„Laste ja perede toetamine“ muutmine

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 29.03.2023 käskkirjaga nr 53 MUUDETUD s otsiaalkaitseministri …. k äskkirjaga nr …. Laste ja perede toetamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 Elluviija Sotsiaalministeerium ( laste ja perede osakond ) Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Rakendusasutus Sotsiaalministeerium ( välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega PAGEREF _Toc173913876 \h 3 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega PAGEREF _Toc173913877 \h 3 2. Toetatavad tegevused PAGEREF _Toc173913878 \h 4 2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine PAGEREF _Toc173913879 \h 5 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine PAGEREF _Toc173913880 \h 6 2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine PAGEREF _Toc173913881 \h 7 2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine PAGEREF _Toc173913882 \h 8 2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine PAGEREF _Toc173913883 \h 9 2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine PAGEREF _Toc173913884 \h 10 2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine PAGEREF _Toc173913885 \h 11 2.8. Riigiabi PAGEREF _Toc173913886 \h 11 3. Näitajad PAGEREF _Toc173913887 \h 11 4. Tegevuste eelarve PAGEREF _Toc173913888 \h 13 5. Kulude abikõlblikkus PAGEREF _Toc173913889 \h 13 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord PAGEREF _Toc173913890 \h 14 7. Elluviija ja partneri kohustused PAGEREF _Toc173913891 \h 14 8. Aruandlus PAGEREF _Toc173913892 \h 16 9. TAT muutmine PAGEREF _Toc173913893 \h 16 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord PAGEREF _Toc173913894 \h 17 11. Vaiete lahendamine PAGEREF _Toc173913895 \h 17 1 . Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021 –2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava ) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga h – soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet . TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.7.9 sekkumised „Laste ja perede toetamine“ ja „Laste riskikäitumise ennetamine “. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Toetuse andmine aitab kaasa Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi meetmega 1.2 „Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ hõlmatud järgmiste tegevuste elluviimisele: 1.2.1 „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“, 1.2.2 „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“ ja 1.2.3 „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on prognoositud, et Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. 1990. aastatel ja hiljem sündinud väiksemaarvuliste põlvkondade pereloomeikka jõudmise tõttu jääb Eestis rahvastiku loomulik iive prognooside kohaselt 2035. aastani mõõdukalt negatiivseks . A astal 2035 on iga neljas Eesti elanik 65- aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste (15–64 - aastased) arv ligi 35 000 inimese võrra. See tähendab ka pereloomeeas rahvastiku vähenemist. Murettekitav on väike sündimus ja Eesti noorte soovitud laste arvu vähenemine. Summaarne sündimuskordaja on küll tõusmas (1,66), kuid kasvab ka naiste keskmine vanus lapse sünnil. Rahvastikumuutused nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-, haridus-, pere- ja tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi ning Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamist. Meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad „Eesti 2035“ sihi „ Hooliv ühiskond “ saavutamisse. Nimetatud sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ mõõdikutega : 1) s oolise võrdõiguslikkuse indeks ; 2) h oolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ; 3) l igipääsetavuse näitaja . Lisaks mõõdetakse sihi „ Hooliv ühiskond “ saavutamist „ E esti 2035 “ mõõdikuga „P üsiva suhtelise vaesuse määr “ . TAT tegevustega panustatakse selle näitaja sihttaseme suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust toetaval moel. TAT tegevustega aidatakse kaasa e elviidatud s ihi „Hooliv ühiskond“ saavutamis ele . Vanemahariduse ja pereteenuste arendamisel seatakse üheks eesmärgiks naiste ja meeste võrdsem osalus hoolduskohustuste täitmisel. Erilist tähelepanu pööratakse isade vanemlike oskuste arendamisele ning vanemaharidust toetavates programmides ja sekkumistes osalemise soodustamisele. Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine toetab otseselt töötajate ( nii naiste kui meeste ) töö- ja pereelu ühitamist. L oodavate või arendatavate teenuste puhul tagatakse ligipääsetavus , arvestades teenuse saajate erinevaid võimeid ja vajadusi (sh lapsed, erivajadusega inimesed) . Nii m itmekülgse abivajadusega laste tugisüsteemi arendamise kui ka asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamise ja mitmekesistamise tegevustes on kesksel kohal vajaliku abi ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning lapsesõbralik e teekondade loomine , mis nõuab sihtrühmaks olevate laste ja nende vanemate lisavajaduste arvestamist . Samuti tagatakse ligipääsetavus l apsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomise tegevuse raames l oodud või parendatud infosüsteemides ja keskkondades. Mitmekülgse abivajadusega lastele vajaduspõhiste teenuste arendamine , sh nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, suurendab ka kehvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate perede heaolu ning toetab neis peredes kasvavate laste hilisemat toimetulekut ja konkurentsivõimet tööturul , takistades vaesuse põlvkondlikku edasikandumist. Heaolu arengukava kohaselt on Eestis 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent abi saamine võib olla keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on eri valdkondade ja asutuste vahel killustunud , osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Puudus on vanemaharidusest ja üldisest vanemliku toimetuleku toetamisest eri vanuses laste vanemate puhul. Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksustel on ulatuslik enesekorraldusõigus lastekaitse korraldamiseks, kuid olemasolevad juhtimis- ja kvaliteedisüsteemid ei ole piisavad, et lastekaitsetöötaja id tööalase lt toeta da ja motiveeri da ning tagada nende tegevuse nõuetekohasus . Lastekaitsetöö ei ole alati selgelt eesmärgistatud, lapse ja tema perekonna kaasamine on vähene ega võimesta neid vajalikke muutusi ellu viima. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Nende probleemide lahendamiseks pööratakse arengukava perioodil t äiendavat tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui ka sihitatud sekkumistele, fookus es on praeguse lastekaitsekorralduse parandamine ning eriti haavatavate siht rühmade toetamine. T oetatava d t egevus ed TAT üldine eesmärk on toetada seda , et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Tegevuste käigus tagatakse eri soost, vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetel e võrdsed võimalused tegevustes osale da ja nendest kasu saa da. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) , artikli 17 tähenduses. TAT tegevused toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist . Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, nendel on positiivne mõju laste ja perede heaolule. TAT tegevuste raames arendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (STAR) kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues võimalused andmevahetuseks erinevate asutustega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. Ka muud tegevused viiakse ellu keskkonnasäästlikult, näiteks hoidutakse koolituste korraldamisel paber materjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Üritusi korraldatakse l äbimõeldult, et nendel osalemi se ökoloogiline jalajälg oleks vähim . Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike riigi hangete põhimõtteid . Tegevused vastavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele ja -metoodikale vastavalt ühendmääruse §-le 7. Tegevused kirjutatakse täiendavalt ja detailsemalt lahti aastapõhises tegevuskavas. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine 2.1.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua toetavad meetmed lapse ootel ja lapse saanud peredele , suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel , taga des seeläbi abivajavate laste parem a märkami se ning selliste perede toetamise. Oluli ne on arendada igas eas ( 0 –18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetava id programm e ja sekkumis i ning parandada nende kättesaadavus t üle Eesti , pöörat es sealjuures erilist tähelepanu isade osaluse suurendamisele vanem likke oskusi arendavates ja vanemlust toetavates tegevuste s. 2.1.2. Tegevuse sisu T öötatakse välja es imest korda lapseootel olevatele vanematele mõeldud vanemlust toetava teabe- ja õppematerjali pakett ning lapseootel ja väikelaste vanematele mõeldud vanemlike oskuste arendamise programm . Samuti a rendatakse tõenduspõhiseid vanemlusprogramme ja sekkumisi vähem kaetud siht rühmadele (8–12-aastaste laste vanemad) ning t ehakse nee d üle riigi kättesaadav ak s. Lisaks tehakse tegevus i lastele, sealhulgas rakendatakse t unnustatud ja tõenduspõhise ennetustegevuse na üle Eesti käitumisoskuste mängu „Veel parem“ ehk VEPA metoodika t , et toetada laste ja noorte vaimset tervist ning kaitsta neid võimaliku riskikäitumise eest. 2.1.3. Tegevuse tulemus Arendustegevuste tulemuse na on loodud vanemlust toetav teabe- ja õppematerjalide pakett ning kasutusele on võetud uued vanemlusprogrammid , mis toetavad positiivseid ja vägivallatuid kasvatusmeetodeid, pere- ja paarisuhteid ning pere liikmete vaimset tervist. Peredele mõeldud teenuste arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. VEPA metoodika rakendamise tulemuse na väheneb lastel vaimse tervise ja käitumisega seotud raskuste esinemise tõenäosus ning paraneb nende eneseregulatsioon . 2.1.4. Sihtrühm Lapseootel ja l astega pered ning laste ja peredega töötavad spetsialistid 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 0 1.01.2023 – 31.12.202 7 2.1.6. Tegevuse elluviija d Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner id on Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine 2. 2 .1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas , sealhulgas füüsili se või tervislik u , psühholoogili se või emotsionaal se , sotsiaal se , kognitiiv se või hariduslik u heaolu toetamist . Tegevus te eesmärk on ära hoida laste abivajaduse süvenemis t ning toetada juba tõsise ja kompleksse abivajaduse ga lapsi ja nende peresid seeläbi, et toetatakse laste arengu t ning hilisema t iseseisva t toimetuleku t ja ühiskonnaelus osalemis t . Lisaks on eesmärk parandada valdkondade vahelist koostööd laste sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, samuti suurendada laste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitsest ning laste osalust oma heaolu puudutavate küsimuste käsitlemisel . L aste mitmekülgse abivajaduse ennetamisse panustatakse ka tegevustega , mille eesmärk on vähendada vaim se t , füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemi st , mis last tõsiselt ja pik ka aega kahjusta b . 2. 2 .2. Tegevuse sisu T öötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks sihtrühmaks olevate laste abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed ( sh hindamisvahendid) ja sekkumised , mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid jt vaimse t tervis t toetavaid teenuseid , ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele arendatakse ka juba olemasoleva te sekkumis te sisu ja kvalitee ti ning parandatakse teenuste kättesaadavus t ja ligipääsetavust . Meetmete arendamis el kaasata kse sihtrühma ks olevaid lapsi ja noor i . E rilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide vaheli se koostöö edendamisele , et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine . Toetatakse ja koordineeritakse koostööd valdkondade vahel, et viia ellu Euroopa lastegarantii eesmärke ning vähendada laste sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis suurendavad laste endi kaasatust oma heaolu ja kaitset puudutavate küsimuste käsitlemisel. Lisaks koolitatakse lastega töötavaid spetsialiste , et parandada nende traumateadlikkust ja -pädevust ning üldist kompetents ust suure ja mitmekülgse abivajadusega laste ga töötamisel. Ennetustegevused on suunatud eelkõige perevägivalla ja laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele , eraldi tähelepanuga väärkohtlemise ennetamisele veebikeskkonnas . Sel eesmärgil suurendatakse laste ja noorte teadlikkust lähisuhte - ja seksuaalvägivallast ning turvalisest internetikasutusest, samuti parandatakse nõustamisteenuste kättesaadavust sihtrühmale . Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid , tehakse koostööd välisekspertidega ja korraldatakse õppevisiite välisriikidesse. 2. 2 .3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, mis tagab vajalike tööriistade, meetodite, teenuste ja muude sekkumiste olemasolu nii lastele kui nende peredele, samuti meetmete optimaalse kättesaadavuse ning nende lastega töötavate spetsialistide piisava traumateadlikkuse ja vajalikud eri oskused. Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus lähisuhte - ja seksuaalvägivallast ning paranenud on riskirühmadele mõeldud nõustamisteenuste kättesaadavus. Koostöö eri valdkondade vahel sotsiaalses tõrjutuses ja vaesuses või selle riskis elavate laste abistamiseks on suurenenud, samuti on suurenenud laste teadlikkus oma õigustest ja nende kaitsest . 2. 2 . 4 . Sihtrühm Sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed , ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid , samuti lapsed, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus . Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda . 2. 2 . 5 . Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.12.202 7 2. 2 . 6 . Tegevuse elluviija ja partnerid Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partneri d on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut . Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine 2.3.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja töötada valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel, et parandada nii kohaliku kui ka riigi tasandi lastekaitse kvaliteeti, sealhulgas tihedama valdkondade v ahelise koostöö abil, ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning laste ja nende perede tulemuslik toetamine. 2.3.2. Tegevuse sisu Eesmärgi saavutamiseks on vaja välja töötada hästi struktureeritud, ühetaoline ning last ja pere t kaasav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel , et tagada selgelt eesmärgistatud ja tulemuslik abistamine. Samuti töötatakse välja ja võetakse kasutusele lastega töötavatele spetsialistidele mõeldud tööriistad , sh tõendus- või teaduspõhised hindamisvahendid ja võrgustikutöö instrumendid . Lisaks tõhusatele töövahenditele mõjutab lastekaitsetöötajate tööalast heaolu ja professionaalsust organisatsioonikäitumine, mistõttu on vaja parandada juhtimis oskust KOV-i üksustes , kus töötab enamik lastekaitsespetsialiste. Samuti arendatakse sisemise ja välise järelevalve korraldust lastekaitse valdkonnas ning edendatakse laste endi kaasatust valdkonna arendamisse. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid , tehakse koostööd välisekspertidega , tehakse õppevisiite välisriikidesse , korraldatakse ja teavitustegevusi . 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud või kohandatud ning rakendatud partnerlussuhtel põhinev ja laste turvalisus t tagav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel , samuti on võimestatud KOV-i lastekaitse juhtimistasandit ning suurendatud laste osalusvõimalus i valdkonna arendamises ja otsustusprotsessides . 2.3.4. Sihtrühm Abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid 2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.12.202 7 2.3.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner on Sotsiaalkindlustusamet . Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine 2.4.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on soodustada institutsionaalse hoolduse asemel perepõhise asendushoolduse edendamist, parandada asendushoolduse kvaliteeti ja arendada asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvatele noortele pakutavat tuge. 2.4.2. Tegevuse sisu TAT vahenditest toetatakse teg e vusi, mis aitavad ennetada asendushooldusele paigutamist , panustavad teenuste kvaliteedi arendami sse ja perepõhise hoolduse edendamisse ning aitavad tagada asendushooldusel olevate laste õigus i ja heaolu . Olulist tähelepanu pööratakse spetsiifilisema vajadusega asendushooldusel olevatele lastele ja neile vajaliku toe väljaarendamisele. Samuti viiakse ellu tegevusi, m is toetavad asendushoolduselt ellu astuvate noorte iseseisvat toimetulekut , õigusi ja heaolu , ning tegevusi, mis toetavad asendushooldusel kasvanud isikuid . Sam uti toetatakse asendushooldus valdkonnas planeeritavate seadusemuudatuste rakendamist , mis panustavad TAT-ga samade eesmärkide saavutamisse. 2.4.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena paraneb KOV-ides riskiperede toetamine eesmärgiga ennetada laste sattumist asendushooldusele. Lisaks suureneb perepõhise hoolduse osakaal nende laste puhul, kes suunatakse asendushooldusele. Paraneb ka asendushoolduse kvaliteet tervikuna, samuti paraneb asendushooldusel kasvanud isikutele pakutav tugi. 2.4.4. Sihtrühm Asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusel kasvanud isikud, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id , lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed 2.4.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 0 1.01.2023–31.12.202 7 2.4.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner Sotsiaalkindlustusamet . Laps i ja peresid ning t ulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine 2. 5.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua lastekaitsetöö tegemiseks toetav ja kasutajasõbralik keskkond , mis aitab lastekaitsetöötajatel ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja pere t tulemuslikumalt toetada. Lisaks on eesmärk toetada riikliku perelepitusteenuse osutamiseks kasutajasõbraliku iseteeninduskesk k onna loomist ja vajalike andmete vahetamist teiste asutuste vahel. 2. 5 .2. Tegevuse sisu Tulemusliku lastekaitsetöö toetamiseks luuakse IT-lahendused , mis taga vad erinevate andmete automatiseeritud liikumise, sh valdkondade vahel, ning mugava ja kasutajasõbraliku keskkonna lastekaitsejuhtumite menetlemiseks ja teenuste osutamiseks . Lisaks luuakse mugav iseteeninduskeskkond riikliku perelepitusteenuse paremaks osutamiseks. Tegevuse elluviimiseks teeb Sotsiaalkindlustusamet ärianalüüsi ning tehnilised arendused teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus . 2.5.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemuse na on loodud kasutajasõbralik , ligipääsetav ja vajalike funktsionaalsustega keskkond lastekaitsetöö tegemiseks. Lisaks on tegevuse tulemuse na välja arendatud nii lapsevanemate kui ka spetsialistide jaoks lihtne ja mugav keskkond riikliku perelepitusteenuse kasutamiseks. 2.5.4. Sihtrühm Lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet (laste heaolu ja perelepitusteenus e spetsialistid) , KOV-i üksused , lastega töötavad spetsialistid 2.5.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 0 1.01.2023–31.12.202 7 2.5. 6 . Tegevuse elluviija ja partnerid Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partneri d on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus . Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine 2.6.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmär k on jätkata peresõbraliku tööandja mudeli arendamist ja rakendamist, mõjutades töövaldkonda parema töö- ja pereelu ühi tamisega , mis vähendab töötavatel või töötada soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevatel inimestel ja oma oskusi täiendada soovivatel inimestel riski jääda tööturult kõrvale . 2.6.2. Tegevuse sisu J ätkatakse peresõbraliku tööandja märgise mudeli arendamist ja rakendamist, mis soodustab organisatsioonide töötaja- ja peresõbralikumaks muutumist. Märgise mudeli eripäraks on see, et tööandja saab teatud perioodi jooksul võtta kasutusele erinevaid töö- ja pereelu ühitamise meetodeid ning neid praktiseerida. Protsessi käigus annavad konsultandid nõu ning jälgivad meetodi kasutusele võtmist ja selle sobivust ja juurutamist tööandja kultuuri. Tööandja ei pea olema eelnevalt ise töö- ja pereelu ühitamise meetodeid kasutanud, kuid on valmis seda tegema ning soovib konsultantide abiga neid ellu viia. Seega on kõigil tööandjatel võimalik mudeli protsessis osaleda ning jätkata seejärel jätkusuutliku töötaja- ja peresõbraliku töökultuuriga. Mudeli protsessis osalenud tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise mudeli protsessi läbinud tööandjale kingitud tunnistus on töötajale kindluseks, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadus t hoida tasakaalu töö- ja pereelu vahel. T oetatakse peresõbraliku tööandja märgise arendamist ja rakendamist, mille eesmärk on alg- ja lõppmärgise väljaandmine (sh sõltumatute hindamiskomisjoni liikmete töö korraldamine), märgise programmi jooksul tööandjate nõustamine, koolitused tööandjatele jms ning arendustegevused. To e tava tegevusena tehakse teavitus tegevusi, mille eesmärk on regulaar selt tutvustada peresõbraliku tööandja märgist ja kujundada sellest üldtuntud kvaliteedimärk, mis annab teadmise nii töötajale kui tööandjale, et seda märgist omav tööandja on pere- ja töötajasõbralik , samuti laiem kommunikatsioon töö- ja pereelu ühi tamisest. Korraldatakse ka tunnustusüritus , hallatakse tööeluportaali peresõbraliku tööandja märgise teemalise alalehe sisu ja tehakse arendustegevus i. 2.6.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena jätkatakse peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamist ja rakendamist , kaasates programmi igal aastal kuni 25 uut tööandjat. K ommunikatsioonitegevuse tulemuse na suureneb ühiskonnas teadlikkus töö- ja pereelu ühi tamisest. 2.6. 4. Sihtrühm P oliitikakujundajad , tööandjad ja töötajad 2.6. 5 . Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.202 7 2.6. 6 . Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium . Kohalik es omavalitsus tes pereteenuste loomine ja arendamine 2. 7 . 1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. 2. 7 .2. Tegevuse sisu Toetatakse kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist ning peredele mõeldud teenuste arendamist kohalikul tasandil lõimitud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumisega, arvestades pere vajadust täiendava toe järele enne ja pärast lapse sündi. Pereteenused on enne ja pärast lapse sündi peredele mõeldud teenused, mis toetavad lapse heaolu ja pere toimetulekut (vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid ja meetmed , tervise e dendus , tugigrupid, pereteraapia või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut). 2. 7 .3. Tegevuse tulemus Pereteenuste arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. Uued ennetus- ja peretöökeskused KOV-ides tagavad laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamise kaudu . Tegevuse tulemusena kasvab KOV-ides pakutavate pereteenuste arv ja kättesaadavus ning pereteenuste saajate arv . 2.7.4. Sihtrühm Lapseoote l ja l astega pered ning laste või peredega töötavad spetsialistid 2. 7 .5 . Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.0 4 .202 3 –31.12.202 7 2. 7 .6 . Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriu m . Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. Näitajad Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase (2022) Sihttase (2024) Sihttase (202 7 ) Selgitav teave Meetmete nimekirja väljundnäitaja Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine (mõõtühikuks on mudel) 0 0 1 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.3 „ Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ . Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamise sihttaseme saavutamist mõõdetakse l astekaitseseaduse muudatuste jõustumisega . Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija , kui sihttase on saavutatud. Meetmete nimekirja väljundnäitaja Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste väljatöötamine (mõõtühikuks on sekkumiste arv) 0 2 5 Sellesse näitajasse panustavad tegevused 2.1 „ Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine “ , 2.2 „ Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „ Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“ . Riski olukorra s olevate laste ja noorte sekkumine on välja töötatud, kui on loodud sekkumise kirjeldus e dokument. 2024. aastaks peaks olema välja töötatud vähemalt 2 sekkumist ja 202 7 . aastaks 5 sekkumist, mille alusel saab raporteerida, et sekkumised on välja töötatud. Meetmete nimekirja tulemusnäitaja Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine (mõõtühikuks on mudel) 0 0 1 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.3 „ Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ . Rakendamist raporteerib elluviija , kui tulemus näitaja on saavutatud. Meetmete nimekirja tulemusnäitaja Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste rakendamine (mõõtühikuks on number) 0 2 5 Sellesse näitajasse panustavad tegevused 2.1 „ Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine “ , 2.2 „ Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“ . Näitaja raporteerimise allikaks on sekkumiste kirjelduse dokumendid. TAT-spetsiifiline tulemusnäitaja Perepõhisel asendushooldusel olevate laste osakaal kõigist asendushooldusel viibivatest lastest (mõõtühikuks on osakaal) 65% 66% 69% Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine “ . TAT-spetsiifiline näitaja Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv) 0 400 1000 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“ . TAT-spetsiifiline näitaja Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv) 0 200 500 Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“. Tegevuste e elarve Summa Osakaal 1 ESF + i toetus 22 294 276 70% 2 Riiklik kaasfinantseering 9 554 690 30% 3 Eelarve kokku 31 848 965 100% Kulude a bikõlblik kus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. TAT kaudse d kulu d loetakse abikõlblikuks ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks on ühendmääruse § 2 1 lõike 3 nimetatud kulud. 5 .3 . Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud , sh Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõike s 3 sätestatud teavitusürituse kulud . 5 . 4 . Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5 . 4 .1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5 . 4 .2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike , välja arvatud juhul, kui samalaadset koolitust ei toimu Euroopa Liidus ; 5 . 4 .3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. Toetuse maksmis e tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §- de le 26 – 28 , kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ ) : 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise -eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korra le asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega RÜ-le hiljemalt 17. jaanuariks 2030. E lluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja TAT partner pea vad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtest at ud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid . 7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis (t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le ; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 1 5 . kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 esitatud prognoosist; 7.2.8 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 7. 2 . 9 edastama RÜ-le info enda ja partneri riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.1 2 . 9 .1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7. 2 . 9 .2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7. 2 . 9 .3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist ; 7.2.9.4 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõud viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ - le eelnõustamiseks , välja arvatud juhul, kui R iigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest ; 7.2.9.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid . 7.3. TAT partner on kohustatud: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis (t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le ; 7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh riigihanke alusdokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste , sh eelarve vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete tegemist ; 7.3.7 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks; 7.3.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks. 7.3.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid . Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20 . juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija tagab korrektsete TAT tegevustes osalejate andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast , kuid hiljemalt 17. jaanuariks 2030. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.2 nimetatud „ Eesti 2035 “ mõõdikutesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne ) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul oma seisukohad RÜ-le . Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus ). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le . RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis (t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34– 37. Vaiete lahendamine 11.1. RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. 11.2. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. 11.3. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad p erioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad Lisa 1. TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2. TAT tegevuste detailne kirjeldus Sotsiaalkaitseministri ....... 03.2023 käskkirjaga nr ….. „Laste ja perede toetamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 2 TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024 Tegevus 2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine Lapseootel ja väikelaste vanematele vanemlusprogrammi arendamine Luuakse toetavad meetmed lapseootel ja lapse saanud peredele ning suurendatakse lapseootel ja väikelaste vanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel, tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ja nende perede toetamise. Ennetustegevust soovitakse pakkuda ämmaemandate koduvisiitide ühe olulise jätkuna, kui kerkib esile vajadus pakkuda vanemlusprogrammi lapseootel ja väikelaste vanematele, kelle puhul on hindamise põhjal leitud, et nad vajavad püsivamat nõustamist ja tuge väikelapse eest hoolitsemisel ja lapsevanemaks kasvamisel. 2024. aastal jätkatakse ettevalmistustega sobiva ennetustegevuse testimiseks. Selleks valmib 2024. aasta märtsis sobiva programmi valiku alusanalüüs, mis kaardistab võimalikke ennetusprogramme vanemluse toetamiseks. Alusanalüüsi tegemise ning sobiva ennetustegevuse valiku ja Eesti oludele kohandamise toetamiseks, samuti huvigruppide kaasamiseks jätkab tööd 2023. aastal loodud töörühm. Vajaduse korral tellitakse ekspertarvamusi programmi kohandamiseks sihtrühma vajadusi arvestades. Programmi testimiseks koostatakse projektiplaan ning vajalike osapooltega tehakse kokkulepped programmi rakendamiseks alates 2025. aastast. Alustatakse materjalide tõlgete hankimisega. Programmi elluviimiseks koostatakse spetsialistide väljaõppe koolituskava ja täiendkoolituste (sh mentorlus, kovisioonid, supervisioonid) plaan. Rakendamise testperioodiks disainitakse programmi mõju hindamine ja rakendamise kvaliteedi jälgimise süsteem. Programmi tutvustamiseks viiakse ellu teavitustegevusi spetsialistidele ning koostatakse pikemaajaline teavitustegevuste plaan aastateks 2024–2027. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: ämmaemandad ja teised spetsialistid ehk tulevased programmi rakendajad, lapseootel ja väikelaste vanemad Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse 31.12.2024 periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Sobiva sekkumise valiku 2023–2024 01.01.2024–30.06.2024 1  alusanalüüsi tegemine 2 Programmi testimise 2024 01.01.2024–30.06.2024 süsteemi ja tööplaani väljatöötamine 3 Programmi testimiseks 2024 01.01.2024–31.07.2024 andmete kogumise ja teostatavusuuringu planeerimine 4 Materjalide ja 2024–2027 01.04.2024–31.12.2024 mõõtevahendite tõlkimine ja arendamine 5 Kohtumiste korraldamine 2024–2027 01.04.2024–31.12.2024 programmi ekspertide jt oluliste spetsialistidega 6 Programmi 2024–2027 01.04.2024–31.12.2024 tutvustamiseks teavitustegevuste elluviimine ja pikemaajalise teavitustegevuste plaani koostamine 2024–2027 7 Projekti personali 2023–2027 01.01.2024–31.12.2024 komplekteerimine Ämmaemanda koduvisiidid lapse esimesel kuuel elukuul Norra toetusel ajavahemikus september 2021 kuni august 2023 Lapse Heaolu Arengukeskuse (LaHe) poolt ellu viidud projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ jätkutegevusena plaanitakse välja selgitada universaalse koduvisiidi mõju laste ja perede heaolule ning teenuse kulutõhusus Eestis. Projekti lõpparuandes välja toodud ettepanekud vajavad olemasolevate ressursside kaardistamist ja mõju-uuringu tegemist, millele tuginedes arendada välja lapse saanud peredele toetav teenus, mis kasutab olemasolevat tööjõuressurssi optimaalselt ja tagab teenuse kättesaadavuse kõikjal Eestis. Mõju-uuringu tegemiseks plaanitakse luua uuringurühm, kes lähtudes koduvisiitide katseprojekti tulemustest kavandab ja teeb uuringu, kogub tõendusmaterjali ämmaemanda koduvisiidi kasudest ja hindab ressursside kasutamise optimaalsust, võrreldes seda alternatiivsete teenuste või tegevustega. Samuti uuritakse sõelumisvahendite rakendamise võimalusi, mille alusel leida üles pered, kes vajavad tugiteenuseid vanemluse või vaimse tervise probleemide leevendamiseks. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: lapsevanemad ja last ootavad vanemad, ämmaemandad ja teised lastega töötavad spetsialistid (perearstid, pereõed) Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Projekti personali 2024 01.01.2024–30.03.2024 2  komplekteerimine 2 Projekti tööplaani 2024 01.04.2024–31.06.2024 väljatöötamine 3 Projekti testimiseks 2024–2027 01.07.2024–31.12.2024 andmete kogumise ja mõju-uuringu planeerimine Tõenduspõhiste sekkumiste väljatöötamine seni vanemlust toetavate teenustega vähem kaetud sihtrühmadele (sh 8–12-aastaste laste vanemad) Eesmärk on arendada välja ja/või kohandada sekkumine lapsevanematele, kelle peres kasvab 8–12-aastane käitumishäiretega laps, et toetada nende lapsevanemate toimetulekut vanema rollis. Käitumishäirete all peetakse silmas olulist kõrvalekallet tavapärasest käitumisest, mida võiks oodata samaealistelt lastelt samades tingimustes, sealhulgas peetakse silmas nii väljapoole suunatud käitumisraskusi, mis hõlmab muu hulgas agressiivset ja väljakutsuvat käitumist, kui ka sissepoole suunatud käitumisraskusi, mis hõlmab peamiselt rahutust, pelglikkust ja eemaletõmbumist. 2024. aastal kaardistatakse olemasolevad spetsialistide võrgustikud ja võimalikud koostööpartnerid, kes nimetatud sihtrühma kuuluvate laste ja lastevanematega töötavad. Tuginedes saadud infole tehakse Euroopas sarnasele sihtrühmale rakendatavate ja/või väljaarendamisel olevate vanemlusprogrammide analüüs ja valitakse välja Eesti oludele sobiv vanemlusprogramm käitumishäiretega laste vanematele. Vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi programmi kohandamiseks lähtuvalt sihtrühma vajadustest. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: vanemlusprogrammide grupijuhid, 8–12-aastaste käitumishäiretega (sh ATH diagnoosiga) laste vanemad Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Programmide 2024 01.01.2024–31.03.2024 eelanalüüs ja valik 2 Kohtumiste 2024–2027 01.01.2024–31.12.2024 korraldamine ekspertide ja spetsialistidega VEPA metoodika arendamine ja rakendamine VEPA on tõenduspõhine ennetustegevus, mis aitab vähendada laste ja noorte riskikäitumist ning hoida laste vaimset tervist. VEPA rakendamisse on kaasatud nii linna- kui maakoolid kõigist Eesti maakondadest ning nii eesti kui vene õppekeelega koolid. Õpetajad võtavad osa kolmest VEPA metoodika koolituspäevast või e-kursusest. Terve õppeaasta jooksul toetab algajat VEPA õpetajat VEPA mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt laste vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentor teeb külastusi ning nõustab telefoni või e-kanalite kaudu. 3 VEPA metoodika eestikeelset versiooni arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja uuringute põhjal), sealhulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja täiendatakse materjale (sh e-kursuseks), juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse koolitajate pädevust (sh koosolekud ja täiendkoolitused). VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse väljaõpe ja täiendkoolitused (sh nõustamised, kovisioonid, supervisioonid), et suurendada koolitajate ja mentorite pädevust ja töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav mentorite hulk. VEPA metoodikaga liituvate koolide õpetajatele, tugipersonalile ja juhtkonnale korraldatakse koolitusi, et laieneda uutesse haridusasutustesse ning jätkata osalevates haridusasutustes uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud ka kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) esindajad. Mentorid juhendavad ja nõustavad õpetajaid e-vahendite abil kaugnõustamise teel või haridusasutuses kohapeal. Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi, küsimustikke laste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, rakendamist ja mõju. Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse sotsiaalmeedias. Korraldatakse VEPA teavitusüritusi e-kanalite kaudu ja võimaluse korral kohtumistena. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Osalevate 2023–2027 01.01.2024–30.09.2024 haridusasutuste (koolid) väljaselgitamine ja kokkulepete sõlmimine 2 Koolitajate ja 2023–2027 01.02.2024–31.10.2024 mentorite kaardistamine ja hankimine, lepingute sõlmimine 3 Õpetajate, 2023–2027 01.02.2024–30.11.2024 tugipersonali ja juhtkonna esindajate infotunnid, koolitused jms üle Eesti 4 VEPA 2023–2027 01.01.2024–31.12.2024 4  arendustegevused (sh e-kursus kommunikatsioon, projektist väljumise strateegia jms) Lühisekkumiste ja vanemlusprogrammide arendamine 2024. aastal plaanitakse valmistada ette arendusjärgus programmi „Invest in Play“ testimist 2025. aastal Eestis, võttes arvesse teostatavuseks vajalikku sobivust Eesti kultuuriruumi ning soodustavaid ja takistavaid tegureid. Programmi testimise ettevalmistamiseks kaardistatakse olemasolevad spetsialistide võrgustikud ja koostööpartnerid, kellega koostöös 2025. aastal sekkumisprogrammi testitakse. Teise tegevusena alustatakse arendustegevusega, mis on suunatud Eesti noortespordis väärkohtlemise aktsepteerimise ja väärkohtlemisest mitteteatamise aluseks olevate psühholoogiliste tegurite vähendamisele vanemahariduse kaudu, luues lastevanemate uskumuste põhjal teaduspõhised sekkumisstrateegiad. Alustatakse probleemi loogikamudeli kirjeldamise ja vajaduste analüüsiga, mis sisaldab: • süstemaatilise kirjandusülevaate koostamist isikutevaheliste vägivalda normaliseerivate uskumuste muutmise sekkumiste kohta; • kvalitatiivse uuringu planeerimist (uuringu protokolli koostamine, intervjuu kava koostamine, eetikakomitee kooskõlastuse taotlemine, andmete kogumise ja andmehaldusplaani koostamine). Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: lapsevanemad Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud perioodil periood, mille 01.01.2024– jooksul nimetatud 31.12.2024 tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Projektimeeskonna komplekteerimine 2024 01.08.2024– 31.12.2024 2 Ettevalmistus programmi testimiseks 2024 01.09.2024– 31.12.2024 3 Programmi loogikamudeli 2024–2025 01.09.2024– kirjeldamine ja vajaduste analüüs 31.12.2024 Teabe- ja õppematerjalide paketi väljatöötamine 2024. aastal plaanitakse välja töötada teabe- ja õppematerjalid lapsevanematele lapsekasvatuse ja lapse arengu teemadel. Lisaks alustatakse vastsündinute ja väikelaste vanematele teabe- ja õppematerjalide paketi koostamist. Selleks tehakse alusanalüüs sihtrühmale oluliste teemade, vajalike materjalide, 5 sobivate infokanalite ja teabe edastamise vormide kohta (sh e-materjalid, e-kanalid). Materjalide sisu väljatöötamisse kaasatakse valdkonna eksperte. Hangitakse koostööpartner materjalide väljatöötamiseks ja kujundamiseks (sh interaktiivsed lahendused e- materjalideks). Vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse teistes Euroopa riikides vastsündinute vanematele jagatavaid materjale, tuginedes Eesti lapsevanemate vajadustele. Materjalide levitamise ühe kanalina arendatakse tarkvanem.ee veebiplatvormi. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: vastsündinud laste vanemad, lapsevanemad, kes soovivad esmast infot lapse arengu kohta, spetsialistid, kes töötavad laste ja peredega (sh rasedatega) Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Analüüsi tegemine 2024 01.05.2024–31.08.2024 2 Ekspertrühma 2024–2027 01.05.2024–31.12.2024 moodustamine ja kaasamine 3 Materjalide sisu 2024–2027 01.08.2024–31.12.2024 koostamine, tõlkimine, kohandamine koostöös ekspertidega, 4 Tarkvanem.ee 2024–2027 01.09.2024–31.12.2024 platvormi uuendamine Tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine Suure abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks viiakse 2024. aastal ellu tegevusi, mille eesmärk on arendada olemasolevaid teenuseid ning parandada abi erinevate vajadustega lastele, sealhulgas suure abivajaduse väljakujunemise ennetamiseks. Lastemaja teenuste arendamine Seksuaalselt väärkoheldud laste ja kahjuliku seksuaalkäitumisega laste paremaks abistamiseks plaanitakse 2024. aastal arendada Sotsiaalkindlustusameti lastemajas pakutavaid teenuseid, laste abistamiseks vajalikke hindamisvahendeid ja sihtrühmaga tegelevate spetsialistide pädevust. Plaanitakse korraldada vajalikke koolitusi, seminare ja supervisioone lastemaja töötajatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, et täiendada ja ühtlustada teadmisi ja abistamise meetodeid. 2024. aastal plaanitakse võtta kasutusele kohandatud eestikeelsed hindamisvahendid ja käsiraamatud kahjuliku seksuaalkäitumisega laste ja noorte vajaduste hindamiseks, sekkumiste planeerimiseks ja abi osutamiseks. Hindamisvahendite kasutamiseks plaanitakse koolitada täiendavaid spetsialiste, et tagada optimaalne hulk pädevaid hindajaid igas piirkonnas. Lastemaja teenuste arendamiseks korrastatakse tööprotsesse, sealhulgas võrgustikukoostöös, ja töötatakse välja lastemaja töötaja kompetentsimudel. 2023. aasta 6 tegevuskavas planeeritud tegevust ravimeeskondade täiendõpe seksuaalse väärkäitumise ja parafiiliate alal ei õnnestunud kavandatud moel ellu viia, kuid 2024. aastal alustatakse laiemalt kahjuliku seksuaalkäitumisega inimeste (nii alaealiste kui täiskasvanute) nõustamissüsteemi arendamisega. Selle raames korraldatakse seksuaalnõustajate täiendkoolitus, mis annab baasteadmistega spetsialistidele oskused sihtrühmale esmase nõustamise pakkumiseks ja nende teenusevajaduse hindamiseks. Koolitusprogramm kestab 2025. aastani. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud ja muu traumakogemusega lapsed ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda. Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Kahjuliku 2023–2027 01.02.2024–31.12.2024 seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodite arendamine 2 Lastemaja teenuste ja 2023–2027 01.02.2024–31.12.2024 võrgustikutöö arendamine 3 Kahjuliku 2024–2027 01.02.2024–31.12.2024 seksuaalkäitumisega inimeste nõustamissüsteemi arendamine Perevägivallas kannatanud laste abisüsteemi arendamine 2024. aastal alustatakse ka perevägivallas kannatanud laste abisüsteemi arendamisega. Selleks plaanitakse luua e-õppe materjalid lastega töötavatele spetsialistidele perevägivalla, sealhulgas kaudse ja vaimse vägivalla mõjust lapsele, et toetada laste abivajaduse õigeaegset märkamist ja abini jõudmist. 2024. aastal plaanitakse alustada analüüsi, mis puudutab lapse peresisese väärkohtlemise, sealhulgas vaimse vägivalla ja vanemast võõrandamise, tuvastamise ja selle mõju hindamise praktikat last puudutavas tsiviilkohtumenetluses, mis on esimene samm süsteemsema abi tagamiseks neile lastele. Samuti plaanitakse arendada naiste tugikeskuse teenust, et kindlustada alati asjakohane abi teenust saavate naiste lastele (sh koostöös teiste asutustega). Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet 7 Sihtrühm: füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Perevägivalda kogenud 2024–2027 01.01.2024–31.12.2024 laste abisüsteemi arendamine Kinnise lasteasutuse teenuse ja mitmedimensioonilise pereteraapia arendamine Jätkatakse ka kinnise lasteasutuse teenuse (edaspidi KLAT) arendamisega, mis tuuakse tervikuna üle Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Sellest tulenevalt plaanitakse 2024. aastal analüüsida senist KLAT süsteemi ja kulumudelit ning teha teenusedisain sihtrühma, sealhulgas intellektipuudega laste vajadustele vastava teenuse kujundamiseks. Lisaks KLAT arendamisele ja spetsialistide koolitamisele jätkatakse 2023. aastal innovatsiooniprojektis alustatud ühtse hindamispraktika juurutamisega, et arendada välja hindamissüsteem, mille abil on võimalik KOV-e toetada ja paremini otsustada, millist riiklikku kompleksteenust peaks laps hakkama saama oma abivajadusest tulenevalt. 2024. aastal plaanitakse hinnata olemasolevate hindamisvahendite kasutamist ja arendusvajadusi ning teha ettevalmistusi teenuse saamise protsessi lihtsustamiseks, sealhulgas andmevahetusega seotud kitsaskohtade lahendamiseks. 2024. aastal plaanitakse pöörata tähelepanu ka teenuse kvaliteedinäitajate hindamisele ja järjepidevale seiramisele, et seeläbi tagada teenuse kvaliteedi terviklikkus. Mitmedimensiooniline pereteraapia (edaspidi MDFT) on ainus riskikäitumisega lastele ja noortele ning nende peredele mõeldud tõenduspõhine sekkumisprogramm Eestis. 2024. aastal plaanitakse teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks anda Sotsiaalkindlustusameti terapeutidele ja laiemalt keskmise ja tõsise riskikäitumisega lastega töötavale võrgustikule teadmisi ja oskusi tööks erisihtrühmadega. Samuti plaanitakse viia lõpule MDFT mõju hindamine. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 8 1 KLAT arendamine, 2023–2027 01.03.2024–30.12.2024 spetsialistide koolitamine ning töötajate töönõustamine 2 MDFT arendamine 2023–2027 01.03.2024–31.12.2024 Lastekaitsevaldkonna arendamine 2024. aastal plaanitakse arendada teenuseid, mis aitavad toime tulla eriti keeruliste lastekaitsejuhtumitega, ennetada võimalikke raskeid tagajärgi lapsele ning teha sellistest juhtumitest süsteemseid järeldusi. Tegevus on seotud 2024. aastal ettevalmistatava lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõuga ning pakub praktilist tuge õiguslike muudatuste elluviimisel. Tegevuse raames plaanitakse analüüsida osapoolte, sealhulgas KOV-ide ja Sotsiaalkindlustusameti rolle raskete lastekaitsejuhtumitega toimetulekul. Analüüsi raames plaanitakse pakkuda välja koostöömudel ning toetada selle ellurakendamist nii juhiste kui võrgustikukoolitustega. Lisaks plaanitakse 2024. aastal välja töötada või kohandatakse spetsiifiline hindamisvahend suitsiidiriski tuvastamiseks lastega töötavatele isikutele ning luua tegevusraamistik lastekaitsetöö raames lapse ja pere abistamiseks. Lastekaitsevaldkonna kvaliteedi arendamiseks plaanitakse 2024. aastal analüüsida KOV-ide kogemusi lastekaitsetöö kohta tagasiside kogumisel (sh lapsesõbralikul viisil), kaebuste lahendamisel ja järelevalve tegemisel. Analüüsiga soovitakse välja selgitada KOV-ide koolitusvajadus ning analüüsile tuginedes arendatakse KOV-i ametnike teadmisi ja oskusi, et kohaliku tasandi järelevalvesüsteeme ühtlustada ja tugevdada. Samuti plaanitakse 2024. aastal korraldada koolitusi (sh kaasates väliskoolitajaid), mille eesmärk on arendada Sotsiaalkindlustusameti järelevalveametnike pädevust keerukamate menetluste edukaks läbiviimiseks. Lisaks arendatakse järelevalvemetoodikaid, mis toetaksid järelevalve tegemist keerulistes lastekaitsejuhtumites, millesse on vaja kaasata eksperte. Selleks, et võimaldada edaspidi teha raske tagajärjega (nt lapse surmaga) lõppenud juhtumeid puudutavaid valdkondadeüleseid analüüse ning teha järeldusi süsteemi kitsaskohtade tuvastamiseks ja ületamiseks, alustatakse 2024. aastal raske tagajärjega lõppenud juhtumite analüüsimudeli loomist ja katsetamist. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda. Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu 9  viia planeeritakse) 1 Hindamissüsteemi 2023–2027 01.03.2024–31.12.2024 arendamine suure abivajadusega lastele sobivaima teenuse leidmiseks 2 Laste väärkohtlemise 2024–2027 01.01.2024–31.12.2024 ennetamine 3 Suitsiidse käitumisega 2024–2027 01.01.2024–31.12.2024 laste hindamisvahendi väljatöötamine ja lastekaitsetöö raamistiku loomine 4 Lastekaitsealase 2024–2027 01.01.2024–31.12.2024 kvaliteedi- ja järelevalvesüsteemi arendamine Internetiturvalisuse ja laste kaasatuse edendamine 2024. aastal plaanitakse ellu viia tegevusi laste turvalise internetikasutuse edendamiseks ja valdkondadevahelises koostöös väärkohtlemise ennetamiseks. Samuti alustatakse tegevusi laste kaasatuse süsteemseks arendamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: lapsed ja noored Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Laste turvalise 2024–2027 01.01.2024–31.12.2024 internetikasutuse ja kaasatuse süsteemne arendamine Euroopa lastegarantii tegevuste elluviimine Tegevuste elluviimine lähtub Euroopa lastegarantii eesmärkidest ja Eestis vastu võetud tegevuskavast. 2024. aastal jätkatakse lastegarantii tegevuste riigisisest koordineerimist ning esindatakse riiki kohtumistel väljaspool Eestit. Tegevused hõlmavad tegevuskava täitmise jälgimist ja ettevalmistusi tegevuskavas ette nähtud seiresüsteemi rakendamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: lapsed ja pered ning nende heaks töötavad organisatsioonid Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 10  mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Lastegarantii tegevuste 2024–2027 01.08.2024–31.12.2024 koordineerimine ja elluviimise toetamine Tegevus 2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine 2024. aastal jätkub lastekaitsesüsteemi arendamine ja vajalike muudatuste elluviimine, mille ettevalmistamist, kaasamist ja kommunikatsioonitegevusi toetatakse TAT vahenditest. Lastekaitse juhtumikorralduse mudel 2024. aastal valmib sotsiaal- ja lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlev analüüs, mille alusel otsustatakse riikliku juhtumikorralduse mudeli edasise testimise, adapteerimise ja rakendamise üle. Eesmärk on luua valdkondadeülene lastekaitse juhtumikorralduse mudel, et parandada nii kohaliku kui riikliku tasandi lastekaitsetöö kvaliteeti ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning laste ja nende perede tulemuslik toetamine. 2024. aastal valmistatakse ette analüüsi põhjal välja valitava juhtumikorraldusmudeli kasutusele võtmine ja Eestile kohandamine. Vajaduse korral sõlmitakse koostöökokkulepe välispartneriga, kes aitab mudeli katsetamist ellu viia. Lisaks on plaanis välja valitud mudeli materjalid tõlkida, toimetada ja trükkida. Samuti koostatakse mudeli testimiseks spetsialistide väljaõppe koolituskava ja täiendkoolituste plaan (sh supervisioonid, juhendamised jms), luuakse õppimise lihtsustamiseks e-koolitusmaterjalid ning koolitatakse testimises osalevaid spetsialiste ja võrgustikuliikmeid uut mudelit rakendama. Mudeli testimiseks töötatakse 2024. aasta esimesel poolaastal välja KOV-ide kaasamise ja rahastamise kriteeriumid, koostatakse projektiplaan, planeeritakse elluviimine ning tehakse osapooltega kokkulepped mudeli katsetamiseks 2024. aasta teisel poolaastal. Mudeli tutvustamiseks on plaanitud ellu viia teavitustegevusi sotsiaalvaldkonna ja võrgustiku spetsialistidele. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid, KOV-i spetsialistid ja juhid Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud (näidatakse perioodil 01.01.2024– periood, mille 31.12.2024 jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Lastekaitsetöö 2023–2024 01.01.2024–30.06.2024 juhtumikorraldusmudeli analüüsi raporti valmimine ja sobiva mudeli valimine 2 Mudeli testimise süsteemi 2024 30.05.2024–31.08.2024 ja tegevus- ja ajaplaani väljatöötamine 11  3 Materjalide tõlkimine ja 2024–2027 01.05.2024–31.12.2024 kohandamine 4 Kohtumiste korraldamine 2024–2027 01.05.2024–31.12-2024 mudeli ekspertidega jt oluliste spetsialistidega 5 Mudeli tutvustamiseks 2024–2027 01.04.2024–31.12-2024 teavitustegevuste elluviimine ja pikemaajalise teavitustegevuste plaani koostamine 6 Mudeli rakendamisega 2024–2027 01.06.2024–31.12.2024 seotud spetsialistide jt koolituse korraldamine, sh pikemaajalise koolitusplaani koostamine 7 Testimises osalevate KOV- 2024 01.06.2024–31.12.2024 ide valimiskriteeriumite ja rahastamise väljaselgitamine ning kokkulepete sõlmimine 8 Mudeli testimiseks andmete 2024 01.07.2024–30.09.2024 kogumise ja mõju-uuringu planeerimine Kohalikes omavalitsustes laste- ja perekeskse lastekaitsetöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamine Eesmärk on parandada laste ja perekeskse lastekaitsetöö kvaliteeti ja tulemuslikkust. KOV peab juhinduma tegevuste arendamisel juhtumikorraldusmudelist „Turvalisuse märgid“ (Signs of Safety) (edaspidi mudel), mis toetab sihtrühmade juhtumikorraldust algusest lõpuni, hõlmates konkreetseid oskusi ja meetodeid, millega struktureerida lastekaitsetöötaja suhtlust lapse ja perega. Mudeli rakendamine hõlmab kolme aasta jooksul toimuvaid tegevusi: mudeli põhimõtteid ja protseduure käsitlev juhtide ja töötajate struktureeritud baasväljaõpe, organisatsiooni eripäradest lähtuv jätkuõpe ja nõustamine, organisatsiooni juhtimise ja töökorralduse ühildamine mudeli rakendamiseks, tööriistade kasutuselevõtt ja hindamisraamistiku kasutamine rakendamiskvaliteedi tagamiseks. Rakendamist ja väljaõpet toetab mudeliga seotud infomaterjale koondav veebileht Knowledge Bank, millele tagatakse rakendamises osalevatele KOV-idele juurdepääs. KOV-ile antakse sihitatud toetust järgmiste kulude katmiseks: 1) mudeli rakendamisega seonduvad tööjõukulud või muud mudeli rakendamisega kaasnevad kulud; 2) mudeli rakendumist toetavad ja lastekaitsetöö kvaliteeti parandavad täiendavad tegevused (nt lastekaitsetöötajate individuaalse supervisiooni arendamine KOV-is, tiimidepõhise lastekaitsetöö rakendamine jm), mis on kooskõlas riiklike eesmärkidega valdkonna arendamisel.1 1 Valdkonna arendamise eesmärgid on välja toodud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses laste heaolu suurendamiseks. 12 Projekti tegevuste elluviimise periood on 36 kuud, kuid see ei või lõppeda hiljem kui 31.12.2027, ja see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast, aga kahe kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Mudeli rakendamisega seotud tegevustest saab põhjalikuma ülevaate Sotsiaalministeeriumi veebilehelt (sisu tekib 2024. a sügisel). Mudeli rakendamisel ette nähtud tegevuste elluviimiseks on mudeli haldaja taganud toetuse saajatele koolitajad ja konsultandid, kes korraldavad mudeliga seotud väljaõppe ja jätkukoolitused ning koostöös KOV-isiseste meeskondadega, sealhulgas juhtidega koostatakse KOV-i spetsiifikat arvestavad juhendid ning arendatakse lahendusi, mis tagavad kvaliteedi ja mõõdavad mudeli rakendamise tulemuslikkust. Taotleja saab olla KOV-i üksus, mis on esitanud kinnituskirja selle kohta, et on tutvunud mudeli rakendamise põhimõtetega (Sotsiaalministeeriumi veebileht, veebiseminar või muu viis) ning on valmis katsetama mudeli rakendamist organisatsiooni kõikidel tasanditel, sealhulgas juhtimistasanditel ja tugistruktuurides, mis on seotud lastekaitsetööga, samuti esitab nägemuse, kuidas plaanitakse tagada jätkusuutlikkus peale projekti lõppemist. Toetatavad tegevused Kohustuslikuks elemendiks on mudeli rakendamine (p 1), lisaks on võimalik saada toetust täiendavateks tegevusteks (p 2). 1. Mudeli rakendamine Toetatav tegevus: mudeli „Turvalisuse märgid“ rakendamine Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid Abikõlblikud kulud: tööjõukulud ja mudeli rakendamise kulud Piirmäärad taotluse kohta Toetuse maksimaalne summa mudeli rakendamise eesmärkide saavutamiseks on 170 983 eurot: a) eestvedaja-projektijuhi töötasu vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid brutotöötasu kõige rohkem 2500 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 3345 eurot töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral. Kui mudeli eestvedaja-projektijuhi ülesanne kaetakse olemasoleva ametikohta raames, on võimalik vahendeid kasutada täiendava struktuuri loodava lastekaitsetöötaja ametikoha kulude finantseerimiseks; b) kaudsed kulud kuni 15% eestvedaja-projektijuhi otsestest personalikuludest; c) mudeli rakendamisel laste ja peredega kohtumiseks sobivate ruumide sisustamine või sobiva sarnase ruumi rentimise kulud vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot ruumide sisustamiseks KOV-i kohta (esimesel aastal, teisel ja kolmandal aastal 0 eurot) või ruumide rendikulu kuni 7500 eurot aastas KOV-i kohta. 2. Mudeli rakendamist toetavad täiendavad tegevused lastekaitsetöö kvaliteedi parandamiseks Toetatav tegevus: lastekaitsetöö struktuursed muutused KOV-is, mis aitavad kaasa vähemalt ühele alljärgnevast:  valdkondadevahelise koostöö tõhustamine KOV-is või maakonnas – tegevused võivad hõlmata eri valdkondade (nt haridus, tervishoid, sotsiaaltöö) omavahelist sujuvat koostööd soodustavate koostööformaatide loomist ja hoidmist, mille eesmärk on aidata 13  kaasa abivajaduse ennetamisele või abivajavatele lastele ja peredele eri valdkondi lõimiva abi pakkumisele;  lastekaitsetöö ühtset juhtimist ja koordineerimist toetavad organisatoorsed muudatused, mis aitavad kaasa lastekaitsetöö kvaliteedi parandamisele ning jätkusuutlikuma ja säästlikuma süsteemi toimimisele, sealhulgas KOV-ideülese koostöö parandamisele maakonnas. Muu hulgas võivad tegevused hõlmata näiteks tiimidepõhise lastekaitsetöö mudeli2 rakendamist (KOV-i piiride üleselt või siseselt, sh linnaosades);  klienditöö osakaalu suurendamine ja administratiivsete kohustuste vähendamine lastekaitsetöötaja töölaual. See võib hõlmata näiteks tööprotsesside ülevaatamist või ümberkorraldusi teiste KOV-i struktuuriüksuste poolt lastekaitsevaldkonna suuremaks toetamiseks (nt kohtus esindamise, rahvastikutoimingutega seotud ülesanded), et lastekaitsetöötajad saaksid pühendada rohkem aega otseselt laste ja peredega tegelemisele;  lastekaitsetöö spetsialiseerumise toetamine, et parandada teenuste kvaliteeti ja tõhusust. See võib tähendada näiteks töö ümberkorraldamist, suuremas mahus täienduskoolitusi vms, mis võimaldaks vastavalt konkreetse KOV-i vajadusele luua spetsialiseerumisi näiteks peretööle (sotsiaal-majandusliku olukorra, vanemluse, peresuhete toetamise või lapse perekonnast eraldamise ennetamise eesmärgil), asendushooldusele, kohtuvaidlustele;  lastekaitsetöötajatele KOV-i või maakonna tasandil koostöös teiste KOV-idega tugisüsteemi loomine, mis võib hõlmata näiteks tugimehhanismide pakkumist lastekaitsetöötajatele, milleks võib olla psühholoogiline tugi, mentorlusprogramm3 või töönõustamine4, individuaalne ja grupisupervisioon. Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid Abikõlblikud kulud: analüüside või uuringute tegemine, ekspertide palkamine, litsentsitasud, koolituskulud, koostöökohtumised, grupi- või individuaalsed supervisioonid, mentorite või psühholoogide kulud ja muude eesmärgi täitmist toetavate tegevuste kulud Piirmäär taotluse kohta Täiendavate tegevuste kulude summa moodustab kuni 25% mudeli rakendamise kogukulust ja see lisandub mudeli rakendamise toetusele. Taotlusvoorud Taotlusvooru eelarve nimetatakse taotlusvooru avamise teatises. Taotlusvooru teatises võib nimetada vooru maksimaalse toetuse summa taotluse kohta tegevuste kaupa. Taotluste menetlemine ja lepingute sõlmimine 1. Sotsiaalministeerium teavitab taotlemise võimalusest oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. Veebilehele lisatakse viide toetuse andmise tingimustele. 2. Taotlemine on avatud kuni vahendite ammendumiseni (hilisem taotlemine vähendab rakendamise aega, vt „Projekti tegevuste elluviimise periood“). 2 A Blueprint for Children’s Social Care. 3 Näiteks kogenumate kolleegide poolt uute töötajate juhendamine ja neile praktiliste näpunäidete soovitamine vms. 4 Grupi- või individuaalsed nõustamissessioonid, kus arutatakse tööalaseid väljakutseid ja enesearengut. 14 3. KOV esitab toetuse saamiseks Sotsiaalministeeriumile digitaalselt allkirjastatud taotluse e- posti aadressil [email protected] märksõnaga „Juhtumikorraldusmudel”. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tegevuste eelarve, eelarve seletuskiri ja tõendid tingimuste täitmise kohta. 4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse Sotsiaalministeeriumile esitamisest arvates. 5. Sotsiaalministeerium kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud. 6. Toetuse andmise tingimustele vastavaid taotlusi rahastatakse taotluste esitamise ajalises järjestuses järgmistes kategooriates: 1–2 KOV-i elanike arvuga < 50 000; 1–2 KOV-i elanike arvuga < 20 000 (> 50 000); 1–2 KOV-i elanike arvuga > 20 000. Kui nõuetele vastavate taotluste arv on ühes kategoorias väiksem, võidakse selle võrra rahastada teise kategooria nõuetele vastavat taotlust, lähtudes ajaliselt varem esitatud taotlusest. 7. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud. 8. Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse määramisel KOV-iga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse, toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus. 9. Sotsiaalministeerium edastab lepingu KOV-ile allkirjastamiseks. Kui KOV ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et KOV on toetusest loobunud. Lastekaitsesüsteemi arendamine Lastekaitsesüsteemi arendamiseks plaanitakse 2024. aastal korrastada tööprotsesse, sealhulgas alustada spetsialistide kompetentsimudelite väljatöötamist, samuti korraldada koolitusi ja luua tööd toetavad materjalid. Samuti plaanitakse KOV-ide lastekaitsetöö tõhustamiseks alustada juhtide arenguprogrammi ettevalmistamisega. Abivajavate laste märkamiseks ja tuvastamiseks plaanitakse 2024. aastal välja arendada esmane abivahend lastega töötavatele spetsialistidele ning valmistada ette ja alustada selle rakendamise toetamist. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid, KOV-i spetsialistid ja juhid Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud (näidatakse perioodil 01.01.2024– periood, mille 31.12.2024 jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Lastekaitsesüsteemi 2024–2027 01.01.2024–31.12.2027 arendustegevused 2 Lastekaitsevaldkonna 2024–2027 01.01.2024–31.12.2027 muudatusi toetavate kaasamis- ja kommunikatsioonitegevuste elluviimine 15 Tegevus 2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine Asendushooldusteenuse arendamine 2024. aastal jätkatakse asendus- ja perekodudele supervisiooniteenuse pakkumist, kuid laiendatakse ka teenuste võimalusi, et toetada asutuste kvaliteedi mitmekülgset arendamist, sealhulgas spetsiifilisemate vajadustega lastele. Uue sihtrühmana lisatakse turvakodude töötajad, kes töötavad samuti perest eraldatud lastega, kuid ei ole varem teenuseid saanud. 2024. aastal jätkatakse varem valminud asendushoolduse valdkonna kompetentsimudelite kasutuselevõtu juurutamist ning monitooritakse nende kasutuselevõttu. Lisaks korraldatakse asendus- ja perekodude töötajatele harivat ja riigi arendustegevusi toetavat suvekooli. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2023– (näidatakse periood, 31.12.2023 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Asutusepõhise 2023–2027 01.01.2023–31.12.2023 asendushoolduse arendustegevused Perepõhise asendushoolduse arendamine 2024. aastal plaanitakse alustada perepõhise asendushoolduse soodustamiseks ja hooldusperede paremaks toetamiseks hooldusperedele mõeldud puhkusevõimaluste rahvusvaheliste kogemuste kogumise ja analüüsimisega. Kavandatud tegevus on esimeseks sammuks Eesti hooldusperedele mõeldud ühtse puhkuse süsteemi väljaarendamisel. Peale analüüsi valmimist pakutakse välja ettepanekud uue süsteemi katsetamiseks ning alustatakse katsetamise ettevalmistavate tegevustega. Koostöös tugiorganisatsioonidega korraldatakse hooldusperedele harivat ja toetavat suvekooli. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Perepõhise 2023–2027 01.01.2024–30.12.2024 asendushoolduse teavitustegevused 16 2 Perepõhise 2023–2027 01.01.2024–31.12.2024 asendushoolduse arendustegevused Järelhoolduse arendamine 2024. aastal uuendatakse ja täiendatakse järelhooldusele suunduvatele noortele ja KOV- idele mõeldud juhendmaterjale ning täiendatakse ja värskendatakse veebis kättesaadavat infot. Koostöös seotud osapoolte, sealhulgas noortega töötatakse välja hindamisvahend, mis aitab edaspidi paremini hinnata asendushoolduselt elluastuva noore vajadusi ning on aluseks järelhoolduse sisustamisel. Lisaks töövahendite väljatöötamisele katsetatakse töövahendit ning seejärel planeeritakse töövahendi laiemat rakendamist toetavad tegevused, sealhulgas koolitused. Tugigruppide kaudu toetatakse asendushoolduselt lahkuvaid noori ning arendatakse nende kaasamise võimalusi. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusel kasvanud isikud, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2024– (näidatakse periood, 31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Järelhoolduse 2023–2027 01.03.2024–31.12.2024 arendustegevused Tegevus 2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT- lahenduste loomine Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomiseks on plaanis luua toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajal ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Samuti toetatakse tegevuste raames perelepitusteenuse osutamisel kasutajasõbraliku iseteeninduskeskkonna loomist ja arendamist. Riikliku perelepitusteenuse IT-lahenduste arendamine 2024. aastal plaanitakse teha IT-arenduse detailne analüüs ning luuakse arendus (kliendi profiil), mis koosneb minimaalselt kliendi üldandmetest, menetluse andmetest, elukoha- ja kontaktandmetest ning muust olulisest infost. Arendatakse teenuseosutaja vaadet, milleks on uus kuva STAR2-s. Uue vaate kaudu näeb teenuseosutaja detailsemat infot teenust saama suunatud isikute ja teenuse osutamise seisu kohta. Lisaks plaanitakse 2024. aastal luua lahendus teenuseosutajate poolt pakutavate teenuste STAR1 ja STAR2 vaheliseks andmevahetuseks. 2024. aastal on plaanis täiendada broneerimissüsteemi IT-lahendust, mille abil on kliendil võimalik broneerida perelepitusteenuse saamise aega, valides sobiva aja talle määratud perelepitaja juurde. 17 Lisaks on 2024. aastal plaanis täiendada IT-lahendust, mille abil on võimalik edastada rahvastikuregistrile riikliku perelepitusteenuse osutamise käigus sõlmitud vanemluskokkuleppe andmed. Kui perelepituse tulemusena lepivad vanemad kokku ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises, tuleb vastavad andmed edastada rahvastikuregistrisse, et lapse hooldusõigust puudutav info oleks registris korrektselt kajastatud. Andmete edastamiseks on vaja arendada sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (edaspidi STAR) ja luua vajalik liidestus rahvastikuregistriga. 2024. aastal on plaanis täiendada STARi iseteeninduse funktsionaalsust, mille abil on võimalik turvalises ehk autenditud keskkonnas pidada riikliku perelepitusteenuse osutamisega seotud kirjavahetust (sh haldusotsuste edastamine). Planeeritud on luua tehniline võimekus andmete edastamiseks STARi ja iseteeninduse vahel. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sihtrühm: lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet (laste heaolu ja perelepitusteenuse spetsialistid), KOV-i üksused, lastega töötavad spetsialistid Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Viiakse ellu STAR2 2023–2024 01.01.2024–29.02.2024 arendustegevusi 2 Viiakse ellu STARi 2023–2024 01.01.2024–29.02.2024 iseteeninduse arendustegevusi Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine Lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomiseks tehakse 2024. aastal STAR2-s lastekaitse juhtumiplaani vaate arendus vastavalt uuele lastekaitsetöö (juhtumikorraldus)mudelile. Lisaks arendatakse teenuseosutaja vaadet ning täiendatakse lasteabi veebilehe funktsionaalsust. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sihtrühm: lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet, KOV-id Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Täiendatakse lasteabi 2024–2027 01.09.2024–31.12.2024 veebilehe funktsionaalsust 2 Tehakse STAR2-s 2024–2027 01.09.2024–31.12.2024 lastekaitse 18  juhtumiplaani vaate arendus, luuakse teenuseosutaja ja kliendivaade Tegevus 2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine 2024. aastal viiakse ellu tegevusi, mille raames arendatakse ja rakendatakse peresõbraliku tööandja märgise programmi. Samuti alustatakse tegevustega, mis võimaldavad jätkata tegevustega peale ESFi rahastusperioodi lõppu. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine jätkub 2023. aastal sõlmitud raamlepingu alusel. Alates 2023. aastast on hankepartneriks Targa Töö Ühing, kelle ülesanne on muu hulgas ka vajalike mentorite koordineerimine ja koolitamine ning mudelis osalevate tööandjatega suhtlemine. Mudeli rakendamise jätkamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks alustatakse 2024. aastal peresõbraliku tööandja märgise programmi mõju analüüsi eesmärgiga saada teada, millist mõju on mudeli rakendamine avaldanud programmis osalenud tööandjatele ja nende töötajatele töö- ja pereelu ühitamises. 2024. aastal võetakse programmi vastu 20–25 uut tööandjat. 2024. aastal jätkatakse vajaduse korral ka programmiga varem liitunud organisatsioonidega. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Peresõbraliku 2024–2027 01.01.2024–31.12.2024 tööandja märgise rakendamine ja arendamine 2 Peresõbraliku 2024–2027 01.01.2024–31.12.2024 tööandja märgise mõjuanalüüs Teavitustegevuste rakendamine Teavitustegevuste elluviimiseks hangitakse 2024. aastal kommunikatsioonipartner, kes vastutab kvaliteetse ja asjakohase teavituse eest 2025. aasta lõpuni. Teavitamisel kasutatakse 2016. aastal välja töötatud spetsiaalseid materjale (kujundatud logo, tunnistused, video märgise tutvustamiseks, videod tööandjatest, muu märgise reklaammaterjal), mida hankepartner vajaduse korral uuendab. Koostöös kommunikatsioonipartneri ja märgise mudeli rakendaja organisatsiooniga jätkatakse tunnustusürituse korraldamisega, mille eesmärk on tunnustada peresõbraliku tööandja märgise mudelit rakendavaid tööandjaid. Üritusele kutsutakse mudelit rakendavad 19 tööandjad, kellele antakse üle mudeli rakendamist tõendav peresõbraliku tööandja märgise tunnistus. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud (näidatakse perioodil periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Kommunikatsioonipartneri 2024–2027 01.01.2024–31.12.2024 leidmiseks hanke korraldamine ja teavitustegevuste rakendamine Alategevus 2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. Pereteenused on vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid, terviseedendus, tugigrupid või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut. KOV peab juhinduma tegevuste arendamisel Sihtasutuse Lapse Heaolu ja Arengukeskus (edaspidi LaHe) loodud tegevusmudelist. Perepesade arendustegevus LaHe on välja töötanud ja 2022. aastal testinud ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudelit „Perepesa“ (edaspidi Perepesa), et pakkuda süsteemset lahendust, kuidas toetada KOV-e lastele ja peredele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel ning peredega tehtava ennetustöö tulemuslikkuse suurendamisel. KOV-ile antakse sihitatud toetust Perepesa tööjõukulude või Perepesa rakendamisel pakutavate pereteenuste kulude katmiseks. Projekti tegevuste elluviimise periood on 24 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast, aga nelja kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Taotleja saab olla KOV, mis on täitnud järgmised tingimused: 1. Eelarvelised vahendid Perepesa rahastamiseks on tegevuste toimumise aastat kajastavas eelarves kinnitatud või esitab volikogu sellekohase kinnituskirja. 2. Eelarvestrateegias on kinnitatud vahendid Perepesa tegevusmudeli jätkusuutlikuks rahastamiseks. 3. KOV on saanud konsultatsiooni Perepesa tegevusmudeli rakendamiseks või mobiilse Perepesa teenuse arendamiseks koostöös LaHe-ga ja KOV esitab LaHe kinnituskirja konsultatsiooni toimumise kohta. Toetatavad tegevused: 1. Perepesa loomine Toetatav tegevus: Perepesa loomine KOV-is, mille haldusterritooriumil seda seni ei ole 20 Sihtrühm: pered lapseootusest kuni kooliminekueani Abikõlblikud kulud: Perepesa tööjõukulud Tööjõukulu piirmäärad kalendrikuus töötaja kohta: 1) ennetus- ja peretöökeskuse juht vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 1900 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 2542 eurot töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral; 2) mängutoa juhendaja-koordinaator vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 1424 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 1905,31 töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral. 2. Mobiilne Perepesa teenus Toetatav tegevus: KOV, kus on Perepesa, soovib pakkuda ja arendada mobiilset Perepesa teenust, mille raames osutatakse pereteenuseid muudes KOV-i piirkondades kui seni. Sihtrühm: pered lapseootusest kuni kooliminekueani Abikõlblikud kulud: mobiilse Perepesa pereteenuse osutamisega seotud kulud keskusest väljaspool, sealhulgas tööjõukulud Taotlusvoorud Taotlusvooru eelarve tegevuste kaupa nimetatakse taotlusvooru avamise teatises. Taotlusvooru teatises võib nimetada vooru maksimaalse toetuse summa taotluse kohta tegevuste kaupa. Taotluste menetlemine ja lepingute sõlmimine 1. Sotsiaalministeerium teavitab taotlemise võimalusest ja eelarvest oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. Veebilehele lisatakse viide toetuse andmise tingimustele. 2. Sotsiaalministeerium avalikustab taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 3. KOV esitab toetuse saamiseks Sotsiaalministeeriumile digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Perepesa”. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tegevuste eelarve, eelarve seletuskiri ja tõendid tingimuste täitmise kohta. 4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse Sotsiaalministeeriumile esitamisest arvates. 5. Sotsiaalministeerium kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud. 6. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud. 7. Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse määramisel KOV-iga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse, toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus. 8. Sotsiaalministeerium edastab lepingu KOV-ile allkirjastamiseks. Kui KOV ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et KOV on toetusest loobunud. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: 0–18-aastaste lastega pered ning laste või peredega töötavad spetsialistid 21 Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam kirjeldatud perioodil (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 KOV-i toetatavate 2024 01.06.2024–30.09.2024 tegevuste planeerimine, toetustingimuste kavandamine ja kehtestamine 2 Toetuse taotlemise 2024 01.–31.10.2024 avamine, taotluste menetlemine ja lepingute sõlmine 22  EELNÕU MINISTRI KÄSKKIRI nr Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan avalehel rakendusasutuse järgmiselt: „Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“. 2. Muudan punkti 2.1.6 „Tegevuse elluviijad“ ja sõnastan järgmiselt: „Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partnerid on Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet.“. 3. Muudan punkti 2.2.1 „Tegevuse eesmärk“ ja sõnastan järgmiselt: „Eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Tegevuste eesmärk on ära hoida laste abivajaduse süvenemist ning toetada juba tõsise ja kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid seeläbi, et toetatakse laste arengut ning hilisemat iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. Lisaks on eesmärk parandada valdkondadevahelist koostööd laste sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, samuti suurendada laste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitsest ning laste osalust oma heaolu puudutavate küsimuste käsitlemisel. Laste mitmekülgse abivajaduse ennetamisse panustatakse ka tegevustega, mille eesmärk on vähendada vaimset, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, mis last tõsiselt ja pikka aega kahjustab.“. 4. Muudan punkti 2.2.2 „Tegevuse sisu“ ja sõnastan järgmiselt: „Töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks sihtrühmaks olevate laste abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid ja teisi vaimset tervist toetavaid teenuseid ja ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning  2 parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. Meetmete arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi ja noori. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide vahelise koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine. Toetatakse ja koordineeritakse koostööd valdkondade vahel, et viia ellu Euroopa lastegarantii eesmärke ning vähendada laste sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis suurendavad laste endi kaasatust oma heaolu ja kaitset puudutavates küsimuste käsitlemisel. Lisaks koolitatakse lastega töötavaid spetsialiste, et parandada nende traumateadlikkust ja -pädevust ning üldist kompetentsust suure ja mitmekülgse abivajadusega lastega töötamisel. Ennetustegevused on suunatud eelkõige perevägivalla ja laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele, eraldi tähelepanuga väärkohtlemise ennetamisele veebikeskkonnas. Sel eesmärgil suurendatakse laste ja noorte teadlikkust lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning turvalisest internetikasutusest, samuti parandatakse nõustamisteenuste kättesaadavust sihtrühmale. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega ja korraldatakse õppevisiite välisriikidesse.“. 5. Muudan punkti 2.2.3 „Tegevuse tulemus“ ja sõnastan järgmiselt: „Tegevuse tulemusena on loodud vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, mis tagab vajalike tööriistade, meetodite, teenuste ja muude sekkumiste olemasolu nii lastele kui nende peredele, samuti meetmete optimaalse kättesaadavuse ning nende lastega töötavate spetsialistide piisava traumateadlikkuse ja vajalikud erioskused. Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning paranenud on riskirühmadele mõeldud nõustamisteenuste kättesaadavus. Koostöö eri valdkondade vahel sotsiaalses tõrjutuses ja vaesuses või selle riskis elavate laste abistamiseks on suurenenud, samuti on suurenenud laste teadlikkus oma õigustest ja nende kaitsest.“. 6. Muudan punkti 2.2.4 „Sihtrühm“ ja sõnastan järgmiselt: „Sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed, ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid, samuti lapsed, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda.“. 7. Täiendan punkti 2.3.2 „Tegevuse sisu“ lausega järgmises sõnastuses: „Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega, ning tehakse õppevisiite välisriikidesse, viiakse läbi seminare ning muid teavitustegevusi.“. 8. Asendan punktis 7.2.5 arvu „10“ arvuga „15“. 9. Täiendan punkti 7.2.9.4 pärast sõna „eelnõustamiseks“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest.“. 10. Täiendan punkti 7.2.9 alapunktiga 7.2.9.5 järgmises sõnastuses: „7.2.9.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid.“. 11. Täiendan punkti 7.3 alapunktiga 7.3.6 järgmises sõnastuses:  3 „7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste, sh eelarve vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete tegemist.“. 12. Täiendan punkti 7.3 alapunktiga 7.3.9 järgmises sõnastuses: „7.3.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid.“. 13. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 14. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muutmine on seotud asjaoluga, et Sotsiaalkindlustusamet lisandub partnerina tegevusele 2.1.6. Lisaks täiendatakse TAT-d läbivalt seoses valdkondadevahelise koostöö edendamise arendamisega. Täiendatakse tegevuse 2.2 sihtrühma loetelu selgitust ning elluviija ja partneri kohustuste loetellu tuuakse kohustus lähtuda toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagada, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid. Samuti muudetakse 2024. aasta tegevuskava ja eelarvet. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margot Maisalu (tel 5243827, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 59151801, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 927, [email protected]). Seletuskirjas on kirjeldatud ainult TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirjaga. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktis 1 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatustest. Punktiga 2 lisatakse täiendavaks parteriks Sotsiaalkindlustusamet. Punktidega 3–6 täiendatakse tegevuse 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende pered toetamine“ tegevuste eesmärki, sisu, tulemust ja sihtrühma. Eesmärgis tuuakse välja, et on vaja välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Täiendusena lisatakse, et on vaja parandada valdkondadevahelist koostööd laste sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, samuti suurendada laste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitsest ning laste osalust oma heaolu puudutavate küsimuste käsitlemisel. Seoses sellega täiendatakse ka tegevuste sisukirjeldust, tulemust ja sihtrühma. Punktiga 7 täiendatakse tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ sisu. Tegevuse elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega, tehakse õppevisiite välisriikidesse ning korraldatakse seminare ja teavitustegevusi.  2 Punkti 8 puhul on tegemist tehnilise muudatusega, millega täpsustatakse TAT punkti 7.2.5, mis kohustab elluviijat esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil. Punkti 9 puhul täiendatakse punkti 7.2.9.4 pärast sõna „eelnõustamiseks“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest“. Täiendus on vajalik, et juhul kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest, siis ei ole vaja seda Riigi Tugiteenuste Keskusega kooskõlastada. Punktidega 10 ja 12 sätestatakse, et elluviija ja partner on kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete1 kriteeriumitest. Kuigi alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber, on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane korraldatud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada. Nõue kohaldub ega mõjuta seega juba ellu viidud või töös olevatele hangetele. Punktiga 11 täiendatakse punkti 7.3.6 pärast sõna „tegevuste“ tekstiosaga „sh eelarve vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete tegemist.“. Muudatus oluline, kuna nii elluviijal kui ka partneritel on kindlus, et planeeritav hange on sisuliselt kooskõlas TAT tegevustega ja eelarvelised vahendid selleks on olemas. Punktiga 13 asendatakse lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024“ uute lisadega. Uued lisad on vajalikud, sest TAT 2024. aasta eelarve ja tegevuskava on muutunud, sealhulgas eelarve vähenenud 1 034 818 eurot, millest ESF+ moodustab 724 372,6 eurot ja riiklik kaasfinantseering 310 445,4 eurot. Eelarve kasutamine lükkub edasi järgmistesse aastatesse. Tegevuskava muudatused on seotud asjaoluga, et tegevuse 2.1 „Lapseootel ja väikelaste vanematele 0–2-aastaste laste vanematele vanemlusprogrammi arendamine“ kohta koostatakse programmi testimiseks projektiplaan ning tehakse vajalike osapooltega kokkulepped programmi rakendamiseks alates 2025. aastast. Tegevuse 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ 2024. aastasse planeeritud tegevused lükkuvad osaliselt edasi 2025. aastasse. Seoses sellega on vaja eelarve ümber planeerida. Alategevuse 4.2.9 planeeritud eelarve viiakse seksuaalnõustajate võrgustiku arendustegevuse alla. Seoses seksuaalnõustajate baaskoolituse edasilükkumisega saaks planeeritud seksuaalnõustajate talvekool toimuda 2025. aastal. Alategevuse 4.2.8 planeeritud eelarve liigub lastemaja tööprotsesside juhtimise analüüsi alla. Praegu on pooleli lastemaja peaspetsialisti kompetentsimudeli hange ning sellega seoses vajalik lükata tööprotsessi juhtimise analüüs edasi 2025. aastasse. 2024. aastal alustatakse kompetentsimudeli rakendamisega. 2024. aastal planeeritud analüüs laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumite korral psühholoogilist abi ja muid sekkumisi pakkuvate spetsialistide (sh psühholoogid, psühhoterapeudid, kriminaalhooldajad) pädevust ja koolitusvajadusi nii väärkoheldud kui väärkohtleva käitumisega 1 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked  3 lastele ja noortele sobiva abi kättesaadavuse tagamiseks jääb ära. Seksuaalnõustajate täiendkoolituse osas tuleb eelarvet vähendada 20 000 euro võrra (koolitusele oli planeeritud 30 000 eurot, kuna ei jõua 2024. aastal kulutada rohkem kui 10 000, ülejäänu jääb 2025. aastasse). Tegevuse 2.5 „Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine“ broneerimissüsteemi ning STARi ja rahvastikuregistri vahelise liidese arendustegevused jäävad tegevuskavast välja. SMIT pole valmis antud lepingu tähtaja raames arendustöid tegema. SMIT-il puudub teenuse arendusteks 2024. aastal arendusressurss. Lisaks on tööde käigus selgunud täiendavad vajadused jätkutööde osas. Lõppkasutajad on andnud tagasisidet vajaduste kohta, mida eelanalüüsi käigus ei osatud välja tuua. Seega jääb tegevuste fookus baasfunktsionaalsuse oluliste jätkutööde tegemisele ja iseteeninduse hetkeolukorrale. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõju Muudatustega kinnitatakse uus tegevuskava ja eelarve. Lisaks täiendatakse TAT-d seoses sooviga arendada valdkondadevahelist koostööd, mis on tegevuste elluviimisel ja terviku saavutamisel oluline. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.08.2024. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Tervise Arengu Instituudile.  Rahandusministeerium Meie 30.09.2024 nr 1.2-2/94-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ rakendamiseks koostatud ministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmise eelnõu. Palume tagasiside edastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. TAT käskkirja muutmine 2. TAT muudatustega 3. TAT muutmise seletuskiri 4. 2024 eelarve 5. TAT eelarve seletuskiri 2024 6. TAT lisa 2 tegevuskava 2024 Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalkindlustusamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Tervise Arengu Instituut Euroopa Komisjon Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile Margot Maisalu, tel: 524 3827 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 [email protected]  Aasta 2023 2024 Rea nr Kulukoht Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu 1 TAT otsesed kulud 1 205 999,99 4 973 755,00 1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 14 695,94 43 550,00 1.2 Teavitusüritus 2.1 2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste 117 690,96 819 635,00 riskikäitumise ennetamine 2.1.1 Sisutegevuste personalikulu 88 586,11 342 313,00 2.1.2 Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine 23 733,60 287 222,00 1,5 projektijuht + 4,5 x spetsialist + SoM 208 379,00 2.1.3 Laste riskikäitumise ennetamine (VEPA) 5 371,25 190 100,00 0,5 projektijuht + 4 x spetsialist 133 934,00 2.2 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja 150 271,74 1 211 100,00 nende perede toetamine 2.2.1 Sisutegevuste personalikulu 62 655,87 425 100,00 2.2.2 Sisutegevuste kulu kokku 87 615,87 786 000,00 2.3 2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine 19 650,70 742 100,00 2.3.1 Sisutegevuste personalikulu 17 307,35 241 600,00 2.3.2 Valdkondadeülese lastekaitse 2 343,35 500 500,00 korraldusmudeli väljatöötamine 2.4 2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja 416 750,71 454 000,00 mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine 2.4.1 Sisutegevuste personalikulu 143 324,12 90 000,00 2.4.2 Sisutegevused 273 426,59 364 000,00 2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste 1 062 553,00 2.5 loomine 472 654,24 2.5.1 Sisutegevuste personalikulu 125 914,24 243 873,00 2.5.2 Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste 346 740,00 loomine 818 680,00 2.6. Peresõbraliku tööandja märgise 2.6 programmi arendamine ja rakendamine 0,00 140 000,00 2.6.1 Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine 0,00 120 000,00 2.6.2 Otsene personalikulu (SoM) 20 000,00 2.7. Kohalikes omavalitsustes 2.7 pereteenuste loomine ja arendamine 14 285,70 500 817,00 2.7.1 Sisutegevuste personalikulu 0,00 0,00 2.7.2 Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine 14 285,70 500 817,00 3 Kaudsed kulud 67 872,67 210 965 4 Kokku (rida 1 + rida 2) 1 273 872,66 5 184 720 5 Otsesed personalikulud kokku 452 483,63 1 406 436 1 034 818 TAT finantsplaan Aasta 2 023 Rea nr Finantsallikate jaotus Summa 1 TAT eelarve kokku aastate kaupa 1 273 873 2 Toetus kokku (rida 2.1 + rida 2.2) 1 273 873 2.1 sh ESF+ osalus (kuni 70%) 891 711 2.2 sh riiklik kaasfinantseering 382 162  2025 2026 2027 Kokku 2023–2027 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu 8 893 574 8 040 420 7 676 318 30 790 067 40 500 42 500 44 600 185 846 25 000 25 000 5 903 795 1 965 613,00 1 526 918,00 1 473 938,00 365 613 393 288 427 686 1 617 486 3 884 586 1 500 000 1 073 630 1 000 000 201 000 201 000 201 000 811 379 100 000 60 000 46 252 401 723 135 000 135 000 100 000 503 934 8 781 080 2 446 355,00 2 468 672,75 2 504 681,00 446 355 468 673 504 681 1 907 465 2 000 000 2 000 000 2 000 000 6 873 616 3 918 942 1 153 680,00 1 066 364,00 937 147,20 253 680 266 364 279 682 1 058 634 2 860 308 900 000 800 000 657 465 5 406 594 1 472 650,00 1 386 282,50 1 676 910,63 272 650 286 283 300 597 1 092 853 1 200 000 1 100 000 1 376 314 4 313 741 4 126 253 934 775,65 819 682,98 836 587,48 256 067 268 870 282 313 1 177 037 2 949 216 678 709 550 813 554 274 677 454 180 000,00 180 000,00 177 454,00 657 454 180 000 180 000 177 454 20 000 1 765 103 700 000,00 550 000,00 0,00 0 700 000 550 000 0 1 765 103 245 230 258 897 275 934 1 058 898  9 138 803 8 299 317 7 952 252 31 848 965 1 634 865 1 725 977 1 839 559 7 059 321 3 2 024 2 025 2 026 Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa 5 184 720 9 138 803 8 299 317 100 5 184 720 100 9 138 803 100 8 299 317 70 3 629 304 70 6 397 162 70 5 809 522 30 1 555 416 30 2 741 641 30 2 489 795 2 026 2 027 Kokku Osakaal Summa Osakaal Summa Osakaal (%) (%) (%) 7 952 252 31 848 965 100 7 952 252 100 31 848 965 100 70 5 566 577 70 22 294 276 70 30 2 385 676 30 9 554 690 30