Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 1-2/23/50 muutmine

KÄSKKIRI Tallinn 28.10.2024 nr 1-2/24/409 Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 1-2/23/50 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Keskkonnaministri 02.02.2023 käskkirjas nr 50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 1.1. käskkirja lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktiga 1.4 järgmises sõnastuses: „1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.“; 1.2. käskkirja lisa 1 punktid 6.8 ja 6.9 sõnastatakse järgmiselt: „6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, Kliimaministeerium.“; 1.3. käskkirja lisa 1 punkt 10.7 sõnastatakse järgmiselt: „10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a.“; 1.4. käskkirja lisa 1 punktis 11.2 asendatakse lauseosa "punktist 2j" lauseosaga "lõike 2 punktist j"; 1.5. käskkirja lisa 1 punktis 11.3. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“; 1.6. käskkirja lisa 1 punkt 13.6 sõnastatakse järgmiselt: „13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.“; 2. käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 02.02.2023. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister  K Ä S K K I R I Tallinn 02.02.2023 nr 1-2/23/50 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks (lisa 1). Kinnitan toetuse andmise mitteheas seisundis veekogumite tervendamise 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide K liima ministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, asekantsler Antti Tooming ja asekantsler Marku Lamp, õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond KINNITATUD 02.02.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/50 Lisa nr 1 Toetuse andmise tingimused mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks Reguleerimisala Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, rakenduskavaga kooskõlas olevas sekkumises „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine”, number 21.2.3.12. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-le 7. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Toetatav tegevus panustab Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel kehtestatud perioodi 2022–2027 veemajanduskavade eesmärkidesse, „Eesti 2035“ sihti „ Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne e lukeskkond“ ja mõõdikusse „Keskkonnatrendide indeks“. Toetatavad tegevused Toetatav tegevus on mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega . Riigiabi, sh vähese tähtsusega abi andmise analüüs tehakse rakendusüksuse poolt projekti raames enne iga objektiga seotud tegevuste tegemist. Riigiabi andmise või mitteandmise eest vastutab elluviija. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. Tulemused Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on paranenud veekogumite ökoloogiline seisund Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi mõistes. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine: Rakenduskava näitaja Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Aasta 2024 vahe sihttase 2029 sihttase Selgitav teave Väljundnäitaja Veekogumi tervendamiseks rakendatud tegevustega hõivatud pindala (ha) 0 Ei kohaldu Ei kohaldu 300 Projekti tegevustega hõivatud territooriumi pindala. Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded, projekti raames tehtav seire ja vajaduse korral riiklik seire. Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija Rakendusasutus on K liimami nisteerium. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus. Projekti juhtrühm Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatest. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. Projekti juhtrühma juhib Riigimetsa Majandamise Keskus, kui projekti elluviija. . Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 6. 8 . Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6. 9 . Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium . Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal. Tegevuste eelarve Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. Projekti kogueelarve on 4 705 882,00 eurot, millest toetus on 3 999 999,70 eurot ning riiklik kaasfinantseering 705 882,30 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023 aasta eelarve kehtestatakse 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks: mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks tehtavad otsesed kulud, muuhulgas uuringud ja maa soetamise kulud; seirega seotud kulud. riigilõivud; juriidilise nõustamise kulud ja notaritasud, mis on otseselt seotud korrastatud objektide tööga; teadusliku-, tehnilise-või finantsekspertiisi kulud; keskkonnamõju hindamise ja omanikujärelevalve kulud; kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otseste tegevustega seonduvate töövahendite soetamise kulud; arvutite/seadmete riist- ja tarkvara ostmise kulud, mis on otseselt seotud korrastatud objektide tööga; juhendmaterjalide koostamise kulud; struktuuritoetuse kasutamisega seotud teavitamise kulud; käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest, on abikõlblikud. Abikõlblikud ei ole: ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; üldkulud tegelike kulude alusel; kasutatud seadme ostmise kulud; paisjärvest sette eemaldamine, kui projektiga ei parandata kalade rändetingimusi ning kui see pole projekti eesmärgi täitmiseks vajalik ning kui seejuures setet ei võeta põllumajanduslikult või muul moel kasutusse. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; arve või muu raamatupidamisdokument; asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a Elluviija kohustused Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. Elluviija kaasab järvede tervendamiseks tehtavate tööde planeerimisel asjakohase teadlase. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. Tegevuste elluviimise seire Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. KINNITATUD 02.02.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/50 Lisa nr 2 Toetuse andmine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetuse määr, % Riikliku kaasfinantseeringu määr, % 4 705 882,00 4 705 882,00 4 705 882,00 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 705 882,30 Ühtekuuluvusfond 3 999 999,70 Toetus kokku 4 705 882,00 KOKKU: 4 705 882,00 Tegevuse nimetus: Väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.2022  31.12.2029 Programmi tegevus: mitteheas seisundis veekogumite tervendamine Veekogumi tervendamiseks rakendatud tegevustega hõivatud pindala (300 ha) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine koos projektis tehtavatest töödest avalikkuse teavitamise ja eeluuringute ja seirega 4 401 132,00 3 740 962,20 660 169,80 Otsene personalikulu 265 000,00 225 250,00 39 750,00 Ühtne määr 39 750,00 33 787,50 5 962,50 Kokku: 4 705 882,00 3 999 999,70 705 882,30 Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 50 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi Keskkonnaministri 02.02.2023 käskkirjas nr 50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“. Muudatusega täpsustatakse, et toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Eraldi tuuakse välja toetatavate tegevuste seos valdkondliku arengukavaga. Lisaks ajakohastatakse projekti rakendamisega seotud detaile. Muudatusega ei muudeta toetavaid tegevusi ega eelarvet. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709) ja õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri käskkirjas 02.02.2023 nr 50. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3 kohaselt vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised: 1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2. projekti põhjendatus; 3. projekti kuluefektiivsus; 4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info on toodud välja käskkirjade koostamise seletuskirjades. Käesoleva käskkirjade muudatusega need ei muutu. Täpsustame ainult, et seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonna valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni poolt kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel rakenduskavaga seotud vastava valdkonna strateegiline arengudokument ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti. Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. 1 Kliima, elurikkuse, kiirguse, maavarade ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse. Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti. Toetused on eraldatud riigi eelarvestrateegia keskkonnakaitse ja -kasutuse programmist, mille peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja inimesele. Programm lähtub strateegias esitatud eesmärgist saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke. Programmi tegevused panustavad ka arengustrateegia „Eesti 2035“ pikaajalisse sihti – kvaliteetne elukeskkond. Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi eelarvestrateegia 2023–2026 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning rakenduskavaga seotud vastava valdkonna strateegilisest arengudokumendist. Valikukriteeriumite 1. punkti juures projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel strateegiline dokument (projekt on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga 2030 suurendades Eesti riigi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks) ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav tegevus panustab Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel kehtestatud perioodi 2022–2027 veemajanduskavade eesmärkidesse, „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Projekt panustab „Eesti 2035“ mõõdikusse „Keskkonnatrendide indeks“. Nendeks näitajateks on pinnaveekogumite seisund (%) ja soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osatähtsus (%). Info sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuse registrisse (SFOSi).Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. Detailsete tegevuste ja eelarve kinnitamisel lähtub projekti juhtrühm alati iga kordselt eespool kirjeldatud valikukriteeriumitest. Käskkirjas täiendatakse antava toetuse kajastamist meetme nimekirjas, valikukriteeriume ja juhtrühma funktsiooni. Lisaks täpsustatakse, mida tuleb lõppmakse juures arvestada ning projekti elluviija peab esitama rakendusüksusele info kogu projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. Info esitatakse projekti elluviimisega seotud aastate lõikes ning infot ajakohastatakse vähemalt 2 korda aastas. 2 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirja muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas planeeritule. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Käskkiri on vajalik kehtestada tagasiulatuvalt, sest see tagab käskkirjas toodud eesmärkide asjakohase saavutamise õigetel alustel panustades valdkondlikku arengukavasse struktuuritoetuse rakendamise võimaldamiseks. Käskkirjal on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks, sest täpsustatakse eelkõige toetuse andmisel valdkondliku arengusuundade olukorda. Ilma seda täpsustust tagasiulatuvalt tegemata ei ole võimalik toetusi kasutada. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Sisulisi ettepanekuid ei laekunud. 3