
taimede osas kokku veel täiendavalt 1500 registrikande parandamine. Viidatud lisarahastus
nähakse ette KeA tööjõukulude eelarves.
Tegevuse 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000
hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate
menetlusprotsesside parendamise raames nähakse ette täiendav ressurss tagasiside analüüside
koostamiseks ja analüüsidest lähtuvate parenduste tegemiseks menetlusprotsessides. Kvartaalse
analüüsi tulemusel pakutakse välja nii sellised parendusettepanekud, mida on võimalik
rakendada kiiremini, näiteks muutes Keskkonnaametis töökorraldust, koostades täiendavaid
tööjuhiseid, tõlgendusi jms, kui ka ettepanekud pikemat ettevalmistust eeldatavateks
muudatusteks, näiteks õigusaktide muutmiseks. Kogutav tagasiside on oluliseks sisendiks
KLIM KMH digitaliseerimise protsessi. Keskkonnaameti eelarves suurendatakse KMH
protsessiparenduse tegevuse eelarvet 80 000 euro võrra.
KeA eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast muudatusi
Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 3 419 279 3 519 279
EELISes taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste 350 000 350 000
registriandmete ajakohastamine
Taastuvenergeetika KMH/KSH digitaliseerimine 200 000 200 000
KMH menetlusprotsessi parendamine 30 000 110 000
Spetsialistide koolitamine 190 000 190 000
Kokku 4 189 279 4 369 279
8
4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatavate tegevuste, tulemuste ja
eelarve muudatused
Alates 12.08.2024 on maakasutuspoliitika ja ruumilise planeerimise korraldamine majandus- ja
tööstusministri vastutusvaldkonnas12. Käskkirja lisa 2 punktis 5 asendatakse Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium läbivalt MKMiga.
Lisa 2 punkti 5.3. muudatusega muudetakse MKMile tuuleparkide rajamise kiirendamise
tegevuseks kavandatud eelarve summat.
Muudetakse tegevuse 5.1. Tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute läbiviimise
kiirendamine eelarvet. Tegevuses on silmas peetud Eesti-Läti 4. ühenduse rajamiseks Paide-
Lihula-Saaremaa trassi ning Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse trassi planeeringuid.
Eesti- Läti 4. ühenduse rajamise riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) koostamiseks nähakse ette
järgmised kulud:
- Tööjõukulu kaasamiseksperdi palkamiseks, kelle ülesanne on planeeringulahenduse
personaalne tutvustamine elanikega kohtumistel. Seni on menetluses olnud kaasatud 8500
eraisikut. Täiendavalt eelarves kavandatud kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni tööjõukulu
kokku 98 000 eurot.
- teenuse ostmise kulu REP lepingu- ja asjaõiguse ning kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse (KAHOS) ekspertiisi kaasamiseks. Täiendavalt eelarves kavandatud
50 000 eurot;
- REP loodusuuringute läbiviimine KAURi ekspertidega, kuivõrd hangetega sageli ei
õnnestu looduseksperte leida. Täiendavalt eelarves kavandatud 100 000 eurot.
Loodusuuringute tegemisel kaasatakse ka KAURi eksperdid ja KAURi eelarves nähakse
juba kaardistatud ja kokku lepitud uuringute (Natura alad, püsielupaigad) tööjõukuluna ette
täiendavad 100 000 eurot. Lisaks tuleb aga teha uuringud merepõhja setete uurimiseks
(kuludena lisanduvad laev, setteproovid, analüüsimine, järelduste ja ettepanekute
tegemine) ja nende kulude katmiseks nähakse tellitavate uuringute kuluna ette 100 000
eurot.
Eelarves säilib kehtivas käskkirjas ette nähtud kahe taastuvenergia kasutuselevõtuks olulise
võrgutrassi riigi eriplaneeringu menetluse kiirendamise ülesanne ja vastavad tööjõukulud.
Eelarvest jäetakse välja kulu, mis oli kavandatud 2024. a tuuleenergia prioriteetsete
arendusaladel riigimaade arendajate kasutusse andmiseks enampakkumiste korraldamiseks.
Kuivõrd uuringutulemustest lähtudes on prioriteetsete arendusalade riigimaade osad suuremas
osas RMK valitsemisel olevatest aladel, jääb Maa-ameti ja sellega seoses ka ministeeriumi
tasandi tegevuste vajadus väikeseks. Maa-ameti valitsemisel olevaid maid oli KAURi tehtud
tuuleenergia arendamiseks sobivate alade kaardistuses 8,9 km2.
REM eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast
muudatusi
Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 220 988 327 382
12
Peaministri 15.08.2024 korraldus „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“
9
Lepingu- ja asjaõiguse ning KAHOS ekspertiis 0 50 000
Eesti- Läti 4. võrguühenduse REP uuringute tellimine 0 100 000
Kokku 220 988 477 382
5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toetatavate tegevuste, tulemuste ja
eelarve muudatused
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) toetatavad tegevused seonduvad
meretuuleparkide loamenetluste kiirendamisega.
Tegevuse 6.1.1. muudatused seonduvad sellega, et senine oodatav tulemus nägi ette, et
merealal tuleb viia kokku 12 alal läbi enampakkumine ja TTJAl algatada hoonestusloa
menetlus. Kuivõrd enampakkumise tulemusel ei pruugi selguda taotlejat, kelle suhtes
hoonestusloa menetlus algatada (näiteks enampakkumisel kas ei tule ühtki pakkumist või luhtub
enampakkumine muul põhjusel), muudetakse tegevust selliselt, et TTJAl tuleb läbi viia
merealal 12 ala enampakkumised ning 90 päeva jooksul enampakkumise läbiviimisest teha
hoonestusloa menetluse algatamise otsus.
Tegevuse 6.1.2. muudatusega jäetakse andmeallika kirjeldusest välja viide sellele, et
kiirendatud menetlusi tehakse kuni 2000MW tootmispotentsiaali mahus ehituslubade
väljastamisele. Riigisisese energiatarbimise prognoosi on korrigeeritud ja riigisisese tarbimise
katmiseks näevad viimased prognoosid ette 2900MW tootmisvõimsuse vajaduse, mis tuleviku
prognoosides võib olla veelgi suurem. Projekti eelarves on arvestatud, et kiirendatud menetlusi
viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. Seega on selgitust muudetud ja lisatud viide,
et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul, seega kuni
31.03.2026.
TTJA toetatavate tegevuste eelarvet ei muudeta.
TTJA eelarve arvestuslik jaotus
Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 948 688
Spetsialistide koolitamine 20 000
Teenuste (õigusabi, ekspertiisid, teavitused) sisseostmise kulud 128 000
Kokku 1 096 688
Maa-ameti tegevusi ja toetatavate tegevuse eelarvet ei muudeta.
Maa-ameti eelarve arvestuslik jaotus
Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 1 518 066
Maatoimingud 372 800
Aerokaamera ja laserskänner 3 000 000
ESTPOS 2 038 231
Kokku 6 929 097
Projekti eelarve arvestuslik jaotus pärast muudatusi
KLIM 10 699 388
Keskkonnaagentuur 3 066 811
Keskkonnaamet 4 369 279
10
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 477 382
Maa-amet 6 929 097
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1 096 688
Kokku 26 838 646
III Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametiga. Eelnõule laekunud tagasiside on koondatud seletuskirjale lisatud
kooskõlastustabelisse.
11
Lisa
„Kliimaministri
22.11.2023. a käskkirja nr 483
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1
„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“
muutmine“
eelnõu seletuskirjale
KOOSKÕLASTUSTABEL
Kes Ettepanek Arvestatud/mittearvestatud/selgitus
RaM 1. Palume selgitada tegevuse 1.1.6 Arvestatud/selgitus.
(e- sisulisi ja eelarvelisi muudatusi. Teekaartide arv on jäänud samaks.
kirjaga) Käskkirjast nähtub, et plaanitud on Kõik teekaardid on seotud
ärisektorite teekaartide kõrvale tuua ka kliimakindla seaduse eelnõus olevate
teatud tehnoloogiate teekaartide eesmärkidega. Nagu ka seletuskirjas
koostamine, kuid teekaartide koguarv on viidatud, on praegu võimalik välja
jäänud samaks (8). Samas toote välja tuua valdkondade ja sektoritena
vajaduse tegevuse eelarvet 300 tuhande kriitilised toormed, süsinikuvabad
euro võrra suurendada tehnoloogia kütused, ringmajanduse ja
teekaartide koostamiseks. Eelarve süsinikupüüdmise tehnoloogiad.
suurendamisega soovitakse ette näha Rääkisime majasiseselt üle, ainus
lisaressurss teekaartide koostamise tööjõukulu, millega selle tegevuse
kiirendamiseks koostöös erialaliitudega, juures arvestatakse, on KLIM
samuti kliimaneutraalse ja teekaartide keskse projektijuhi
taastuvenergiale toetuva majanduse tööjõukulu. Ülejäänud kulu on
seisukohast kriitilise tähtsusega kavandatud siiski majanduskuluna
tehnoloogiate teekaartide koostamiseks ehk teenuse ja uuringute
Kliimaministeeriumi eestvedamisel, sisseostmiseks. Seletuskirjas on
täpsustades seletuskirjas, et eelarves vastav selgitus korrigeeritud.
arvestatakse lisaks keskse projektijuhi
tööjõukuludele ka teenuse ja uuringute
sisse ostmise ning täiendavate
tööjõukuludega tehnoloogiatele
fokusseeritud teekaartide koostamiseks.
Palume selgitada, kui suures
proportsioonis lisanduvast eelarvest
(300 000 eurot) on plaanitud tellida
teekaartide koostamine sisse ostetava
teenusena ning kui suures mahus
arvestatakse Kliimaministeeriumi
tööjõukuludega, tuues välja ka selle, kas
tegemist on olemasolevate töökohtade
rahastamise või uute, ajutiste töökohtade
loomisega. Arvestades tegevuste
lõpptähtaega, milleni on jäänud vaid 1,5
aastat ning põhimõtet, et RRFist on
abikõlblikud tähtajalised, selgelt
taastekava eesmärkide täitmisega seotud
tööjõukulud, siis on antud informatsioon
12
käskkirja kooskõlastamiseks
hädavajalik.
RaM 2. Käskkirja muudatusega soovitakse Arvestatud/selgitus.
(e- lisada tegevus 1.1.10 Tuuleenergia Riigisiseseid elektrihinna
kirjaga) kasutuselevõtuga seonduvalt mõjuanalüüse on teinud praegu
elektrihinna prognooside koostamine, KLIM oma ressursiga. Teisisõnu teeb
mille puhul on seletuskirjas mainitud, et analüüse teiste tööülesannete kõrvalt
mõju analüüsimiseks kasutatakse üks energeetikaosakonna ametnik,
rahvusvaheliselt kasutatavatest kelle kompetents sedalaadi
andmebaasidest kättesaadavaid elektri analüüsimist võimaldab ja kes
hinna ja tehnoloogia hinna (LCOE) kasutab neid andmeid, mida kätte
andmeid võrdlevaid raporteid, mille saab. Andmekogude prognooside
põhjal koostatakse Eesti olusid arvestav kasutamise õigused annavad
mõjuanalüüs. KLIM hangib vähemalt võimaluse saada esiteks juurdepääsu
kolme levinuma andmekogu märkimisväärselt parematele
prognooside kasutamise õigused ja alusandmetele, mida praegu kasutada
riigisisese mõjuanalüüsi koostamise. ei saa ja kokkuvõttes ka põhjalikuma
Palume täpsustada, kas mainitud riigisisese analüüsi, sest teenuse
andmekogude kasutusõiguse pakkuja töö kvaliteedikriteeriumid on
säilitamisega kaasneb jooksvaid kulusid võimalik kindlasti kõrgemale seada
ka pärast RRFi lõppu (2026.a.) ning kui kui praegu oma jõududega
jah, millistest allikatest plaanitakse need toimetades. Arvestades seda, et riigil
katta. Samuti palume täpsustada on praegu ja lähiaastatel
tellitavate mõjuanalüüside arvu. taastuvenergeetikas vaja teha suured,
Seletuskirjas mainite analüüsi ainsuses, sh suure investeeringuvajadusega ja
kuid käskkirja lisa 2 tabelis 1.2 toote pikaks ajaks tulevikku määravad
välja 5 kvartaalse analüüsi valmimise otsused, on kvaliteetse elektrihinna
koos energiahindade prognoosidega, mis analüüsi hankimine nende otsuste
seletuskirja kohaselt hangitakse sisse. toetamiseks just lähiaastate
Kas antud prognooside ja analüüside perspektiivis kriitiline. RRFist
tellimiseks on vajadust ka pärast RRFi rahastamise otsus ei sisalda
lõppu ning kui jah, siis millistest automaatselt kohustuste ülekandumist
allikatest plaanitakse selle tegevuse riigieelarvesse. Sarnaselt kõigi muude
jätkamist rahastada ja mis mahus? RRFi tegevustega tuleb
abikõlblikkuse perioodi lõpus
otsustada, kas mõnda tegevust on
võimalik ja vajalik jätkata ka
riigieelarvest rahastades või naaseme
senise praktika juurde. Hanke periood
on RRFi abikõlblikkusega seotud,
seega isegi juhul, kui teenust oleks
vaja ka pärast abikõlblikkuse lõppu
tuleb teha uus hange.
Kvartaalseid analüüse on eesmärgiks
teha viis. Muidugi on meil huvi saada
analüüsid võimalikult kiiresti käima,
aga oleme arvestanud rahvusvahelise
hankega, mille läbiviimine võtab
senise praktika kohaselt mitu kuud.
13
Abikõlblikkuse perioodi arvestades
on realistlik, et analüüsid valmivad
2025 I, II, III ja IV kvartal ja 2026 I
kvartal. Kas näete vajadust, et
andmebaaside juurdepääsu õigused
peaks olema selle ülesande juures
kuidagi eraldi viidatud? Sisuliselt on
tegemist analüüsi jaoks vajalikele
alusandmetele juurdepääsu
hankimisega. Korrigeerime
seletuskirja sõnastuse vastavalt
tähelepanekule mitmusesse
RaM 3. Käskkirja punktis 5) viidatakse, et Arvestatud.
(e- käskkirja lisa 2 punkti 1.2. täiendatakse
kirjaga) tegevustega 1.1.10. - 1.1.12. Samas on
tabelisse lisatud vaid tegevused 10 ja 11,
kuid mitte 12.
RaM 4. Seletuskirjas lk 5 olevas tabelis tulbas Arvestatud.
(e- „Pärast muudatusi“ olev kokku summa
kirjaga) ei ole võrdu ridade summaga. Kokku
summa on õige 10 899 389, aga kuskil
real/ridadel on üks euro liiast.
Samas tabelis „Algne“ tulbas on kokku
summa 50 000 võrra suurem kui
kehtivas käskkirjas. Õige summa on 11
520 783. Viga tuleb reast „KOV juhtide
õppereisid tuuleparkidesse“, mille
eelarve peaks olema 0.
RTK 1. Käskkirja punktis 4 toodud Arvestatud.
(e- summa on vigane "„5.3. Regionaal- ja
kirjaga) Põllumajandusministeeriumi toetatavate
tegevuste eelarve on 541 877 eurot.“.
Seletuskirja ja toodud tabeli järgi on
õige summa 577 382. Palun kontrollida
ja teha vajalikud parandused.
RTK 2. Seletuskirja lk 5 olevas tabelis Arvestatud.
on veerus "Algne" viga real "KOV
juhtide õppereisid tuuleparkidesse",
mida esialgses eelarves ei ole ning
summa peab olema 0. Palun parandada.
RTK 3. Eelnõu järgi on kavas võtta Selgitus.
riigile ülesanne ja täiendav kulu toetada RRFi tekst kirjeldab teekaarte
tööstuse teekaartide koostamist. RRF-i laiemalt, kui vaid seoses
rakenduskava reformi alapunktis 3 on taastuvenergiaga. RRFi tekstist
kirjeldatud tegevusi ärisektori tuleneb teekaartide kontekstis, et
võimestamiseks roheinvesteeringute tõhus koostöö ametiühingute ja
tegemiseks. sektoreid esindavate
Pöörame tähelepanu võimalikule organisatsioonidega on oluline.
vastuolule toetuse andmise eesmärgiga: Eelnevad arutelud on toimunud
toetuse andmise eesmärk on hõlbustada ettevõtete esindusorganisatsioonidega
14
taastuvate energiaallikate sektorite rohelise ülemineku
kasutuselevõttu, eelkõige kiirendada teekaartide koostamise teemadel,
tuuleparkide rajamist ja luua täiendav ning neid kaasatakse meetme
tootmispotentsiaal vähemalt 1000 MW väljatöötamisse, küsides nende
tuuleenergia tootmiseks nii maismaal kirjalikku tagasisidet ja korraldades
kui ka merel. Kavandatud käskkirja avalikke arutelusid.
muutmise eelnõu seletuskirja punktis Viidatakse ettevõtlussektori
1.2. on nimetatud, et teekaartide tugevdamisele roheliste
valdkondadeks on kriitilised toormed, investeeringute tegemisel - riigi roll
süsinikuvabad kütused, ringmajanduse on luua raamistik ja soovitatav
ja süsinikupüüdmise tehnoloogiad. tööprotsess teekaartide koostamise
Juhime tähelepanu, et näiteks jaoks - millistele küsimustele peab
süsinikupüüdmise tehnoloogiate teekaart vastama, kuidas kaasata ja
arendamine ei ole kooskõlas käskkirja keda kaasata. Viidatakse ka, et
eesmärgiga, kuna ei ole seotud eesmärk on raamistiku loomine eri
taastuvate energiaallikate sektorite teekaartide koostamiseks
kasutuselevõtuga, vaid vastupidiselt on üleminekul vähese süsinikdioksiidi
seotud mittetaastuvatest allikatest pärit heitkogusega majandusele
süsinikuheitmete kinnipüüdmisega. hõlbustab uute arenguvõimaluste
Samuti ei ole praeguse reformi tuvastamist ja julgustab
eesmärgiks lahendada rohetehnoloogiate olemasolevaid ettevõtteid kaaluma
ja ringmajanduse kasutuselevõtuga üleminekut uutele äriideedele ja -
seotud takistusi. mudelitele.
Seega palume esitada Ei oleks ka mõeldav, et 8 teekaarti
kooskõlastamiseks täielik nimekiri 8 koostatakse üksnes ettevõtete
teekaardi valdkonnast ja lühikirjeldus, taastuvenergiale üleminekuks.
kuidas need valdkonnad ja tellitavad Eesmärk on laiemalt toetada nii
teekaardid on seotud taastuvenergia sektorite kui tehnoloogia
arendamisega. kliimaneutraalsuse poole liikumist.
RTK 4. Ei toeta käskkirjas punktis 1.1. Mittearvestatud.
(e- pakutud muudatust sõnastada kehtivas Tegevus 1.1.2 on RRF
kirjaga) käskkirja lisas 2 punktis 1.1.4. toodud rakendusotsuses nimetatud
tegevus ümber ning jätta välja tulemuseesmärk 126, mis seisneb
eraldiseisvalt keskkonnamõju hindamise seadusemuudatuste paketi
juhtekspertide järelkasvu toetamine. vastuvõtmises. Ei toeta analüüside
Seletuskirja järgi plaanitakse tellida lisamist selle ülesande juurde, sest
keskkonnamõju hindamisega seotud erinevalt teistest käskkirja
analüüsid, mis sobituksid lisas 2 punktis ülesannetest on tegemist konkreetselt
1.1.2. tegevuse "Loastamise ja EKga kokku lepitud tulemusega.
keskkonnamõju hindamise protsesside
arendamine ja sellega seotud võimekuse
tõstmine" juurde. Seletuskirjast ei selgu
miks ei sobi neid tegevusi rahastada
punkti 1.1.2. alt ja miks samalaadses
sõnastuses on kaks tegevust, mis oma
sisult kattuvad.
RTK 5. Palun kaaluda, kas on vajalik Selgitus.
(e- muuta punktis 1.1.6 sõnastust. Muudatus on vajalik, sest senine
kirjaga) sõnastus viitab üksnes sektorite
15
teekaartidele, muudatusega lisatakse
aga tehnoloogiate teekaardid.
REM 1. Eelnõu punkti 1 alapunktiga 6 Arvestatud.
suurendatakse tegevuse 1.1.5. KOV Vastavalt kokkuleppele on selgitus
võimestamine rahastust KOV juhtidele sõnastatud selliselt, et esmane
õppereiside korraldamiseks. Teeme sihtrühm on KOV juhid, võimalusel
ettepaneku kaasata õppereisidele ka ka teised planeeringute eest
KOV planeerijad, kes vastutavad vastutajad, st eeskätt planeerijad.
tuuleparke kavandavate planeeringute
koostamise korraldamise eest.
REM 2. Regionaal- ja Arvestatud.
Põllumajandusministeeriumile Selgitus lisatud.
eraldatava eelarve punktist ei selgu
üheselt, kas muutumatuna säilib senini
Eesti-Läti 4. elektriühenduse ja Liivi
lahe meretuulepargi elektriühenduse
riigi eriplaneeringute koostamiseks
ettenähtud 1,5 koha projektijuhi toetus
(4350 eurot bruto töötasu ühes kuus).
Palume selgitada seletuskirjas.
REM 3. 3. Regionaal- ja Mittearvestatud.
Põllumajandusministeeriumile Arvestades seda, et KAURi aruandes
eraldatava eelarve punktist ei nähtu on 11 leevendusmeetmetega
riigivara valitseja poolsete riigimaadega kasutamisega sobivaks hinnatud ala
seotud toimingute tegemiseks ja peale kokku Maa-ameti valitsemisel
planeeringute kooskõlastamiseks ette olevate ja seega kirjeldatud tööpanust
nähtud ja varem kinnitatud lisatööjõu eeldavate alade pindala ca 4,9 km2 ja
vajaduse arvestamine. Me ei nõustu koos väikeste sobivate aladega kokku
seletuskirja lk 8 märgituga: „Kuivõrd 5,4 km2, ei ole täiskoormusega terve
uuringutulemustest lähtudes on aasta töökoha loomine
prioriteetsete arendusalade riigimaade hoonestusõiguse seadmisega seotud
osad suuremas osas RMK valitsemisel toimingute jaoks põhjendatud.
olevatest aladel, jääb Maa-ameti ja Veelgi enam, otsustamist vajab, kas
sellega seoses ka Regionaal- ja nii väikese mahu juures on mõistlik
Põllumajandusministeeriumi tegevuste jätkata senisel kujul, kus nii RMK kui
vajadus väikeseks.“ Regionaal- ja Maa-amet viivad ettevalmistatud
Põllumajandusministeeriumi enampakkumised kumbi eraldi ellu
valitsemisel ning Maa-ameti valduses või on mõistlikum Maa-ameti
maadele on kaardistatud üheksa valitsemisel olevad alad üle anda
prioriteetset tuulepargi arendusala 31 RMK valitsemisele. Edasised
maaüksusega. Seniste aastate praktika tegevused saab otsustada siis, kui
kohaselt saab olemasolevat tööjõudu Vabariigi Valitsus on otsustanud, kas,
rakendades menetleda teiste menetluste mis mahus ja kuidas
hulgas ühe uue energiapargi enampakkumistega edasi minnakse.
hoonestusõiguse juhtumi aastas ning Täpsustamist vajab ka, milline on
olemasolevate hoonestusõiguse tööülesannete jaotus ministeeriumi ja
lepingutega tõusetuvad küsimused. Kui Maa-ameti vahel. Küll aga ei pea me
kuni 2026. a I kvartali lõpuni on tarvis põhjendatuks pretsendenti, et KOV
korraldada Regionaal- ja EP kooskõlastamisega seotud kulud
Põllumajandusministeeriumi jäävad Kliimaministeeriumi kanda.
16
valitsemisel maale üheksa uue Pole teada, millistel aladel ja kui
tuulepargi rajamiseks hoonestusõigused, keerukates menetlustes KOV EPga
siis on järgmisteks riigivara valitseja seoses täiendavaid toiminguid üldse
tegevusteks tarvis kaasata lisatööjõudu: tehakse, see on selgelt KOVi
planeerimisautonoomia küsimus.
3.1. Maatoimingute nõunik:
1) juhtumi ettevalmistamine Maa-
ameti ja teenistuja koostöös, kokku 22
tp:
- koosolekud: maa-ala valiku
küsimused: ala suurendamine,
vähendamine, jagamine, küsimuste
lahendamine; vajalike eeltööde
kokkuleppimine: jagamised, piiratud
asjaõigused jm seniste lepingutega
seotud küsimused, 2 tööpäeva;
- kirjavahetus ja kohtumised
osapooltega (asutused, KOV-d,
ettevõtjad), 5 tööpäeva;
- hoonestusõiguse tingimuste
väljatöötamine, enampakkumise ja
lepingu tingimuste ettevalmistamine,
juriidiline kontroll, 6 tööpäeva;
2) Vabariigi Valitsuse ja ministri
otsuste ettevalmistamine, juriidiline
kontroll, 5 tööpäeva;
3) enampakkumise otsuse
allkirjastamise korraldamine, sh
kooskõlastajate ja osapoolte küsimustele
vastamine, 2 tööpäeva;
4) tulemuste kinnitamise otsuse
allkirjastamise korraldamine, sh
kooskõlastajate ja osapoolte küsimustele
vastamine, 2 tööpäeva.
Maatoimingute nõuniku töömaht on
kokku 22 tööpäeva ehk 1 kalendrikuu ja
2 tööpäeva ühe energiapargi juhtumi
peale. Üheksa energiapargi juhtumi
peale kulub seega 9,5 kalendrikuud, st
0,7 FTE aastas.
3.2. Planeeringute nõunik:
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
puhul koosneb menetlus järgmistest
etappidest, mille puhul on vajalik
esitada riigivara valitseja seisukohad,
mille valmistab ette paneeringute
nõunik:
1) eriplaneeringu asukoha eelvaliku
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju
17
strateegilise hindamise programmi
avalik väljapanek, 1 tööpäev;
2) kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse
eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise esimese etapi aruande
esitamine arvamuse avaldamiseks, 2
tööpäeva;
3) kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse
eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise esimese etapi aruande avalik
väljapanek. Kui avalikustamise
tulemusena planeeringulahendus
muutub, siis on vaja muudatustega
tutvuda ja võtta seisukoht, 1 tööpäev;
4) avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemuste alusel tehakse
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
esimese etapi aruandes vajalikud
muudatused. Pärast muudatuste tegemist
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
eelvaliku otsuse eelnõus ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
esimese etapi aruandes teeb kohaliku
omavalitsuse volikogu asukoha
eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise esimese etapi aruande
vastuvõtmise või sellest keeldumise
otsuse.
5) kohaliku omavalitsuse üksus
võib tuuleparki kavandava kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel
loobuda detailse lahenduse koostamisest
ja kehtestada planeeringu asukoha
eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad
välistavad tegurid tuulepargi edasiseks
kavandamiseks
projekteerimistingimustega ning
asukoha eelvaliku otsuses on toodud
projekteerimistingimuste andmise
aluseks olevad tingimused.
Projekteerimistingimuste menetluses
osalemine, 2 tööpäeva;
6) pärast asukoha eelvaliku otsuse
vastuvõtmist koostatakse kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu detailne
lahendus. Kohaliku omavalitsuse
18
eriplaneeringu detailse lahenduse ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse
andmiseks, 2 tööpäeva;
7) Pärast kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu vastuvõtmist korraldab
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
koostamise korraldaja kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu avaliku
väljapaneku. Kui kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu avalikul väljapanekul
esitati kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi
ja planeeringulahendus muutub, siis on
vaja muudatustega tutvuda ja võtta
seisukoht, 1 tööpäev.
Planeeringute nõuniku töömaht on
kokku 7-9 tööpäeva. Üheksa
planeeringu peale kulub seega 81
tööpäeva ehk 4 kalendrikuud, st 0,3 FTE
aastas.
KeA 1. täiendada eelnõu p 3 lõikega 1 Arvestatud.
kavandatud punkti 3.2. tabeli tegevuse
3.1.1. seletuse Andmeallikas/metoodika
lahtrit alljärgnevalt (täiendus paksus
kirjas):
Senise keskmise 24 tööpäeva asemel
tehakse menetlusprotsessid keskmiselt
kuni 14 tööpäevaga. Kiirendatud
menetlusi ja spetsialistide koolitusi
viiakse läbi kuni käesoleva käskkirja
lisa 1 punktis 7 nimetatud
abikõlblikkuse perioodi lõpuni.
Keskkonnaamet on menetluskiiruse
sihttaseme ettenähtud tähtajaks (s.o.
2023. a III kvartaliks) saavutanud ja
seda hoidnud, kuid spetsialistide
detailne koolituste programm, mis aitab
otseselt kaasa menetluste kiiruse
tõstmisele ja hoidmisele ning
Keskkonnaameti töö sisulisele
kvaliteedile, on koostatud ja tellitud
kuni rahastusperioodi lõpuni.
KeA 2. täiendada eelnõu seletuskirja lk 7 Arvestatud.
viimast lõiku, mis selgitab eelnõu punkti
3 alapunktiga 2 kavandatud eelarve
muudatusi, järgnevalt (täiendus paksus
kirjas):
19
Tegevuse 3.1.4. Taastuvenergiat
puudutavate KMH, KSH, planeeringute,
Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja
meretuuleparkide hoonestuslubadega
seonduvate menetlusprotsesside
parendamise raames nähakse ette
täiendav ressurss tagasiside analüüside
koostamiseks ja analüüsidest lähtuvate
parenduste tegemiseks
menetlusprotsessides.
Kvartaalse analüüsi tulemusel pakutakse
välja nii sellised parendusettepanekud,
mida on võimalik rakendada kiiremini,
näiteks muutes Keskkonnaametis
töökorraldust, koostades täiendavaid
tööjuhiseid, tõlgendusi jms kui ka
ettepanekud pikemat ettevalmistust
eeldatavateks muudatusteks, näiteks
õigusaktide muutmiseks. Kogutav
tagasiside on oluliseks sisendiks KLIM
KMH digitaliseerimise protsessi.
Klientide tagasiside kohaselt (aruanne
2024. a II kvartalist) oodatakse
Keskkonnaametilt planeeringute ja
tegevuslubade menetlusprotsessides
keskkonnavaldkonna kõrget erialalist
pädevust ja sellealast sisulist nõustamist,
s.h kompromisslahenduste pakkumist ja
täpsete tingimuste seadmist. Sealjuures
eeldatakse, et riigi ootused ja
arendajatele seatavad tingimused oleks
prognoositavad ja sarnastes olukordades
samasugused. See omakorda eeldab
menetluste kõigile osapooletele
kasutatavate metoodiliste
juhendmaterjalide koostamist, millega
Keskkonnaamet ka aktiivselt tegeleb (nt.
võimalikud leevendus- ja
hüvitusmeetmed, liikide
aktsepteeritavate
kahjustusmäärad/lävendid ja
tuulearendusalade inventeerimiste
juhised, millest viimane on hetkel
avalikus sisendite kogumise faasis).
Teatud valdkondades on
Keskkonnaametil vajalik aga ka
kompetentsi juurde hankimine (nt.
merekeskkonna liikide ja elupaikade
inventeerimise metoodikad), mis
20
kokkuvõttes otseselt parandab
menetlusprotsesside kvaliteeti ja kiirust.
21