Kiri

Töö nr GL15096 Järva maakond Paide vald MNT NR 2 TALLINN – TARTU – VÕRU – LUHAMAA VÕÕBU - MÄO LÕIK KM 68,0 – 85,0 TURBA OMADUSTE JA SIDEAINEGA STABILISEERITAVUSE UURING III KÖIDE Tellija: Maanteeamet Töövõtja: OÜ Reaalprojekt Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn reg.nr 10765904 Vastutav töötäitja: P. Ilves Tallinn 2016  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 KOOSSEIS Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 Põhimaantee Tekst Lehekülje nr 1. Objekt ja uuringu eesmärk .............................................................................. 3 2. Uuringu etapid ................................................................................................ 3 3. Uuringuprogramm ja teostatud uuringutööde kirjeldus .................................. 4 4. Loodusliku turba omadused ............................................................................ 5 5. Turba stabiliseerimine sideainetega ................................................................ 7 5.1. Eelnevad turba mass-stabiliseerimise uuringud ja sideaine retseptide valimine käesolevas uuringus teostatavate laborikatsete jaoks ..................................... 7 5.2 Katsete tulemused........................................................................................... 11 5.3 Järeldused ja soovitused ................................................................................. 12 Lisad Lisa 1.1 – Puurtulbad Lisa 1.2 – Puurtulbad (turba paksuse täiendav määramine) Lisa 2 – Katseprotokollid Lisa 3 – Fotod Joonised Üldplaan .................................................................................................................. 1 Uuringupunktide asukoha plaan ............................................................................. 2.1-2.3 GL15096-III 01 Tekst.docx 2 Ehitusgeoloogiline uuring  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 SELETUSKIRI 1. Objekt ja uuringu eesmärk Maanteeameti tellimusel koostatakse riigi põhimaantee E263 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee Võõbu – Mäo vahelise uue maanteelõigu põhiprojekt. Eelnevalt on koostatud selle teelõigu eelprojekt, mille raames tehti ka geoloogilised uuringud. Eelprojekti koosseisus tehtud geoloogiliste uuringute (august 2008 kuni veebruar 2009) käigus rajati Võõbu – Mäo vahelisele alale projekteeritava põhimaantee asukohta 320 puurauku. Puuraugud tehti projekteeritava põhimaantee trassile ca 50 m vahemaaga ning ristisuunas teljest kuni 25 m kaugusele. Lisaks tehti eelprojekti koosseisus geoloogilised uuringud rajatiste asukohtades. Võõbu – Mäo lõigu eelprojekti käigus tehtud geoloogilise uuringu tulemused on koondatud köitesse “E263 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee Võõbu – Mäo (km 68,0 – 85,0) teelõigu eelprojekti koostamine” (Reaalprojekt OÜ töö nr GL4-07_2, Tallinn 2008). Põhiprojekti staadiumi geoloogiliste uuringute eesmärgiks oli eelprojekti koosseisus tehtud geoloogiliste uuringute täpsustamine ja täiendamine vastavalt Võõbu – Mäo põhiprojekti koostamise „Tehnilise kirjelduse“ nõuetele. Põhiprojekti staadiumi geoloogiliste uuringute vormistamisel on kasutatud eelprojekti kilometraaži – eelprojekti KM 68 vastab põhiprojekti PK 645+96-le. 2. Uuringu etapid Põhiprojekti staadiumi geoloogilised uuringud jagati, vastavalt uuringuteks planeeritud ajale ja projekteerimisest tulenevatele sisendandmetele, järgnevatesse etappidesse: I etapp – Kärevere silla vana muldkeha uuring, arvutused ja analüüsid (uuringud teostas alltöövõtja AS Geotehnika Inseneribüroo G.I.B.). II etapp – Põhimaantee lisauuringud (aluspinnase läbilõike täpsustamine ja täiendamine, proovid aluspinnasest) ja kogujateede, rampide ja kergliiklustee lisauuringud osaliselt (objektidel mille asukohad olid uuringute ajaks kindlaksmääratud), turbaalade täiendavad uuringud (alade täpsem piiritlemine, proovid turba füüsikaliste omaduste määramiseks) ning turbaproovide võtmine ja katsetamine (turba mehaaniliste omaduste kindlaksmääramiseks ja optimaalse tsemendikoguse määramine turba mass-stabiliseerimiseks). III etapp – Uuringud rajatiste lõplikes asukohtades ja kogujateedel ning rampidel, millede lõplikud asukohad ei olnud uuringute II etapi ajaks kindlaks määratud. IV etapp – Täiendavad lisauuringud (vajadusel) – projekteerimise protsessis ilmnenud küsimuste lahendamiseks vajalikud täiendavad puurimised, välikatsed ja laboriuuringud. Enne vastava uuringu etapi töödega alustamist koostati, lähtuvalt „Tehnilise kirjelduse“ nõuetest, vastava etapi geoloogilise uuringu kava, mis kooskõlastati Maanteeameti poolse spetsialistiga. Käesolevas köites esitatakse II uuringuetapi turbaproovide võtmise ja katsetamise osa tulemused (turba mehaaniliste omaduste kindlaksmääramiseks ja optimaalse tsemendikoguse määramine turba mass-stabiliseerimiseks). GL15096-III 01 Tekst.docx 3 Ehitusgeoloogiline uuring  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 3. Uuringuprogramm ja teostatud uuringutööde kirjeldus Turvas esineb projekteeritaval teel vahemikes PK 676+00 – 746+00 ja 816+00 – 818+00. Turba mehhaaniliste omaduste uurimise ja mass-stabiliseerimise sideainekoguste kindlaks määramise laborikatsete jaoks võeti turbaproovid PK 705+00 – 744+50 vaheliselt turbalõigult, sest kõigil ülejäänud projekteeritava põhimaantee alale jäävatel turbalõikudel esines suuremas paksuses (>1 m) turvast ainult lühikestel lõikudel (<200 m). Vaadeldav lõik jääb Epu-Kakerdi turbamaardla alale ja turba paksus ulatub seal kuni 5,4 meetrini. Uuringute eelnevas etapis (põhimaantee uuringud) tehti turbaalade läbilõike kirjeldamiseks ja turba füüsikaliste omaduste väljaselgitamiseks (omaduste varieeruvuse määramiseks) turbaaladele ~200 m sammuga puuraugud, kus kirjeldati turba läbilõige ja igast puuraugust võeti proovid turba veesisalduse määramiseks (Lisa 1.1). Veesisalduste põhjal jagati turbalõik PK 705+00 – 744+50 neljaks erinevaks piirkonnaks. Piirkond 1 PK 705+00 – 720+50 vaheline ala, kus turba paksus on suur (enamasti 2...5 m) ja turba looduslik veesisaldus on kõrge, enamasti 650...950%. Üksnes maapinna lähedases ülaosas (ca 0,5 m, nn. kuivamiskooriku ulatuses) on veesisaldus väiksem (450...550%). Piirkond 2 PK 720+50 – 726+00 vahelisel lõigul on turba paksus enamasti alla <1 m. Piirkond 3 PK 726+00 - 737+50 vaheline ala, kus turba paksus on samuti suur (enamasti 2...4 m), kuid turba looduslik veesisaldus mõnevõrra väiksem (enamasti 550...750%) kui piirkonnas 1. Samuti esineb ka siin turba ülaosas nn. kuivamiskoorik, kus veesisaldus on väiksem (450...550%). Piirkond 4 PK 737+50 - 744+50 vaheline ala (Epu-Kakerdi turbamaardla idaserv), kus turba paksus väheneb turbamaardla serva suunas (jäädes enamasti vahemikku 1...3 m) ja ka turba looduslik niiskus on väiksem kui piirkondades 1 ja 3 (enamasti 400...600%). Turba mehhaaniliste omaduste uurimiseks ja mass-stabiliseerimise laborikatsete jaoks võeti proovid kolmest piirkonnast - piirkondadest 1, 3 ja 4 (piirkonnas 2 turba paksus valdavalt <1 m). Proovid võeti igast piirkonnast ühe esindusliku (mis iseloomustab antud piirkonna turvast) puuraugu juurest: Piirkond 1 - PA111 Piirkond 3 - PA118 Piirkond 4 - PA124 Välitöö tehti objektil ajavahemikul 11.04 – 28.04.2016 a. Turba mehaaniliste omaduste uurimise laborikatsete jaoks võeti eelnimetatud kolmest puuraugust kokku 29 rikkumata struktuuriga turba proovi (monoliiti). Iga turba monoliidi juurest võeti kaks (vahetult monoliidi pealt ja alt) veesisalduse proovi. Kokku võeti monoliitide juurest 60 veesisalduse proovi. Proovide võtmiseks kasutati puurmasinat GM65GTT ja spetsiaalset proovurit rikkumata struktuuriga proovide võtmiseks (sisediameeter 97 mm). Esimese sammuna määrati, kasutades monoliitide juurest võetud veesisalduse proove, rikkumata struktuuriga turbaproovide veesisaldused. Samuti määrati kõigi monoliitproovide mahukaal ning viiel proovil ka kuumutuskadu (u) ja pH. Seejärel valiti proovide hulgast välja 10 rikkumata struktuuriga proovi turba kokkusurutavusnäitajate (kompressiooniteim) määramiseks ja 10 proovi turba ühetelgse survetugevuse määramiseks. Proovid valiti välja põhimõttel, et turba kokkusurutavus- ja tugevusomaduste katsetamisel laboris oleks esindatud nii väikese GL15096-III 01 Tekst.docx 4 Ehitusgeoloogiline uuring  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 (400...600%), keskmise (600...800%) kui suure (800-1000 %) veesisaldusega proovid. Turba omaduste uurimise laborikatsete üksiktulemused on toodud lisas 2. Turba tugevusomaduste määramiseks looduslikus massiivis (in situ) tehti põhitee uuringupuuraukude juurde, kust võeti proovid turba omaduste laboriuuringuks (PA 111, 118 ja 124) ja turbaalale osaliselt jääva juurdepääsutee (Objekt 6) uuringupuuraukude juurde tiivikkatsed (samm 200 m). Katsete tegemiseks kasutati seadet Geonor H-70, tiiviku mõõdud 75,8x151,5 mm. Katsed tehti vastavalt seadme kasutusjuhendis toodud metoodikale. Tiivikkatsega määratud nihketugevuse väärtused on toodud lisas 1.1. Turba omaduste uurimise laborikatsete ja tiivikkatsete üldistatud tulemused on toodud peatükis 4. Lisaks tehti käsipuuriga täiendavad puuraugud (L1-L18) turba paksuse määramiseks vajumis- ja stabiilsusarvutuste ristlõigete kohtades, et paremini iseloomustada turba paksuse muutumist projekteeritava tee all põiksuunas. Need andmed on toodud lisas 1.2 Mass-stabiliseerimise katsete jaoks võeti iga eelnimetatud puuraugu juurest kogu turbakihi ulatuses ühtlane proov. Proovi võtmiseks kasutati lööksüdamikpuuri. Proovid koguti puuraukude kaupa 20 liitristesse plastiknõudesse, mis suleti pealt õhukindlalt ja toimetati seejärel laborisse. Ühest puuraugust võetud proov segati enne katsete tegemist laboris läbi üheks ühtlaseks prooviks, saades nii kokku 3 proovi (iga piirkonna kohta üks proov). Proovid katsetati mass-stabiliseerimise sideainekoguste määramiseks vastavalt EuroSoilStab Design Guide 2002-le. Laborikatsete metoodika ja katsete tulemused on toodud laboriaruandes (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Mnt. 2, Võõbu-Mäo. Mass-stabiliseerimine. Segud. Teimimisandmed 07RP-16-7 (GL15096), Tallinn 2016). Selgitused katseprogrammi kohta ja kokkuvõtvad katsete tulemused on toodud peatükis 5. 4. Loodusliku turba omadused Teostatud laborikatsete üksiktulemused on toodud lisas 2 ja tiivikkatsetega saadud turba nihketugevuse üksikväärtused on toodud lisas 1.1. Turba füüsikalised omadused teostatud laborikatsete põhjal on kokkuvõtvalt toodud tabelis 1. Tabel 1. Loodusliku turba füüsikalised omadused puuraukudest PA 111, 118 ja 124 võetud proovide laboriteimide põhjal. Lisaks turba lateraalsele muutumisele, mille põhjal jagati vaadeldav turbalõik PK 705+00 – 744+50 neljaks erinevaks piirkonnaks (vt. seletuskirja punkt 3) saab suurema paksusega (>2,5 m) turba esinemise piirkondades eristada vertikaalselt kolme alakihti - ülaosa nn. murenemiskoorik, selle all vähem lagunenud turvas ja alumise osa rohkem lagunenud turvas. Veesisalduse graafikutel väljendub turba vertikaalsuunaline muutumine (vähem lagunenud turba üleminek rohkem lagunenud turbaks) turba veesisalduse üldises suurenemises sügavuse suunas (lisa 1.1). Selget piiri veesisalduse järgi nende alakihtide vahel, nagu ka visuaalselt, välja ei tulnud. GL15096-III 01 Tekst.docx 5 Ehitusgeoloogiline uuring  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 Erinevate turba alakihtide esinemine tuleb paremini välja konsolidatsioonimooduli (cv) ja filtratsioonimooduli (k) vertikaalse muutumise graafikutel (vt. graafik 1). Ülaosa vähem lagunenud turba cv väärtused olid vahemikus 3,8…28 m2/aasta ja k väärtused vahemikus 36…197 *10-10 m/sek ning neid iseloomustab suurem hajumine, allosa rohkem lagunenud turba cv väärtused olid 3,3…13,9 m2/aasta ja k väärtused 31…94 *10-10 m/sek. Graafik 1. Konsolidatsioonimooduli cv (m2/aasta) ja filtratsioonimooduli k (10-10 m/sek) vertikaalsuunaline muutumine turbakihis. Tiivikkatsel mõõdetud dreenimata nihketugevuse (Cfv) väärtused olid ülaosa vähem lagunenud turbal 4…25 kPa (keskmine 12,6 kPa) ja allosa rohkem lagunenud turbal 4…14 kPa (keskmine 9,5 kPa). Laboris turba proovikehadega tehtud ühetelgse surve katsetel saadi vähem lagunenud turba dreenimata nihketugevuseks purunemisel (cuf) 10…20,5 kPa ja alumisel rohkem lagunenud turbal 1,5…6 kPa. Tee stabiilsusarvutustes kasutatava dreenimata nihketugevuse väärtuse määramisel tuleb lisaks tiivikkatsetel ja ühetelgse surve katsetel mõõdetud tulemustele arvestada ka Võõbu katselõigu ja varasemate analoogsete projektide kogemustega. Turba kokkusurutavuse iseloomustamiseks koostati veesisalduse (wn) ja kompressiooniindeksi (cc) vahelised sõltuvusgraafikud. Graafikutel eristati ülemist vähem lagunenud turvast ja alumist rohkem lagunenud turvast. Samuti toodi graafikutel ära Tallinn-Tartu maantee projekteeritava GL15096-III 01 Tekst.docx 6 Ehitusgeoloogiline uuring  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 Kose-Võõbu lõigu uuringute ja Võõbu katselõigu uuringute käigus määratud turba cc ja wn vahelise sõltuvuse graafikud (graafik 2). Graafik 2. Veesisalduse (wn) ja kompressiooniindeksi (cc) vahelised sõltuvusgraafikud. 5. Turba stabiliseerimine sideainetega 5.1. Eelnevad turba mass-stabiliseerimise uuringud ja sideaine retseptide valimine käesolevas uuringus teostatavate laborikatsete jaoks Tellija tehnilise kirjelduse järgi tuli igalt turbaalalt (pikem kui 200m ning sügavam kui 1m) võtta turbaproovid mass-stabiliseerimise katsetuste jaoks ja katsetada need EuroSoilStab Design Guide 2002 a. järgselt. Turba stabiliseerimise laborikatsetes tuli kasutada sideainena vähemalt ühel juhul tsementi (mis võis sisaldada lisandina liiva või sõelmeid) ja kahel juhul erinevas vahekorras tsemendist ja põlevkivituhast koosnevat komposiitsideainet. Tsemendi kasutamisel liiva või sõelmete lisamise osas konsulteeriti stabiliseerimistöid teostava ettevõttega. Saadud info põhjal saab liiva ja sõelmeid kasutada selliselt, et enne turba stabiliseerimist laotatakse liiv või sõelmed eelnevalt turba pinnale ja stabiliseerimistöö käigus liiv või sõelmed segunevad stabiliseeritava materjaliga. Läbi stabiliseerimisseadme sideaine doseerimissüsteemi ei ole liiva ja sõelmeid võimalik pumbata. Kuid sellise tehnoloogia puhul oleks liiva ja sõelmete segunemine stabiliseeritavas materjalis ebaühtlane (lisandid seguneks valdavalt stabiliseeritava massi ülaosaga). Seetõttu kokkuleppel tellijaga liiva ja sõelmeid stabiliseerimiskatsetes lisandina ei kasutatud, vaid katsed tehti ainult tsement sideainega. Komposiitsideaine koostises kasutati keevkihikatla tuhka (fluidizied bed ash), mis on Eesti Energialt saadud info põhjal ainuke tuha liik, mille suurtes kogustes väljamiseks ja transpordiks saavad tulevikus olema tehnoloogilised võimalused. Keevkihikatla tuha tähistamiseks on edaspidi GL15096-III 01 Tekst.docx 7 Ehitusgeoloogiline uuring  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 kasutatud ka lühendit ASH3, sama lühendit on kasutatud keevkihikatla tuha tähistamiseks ka Ramboll Eesti AS poolt teostatud varasemates uuringutes. Tsemendina kasutati normaaltsementi CEM I 42,5 N. Edaspidi kasutatakse ka tähistust CE. Tsemendi hind (koos transpordiga) saadi AS Kunda Nordic Tsemendilt, põlevkivituha ASH3 hind (koos transpordiga) ja laborikatsetustes kasutatud põlevkivituhk ASH3 saadi Eesti Energia esindajalt (Arina Koroljova). Eelnevalt on käsitletava turbalõigu läheduses uurinud turba mass-stabiliseerimise võimalusi (laborikatsete ja prooviväljakul teostatud katsetustega) ja sobilikke seguretsepte Ramboll Eesti AS (aastatel 2007-2016). Laboris ja katseväljakul katsetati turba stabiliseerimiseks erinevas koguses tsementi või põlevkivituhka ja komposiitsideainet, mis koosnes erinevates vahekordades põlevkivituhast ja tsemendist. Ramboll Eesti AS uuringus kasutati Eesti Energiast saadud kolme erinevat põlevkivituhka - tsükloni tuhka, keevkihikatla tuhka (ASH3) ja elektrifiltri tuhka ja kahte erinevat AS Kunda Nordic Cement tsementi - portlandtsementi CEM I 42,5 N ja teetsement HRB 32,5 E. Ramboll Eesti AS katsete tulemusel selgus, et sideainena ainult teetsemendi või keevkihi tuha (ASH3) kasutamine annab võrreldes portlandtsemendi kasutamisega märkimisväärselt kehvemaid tulemusi – saavutatakse ca 2 korda väiksem survetugevus kui ainult portlandtsemendiga valmistatud proovikehadel. Seetõttu jäeti järgnevast analüüsist välja ainult teetsemendist või ASH3 tuhast koosnevad sideained. Samuti jäeti edasisest analüüsist kõrvale Ramboll Eesti katsete tulemused, kus komposiitsideaine koostises kasutati muud tuhka kui keevkihi katla tuhk (ASH3), sest need ei ole edaspidi stabiliseerimistöödeks vajalikes suurtes kogustes kättesaadavad. Laborikatsete tulemused, kus kasutati komposiitsideainet, mis koosnes erinevas vahekorras tsemendist ja põlevkivi keevkihikatla tuhast (ASH3) on toodud tabelis 2. Rohelisega värviga on tähistatud sideaineretseptid, mille puhul katsetati mitut proovi ja mis saavutasid 28 päevaga vajaliku nihketugevuse (keskmine >50 kPa). 28 päeva tugevust kasutati indikaatorina, kuna mõningate uurijate andmetel peegeldab selle aja jooksul saavutatud tugevus usaldusväärselt ehitustöö käigus teostataval turba stabiliseerimisel saavutatavat lõpptugevust. Odavaim (11 EUR turba 1 m3 stabiliseerimiseks) sideaineretsept, mis tagab stabiliseeritud turba vajaliku nihketugevuse on CE70 kg/m3 + ASH3 200 kg/m3 (28 p. keskmine dreenimata nihketugevus cu = 53,3 kPa). Tabel 2. Tsemendist ja põlevkivi keevkihikatla tuhast komposiitsideainega stabiliseeritud proovikehade dreenimata nihketugevused ja sideaine maksumused GL15096-III 01 Tekst.docx 8 Ehitusgeoloogiline uuring  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 * - sideaine kogus ühe kuupmeetri turba stabiliseerimiseks ** - sideaine maksumus ühe kuupmeetri turba stabiliseerimiseks. Tsement CEM I 42,5 N - 85 EUR/t (hind koos transpordiga, Kunda Nordic Tsement AS, 2016 a.). Põlevkivi keevkihikatla tuhk ASH3 - 25 EUR/t (hind koos transpordiga, Eesti Energia AS, 2016 a.) Laborikatsete tulemused, kus kasutati sideainena ainult tsementi on toodud tabelis 3. Tabelist nähtub, et stabiliseeritud turba vajaliku nihketugevuse (~50 kPa) saavutamiseks, on tuginedes laborikatsetele, vajalik suhteliselt suur kogus tsementi – 250 kg turba m3 kohta, mis muudab tehnoloogia kulukaks. Kuid Ramboll Eesti poolt katseväljakul tehtud katsetused (tabel 4) näitasid, et nihketugevus 50 kPa saavutati ka väiksema tsemendi hulgaga – 150 ja 200 kg/m3 kohta. Nendest väiksema tsemendi kogusega (150 kg tsementi turba 1 m3 kohta) retsepti sideaine maksumus (12,8 EUR turba 1 m3 stabiliseerimiseks) on võrreldavas suurusjärgus odavaima komposiitsideaine (CE+ASH3) maksumusega. Tabel 3. Tsemendiga stabiliseeritud proovikehade dreenimata nihketugevused ja sideaine maksumused * - sideaine kogus ühe kuupmeetri turba stabiliseerimiseks ** - sideaine maksumus ühe kuupmeetri turba stabiliseerimiseks. Tsement CEM I 42,5 N - 85 EUR/t (hind koos transpordiga, Kunda Nordic Tsement AS, 2016 a.). Põlevkivi keevkihikatla tuhk ASH3 - 25 EUR/t (hind koos transpordiga, Eesti Energia AS, 2016 a.) Tabel 4. Mass-stabiliseerimise katseväljakul mõõdetud stabiliseeritud turba keskmised nihketugevused määratuna penetratsioonikatsetega (column penetration soundings) 2009. ja 2015. aastal. Katseväljakul keevkihikatla põlevkivituhka ASH3 ei saadud kasutada, sest turba stabiliseerimitöö tegemise ajal puudusid Eesti Energial tehnilised võimalused keevkihikatla tuha väljastamiseks. GL15096-III 01 Tekst.docx 9 Ehitusgeoloogiline uuring  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 Lähtudes Ramboll Eesti uuringutulemustest, katsetatud sideainete maksumustest ja projekti tehnilisest kirjeldusest valiti koostöös tellijaga (Maanteeamet) ja projekti geotehnika eksperdiga (Seppo Rämo, Pohjatekniikka Oy) välja käesoleva uuringu käigus turba stabiliseerimiseks katsetatavad sideainete retseptid. Käesoleva töö laborikatsetega kontrolliti üle Rambolli uuringu väiksema maksumusega sideainete retseptid (CE 70+ASH3 200, CE 200, CE 150) ja uuriti lisaks kahte tsemendist ja põlevkivi tuha segust koosnevat retsepti, mille puhul mõlemal juhul on vähendatud tsemendi kogust ja seeläbi ka sideaine maksumust. Katsetatavate sideainete retseptid ja katsete arvud on toodud tabelis 5. Segudest CE 70+ASH3 200, CE 200 ja CE 150 tehti vähem proove, sest neid oli varasemalt juba uuritud ja käesolevate katsetega sooviti täiendavalt üle kontrollida nende sideainete koguste sobilikkust. Tsemendi puhul kontrolliti lisaks odavaimale retseptile (CE 150) ka maksumuselt järgnevat retsepti (CE 200), sest retseptiga CE 150 jäi laborikatsega saadud nihketugevus oluliselt väiksemaks vajalikust nihketugevusest ja välikatsel mõõdetud nihketugevus ületas miinimum väärtust ainult 10 %. Tabel 5. Sideaine kogused CE 70 + CE 60 + CE 50 + CE 200 CE 150 (kg) 1 m3 turba ASH3 200 ASH3 200 ASH3 250 stabiliseerimiseks Sideaine 11,0 10,1 10,5 17,0 12,8 maksumus 1m³ turba kohta (EUR)* Kivinemisaeg 28d 90d 28d 90d 28d 90d 28d 90d 28d 90d (päeva) Katsete arv (UCS) proov/piirkond 1 1 2 2 2 2 1 1 1 proov/piirkond 3 1 2 2 2 2 1 1 1 proov/piirkond 4 1 2 2 2 2 1 1 1 UCS – ühetelgne survetugevus GL15096-III 01 Tekst.docx 10 Ehitusgeoloogiline uuring  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 * - Portland CE - 85 EUR/t (hind koos transpordiga, Kunda Nordic Tsement AS, 2016 a.), ASH3 25 EUR/t (hind koos transpordiga, Eesti Energia AS, 2016 a.) 5.2 Katsete tulemused Komposiitsideainega stabiliseeritud proovikehad. Kõigi kolme erinevas vahekorras tsemendist ja põlevkivituhast koosneva komposiitsideainega stabiliseeritud turba proovikehade 28 päeva dreenimata nihketugevused olid sarnased (tabel 6), varieerudes vahemikus 28 kuni 48 kPa (erinevate retseptide keskmised 35,4; 37,7 ja 41,2 kPa). Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata, et kõige väiksem nihketugevus kõigi kolme retsepti puhul saadi piirkond 1 turbast valmistatud proovikehadel, kus turba veesisaldus oli kõige suurem (Tabel 7). Ramboll Eesti tehtud varasemas uuringus olid sideainega CE70+ASH3 200 stabiliseeritud proovikehade 28 p nihketugevused mõnevõrra suuremad - vahemikus 33,4 kuni 84,3 kPa (keskmine 53,3 kPa). 90 päeva tugevnenud proovikehade nihketugevused (tabel 6) olid 28 päeva tugevnenud proovikehadest ligikaudu 2 korda suuremad (mis on kooskõlas eriala kirjanduses tooduga) – dreenimata nihketugevused vahemikus 48 kuni 91,5 kPa (keskmised 74,1 ja 82,8 kPa) ja suurema veesisaldusega piirkond 1 turba proovid ei näidanud enam kõige väiksemaid nihketugevuse väärtusi (Tabel 7). Ramboll Eesti varasemas uuringus oli proovikehade tugevuse kasv samas suurusjärgus (~1,7 korda) – 90 päeva kivinenud proovikehade CE70 kg/m3 + ASH3 200 kg/m3 nihketugevused 61,3 kuni 135,3 kPa (keskmine 89,4 kPa). Tsemendiga stabiliseeritud proovikehad. 28 päeva kivistunud proovikehadel käesolevas töös (tabel 6) saavutatud keskmised nihketugevused (CE150 – 70 kPa ja CE200 – 95,3 kPa) olid ligikaudu kaks korda suuremad kui Ramboll Eesti varasema uuringu (tabel 3) laborikatsetega saadud tulemused (CE150 – 36 kPa ja CE200 – 46,1 kPa). Mõlema uuringu katsed näitasid, et 90 päeva kivistunud proovikehadel olulist tugevuse kasvu ei toimu (mis on kooskõlas erialases kirjanduses tooduga). Sarnaselt käesoleva uuringu komposiitsideainega stabiliseeritud proovidele oli ka tsemendiga stabiliseeritud proovidel kõige väiksem nihketugevus peale 28 päevast tugevnemist proovidel, kus oli kasutatud piirkonnast 1 võetud turvast, mis oli kõige suurema algse veesisaldusega (Tabel 7). Tabel 6. Põlevkivituhast ASH3 ja/või tsemendist sideainega stabiliseeritud turba proovikehade dreenimata nihketugevused ja sideaine maksumused. * - sideaine kogus ühe kuupmeetri turba stabiliseerimiseks ** - sideaine maksumus ühe kuupmeetri turba stabiliseerimiseks. Tsement CEM I 42,5 N - 85 EUR/t (hind koos transpordiga, Kunda Nordic Tsement AS, 2016 a.). Põlevkivi keevkihikatla tuhk - 25 EUR/t (hind koos transpordiga, Eesti Energia AS, 2016 a.) GL15096-III 01 Tekst.docx 11 Ehitusgeoloogiline uuring  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 Tabel 7. Põlevkivituhast ja/või tsemendist sideainega stabiliseeritud turba proovikehade dreenimata nihketugevused piirkonniti. Punane – piirkond 1, turba proovi veesisaldus wn=730%, roheline – piirkond 3, turba proovi veesisaldus wn=513%, sinine – piirkond 4, turba proovi veesisaldus wn=502%. 5.3 Järeldused ja soovitused Alltöövõtja GIB OÜ poolt teostatud Võõbu-Mäo teelõigu turbaalade mulde geotehnilised arvutused (Töö nr 2676. Geotehnilised arvutused. E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee GL15096-III 01 Tekst.docx 12 Ehitusgeoloogiline uuring  Mnt nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa; Võõbu – Mäo lõik km 68,0 – 85,0 Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 põhiprojekti mulde ehituse tehniliste alternatiivide geotehnilised arvutused, Tallinn, 2016 a.) näitasid, et projekteeritud muldkeha alla jääva stabiliseeritud turba vajalik dreenimata nihketugevus cu on 1:4 kaldega mulde nõlva puhul 27 kPa, 1:2 kaldega mulde nõlva puhul 30 kPa ja 1:2 nõlva puhul, mille jalamil on kraav, 35 kPa. Käesolev ja varasemad uuringud on näidanud, et stabiliseerimiseks ainult tsementsideaine kasutamine on suure maksumuse tõttu ebaotstarbekas. Turba stabiliseerimiseks sobib tsemendist ja põlevkivituhast koosnev komposiitsideaine. Käesolevas uuringus katsetatud komposiitsideaine retseptid võimaldavad laboriuuringute põhjal saavutada Võõbu-Mäo lõigul stabiliseeritaval turbal vajaliku dreenimata nihketugevuse. Kuna käesolevas töös katsetatud erinevate komposiitsideaine retseptidega saavutatud stabiliseeritud turba tugevus oluliselt ei erinenud, on soovitav valida kõige odavama maksumusega retsept – CE60 kg/m3 + ASH3 200 kg/m3. Kuna laboratoorsetes tingimustes stabiliseeritud turba proovikehade katsetamisel määratud omadused võivad, erineva tehnoloogia ja keskkonnatingimuste tõttu, oluliselt erineda reaalsetes looduslikes tingimustes teostatava turba stabiliseerimisel saadavatest turba omadustest, tuleb enne ehitustööd rajada katseväljak. Katseväljakul selgitatakse välja tegelikes looduslikes oludes saavutatavad stabiliseeritud turba mehaanilised omadused, vastavalt millele tuleb vajadusel korrigeerida projektlahendust. Katseväljak on soovitav rajada suure veesisaldusega (>700-750 %) turba leviku alale, sest suure veesialdusega turba tugevnemine oli stabiliseerimise järgses etapis kõige kesisem ning stabiliseerimitöö läbiviimiseks on suure veesisaldusega turba ala kõige raskemad tingimused. Katseväljakul tuleb hilisemas ehitustöös kasutatavate seadmetega teostada looduslikes tingimustes turba stabiliseerimine, mille käigus määratakse kindlaks stabiliseerimistöö täpne tehnoloogia ja tulemuste kontrolli meetodid. Katseväljakul tuleb lisaks käesoleva töö tulemusena soovitatud komposiitsideaine retseptile katsetada ka suurendatud ja vähendatud sideaine sisaldusega retsepte, et oleks tagatud tehniliselt sobiva ja maksumuselt optimaalseima sideaine retsepti kindlaksmääramine. GL15096-III 01 Tekst.docx 13 Ehitusgeoloogiline uuring  HANKELEPINGU nr 1-9/20/1046-1 MUUDATUS nr 1 Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1), registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida esindab Transpordiameti maanteehoiu teenistuse direktor Raido Randmaa ja AS GRK Infra, registrikoodiga 12579850, asukohaga Riia 142, 50411 Tartu ja GRK Infra Oy, registrikoodiga 0533768-1, asukohaga Jaakonkatu 2, 01620 Vantaa, Soome (edaspidi Töövõtja), mida ühiselt esindavad AS GRK Infra juhatuse liikmed Johanna Maria Katarina Korhonen ja Tarvi Kliimask vahel on sõlmitud 20.04.2020 töövõtuleping nr 1-9/20/1046-1 riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 lõigu ehitustöö tegemiseks(edaspidi Leping). Võttes arvesse, et: (i) Töövõtja kohustus lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ ja Novarc Group AS poolt teostatud töö nr. P15064-1265 (edaspidi Projekt). (ii) Projektis käsitletava põhimaantee alla jääb 8 erinevat turbaala lõiku, mis on omakorda jagatud eraldi lõikudeks vastavalt turbakihi paksusele. Kokku ületab tee ca 6500m pikkuse turbaala. (iii) Lepingu muutmise vajadus on tekkinud ettenägematute asjaolude esinemise tõttu. (iv) Riigihankedirektiivi 2014/24/EL preambula punkti 109 kohaselt mõistetakse ettenägematu asjaolu all asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikuks ettevalmistustöös ette näha, kusjuures arvesse tuleb võtta olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemus ja omadusi ning vastava valdkonna head tava. (v) Tellija on enne Lepingu sõlmimist tellinud uuringuid ning teostanud katseid, mille kohaselt pidanuks mass-stabiliseerimine olema alal Pk 673+00-682+75 ja 701+00- 705+25 sobiv tehnoloogia. Paraku ilmnes, et looduses käitub turvas teisiti kui laboritingimustes. Hankija poolt läbiviidud eeltöö on detailselt kirjeldatud käesoleva muudatuse lisas 1. Hankija peab tagama tasakaalu hanke ettevalmistamisele tehtavate kulutuste ja hangitavate ehitustööde maksumuse vahel. Hankija kaasas Pk 673+00- 682+75 ja 701+00-705+25 lahenduse väljatöötamisele eksperte, tellis analüüse ning katsetuste tegemise. Objektil katselõikude tegemine ei olnuks hanke ettevalmistamise (projekteerimise) käigus olnud võimalik (või oleks seotud väga suurete kuludega), projekteerimise ajal puudus alale juurdepääs ( ala oli kaetud metsaga ), seega oleks vastavale alale juurdepääsuks tegema lisatöid; samuti ei olnud mass-stabiliseerimiseks kasutatavat tehnikat Eestis saadaval, see oleks tulnud eraldi Soomest kohale tuua (eeldusel, et vastav tehnika oleks olnud projekteerimise ajal saadaval) ning see oleks läinud põhjendamatult kulukaks. Seega on Tellija hanke ettevalmistamisel (projekteerimisel) hoolsuskohustust nõuetekohaselt täitnud. (vi) Nihketugevus peab olema minimaalselt Cu=35kPa. (vii) Projekti kohaselt on objektil ette nähtud vahemikes PK 673 – 682+75 ja 701-705+25 teostada olemasoleva turbapinnase stabiliseerimine. Projektis ja Lepingu Loendites on arvestatud stabiliseerimistöödeks kasutada sideained CE (tsement CEM I) ja ASH3 (ehituslik põletatud põlevkivi – üldotstarbeline putsolaanne sideaine COM BS-CFBC, varasem nimi ASH3). Projektis ja Lepingu Loendites on arvestatud stabiliseerimistööde 1 1. jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.  läbiviimiseks retsepti kulunormiga CE (edaspidi tsement) 60kg ühe m3 turba kohta + ASH3 (edaspidi tuhk) kulunormiga 200kg/m3 turba kohta. Projektiga oli ette nähtud, et enne mass-stabiliseerimistöid tuleb rajada katseväljak (seletuskirja p 4.2.5): Kuna laboratoorsetes tingimustes stabiliseeritud turba proovikehade katsetamisel määratud omadused võivad, erineva tehnoloogia ja keskkonnatingimuste tõttu, oluliselt erineda reaalsetes looduslikes tingimustes teostatava turba stabiliseerimisel saadavatest turba omadustest, tuleb enne ehitustööd rajada katseväljak. Katseväljakul selgitatakse välja tegelikes looduslikes oludes saavutatavad stabiliseeritud turba mehaanilised omadused, vastavalt millele tuleb vajadusel korrigeerida projektlahendust. Katseväljak on soovitav rajada suure veesisaldusega (>700-750 %) turba leviku alale, sest suure veesisaldusega turba tugevnemine oli stabiliseerimise järgses etapis kõige kesisem ning stabiliseerimistöö läbiviimiseks on suure veesisaldusega turba ala kõige raskemad tingimused. Katseväljakul tuleb hilisemas ehitustöös kasutatavate seadmetega teostada looduslikes tingimustes turba stabiliseerimine, mille käigus määratakse kindlaks stabiliseerimistöö täpne tehnoloogia ja tulemuste kontrolli meetodid. Katseväljakul tuleb lisaks käesoleva töö tulemusena soovitatud komposiitsideaine retseptile katsetada ka suurendatud ja vähendatud sideaine sisaldusega retsepte, et oleks tagatud tehniliselt sobiva ja maksumusel optimaalseima sideaine retsepti kindlaksmääramine. (viii) Töövõtja on teinud katseväljakule katselõigud. Töövõtja on rajanud katselõigud projektse retseptiga ning retseptiga, kus on projektsega võrreldes suurendatud tsemendi sisaldust 120kg/m3-le. Täiendavalt on Töövõtja teostanud ka alternatiivsete retseptide katselõikude rajamist, kus tuha asemel on kasutatud erinevates kogustes liivasid. Katselõigud rajati kahes osas. Kõigepealt rajati projektse retsepti ja töövõtja pakutud kahe alternatiivse retsepti (tuha asemel kasutati liivpinnast - 300 kg 1m3 stabiliseeritava turbapinnase kohta ning ühel juhul suurendati ka tsemendi kogust 80 kg/m3) katselõigud. Kuivõrd 18.09.2020.a tehtud tiivikkatsete tulemuste järgi võis eeldada, et rajatud katselõikudelt nõutavad nihketugevust ei saavutata, otsustati 24.09.2020.a teha täiendavalt kohe ka katselõigud, suurendades tsemendi sisaldust 120kg/m3-ni. Töövõtja enda poolt pakutud alternatiivsetes retseptides (lisaks eelnevale kahele retseptile katsetati veel kolme retsepti, kus suurendati liiva osakaalu täiendavate– kasutati liivpinnast 400 kg, 500 kg ja 600 kg 1m3 stabiliseeritava turbapinnase kohta). Teostatud tiivikkatsete tulemused (esimeste katselõikude 56 päevased tulemused ning täiendavalt suurendatud tsemendisisaldusega rajatud teiste katselõikude 28 päevased tulemused) näitasid, et projektne retsept ei ole saavutanud 56 päevaga teetööde tehnilise kirjelduse eritingimustes nõutud nihketugevuse väärtust Cu=35kPa. Alternatiivsed (liivaga) retseptidest mitte ükski ei saavutanud nõutud tugevust ning need, mis saavutasid nõutava nihketugevuse (keskmise väärtuse), ei ole ühtlased - esineb kohti, mis on nõrgemad, kui ette nähtud minimaalne nõutud nihketugevuse väärtus 35kPa. Suurendatud tsemendisisaldusega tuhaga retsept saavutas küll nõutud tugevuse, kuid katselõiku tehes sai selgeks, et tehnoloogiliselt ei ole võimalik juba stabiliseeritud osa peale 24h möödudes liikuda, nagu nõuab tööde tehnoloogia (risti teed segatakse ühe tööpäevaga 5m laiune riba, mille pealt tehakse tööd juba järgmisel päeval järgmise riba stabiliseerimiseks). Toimub kruuspinnase vajumine, geotekstiili purunemine ja juba  stabiliseeritud turba külgpidine väljasurumine ning segunemine ka koormamiseks paigaldatud kruusaga. Seega oleks sellise retseptiga tööd tehes vaja iga järgmise etapi segamiseks oodata mitmed päevad ning see omakorda tähendaks tööde lõpu edasi lükkamist ca 1 aasta võrra. Seda täheldati ka kõigi teiste katselõikude osas, kuid tuhaga retseptide korral toimusid deformatsioonid aluses kõige kiiremini. Lisaks on kõik teostatud katsete tulemused näidanud, et ka suurendatud tsemendisisaldusega retseptiga katsetulemused on äärmiselt ebaühtlased - 7 päeva pärast tehtud mõõtmistulemuste väärtus varieerub 12-54kPa, 14 päeva pärast tehtud mõõtmistulemused on vahemikus 16-95kPa, 28 päeva pärast tehtud mõõtmistulemused on vahemikus 50-98kPa. Katselõikude katsetuste tegija IPT Projektijuhtimine OÜ on selle retseptiga katselõigu kohta leidnud oma 14.10.2020 a. aruandes, et „Tiivikkatseid tehes tundus, et turbasse olid väljakul V moodustunud tugevad tsemendi- ja tuhaklombid, sideaine ei olnud ühtlaselt segunenud.“ Seega näitavad katsetulemused, et ka suurendatud tsemendisisaldusega tuhaga retsepti puhul ei saavutata mulde alla ühtlast alust ning seetõttu on tõenäoline, et tulevikus tekivad erineva suurusega vajumid. Eelnevast tulenevalt on tuvastatud, et alal PK 673+00-682+75 ja 701+00-705+25 mass- stabiliseerimise teostamine antud tingimustel ei ole võimalik, kuna tööde tehnoloogia ei võimalda objektil esineva turbapinnase korral saavutada projektijärgset nõuetekohast ja kvaliteetset töö lõpptulemust (sh geotekstiiliga eraldatud mass-stabiliseeritud kiht kruuspinnasest) ning seeläbi seab ohtu kogu konstruktsiooni vastupidavuse ekspluatatsioonis. (ix) Eelkirjeldatud asjaolude tõttu ei saa alal PK 673+00-682+75 ja 701+00-705+25 lähtuda Projektis toodust ning Projekti muudetakse nii, et Projektiga ettenähtud turba mass- stabiliseerimine alal PK 673+00-682+75 ja 701+00-705+25 asendatakse massivahetusega (turvas eemaldatakse ja teostatakse täide vastavalt projektile (turbalõikude lahendus)) - alal PK 673+00-682+75 ja 701+00-705+25 asendatakse tüüp 2B tüübiga 2A vastavalt Projekti seletuskirja punktis 3.4.2 toodule. Arvestades, et projektsel alal puudub võimalus turba täiendavaks ladustamiseks, tuleb turvas ladustada mujale. Turvas viiakse osaliselt mujale Tartu maantee tee maa-alale ja osaliselt erakinnistule, mille omanikuga on sõlmitud vastav kokkulepe. Vastavalt maapõueseadusele tuleb selleks taotleda kaevise võõrandamise luba ja tasuda kaevise võõrandamise tasu. (x) Riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkti 4 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. (xi) Käesoleva muudatusega ei muudeta lepingu olemust, kuivõrd lepingu esemeks oleva töö olemus ei muutu – hankelepingu esemeks jääb Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 lõigu ehitustööde teostamine. Muudatuse tulemusena teostab Töövõtja ühe töö osa teistsuguse tehnoloogiaga – kasutatakse muudel turbaaladel ette nähtud projektset ristprofiili tüüpi 2A, mille kohaselt turvas kaevatakse välja ja asendatakse täitematerjalidega, pealmine konstruktsioon jääb muutmata ja ehitatakse välja vastvalt Projektile. Üldise olemuse  muutmise all tuleks mõista midagi enamat, kui teatud tee osas konstruktsiooni alla jääva osa lahenduse muutmist (kusjuures tee konstruktsioon ehitatakse vastavalt Projektile). Samuti ei põhjusta lepingu olemuse muutmist käesolev muudatus koosmõjus varasemalt teostatud muudatustega, kuivõrd varasemad muudatused on seotud eelkõige vastavalt lepingule toimunud mahtude korrigeerimisega ning muudeti Puiatu ökodukti kaarte materjali (teras asendati raudbetooniga). (xii) Seoses alal PK 673+00-682+75 ja 701+00-705+25 mass-stabiliseerimise asendamine massivahetusega suurenevad järgnevate tööde mahud: turba kaevandamine, muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest. Turba kaevandamise osas ei saa käesolevas muudatuses lähtuda kululoendis toodud hinnast, kuna turba kaevandamine toimub suuremas kaevandamissügavuses, mis tähendab suuremaid kulusid, lisaks tuleb turvas ära vedada, samuti on ladustamiskohtades vaja teha täiendavaid töid ning tasuda kaasnevad keskkonnatasud. Lisaks tuleb teostada muldkeha ehitamine juurdeveetavast kõvapinnasest, millist tööd kululoendis ei sisaldu. Töövõtja esitas turba kaevandamise ja muldkeha ehitamise juurdeveetavast kõvapinnasest kohta hinnapakkumuse. (xiii) Seoses käesoleva muudatusega jäävad ära järgmised tööd: Artikkel Makseartikli nimetus Parameetrid Ühik Maht Ühikhind Maksumus Mass-stabiliseerimine m³ 198 730 4,35 864 475,50 Sideaine CE 60kg/m3 t 11 924 88,44 1 054 558,56 koos transpordiga Sideaine ASH3 t 39 746 0,40 15 898,40 200kg/m3 koos transpordiga 30402d Muldkeha ehitamine k>0,5m/ööp m³ 27 699 11,03 305 519,97 juurdeveetavast täitematerjalist 150, h=50 (vastavalt rtüüpristlõikele) Turbaaladel põhiteel. Kokku 2 240 452,43 Juurde tulevad järgmised tööd: 30105a Turba kaevandamine M3 181 573 6,27 1 138 462,71 PK 673+00 kuni PK 682+75 30105b Turba kaevandamine M3 84 358 7,57 638 590,06 PK 701+00 kuni PK 705+25 30402h Muldkeha ehitamine M3 193 433 13,75 2 659 703,75 juurdeveetavast kõvapinnasest (täitematerjal turba asendamiseks) 30401e Muldkeha ehitamine kohalikust M3 44 800 1,03 46 144,00 pinnasest Turba kaevandamine Turba tonni 4 250,00 1,27 5 397,50 PK 673+00 kuni PK 682+75 võõrandamine keskkonnatasu 50 000 m3 Turba kaevandamine Turba tonni 7170,43 1,27 9 106,45 PK 701+00 kuni PK 705+25 võõrandamine keskkonnatasu 84 358 m3 Kokku 4 497 404,47 Seega muudatuse väärtus kokku on 2 256 952,04 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 451 390,41 eurot, kokku 2 708 342,45 eurot. See on 5,31 % hankelepingu algsest maksumusest. Lähtudes eeltoodust lepivad Tellija ja Töövõtja kokku alljärgnevas: 1. Muuta Lepingu lisa h Loendid ning asendada käesoleva lisatud Loenditega. 2. Muuta Projekti käesoleva muudatuse preambula punktis (ix) toodud viisil. 3. Lepingu muudatus jõustub selle allkirjastamisest Tellija ja Töövõtja poolt. Tellija: Töövõtja: /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Lisad: 1. Hankija poolt läbiviidud eeltööst. 2. Lepingu lisa h Loendid.  Themis Christophidou Directorate-General for Regional and Urban Policy Bruxelles/Brussel 1049, Belgium Ours 09.10.2024 no 11.1-8/24/2342-1 Dear Ms Christophidou, I am contacting you regarding a suspected infringement in a project funded by the Cohesion Fund. We are seeking the European Commission's opinion on the measure being implemented. We want to clarify that the current investigation and the alleged infringement are not connected to the procedure mentioned in Article 145 of Regulation (EU) No 1303/2013 of the European Parliament and of the Council (CPR). Rather, due to disagreements between the Managing Authority and the audit authority, as a Member State, we would like to prevent the procedure outlined in Article 145 of the CPR. Namely, during the project audit, the audit authority found that the Transport Authority (hereinafter the beneficiary) did not comply with the national public procurement law when amending the procurement contract related to project No 2014-2020.10.01.20-0051 ‘Construction of Võõbu- Mäo road section of State Road No 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa’. Specifically, the contract foresees replacing the peat mass stabilisation technology1 with peat mass replacement2. The beneficiary and the contractor drew up a written agreement on the above-mentioned amendment to amend the public procurement contract (Annex 1), citing clause 4 of subsection 1 of § 123 of the Public Procurement Act as the legal basis for the amendment. 1. The Managing Authority finds that the amendment of the public procurement contract was allowed. Pursuant to clause 4 of subsection 1 of § 123 of the Public Procurement Act, the contracting authority or entity has the right to modify a public procurement contract without carrying out new public procurement where the modification is caused by circumstances unforeseeable to a diligent contracting authority or entity where the overall nature of the public procurement contract is not 1 Mass stabilisation is a method of reinforcing weak soils. Mass stabilisation involves mixing a suitable amount of dry or wet binder through the soil being improved. A single binder or a mixture of several binders can be used for stabilisation. The main binders used are cement, lime, fly ash, and slag. 2 Mass replacement – excavation of peat and replacement with mineral soil Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 altered and the value of any modification does not exceed 50 per cent of the original value of the public procurement contract. With the above provision, Article 72 par. (1) point (c) of Directive 2014/24/EU of the European Parliament and of the Council has been adopted into national public procurement law, according to which contracts and framework agreements may be modified without a new procurement procedure in accordance with this Directive in any of the following cases: (i) the need for modification has been brought about by circumstances which a diligent contracting authority could not foresee; (ii) the modification does not alter the overall nature of the contract; (iii) any increase in price is not higher than 50 % of the value of the original contract or framework agreement. Where several successive modifications are made, that limitation shall apply to the value of each modification. Such consecutive modifications shall not be aimed at circumventing this Directive. In paragraph 4.2 of the important observation of the audit final report No CF-199/2023, the auditors found that the replacement of mass stabilisation by mass replacement is not an unforeseeable circumstance for a diligent contracting authority and therefore, the amendment to the public procurement contract in question cannot be classified under clause 1 of subsection 4 of § 123 of the Public Procurement Act. As a Managing Authority, we believe that the audit authority interprets the term 'diligent contracting authority' in an excessively rigid manner. After reviewing the case and the beneficiary's explanations and evidence, we believe that the beneficiary took all necessary steps, including preparatory work, studies, and tests, before publishing the procurement notice to ensure that the use of mass stabilisation technology in the planned works was feasible. This demonstrates that the contracting authority diligently prepared for the procurement. As a result, the failure to use this technology during the contract performance was unforeseeable for the contracting authority. Among other things, prior to the procurement, the beneficiary commissioned a geological survey from Reaalprojekt OÜ (job No. GL15096, Annex 2), which contained the following observations and recommendations in section 5.3: ‘The present and previous studies have shown that the use of cement binders alone for stabilisation is impractical due to the high cost. A composite binder of cement and oil shale ash is suitable for peat stabilisation.’ ‘Based on laboratory studies, the composite binder formulations tested in this study will achieve the required undrained shear strength of the stabilised peat in the Võõbu-Mäo section.’ ‘The properties of laboratory-stabilised peat samples may differ significantly from those stabilised under actual natural conditions due to different technologies and environmental factors. Therefore, it is necessary to establish a test field before carrying out construction work.’ ‘The test field will be used to determine the mechanical properties of the stabilised peat that can be achieved in actual natural conditions, and the design solution will be adjusted accordingly if necessary.’ ‘At the test site, peat stabilisation must be carried out under natural conditions using the equipment that will be used in subsequent construction work. This will help determine the exact technology of the stabilisation work and the methods for monitoring the results.’ ‘In addition to the composite binder formulation recommended in this study, the test field should also evaluate formulations with increased and reduced binder content to determine the technically suitable and cost-optimal binder formulation.’ The study's findings have led the audit authority to determine that ‘one of the goals of the test site was to investigate the behaviour of stabilised peat under natural conditions, in addition to studying the composition of the mass-stabilisation mixture. I.e., whether or not mass stabilisation is an appropriate technology for natural conditions in problem areas. It is evident from the preceding text that the researcher has cautioned that peat may exhibit different behaviour in nature than in the laboratory. Consequently, it was uncertain whether mass stabilisation would be effective in the natural conditions of the problem areas, requiring the construction of a test field. The results of the field tests also showed that laboratory tests do not provide complete certainty. In addition, the auditors believe that the use of different mixtures in the testing should have clearly indicated to the beneficiary that any mixture might not be suitable and that the technology needs to be replaced. The beneficiary disagrees with the audit authority’s position and has explained that: ‘The purpose of setting up the test field was not to verify the results of laboratory tests, but to refine the composition of the pre-determined mixture’. It is incorrect to state in the draft audit report that studies and experiments showed that peat may behave differently in nature than in laboratory conditions and that, therefore, a test field had to be built before the construction works to determine the suitability of the technology foreseen in the project under natural conditions and, if necessary, to adjust the design. The study clearly states the purpose for which a test field had to be constructed before mass stabilisation works were carried out (clause 5.3): At the test site, peat stabilisation must be carried out under natural conditions using the equipment that will be used in subsequent construction work. This will help determine the exact technology of the stabilisation work and the methods for monitoring the results. In addition to the composite binder formulation recommended from this study, the test field should also evaluate formulations with increased and reduced binder content to determine the technically suitable and cost-optimal binder formulation. Based on what was described above, it is clear that the test field was not established to confirm the laboratory results or assess the technology's suitability under natural conditions. Instead, its purpose was to improve the predetermined mixture composition’. We have contacted the author of the study mentioned above, Reaalprojekt OÜ, to seek clarification on whether the study's results indicate that mass stabilisation technology is feasible in the specified areas and conditions (i.e., the required shear strength can be achieved) and if only the formulations need refinement through testing. Alternatively, we need to understand whether the study's conclusions imply the need for the contracting authority to establish a test field to verify the suitability of mass stabilisation technology and to specify specific suitable formulations, among other things. The author of the study replied: ‘In our study, laboratory tests showed that the necessary strength can be achieved through stabilisation. The stabilisability of peat binders was confirmed in a test field conducted by Ramboll Eesti, and practical experience from Finland and other places also demonstrates that stabilisation is feasible. The idea of the test field was to refine the number and choice of binders using technology that will be used in future construction work in the actual natural conditions.’ ‘We believe that the audit authority has misinterpreted the findings and suggestions of the study conducted by Reaalprojekt OÜ. As a result, they incorrectly concluded that the beneficiary should have known that the mass stabilisation technology could fail, making it not unforeseeable for the beneficiary.’ Moreover, the beneficiary has not solely relied on the Reaalprojekt OÜ study. The beneficiary further explained that the results of studies commissioned by the Technical Regulatory Authority have been considered, along with Finland and Sweden's 30 years of experience as similar countries in using mass stabilisation technology. In addition, the use of mass stabilisation technology has been tested in Estonia in the framework of the LIFE+ OSAMAT project on the Simuna-Vaiatu road, where the use of mass stabilisation technology proved to be feasible. Based on the information provided, the beneficiary acted as a diligent contracting authority in preparing the procurement process. This included utilising mass stabilisation technology when it was deemed feasible. The beneficiary was certain that the use of mass stabilisation technology was suitable. As a diligent contracting authority, it was unforeseeable for them that this technology could not be used. Therefore, they were allowed to amend the public procurement contract to replace mass stabilisation technology with peat mass replacement under clause 4 of subsection 1 of § 123 of the Public Procurement Act. We hereby request your opinion on the admissibility of the above amendment to the public procurement contract in the light of Article 72 par. (1) point (c) of Directive 2014/24/EU of the European Parliament and of the Council. Based on the situation described above, do you agree that the contract amendment was caused by an unforeseen situation for which a diligent contracting authority could not have been prepared, and therefore permissible under Article 72 par. (1) point (c) of Directive 2014/24/EU of the European Parliament and of the Council? If the answer to the previous question is no, we believe that the 25% financial correction rate outlined in point 2.3(23) of the European Commission Decision No C(2019) 3452 of 14 May 2019, which establishes guidelines for determining financial corrections for Union-funded expenses in the event of violations of public procurement rules (referred to as 'the EC guidelines'), would be excessive considering the circumstances of the case and potential financial impact. 2. Given the nature and complexity of the infringement and the potential financial impact, applying a financial correction rate higher than 5% would not be proportionate in the case of an infringement. Pursuant to Article 143(2) of Regulation (EU) No 1303/2013 of the European Parliament and of the Council (CPR), when detecting irregularities, The Member States shall take into account the nature and gravity of the irregularities and shall apply a proportionate correction. The European Court of Justice has also underlined this principle in its judgment of 8.6.2023 ANAS, C- 545/21 (paragraph 49), which held that, in order to determine the financial correction to be applied, Member States shall carry out a case-by-case assessment in accordance with the principle of proportionality, taking into account, inter alia, the nature and gravity of the irregularities found and their financial impact on the fund concerned. The Court of Justice has also noted in the same judgment (point 45) that the EC guidelines are not binding on the Member States. In addition, The European Court of Justice has made recently a judgment of 4.10.2024 Obshtina Svishtov, C-175/23 (paragraph 33-34), which states that while it is open to the Commission and the Member States to rely on a scale of flat-rate correction rates, the fact remains that determining the final amount of the correction to be applied necessarily involves conducting an individualised and detailed examination, taking into account all of the characteristics of the irregularity found in relation to the elements taken into consideration for the establishment of that scale and which are liable to justify the application of an increased or, on the contrary, a reduced correction. Court of Justice concludes that as a rule, the amount of a financial correction must not be determined automatically on the sole basis of a pre-established scale of flat-rate correction rates. In the court proceedings mentioned above, the European Commission has stated that while the EC guidelines outline particular types of irregularities and the corresponding financial correction rates, the Commission is not bound by these rates and may choose to deviate from them based on the specific circumstances of each case. We believe that this situation does not constitute a typical contract modification, as it is not caused by factors within the contractor's or the contracting authority's control but rather by natural conditions beyond human influence. In this case, it is important to consider that the contracting authority has made reasonable efforts to ensure that the work to be procured (in this case, the use of peat mass stabilisation technology) is feasible and appropriate under the given natural conditions before preparing the procurement. Hence, the infringement is not as severe as an unauthorised amendment of the public procurement contract resulting from the contracting authority's failure to exercise due diligence and uncertainty about the feasibility of fulfilling the public procurement contract (such as extending the deadline for work performance due to normal weather conditions). Therefore, the 25% financial correction stated in the general rule is not proportional to the infringement. We also believe that a 25% financial correction would not be proportionate, considering the potential financial impact of the infringement. As a result of replacing the peat mass stabilisation technology with peat mass replacement as stipulated in the contract, the contract price increased by EUR 2,256,952.04. This represents 5.31% of the initial contract value of €42,540,000. Although it is unknown what the tenders would have been worth if the contracting authority had allowed for changes to the contract in the tender documents, we believe that the price difference for such tenders should generally not exceed 5%. This means that a 5% financial correction would be fair. If you do not agree that the modification of the contract was permissible under the circumstances and you consider that a financial correction is nevertheless necessary in the present case, do you accept the above reasoning and, in accordance with Art. 143(2) of Regulation (EU) No. 1303/2013 (CPR) of the European Parliament and of the Council, our arguments as a Member State to apply a financial correction rate of 5% to this infringement? Best regards, Mr. Urmo Merila Head of Managing Authority Deputy Director General State Shared Service Centre (Managing Authority) Phone: +372 663 1863 www.rtk.ee [email protected] Annexes: 1. Modification of public contract (not translated) 2. Job No GL15096 (study) (not translated)