OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 21.10.2024 kehtiv kuni 31.12.2024 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus Refox Ehitus OÜ Võidu tn 1-6, Karksi-Nuia linn 24.10.2024 nr 11.2-27/24/1345 69103 Viljandi maakond OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 meetme „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus) raames otsuse Refox Ehitus OÜ (registrikood 14999711, edaspidi toetuse saaja) projekti „Ettevõtte käivitamine ja uute töökohtade loomine“ (nr 2014-2020.5.01.20-2044, edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 24 p-ga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine, mistõttu tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, kohaldab projektis makstud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 18 294,13 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 5, § 22 lg 3 p 5, § 45 lg 1 p 1 ja 3, § 48 lg-d 1, 4 ja 8, § 49 lg-d 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 23 lg 1, meetme määruse § 22 lg 7, § 29 lg 1, § 30 ja rakendusüksuse 18.12.2020 taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-27/1469 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Asjaolud ja õiguslikud alused 1.1 Rikkumise asjaolud Rakendusüksus tegi 18.12.2020 taotluse rahuldamise otsuse, millega rahuldati Refox Ehitus OÜ taotlus projekti „Ettevõtte käivitamine ja uute töökohtade loomine“ elluviimiseks. Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.01.2021 – 31.12.2021 ning projekti kogumaksumus 18 757,86 eurot, millest toetus moodustab 15 000,00 eurot ja omafinantseering 3 757,86 eurot. Rakendusüksus maksis projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemus- ja väljundinäitajate saavutamiseks toetust summas 14 629,17 eurot. Projekti raames kasutatud vahendite abikõlblikuks kogumaksumuseks on 18 294,13 eurot, millest omafinantseering 3 664,96 eurot ja toetus 14 629,17 eurot. Välja maksmata toetuse summa on 370,83 eurot. Otsuse p-s 10.3 on sätestatud järgmised projekti tulemusena saavutatavad tulemus- ja väljundinäitajad: Projekti tulemused ja väljundid Algväärtus Sihttase projekti alguses projekti lõpuks Töökohtade arv, mis tasustatakse vähemalt 50% 0 4 statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise brutopalgaga hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust üheks aastaks (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 703,50 €) Töökohtade arv, mis tasustatakse vähemalt 50% 0 4 statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise brutopalgaga projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 703,50 €) Taotleja müügitulu projekti abikõlblikkuse perioodile 0 182 000 järgneva teise majandusaasta lõpuks 2022 I kvartalis olid tööjõumaksud 8 248,84 eurot ning maksustatav käive oli 22 255,70 eurot, II kvartalis olid tööjõumaksud 4 869,16 eurot ja maksustatav käive 30 342,49 eurot, III kvartalis olid tööjõumaksud 1 283,81 eurot ja maksustatav käive 7 330,35 eurot ning IV kvartalis olid tööjõumaksud 28,20 eurot ja maksustav käive 1 983,51 eurot. Ettevõttel oli 3 töötajat. 2023 majandusaasta aruande kohaselt ettevõttel tegevus puudus. Toetuse saaja on kinnitanud, et ka 2024. aastal ettevõtte ei ole tegutsev. Aasta 2023 I kvartalist alates ei ole ettevõttel olnud maksustavat käivet, töötajaid ning puuduvad andmed ettevõtte tegevuse kohta. Rakendusüksus algatas 23.08.2024 järelevalvemenetluse, paludes toetuse saajal esitada andmed ettevõtte senise tegevuse kohta alates 2023. aastast, andmed ettevõtte hetkeseisu kohta (sh töötajate, seadmete kasutuse, finantsseisu jms) ning andmed selle kohta, kuidas on planeeritud edasi tegutseda. Alates 11.08.2022 on toetuse saajal ka Maksu- ja Tolliameti ees maksuvõlg kokku summas 4584,14 eurot. Rahastamise otsuse järgi oli projekti järelaruande esitamise tähtaeg hiljemalt 30.01.2024. Toetuse saaja esitas järelaruande, kuid puuduste tõttu järelaruandes, ei olnud rakendusüksusel võimalik järelaruannet kinnitada. 1.2 Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja on rakendusüksuse küsimustele ettevõtte senise toimimise ja edasiste plaanide kohta vastanud: „Seoses ülikiirete hinnatõusudega jäid järjest ära planeeritud objektid, kuna tellijad jäid pigem ootavale seisukohale, selle asemel et ehitada ebamõistlike hindade juures. Möödunud Covidi laine ja järsult tekkinud materjalide puudus ning hind (puit, metall) määrasid kohati üsna palju kas inimesed ehitavad või remondivad kohe või ootavad hindade rahunemist.“ „Endiselt ettevõttes majandustegevust ei toimu. Jätkuvalt tasun isiklikest vahenditest ettevõtte laenumakseid, et firma laenukoormusest vabastada ja uuesti tegevus käivitada.“ Lähtuvalt eeltoodust tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, loeb projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikuks täies mahus summas 18 294,13 eurot ning nõuab tagasi toetuse summas 14 629,17 eurot. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus STS § 24 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. Meetme määruse § 26 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks. Meetme määruse § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks aidata kasvupotentsiaaliga ja jätkusuutlikke alustavaid ettevõtjaid. Sama määruse § 29 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama järgmised projekti tulemusnäitajad: hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust algaval esimesel aastal on toetuse saajal vähemalt kuus töötajat ja teisel aastal vähemalt seitse töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks 1. juuliks Statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (p 1) ning projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 182 000 eurot (p 3). Antud kohustused on meetme määruse § 4 lg 1 p-s 1 defineeritud ka kui ettevõtte kasvupotentsiaal. Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2021 – 31.12.2021, siis perioodil jaanuar 2022 kuni detsember 2023 peaks toetuse saajal rahastamise otsuse järgi olema vähemalt neli töötajat ning 2023. aasta müügitulu olema vähemalt 182 000 eurot. Vastavalt meetme määrusele oleks nõuetekohase brutotöötasu suurus ühe töötaja osas pidanud olema vähemalt 703,50 eurot. Brutopalga kogukulu (arvestades kohustusaluse perioodi pikkusega, st 24 kuud) oleks rahastamise otsuse kohaselt olema suurusjärgus 67 536 eurot (703,50 eurot x 24 kuud x 4 töökohta = 67 536 eurot). Toetuse saaja tööjõukulu alates 2022. aasta on olnud ligikaudu 24 946 eurot, mis jääb alla rahastamise otsuses sätestatud tingimustele. Rakendusüksusele esitatud pangakontode väljavõtetelt nähtub, et vahemikus jaanuar 2022 kuni aprill 2022 on töötasu makstud kolmele töötajale ning vahemikus mai 2022 kuni september 2022 on töötasu makstud ühele töötajale. Otsuse p 10.3 sätestab täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel. Avalikest andmebaasidest on näha, et aasta 2023 I kvartalist alates ei ole ettevõttel majandustegevust olnud, samuti puuduvad töötajaid. Seega on jäänud täies mahus täitmata projektis ja meetmes sätestatud väljundi- ja tulemusnäitajad, vajalikud töökohad on loomata, müügitulu puudub ning lähtudes andmetest kogumis, puudub ettevõttel igasugune majandustegevus. Sellest tulenevalt võib eeldada, et ettevõte ei ole enam toimiv ning projekti jääb ellu viimata. Ainuüksi projekti taotluses olnud investeeringute teostamine ei tähenda toetusraha sihtotstarbelist kasutamist, kuna teostatud investeeringute eesmärk pole mitte lihtsalt investeeringute teostamine vaid ka projektis kavandatud tegevuste elluviimine, st ettevõtte jätkusuutlik ning kasvupotentsiaaliga tegutsemine. Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja suutlikkust maksta vähemalt neljale töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi starditoetuse. Meetme määruse § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest, et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise, sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel. Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele. Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. Toetuse saaja ei ole taganud otsuses kohustusena määratletud kasvupotentsiaali täitmise ega meetme määruses kehtestatud jätkusuutliku ettevõtja kohustusi, saavutamaks projektis kavandatud tulemuste täitmise, mis on toetuse andmise peamiseks eesmärgiks. Toetuse saaja on selgitanud, et äritegevuse peatumine on põhjustatud COVID-19 pandeemiast. Terviseameti veebilehe1 andmetel sai COVID-19 viiruse levik alguse Wuhani linnast Hiinas 2019. aasta detsembris ja põhjustas mõne kuuga ülemaailmse pandeemia. Kuigi võlaõigusseaduse § 103 sätestab rikkumise vabandatavuse, siis õiguskirjanduses on selgitatud, et mitte igasugust kohustuse täitmist takistavat objektiivset asjaolu, mis võlasuhte tekkimisel ei olnud ettenähtav, ei saa lugeda veel vääramatuks jõuks. Avaliku võimu seatud piirangud on reeglina ettenähtavad, nendega peab saama lepingu sõlmimisel arvestada ja seega ei ole ka selliste takistuste puhul tegemist vääramatu jõuga. Ootamatult kehtestatud piirang avalikult võimult (nt karantiin või majandussanktsioon) võib siiski olla vaadeldav vääramatu jõuna ja seega välistada võlgniku vastutuse kohustuse rikkumise eest. Vabandatavus vabastab vastutusest kohustuse täitmise eest üksnes aja eest, millal vääramatu jõud või selle tagajärjed kohustuse täitmist reaalselt takistasid. Sel juhul on kohustuste täitmisega viivitamine vabandatav vääramatu jõu vahetu mõjuperioodi jooksul ning mõistliku aja jooksul pärast vahetu mõju lõppu, mis kulub vääramatu jõu tagajärgede ületamiseks. COVID-19 pandeemia näol oli kindlasti vähemalt mingi perioodi jooksul tegemist tavapärase äririski realiseerimisega ning mingi ajaperioodi kohta saaks ka aktsepteerida, et COVID-19 pandeemiast tulenev kujutab endast n.ö vääramatut jõudu, kuid ka vääramatu jõu puhul peab arvestama, et selle mõju ei ole kestvalt absoluutne. Sama on ka kõikide muude mõjutustega. Ehitusmaterjalide hindade kallinemise näol on tegemist tavapärase äririski realiseerumisega. Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja rikkunud talle STS § 24 p 1, meetme määruse § 29 lg 1 ja taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust, tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 100% STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna tulemuste saavutamine (või muu kõrvaltingimus) on toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse saamise eeltingimuse täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel STS § 45 lg 1 punkti 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lg 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg-s 1 täpsustatakse, millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele, et kulu peab olema põhjendatud, tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud niivõrd, kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust. STS § 22 lg 3 p 3 kohaselt tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks, kui kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita. Otsuse p 12.10 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus käesoleva määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Kuna konkreetsel juhul on projekti tulemus- ja väljundinäitajad täies ulatuses saavutamata, siis on põhjendatud toetus täielikult tagasi nõuda. Lähtudes HMS § 66 lg 2 p-dest 1 ja 3 ja § 67 lg 4 p-dest 2 ja 3 ning otsuse p-s 10.3 seatud tingimusest, mille kohaselt projekti tulemus- ja väljundinäitajate mittetäitmisel on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda, ei saa toetuse saajal olla tekkinud õigustatud ootust otsuse kehtima jäämise ja toetuse tagasi nõudmata jätmise osas. Kuivõrd toetuse taotluse rahuldamise otsus on käsitletav kõrvaltingimusega haldusaktina, mis seab haldusakti adressaadile kõrvaltingimuseks järgida täpselt otsusest tulenevaid kohustusi, peab haldusakti adressaadile eelkõige HMS § 66 lg 2 p-st 3 ja HMS § 67 lg 4 p-st 3 tulenevalt olema ettenähtav haldusakti kõrvaltingimuse rikkumise korral haldusaktiga saadava hüve äravõtmine/vähendamine. Viimasest tulenevalt ei saa toetuse saaja tugineda usalduse kaitsele, täpsemalt õiguspärase ootuse kaitsele. Kuivõrd esinevad HMS § 66 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud asjaolud, siis on põhjendatud lähtuvalt HMS § 66 lg-st 3 otsuse kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt ja välja makstud toetuse täies ulatuses tagasinõudmine. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikuks täies mahus summas 18 294,13 eurot, millest toetus moodustab 14 629,17 eurot ja omafinantseering 3 664,96 eurot ning tunnistab taotluse rahuldamise otsuse STS § 47 lg 3 kohaselt kehtetuks. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Lähtuvalt HMS § 40 lg-st 1 edastab rakendusüksus 27.09.2024 toetuse saajale struktuurifondide infosüsteemi kaudu projektile koostatava taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mille kohta ootab tagasisidet hiljemalt 11.10.2024. 2.1 Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja esitas omapoolse arvamuse finantskorrektsiooni otsuse eelnõule 09.10.2024. „Eelnõus on kirjas, nagu oleks ettevõtte tegevuse peatumine tingitud vaid Covidist ja äririskina võetavast hinnatõusust. Kordagi ei ole hinnatõusu juures mainitud selle tegelikku põhjust, mida olen varasemalt ise selgitanud. See äkiline hinnatõus oli konkreetselt seotud Ukraina sõja algusega (puidu ja metallitoodete tarne peatumine Venemaalt) ja seda ei saa käsitleda lihtsalt tavalise hinnatõusuna, mida peaks iga äri juures arvestama. Seda äkilist hinnatõusu ei olnud võimalik mitte mingil moel ette näha. Tellimuste äralangemise tingis siiski sõjast mõjutatud ebanormaalse hinnatõusu ja Covidi koosmõjul. Ettevõte käivitus esimesel aastal ootuspäraselt ja kõik kulges plaanitult, kuni algas Ukraina sõda ja toimus äkiline hindade tõus ja defitsiit ehitusmaterjalide osas. Tellimuste äralangemise järel äripartneri tegevuse lõpetamine ettevõtte kasuks, tekitas niigi halvale olukorrale veel lisaprobleeme. Pean ebaõiglaseks eelnõus kirjeldatud tagasinõuet.“ 2.2 Rakendusüksuse seisukoht Ettevõtte ebaõnnestumine on majanduskeskkonnas normaalne ettevõtja risk, mille ettevõtja ise võtab. Euroopa statistika kohaselt ebaõnnestub 65% alustavatest ettevõtetest esimese kümne tegutsemisaasta jooksul. Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.01.2021 – 31.12.2021 ning COVID-19 viirus sai alguse Hiinas 2019. aasta detsembris. 2020. aasta esimeses pooles oli Eestis seatud piirangud ning juba ka teada, et pandeemia võib kesta pikemalt. Seega ei jää COVID-19 viirusest tulenevate piirangute seadmine abikõlblikkuse perioodi ning viirusest tuleneda võivad äririskid olid toetuse saajale juba teada. Ukraina sõja algust ning sellest tulenevat hinnatõusu ei saanud toetuse saaja ette näha ning rakendusüksus nõustub toetuse saajaga, et Ukraina sõjast tulenev langes suuresti kokku projekti elluviimise ning osalt ka tulemuste saavutamise perioodiga, kuid meetme määrus ei näe ette erisusi selleks puhuks, kui tulemus- ja väljundnäitajad jäävad väga suures ulatuses täitmata. Mis puudutab tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisega seonduvat rikkumist, siis siin tuleb paraku tõdeda, et rikkumisele kohaldatavat finantskorrektsiooni määra pole võimalik nende andmete alusel muuta ning selles osas jääb kehtima juba varem välja toodud järeldus. Toetuse saaja ei ole nüüd juba pea kahe aasta jooksul suutnud saavutada mitte mingisugust müügitulu ning pole olnud ka töötajaid. Praegusel hetkel on eelpoolkirjeldatud andmetele tuginedes võimalik jõuda hinnanguni, et toetuse saaja ei tegele aktiivse äritegevusega ning projekti osas vajalikud tulemused jäävadki saavutamata. Kuivõrd toetuse saaja ei ole saavutanud projekti tulemus-ja väljundinäitajate täieulatuslikku täitumist ning projekt on jäänud ellu viimata, siis ei ole Toetuse saaja toetust kasutanud sihtotstarbeliselt, mistõttu on saanud kahjustada Euroopa Liidu finantshuvid. Lähtuvalt eeltoodust jääb rakendusüksus otsuses eelnevalt väljatoodud seisukohtade juurde. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. tunnistada 18.12.2020 taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-27/1469 kehtetuks; 2. lugeda projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikuks summas 18 294,13 eurot, millest toetus moodustab 14 629,17 eurot ja omafinantseering 3 664,96 eurot; 3. nõuda tagasi käesoleva otsusega mitteabikõlblikuks loetud toetus summas 14 629,17 eurot; 4. toetuse saajal tuleb tagastatav toetus ja kogunenud intress kanda Rahandusministeeriumi pangakontole:  SEB Pank – EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või  Swedbank – EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või  Luminor Bank – EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) või  LHV Pank – EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082925 ning makse selgituseks märkida projekti number; 5. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 5 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8). Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksuse kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51). (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Ketlyn Pass 663 1914 [email protected]