Terje Kraanvelt
Kuusalu vallavalitsus
Mõisa tee 17 Meie: 07.04.2025 nr 7-2/24-0261-151-1
Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harju maakond
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected],
Koopia:
[email protected],
OÜ Kuusalu Soojus hinnataotluste menetlusest
Austatud Terje Kraanvelt
2024. a novembrist/detsembrist on Konkurentsiametis menetluses OÜ Kuusalu Soojus
taotlused:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramiseks vee-ettevõtja
tegevuspiirkondades Kuusalu vallas (ÜVVKS § 57 lg 1);
2) soojuse piirhinna kooskõlastamiseks Kuusalu ja Kolga võrgupiirkondades (KKütS § 9).
Menetluste käigus on toimunud tihe kirjavahetus ülaltoodud monopoolsete teenuste
(ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus, soojusvarustus kahes võrgupiirkonnas)
hinnakomponentide põhjendatuse kohta ning muude spetsiifiliste, sh tehniliste teenuse
osutamist puudutavate asjaolude selgitamiseks. Amet on muuhulgas esitanud OÜ-le Kuusalu
Soojus kirjalikult detailsed ja põhjalikud seisukohad eelnimetatud teenuste hindade
kujundamisel tuvastatud asjaolude kohta, mis ei ole võimaldanud otsust taotletud hindade/
piirhindade määramise/ kooskõlastamise kohta teha.
Samuti on ameti esindajad kohtunud (veebruaris 2025) OÜ Kuusalu Soojus ja Kuusalu
Vallavalitsuse esindajatega ning andnud ülevaate suuremat tähelepanu vajavatest kohtadest
ettevõtja monopoolsete teenuste hinnakujunduses. Muuhulgas oli kohtumisel võimalik tutvuda
ameti andmebaasi põhjal koostatud kulutasemete võrdlustega Kuusalu ettevõtja ja teiste Eesti
vee- ning soojusettevõtjate näitel1. Eelnev on oluline teave, sest konkurentsiseaduse (KonkS) §
15 tulenevalt on vee-ettevõtja/ soojusettevõtja näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga,
mis tähendab, et tal on tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub OÜ Kuusalu Soojus
kui monopoolse ettevõtja tarbijatel võimalus valida teist teenuse osutajat isegi juhul, kui
tema otsustus kulutusi piirata/ efektiivselt juhtida või mitte ning sellest tulenevalt hinda
tõsta või mitte, on tarbijatele vastuvõetamatu. OÜ Kuusalu Soojus turgu valitseva seisundi
tõttu on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid
1
Amet on kooskõlastanud soojuse piirhinna u 180-l võrgupiirkonnal, sh on võrreldavate võrgupiirkondade arv ligi 50 ning määranud
veeteenuse hinna 68 ettevõttel, sh on võrreldavate ettevõtete arv 18.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
(KKütS ja ÜVVKS lähtudes võib teenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja
põhjendatud tulukust).
Kohtumisel ettevõtja ja vallavalitsuse esindajatega tõstatus ka küsimus kohaliku omavalitsuse
informeeritusest valla soojus- ja vee-ettevõtja majanduslikust olukorrast ja varasemalt
Konkurentsiameti antud soovituste rakendamisest. Nimelt on amet aastate jooksul erinevates
menetlustes:
1) toonud korduvalt välja võrgupiirkonnas vee- ja soojusvarustuse tagamise teistest
sarnastest ettevõtjatest/ võrgupiirkondadest selgelt kõrgemal kulutasemel (mis viitab
ebaefektiivsele tegevuskulude juhtimisele),
2) kirjeldanud, kuidas olnuks/ oleks OÜ Kuusalu Soojusel lühi- ja pikemaajalises
perspektiivis soojusvarustuse püsikulude suurus ja struktuur muudetav (vt
allpool2):
- investeeringutega. Soojusettevõtjal on võimalik tootmistegevust automatiseerida.
Teostatavad investeeringud nt uutesse automaatikaseadmetesse, kaugjälgimisseadmete,
kaugloetavate soojusarvestite soetamisse/ parendamisse jm suurendavad kapitalikulu
ehk põhivara kulumit (ja tulukust ehk kasumit), kuid samal ajal tasakaalustuvad
tegevuskulud, kuna saavutatakse kõrgem tööviljakus ja suurem kuluefektiivsus seoses
väiksema tööaja- ja transpordikuluga tootmisseadmete töö jälgimisel ning avariidele
reageerimisel ja tarbijatelt andmete kogumisel ning nende töötlemisel.
- protsesside optimeerimise ja ümberkavandamisega. Amet peab silmas tegevuste
struktuuri ja juhtimissüsteemide radikaalset ümberkorraldamist, mis toob kaasa
tegevuskulude hüppelise vähenemise seeläbi, et kogu võrgupiirkonna soojuse tootmise,
jaotamise ja müügitegevus antakse üle mõnele teisele Harjumaal opereerivale
võrguettevõtjale, kellel on oluliselt suurem insenertehniline kompetents ja finantsiline
võimekus eelmises punktis kirjeldatud tehnoloogilisi ja infotehnoloogilisi muudatusi
teostada ja finantsiliselt rahastada. Paljusid võrgupiirkondi majandav ettevõtja suudab
konsolideeritult ja kõrgema kvaliteediga pakkuda mastaabiefektist tulenevalt oluliselt
väiksemat opereerimishinda (soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud kulud
tarbijale müüdava soojuse hinnas) võrreldes eraldiseisva ettevõtja võrgupiirkonnaga.
3) selgitanud, et nagu konkurentsitingimustes tegutsevad ettevõtted, peavad ka
regulatsiooni alla kuuluvad ettevõtted olema innovaatilised ja kaasa minema
valdkondlike arengutega. Ettevõtjal tuleb investeerida protsesside automatiseerimisse
ja digitaliseerimisse, mis peab kokkuvõttes eduka investeeringu puhul alandama nende
protsessidega seotud kulusid tervikuna ja kuluefektiivsust tõstma. Selliseid suundumusi
toetab Konkurentsiameti lähenemine, et ettevõtetel on vabad käed teha investeeringuid
oma (kulu)efektiivsuse tõstmisesse, mistõttu on ka õigustatud kuluefektiivsuse kasvu
taotlemine (automatiseerimisele läinud protsessi) püsikulude põhjendatuse hindamisel.
4) selgitanud, et saab üleminekuna võimaldada ettevõtjale mõistliku aja investeeringute
teostamiseks, oma tegevuse optimeerimiseks ja ümberkorraldamiseks, sh
tegevuskulude kuluefektiivsuse saavutamiseks (sh analüüsides ja hinnates vajadust anda
võrgupiirkonnas teenindamine üle mõnele teisele võrguettevõtjale, kellel on suurem
insenertehniline kompetents ja finantsiline võimekus tehnoloogilisi ja infotehnoloogilisi
muudatusi teostada ja finantsiliselt rahastada).
2
Vastavasisulisi tähelepanekuid/ nõuandeid on amet jaganud oma võrdlusandmebaasidele ja üle-Eestilise pikaajalise menetluspraktikale
tuginedes ka muudele ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele. Amet on näinud mitmeid olukordi, kus vastavate suuniste, ettepanekute järel
on reaalsed muutused ettevõtjate tegevuses toimunud, mis on kaasa toonud/ toomas tarbijatele nt oluliselt taskukohasema soojusvarustuse.
2 (4)
Seega on OÜ-l Kuusalu Soojus olnud mitmed aastad aega organiseerida oma tegevust
kuluefektiivsemaks, samuti analüüsida ja kaaluda (koostöös kohaliku omavalitsusega)
alternatiivina võrgupiirkonnas teenindamise üle andmist mõnele teisele võrguettevõtjale (kellel
on suurem insenertehniline kompetents ja finantsiline võimekus tehnoloogilisi ja
infotehnoloogilisi muudatusi teostada ja finantsiliselt rahastada). Veebruarikuus kohtumisel
ettevõtja ja vallavalitsuse esindajatega tuli muuhulgas tõdeda, et kulutasemete erinevus
võrreldavate ettevõtjatega ei ole 2025. aastaks aga mitte vähenenud, vaid oluliselt
suurenenud - sõltuvalt sektorist on erinevus võrreldavate ettevõtete/võrgupiirkondadega
1,5 kuni 2,7 korda. Kohaliku omavalitsuse esindajate seisukoht eeltoodu kohta ei olnud
kohtumisel selgesõnaline ja üheselt arusaadav, mis võis olla muuhulgas tingitud kohtumisel
saadud informatsiooni uudsusest.
Lisaks eelnevale on amet soojuse piirhinna menetluses soovinud ettevõtjalt informatsiooni
soojusmajanduse arengukava kohta, kuivõrd soojusvarustuse osas on kohalikul omavalitsusel
soojusmajanduse arendamiseks ja perspektiivsete suundade väljaselgitamiseks asjakohane
käsitleda kaugkütte arengut ja küsimusi valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse
arengukavas. Nimelt, kuna hetkel kehtiva Kuusalu valla Kuusalu ja Kolga
kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava 2015-2025 periood on lõppemas, on amet
küsinud ettevõtjalt, kas talle teadaolevalt on alustatud uue soojusmajanduse arengukava
koostamist (mis kajastaks nt ajakohastatud informatsiooni nt Kolga kaugküttevõrgu
arendamise perspektiivi kohta ja hinnangut kaugkütte jätkusuutlikkusele tulevikus) või millal
on plaanis sellega alustada. Amet on saanud eeltoodule vastuse, et 2024. aastal on Kuusalu
valla arendusjuhiga arutatud valla soojusmajanduse arengukava uuendamise vajadust
perioodiks 2025-2035 ning leitud, et uuendamisel on sisuline mõte olukorras, kus on ette näha
mingeid olulisi muutuseid (näiteks arvestavas mahus uute liitujate võimalus või muu oluline
muudatus). Lisaks on vastuses jagatud informatsiooni potentsiaalsete arenduste kohta ning
märgitud, et põhjust arengukava uuendamiseks on, kui mõni arendustest hakkab
realiseeruma. Samal ajal selgus ettevõtja vastusest küsimusele kas/ millal planeeritakse
teostada nt Kolga vp-s investeeringuid ebaefektiivsete katelde vahetuseks/ parendusteks ka, et
lähiaastatel see päevakorras ei ole, kuid tulevikus pigem kaalutaks väiksema hakkpuidu katla
lisamist (võib tähendada vajadust vahetada ühtlasi põlevkiviõli diiselkütuse vastu).
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 järgi rajaneb kohalik omavalitsus
(KOV) muuhulgas kohaliku elu küsimuste iseseisvale ja lõplikule otsustamisele ning
korraldamisele. KOKS § 6 lg 1 järgi on KOV-i ülesandeks korraldada vallas või linnas
muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust ning veevarustust ja kanalisatsiooni, kui need
ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Teadaolevalt ei ole Kuusalu valla
territooriumil veevarustuse ja kanalisatsiooni ning kaugkütte korraldamisega seotud ülesanded
antud kellegi teise kui Kuusalu Vallavalitsuse täita, kes on KOV-i territooriumil määranud vee–
ettevõtjaks ja valla territooriumil moodustatud kaugküttepiirkondade soojusega varustajaks
talle kuuluva ettevõtte OÜ Kuusalu Soojus. Ametile teadaolevalt on OÜ Kuusalu Soojus
majandusliku toimetulekuga seonduvad küsimused olnud arutlusel kohaliku omavalitsuse
volikogus (eelnevat on kajastatud ka kohalikus ajakirjanduses), kus on lahendusena kõlanud
taotletud hinnatõusude kinnitamine ameti poolt. Tähelepanuta on seejuures jäänud asjaolu, et
hinnamuutuste kooskõlastamisel on aluseks vastavates eriseadustes (ÜVVKS, KKütS)
sätestatu.
Eelpool toodust tulenevalt soovime Kuusalu Vallavalitsuselt vastuseid alljärgnevatele
küsimustele:
1) Millal on kavandatud ja orienteeruvalt valmib Kuusalu valla uus soojusmajanduse
arengukava? Kas on oodatav selles kajastada/ täiendada kaugküttesüsteemide kompleksset
tulevikuvaadet (2026. a-st 12 aastat), sh planeeritavad muudatused soojuse tootmisel
3 (4)
erinevatest kütustest3, efektiivse ja jätkusuutiku opereerimise asjaolud jms? Või kajastataks
muudatusi süsteemides peamiselt vaid uute klientide/ arenduste realiseerumise vaatest?
2) Milline on kohaliku omavalitsuse seisukoht ja kavandatud/ kavandamisel sammud,
meetmed, tagamaks soojusvarustuse (ja veeteenuse) osutamise jätkusuutlikkus ning
elutähtsa teenuse efektiivne, kvaliteetne ja tõrgeteta osutamine ka tulevikus, võttes arvesse
nii käesolevas kirjas kui ka varasemalt toimunud kohtumisel toodut.
Seega pöördub amet Kuusalu Vallavalitsuse poole, et juhtida tähelepanu vajadusele tagada
vastavalt KOKS § 6 lg 1 sätestatud kohustuse täitmiseks võimalike meetmete kaalumist. See
on vajalik tagamaks vee- ja kaugkütteteenuse osutamise jätkusuutlikkus ning elutähtsa teenuse
efektiivne, kvaliteetne ja tõrgeteta osutamine ka tulevikus, võttes arvesse kujunenud
hetkeolukorda ja tehes seda koostöös ettevõtjaga.
Konkurentsiamet ootab vastust eelpooltoodud küsimustele 21.04.2025.
Kui Kuusalu Vallavalitsus soovib Konkurentsiametiga antud küsimustes täiendavalt kohtuda,
palume sellest teavitada.
Muuhulgas on amet esitanud OÜ Kuusalu Soojusele päringu, mille kohaselt, lisaks ettevõtja
senistele selgitustele, tuleb OÜ-l Kuusalu Soojus esitada tegevuskava (koos ajalise mõõtmega),
milles oleks konkreetselt välja toodud:
1) tegevused, mis on vajalikud kuluefektiivsuse saavutamiseks,
2) kuidas neid tegevusi teostatakse,
3) ajakava nende tegevuste elluviimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Haab
regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja
Maarika Karelson
667 2574
[email protected]
3
Näiteks Kolga võrgupiirkonnas soojuse tootmises kavandatavad muudatused.
4 (4)