Seisukoha küsimine

Helen Manguse Teie 04.08.2022 nr 6-3/22/9074-6 Keskkonnaamet Keskkonnakorralduse büroo juhataja Meie 24.11.2022 nr KA.01-06/25-12 [email protected] [email protected] [email protected] Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu esitamine Austatud Helen Manguse Edastame seoses 15.03.2021 esitatud keskkonnaloa muutmise taotlusega T-KL/1005024-3 ja Keskkonnaameti poolt 04.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/9074-6 nõuetele vastavaks tunnistatud programmile Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu vastavalt KeHJS § 201 lg 1 seisukoha küsimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kottise Margus Loko juhatuse liige juhatuse liige Lisad: 1. Ojamaa KMH aruande eelnõu seisukoha küsimiseks.pdf 2. Lisa 1 joonised.zip 3. Lisa 2 keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega.zip 4. Lisa 3 hüdrogeoloogiline mudeldus.pdf 5. Lisa 4 üleujutuste mudeldus.pdf 6. Lisa 5 kaevanduse tehniliste lahenduste ekspertiis.pdf 7. Lisa 6 müra ja vibratsiooni hinnang.pdf Informatsiooniks: [email protected] Imre Aruoja 5683 8762 [email protected] VKG Kaevandused OÜ Telefon 334 2782 Registrikood 10854884 Järveküla tee 14 Faks 337 5044 E-post [email protected] 30328 Kohtla-Järve www.vkg.ee  taotletav laiendus hetkel kaevandatav mäeeraldis Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht aluskaart: Maa-amet 2021  taotletav laiendus hetkel kaevandatav mäeeraldis Joonis 2 Taotletud plokkide paiknemine aluskaart: Maa-amet 2021  taotletav ala Ojamaa kaevandus alt kaevandatud alad aktiivne mäeeraldis põlevkivimaardla Joonis 3 Põlevkivimaardlad ja kaevandused  taotletav kaevandusala geodeetilise märgi kaitsevöönd riigikaitselise ehitise piiranguvöönd elektripaigaldise kaitsevöönd Joonis 4 tehnorajatistest põhjustatud kitsendused aluskaart: Maa-amet 2021  taotletav ala Puurkaev KI TSENDUS_vesi_koond Eesvoolu kaitsevöönd Maaparandushoiuala Ranna või kalda ehituskeeluvöönd Ranna või kalda piiranguvöönd Ranna või kalda veekaitsevöönd Hoone ( ADS) Veehaarde sanitaarkaitseala / Puurkaevu hooldusala Joonis 5 veekaitselised kitsendused aluskaart: Maa-amet 2022  taotletav ala Ojamaa kaevandus Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (PVK 01) Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (PVK 02) Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 05a) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (PVK 07) Joonis 6 põhjaveekogumid  taotletav ala aktiivne mäeeraldis vääriselupaik mets põld muu lage rohumaa Joonis 7 maakatte tüübid aluskaart: Maa-amet 2021  taotletav ala aktiivne mäeeraldis Joonis 8 piirkond 1930. aastal aluskaart: Maa-amet 2021  Helen Manguse Teie 25.05.2022 nr 6-3/22/9074-2 Keskkonnaamet Meie 07.06.2022 nr 7-12/22/2504-2 Täiendavad ettepanekud Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse KMH programmi kohta Austatud proua Manguse Teavitasite Keskkonnaministeeriumi Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikustamisest. Keskkonnaministeerium on varasemalt kõnealuse KMH programmi eelnõu osas esitanud seisukoha 03.12.2021 kirjaga nr 7-15/21/6028-3. Ministeerium on tutvunud avalikul väljapanekul oleva KMH programmiga ning märgib alljärgnevat. KMH programmi peatükki 6.2 „Heited välisõhku, kliima“ on osaliselt ministeeriumi varasemate seisukohtade osas vastavalt täiendatud. Keskkonnaministeerium ei nõustu selgituses toodud väitega, et "Käesoleva mõjuhindamise eesmärk on otseselt kaevandusega seotud mõjude hindamine.". Juhime tähelepanu, et vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 31 lõike 2 kohaselt tuleb hinnata nii otsest kui ka kaudset olulist mõju keskkonnaelementidele, sh kliimale. Ministeerium on seisukohal, et otsene ja kaudne mõju kliimale tuleb siiski välja arvutada ja käsitleda seda aruandes pikemalt. Teeme ettepaneku KMH aruande koostamisel hinnata uuest mäeeraldisest põlevkivi kaevandamise mõju põhjaveekogumite seisundile sh hinnates põhjaveekaitse eesmärkide erandite rakendamist. Juhime tähelepanu, et KMH programmis ei ole üheselt mõistetavalt välja toodud, kes on KMH protsessis otsustaja ehk tegevusloa andja. Peatükis 10 (lk 50) on toodud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu, kus Keskkonnaameti kaasamise põhjuseks on toodud, et Keskkonnaamet on KMH protsessi järelevalvaja, keskkonnakaitset puudutavate õigusaktide peamine rakendusasutus. 2015. aastal jõustusid KeHJS suuremad muudatused sh sätted, mis puudutavad keskkonnamõju hindamise järelevalvajat. Palume programmi korrigeerida ja üheselt mõistetavalt välja tuua, kes on tegevusloa andja ehk otsustaja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Kristy Käärid, 626 0742, [email protected] Imre Bányász, 626 0719, [email protected] Kersti Türk, 626 2809, [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Kaupo Heinma Teie 07.06.2022 nr 7-12/22/2504-2 asekantsler Keskkonnaministeerium Meie 08.07.2022 nr KA.01-06/25-8 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Vastus Keskkonnaministeeriumi 07.06.2022 kirjaga nr 7-12/22/2504-2 esitatud täiendavatele ettepanekutele Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse KMH programmi kohta Austatud härra Heinma Esitame käesolevaga selgituse Keskkonnaministeeriumi 07.06.2022 kirjaga nr 7-12/22/2504-2 esitatud täiendavate ettepanekute arvesse võtmise kohta (täpsemalt vt lisa): 1. Peatükki 6.2 on täiendatud. KMH aruandes mil määral suurenevad kavandatava tegevuse elluviimisel kasvuhoonegaaside heitkogused. Kavandatava tegevuse mõju kliimale hinnatakse kuni väljatud põlevkivi rikastamiseni ja aheraine käitluseni. Rikastatud põlevkivi edasise kasutamisega kaasnev mõju kliimale sõltub oluliselt sellest, millises mahus ja millisel eesmärgil seda kasutatakse. Antud juhul kas põlevkiviõli või -keemia tootmiseks. Programmi on lisatud viited VKG OIL AS-le väljastatud keskkonnalubadele. 2. Programmi peatükke 6.1 ja 7.1.1 on täiendatud. 3. Programmi peatükkis 10 on Keskkonnaameti rolli parandatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kottise Margus Loko juhatuse liige juhatuse liige Lisa: KMH programm 2022 07 07.pdf Informatsiooniks: [email protected] Imre Aruoja 5683 8762 [email protected] VKG Kaevandused OÜ Telefon 334 2782 Registrikood 10854884 Järveküla tee 14 Faks 337 5044 E-post [email protected] 30328 Kohtla-Järve www.vkg.ee  Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu juuli 2022 juuli 2022 Töö nimetus: Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Töö number: 21067 Tellija: Osaühing VKG Kaevandused Juhtekspert: Karl Kupits Koostajad: Karl Kupits, Tuuli Vreimann, Mirjam Mehine Kontrollija: Madis Metsur, Karl Kupits Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT ........................ 8 3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ................................................................... 10 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................... 12 4.1 TEHNORAJATISTEST PÕHJUSTATUD KITSENDUSED .......................................................... 12 4.2 SOTSIAALNE KESKKOND ................................................................................................... 13 4.3 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 14 4.4 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ................................................................................ 15 4.5 PINNAVESI ......................................................................................................................... 18 4.6 MAASTIK ........................................................................................................................... 19 4.7 ELUSLOODUS .................................................................................................................... 19 4.8 LOODUSVARAD ................................................................................................................. 20 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................................................ 21 6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU............................................................ 32 6.1 VEEKESKKOND .................................................................................................................. 32 6.2 HEITED VÄLISÕHKU, KLIIMA ............................................................................................. 33 6.3 MÜRA JA VIBRATSIOON.................................................................................................... 34 6.4 VALGUS, SOOJUS JA KIIRGUS............................................................................................ 35 6.5 JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................... 35 6.6 MAAKASUTUS JA MAASTIK ............................................................................................... 36 6.7 MÕJU LOODUSVARADELE ................................................................................................ 36 6.8 INIMENE JA ASUSTATUD ALAD ......................................................................................... 36 6.9 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 37 6.10 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 37 6.11 KUMULATIIVNE MÕJU ....................................................................................................... 38 6.12 PIIRIÜLENE MÕJU .............................................................................................................. 38 6.13 PUISTANGU SÜTTIMISE RISK ............................................................................................. 38 7 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 40 7.1 VEEKESKKOND .................................................................................................................. 40 7.1.1 Mõju põhjaveele ................................................................................................ 40 7.1.2 Mõju pinnaveele ................................................................................................ 41 7.2 MÜRA JA VIBRATSIOON.................................................................................................... 44 7.3 MAAKASUTUS ................................................................................................................... 45 7. juuli 2022 2 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 7.4 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 46 7.5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS .......................................................................... 46 7.6 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ......................................................................................... 46 7.7 TEHNILINE TEOSTUS .......................................................................................................... 47 8 AJAKAVA................................................................................................................................ 48 9 ARENDAJA, JUHTEKSPERT JA EKSPERTRÜHM ......................................................... 49 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE JA ISIKUTE LOETELU ....................................................... 51 11 LAEKUNUD SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD ........................................................... 53 12 PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE .................................................................................. 71 12.1 AVALIKUSTAMISE KÄIGUS LAEKUNUD ETTEPANEKUD JA NENDEGA ARVESTAMINE ....... 71 12.2 AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL ........................................................................................ 72 12.2.1 Osalejate nimekiri ............................................................................................ 73 13 KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................. 75 Lisa 1 – joonised Joonis 1 – kavandatava tegevuse asukoht Joonis 2 – plokkide paiknemine Joonis 3 – põlevkivimaardlad ja kaevandused Joonis 4 – tehnorajatistest põhjendatud kitsendused Joonis 5 – veekaitselised kitsendused Joonis 6 – põhjaveekogumid Joonis 7 – maakattetüübid Joonis 8 – piirkond 1930. aastal Lisa 2 – ajakava Lisa 3 – asjaomaste asutuste seisukohad Lisa 4 – avalikustamise dokumendid 7. juuli 2022 3 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 1 SISSEJUHATUS Osaühing VKG Kaevandused esitas Keskkonnaametile 07.05.2019 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-055 muutmise taotluse (kirja number 12-2/19/341). Keskkonnaloa taotlust korrigeeriti lõplikult 15.03.2021 (kirja number DM-112149-11). Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa menetlusse ja algatas 22.04.2021 kirjaga nr DM- 112149-16 keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Osaühing VKG Kaevandused taotleb Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laiendamist Aidu ja Kohtla kaeveväljale ning Ojamaa uuringuväljale, mille tulemusel suureneks mäeeraldise pindala 279,16 ha võrra (lisa 1 joonis 1). Taotletava laiendamise tulemusena suureneks mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivne tarbevaru 10 091 tuhande tonni võrra. Lisaks taotleb Osaühing VKG Kaevandused Ojamaa põlevkivikaevandusele antud veeloa nr L.VV/3247881 ja jäätmeloa nr L.JÄ/332750 liitmist keskkonnaloaga nr KMIN- 055. Kuna kehtivale veeloale ja jäätmeloale kantud andmete muutmist käesoleva menetluse raames ei taotleta, ei kuulu liitmine KMH koosseisu. Ojamaa põlevkivikaevandusele on lisaks antud õhusaasteluba nr L.ÕV/325263. Osaühing VKG Kaevandused märkis esitatud taotluses, et sisuliselt ei ole välisõhuvaldkonnaga seotud käitise tegevuses muudatusi toimunud, kuid hetkel kehtiva õhusaasteloa versiooni väljastamisest alates on õhusaasteloa lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK projekt) koostamise aluseks olnud heitkoguste arvutamise määrusega kehtestatud metoodikad muutunud. Eelnevast tulenevalt taotleb Osaühing VKG Kaevandused õhusaasteloale nr L.ÕV/325263 kantud andmete muutmist ning antud õhusaasteloa liitmist keskkonnaloaga nr KMIN-055. Kuna õhuheitmete osas ei ole füüsikalisi muutusi plaanitud ja muutused on seotud üksnes arvutuskäikudega, ei kuulu õhusaasteloa liitmine KMH koosseisu. Keskkonnaamet algatas KMH tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1 ning § 6 lõike 1 punktile 28 mis sätestab KMH kohustuslikkuse künnisväärtused: 1 Alates taotluse esitamisest on vahepeal veeluba juba kaks korda muudetud ning seega on vaja hiljem loa menetlemise raames selle andmeid ajakohastada. Olulisi sisulisi muudatusi ei tehtud, vaid pikendati olmevee kaevu kasutusaega, viidi loanõuded vastavusse muudetud määrustega, ning parandati sõnastust põhjaveeseire teostamise kohta viitega seirekavale. 7. juuli 2022 4 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Põhjuseks on toodud asjaolu, et Kohtla kaeveväljal kaevandamist seni läbi viidud KMH- de käigus hinnatud ei ole. Otsuses on juhitud tähelepanu, et tuleb hinnata Kohtla kaevevälja liitmisega seonduvat kumulatiivset mõju, kuid ei ole vaja üle hinnata mõjusid, mis on juba varasemate KMHde käigus hinnatud. Tähelepanu tuleb pöörata muutunud olukorrale võrreldes varasemate KMHdega. Olemasoleva tegevusega põhjustatud mõju on hinnatud keskkonnamõju hindamisega: • OÜ VKG Aidu Oil poolt kavandatava Ojamaa põlevkivikaevanduse rajamise ja põlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. TPÜ Ökoloogia Instituut. Kirde-Eesti osakond. 2003. – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 16.06.2004 kirjaga nr 32-9-1/3970. • Ojamaa kaevanduse tehnokompleksi rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2007 – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 2008. • Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamine. OÜ Hendrikon & Ko. 2010. ning on väljastatud keskkonnaload: • maavara kaevandamiseks luba nr KMIN-055 • vee erikasutuseks luba nr L.VV/324788 • saasteainete heitmiseks välisõhku luba nr L.ÕV/325263 • jäätmete käitlemiseks luba nr L.JÄ/332750 Ümbruskonnas on mitmeid põlevkivikaevandusi, mis avaldavad kumulatiivset mõju. Enne Ojamaa kaevanduse rajamist toimunud tegevuste kumulatiivse mõjuga on arvestatud eelviidatud Ojamaa keskkonnamõju hindamise aruannetes. Ojamaa kaevanduse kumulatiivse mõjuga on arvestatud ka hiljem läbi viidud keskkonnamõju hindamistes: • Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine. Kobras AS. 2010. – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 08.07.2010 kirjaga nr 11-2/3960-4. • Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneeringu 7. juuli 2022 5 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ramboll Eesti AS. 2010. – heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 07.09.2010 kirjaga nr V 6-8/36833-8 • Aidu III mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel. 2011 – heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 23.01.2012 kirjaga nr 12-9/4574-10. Kattub taotletava laiendusega, tellijaks oli AS Eesti Energia Kaevandused, kes kaevandamisest loobus. • AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa ja jäätmeloa keskkonnamõju hindamine. AS Pöyry Entec. 2011. – Heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 16.03.2011 kirjaga nr V 6- 7/11/7367-2 • AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikon & Ko. 2017 - heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 15.01.2019 kirjaga nr 6 3/18/2820 18 Uus-Kiviõli kaevanduste osas on algatatud uus KMH kaevandatava aastase põlevkivi koguse suurendamiseks. Töö on hetkel programmi koostamise etapis. Kaevandamise laienemise mõju Aidu kaevevälja ulatuses on hinnatud. Kaevandamise mõju Kohtla kaevevälja ulatuses hinnatud ei ole (Joonis 1). Kuna Aidu kaevevälja mõju on hinnatud kümme aastat tagasi, käsitletakse KMH aruandes kogu laiendusala. See on oluline ka koosmõju hindamiseks. 7. juuli 2022 6 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES Joonis 1 Kaeveväljade paiknemine. 7. juuli 2022 7 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT Taotletav Ojamaa kaevanduse mäeeraldis paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse valla territooriumil (lisa 1 joonis 1 ja joonis 2). Taotletava mäeeraldise (olemasolev kaevandus pluss lisanduvad plokid) pindala on 1 896,72 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 50,38 ha. Seisuga 31.05.2021 oli taotletava mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru kogus kokku 44 602,4704 tuhat tonni ning aktiivse reservvaru kogus 693 tuhat tonni. Ettevõte kaevandab hetkel maavara kaevandamise lubade KMIN-55, KMIN-066 ja L.MK/333465 alusel vastavalt Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistel. Ojamaa põlevkivikaevanduse ning Sompa kaevanduse (keskkonnaluba nr KMIN-066) mäeeraldistele on kehtestatud ühine aastamäär 3 500 tuhat tonni. Vastavalt Keskkonnaministri 03.10.19 käskkirjale nr 1-2/19/659 on ettevõtte kaevandamise aastamäär alates 01.01.20 3 472 tuh t/a. Ojamaa põlevkivikaevanduse keskkonnaluba nr KMIN-055 kehtib kuupäevani 27.09.2029. Osaühing VKG Kaevandused keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist käesoleva menetluse raames ei taotle. Kohtla kaevevälja lisamine on põhjendatud võimalusega ammendatud Aidu karjääri ja Ojamaa kaevanduse vahele jääva põlevkivi väljamisega Ojamaa kaevanduse kaudu (lisa 1 joonis 3). Vastasel juhul oleks põlevkivi väljamise võimalus üksnes eraldi kaevanduse rajamisel. Põlevkivi kaevandamine Ojamaa kaevanduses toimub järgmiselt: I etapp – maa-alune osa, põlevkivi kaevandamine Šahtide-strekkide läbindamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhkeauke puuritakse puurseadme abil. Lõhkeaukude laadimine toimub mobiilse laadimisseadme abil, mis on paigutatud allmaatööde nõuetele vastavatele autodele. Põlevkivi kaevandamiseks laienduse alal rajatakse ühendusstrekid Ojamaa kaevandusega. Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Tervikud hoiavad maapinda üleval. Kaevandamisel välditakse geoloogilise rikkevööndi läbimist ning vähendatakse neis piirkondades kaevandatavate kambrite suurust ja jäetakse suuremad, igavese püsivusega, tervikud. Seetõttu ei kaasne kavandatava tegevusega ka langatusi. Eelpurustamine toimub maa- alustes konveierite purustites põlevkivi laadimise kohas. Kaevandusest tulev kaevis on tükisuurusega 0–400 mm, mis suunatakse mööda konveiersüsteemi purustus- ja sorteerimiskompleksi (edaspidi lühendina PSK). 7. juuli 2022 8 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES II etapp – purustamine ja sorteerimine PSK-s purustatakse kaevandusest tulev kaevis esmalt tükisuuruseni 0–125 mm ning sõelumise teel eraldatakse 25–125 mm tükisuurusega kaevis edasiseks töötlemiseks rikastusvabrikusse. Alla 25 mm tükisuurusega kaevis (peenpõlevkivi) suunatakse otse müüki. III etapp - rikastamine Põlevkivi rikastamisel kasutatavaks tehnoloogiaks on rikastamine rasketes vedelikes. Rikastamisel kasutatakse magnetiidipulbri ja vee suspensiooni – kaevis juhitakse läbi raske vedelikuga rikastamisseadme, kus põlevkivi ujub pinnal ning aheraine vajub põhja. Trummelseparaatorites toimub raskes suspensioonis põlevkivi ja aheraine eraldamine üksteisest. Rikastamise protsessis saadakse järgmised produktid: • kaubapõlevkivi tükisuurusega 25-125 mm; • kaubapõlevkivi tükisuurusega kuni 25 mm; • hiib – põlevkivi peenfraktsioon 0-3 mm • aheraine. Rikastamise tulemusel on aheraine orgaanikasisaldus vastavalt teostatud analüüsidele 8-9%. IV etapp – aheraine käitlus Trummelseparaatoritest saadetakse eraldunud aheraine mööda konveierit väljalaadimise punkrisse. Punkrist laetakse kalluritesse ja viiakse kas taaskasutamisele või vaheladustamisele. Põlevkivi kaevandamine toimub samamoodi ka laiendataval alal, rikastamine jätkub sama tehnoloogiaga Ojamaa olemasolevas kompleksis. Kaevandatava ala laiendamisega ei plaanita kaevandamise aja pikendamist. Täiendav maavara väljatakse kehtivas kaevandusloas sätestatud maksimaalse kaevandamise aastamäära piires, mis ei too endaga kaasa keskkonnalubades heitemäärade tõstmise vajadust, kuna lubatud heitkogused on laiendatavaks tegevuseks piisavad. Maapõueseaduse §80 järgi lasub arendajal kohustus kaevandatud maa korrastada. Keskkonnaloa taotluse lisaks oleva seletuskirja järgi hõlmavad kaevandamisjärgsed korrastamistööd tehnoloogiliste puuraukude ja šurfide likvideerimist, maapinna korrastamist, allmaarajatiste demonteerimist ja kaevanduskäikude korrastamist. Korrastamise projekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti seatud tingimustest, mis väljastatakse kaevandusloa omajale sellekohase taotluse esitamisel. 7. juuli 2022 9 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS Kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks on: 1. kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenemine läbi olemasoleva Ojamaa kaevanduse; 2. kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenemine läbi uue kaldsüvendi; 3. laienemisest loobumine. Muid reaalseid alternatiive ei ole. Alternatiiv 2 ehk läbi uue kaldsüvendi sisenemine toimub järgmiselt: Olemasolevale tootmisalale kaevatakse kaldsüvend, ligikaudse kaldega 7°, sügavusega kuni 8 m, pikkusega 80 m ja laiusega 40 m. Sellesse rajatakse betoontunnelid ja süvend täidetakse. Peale täitmist jääb maapinnale kaks betoonehitist. Sisenemise-väljumise asukohta rajatakse põlevkivi kaevandamiseks üks tuulutusšurf ja kolm puurauku. Kaevis liigub uue kaldsüvendi konveierilt planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse konveieriliinile (ei kuulu mõju hindamise mahtu) ja sealt konveieriga edasi Ojamaa kaevanduse rikastusvabrikusse. Kuni Ojamaa varude ammendumiseni kasutatakse Ojamaa väljumist ja Aidu III väljumist paralleelselt. 7. juuli 2022 10 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES kaldsüvendi orienteeruv asukoht Joonis 2 Alternatiivi 2 korral rajatava kaldsüvendi orienteeruv asukoht (aluskaart: Maa-amet). 7. juuli 2022 11 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND 4.1 Tehnorajatistest põhjustatud kitsendused Kavandatava tegevuse alal on mitmeid elektriõhuliine (lisa 1 joonis 4). Ala keskosas asub 19/6 alajaam „Jaoskonna 3B 110/6“. Alajaama kulgeb lääne poolt 110 kV elektriliin. Alajaamast väljuvad ida suunas VKG kaevanduse maakaabelliinid. Läbi ala kulgeb keskpingeliin. Alal olevad elamud on ühendatud elektrivõrguga läbi elektriõhuliinide. Maakaabelliinidel, erineva pingeklassidega õhuliinidel ja alajaamal on erinevad kaitsevööndid. Kaitsevööndite ulatused ja kaitsevööndis tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ehitusseadustik. §70, 77. Riigikogu 11.02.2015 seadus. • Seadme ohutuse seadus. Riigikogu 18.02.2015 seadus. • Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. Ehitusseadustiku §77 lg 2 p 1 järgi on elektripaigaldise kaitsevööndis omaniku loata muuhulgas keelatud teha mistahes mäe- ja lõhkamistöid. Alal on kümme geodeetilist märki (lisa 1 joonis 4). Geodeetiliste märkide kaitsevööndistes tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ruumiandmete seadus. Riigikogu 17.02.2011 seadus. §25, 26. • Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord. §17. Keskkonnaministri 28.06.2013 määrus nr 50. Ruumiandmete seaduse §26 lg 1 p 1 järgi on geodeetilise märgi kaitsevööndis omaniku loata muuhulgas keelatud mäe- ja lõhkamistööd. Aidu karjääris asub Kaitseliidu lasketiir ning selle piiranguvöönd ulatub kavandatava tegevuse alale (lisa 1 joonis 4). Kaitsevööndis tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ehitusseadustik. §120, 121. Riigikogu 11.02.2015 seadus. 7. juuli 2022 12 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES • Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta. Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16. Ehitusseadustiku §120 lg 1 p 2 järgi tuleb ehitise püstitamine riigikaitse ehitise piiranguvööndis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Juhul kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis saadab kaevandamisloa andja Kaitseministeeriumile Maapõueseaduse §49 lg 4 järgi kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks ja lg 9 järgi kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks. Kavandatava tegevuse ala kaguosa on kaetud maaparandushoiualaga (OJA/TTP-444 MÄETAGUSE; lisa 1 joonis 4). Alal tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Maaparandusseadus §4, 44-47, 49-51. Riigikogu 16.05.2018 seadus. • Maaparandushoiutööde nõuded §2. Maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75. 3 Maaparandushoiuala kavandatavale tegevusele otseselt piiranguid ei sea eeldades, et kaevandamisega ei toimu langatamist (peatükk 2 „Kavandatava tegevuse eesmärk, kirjeldus ja asukoht“) ja kaevandusvett ei juhita maaparandushoiualale. Sideehitistest ja avalikest teedest põhjustatud kitsendusi kavandatava tegevuse alal ei ole. 4.2 Sotsiaalne keskkond Maa-ameti aadressiandmete rakenduse alusel on ala peaaegu asustamata (lisa 1 joonised 4 ja 5). Otseselt alale jääb üks majapidamine (Sala, 49801:001:0506). Kavandatava tegevuse alaga vahetult piirneb veel üks majapidamine (Neruti, 44901:003:0720). Tinglikku kilomeetrisesse puhveralasse jäävad ühiskondlikest või eluhoonetest veel • Nõmme - 44901:003:0080 • Rootsi - 44901:003:0780 • Oja - 43801:001:0049 • Arumäe - 49801:001:0307 (VKG tootmiskompleks) • Lähte - 49801:001:0465 (kuulub VKG-le, elanikke ei ole) 7. juuli 2022 13 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES • Leveti - 49801:001:0202 • Siitase - 49801:001:0233 Kavandatava tegevuse alal ja kilomeetrises raadiuses on keskkonnaregistri andmetel (Maa-amet) järgmised puurkaevud: keskkonna- avatud ehita- süga- registri katastriüksus põhjaveekiht süga- mise vus m number vus, m aasta PRK0052810 43801:001:0049 Ordoviitsium 45 29,6–45 2014 (Oja) PRK0004226 44901:003:0780 Ordoviitsium 64,5 32,5– 1992 (Rootsi) (O2ls-kn) 64,5 PRK0004119 44901:003:0720 Ordoviitsium 65 43–65 1992 (Neruti) (O2ls-kn) PRK0056832 44901:003:0080 Voronka (V2vr) 170,5 163,7– 2017 (Nõmme) 170,5 PRK0016387 49801:001:0390 Ordoviitsium 30,5 24–30,5 2002 (Kohtla metskond (O2kl-kk) 17) PRK0025900 49801:001:0307 Kambrium (C) 87 70–82 2009 (Arumäe) PRK0015903 49801:001:0202 Ordoviitsium 63 37,1–63 2001 (Leveti) (O2ls-kn) Teadmata on Lähte ja Siitase veeallikas. Programmi koostamise ajal ei ole selge ühegi majapidamise tegelik veekasutus ja olukord. Seal hulgas, kas elatakse alaliselt või kas koht on üldse kasutusel. 4.3 Kultuuriväärtused Kultuuriväärtusi kavandatava tegevuse alale ei jää. 7. juuli 2022 14 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia Taotletav mäeeraldis jääb osaliselt või täielikult neljale põhjaveekogumile2;3 (lisa 1 joonis 6): Keemiline Koguseline kogum Kirjeldus seisund seisund Kambriumi–Vendi Gdovi Keemiline seisund on ohustatud soolase vee sissetungi tõttu. põhjaveekogum (1) hea hea Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda. Kambriumi-Vendi Kloriidide kõrge sisaldus. Voronka põhjaveekogum Põhjavee reostumist võivad põhjustada konstruktsioonidefektidega halb hea (2) puurkaevud või laialdane reostus põhjaveekogumi loodeosas, kus veevahetus on märksa intensiivsem kui mujal kogumis Ordoviitsiumi-Kambriumi Põhjaveekogumi seisundit mõjutab kõikjal veevõtt veevarustuseks, Virumaa põhjaveekogum hea hea põlevkivikaevanduste kuivendamine ja kogumiga seotud Ida-Eesti vesikonnas (5a) veekompleksi looduslik seisund on kohati säilinud vaid põhjarannikul 2 Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019. 3 Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020. 7. juuli 2022 15 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES Keemiline Koguseline kogum Kirjeldus seisund seisund veekompleksi väljealal, kus veevõtt on suhteliselt väike ning veekompleks jääb aktiivse veevahetuse vöösse. Koos põhjaveekogumi lasumussügavuse suurenemisega lõuna suunas väheneb ilmastikutingimuste mõju põhjavee seisundile, veevahetustingimused halvenevad ning vastavalt suureneb veevõtu ja põlevkivikaevanduste kuivendamise mõju põhjaveetasemete režiimile. Ordoviitsiumi Ida-Viru Halva seisundi põhjustajaks on põlevkivi kaevandamine. põlevkivibasseini Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub looduslike faktorite põhjaveekogum (7) (sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) ning karjääride (Narva, Sirgala) veeärastuse koosmõjust. Aluspõhja põhjaveekihtide veerežiimile avaldab otsest mõju kaevandusvee väljapumpamine, mille tulemusena on töötavate Halb halb kaevanduse ümber kujunenud ulatuslikud veetaseme alanduslehtrid, mis maapinnalt esimeses, Nabala–Rakvere veekihis ulatuvad 0,5– 2 km, Keila–Kukruse veekihis 5–7 km ja Lasnamäe-Kunda veekihis isegi kuni 25 km kaevandustööde piirist. Põhjavee keemilist koostist põhjaveekogumis on oluliselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine. Aeratsioonitingimuste muutudes ja aeratsioonivöö laienedes ning õhuhapniku juurdepääsul varem 7. juuli 2022 16 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES Keemiline Koguseline kogum Kirjeldus seisund seisund anaeroobsetes tingimustes olnud kivimitele suureneb kaevandusvees SO42− sisaldus looduslikult sisalduselt 60–100 mg/l kuni väärtusteni ~350 mg/l. Suletud kaevanduste veega täitumisel võivad sulfaatide sisaldused lühiajaliselt suureneda isegi sisaldusteni >1000 mg/l. Kaevandustest toimuva veeärastuse tulemusena satub sulfaadirikas põhjavesi pumplate kaudu settebasseinidesse, kust voolab edasi ümbruskonna pinnaveekogudesse. Sulfaadirikas vesi võib maapinnale jõuda ka suletud kaevanduste täitumisel. Sulfaadi kontsentratsioonide järsk suurenemine põlevkivibasseini lähedastes pinnaveekogudes on selgeks märgiks kaevandustegevuse mõjust. Kaudselt seotud ökosüsteemiks on muu hulgas Muraka-Ratva soostik4. 4 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, 2019. 7. juuli 2022 17 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 4.5 Pinnavesi Kavandatava tegevuse alale jääb Raudjõe (VEE1069600) säng5 (lisa 1 joonis 5). Säng on Maa-ameti ortofotode ja Kaldaerofotode andmeil kuiv. Sängi põhi on 47,5 m abs, Aidu karjääri veetase on 44 m abs (Maa-ameti kaardirakendus, lennu aeg 19.06.2020). Säng on olnud kuiv selle rajamisest (vahemikus 2009-2012). Eelnevalt asus jõe säng Aidu karjääri aladel (lisa 1 joonis 8), kuid on ka seal okupatsiooniaja algusest olnud sirgendatud kraaviks. Piirkond on olnud soine ja tõenäoliselt vajanud kuivendamist. Raudjõe (kraavi) säng kulgeb Ojamaa jõkke. Jõe veetase on samadel andmetel 44,5 m abs. Ojamaa jõgi voolab kavandatava tegevuse ala lääneservas. Kavandatava tegevuse ala lõunaserv piirneb Ojamaa peakraaviga. Raudjõel ja Ojamaa jõel on kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning veekaitsevöönd. Ojamaa peakraavil puuduvad ehituskeeluvöönd ja piiranguvööndid. Kavandatava tegevuse alast põhja poole jääb Aidu karjääri veega täidetud tranšeede võrk. Veevõrku valmistatakse inimestele üldkasutusse võtmiseks (sõudekanal jm) ning rakendatakse tegevusi loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks. 2020. aasta kogumite vahehinnangu6 põhjal on Ojamaa jõe seisund halb. Halva seisundi põhjuseks on märgitud Ni sisaldus vees. Hinnangu andmisel on tuginetud 2015. aasta seireandmetele7 seirejaamas ST00000081. Analüüsitulemused näitavad nikli filtreeritud sisaldust. Aasta keskmine väärtus on 4,125 µg/l. Veekeskkonnas prioriteetsete ainete määrus8 seab aasta keskmiseks piirväärtuseks 4 µg/l allmärkusega, et need keskkonnakvaliteedi piirväärtused viitavad ainete biosaadavatele kontsentratsioonidele. Pole selge, milline osa 2015. aasta seirel mõõdetud väärtusest on biosaadav. Viru alamvesikonnas viiakse läbi LIFE IP CleanEST projekti raames muu hulgas Ojamaa jõe keemilise kvaliteedi uuringut. Selle raames võeti 2021. aastal jõest ja Ojamaa 5 Keskkonnaministeerium on oma 21.12.2021 kirjaga nr 17-6/21/2188-5 teinud Keskkonnaagentuurile ettepaneku kustutada Raudjõgi keskkonnaregistrist veekogude nimistust. 6 Pinnaveekogumite seisundiinfo | Keskkonnaagentuur 7 Jõgede hüdrokeemiline seire 2015. a. 8 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused. Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 7. juuli 2022 18 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kaevanduse väljalaskudest veeproove ning muu hulgas analüüsiti ka Ni sisaldust. Töö aruanne valmib 2022. aastal. Aruanne sisaldab ka hinnangut biosaadava Ni kontsentratsioonide ja päritolu kohta. Ojamaa jõkke suubuvad: • Põllualuse peakraavi kaudu Viru kaevanduse põhjavee ümberjuhtimise väljalask (Enefit Power AS keskkonnaluba nr L.VV/330323). • Kiikla peakraavi kaudu Ojamaa kaevanduse Sompa settebasseini väljalask (VKG Kaevandused OÜ keskkonnaluba nr L.VV/324788) ja Kiikla reoveepuhasti heitveelask (Alutaguse Haldus OÜ keskkonnaluba nr L.VV/326189). • Ojamaa peakraavis Ojamaa kaevanduse Kohtla settebasseini heitveelask ja Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti väljalask (VKG Kaevanduse luba, mis hõlmab ka Sompa settebasseini). Ojamaa jõkke suubub ka Aidu karjääri vesi. 4.6 Maastik Võrreldes okupatsioonieelse ajaga on kavandatava tegevuse ala pöördumatult muudetud. Muutmise põhjuseks on olnud soiste alade kuivendamine ja põlevkivi kaevandamine (Aidu karjäär). Tolleaegsetest talukohtadest on säilinud Neruti (Maa- ameti ajaloolised kaardid). Maapind alal on lauge. Absoluutkõrgus kirdeservas on 50 m ja edelaservas 45 m (vahemaa 3 km). 4.7 Elusloodus Kaitstavaid loodusobjekte alal ei asu. Lähimad Natura alad, Muraka linnuala (RAH0000075) ja Muraka loodusala (RAH0000158) jäävad 3,7 km kaugusele lõunasse. Nende vahele jääb olemasolev Ojamaa kaevandus. Ala on kaetud ca 80% ulatuses metsaga. 0,4 ha suurune metsatukk on tunnistatud vääriselupaigaks (VEP000131). Maakattetüübid ja vääriselupaiga asukoht on toodud lisas 1 joonisel 7. Ligi 15% alast kasutatakse põlluna. 7. juuli 2022 19 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 4.8 Loodusvarad Peale põlevkivi kavandatava tegevuse alal muid maavarasid ei asu. Põhjavee kui loodusvara kohta on toodud info peatükis „4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia“. Alal asuvad põllumaad ja metsamaad. 7. juuli 2022 20 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Euroopa roheline kokkulepe9 Euroopa roheline kokkulepe on 2019. aasta detsembris tööd alustanud Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni katusstrateegia, mille abil saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa. Eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kaitsta keskkonda ning teha seda viisil, mis ei sea ohtu ühenduse majandust ega kahjusta kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe. Kliimaneutraalsuseks nimetatakse olukorda, kus inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaasid tagasi kinni püütakse või seotakse ehk inimtekkeliste kasvuhoonegaaside mõju kliimale on neutraalne. • Euroopa Liidus on kokku lepitud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkoguseid 2030. aastaks 55% (võrreldes 1990. aastaga) ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 64%.10 Kavandatud tegevuse üldine eesmärk on fossiilsete maavarade kaevandamine ja lõpptulemusena tooraine tagamine VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Kaevandamise plaanitud lõpp Ojamaa kaevanduses on aastal 2029. Arvestades kaevandamise lõppu, ei mõjuta kavandatud tegevus seatud eesmärke. Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ11 „Eesti 2035” on riigi pikaajaline „Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. Strateegia on jaotatud viieks strateegiliseks sihiks: • Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed • Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud 9 Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019. 10 Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 11 Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus 7. juuli 2022 21 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Olulisim kavandatava tegevusega seotud aluspõhimõte on: Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Kaevandamise ajal panustab tegevus Eesti ja piirkondlikku majandusse ning vähendab ääremaastumist. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava12 seab eesmärgiks aastaks 2035 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 8 mln CO2 ekvivalenttonnini (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) ja saavutada kliimaneutraalne majandus. Kavandatud tegevuse üldine eesmärk on fossiilsete maavarade kaevandamine ja lõpptulemusena tooraine saamine põlevkivi- ja keemiatööstusele. Kaevandamise plaanitud lõpp Ojamaa kaevanduses on aastal 2029. Arvestades kaevandamise lõppu, ei mõjuta kavandatud tegevus seatud eesmärke. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“13 Põhialuste visioon ja eesmärgid on: 1. Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. 2. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja ühiskonnale on kujunemas ülemaailmseks trendiks, mille üks mõõdik on kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse 12 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 13 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 7. juuli 2022 22 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Lisaks on toodud: 11. Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine. Põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kusjuures pikas perspektiivis on eesmärk toota uttegaasist võimalikult suures mahus vedelkütuse, maagaasi või muude toodete asendajaid. Vastavalt taotlusele14: Ojamaa uuringuväljale (edaspidi ka laienduse ala), eesmärgiga kaevandada põlevkivi, mis on sisendiks olemasolevale VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Seega kaevandatud põlevkivi väärindatakse, mis on kooskõlas kliimapoliitika põhialustega. Tuleb arvesse võtta, et arengukava on koostatud enne ambitsioonikate Roheleppe plaanide kokku leppimist ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–202315 näeb ette dokumendi ajakohastamist. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203016 Kliimamuutustega kohanemise arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse osas seab arengukava järgneva eesmärgi: „Kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht.“ Eesmärgi saavutamise meetmeks on kliimamuutusest tingitud riskide ennetamine energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel, mille tegevused on tihedalt seotud energiamajanduse arengukavaga aastani 2030. Meetmed suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise 14 VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG Kaevandused OÜ 15 https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-tegevusprogrammi-aastateks-2021-2023 16 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 7. juuli 2022 23 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Arengukavas peetakse oluliseks, et energiamajanduse arengu pikaajalisel planeerimise võetaks arvesse ka muutuvaid kliimatingimusi ja nende mõju energia tootmisele ja elektri toimetamisele tarbijateni. Samuti peetakse oluliseks nii taastumatu kui taastuva energiaressursi osakaalu ning energia varustuskindluse tagamist läbi piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste ja energiatootmise hajutamine. Arengukava järgi oli 2013. aasta statistika põhjal Eesti suurim taastumatu energiaressurss põlevkivi ning on seda eeldatavalt ka aastail 2030 ja 2050. Suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks 2015. aastal oli samuti põlevkivi. Aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutused mõjutavad energiaressursside saadavust suhteliselt vähe. Kõige vähem mõjutavad ilmastikuolud ja nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist. Prognoositud muutused ei mõjuta kasutatava põlevkiviressursi suurust ning põlevkivist elektri tootmist mõjutavad prognoositud kliimamuutused marginaalselt. Lähtudes eeltoodust ei ole kavandatav tegevus ei ole vastuolus antud arengukavaga. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-203017 “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel. Arengukava strateegilised eesmärgid on: • põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; • põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; • põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. Kavandatava tegevuse ellu viimiseks on algatatud keskkonnamõju hindamine, mille eesmärk on olulise negatiivse keskkonnamõju vältimine. 17 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. 7. juuli 2022 24 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava seab eesmärgiks aastaks 2030 hoida allmaa- kaevandamise kadude osakaal alla 29,2% ning taaskasutada vähemalt 40% tekkinud aherainest. Kavandatava kaevandamisega kaasnevad kaod jäävad alla 29,2%. Laiendatud Ojamaa kaevanduse aheraine teke ja taaskasutus jäävad olemasoleval jäätmeloal seatud nõuete piiresse (teke 2,8 mln t ja taaskasutus vähemalt 40% kolme aasta keskmisena). Kavandatav tegevus on kooskõlas Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eesmärkidega. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 näeb ette põlevkivi arengukava ajakohastamist. Energiamajanduse arengukava aastani 203018 Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema majandusliku konkurentsivõime poolest kõige kasulikum. Veel määrab uus kava lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ning hoonete renoveerimise visioonile. Põlevkivi kaevandamise ja energeetika kohta on kirjutatud järgmist: Kasutusele võetud uued tehnoloogilised lahendused põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jätkamise võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute tingimustes. /…/ Arengukavaga nähakse ette põlevkivist elektritootmise vähenemist ja põlevkiviõli tootmise suurenemist. Tootmisefektiivsust lisab kõrvalproduktide (nt generaatorgaas, poolkoksigaas) kasutamine elektritootmiseks. Välja on toodud, et põlevkiviõli tootjate plaanide realiseerumisel realistlik aastane toodang enam kui 2,5 miljonit tonni põlevkiviõli. Tööstusharu osakaal Eesti majanduses loodud kogu lisandväärtusest on ligikaudu 6%. Tuleb arvesse võtta, et arengukava on koostatud enne ambitsioonikate Roheleppe plaanide kokku leppimist ja arengukava käsitleb tegevusi kuni aastani 2030. 18 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. 7. juuli 2022 25 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Kokkuvõtvalt võib järeldada, et kavandatav tegevus on kooskõlas energiamajanduse arengukavaga aastani 2030. Keskkonnastrateegia19 Strateegia toob seonduvalt põlevkivi kaevandamisega välja järgmised probleemid: • vajadus tõhustada väärindamise tehnoloogiat, et vähendada jäätmete teket • kaevandamisest põhjustatud koormus joogiveevarustusele • kaevandamise tõttu suur veekõrvalduse osakaal • langatustest põhjustatud maapinna vajumine ja selle tõttu veerežiimi muutus Probleemi lahendusena nähakse maavara kaevandamismahu vähendamises (põlevkivi baastasemena on võetud 11 mln tonni aastas). 2020. aastal oli põlevkivi kaevandamismaht 9 mln tonni, millest 4,8 mln tonni kaevandas Enefit Power AS, 3,3 mln tonni kaevandas VKG Kaevandused OÜ ja 0,9 mln tonni OÜ Kiviõli Keemiatööstuse20. Samas Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 näeb aastamäärana 20 mln tonni, mis on kinnitatud ka maapõueseadusega (§ 46 lg 3)21. Ojamaa kaevanduses kasutatav kamberkaevandus välistab langatuste tekkimist. Mõju põhjavee koguselisele seisundile sõltub kaevandusala suurusest ja kaevandamise kiirusest. Mida kiiremini kaevandatakse, seda lühemat aega toimub vee dreenimine. Mida väiksemalt alalt kaevandatakse, seda vähem vett dreenitakse. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks vähem põlevkivi kaevandada ei saa. Küll on võimalik seda teha kiiresti. Kaevandamise plaanitud lõpp, 2029, tagab suhteliselt kiire kaevandamise. Maapõuepoliitika põhialused aastani 205022 Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. 19 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007. 20 Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021. 21 Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus. 22 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. 7. juuli 2022 26 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Prioriteetsetest arengusuundadest puutuvad kavandatava tegevusega otsesemalt kokku: 2.1. Maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad lahendused. Riik suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult keskkonnasäästlikku ja innovaatilist tehnoloogiat. Kavandatava tegevuse mõjude hindamiseks viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. 2.2. Kaevandatud maa ja maapõue korrastamine on tagatud ning selleks rakendatakse parimaid meetodeid ja kogemusi, arvestades terviklikku ja sobivaimat lahendust ning piirkonna arengut. Korrastamistingimused määratakse keskkonnaloas. 2.3. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Kaevandamisloa taotluse järgi on kaevandamise eesmärgiks sisendi saamine põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Põlevkivi kasutamine põlevkiviõli ja/või kemikaalide tootmiseks loob maavarale lisandväärtust. Aherainet ei ladestata vaid taaskasutatakse. Keskkonnamõjude vähendamise eesmärgil viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Muu hulgas hinnatakse selles ringmajanduse põhimõtete rakendamise võimalikkust ja asjakohasust. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu maapõuepoliitika põhialustega aastani 2050. Ida-Eesti veemajanduskava 2015-202123 Käesoleva programmi koostamise ajal on käimas uue perioodi veemajanduskava koostamine. Eeldatavalt valmib Ida-Eesti veemajanduskava 2022-202724 2022. aasta suvel ja seepärast võetakse mõju hindamise käigus aluseks koostatav veemajanduskava (mõju hindamine lõppeb sügisel). Veemajanduskava järgib VRD25 põhimõtet 23 https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 24 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou 25 VRD – veepoliitika raamdirektiiv 7. juuli 2022 27 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu saavutamaks kõikide veekogumite hea seisundiklass, välja arvatud juhul kui kogumile on kehtestatud erand. Mõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele, sh kogumitele lähtudes samadest põhimõtetest. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+26 Strateegi visioon on: Aastaks 2030 on Ida-Viru maakond majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast. Strateegia eesmärgid üldiselt kavandatava tegevusega ei seostu. Kuivõrd on puutepunkte eesmärgiga: Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. Selle eesmärgi saavutamise üks vahend on keskkonnamõju hindamise läbi viimine, millega kindlustatakse, et kavandatav tegevus ei põhjustaks talumatut mõju looduskeskkonnale. Arengustrateegias sedastatakse: Arengustrateegia rakendamise perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks, jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Põlevkivisektori väliste tööstusinvesteeringute ja teenindussektori osakaalu kasv, väikeettevõtluse areng ning uute ja nutikate lahenduste kasutamine loob täiendavad võimalused ettevõtluse arengus. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu arengustrateegiaga. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+27 Maakonnaplaneeringu järgi jääb Ida-Virumaal põlevkivi kaevandmine lähimatel aastakümnetel oluliseks majandusvaldkonnaks. 26 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. 27 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. 7. juuli 2022 28 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Põlevkivisektori edasist arengut suunates tuleb silmas pidada pinnasele, maastikele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule ja teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajadust. Maakonnaplaneeringuga nähakse põlevkivi kaevandamise jätkamist, lisaks olemasolevatele kaevandamisaladele (sh Uus-Kiviõli), perspektiivis ka Estonia II ja Sonda kaevandustes; seda juhul, kui kaevandustegevusega kaasnevad mõjud on hinnatud ja maksimaalselt leevendatud (KMH kaevandamisloa taotluse käigus). Põlevkivi kaevandamisega seotud taristu edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teha koostööd Maanteeameti (nüüdseks Transpordiamet) ja teiste avalike teede omanikega, et lahendada kaevandamisega seotud taristu ristumised avalike teedega. Kaevandamisala teenindavate avalike teede temaatikat tuleb käsitleda järgnevates planeeringutes ja vajadusel näha ette teede kandevõime tõstmine ning seisukorra vastavusse viimine arendustegevusega kaasneva liikluskoormusega. Alutaguse valla arengukava28 Arengukavas on märgitud järgmist: Põlevkivisektori tuleviku käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Viru maakonna kui ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu, valla eelarvetuludes on suur osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasudel. Samas on põlevkivi kaevandamine olulise negatiivse keskkonnamõjuga, mõjutades pinnast, maastikku, elusloodust, põhja- ja pinnavett ning välisõhku. Valla põhjaosa põhjaveerežiim on häiritud ja maastikud mõjutatud tänaseks juba suletud põlevkivikaevanduste langatustest. Arengukava on koostatud enne Euroopa Liidu märkimisväärset deklaratsiooni kliimaneutraalsuse poole püüdlemise osas. Tuleb aga tõdeda, et hetkeseisuga ei ole riiklikul tasandil välja töötatud paketti, mis tagab kohalikele pehme ülemineku põlevkivimajandusest teistele energiaallikatele. Seetõttu võib väita, et valla seisukoht on endiselt asjakohane. Alutaguse valla üldplaneering29 Üldplaneeringus on põlevkivikaevandamisele toodud järgmised nõuded: 28 Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018 määrusega nr 53. 29 Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285. 7. juuli 2022 29 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu • Põlevkivi ümberlaadimissõlm, kus toimub kaevise ümberlaadimine, peab müra ja tolmu leviku tõkestamiseks paiknema hoones. • Kui kaevanduste logistikaga seotud kaubapõlevkivi trassid kavandatakse rajada Alutaguse valla territooriumile, siis tuleb nende asukoha leidmiseks teha asukohavalik koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega • Põlevkivikaevanduste puhul vältida kaevanduste teenindusmaade rajamist väärtuslikele põllumajandusmaadele. Nõuded ei ole kavandatava tegevuse seisukohast asjakohased, kuna kasutatakse ära olemasolev maapealne taristu. Üldplaneering näeb alt kaevandatud alade kasutamisele ette järgmised tingimused: Maa tüüp Hoonete ja rajatiste Põllu- ja metsamajanduslik ehitamine maaviljelus Püsiv Piirangud puuduvad Piirangud puuduvad Stabiilne Võib rajada kergeid ehitisi Piirangud puuduvad Langatatud Tuleb silmas pidada järel- või Tuleb silmas pidada võimalikku hilisvajumist niiskusrežiimi muutumist Kvaasistabiilne Ehitamine lubatud ainult Tuleb arvestada võimaliku saagi geotehnilise analüüsi läbinud hävimisega projektide alusel Veevarustuse seisukohast on antud järgmine suunis: Kaevanduspiirkondade mõjualas tuleb rajada kvaliteetse veevarustuse tagamiseks sügavamaid kaeve, mis jäävad põlevkivikaevandustsooni mõjuulatusest välja. Vastavalt taotlusele30: Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Kamberkaevandamise meetodil jäetakse kaeveõõnte vahele tervikud, mis hoiavad maapinda üleval, seega langatuste ja liigniiskuse tekkimise tõenäosus on väike. Põlevkivi kaevandamine ei sea piiranguid praeguse maakasutuse jätkumisele. Altkaevandatud aladele uute ehitiste projekteerimisel ja rajamisel kehtivad ehituslikud tingimused, arvestada tuleb maa-aluste tervikute paiknemisega. 30 VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG Kaevandused OÜ 7. juuli 2022 30 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Sellise kaevandamise tagajärjel säilib stabiilne maapind. Kaevanduse mõjuala ulatus ja vajalikud meetmed veevarustuse säilitamiseks antakse mõju hindamise käigus. Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-202831 Arengukavas on põlevkivitööstuse kohta toodud järgmist: Lüganuse valla üheks teravamaks väljakutseks on põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine. Ühelt poolt on oluline endiste kaevandus- ja karjäärialade taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt veevarustus, sadevesi) lahendamine koostöös arendajatega. Kogu piirkonna suurim ettevõte Kiviõli Keemiatööstus on valla kõige olulisem tööandja, teisalt on keemiatööstusega seotud ka keskkonnaküsimused. Eraldi teemaks on uute võimalike kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa tuua suures mahus töökohti, samas aga ka arvestavat mõju keskkonnale. Arengukava ei võta seisukohta, kas kaevandamine peaks laienema. Sõnastusest võib välja lugeda, et kaevandamises nähakse positiivset sotsiaalset mõju aga ohukohaks on keskkonnamõju. Käesoleva mõju hindamisega antakse keskkonnamõju olulisusele hinnang ning vajadusel tehakse ettepanek mõjude vähendamiseks või leevendamiseks. Lüganuse valla üldplaneering32 Planeering on koostamisel. Käesoleva mõju hindamise programmi koostamise ajal (09.2021) on üldplaneeringu kaardil33 plaanitud kaevandusalale tsoneeritud väärtuslikku põllumaad ning rohelist võrgustikku. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringu hetkeplaanidega. Mõjude hindamise lõppetapis tuleb üldplaneeringu seis üle vaadata. 31 Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrusega nr 39. 32 Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee) 33 Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee) 7. juuli 2022 31 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU 6.1 Veekeskkond Allmaakaevanduses dreenitakse põhjavesi. Pumpade abil juhitakse vesi maapinnale ning suunatakse Kiikla peakraavi (VEE1069400), mis omakorda suubub Ratva ojja (VEE1069100). Veeloas on ära juhitava vee hulgaks määratud kuni 31 587 840 m3 aastas ja 87 744 m3 ööpäevas. Kaevandamisala laienemisega suureneb ka ära juhitava hinnanguline vee kogus. See võib mõjutada pinnaveekogude vastuvõtu võimet. Mõju hindamisel selgitatakse kavandatavast kaevandusest ärajuhitava vee hulk ning veeloa muutmise vajadus. Vee kvaliteedi osas muutusi ette näha ei ole kuna dreenimise ja puhastamise tehnoloogia jäävad samaks. Pole selge, kas veekoguse lisandumine võib endaga kaasa tuua veeloas ette antud saasteainete piirväärtuste ületamist. Kui laiendamine loas kehtestatud väärtusi ei ületa, pole ette näha täiendavat mõju vee elustikule ja selle uurimine käesoleva mõju hindamise käigus vajalikuks ei osutu. Kui laiendamine põhjustab väärtuste ületamist, tuleb esmajärgus otsida lahendus väärtuste normaliseerimiseks. Mõju hindamisel selgitatakse dreenitava vee kvaliteet ning selle mõju suublale. Kogu piirkond (Alutaguse vald, Lüganuse vald) on põlevkivi kaevanduste põhjavee dreenimisest oluliselt mõjutatud. Kaevanduse laiendamine annab täiendava panuse põhjaveekihtide alanduslehtrite laienemisele. Pole selge, mil moel mõjutab kaevanduse laienemine selle kohal olevate majapidamiste kaevude veeandi. Kavandatava tegevuse alal asus Raudjõe säng (VEE1069600), mille osas on Keskkonnaministeerium teinud ettepaneku see registrist kustutada. See on tehisveekogu (inimese poolt uude kohta kaevatud kraav) ning Aidu karjääri mõju tõttu kuiv. Kavandataval tegevusel puudub mõju Raudjõele. Aidu karjääris asub pinnaveekogude võrgustik, milles luuakse ökoloogilist keskkonda ning mida valmistatakse ette inimkasutuseks. Pole selge, kuidas kaevanduse dreenimine mõjutab Aidu karjääris veetaset. Mõju hindamisel selgitatakse kavandatavast kaevandusest tingitud põhjaveekihtide alanduslehtri ulatus ning mõju Aidu karjääri veetasemele. Taotletav mäeeraldis jääb osaliselt või täielikult neljale põhjaveekogumile, millest kahe (Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum) seisund on mõjutatud 7. juuli 2022 32 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu põlevkivi kaevandamisest. Pole selge, millist mõju omab kavandatav tegevus mäeeraldisega kattuvate põhjaveekogumite seisunditele. Mõju hindamisel selgitatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju põhjaveekogumite seisundile sh hinnates põhjaveekaitse eesmärkide erandite rakendamise vajadust vastavalt vee raamdirektiivi artiklile 4.5. 6.2 Heited välisõhku, kliima Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist täiendavat heidet välisõhku. Kaevanduskäike küll tuulutatakse šurfide kaudu, kuid tuulutamise mõju välisõhu kvaliteedile on seniste modelleerimiste ja tegelike mõõtmiste alusel väike. Ei ole põhjust eeldada, et piirkonnas on välisõhu kvaliteet juba nii rikutud, et tuulutus võiks põhjustada normide ületamist. Kaevanduse maapealset taristut täiendatakse alternatiivi 1 puhul ühe tuulutusšurfi ja kolme tehnilise puurauguga elektrikaablitele. Läbi puuraukude heiteid välisõhku ei kandu. Alternatiivi 2 puhul lisanduvad võrreldes alternatiiviga 1 maapealse taristuna uus sisenemiseks-väljumiseks kasutatav kaldsüvend, seda katvad betoonehitised ning kolm tehnilist puurauku tuletõrje veevarustuseks, mis olulist mõju välisõhule kaasa ei too. Plaanitav kaldsüvend koos betoonehitistega ja veevarustuse puuraugud rajatakse olemasolevale tootmisalale. Mõju välisõhule käsitletakse seoses uue tuulutusšurfi ehk heiteallika lisandumisega. Põlevkivi kaevandamisega seotud mõjud kliimale avalduvad nii otseselt kaevandamisel kui ka kaudselt rikastatud põlevkivi edasisel kasutamisel (nt elektritootmiseks), väärindamisel (nt põlevkiviõli, põlevkivikemikaalide tootmisel) ning väärindamise tulemusel saadud toodete edasisel kasutamisel (nt põlevkiviõlist energiatootmisel). Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju kliimale on tingitud kaevandamisega kaasnevatest õhuheitmetest (transport, lõhkeaine kasutamine). Keskkonnamõju hindamise aruandes antakse hinnang Ojamaa laiendusel kaevandustegevusest põhjustatud CO2 heitkogusele. Põlevkivi kaevandamisel tekkivad mõjud kliimale on võrreldes põlevkivi kasutamisega kaasnevate mõjudega väheolulised. Antud keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata otseselt kaevandamisega (sh materjali rikastamine ja aheraine ladustamine) seotud mõjusid keskkonnale, sh kliimale ja sellepärast ei käsitleta käesolevas aruandes põlevkivi edasise kasutamisega seotud 7. juuli 2022 33 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kliimamõjusid. Põlevkivi kasutamisega seotud mõjusid tuleb hinnata ja on hinnatud vastavate tehaste rajamise või keskkonnaloa taotlemise protsessides. VKG OIL AS-le on väljastatud keskkonnaload nr L.KKL.IV-198338, KKL/300389 ja L.KKL.IV-46640 energiakandjate ja keemiatoodete tootmiseks, milles on toodud ka välisõhku väljutavad saasteained ja nende lubatud aastased heitkogused. Keskkonnamõju hindamise aruandes antakse hinnang mil määral suurenevad kavandatava tegevusega (mitte põlevkivi kasutamisega) kaasnevate kasvuhoonegaaside heitkogused. Kavandatava tegevuse mõju kliimale hinnatakse kuni väljatud põlevkivi rikastamiseni ja aheraine käitluseni. Põlevkivi kaevandamine toimub maa all, kus kliimamuutuste otsene mõju (kuuma-, külmalained, tormid, sajuhood) ei ulatu. Kliimamuutustele on rohkem avatud maapealne taristu (hooned, elektriliinid, ventilatsiooniavad) kuid nende kliimakindluse parendamine on pigem jooksva renoveerimise küsimus, sest see on juba valdavalt olemas. Kliimamuutustest võib olla mõjutatud kaevandusest välja pumbatava põhjavee hulk. Sellega arvestatakse põhjavee uuringus (vt peatükk 7.1.1 „Mõju põhjaveele“). Kliimamuutustega kohanemise eesmärgil tuleb arvestada selle mõjuga põhjavee kogusele. Muus osas kliimamuutustega olulisi riske ei kaasne. 6.3 Müra ja vibratsioon Kaevadamine toimub lõhkamisega, mis toob endaga kaasa vibratsiooni. Lõhkamised ei ole pidevad ja käsitletavad üksiksündmustena. Täiendavate tehniliste puuraukude ja tuulutusšurfi ning alternatiiv 2 puhul uue kaldsüvendi rajamisega kaasneb lühiajaline lokaalne müra ja vibratsioon, mis varasemalt kaevanduste rajamise ja laienemise mõju hinnanud KMH-de puhul on määratletud väheoluliseks.34;35 Vibratsiooni tugevust saab määrata lõhketööde planeerimisel. Kavandatava tegevusega kaasnev müra- ja vibratsioonitase ja levikuulatus selgitatakse keskkonnamõju hindamise käigus. 34 Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise 35 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. 2017. OÜ Hendrikson & Ko. 7. juuli 2022 34 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Kaevandatud materjali transpordiviisid ei muutu, mistõttu materjali veost tingitud müratase ei suurene. Kavandatava tegevusega kaasnev liiklusmüra on tingitud töötajate liikumisest, kuid pole ette näha, et see kaevanduse laienemisel suureneks. Mõju hindamisel kavandatava tegevusega kaasnevat liiklusmüra ei hinnata. Mõju hindamisel selgitatakse kaevandamisega kaasneva müra ja vibratsiooni levikuulatus ja vastavus seatud normidele. 6.4 Valgus, soojus ja kiirgus Kaevanduse laienemisega ei kaasne valguse, soojuse ega kiirguse täiendavat levikut. Mõju hindamisel valguse, soojuse ega kiirguse levikut ei käsitleta. 6.5 Jäätmeteke Kuna aastaseid kaevandamismahte kavandatava tegevuse elluviimisel ei plaanita tõsta, siis jääb jäätmeteke Ojamaa jäätmeloaga kehtivate lubade piiresse. Lisanduv aheraine ei eelda teenindusmaa aluse pinna laiendamist. Sellest lähtuvalt ei toimu täiendavat maavõttu. Aheraine kasutamise tegevuskava on VKG Kaevandused OÜ esitanud Keskkonnaametile jäätmeloa muutmise menetluse nr M-117697 raames. Ühe aheraine rakendusvaldkonnana kaalutakse aheraine kasutamist RailBalticu raudtee alusmaterjalina36. Esiteks uuring ei ole valmis, teiseks ei kuulu aherainele kasutuse leidmine käesoleva keskkonnamõju hindamise mahtu. Vajadusel tuleks seda teha kogu VKG poolt tekitatava aheraine kohta. Juhul, kui kavandatava tegevuse käigus selgub, et aheraine kasutamise tegevuskava ei ole võimalik täita, siis kaalutakse teisi võimalusi, sh kaevandamisjäätmehoidla rajamist, mis nõuab juba eraldiseisvat keskkonnamõju hindamist. Jäätmeteke on juba varasemas mõju hindamises käsitletud keskkonnaaspekt ja seda mõju hindamise käigus täiendavalt ei käsitleta. 36 Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate ehitusmaavarade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja kõrvalteede ehitamisel. Riigihange nr 234182 7. juuli 2022 35 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 6.6 Maakasutus ja maastik Eeldades, et kavandatav tegevus ei too endaga kaasa langatusi (peatükk 2 „Kavandatava tegevuse eesmärk, kirjeldus ja asukoht“), pole põhjust ette näha mõju maastikule. Piirkonna maastik on kuigivõrd juba varasemate kaevandustegevustega oluliselt ümber kujundatud (nt Raudjõe kanali rajamine). Kavandatava tegevuse alale jääb metsa kuivendamiseks ette nähtud maaparanduse hoiuala (lisa 1, joonis 5). Hoiuala asub ka olemasolevate kaevanduste kohal ja ei ole teada nende kaevanduste olulist negatiivset mõju. Sellest lähtuvalt ei ole põhust eeldada ka rajatava kaevanduse olulist mõju maaparandussüsteemidele. Tõenäoliselt toob kaevanduse rajamine endaga kaasa metsade kuivendamisvajaduse vähenemise. Kaevandamisega ei plaanita langatusi, mis võiksid maaparandust negatiivselt mõjutada ja sulglohkusid tekitada. Mõju metsamaa kasutusele ei ole oluline. Alale jäävatel põllumaadel kuivendussüsteem puudub. Kaevanduse kuivendamisel võib olla kuivendav mõju ka põllumaale. Seoses kliimamuutusega (sagenevad põuad ja paduvihmad), võib see kaasa tuua muutusi põllu harimisel. KMH programmi koostamise hetkel ei ole teada, kas nendele põllumaadele juba praegu avaldub põhjavee alanduse kuivendav mõju. Kui hetkel kuivendavat mõju ei avaldu, vajab teema käsitlemist. Mõju hindamisel selgitatakse kavandatava tegevuse mõju põllumaale juhul kui selgub, et neile avaldub põhjavee alanduse kuivendav mõju. 6.7 Mõju loodusvaradele Kavandatava tegevuse piirkonnas on loodusvaradest põhjavesi, mets ja väärtuslik põllumaa. Mõju põhjaveele käsitletakse KMH raames läbi viidava põhjavee mudelduse raames. Mõju metsale ja põllumaale on käsitletud peatükis 6.6 „Maakasutus ja maastik“. 6.8 Inimene ja asustatud alad Kavandatava tegevuse mõjualas asulaid ei asu. Alale jääb üks majapidamine. Ala lähedusse (1 km) jääb veel 8 elu- või ühiskondlikku hoonet. 7. juuli 2022 36 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Kavandatav tegevus võib inimest mõjutada läbi põhjaveetaseme alanduse. Põhjavee taset ja selle mõju joogiveekaevudele on käsitletud peatükis „6.1 Veekeskkond“. Inimese tervist ja vara mõjutada võivate müra, vibratsiooni, välisõhu saaste, valguse, soojuse ja kiirguse piirnormid eelduslikult kavandatava tegevusega ületatud ei saa. Neid teemasid on käsitletud peatükkides „6.2 Heited välisõhku, kliima“, „6.3 Müra ja vibratsioon“ ja „6.4 Valgus, soojus ja kiirgus“. Mõju inimesele käsitletakse läbi eelkirjeldatud teemade. Kavandataval tegevusel puudub muudes osades oluline mõju inimese heaolule (töö ja pere tasakaal, haridus ja oskused, kogukonna ja sotsiaalsed sidemed, kodanikuaktiivsus ja valitsemine, isiklik turvalisus, sissetulek ja jõukus, töökohad ja töötasud37). Kuigivõrd mõjutab kavandatava tegevuse elluviimine positiivselt tööhõivet ja selle läbi sissetulekut, sest kaevemahu suurendamine eeldab töökohtade pikemat säilimist. Neid teemasid mõju hindamise käigus ei käsitleta. 6.9 Kultuuriväärtused Kavandatava tegevuse mõjualas kultuuriväärtusi ei ole. Kultuuriväärtuste teemat mõju hindamise käigus ei käsitleta. 6.10 Looduskeskkond Looduskaitse seadusega kaitstavaid loodusobjekte kavandatava tegevuse alal ei asu. Piirkond on juba praegu oluliselt mõjutatud põlevkivi kaevandamisest. Maastikku on muutnud Aidu karjäär, veerežiimi Aidu karjäär ja maa-alused kaevandused. Pole selge, mil määral mõjutab kaevanduse laiendamine Aidu karjääri veetaset. Kuivõrd Aidu karjääris soovitakse luua ökoloogilist keskkonda, on oluline seda teemat käsitleda. Mõju hindamisel selgitatakse kavandatava tegevuse mõju Aidu karjääri veetasemele. 37 Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240 7. juuli 2022 37 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 6.11 Kumulatiivne mõju Oluline kumulatiivne mõju kaasneb põhjavee dreenimisega, kuna läheduses on mitmed töötavad maa-alused kaevandused. Piirkonna pinnaveevõrk on suublaks mitmete kaevanduste veele. Oluline on veenduda, et arvestades kogu keskkonnakasutust oleksid pinnaveekogud võimelised vastu võtma täiendav ärajuhitava vee. Põhjaveetaseme mudeldamisel arvestatakse piirkonna teiste (sh planeeritavate Uus- Kiviõli ja Uus-Kiviõli II) kaevandustega. Mõju hindamisel hinnatakse kumulatiivset mõju teiste piirkonnas töötavate ja planeeritavate (sh Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II) kaevandustega. 6.12 Piiriülene mõju Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju. 6.13 Puistangu süttimise risk TPI Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakonna 2001. aastal koostatud töös „AS Aidu Karjäär Kohtla kaevandusväljal mäetööde lõpetamisjärgse keskkonnamõju hindamine“ on kirjeldatud Kohtla kaevevälja puistanguid ning nende orgaanikasisaldust. Põlevkivi- ehk orgaanikasisalduseks on hinnatud puistangu nr 1 puhul 8-12%, puistangu nr 2 puhul kuni 23% ja puistangu nr 3 puhul ligikaudu 23%. Suured orgaanikasisaldused tulenesid väljatud mäemassi käsitsi rikastamise tehnoloogiast. Kohtla kaevevälja - korruseline lamepuistang nr 3, aga ka koonusekujuline puistang nr 1 olid süttimise vältimiseks isoleeritud. KMH aruandes nähti ette puistangute 1 ja 2 vormimist lamepuistanguteks isesüttimisohu vähendamiseks. Kavandatavast kaevandusest kaevandatava materjali rikastamise tulemuseks on põlevkivi ja aheraine. Täna kasutusel olevas Ojamaa kaevanduses kasutatakse kaasaegset raskel vedelikul ja trummelseparaatoril põhinevat põlevkivi rikastustehnoloogiat, mille tulemusel on aheraine orgaanikasisaldus vastavalt teostatud analüüsidele 8-9%. Sama rikastustehnoloogiat kavatsetakse kasutada ka Ojamaa kaevanduse laiendusest väljatud kaevise rikastamisel. VKG Kaevandused OÜ-s kaevandamisjäätmete ladestamist kaevandamisjäätmehoidlas ei toimu, tekkiv aheraine võetakse maksimaalselt ringlusesse lubjakivitäitematerjalina ning materjali hoiustatakse kuni turustamiseni ladudes. Ojamaa kaevanduse aheraine 7. juuli 2022 38 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu ladustamiseks on Keskkonnaamet väljastanud VKG Kaevandused OÜ-le jäätmeloa nr L.JÄ/332750. Aheraine on kavandatud ladustada ning taaskasutusse suunata vähem kui kolme aasta jooksul. Samuti on VKG Kaevandused OÜ-le väljastatud sertifikaat Ojakivi kaevanduse lubjakivitäitematerjalide kasutamiseks ehitustöödel ja tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalina. Eeltoodu põhjal võib eeldada, et kavandatavast kaevandusest, sh Kohtla kaevandusväljal asuvast osast, rikastamise tulemusena saadava aheraine ladustamisega kaasnev süttimisrisk ei ole oluline. 7. juuli 2022 39 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 7 HINDAMISMETOODIKA Töö viiakse läbi vastavalt KMH algatamise hetkel kehtinud KeHJS38 redaktsioonile ja KMH täpsustatud nõuetele39. Aruandes käsitletakse viidatud õigusaktides toodud teemasid vastavalt programmis toodud täpsustustele. 7.1 Veekeskkond 7.1.1 Mõju põhjaveele Kaevandusmõjude hindamiseks koostatakse piirkonna põhjavee liikumise mudel. Põhjaveemudeli abil prognoositakse: 1) taotletaval alal kaevandustegevuse mõju põhjaveetasemetele, põhjaveekogumite koguselisele seisundile ning tarbekaevudele; 2) Aidu karjääri poolt kaevandusse juurde voolavat vee kogust, mille alusel hinnatakse mõju Aidu karjääri pinnaveekogudele; 3) väljapumbatavaid veehulki kaevandamistööde erinevatel etappidel, aastaaegadel ja eri veerikkusega aastate sademehulkade varieeruvusel; 4) kaevanduse sulgemise järgseid muutusi piirkonna põhjaveetasemetes. Johtuvalt modelleerimistulemustest antakse soovitused veekõrvalduse mahu vähendamiseks, veeärastussüsteemi arendamiseks, veerežiimi ebasoovitavate muutuste mõju vähendamiseks või vältimiseks. Võimalike kaevanduses rakendatavate põhjavee leevendusmeetmete mõju modelleeritakse. Koostatav hüdrogeoloogiline mudel on aegsõltuv, mille abil saab modelleerida põhjaveetaseme muutusi kaevandamise etappide kaupa kuni sulgemiseni, arvestades veega täitunud kaevanduste ning töötavate kaevanduste mõjudega nii enne viimaste sulgemist kui ka sulgemisjärgselt. Modelleeritava ala piirid peavad ulatuma piisavale kaugusele kaevandatavast alast, et eristuks kavandatud tegevuse põhjaveetaseme muutuste mõjuala ja ükski oluline mõjutegur ei jääks arvestamata. Eeldatav modelleerimise ulatus määratakse mudeli koostamise käigus lähtuvalt selguvast mõjualast. 38 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud 22.02.2005. 39 Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. 7. juuli 2022 40 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Kasutades Virumaa põhjaveemudeli kihte (vajadusel neid asjakohaselt täpsustades, mitte suurema kui 50x50m võrgusammuga eeldatavalt olulise mõjuga kohtades) koostatakse vähemalt 7 kihiline põhjaveemudel: 1. kvaternaarisetete veekiht; 2. Keila–Kukruse veekiht (O3kl–kk); 3. põlevkivi tootus kiht (O3kk); 4. Uhaku veepide (O2uh); 5. Lasnamäe–Kunda veekiht (O2ls–O2–1kn); 6. Alam-Ordoviitsiumi veepide (O1); 7. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht (O1pk–Ca1pr). Põhjaveemudel tuleb kalibreerida ala lähteseisundi saamiseks ja mudelis kasutatud kihtide hüdrogeoloogiliste parameetrite ning rajatingimuste verifitseerimiseks ajas tagasivaates vastavalt olemasolevatele andmetele. Tagasivaate eelistatud pikkus on 10 aastat. Andmete puudumisel seirepuuaruke ei rajata. Mudeli sobivust kavandatud ülesannete lahendamiseks tuleb hinnata (modelleerimistööd retsenseerida) kahes etapis. Esmalt hinnatakse tagasiulatuvalt kalibreeritud nn lähtemudeli sobivust (kui selle loomine on osutunud võimalikuks). Teises etapis analüüsitake koostatud prognoosmudelit. Mudeli tulemuste põhjal saadakse ülevaade ärajuhitava veekoguse kohta. Selle põhjal antakse hinnang veeloa muutmise vajaduse kohta. Aruandes tuuakse välja soovitused põhjavee seire teostamiseks ning kaevanduseelse põhjavee seisundi fikseerimiseks. Lisaks hinnatakse KMH aruande koostamisel kavandatava tegevusega kaasnevat mõju põhjaveekogumite seisundile sh hinnates põhjaveekaitse eesmärkide erandite rakendamist. 7.1.2 Mõju pinnaveele Mõju pinnaveetasemele Mõju hindamisel selgitatakse kaevandusest ära juhitavast põhjaveest põhjustatud üleujutuse riski suublaks olevates pinnaveekogudes järgneva metoodika alusel. 7. juuli 2022 41 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Vooluhulkade mõju kõrgveepiirile Osades kohtades tõusevad Purtse jõgi ja selle harud kõrgvee ajal üle kallaste, lammile. Analüüsis lähtutakse eeldusest, et kõrgveepiir on määratud eelkõige vooluhulkade poolt. Keskkonnaprobleem seisneb selles, et kaevandusest välja pumbatav vesi võib suurvett võimendada. Uurimisala Uurimisala piirid joondatakse selliselt, et need kataksid täielikult lisandunud voolhulkadest põhjustatud olulise veetaseme tõusu alad. Eelduslikult piirdub see territoorium Purtse jõe ülemjooksu ja selle valglaga. Kõige alumisemaks punktiks võetakse Lüganuse seirejaam (SJA2129000; XY: 6586794, 672645). Modelleerimise etapid Etapp 1. Seireandmete statistilise analüüsi abil määratakse mõõdetud vooluhulkade ja veetasemete aastased maksimumid ning nende ületustõenäosused. Etapp 2. ’valgla’ mudeli abil määratakse Purtse jõe ülemjooksu vetevõrgu voolusuunad, voolu akumulatsioon ja valga piirid. ’valgla’ mudel on ’Hommik’ mudeli sisendiks. Täpsem metoodika on esitatud Piirimäe et al (2021) aruandes40. Etapp 3. ’Hommik’ mudeli abil määratakse erinevatele ületustõenäosustele vastavad vooluhulgad. Peamiseks väljundiks on 10 aasta maksimum. ’Hommik’ mudel kasutab sisendina ’valgla’ mudelit. ’Hommik’ mudeli tekitatud voohulgad on sisendiks HEC-RAS mudelisse. Täpsem metoodika on esitatud Timmusk (2020) aruandes41. Etapp 4. HEC-RAS mudeli abil määratakse kõrgveepiirid. HEC-RAS mudeli sisendina kasutatakse statistilise mudeli väljundina arvutatud mõõdetud vooluhulki ja veetasemeid ning täiendavalt ’Hommik’ mudeli simuleeritud vooluhulki. Üleujutusriskide hindamiseks rakendatakse tarkvara HECRAS tööriista ’Floodplain mapping’. Täpsem metoodika on esitatud Piirimäe et al (2021) aruandes. Vooluhulkade ja veetasemete profiilid HECRAS mudelisse sisestatakse vooluhulkade ja veetasemete profiilid, mis esindavad vastavaid stsenaariume. Profiil 1 esindab baasstsenaariumi, mille puhul eeldatakse vooluhulkade ja veetasemete ületustõenäosusi vastavalt mõõdetud seireandmetele 40 Piirimäe; Kr, Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, Kr, Reitalu, T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid. Aruanne. Riigihange nr: 223733. 41 Timmusk, 2020. Juhend hüdroloogiliste karakteristikute määramiseks maaparanduse eesvoolude dimensioneerimisel. Uuendatud väljavõte RPUI „Eesti Maaparandusprojekt“ 1989. aasta juhendist „Kuivendussüsteemide projekteerimisjuhend“. 7. juuli 2022 42 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu ning võttes arvesse kliimamuutusest põhjustatud kevadise suurvee vähenemise trendi. Baasstsenaariumi korral kavandatavat tegevust ei toimu. Profiil 2 esindab kavandatava tegevuse stsenaariumit, milles jõestikku pumbatakse täiendav vooluhulk kavandatava tegevuse alalt. Lähteandmed Hüdroloogilised andmed saadakse peamiselt Ojamaa42, Lüganuse, Hirmuse I ja Hirmuse II43 seirejaamadest. Analüüsitakse kogu andmerida. Kõrgusmudelina rakendatakse Maa-ameti 10 m piksli suurusega maapinna kõrgusmudelit. Maakatte/kasutuse andmed võetakse ETAK-ist (Maa-amet), milles lähtutakse maakatte tüübist. Maakatte andmeid on tarvis eelkõige karedusarvu määramiseks. Mullakaart saadakse Maa-ameti mullakaardi grupeerimisel USA-s kasutatavateks hüdroloogilisteks klassideks A – D, lihtlõimise ja sifri põhjal. Jõgede paiknemise modelleerimiseks kasutatakse Keskkonnaregistri ja ETAK vooluvete kihte. Vooluhulkade sisendandmeteks on põhjavee mudeli tulemused. Ära juhitavate saasteainete hinnang Modelleerimistulemused annavad sisendi eesvoolude kaevandusvee ärajuhtivusvõime hindamiseks. Välja pumbatavate veekoguste prognoosimisel tuleb arvestada ka olemasoleva Ojamaa kaevanduse veekoguseid. Vee ekspert tutvub veeloa alusel tehtud ära juhitava kaevandusvee seire ja muude asjakohaste piirkonnas läbi viidud seirete ja uuringute andmetega ning annab selle põhjal hinnangu, kas lisanduv kaevandusvesi võib takistada veekogumi hea seisundi saavutamist. Olulises osas tuginetakse LIFE IP CleanEST 2022. aastal valmivale (4.5 Pinnavesi) aruandele, mis muu hulgas käsitleb ka biosaadava Ni teemat. Täiendavaid veekeskkonnaalaseid uuringuid keskkonnamõju hindamise käigus ei tehta. Kui selgub, et Ojamaa kaevandusvesi takistab Ojamaa jõe hea seisundi saavutamist pakutakse välja võimalikke leevendusmeetmeid. Mõju hindamisel kirjeldatakse kavandatava tegevuse seiret, sealhulgas kavandatava tegevuse eelse pinnavee kvaliteedi seisundi fikseerimist. Samuti hinnatakse Purtse jõe veetaseme fikseerimise võimalikkust. 42 Ojamaa hüdromeetrijaam, mõõteandmetega (vooluhulk, veetase, veetemperatuur) perioodist 1958- 1965. Asukoht täpsustatakse aruande koostamise käigus. 43 Hirmuse I ja Hirmuse II hüdromeetrijaamad mõõteandmetega (vooluhulk, veetase, veetemperatuur) perioodist 1985-1989. Asukoht täpsustatakse aruande koostamise käigus. 7. juuli 2022 43 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 7.2 Müra ja vibratsioon Müra ja vibratsiooni leviku selgitamiseks viiakse läbi olemasoleva olukorra mõõtmine. Mõõtmised teostatakse kahes kohas: toimiva kaevanduse plahvatuse epitsentri kohal (maa peal) ja lähima elamu õuealal. Alad valitakse vastavalt sellele, kus asub kaevandamise aktiivne osa uuringu ajal (tõenäoliselt kevad-suvi 2022). Kavandatava tegevuse ala on hõredalt asustatud. Kavandatava tegevuse alale jääb üks majapidamine (Sala, 49801:001:0506). Kavandatava tegevuse alaga vahetult piirneb veel üks majapidamine (Neruti, 44901:003:0720). Tinglikku kilomeetrisesse puhveralasse jäävad ühiskondlikest või eluhoonetest veel Nõmme - 44901:003:0080, Roosti - 44901:003:0780, Oja - 43801:001:0049, Arumäe - 49801:001:0307 (VKG tootmiskompleks), Lähte - 49801:001:0465 (kuulub VKG-le, elanikke ei ole), Leveti - 49801:001:0202, Siitase - 49801:001:023344. Kõigil eelloetletud katastriüksustel, välja arvatud Roosti (44901:003:0780) ja Arumäe (49801:001:0307), asuvad Maa-ameti aadressiandmete rakenduse alusel elu- või ühiskondlikud hooned. Loetletud katastriüksustest on elumaa sihtotstarbega Roosti (44901:003:0780). Ülejäänud katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa. Mõõtmised teostatakse vastavalt järgmistele ISO standarditele: - ISO 1996-1:2003 Acoustics -- Description, measurement and assessment of environmental noise -- Part 1: Basic quantities and assessment procedures; - ISO 1996-2:2007 Acoustics -- Description, measurement and assessment of environmental noise -- Part 2: Determination of environmental noise levels; - ISO 2631-1 Mechanical vibration and shock – Evaluation on human exposure to whole-body vibration- Part 1: General requirements; - ISO 2631-2 Mechanical vibration and shock – Evaluation on human exposure to whole-body vibration- Part 2: Vibration in buildings (1 Hz to 80 Hz). Eesti siseriiklikud välisõhus levivad müra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe järgi. Üldplaneeringus on mürakategooriad määramata jäetud, kuid vastavalt maa sihtotstarbele on võimalik anda arvamus mürakategooriatele, mida normtasemete 44 Maa-ameti aadresside kaardirakendus seisuga veebruar 2022. 7. juuli 2022 44 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu määramisel arvesse tuleb võtta. Lähimate eluhoonete juures on määruse mõistes tegemist II kategooria alaga – elamumaa-alad ja maatulundusmaa õuealad. Impulssmüra, mida põhjustab nt lõhkamine võib teha tööpäevadel kell 7–19 ning sellise iseloomuga mürale rakendatakse parandustegurit +5 dB. Müratasemete hindamisel lähtutakse tööstusmüra piirväärtusest, mis on suurim lubatud müratase. Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.5.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Vibrokiirenduse tasemete piirväärtused (dB) kehtivad regulaarsetele ja püsivatele vibratsiooniprotsessidele päevasel ja öisel ajavahemikul. Lõhkamiste näol on tegemist lühikeste impulss-signaalidega. Eestis puuduvad ametlikud normid, juhendid ja määrused, kuidas hinnata lõhkamisel tekkivat vibratsiooni ja selle mõjusid. Vibratsiooni häirivust on varasemalt hinnatud ja hinnatakse selle uuringu raames Suurbritannia standardi „BS 6472-2: 2008. Guide to evaluation of human exposure to vibration in buildings Part 2: Blast-induced vibration for assessment of human response to impulse vibration signals” ja Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi tehnilise ohutuse juhendis 16:0 toodud konstruktsioonide kahjustamise riski järgi. Müra ja vibratsiooni mõõtmistulemused edastatakse protokollidena. Kaevanduse olemasolevale olukorrale ning edasisele tegevusele antakse hinnang tuginedes saadud mõõtmisandmetele, standarditele, juhendmaterjalidele jm allikatele. KMH juhtekspert koostab ettepanekud olemasoleva olukorra fikseerimiseks, et vältida kaevandamise ajal vaidlusi rajatistele tekkinud võimalike kahjustuste põhjuste osas. 7.3 Maakasutus Põhjavee alanduse tegelikku mõju põllu niiskusrežiimile on keeruline, kui mitte võimatu mudeldusega prognoosida. Juhtekspert kontakteerub piirkonna põllumajandustootjatega ja intervjuu vormis uurib, kas on teada selge vahe kaevandusalal oleva põllu harimisel võrreldes põhjavee alanduslehtri välise põllu harimisega. Kui mõlemat tüüpi alal põldu harivaid tootjaid ei leidu, kõnealust teemat ei käsitleta. Oluline on maatulundusmaa kasutuse jätkamise tagamine pärast kaevandamise lõppu. Selleks tuleb tagada kaevandustesse koguneva vee kontrollitud äravool ja maa 7. juuli 2022 45 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kasutuspiirangud. Vastavad soovitused antakse KMH aruandes. Juurdepääsuteed tuleb anda üle kasutuskõlblikena. 7.4 Looduskeskkond Aidu karjääri veetaseme muutumisele antakse hinnang hüdrogeoloogilise mudelduse põhjal. Mudelduse tulemust arvestades annab juhtekspert hinnangu mõju olulisusest Aidu karjääri veekogudesse loodavatele ökosüsteemidele. 7.5 Keskkonnamõju hindamise ulatus Ruumiline ulatus Keskkonnamõju hindamise ulatuse aluseks on põhjavee olulise alanduse ulatus, mis tuvastatakse põhjaveemudeli koostamisel. Suublatele avalduvat mõju (võimalik veetaseme tõus) hinnatakse kuni Purtse jõeni (kaasa arvatud). Vibratsioon jääb kaevanduse lähiala piiresse. Käsitlemist vajavad majapidamised, mis jäävad kaevanduse piirist kuni 0,5 km kaugusele. Ajaline ulatus Mõjusid hinnatakse kuni kaevandamise lõppemiseni, et anda ülevaade pärast kaevandamist stabiliseerunud olukorrast. Olemasolevate andmete piires arvestatakse ka ümbruskonna teiste olemasolevate kaevanduste elueaga. 7.6 Alternatiivide võrdlemine Null alternatiivi käsitletakse kui olemasoleva olukorra kirjeldust. Null alternatiivi ei kaasata võimalike alternatiivide võrdlusesse. Juhul, kui selgub, et kavandatav tegevus ületab keskkonna taluvuspiiri, otsitakse mõju vältimise või leevendamise meetmeid. Kui meetmeid ei leita, tuleb kavandatavast tegevusest loobuda. Alternatiivid 1 ja 2 esialgsel hinnangul keskkonnamõju poolest üksteisest oluliselt ei erine. Alternatiivi 2 korral rajatakse maa alla sisenemiseks vajalik ava olemasolevale tootmisalale. Seetõttu maavõttu ei toimu. Ei ole põhjust eeldada, et sisenemise rajamine võiks endaga kaasa tuua ala praeguse kasutusega võrreldes oluliselt erinevaid 7. juuli 2022 46 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu mõjusid. Selle tõttu arvestatakse alternatiivide valimisel märkimisväärselt tehnilist otstarbekust. Juhul, kui mõju hindamise käigus selguvad asjaolud, mis eristavad alternatiive üksteisest oluliselt, võetakse need kaalumisse. Sellisel juhul tehnilise otstarbekuse ja loodus- või sotsiaalkeskkonnale avalduvate mõjude omavahelised osakaalud tuleb leida mõju hindamise käigus, kui selguvad täpsemad asjaolud. 7.7 Tehniline teostus Kavandatava tegevuse alternatiivid erinevad üksteisest kaevanduse laiendusse sisenemise tehnilise lahenduse poolest. Alternatiiv 1 puhul toimub kaevandusalale sisenemine läbi olemasoleva Ojamaa kaevanduse ning alternatiiv 2 puhul läbi uue kaldsüvendi. Kolmas alternatiiv käsitleb kavandatavast tegevusest loobumist. Mõju hindamises võrreldakse esimese ja teise alternatiivi tehnilise lahenduse rakendatavust. Kogemustega mäeinseneri eksperthinnangu põhjal selgitatakse, kumb lahendustest on tehniliselt otstarbekam ning antakse hinnang arendaja kinnitusele langatuskindluse kohta. 7. juuli 2022 47 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 8 AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise ajakava on toodud KMH programmi lisas 2. 7. juuli 2022 48 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 9 ARENDAJA, JUHTEKSPERT JA EKSPERTRÜHM Arendaja: VKG KAEVANDUSED OÜ - Erika Sulg, e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindamise ekspertgrupp: Vastutusala Nimi ja kontakt Kvalifikatsioon Juhtekspert. Mõju Karl Kupits e-post: litsents KMH0105 veekeskkonnale, [email protected] juhteksperdina läbi viidud maakasutusele, Maves OÜ mitmed keskkonnamõju looduskeskkonnale, hindamised, milles on muu vibratsioon hulgas käsitletud vibratsiooni, maakasutust, looduskeskkonda, veekeskkonda ja muid KeHJS § 20 teemasid. Viimased KMHd: projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ raames ellu viidava Sindi paisu avamise ja tehiskärestiku rajamise keskkonnamõju eksperthinnangu ning Sindi väliujula piirkonnas Pärnu jõe põhja süvendamise keskkonnamõju hindmine Tartu maakonnas Puhja vallas Ulila II turbatootmisalal keskkonnamõju hindamine Kamali II ja III liiva- ja kruusakarjääri kaevandamise loa taotluste keskkonnamõju hindamine 7. juuli 2022 49 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Vastutusala Nimi ja kontakt Kvalifikatsioon Hüdrogeoloog. Maile Polikarpus Hüdrogeoloogiliste tööde Mõju põhjaveele [email protected] tegevusluba Eesti Geoloogiateenistus Mõju veetasemele Kristjan Piirimäe Pikaajaline kogemus Purtse jões pinnaveemudelite [email protected] koostamisel ning nende alusel mõjude ja leevendavate meetmete hindamisel. Müra ja vibratsioon Ingrid Leemet Viimase kolme aasta jooksul vähemalt kahe [email protected] kaevandamisalaga seotud Akukon OÜ müra ja vibratsiooni arvutamise kogemus. Pikaajaline kogemus müra ja vibratsiooni hindamisel, mürakaartide koostamisel. Mäetehniline Vesta Kaljuste Volitatud mäeinsener (tase hinnang [email protected] 8) Tehnikaülikool Aruande tehniline Tuuli Vreimann Vähemalt viieaastane teostus töökogemus, sealhulgas [email protected] keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegliste hindamiste ekspertgrupi liikmena. 7. juuli 2022 50 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE JA ISIKUTE LOETELU Asutus Kaasamise põhjus Asjaomased asutused KeHJS § 23 Keskkonnaamet Otsustaja, keskkonnaloa andja. Keskkonnakaitset puudutavate õigusaktide peamine rakendusasutus Keskkonnaministeerium Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine; loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine Kaitseministeerium Tegevuste kooskõlastamine riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndis Rahandusministeerium Ruumiline planeerimine, regionaalvaldkonna koordineerimine Alutaguse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub kavandatav tegevus. Lüganuse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub kavandatav tegevus. Riigimetsa Majandamise Mäeeraldisel asuva riigimetsa majandamine Keskus Maa-amet Riigimaa haldamine Terviseamet Elanike tervisekaitse Põllumajandus- ja Toiduamet Maaparanduse ja maakasutuse järelevalve Tarbijakaitse ja Tehnilise Kaevandustegevuse üle osaliselt järelevalvet pidav Järelevalve Amet asutus (nt lõhkamised). 7. juuli 2022 51 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Asutus Kaasamise põhjus Muud menetlusosalised KeHJS § 16 lõige 3 Eesti Keskkonnaühenduste Eesti suurimaid keskkonnaorganisatsioone ühendav Koda mittetulundusühing, mille eesmärk on jälgida ning mõjutada otsuseid ja protsesse järgmistes valdkondades: • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika ja -õigus; • olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised ja rahvusvahelised keskkonnaotsused; • keskkonnakaitselise tegevuse rahastamine. Kavandatava tegevuse ala ja Isikud, kelle keskkonnakasutust ja vahetu naabruse keskkonnatingimusi võib kavandatav tegevus maaomanikud mõjutada 7. juuli 2022 52 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 11 LAEKUNUD SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD Keskkonnaamet edastas KMH programmi asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks oma 03.11.2021 kirjaga nr 6-3/21/22145-2. Keskkonnaamet edastas arendajale laekunud vastuskirjad ja oma seisukohad programmi kohta 21.01.2022 kirjaga nr 6-3/21/22145-16. Laekunud seisukohad koos selgitustega nende arvestamise ja arvestamata jätmise kohta on koondatud järgnevasse tabelisse. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad on leitavad lisast 3. Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Rahandusministeerium 05.11.2021 kiri nr 14-13/7740-2 Täiendavaid ettepanekuid ei esitatud Riigimetsa Majandamise Keskus 09.11.2021 nr 3-1.1/2021/6327 RMK ei tee täiendusettepanekuid Ojamaa Võetud teadmiseks. Arendaja on teadlik põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara määeraldisel paikenvatest kaevandamise keskkonnaloa KMIN 055 geoloogilistest riketest ning jätab need muutmise taotluse keskkonnamõju seoses tootliku kihindi puudumisele hindamise programmi eelnõu kohta läbindamata. Ühtlasi vähendatakse eeldusel, et kaevandamisega ei teki rikkevööndite piirkonnas maapinna langatust ega sellega seoses kaevandatavate kambrite suurust ning kuivendussüsteemide kahjustamist. jäetakse suuremad tervikud, mis on igavese püsivusega. Vastava infoga on täiendatud programmi peatükki 2 ning lisatud viited peatükkidesse 4.1 ja 6.6. Kaitseministeerium 15.11.2021 nr 12-1/21/4060 Palume korrigeerida KMH programmi Arvestatud. Peatükkis 4.1 parandati, et eelnõu peatükis 4.1 „Tehnorajatistest Aidu lasketiir on Kaitseliidu lasketiir. põhjustatud kitsendused“ Aidu lasketiiru kohta märgitut (lk 12). Riigikaitseline ehitis Aidu lasketiir on Kaitseliidu lasketiir, mitte kaitseväe lasketiir, nagu praegu tekstis märgitud. 7. juuli 2022 53 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Ühtlasi juhime tähelepanu, et lisaks Arvestatud. Peatükki 4.1 on täiendatud programmis juba nimetatud õigusaktidele maapõueseadusest tulenevate tulenevad riigikaitselise ehitise riigikaitselise ehitise piiranguvööndis piiranguvööndis kaevandamisega seotud kaevandamisega seotud piirangutega.. piirangud, sealhulgas tegevuse Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise nõue, maapõueseadusest. Terviseamet 24.11.2021 nr 9.3-4/21/14973-2 Amet on tutvunud esitatud OÜ VKG Arvestatud. Programmi peatükke 6.3 ja Kaevandused Ojamaa 7 on täiendatud kavandatava müra ja põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara vibratsiooniga kaasnevate mõjude kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 hindamise vajaduse ja metoodikaga. muutmise taotluse KMH programmiga ning juhib tähelepanu kavandatava tegevuse ellu viimisel kaevanduse tootmistegevusest tekkiva müra ja vibratsiooni võimalikule mõjule kaevanduse lähimatel elamualadel, kuna varasematel aastatel on ametile saabunud kaebused nii Estonia kaevanduse kui ka Ojamaa kaevanduse tootmistegevusest tuleneva kohalikke elanikke häiriva müra ja vibratsiooni kohta. 7. juuli 2022 54 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Alutaguse Vallavalitsus 02.12.2021 nr 6-2/151-2 KMH programm eeldab ptk 6.6, et Arvestatud. Arendaja on teadlik kavandatav tegevus ei too endaga kaasa mäeeraldistel paiknevatest langatusi ning seetõttu ei näe ette mõju geoloogilistest riketest ning jätab need maastikule. Mille alusel seda eeldatakse? seoses tootliku kihindi puudumisele Antud alal on mitmeid rikkeid ja läbindamata. Ühtlasi vähendatakse varasemale kogemusele tuginedes on just rikkevööndite piirkonnas rikkevööndite alad kaevandustes, kus kaevandatavate kambrite suurust ning tõenäoliselt toimuvad varingud või jäetakse suuremad tervikud, mis on langatused. igavese püsivusega. Vastava infoga on täiendatud programmi peatükki 2 ning lisatud viited peatükkidesse 4.1 ja 6.6. Keskkonnamõju hindamise ekspertgruppi Arvestatud. Programmile on lisatud liikmete hulgas oleks vaja kaasata ka peatükk 7.7, mis käsitleb mõju maavara kaevandamise ekspert, kes omab hindamist alternatiivide tehnilisele mäeinseneri kvalifikatsiooni. lahendusele. Peatükki 9 on lisatud ekspertgrupi liikmena mäeinseneri kvalifikatsiooniga maavara kaevandamise ekspert. Keskkonnaministeerium 03.12.2021 nr 7-12/21/5431-2 Ojamaa vooluveekogumi (1068700_1) Arvestatud osaliselt. KMH koostamisel seisund on 2020 vahehinnangu alusel halb eraldiseisvat uuringut nikli sisalduste ning on põhjustatud nikli sisaldusest vees. selgitamiseks ette ei nähta. Hinnangud Projekti LIFE IP CleanEST raames tehtud kavandatava tegevusega kaasnevast uuringud näitavad, et veekogumi halba niklitaseme tõusust antakse seisundit põhjustav nikkel pärineb olemasolevate andmete põhjal. kaevandustest väljapumbatavast veest. Peatükis 7.1 on täiendatud pinnaveele Seetõttu tuleb kindlaks teha Ojamaa avalduva mõju hindamise metoodikat. põlevkivikaevandusest väljavoolava vee nikli sisaldus ning anda KMH käigus hinnang selle mõju kohta Ojamaa jõe seisundile. 7. juuli 2022 55 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Peatükis 5 on viidatud riigi pikaajalise Arvestatud. Peatükki 5 on täiendatud arengustrateegiale „Eesti 2035ˮ, samas on arengustrateegia „Eesti 2035“ aga välja toomata, et arengustrateegia tegevuskavas toodud tegevuskavas on ka sihttasemed kasvuhoonegaaside ja majanduse kasvuhoonegaaside heitele (8 mln t CO2) sihttasemetega ning selgitatud ning majandusele (majandus on kavandatava tegevuse vastavust neile. kliimaneutraalne). Palume eelneva esile toomist ja käsitlemist KMH programmis. Viide „Kliimapoliitika põhialused aastani Arvestatud. Peatükki 5 on täiendatud 2050“ on küll asjakohane, kuid sarnaselt infoga selle kohta, et „Kliimapoliitika energiamajanduse arengukavale tuleks põhialused aastani 2050“ on koostatud täpsustada, et see on koostatud ennem enne Euroopa Rohelist kokkulepet ning Euroopa Rohelist kokkulepet ning seda on kavas ajakohastada. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 näeb ette ka selle ajakohastamist. Teeme ettepaneku täiendada peatükki 5 Arvestatud. Peatükki 5 on täiendatud „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava selgitusega kavandatava tegevuse 2016–2030“ arengukavas seatud vastavuse kohta seatud eesmärkidele strateegiliste eesmärkide hindamiseks (kadude osakaal alla 29,2% ning sätestatud mõjunäitajatega: hoida allmaa- taaskasutusmäär vähemalt 40%) ning kaevandamise kadude osakaal alla 29,2% lisatud täpsustus arengukava ning taaskasutada vähemalt 40% tekkinud ajakohastamise kohta. aherainest. KMH käigus tuleb analüüsida kavandatava tegevuse mõju seatud eesmärkidele, nimetatud mõjunäitajate osas. Samuti täpsustada, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 näeb ette põlevkivi arengukava ajakohastamist. 7. juuli 2022 56 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Samuti tuleb peatükki 5 täiendada Ida- Arvestatud. Peatükki 5 on täiendatud. Eesti veemajanduskavaga 2015–2021 ning Kuivõrd „Ida-Eesti veemajanduskava selgitada, kuidas kavandatav tegevus 2022-2027“ on koostamisel ja valmib mõjutab selles seatud veekaitse eesmärke. eeldatavalt suvel, siis arvestatakse Informeerime, et ettevalmistamisel on ka sellega mõjuhindamises. uus Ida-Eesti veemajanduskava 2021– 2027. Lisaks palume KMH programmis käsitleda Arvestatud. Peatükki 5 on lisatud ka kliimamuutustega kohanemise hinnang kavandatava tegevuse ja arengukava aastani 2030. kliimamuutustega kohanemise arengukava seostest. Peatükis 6.2 ei ole käsitletud kavandatava Arvestatud osaliselt. Peatükki 6.2 on tegevuse mõju kliimale, palume seda teha. täiendatud hinnanguga kavandatava Täiendavalt juhime tähelepanu lk 22 tegevusega kaasnevast mõjust kliimale. toodule: „Ojamaa uuringuväljale (edaspidi Kavandatava tegevuse laiem eesmärk ka laienduse ala), eesmärgiga kaevandada on toorme saamine olemasolevale VKG põlevkivi, mis on sisendiks olemasolevale OIL AS põlevkiviõli- ja VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Jah, ka sellega keemiatööstusele.“. Kuna eesmärk on õli kaasnevad mõjud keskkonnale, sh tootmine, kaasneb sellega ka mõju kliimale. Küll aga ei kuulu see käesoleva kliimale. mõjuhindamise ulatusse. Käesoleva mõjuhindamise eesmärk on otseselt kaevandusega seotud mõjude hindamine. Võrdluseks – teiste maavarade kaevandamise keskkonnamõju hindamistes ei hinnata samuti maavarade kasutamisega kaasnevaid mõjusid – nt turba kasutamine kütteks, liiva ja kruusa kasutamine teedeehituseks jne. 7. juuli 2022 57 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Peatükis 6.6 on öeldud järgnev: „Seoses Arvestatud. Peatükis 6.6 on parandatud käimas oleva kliima muutusega viidatud lause sõnastust järgnevalt: (sagenevad põuad ja paduvihmad), võib „Seoses kliimamuutusega (sagenevad see kaasa tuua muutusi põllu harimisel.“. põuad ja paduvihmad), võib see kaasa Kuna kliimamuutus ei ole „käimas olev“ tuua muutusi põllu harimisel.“. tegevus, siis palume sõnastust parandada (nt „Seoses kliimamuutusega…“). Tehniliste märkustena palume peatükis 9 Arvestatud. Peatükis 9 on parandatud korrigeerida KMH juhteksperdi litsentsi KMH juhteksperdi litsentsi number. number peatükis 10 esitatud asjaomaste asutuste Arvestatud. Peatükki 10 on lisatud loetelus nimetada ka asjaomase asutusena Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium. Lüganuse Vallavalitsus 22.12.2021 nr 5-1/1979-5 Ühtlasi palume hinnata võimalikku Arvestatud. Mõju hindamisel hinnatakse kumulatiivset mõju piirkonnale koos kumulatiivset mõju võttes arvesse rajatavate Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II rajatavad Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste ja teiste algatatud kaevanduse ja teised algatatud projektidega. projektid. Seda eelkõige pinna- ja põhjavee kontekstis. Peatükki 6.11 on täiendatud. Samuti juhime tähelepanu peatükile 1, milles tuuakse välja, et kumulatiivseid mõjusid on hinnatud ja arvestatud ka varasemalt koostatud mõjuhindamistes nii Ojamaa kaevanduse, Uus-Kiviõli kaevanduse kui ka teiste piirkonnas toimuvate projektide puhul. 7. juuli 2022 58 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Pöörata erilist tähelepanu nii programmis, Arvestatud. Mõju hindamisel hinnatakse kui ka edaspidises KMH menetluses kumulatiivset mõju veekeskkonnale negatiivsetele muutustele, mis võivad võttes arvesse rajatavad Uus-Kiviõli ja kaasneda ära juhitava veehulga Uus-Kiviõli II kaevanduse ja teised suurenemisega Purtse jões. algatatud projektid. Mõju hindamise Ümbruskonnas on mitmeid nii toimivaid käigus selgitatakse, millised saavad kui ka planeeritavaid (Uus-Kiviõli olema kaevandusest ära juhitavad kaevandus- algatatud uus KMH) veekogused, sellega kaasnevad mõjud põlevkivikaevandusi, mis kokkuvõttes on Purtse jõe veetasemele. Olulise mõju juba täna avaldanud või avaldavad ilmnemisel nähakse meetmed mõjude tulevikus kumulatiivset mõju piirkonna vältimiseks või leevendamiseks. veekeskkonnale. Käesoleva Peatükki 7.1 on täiendatud keskkonnaloaga tehtav muudatus toob hindamismetoodika kirjeldusega. kaasa täiendavad mõjud ja läbi selle võib mõjutada Purtse jõe ääres paiknevatele kinnistute seisundit kõrgvee perioodil (üleujutused). Veehulga suurenemine Purtse jões ning selle mõju kumulatiivses vaates jõe ääres paiknevatele kinnistutele vajab käesoleva KMH raames täpsemat hindamist ning negatiivsete mõjude minimeerimiseks/ärahoidmiseks vajalike tegevuste väljatoomist. KMH s tuleks kirjeldada, kuidas toimub Arvestatud. Mõju hindamisel kaevanduse laiendamise eelse põhjavee kirjeldatakse kavandatava tegevuse (kvaliteetse joogivee) seisundi fikseerimine seiret, sealhulgas kaevanduseelse ning probleemide olemasolul või põhjavee seisundi fikseerimist. Mõju tekkimisel nende lahendamine. hindamise käigus prognoositakse Täpsustada tuleb, kuidas tuleb teostada kavandatava tegevusega kaasnevaid põhjavee seire. mõjusid/probleeme ning nähakse ette meetmed nende vältimiseks või leevendamiseks. Kavandatava tegevuse elluviimisel on olulised mõjud/probleemid välditud. 7. juuli 2022 59 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Uue kaevandamise käiku andmisel või Arvestatud. Mõju hindamise käigus olemasolevate laiendamisel tuleb pöörata hinnatakse kavandatava tegevuse mõju erilist tähelepanu jõkke juhitava pinnavee kvaliteedile kaevanduse kaevandusvee kvaliteedi parandamisele. suublaks olevas pinnaveekogumis. Käesoleva KMH raames on vajalik Juhul kui kavandatava tegevus takistab kirjeldada, millised oleksid võimalikud veekogumi hea seisundi saavutamist, meetmed jõevee kvaliteedi parandamiseks nähakse ette meetmed mõju ja kaevandusvee puhastamise tehnoloogia vähendamiseks. Peatükki 7.1 on muutmiseks, et saavutada olukord, mis täiendatud pinnavee mõju hindamise võimaldaks Purtse jõkke juhitav metoodikaga. kaevandusvesi viia maksimaalselt lähedale looduslikule foonile. Tänane kaevandusvette puhastamise kvaliteedi normipõhine lähenemine ei aita kaasa Purtse jõe puhastamise eesmärgi täitmisele ja ei saa rääkida Purtse jõe olukorra paranemisest. KMH aruandes tuua välja, kuidas toimub Arvestatud. Peatükki 7.1 on täiendatud. kaevanduse laienemise eelne Purtse jõe Mõju hindamisel kirjeldatakse vee kvaliteedi ja taseme fikseerimine ning kavandatava tegevuse seiret, sealhulgas järgnev seire. kaevanduseelse pinnavee kvaliteedi seisundi fikseerimist. Hinnatakse ka Purtse jõe veetaseme fikseerimise võimalikkust. Jõe veetaseme fikseerimise puhul on oluline määratleda, milline saab olema see veetase, mis fikseeritakse, sest jõe veetase muutub paljuski ka looduslikel põhjustel (lumesulavesi, valingvihmad). 7. juuli 2022 60 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine KMH s tuleb pöörata erilist tähelepanu Arvestatud. Mõjuhindamise aruandes võimalikele muutustele endise Aidu hinnatakse hüdrogeoloogilise mudeli karjääri pinnaveekogude võrgustikus. põhjal veetaseme muutumist Aidu KMH aruanne peab andma selge vastuse, karjääris (programmi peatükk 7.4). kuidas kaevanduse dreenimine mõjutab Olulise negatiivse mõju ilmnemisel veetaset endises Aidu karjääris. Kui on tuuakse välja meetmed mõju olemas negatiivse mõju oht, mis vältimiseks või vähendamiseks. Mõju halvendab Aidu olukorda ja takistab hindamisel arvestatakse ka käivitatud arenduste elluviimist, siis tuleb kumulatiivset mõju. aruandes kirjeldada vajalikke meetmeid, mis on vaja rakendada, et sellist olukorda ei tekiks. Arvestada tuleb Purtse jõel algava kärestik-kalapääsu rajamisega Püssi paisule, et kas see tegevus koosmõjus kaevandusvete ärajuhtimisega võib mõjutada Purtse jõe seisundit. 7. juuli 2022 61 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Pöörata KMH s erilist tähelepanu Arvestatud osaliselt. Tähelepanu lõhkamistöödega tekkivatele häiringutele pööramine kohalikele elanikele ning ning KMH käigus suhelda mõjutsooni nende hirmude maandamine on oluline. jäävate kinnistute omanike ja/või Kohalike elanikega suhtlemiseks on kasutajatega ning selgitada välja, millist KMH menetluses nähtud ette nii mõju on inimestele avaldanud töötav programmi kui aruande avalikustamine, Ojamaa kaevandus ning millised on mille käigus on võimalik elanikel esitada hirmud elanikel seoses kaevanduse põhjendatud täiendusettepanekuid. laienemisega. Kõik häiringud ei ole ära Mõjude hindamise käigus selgitatakse hoitavad, kuid on võimalik läbi erinevate kavandava tegevusega kaasnevad meetmete leevendada või kompenseerida mõjud ning esmajärgus nähakse ette läbi tänase elukeskkonna parendamise. meetmed nende vältimiseks ja Näiteks üheks võimaluseks on küla läbiva leevendamiseks. Alles siis kui mõju ei Võrnu - Rääsa tee taseme viimine samaks, ole võimalik leevendada või vältida, mis on Ojamaa kaevandusest Lüganuse nähakse ette valla piirini oleva tee tase. Häiringute kompensatsioonimeetmed. küsimus lülitada programmi ning Keskkonnamõju hindamise kontekstis leevendamise või kompenseerimise on piirnormide ületamise puhul ettepanekud lisada KMH aruandesse. kompensatsioonimeetmete väljatöötamine suhteliselt keerukas – tuleks jõuda kokkuleppele alates millisest tasemest ja kuidas tuleks seda teha. Omaette küsimus on häiringute kompenseerimine, mille puhul kerkib samamoodi esile küsimus, mis tasemest alates võib lugeda tegevuse häirivaks ning kuidas seda kompenseerida. Igasuguse kompenseerimine eelduseks on vastastikustele kokkulepetele jõudmine ning seda on võimalik teha ka väljaspool mõjude hindamise protsessi. 7. juuli 2022 62 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine AS Maves koostatud eelnõus on väidetud, Arvestatud osaliselt. Mõju hindamise et väljapoole kaevandusala võib mõju olla käigus selgitatakse kavandatava ainult põhjaveele, aga see ei ole piisav. tegevusega lisanduva müra ja Kaevandusalast väljapoole ulatub ka maa vibratsiooni levik. Selles osas on all toimuvatest lõhkamistest tingitud müra täiendatud programmi peatükki 7. Pole ja vibratsioon. Mõju avaldab ka põhjust eeldada, et kavandatava kaevandust teenindava transpordi tegevuse käigus suureneks liiklusmaht. liikumine. Mõju on juba täna, transpordi Kaevandatud materjali tarnspordiviisid liikumine läbi Rääsa ja Ojamaa külade. See ei muutu. Seetõttu transpordiga mõjutab inimeste heaolu. Ettepanek: kaasnevat müra ja vibratsiooni aruandes Mõlema mõju tuleks KMH-s hinnata ja täiendavalt ei hinnata. meetmed aruandes kajastada. Lüganuse Vallavalitsus hindab Uuringutes on võimalik osaleda eksperdirühma koosseisu piisavaks, kuid metoodika kokku leppimisega soovib osaleda eksperdirühma vee mõjude (kirjeldatud programmis) ja ja müra taseme uuringutes, mis toimuvad uuringutulemuste analüüsimisega valla territooriumil. (KMH aruanne). Kui kohalikul omavalitsusel on täiendavaid soove, tuleb nende sisust selgelt teada anda. Seejärel kaalub ekspertgrupp KOV täiendava kaasamise võimalusi. 7. juuli 2022 63 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Keskkonnaamet 21.01.2022 nr 6-3/21/22145-16 1. KMH programmis ptk 1 lk 5 on toodud Arvestatud. Programmi peatükki 2 on välja, et Kohtla kaevevälja kaevandamist täiendatud infoga aheraine pole varasemalt KMH-s hinnatud ning orgaanikasisalduse kohta ning keskkonnaloa KMIN-055 muutmise programmile lisati peatükk 6.13 taotluse lisa 31 Kohtla kaevevälja Töös nr selgitamaks puistangu süttimisest 05-02.EP 2001 lk 29 on mainitud, et kolm tingitud riski ja selle olulisust. aheraine puistangut planeeritakse ja rekultiveeritakse eriprojekti alusel hiljem. Kohtla kaevevälja puistang nr 3, mis on 3 korruseline lamepuistang, on süttimise vältimiseks isoleeritud – see viitab tõenäosusele, et selles puistangus on orgaanikasisaldus märkimisväärne. Keskkonnaamet peab oluliseks KMH programmis hõlmata ka Kohtla kaevevälja orgaanikasisalduse mõju hindamist võimaliku isesüttimise vältimiseks ja keskkonnaohu riski maandamiseks. 7. juuli 2022 64 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 2. KMH programmi hõlmata ka Arvestatud. Programmi peatükki 6.5 on alternatiivse olukorra hindamine, mida täiendatud. Kuna VKG Kaevandused OÜ ettevõte teeb, kui ajutiselt 3 aastaks aastaseid kaevandamismahte lubatud aheraine ladustamine, koguses 8 kavandatava tegevuse elluviimisel ei 400 000 t, ei suudeta ära kasutada või plaanita tõsta, siis jääb jäätmeteke turustada soovitud mahus? Ojamaa jäätmeloaga kehtivatesse piiridesse. Ettevõte on jäätmeloa muutmise menetluse nr M-117697 käigus esitanud Keskkonnaametile aheraine kasutamise tegevuskava (sisaldab ärisaladust, mistõttu KMH programmi ja aruande raames seda avaldada ei soovita). Juhul, kui ettevõte tuvastab, et ei suudeta antud tegevuskava täita, siis kaalutakse teisi võimalusi, sh kaevandamisjäätmehoidla rajamist, mis nõuab juba eraldiseisvat keskkonnamõju hindamist. 7. juuli 2022 65 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 3. KMH programmis mainitud teine töö: AS Arvestatud. Keskkonnaameti poolt Enefit Kaevandused ja OÜ VKG viidatud allikas ei sisalda toodud Kaevandused maavara informatsiooni aheraine kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, keskkonnamõju hindamise põhimõtete KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN119 kohta. Programmi peatükki 2 on muutmise ja pikendamise taotluse täiendatud infoga aheraine keskkonnamõju hindamine (OÜ Hendrikon orgaanikasisalduse kohta ning & Ko. 2017 ) ptk 5.1.1 lk 28 toob esile, et programmile lisati peatükk 6.13 aheraine keskkonnamõju hindamisel tuleb selgitamaks puistangute süttimisest lähtuda kahest põhitegurist: (1) tulevasse tingitud riski ja selle olulisust. jäätmehoidlasse ladestatavast aheraine kogusest ja (2) ladestatava aheraine orgaanikasisaldusest. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et aheraine kogus ja selle orgaanikasisaldus koos looduslike- ja ladestamistingimustega määravad ära võimaliku mõju looduskeskkonnale. Keskkonnaamet peab vajalikuks mainitud orgaanikasisalduse teemat KMH programmis põhjalikumalt käsitleda (pidades silmas, et Kohtla kaevevälja kohta on teada, et sealse aheraine orgaanikasisaldus on märkimisväärne). 7. juuli 2022 66 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 4. KMH programmis ptk-s 1 lk 4 on kirjas, Arvestatud osaliselt. Hinnang et kehtivale veeloale L.VV/324788 kantud veekoguse muutumisele antakse andmete muutmist käesoleva menetluse aruande koostamise käigus. Info veeloa raames ei taotleta, ei kuulu veeloa liitmine muutmise vajaduse hindamise kohta on maapõueloaga KMH koosseisu. Samas on lisatud peatükkidesse 6.1 ja 7.1. Kui ära KMH programmi ptk-s 6.1 lk 30 kirjas, et juhitava vee hinnangulised kogused kaevandamisala laienemisega suureneb ka valitud alternatiivi puhul nõuavad ära juhitava vee hinnanguline kogus ja see veeloa muutmist, siis taotletakse seda võib mõjutada pinnaveekogude vastuvõtu vastavalt KMHs esitatud hinnangule. võimet. Palume KMH programmis täpsustada, kas veekogused maapõueloaga liidetavas veeloas muutuvad või mitte? 5. KMH programmi ptk 4.4 lk 17 tabeli Arvestatud. Peatükis 4.4 on parandatud viimases lauses on nimetatud Puhatu soostiku nimetus Muraka põhjaveekogumiga seotud ökosüsteemiks soostikuks. Puhatu soostik. Tõenäoliselt on mõeldud hoopis Muraka soostikku. 6. KMH programmi ptk 4.7 tuleb loetletud Arvestatud. Peatükis 4.7 toodud Natura Natura alade hulka lisada ka Muraka alade nimekirja lisati Muraka loodusala. loodusala (RAH0000158). 7. Programmi ptk-s 6.7 on nimetatud, et Arvestatud. Peatükis 6.7 olev viide on mõju metsale ja põllumaale on käsitletud parandatud. peatükis „6.7 Mõju loodusvaradele“. Ilmselt on tegemist eksitusega ja mõeldud on ptk 6.6 „Maakasutus ja maastik“. 7. juuli 2022 67 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 8. Soovitame KMH programmis selgemalt Arvestatud. Peatükis 6 on toodud iga välja tuua teave kavandatava tegevuse ja alapeatüki osas kokkuvõtvalt välja, kas selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevad mõjud on olulised ning kas eeldatavalt kaasneva olulise neid mõjusid hinnatakse KMH keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, aruandes. mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. Näiteks esitades peatükkis 6 kokkuvõte, millistes valdkondades kaasneb oluline keskkonnamõju ja milline on mõjuala suurus. 9. KMH programmi ptk-s 9 tuleb põhjenda, Arvestatud. Peatükis 9 on täiendatud milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab ekspertgrupi liikmete nimekirja ning iga KMH ekspertrühma kuuluv isik põhjendatud, kes milliseid valdkondi ja kõnelause KMH käigus hindama. mõjusid hindab. 10. Palume ajakohastada ja täiendada Arvestatud. Peatükki 10 on täiendatud programmi ptk-s 10 esitatud asjaomaste selliselt, et eristatud oleks asjaomased asutuste ja isikute loetelu, nii et oleks asutused ja muud menetlusosalised. võimalik eristada KeHJS § 23 kohased asjaomased asutused ja KeHJS § 16 lõikes 3 nimetatud muud menetlusosalised. 7. juuli 2022 68 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 11. KMH programmi lisas 2 esitatud Arvestatud. Lisas 2 olevat ajakava on ajakava tabelis real 8 on nimetatud, et parandatud. otsustaja korraldab avaliku väljapaneku KeHJS § 16 lg 2 ja kestvuseks on märgitud 7 päeva. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 16 lg 1 kohaselt otsustaja korraldab vähemalt 14-päevase kestusega KMH programmi avaliku väljapaneku. Seejärel korraldab arendaja koostöös otsustajaga KMH programmi avaliku arutelu. KeHJS § 16 lg 2 kohaselt otsustaja teavitab KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul KeHJS § 151 lõike 7 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates. Eelnevast tulenevalt tuleb ajakavas vastavat rida täiendada ja nimetada ka avalik arutelu, mille korraldab arendaja koostöös otsustajaga peale vähemalt 14-päevase kestusega KMH programmi avalikku väljapanekut. Teavitamise etapi kestvuseks on maksimaalselt 14 päeva. Sama märkus kehtib ka tabeli rea 20 kohta, mis käsitleb KMH aruande avalikustamist (va kestvus 14 päeva, mis on õige). 12. Ajakava ridade 15 ja 16 vahele tuleb Arvestatud. Lisas 2 olevat ajakava on lisada rida - otsustaja kontrollib 14 päeva parandatud. jooksul KMH aruande saamisest arvates aruande vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. 7. juuli 2022 69 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 13. Soovitame KMH programmi või Arvestatud. Lisa 2 on täiendatud ajakavasse lisada info, et KeHJS § 18 lg 7 märkega keskkonnamõju hindamise kohaselt kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul programmi esitamise kohta. keskkonnamõju hindamise algatamisest arvates esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. KeHJS § 18 lg 8 kohaselt kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi. 7. juuli 2022 70 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 12 PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE KMH programmi avalikustamisest teavitati osapooli Keskkonnaameti 25.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/9074-2. Programm oli avalikul väljapanekul perioodil 27.05.- 09.06.2022. Keskkonnamõju hindamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 25.05.2022 (nr 1927846), Keskkonnaameti kodulehel ja väljaandes Põhjarannik (26.05.2022). Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus hübriidkoosolekuna 15.06.2022 Maidla Rahvamajas ja MS Teams keskkonnas. Avaliku arutelu protokoll on toodud peatükis 12.2 „Avaliku arutelu protokoll“. Avalikustamisel laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine on koondatud järgnevasse peatükki 12.1 „Avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine“ ning kirjade koopiad on leitavad lisast 4. 12.1 Avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Keskkonnaministeerium 07.06.2022 kiri nr 7-12/22/2504-2 KMH programmi peatükki 6.2 „Heited välisõhku, Arvestatud osaliselt. Peatükki 6.2 kliima“ on osaliselt ministeeriumi varasemate on täiendatud. KMH aruandes mil seisukohtade osas vastavalt täiendatud. määral suurenevad kavandatava Keskkonnaministeerium ei nõustu selgituses tegevuse elluviimisel toodud väitega, et "Käesoleva mõjuhindamise kasvuhoonegaaside heitkogused. eesmärk on otseselt kaevandusega seotud Kavandatava tegevuse mõju mõjude hindamine.". Juhime tähelepanu, et kliimale hinnatakse kuni väljatud vastavalt keskkonnamõju hindamise ja põlevkivi rikastamiseni ja aheraine keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 31 käitluseni. Rikastatud põlevkivi lõike 2 kohaselt tuleb hinnata nii otsest kui ka edasise kasutamisega kaasnev kaudset olulist mõju keskkonnaelementidele, sh mõju kliimale sõltub oluliselt kliimale. Ministeerium on seisukohal, et otsene sellest, millises mahus ja millisel ja kaudne mõju kliimale tuleb siiski välja eesmärgil seda kasutatakse. Antud arvutada ja käsitleda seda aruandes pikemalt. juhul kas põlevkiviõli või -keemia tootmiseks. Programmi on lisatud viited VKG OIL AS-le väljastatud keskkonnalubadele. 7. juuli 2022 71 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Teeme ettepaneku KMH aruande koostamisel Arvestatud. Programmi peatükke hinnata uuest mäeeraldisest põlevkivi 6.1 ja 7.1.1 on täiendatud kaevandamise mõju põhjaveekogumite seisundile sh hinnates põhjaveekaitse eesmärkide erandite rakendamist. Juhime tähelepanu, et KMH programmis ei ole Arvestatud. Programmi peatükkis üheselt mõistetavalt välja toodud, kes on KMH 10 on Keskkonnaameti rolli protsessis otsustaja ehk tegevusloa andja. parandatud. Peatükis 10 (lk 50) on toodud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu, kus Keskkonnaameti kaasamise põhjuseks on toodud, et Keskkonnaamet on KMH protsessi järelevalvaja, keskkonnakaitset puudutavate õigusaktide peamine rakendusasutus. 2015. aastal jõustusid KeHJS suuremad muudatused sh sätted, mis puudutavad keskkonnamõju hindamise järelevalvajat. Palume programmi korrigeerida ja üheselt mõistetavalt välja tuua, kes on tegevusloa andja ehk otsustaja. 12.2 Avaliku arutelu protokoll Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu Asukoht: Maidla rahvamaja, MS Teams Aeg: 15.06.2022 Kell: 15.00-16.00 Osalejate nimekiri on lisatud protokollile. Ettekanded: Tuuli Vreimann (Maves OÜ) tegi ettekande KMH programmist. 7. juuli 2022 72 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Tiit Rohe (Keskkonnaamet) andis ülevaate taotletava loa menetlusest. Imre Aruoja (Viru Keemia Grupp AS) tegi ettekande kaevandamise plaanist. Arutelu: Helve Pettai (Lüganuse Vallavalitsus) – Veetaseme seis peale kaevanduse, sulgemist. Kas võetakse arvesse Aidu veetaset? Aidule oli ette nähtud 42 m abs. Selleks ehitati lävend 42, aga lävendi peale tekkis sammas seetõttu on kõrgem ja elamud upuvad. Karl Kupits (Maves OÜ) – Arvestame ümbritseva keskkonnaga. Tiit Rohe (Keskkonnaamet) – Enefitil on kohustus hooldada Aidu karjääri. Helve Pettai (Lüganuse Vallavalitsus) – Kalmer Sokman (Eesti Energia AS) ütles, et Aidu pole nende maa ja ei ole nende asi. Tiit Rohe (Keskkonnaamet) – Ka see on õige. Selle teema infokeskuseks saab Keskkonnaamet. Heli Vilumets (Nõmme talu) – Kas Ojamaa jõel on lisanduva vee vastuvõtuvõime? Karl Kupits (Maves OÜ) – Seda küsimust hinnatakse aruande koostamise ajal. Maile Polikarpus (Eesti Geoloogiateenistus) – Kas keegi seirab Aidu veetaset? Helve Pettai (Lüganuse Vallavalitsus) – Viru Life raames seiratakse. Nimi ei ole meeles. Saadan info 26. nädalal. Protokollis Karl Kupits 12.2.1 Osalejate nimekiri Nimi Email KristinaMinonen [email protected] Maile Polikarpus [email protected] Helena Gailan [email protected] Kadri Tamm [email protected] Kairit Kriis [email protected] Kaie Metsaots (Guest) Madis Osjamets [email protected] Andres Marandi [email protected] 7. juuli 2022 73 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 7. juuli 2022 74 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 13 KASUTATUD MATERJALID • Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018 määrusega nr 53. • Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285. • Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019. • Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007. • Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020. • Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate ehitusmaavarade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja kõrvalteede ehitamisel. Riigihange nr 234182 • Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. • Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240 • Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. • Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. • Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud 22.02.2005. • KIKi projekti nr 11808 „Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega“ raames valminud Tartu Ülikooli poolt 2018. aastal koostatud Virumaa põhjaveemudel • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) • Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrusega nr 39. • Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee) • Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. • Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus. • Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021. • Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019. 7. juuli 2022 75 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu • Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. • Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) • Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus • Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee) 7. juuli 2022 76  Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu juuli 2022 juuli 2022 Töö nimetus: Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Töö number: 21067 Tellija: Osaühing VKG Kaevandused Juhtekspert: Karl Kupits Koostajad: Karl Kupits, Tuuli Vreimann, Mirjam Mehine Kontrollija: Madis Metsur, Karl Kupits Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT ........................ 8 3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ................................................................... 10 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................... 12 4.1 TEHNORAJATISTEST PÕHJUSTATUD KITSENDUSED .......................................................... 12 4.2 SOTSIAALNE KESKKOND ................................................................................................... 13 4.3 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 14 4.4 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ................................................................................ 15 4.5 PINNAVESI ......................................................................................................................... 18 4.6 MAASTIK ........................................................................................................................... 19 4.7 ELUSLOODUS .................................................................................................................... 19 4.8 LOODUSVARAD ................................................................................................................. 20 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................................................ 21 6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU............................................................ 32 6.1 VEEKESKKOND .................................................................................................................. 32 6.2 HEITED VÄLISÕHKU, KLIIMA ............................................................................................. 33 6.3 MÜRA JA VIBRATSIOON.................................................................................................... 34 6.4 VALGUS, SOOJUS JA KIIRGUS............................................................................................ 35 6.5 JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................... 35 6.6 MAAKASUTUS JA MAASTIK ............................................................................................... 36 6.7 MÕJU LOODUSVARADELE ................................................................................................ 36 6.8 INIMENE JA ASUSTATUD ALAD ......................................................................................... 36 6.9 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 37 6.10 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 37 6.11 KUMULATIIVNE MÕJU ....................................................................................................... 38 6.12 PIIRIÜLENE MÕJU .............................................................................................................. 38 6.13 PUISTANGU SÜTTIMISE RISK ............................................................................................. 38 7 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 40 7.1 VEEKESKKOND .................................................................................................................. 40 7.1.1 Mõju põhjaveele ................................................................................................ 40 7.1.2 Mõju pinnaveele ................................................................................................ 41 7.2 MÜRA JA VIBRATSIOON.................................................................................................... 44 7.3 MAAKASUTUS ................................................................................................................... 45 11. juuli 2022 2 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 7.4 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 46 7.5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS .......................................................................... 46 7.6 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ......................................................................................... 46 7.7 TEHNILINE TEOSTUS .......................................................................................................... 47 8 AJAKAVA................................................................................................................................ 48 9 ARENDAJA, JUHTEKSPERT JA EKSPERTRÜHM ......................................................... 49 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE JA ISIKUTE LOETELU ....................................................... 51 11 LAEKUNUD SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD ........................................................... 53 12 PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE .................................................................................. 71 12.1 AVALIKUSTAMISE KÄIGUS LAEKUNUD ETTEPANEKUD JA NENDEGA ARVESTAMINE ....... 71 12.2 AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL ........................................................................................ 72 12.2.1 Osalejate nimekiri ............................................................................................ 73 13 KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................. 75 Lisa 1 – joonised Joonis 1 – kavandatava tegevuse asukoht Joonis 2 – plokkide paiknemine Joonis 3 – põlevkivimaardlad ja kaevandused Joonis 4 – tehnorajatistest põhjendatud kitsendused Joonis 5 – veekaitselised kitsendused Joonis 6 – põhjaveekogumid Joonis 7 – maakattetüübid Joonis 8 – piirkond 1930. aastal Lisa 2 – ajakava Lisa 3 – asjaomaste asutuste seisukohad Lisa 4 – keskkonnaloa taotlus Lisa 5 – avalikustamise dokumendid 11. juuli 2022 3 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 1 SISSEJUHATUS Osaühing VKG Kaevandused esitas Keskkonnaametile 07.05.2019 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-055 muutmise taotluse (kirja number 12-2/19/341). Keskkonnaloa taotlust korrigeeriti lõplikult 15.03.2021 (kirja number DM-112149-11). Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa menetlusse ja algatas 22.04.2021 kirjaga nr DM- 112149-16 keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Osaühing VKG Kaevandused taotleb Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laiendamist Aidu ja Kohtla kaeveväljale ning Ojamaa uuringuväljale, mille tulemusel suureneks mäeeraldise pindala 279,16 ha võrra (lisa 1 joonis 1). Taotletava laiendamise tulemusena suureneks mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivne tarbevaru 10 091 tuhande tonni võrra. Lisaks taotleb Osaühing VKG Kaevandused Ojamaa põlevkivikaevandusele antud veeloa nr L.VV/3247881 ja jäätmeloa nr L.JÄ/332750 liitmist keskkonnaloaga nr KMIN- 055. Kuna kehtivale veeloale ja jäätmeloale kantud andmete muutmist käesoleva menetluse raames ei taotleta, ei kuulu liitmine KMH koosseisu. Ojamaa põlevkivikaevandusele on lisaks antud õhusaasteluba nr L.ÕV/325263. Osaühing VKG Kaevandused märkis esitatud taotluses, et sisuliselt ei ole välisõhuvaldkonnaga seotud käitise tegevuses muudatusi toimunud, kuid hetkel kehtiva õhusaasteloa versiooni väljastamisest alates on õhusaasteloa lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK projekt) koostamise aluseks olnud heitkoguste arvutamise määrusega kehtestatud metoodikad muutunud. Eelnevast tulenevalt taotleb Osaühing VKG Kaevandused õhusaasteloale nr L.ÕV/325263 kantud andmete muutmist ning antud õhusaasteloa liitmist keskkonnaloaga nr KMIN-055. Kuna õhuheitmete osas ei ole füüsikalisi muutusi plaanitud ja muutused on seotud üksnes arvutuskäikudega, ei kuulu õhusaasteloa liitmine KMH koosseisu. Keskkonnaamet algatas KMH tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1 ning § 6 lõike 1 punktile 28 mis sätestab KMH kohustuslikkuse künnisväärtused: 1 Alates taotluse esitamisest on vahepeal veeluba juba kaks korda muudetud ning seega on vaja hiljem loa menetlemise raames selle andmeid ajakohastada. Olulisi sisulisi muudatusi ei tehtud, vaid pikendati olmevee kaevu kasutusaega, viidi loanõuded vastavusse muudetud määrustega, ning parandati sõnastust põhjaveeseire teostamise kohta viitega seirekavale. 11. juuli 2022 4 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Põhjuseks on toodud asjaolu, et Kohtla kaeveväljal kaevandamist seni läbi viidud KMH- de käigus hinnatud ei ole. Otsuses on juhitud tähelepanu, et tuleb hinnata Kohtla kaevevälja liitmisega seonduvat kumulatiivset mõju, kuid ei ole vaja üle hinnata mõjusid, mis on juba varasemate KMHde käigus hinnatud. Tähelepanu tuleb pöörata muutunud olukorrale võrreldes varasemate KMHdega. Olemasoleva tegevusega põhjustatud mõju on hinnatud keskkonnamõju hindamisega: • OÜ VKG Aidu Oil poolt kavandatava Ojamaa põlevkivikaevanduse rajamise ja põlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. TPÜ Ökoloogia Instituut. Kirde-Eesti osakond. 2003. – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 16.06.2004 kirjaga nr 32-9-1/3970. • Ojamaa kaevanduse tehnokompleksi rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2007 – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 2008. • Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamine. OÜ Hendrikon & Ko. 2010. ning on väljastatud keskkonnaload: • maavara kaevandamiseks luba nr KMIN-055 • vee erikasutuseks luba nr L.VV/324788 • saasteainete heitmiseks välisõhku luba nr L.ÕV/325263 • jäätmete käitlemiseks luba nr L.JÄ/332750 Ümbruskonnas on mitmeid põlevkivikaevandusi, mis avaldavad kumulatiivset mõju. Enne Ojamaa kaevanduse rajamist toimunud tegevuste kumulatiivse mõjuga on arvestatud eelviidatud Ojamaa keskkonnamõju hindamise aruannetes. Ojamaa kaevanduse kumulatiivse mõjuga on arvestatud ka hiljem läbi viidud keskkonnamõju hindamistes: • Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine. Kobras AS. 2010. – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 08.07.2010 kirjaga nr 11-2/3960-4. • Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneeringu 11. juuli 2022 5 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ramboll Eesti AS. 2010. – heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 07.09.2010 kirjaga nr V 6-8/36833-8 • Aidu III mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel. 2011 – heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 23.01.2012 kirjaga nr 12-9/4574-10. Kattub taotletava laiendusega, tellijaks oli AS Eesti Energia Kaevandused, kes kaevandamisest loobus. • AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa ja jäätmeloa keskkonnamõju hindamine. AS Pöyry Entec. 2011. – Heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 16.03.2011 kirjaga nr V 6- 7/11/7367-2 • AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikon & Ko. 2017 - heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 15.01.2019 kirjaga nr 6 3/18/2820 18 Uus-Kiviõli kaevanduste osas on algatatud uus KMH kaevandatava aastase põlevkivi koguse suurendamiseks. Töö on hetkel programmi koostamise etapis. Kaevandamise laienemise mõju Aidu kaevevälja ulatuses on hinnatud. Kaevandamise mõju Kohtla kaevevälja ulatuses hinnatud ei ole (Joonis 1). Kuna Aidu kaevevälja mõju on hinnatud kümme aastat tagasi, käsitletakse KMH aruandes kogu laiendusala. See on oluline ka koosmõju hindamiseks. 11. juuli 2022 6 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES Joonis 1 Kaeveväljade paiknemine. 11. juuli 2022 7 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT Taotletav Ojamaa kaevanduse mäeeraldis paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse valla territooriumil (lisa 1 joonis 1 ja joonis 2). Taotletava mäeeraldise (olemasolev kaevandus pluss lisanduvad plokid) pindala on 1 896,72 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 50,38 ha. Seisuga 31.05.2021 oli taotletava mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru kogus kokku 44 602,4704 tuhat tonni ning aktiivse reservvaru kogus 693 tuhat tonni. Ettevõte kaevandab hetkel maavara kaevandamise lubade KMIN-55, KMIN-066 ja L.MK/333465 alusel vastavalt Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistel. Ojamaa põlevkivikaevanduse ning Sompa kaevanduse (keskkonnaluba nr KMIN-066) mäeeraldistele on kehtestatud ühine aastamäär 3 500 tuhat tonni. Vastavalt Keskkonnaministri 03.10.19 käskkirjale nr 1-2/19/659 on ettevõtte kaevandamise aastamäär alates 01.01.20 3 472 tuh t/a. Ojamaa põlevkivikaevanduse keskkonnaluba nr KMIN-055 kehtib kuupäevani 27.09.2029. Osaühing VKG Kaevandused keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist käesoleva menetluse raames ei taotle. Kohtla kaevevälja lisamine on põhjendatud võimalusega ammendatud Aidu karjääri ja Ojamaa kaevanduse vahele jääva põlevkivi väljamisega Ojamaa kaevanduse kaudu (lisa 1 joonis 3). Vastasel juhul oleks põlevkivi väljamise võimalus üksnes eraldi kaevanduse rajamisel. Põlevkivi kaevandamine Ojamaa kaevanduses toimub järgmiselt: I etapp – maa-alune osa, põlevkivi kaevandamine Šahtide-strekkide läbindamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhkeauke puuritakse puurseadme abil. Lõhkeaukude laadimine toimub mobiilse laadimisseadme abil, mis on paigutatud allmaatööde nõuetele vastavatele autodele. Põlevkivi kaevandamiseks laienduse alal rajatakse ühendusstrekid Ojamaa kaevandusega. Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Tervikud hoiavad maapinda üleval. Kaevandamisel välditakse geoloogilise rikkevööndi läbimist ning vähendatakse neis piirkondades kaevandatavate kambrite suurust ja jäetakse suuremad, igavese püsivusega, tervikud. Seetõttu ei kaasne kavandatava tegevusega ka langatusi. Eelpurustamine toimub maa- alustes konveierite purustites põlevkivi laadimise kohas. Kaevandusest tulev kaevis on tükisuurusega 0–400 mm, mis suunatakse mööda konveiersüsteemi purustus- ja sorteerimiskompleksi (edaspidi lühendina PSK). 11. juuli 2022 8 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES II etapp – purustamine ja sorteerimine PSK-s purustatakse kaevandusest tulev kaevis esmalt tükisuuruseni 0–125 mm ning sõelumise teel eraldatakse 25–125 mm tükisuurusega kaevis edasiseks töötlemiseks rikastusvabrikusse. Alla 25 mm tükisuurusega kaevis (peenpõlevkivi) suunatakse otse müüki. III etapp - rikastamine Põlevkivi rikastamisel kasutatavaks tehnoloogiaks on rikastamine rasketes vedelikes. Rikastamisel kasutatakse magnetiidipulbri ja vee suspensiooni – kaevis juhitakse läbi raske vedelikuga rikastamisseadme, kus põlevkivi ujub pinnal ning aheraine vajub põhja. Trummelseparaatorites toimub raskes suspensioonis põlevkivi ja aheraine eraldamine üksteisest. Rikastamise protsessis saadakse järgmised produktid: • kaubapõlevkivi tükisuurusega 25-125 mm; • kaubapõlevkivi tükisuurusega kuni 25 mm; • hiib – põlevkivi peenfraktsioon 0-3 mm • aheraine. Rikastamise tulemusel on aheraine orgaanikasisaldus vastavalt teostatud analüüsidele 8-9%. IV etapp – aheraine käitlus Trummelseparaatoritest saadetakse eraldunud aheraine mööda konveierit väljalaadimise punkrisse. Punkrist laetakse kalluritesse ja viiakse kas taaskasutamisele või vaheladustamisele. Põlevkivi kaevandamine toimub samamoodi ka laiendataval alal, rikastamine jätkub sama tehnoloogiaga Ojamaa olemasolevas kompleksis. Kaevandatava ala laiendamisega ei plaanita kaevandamise aja pikendamist. Täiendav maavara väljatakse kehtivas kaevandusloas sätestatud maksimaalse kaevandamise aastamäära piires, mis ei too endaga kaasa keskkonnalubades heitemäärade tõstmise vajadust, kuna lubatud heitkogused on laiendatavaks tegevuseks piisavad. Maapõueseaduse §80 järgi lasub arendajal kohustus kaevandatud maa korrastada. Keskkonnaloa taotluse lisaks oleva seletuskirja järgi hõlmavad kaevandamisjärgsed korrastamistööd tehnoloogiliste puuraukude ja šurfide likvideerimist, maapinna korrastamist, allmaarajatiste demonteerimist ja kaevanduskäikude korrastamist. Korrastamise projekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti seatud tingimustest, mis väljastatakse kaevandusloa omajale sellekohase taotluse esitamisel. 11. juuli 2022 9 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS Kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks on: 1. kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenemine läbi olemasoleva Ojamaa kaevanduse; 2. kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenemine läbi uue kaldsüvendi; 3. laienemisest loobumine. Muid reaalseid alternatiive ei ole. Alternatiiv 2 ehk läbi uue kaldsüvendi sisenemine toimub järgmiselt: Olemasolevale tootmisalale kaevatakse kaldsüvend, ligikaudse kaldega 7°, sügavusega kuni 8 m, pikkusega 80 m ja laiusega 40 m. Sellesse rajatakse betoontunnelid ja süvend täidetakse. Peale täitmist jääb maapinnale kaks betoonehitist. Sisenemise-väljumise asukohta rajatakse põlevkivi kaevandamiseks üks tuulutusšurf ja kolm puurauku. Kaevis liigub uue kaldsüvendi konveierilt planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse konveieriliinile (ei kuulu mõju hindamise mahtu) ja sealt konveieriga edasi Ojamaa kaevanduse rikastusvabrikusse. Kuni Ojamaa varude ammendumiseni kasutatakse Ojamaa väljumist ja Aidu III väljumist paralleelselt. 11. juuli 2022 10 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES kaldsüvendi orienteeruv asukoht Joonis 2 Alternatiivi 2 korral rajatava kaldsüvendi orienteeruv asukoht (aluskaart: Maa-amet). 11. juuli 2022 11 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND 4.1 Tehnorajatistest põhjustatud kitsendused Kavandatava tegevuse alal on mitmeid elektriõhuliine (lisa 1 joonis 4). Ala keskosas asub 19/6 alajaam „Jaoskonna 3B 110/6“. Alajaama kulgeb lääne poolt 110 kV elektriliin. Alajaamast väljuvad ida suunas VKG kaevanduse maakaabelliinid. Läbi ala kulgeb keskpingeliin. Alal olevad elamud on ühendatud elektrivõrguga läbi elektriõhuliinide. Maakaabelliinidel, erineva pingeklassidega õhuliinidel ja alajaamal on erinevad kaitsevööndid. Kaitsevööndite ulatused ja kaitsevööndis tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ehitusseadustik. §70, 77. Riigikogu 11.02.2015 seadus. • Seadme ohutuse seadus. Riigikogu 18.02.2015 seadus. • Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. Ehitusseadustiku §77 lg 2 p 1 järgi on elektripaigaldise kaitsevööndis omaniku loata muuhulgas keelatud teha mistahes mäe- ja lõhkamistöid. Alal on kümme geodeetilist märki (lisa 1 joonis 4). Geodeetiliste märkide kaitsevööndistes tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ruumiandmete seadus. Riigikogu 17.02.2011 seadus. §25, 26. • Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord. §17. Keskkonnaministri 28.06.2013 määrus nr 50. Ruumiandmete seaduse §26 lg 1 p 1 järgi on geodeetilise märgi kaitsevööndis omaniku loata muuhulgas keelatud mäe- ja lõhkamistööd. Aidu karjääris asub Kaitseliidu lasketiir ning selle piiranguvöönd ulatub kavandatava tegevuse alale (lisa 1 joonis 4). Kaitsevööndis tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ehitusseadustik. §120, 121. Riigikogu 11.02.2015 seadus. 11. juuli 2022 12 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES • Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta. Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16. Ehitusseadustiku §120 lg 1 p 2 järgi tuleb ehitise püstitamine riigikaitse ehitise piiranguvööndis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Juhul kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis saadab kaevandamisloa andja Kaitseministeeriumile Maapõueseaduse §49 lg 4 järgi kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks ja lg 9 järgi kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks. Kavandatava tegevuse ala kaguosa on kaetud maaparandushoiualaga (OJA/TTP-444 MÄETAGUSE; lisa 1 joonis 4). Alal tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Maaparandusseadus §4, 44-47, 49-51. Riigikogu 16.05.2018 seadus. • Maaparandushoiutööde nõuded §2. Maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75. 3 Maaparandushoiuala kavandatavale tegevusele otseselt piiranguid ei sea eeldades, et kaevandamisega ei toimu langatamist (peatükk 2 „Kavandatava tegevuse eesmärk, kirjeldus ja asukoht“) ja kaevandusvett ei juhita maaparandushoiualale. Sideehitistest ja avalikest teedest põhjustatud kitsendusi kavandatava tegevuse alal ei ole. 4.2 Sotsiaalne keskkond Maa-ameti aadressiandmete rakenduse alusel on ala peaaegu asustamata (lisa 1 joonised 4 ja 5). Otseselt alale jääb üks majapidamine (Sala, 49801:001:0506). Kavandatava tegevuse alaga vahetult piirneb veel üks majapidamine (Neruti, 44901:003:0720). Tinglikku kilomeetrisesse puhveralasse jäävad ühiskondlikest või eluhoonetest veel • Nõmme - 44901:003:0080 • Rootsi - 44901:003:0780 • Oja - 43801:001:0049 • Arumäe - 49801:001:0307 (VKG tootmiskompleks) • Lähte - 49801:001:0465 (kuulub VKG-le, elanikke ei ole) 11. juuli 2022 13 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES • Leveti - 49801:001:0202 • Siitase - 49801:001:0233 Kavandatava tegevuse alal ja kilomeetrises raadiuses on keskkonnaregistri andmetel (Maa-amet) järgmised puurkaevud: keskkonna- avatud ehita- süga- registri katastriüksus põhjaveekiht süga- mise vus m number vus, m aasta PRK0052810 43801:001:0049 Ordoviitsium 45 29,6–45 2014 (Oja) PRK0004226 44901:003:0780 Ordoviitsium 64,5 32,5– 1992 (Rootsi) (O2ls-kn) 64,5 PRK0004119 44901:003:0720 Ordoviitsium 65 43–65 1992 (Neruti) (O2ls-kn) PRK0056832 44901:003:0080 Voronka (V2vr) 170,5 163,7– 2017 (Nõmme) 170,5 PRK0016387 49801:001:0390 Ordoviitsium 30,5 24–30,5 2002 (Kohtla metskond (O2kl-kk) 17) PRK0025900 49801:001:0307 Kambrium (C) 87 70–82 2009 (Arumäe) PRK0015903 49801:001:0202 Ordoviitsium 63 37,1–63 2001 (Leveti) (O2ls-kn) Teadmata on Lähte ja Siitase veeallikas. Programmi koostamise ajal ei ole selge ühegi majapidamise tegelik veekasutus ja olukord. Seal hulgas, kas elatakse alaliselt või kas koht on üldse kasutusel. 4.3 Kultuuriväärtused Kultuuriväärtusi kavandatava tegevuse alale ei jää. 11. juuli 2022 14 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES 4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia Taotletav mäeeraldis jääb osaliselt või täielikult neljale põhjaveekogumile2;3 (lisa 1 joonis 6): Keemiline Koguseline kogum Kirjeldus seisund seisund Kambriumi–Vendi Gdovi Keemiline seisund on ohustatud soolase vee sissetungi tõttu. põhjaveekogum (1) hea hea Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda. Kambriumi-Vendi Kloriidide kõrge sisaldus. Voronka põhjaveekogum Põhjavee reostumist võivad põhjustada konstruktsioonidefektidega halb hea (2) puurkaevud või laialdane reostus põhjaveekogumi loodeosas, kus veevahetus on märksa intensiivsem kui mujal kogumis Ordoviitsiumi-Kambriumi Põhjaveekogumi seisundit mõjutab kõikjal veevõtt veevarustuseks, Virumaa põhjaveekogum hea hea põlevkivikaevanduste kuivendamine ja kogumiga seotud Ida-Eesti vesikonnas (5a) veekompleksi looduslik seisund on kohati säilinud vaid põhjarannikul 2 Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019. 3 Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020. 11. juuli 2022 15 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES Keemiline Koguseline kogum Kirjeldus seisund seisund veekompleksi väljealal, kus veevõtt on suhteliselt väike ning veekompleks jääb aktiivse veevahetuse vöösse. Koos põhjaveekogumi lasumussügavuse suurenemisega lõuna suunas väheneb ilmastikutingimuste mõju põhjavee seisundile, veevahetustingimused halvenevad ning vastavalt suureneb veevõtu ja põlevkivikaevanduste kuivendamise mõju põhjaveetasemete režiimile. Ordoviitsiumi Ida-Viru Halva seisundi põhjustajaks on põlevkivi kaevandamine. põlevkivibasseini Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub looduslike faktorite põhjaveekogum (7) (sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) ning karjääride (Narva, Sirgala) veeärastuse koosmõjust. Aluspõhja põhjaveekihtide veerežiimile avaldab otsest mõju kaevandusvee väljapumpamine, mille tulemusena on töötavate Halb halb kaevanduse ümber kujunenud ulatuslikud veetaseme alanduslehtrid, mis maapinnalt esimeses, Nabala–Rakvere veekihis ulatuvad 0,5– 2 km, Keila–Kukruse veekihis 5–7 km ja Lasnamäe-Kunda veekihis isegi kuni 25 km kaevandustööde piirist. Põhjavee keemilist koostist põhjaveekogumis on oluliselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine. Aeratsioonitingimuste muutudes ja aeratsioonivöö laienedes ning õhuhapniku juurdepääsul varem 11. juuli 2022 16 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES Keemiline Koguseline kogum Kirjeldus seisund seisund anaeroobsetes tingimustes olnud kivimitele suureneb kaevandusvees SO42− sisaldus looduslikult sisalduselt 60–100 mg/l kuni väärtusteni ~350 mg/l. Suletud kaevanduste veega täitumisel võivad sulfaatide sisaldused lühiajaliselt suureneda isegi sisaldusteni >1000 mg/l. Kaevandustest toimuva veeärastuse tulemusena satub sulfaadirikas põhjavesi pumplate kaudu settebasseinidesse, kust voolab edasi ümbruskonna pinnaveekogudesse. Sulfaadirikas vesi võib maapinnale jõuda ka suletud kaevanduste täitumisel. Sulfaadi kontsentratsioonide järsk suurenemine põlevkivibasseini lähedastes pinnaveekogudes on selgeks märgiks kaevandustegevuse mõjust. Kaudselt seotud ökosüsteemiks on muu hulgas Muraka-Ratva soostik4. 4 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, 2019. 11. juuli 2022 17 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 4.5 Pinnavesi Kavandatava tegevuse alale jääb Raudjõe (VEE1069600) säng5 (lisa 1 joonis 5). Säng on Maa-ameti ortofotode ja Kaldaerofotode andmeil kuiv. Sängi põhi on 47,5 m abs, Aidu karjääri veetase on 44 m abs (Maa-ameti kaardirakendus, lennu aeg 19.06.2020). Säng on olnud kuiv selle rajamisest (vahemikus 2009-2012). Eelnevalt asus jõe säng Aidu karjääri aladel (lisa 1 joonis 8), kuid on ka seal okupatsiooniaja algusest olnud sirgendatud kraaviks. Piirkond on olnud soine ja tõenäoliselt vajanud kuivendamist. Raudjõe (kraavi) säng kulgeb Ojamaa jõkke. Jõe veetase on samadel andmetel 44,5 m abs. Ojamaa jõgi voolab kavandatava tegevuse ala lääneservas. Kavandatava tegevuse ala lõunaserv piirneb Ojamaa peakraaviga. Raudjõel ja Ojamaa jõel on kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning veekaitsevöönd. Ojamaa peakraavil puuduvad ehituskeeluvöönd ja piiranguvööndid. Kavandatava tegevuse alast põhja poole jääb Aidu karjääri veega täidetud tranšeede võrk. Veevõrku valmistatakse inimestele üldkasutusse võtmiseks (sõudekanal jm) ning rakendatakse tegevusi loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks. 2020. aasta kogumite vahehinnangu6 põhjal on Ojamaa jõe seisund halb. Halva seisundi põhjuseks on märgitud Ni sisaldus vees. Hinnangu andmisel on tuginetud 2015. aasta seireandmetele7 seirejaamas ST00000081. Analüüsitulemused näitavad nikli filtreeritud sisaldust. Aasta keskmine väärtus on 4,125 µg/l. Veekeskkonnas prioriteetsete ainete määrus8 seab aasta keskmiseks piirväärtuseks 4 µg/l allmärkusega, et need keskkonnakvaliteedi piirväärtused viitavad ainete biosaadavatele kontsentratsioonidele. Pole selge, milline osa 2015. aasta seirel mõõdetud väärtusest on biosaadav. Viru alamvesikonnas viiakse läbi LIFE IP CleanEST projekti raames muu hulgas Ojamaa jõe keemilise kvaliteedi uuringut. Selle raames võeti 2021. aastal jõest ja Ojamaa 5 Keskkonnaministeerium on oma 21.12.2021 kirjaga nr 17-6/21/2188-5 teinud Keskkonnaagentuurile ettepaneku kustutada Raudjõgi keskkonnaregistrist veekogude nimistust. 6 Pinnaveekogumite seisundiinfo | Keskkonnaagentuur 7 Jõgede hüdrokeemiline seire 2015. a. 8 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused. Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 11. juuli 2022 18 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kaevanduse väljalaskudest veeproove ning muu hulgas analüüsiti ka Ni sisaldust. Töö aruanne valmib 2022. aastal. Aruanne sisaldab ka hinnangut biosaadava Ni kontsentratsioonide ja päritolu kohta. Ojamaa jõkke suubuvad: • Põllualuse peakraavi kaudu Viru kaevanduse põhjavee ümberjuhtimise väljalask (Enefit Power AS keskkonnaluba nr L.VV/330323). • Kiikla peakraavi kaudu Ojamaa kaevanduse Sompa settebasseini väljalask (VKG Kaevandused OÜ keskkonnaluba nr L.VV/324788) ja Kiikla reoveepuhasti heitveelask (Alutaguse Haldus OÜ keskkonnaluba nr L.VV/326189). • Ojamaa peakraavis Ojamaa kaevanduse Kohtla settebasseini heitveelask ja Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti väljalask (VKG Kaevanduse luba, mis hõlmab ka Sompa settebasseini). Ojamaa jõkke suubub ka Aidu karjääri vesi. 4.6 Maastik Võrreldes okupatsioonieelse ajaga on kavandatava tegevuse ala pöördumatult muudetud. Muutmise põhjuseks on olnud soiste alade kuivendamine ja põlevkivi kaevandamine (Aidu karjäär). Tolleaegsetest talukohtadest on säilinud Neruti (Maa- ameti ajaloolised kaardid). Maapind alal on lauge. Absoluutkõrgus kirdeservas on 50 m ja edelaservas 45 m (vahemaa 3 km). 4.7 Elusloodus Kaitstavaid loodusobjekte alal ei asu. Lähimad Natura alad, Muraka linnuala (RAH0000075) ja Muraka loodusala (RAH0000158) jäävad 3,7 km kaugusele lõunasse. Nende vahele jääb olemasolev Ojamaa kaevandus. Ala on kaetud ca 80% ulatuses metsaga. 0,4 ha suurune metsatukk on tunnistatud vääriselupaigaks (VEP000131). Maakattetüübid ja vääriselupaiga asukoht on toodud lisas 1 joonisel 7. Ligi 15% alast kasutatakse põlluna. 11. juuli 2022 19 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 4.8 Loodusvarad Peale põlevkivi kavandatava tegevuse alal muid maavarasid ei asu. Põhjavee kui loodusvara kohta on toodud info peatükis „4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia“. Alal asuvad põllumaad ja metsamaad. 11. juuli 2022 20 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Euroopa roheline kokkulepe9 Euroopa roheline kokkulepe on 2019. aasta detsembris tööd alustanud Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni katusstrateegia, mille abil saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa. Eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kaitsta keskkonda ning teha seda viisil, mis ei sea ohtu ühenduse majandust ega kahjusta kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe. Kliimaneutraalsuseks nimetatakse olukorda, kus inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaasid tagasi kinni püütakse või seotakse ehk inimtekkeliste kasvuhoonegaaside mõju kliimale on neutraalne. • Euroopa Liidus on kokku lepitud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkoguseid 2030. aastaks 55% (võrreldes 1990. aastaga) ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 64%.10 Kavandatud tegevuse üldine eesmärk on fossiilsete maavarade kaevandamine ja lõpptulemusena tooraine tagamine VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Kaevandamise plaanitud lõpp Ojamaa kaevanduses on aastal 2029. Arvestades kaevandamise lõppu, ei mõjuta kavandatud tegevus seatud eesmärke. Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ11 „Eesti 2035” on riigi pikaajaline „Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. Strateegia on jaotatud viieks strateegiliseks sihiks: • Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed • Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud 9 Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019. 10 Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 11 Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus 11. juuli 2022 21 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Olulisim kavandatava tegevusega seotud aluspõhimõte on: Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Kaevandamise ajal panustab tegevus Eesti ja piirkondlikku majandusse ning vähendab ääremaastumist. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava12 seab eesmärgiks aastaks 2035 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 8 mln CO2 ekvivalenttonnini (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) ja saavutada kliimaneutraalne majandus. Kavandatud tegevuse üldine eesmärk on fossiilsete maavarade kaevandamine ja lõpptulemusena tooraine saamine põlevkivi- ja keemiatööstusele. Kaevandamise plaanitud lõpp Ojamaa kaevanduses on aastal 2029. Arvestades kaevandamise lõppu, ei mõjuta kavandatud tegevus seatud eesmärke. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“13 Põhialuste visioon ja eesmärgid on: 1. Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. 2. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja ühiskonnale on kujunemas ülemaailmseks trendiks, mille üks mõõdik on kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse 12 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 13 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 11. juuli 2022 22 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Lisaks on toodud: 11. Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine. Põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kusjuures pikas perspektiivis on eesmärk toota uttegaasist võimalikult suures mahus vedelkütuse, maagaasi või muude toodete asendajaid. Vastavalt taotlusele14: Ojamaa uuringuväljale (edaspidi ka laienduse ala), eesmärgiga kaevandada põlevkivi, mis on sisendiks olemasolevale VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Seega kaevandatud põlevkivi väärindatakse, mis on kooskõlas kliimapoliitika põhialustega. Tuleb arvesse võtta, et arengukava on koostatud enne ambitsioonikate Roheleppe plaanide kokku leppimist ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–202315 näeb ette dokumendi ajakohastamist. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203016 Kliimamuutustega kohanemise arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse osas seab arengukava järgneva eesmärgi: „Kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht.“ Eesmärgi saavutamise meetmeks on kliimamuutusest tingitud riskide ennetamine energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel, mille tegevused on tihedalt seotud energiamajanduse arengukavaga aastani 2030. Meetmed suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise 14 VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG Kaevandused OÜ 15 https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-tegevusprogrammi-aastateks-2021-2023 16 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 11. juuli 2022 23 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Arengukavas peetakse oluliseks, et energiamajanduse arengu pikaajalisel planeerimise võetaks arvesse ka muutuvaid kliimatingimusi ja nende mõju energia tootmisele ja elektri toimetamisele tarbijateni. Samuti peetakse oluliseks nii taastumatu kui taastuva energiaressursi osakaalu ning energia varustuskindluse tagamist läbi piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste ja energiatootmise hajutamine. Arengukava järgi oli 2013. aasta statistika põhjal Eesti suurim taastumatu energiaressurss põlevkivi ning on seda eeldatavalt ka aastail 2030 ja 2050. Suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks 2015. aastal oli samuti põlevkivi. Aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutused mõjutavad energiaressursside saadavust suhteliselt vähe. Kõige vähem mõjutavad ilmastikuolud ja nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist. Prognoositud muutused ei mõjuta kasutatava põlevkiviressursi suurust ning põlevkivist elektri tootmist mõjutavad prognoositud kliimamuutused marginaalselt. Lähtudes eeltoodust ei ole kavandatav tegevus ei ole vastuolus antud arengukavaga. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-203017 “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel. Arengukava strateegilised eesmärgid on: • põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; • põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; • põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. Kavandatava tegevuse ellu viimiseks on algatatud keskkonnamõju hindamine, mille eesmärk on olulise negatiivse keskkonnamõju vältimine. 17 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. 11. juuli 2022 24 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava seab eesmärgiks aastaks 2030 hoida allmaa- kaevandamise kadude osakaal alla 29,2% ning taaskasutada vähemalt 40% tekkinud aherainest. Kavandatava kaevandamisega kaasnevad kaod jäävad alla 29,2%. Laiendatud Ojamaa kaevanduse aheraine teke ja taaskasutus jäävad olemasoleval jäätmeloal seatud nõuete piiresse (teke 2,8 mln t ja taaskasutus vähemalt 40% kolme aasta keskmisena). Kavandatav tegevus on kooskõlas Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eesmärkidega. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 näeb ette põlevkivi arengukava ajakohastamist. Energiamajanduse arengukava aastani 203018 Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema majandusliku konkurentsivõime poolest kõige kasulikum. Veel määrab uus kava lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ning hoonete renoveerimise visioonile. Põlevkivi kaevandamise ja energeetika kohta on kirjutatud järgmist: Kasutusele võetud uued tehnoloogilised lahendused põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jätkamise võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute tingimustes. /…/ Arengukavaga nähakse ette põlevkivist elektritootmise vähenemist ja põlevkiviõli tootmise suurenemist. Tootmisefektiivsust lisab kõrvalproduktide (nt generaatorgaas, poolkoksigaas) kasutamine elektritootmiseks. Välja on toodud, et põlevkiviõli tootjate plaanide realiseerumisel realistlik aastane toodang enam kui 2,5 miljonit tonni põlevkiviõli. Tööstusharu osakaal Eesti majanduses loodud kogu lisandväärtusest on ligikaudu 6%. Tuleb arvesse võtta, et arengukava on koostatud enne ambitsioonikate Roheleppe plaanide kokku leppimist ja arengukava käsitleb tegevusi kuni aastani 2030. 18 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. 11. juuli 2022 25 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Kokkuvõtvalt võib järeldada, et kavandatav tegevus on kooskõlas energiamajanduse arengukavaga aastani 2030. Keskkonnastrateegia19 Strateegia toob seonduvalt põlevkivi kaevandamisega välja järgmised probleemid: • vajadus tõhustada väärindamise tehnoloogiat, et vähendada jäätmete teket • kaevandamisest põhjustatud koormus joogiveevarustusele • kaevandamise tõttu suur veekõrvalduse osakaal • langatustest põhjustatud maapinna vajumine ja selle tõttu veerežiimi muutus Probleemi lahendusena nähakse maavara kaevandamismahu vähendamises (põlevkivi baastasemena on võetud 11 mln tonni aastas). 2020. aastal oli põlevkivi kaevandamismaht 9 mln tonni, millest 4,8 mln tonni kaevandas Enefit Power AS, 3,3 mln tonni kaevandas VKG Kaevandused OÜ ja 0,9 mln tonni OÜ Kiviõli Keemiatööstuse20. Samas Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 näeb aastamäärana 20 mln tonni, mis on kinnitatud ka maapõueseadusega (§ 46 lg 3)21. Ojamaa kaevanduses kasutatav kamberkaevandus välistab langatuste tekkimist. Mõju põhjavee koguselisele seisundile sõltub kaevandusala suurusest ja kaevandamise kiirusest. Mida kiiremini kaevandatakse, seda lühemat aega toimub vee dreenimine. Mida väiksemalt alalt kaevandatakse, seda vähem vett dreenitakse. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks vähem põlevkivi kaevandada ei saa. Küll on võimalik seda teha kiiresti. Kaevandamise plaanitud lõpp, 2029, tagab suhteliselt kiire kaevandamise. Maapõuepoliitika põhialused aastani 205022 Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. 19 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007. 20 Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021. 21 Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus. 22 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. 11. juuli 2022 26 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Prioriteetsetest arengusuundadest puutuvad kavandatava tegevusega otsesemalt kokku: 2.1. Maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad lahendused. Riik suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult keskkonnasäästlikku ja innovaatilist tehnoloogiat. Kavandatava tegevuse mõjude hindamiseks viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. 2.2. Kaevandatud maa ja maapõue korrastamine on tagatud ning selleks rakendatakse parimaid meetodeid ja kogemusi, arvestades terviklikku ja sobivaimat lahendust ning piirkonna arengut. Korrastamistingimused määratakse keskkonnaloas. 2.3. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Kaevandamisloa taotluse järgi on kaevandamise eesmärgiks sisendi saamine põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Põlevkivi kasutamine põlevkiviõli ja/või kemikaalide tootmiseks loob maavarale lisandväärtust. Aherainet ei ladestata vaid taaskasutatakse. Keskkonnamõjude vähendamise eesmärgil viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Muu hulgas hinnatakse selles ringmajanduse põhimõtete rakendamise võimalikkust ja asjakohasust. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu maapõuepoliitika põhialustega aastani 2050. Ida-Eesti veemajanduskava 2015-202123 Käesoleva programmi koostamise ajal on käimas uue perioodi veemajanduskava koostamine. Eeldatavalt valmib Ida-Eesti veemajanduskava 2022-202724 2022. aasta suvel ja seepärast võetakse mõju hindamise käigus aluseks koostatav veemajanduskava (mõju hindamine lõppeb sügisel). Veemajanduskava järgib VRD25 põhimõtet 23 https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 24 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou 25 VRD – veepoliitika raamdirektiiv 11. juuli 2022 27 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu saavutamaks kõikide veekogumite hea seisundiklass, välja arvatud juhul kui kogumile on kehtestatud erand. Mõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele, sh kogumitele lähtudes samadest põhimõtetest. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+26 Strateegi visioon on: Aastaks 2030 on Ida-Viru maakond majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast. Strateegia eesmärgid üldiselt kavandatava tegevusega ei seostu. Kuivõrd on puutepunkte eesmärgiga: Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. Selle eesmärgi saavutamise üks vahend on keskkonnamõju hindamise läbi viimine, millega kindlustatakse, et kavandatav tegevus ei põhjustaks talumatut mõju looduskeskkonnale. Arengustrateegias sedastatakse: Arengustrateegia rakendamise perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks, jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Põlevkivisektori väliste tööstusinvesteeringute ja teenindussektori osakaalu kasv, väikeettevõtluse areng ning uute ja nutikate lahenduste kasutamine loob täiendavad võimalused ettevõtluse arengus. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu arengustrateegiaga. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+27 Maakonnaplaneeringu järgi jääb Ida-Virumaal põlevkivi kaevandmine lähimatel aastakümnetel oluliseks majandusvaldkonnaks. 26 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. 27 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. 11. juuli 2022 28 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Põlevkivisektori edasist arengut suunates tuleb silmas pidada pinnasele, maastikele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule ja teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajadust. Maakonnaplaneeringuga nähakse põlevkivi kaevandamise jätkamist, lisaks olemasolevatele kaevandamisaladele (sh Uus-Kiviõli), perspektiivis ka Estonia II ja Sonda kaevandustes; seda juhul, kui kaevandustegevusega kaasnevad mõjud on hinnatud ja maksimaalselt leevendatud (KMH kaevandamisloa taotluse käigus). Põlevkivi kaevandamisega seotud taristu edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teha koostööd Maanteeameti (nüüdseks Transpordiamet) ja teiste avalike teede omanikega, et lahendada kaevandamisega seotud taristu ristumised avalike teedega. Kaevandamisala teenindavate avalike teede temaatikat tuleb käsitleda järgnevates planeeringutes ja vajadusel näha ette teede kandevõime tõstmine ning seisukorra vastavusse viimine arendustegevusega kaasneva liikluskoormusega. Alutaguse valla arengukava28 Arengukavas on märgitud järgmist: Põlevkivisektori tuleviku käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Viru maakonna kui ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu, valla eelarvetuludes on suur osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasudel. Samas on põlevkivi kaevandamine olulise negatiivse keskkonnamõjuga, mõjutades pinnast, maastikku, elusloodust, põhja- ja pinnavett ning välisõhku. Valla põhjaosa põhjaveerežiim on häiritud ja maastikud mõjutatud tänaseks juba suletud põlevkivikaevanduste langatustest. Arengukava on koostatud enne Euroopa Liidu märkimisväärset deklaratsiooni kliimaneutraalsuse poole püüdlemise osas. Tuleb aga tõdeda, et hetkeseisuga ei ole riiklikul tasandil välja töötatud paketti, mis tagab kohalikele pehme ülemineku põlevkivimajandusest teistele energiaallikatele. Seetõttu võib väita, et valla seisukoht on endiselt asjakohane. Alutaguse valla üldplaneering29 Üldplaneeringus on põlevkivikaevandamisele toodud järgmised nõuded: 28 Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018 määrusega nr 53. 29 Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285. 11. juuli 2022 29 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu • Põlevkivi ümberlaadimissõlm, kus toimub kaevise ümberlaadimine, peab müra ja tolmu leviku tõkestamiseks paiknema hoones. • Kui kaevanduste logistikaga seotud kaubapõlevkivi trassid kavandatakse rajada Alutaguse valla territooriumile, siis tuleb nende asukoha leidmiseks teha asukohavalik koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega • Põlevkivikaevanduste puhul vältida kaevanduste teenindusmaade rajamist väärtuslikele põllumajandusmaadele. Nõuded ei ole kavandatava tegevuse seisukohast asjakohased, kuna kasutatakse ära olemasolev maapealne taristu. Üldplaneering näeb alt kaevandatud alade kasutamisele ette järgmised tingimused: Maa tüüp Hoonete ja rajatiste Põllu- ja metsamajanduslik ehitamine maaviljelus Püsiv Piirangud puuduvad Piirangud puuduvad Stabiilne Võib rajada kergeid ehitisi Piirangud puuduvad Langatatud Tuleb silmas pidada järel- või Tuleb silmas pidada võimalikku hilisvajumist niiskusrežiimi muutumist Kvaasistabiilne Ehitamine lubatud ainult Tuleb arvestada võimaliku saagi geotehnilise analüüsi läbinud hävimisega projektide alusel Veevarustuse seisukohast on antud järgmine suunis: Kaevanduspiirkondade mõjualas tuleb rajada kvaliteetse veevarustuse tagamiseks sügavamaid kaeve, mis jäävad põlevkivikaevandustsooni mõjuulatusest välja. Vastavalt taotlusele30: Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Kamberkaevandamise meetodil jäetakse kaeveõõnte vahele tervikud, mis hoiavad maapinda üleval, seega langatuste ja liigniiskuse tekkimise tõenäosus on väike. Põlevkivi kaevandamine ei sea piiranguid praeguse maakasutuse jätkumisele. Altkaevandatud aladele uute ehitiste projekteerimisel ja rajamisel kehtivad ehituslikud tingimused, arvestada tuleb maa-aluste tervikute paiknemisega. 30 VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG Kaevandused OÜ 11. juuli 2022 30 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Sellise kaevandamise tagajärjel säilib stabiilne maapind. Kaevanduse mõjuala ulatus ja vajalikud meetmed veevarustuse säilitamiseks antakse mõju hindamise käigus. Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-202831 Arengukavas on põlevkivitööstuse kohta toodud järgmist: Lüganuse valla üheks teravamaks väljakutseks on põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine. Ühelt poolt on oluline endiste kaevandus- ja karjäärialade taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt veevarustus, sadevesi) lahendamine koostöös arendajatega. Kogu piirkonna suurim ettevõte Kiviõli Keemiatööstus on valla kõige olulisem tööandja, teisalt on keemiatööstusega seotud ka keskkonnaküsimused. Eraldi teemaks on uute võimalike kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa tuua suures mahus töökohti, samas aga ka arvestavat mõju keskkonnale. Arengukava ei võta seisukohta, kas kaevandamine peaks laienema. Sõnastusest võib välja lugeda, et kaevandamises nähakse positiivset sotsiaalset mõju aga ohukohaks on keskkonnamõju. Käesoleva mõju hindamisega antakse keskkonnamõju olulisusele hinnang ning vajadusel tehakse ettepanek mõjude vähendamiseks või leevendamiseks. Lüganuse valla üldplaneering32 Planeering on koostamisel. Käesoleva mõju hindamise programmi koostamise ajal (09.2021) on üldplaneeringu kaardil33 plaanitud kaevandusalale tsoneeritud väärtuslikku põllumaad ning rohelist võrgustikku. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringu hetkeplaanidega. Mõjude hindamise lõppetapis tuleb üldplaneeringu seis üle vaadata. 31 Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrusega nr 39. 32 Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee) 33 Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee) 11. juuli 2022 31 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU 6.1 Veekeskkond Allmaakaevanduses dreenitakse põhjavesi. Pumpade abil juhitakse vesi maapinnale ning suunatakse Kiikla peakraavi (VEE1069400), mis omakorda suubub Ratva ojja (VEE1069100). Veeloas on ära juhitava vee hulgaks määratud kuni 31 587 840 m3 aastas ja 87 744 m3 ööpäevas. Kaevandamisala laienemisega suureneb ka ära juhitava hinnanguline vee kogus. See võib mõjutada pinnaveekogude vastuvõtu võimet. Mõju hindamisel selgitatakse kavandatavast kaevandusest ärajuhitava vee hulk ning veeloa muutmise vajadus. Vee kvaliteedi osas muutusi ette näha ei ole kuna dreenimise ja puhastamise tehnoloogia jäävad samaks. Pole selge, kas veekoguse lisandumine võib endaga kaasa tuua veeloas ette antud saasteainete piirväärtuste ületamist. Kui laiendamine loas kehtestatud väärtusi ei ületa, pole ette näha täiendavat mõju vee elustikule ja selle uurimine käesoleva mõju hindamise käigus vajalikuks ei osutu. Kui laiendamine põhjustab väärtuste ületamist, tuleb esmajärgus otsida lahendus väärtuste normaliseerimiseks. Mõju hindamisel selgitatakse dreenitava vee kvaliteet ning selle mõju suublale. Kogu piirkond (Alutaguse vald, Lüganuse vald) on põlevkivi kaevanduste põhjavee dreenimisest oluliselt mõjutatud. Kaevanduse laiendamine annab täiendava panuse põhjaveekihtide alanduslehtrite laienemisele. Pole selge, mil moel mõjutab kaevanduse laienemine selle kohal olevate majapidamiste kaevude veeandi. Kavandatava tegevuse alal asus Raudjõe säng (VEE1069600), mille osas on Keskkonnaministeerium teinud ettepaneku see registrist kustutada. See on tehisveekogu (inimese poolt uude kohta kaevatud kraav) ning Aidu karjääri mõju tõttu kuiv. Kavandataval tegevusel puudub mõju Raudjõele. Aidu karjääris asub pinnaveekogude võrgustik, milles luuakse ökoloogilist keskkonda ning mida valmistatakse ette inimkasutuseks. Pole selge, kuidas kaevanduse dreenimine mõjutab Aidu karjääris veetaset. Mõju hindamisel selgitatakse kavandatavast kaevandusest tingitud põhjaveekihtide alanduslehtri ulatus ning mõju Aidu karjääri veetasemele. Taotletav mäeeraldis jääb osaliselt või täielikult neljale põhjaveekogumile, millest kahe (Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum) seisund on mõjutatud 11. juuli 2022 32 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu põlevkivi kaevandamisest. Pole selge, millist mõju omab kavandatav tegevus mäeeraldisega kattuvate põhjaveekogumite seisunditele. Mõju hindamisel selgitatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju põhjaveekogumite seisundile sh hinnates põhjaveekaitse eesmärkide erandite rakendamise vajadust vastavalt vee raamdirektiivi artiklile 4.5. 6.2 Heited välisõhku, kliima Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist täiendavat heidet välisõhku. Kaevanduskäike küll tuulutatakse šurfide kaudu, kuid tuulutamise mõju välisõhu kvaliteedile on seniste modelleerimiste ja tegelike mõõtmiste alusel väike. Ei ole põhjust eeldada, et piirkonnas on välisõhu kvaliteet juba nii rikutud, et tuulutus võiks põhjustada normide ületamist. Kaevanduse maapealset taristut täiendatakse alternatiivi 1 puhul ühe tuulutusšurfi ja kolme tehnilise puurauguga elektrikaablitele. Läbi puuraukude heiteid välisõhku ei kandu. Alternatiivi 2 puhul lisanduvad võrreldes alternatiiviga 1 maapealse taristuna uus sisenemiseks-väljumiseks kasutatav kaldsüvend, seda katvad betoonehitised ning kolm tehnilist puurauku tuletõrje veevarustuseks, mis olulist mõju välisõhule kaasa ei too. Plaanitav kaldsüvend koos betoonehitistega ja veevarustuse puuraugud rajatakse olemasolevale tootmisalale. Mõju välisõhule käsitletakse seoses uue tuulutusšurfi ehk heiteallika lisandumisega. Põlevkivi kaevandamisega seotud mõjud kliimale avalduvad nii otseselt kaevandamisel kui ka kaudselt rikastatud põlevkivi edasisel kasutamisel (nt elektritootmiseks), väärindamisel (nt põlevkiviõli, põlevkivikemikaalide tootmisel) ning väärindamise tulemusel saadud toodete edasisel kasutamisel (nt põlevkiviõlist energiatootmisel). Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju kliimale on tingitud kaevandamisega kaasnevatest õhuheitmetest (transport, lõhkeaine kasutamine). Keskkonnamõju hindamise aruandes antakse hinnang Ojamaa laiendusel kaevandustegevusest põhjustatud CO2 heitkogusele. Põlevkivi kaevandamisel tekkivad mõjud kliimale on võrreldes põlevkivi kasutamisega kaasnevate mõjudega väheolulised. Antud keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata otseselt kaevandamisega (sh materjali rikastamine ja aheraine ladustamine) seotud mõjusid keskkonnale, sh kliimale ja sellepärast ei käsitleta käesolevas aruandes põlevkivi edasise kasutamisega seotud 11. juuli 2022 33 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kliimamõjusid. Põlevkivi kasutamisega seotud mõjusid tuleb hinnata ja on hinnatud vastavate tehaste rajamise või keskkonnaloa taotlemise protsessides. VKG OIL AS-le on väljastatud keskkonnaload nr L.KKL.IV-198338, KKL/300389 ja L.KKL.IV-46640 energiakandjate ja keemiatoodete tootmiseks, milles on toodud ka välisõhku väljutavad saasteained ja nende lubatud aastased heitkogused. Keskkonnamõju hindamise aruandes antakse hinnang mil määral suurenevad kavandatava tegevusega (mitte põlevkivi kasutamisega) kaasnevate kasvuhoonegaaside heitkogused. Kavandatava tegevuse mõju kliimale hinnatakse kuni väljatud põlevkivi rikastamiseni ja aheraine käitluseni. Põlevkivi kaevandamine toimub maa all, kus kliimamuutuste otsene mõju (kuuma-, külmalained, tormid, sajuhood) ei ulatu. Kliimamuutustele on rohkem avatud maapealne taristu (hooned, elektriliinid, ventilatsiooniavad) kuid nende kliimakindluse parendamine on pigem jooksva renoveerimise küsimus, sest see on juba valdavalt olemas. Kliimamuutustest võib olla mõjutatud kaevandusest välja pumbatava põhjavee hulk. Sellega arvestatakse põhjavee uuringus (vt peatükk 7.1.1 „Mõju põhjaveele“). Kliimamuutustega kohanemise eesmärgil tuleb arvestada selle mõjuga põhjavee kogusele. Muus osas kliimamuutustega olulisi riske ei kaasne. 6.3 Müra ja vibratsioon Kaevadamine toimub lõhkamisega, mis toob endaga kaasa vibratsiooni. Lõhkamised ei ole pidevad ja käsitletavad üksiksündmustena. Täiendavate tehniliste puuraukude ja tuulutusšurfi ning alternatiiv 2 puhul uue kaldsüvendi rajamisega kaasneb lühiajaline lokaalne müra ja vibratsioon, mis varasemalt kaevanduste rajamise ja laienemise mõju hinnanud KMH-de puhul on määratletud väheoluliseks.34;35 Vibratsiooni tugevust saab määrata lõhketööde planeerimisel. Kavandatava tegevusega kaasnev müra- ja vibratsioonitase ja levikuulatus selgitatakse keskkonnamõju hindamise käigus. 34 Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise 35 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. 2017. OÜ Hendrikson & Ko. 11. juuli 2022 34 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Kaevandatud materjali transpordiviisid ei muutu, mistõttu materjali veost tingitud müratase ei suurene. Kavandatava tegevusega kaasnev liiklusmüra on tingitud töötajate liikumisest, kuid pole ette näha, et see kaevanduse laienemisel suureneks. Mõju hindamisel kavandatava tegevusega kaasnevat liiklusmüra ei hinnata. Mõju hindamisel selgitatakse kaevandamisega kaasneva müra ja vibratsiooni levikuulatus ja vastavus seatud normidele. 6.4 Valgus, soojus ja kiirgus Kaevanduse laienemisega ei kaasne valguse, soojuse ega kiirguse täiendavat levikut. Mõju hindamisel valguse, soojuse ega kiirguse levikut ei käsitleta. 6.5 Jäätmeteke Kuna aastaseid kaevandamismahte kavandatava tegevuse elluviimisel ei plaanita tõsta, siis jääb jäätmeteke Ojamaa jäätmeloaga kehtivate lubade piiresse. Lisanduv aheraine ei eelda teenindusmaa aluse pinna laiendamist. Sellest lähtuvalt ei toimu täiendavat maavõttu. Aheraine kasutamise tegevuskava on VKG Kaevandused OÜ esitanud Keskkonnaametile jäätmeloa muutmise menetluse nr M-117697 raames. Ühe aheraine rakendusvaldkonnana kaalutakse aheraine kasutamist RailBalticu raudtee alusmaterjalina36. Esiteks uuring ei ole valmis, teiseks ei kuulu aherainele kasutuse leidmine käesoleva keskkonnamõju hindamise mahtu. Vajadusel tuleks seda teha kogu VKG poolt tekitatava aheraine kohta. Juhul, kui kavandatava tegevuse käigus selgub, et aheraine kasutamise tegevuskava ei ole võimalik täita, siis kaalutakse teisi võimalusi, sh kaevandamisjäätmehoidla rajamist, mis nõuab juba eraldiseisvat keskkonnamõju hindamist. Jäätmeteke on juba varasemas mõju hindamises käsitletud keskkonnaaspekt ja seda mõju hindamise käigus täiendavalt ei käsitleta. 36 Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate ehitusmaavarade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja kõrvalteede ehitamisel. Riigihange nr 234182 11. juuli 2022 35 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 6.6 Maakasutus ja maastik Eeldades, et kavandatav tegevus ei too endaga kaasa langatusi (peatükk 2 „Kavandatava tegevuse eesmärk, kirjeldus ja asukoht“), pole põhjust ette näha mõju maastikule. Piirkonna maastik on kuigivõrd juba varasemate kaevandustegevustega oluliselt ümber kujundatud (nt Raudjõe kanali rajamine). Kavandatava tegevuse alale jääb metsa kuivendamiseks ette nähtud maaparanduse hoiuala (lisa 1, joonis 5). Hoiuala asub ka olemasolevate kaevanduste kohal ja ei ole teada nende kaevanduste olulist negatiivset mõju. Sellest lähtuvalt ei ole põhust eeldada ka rajatava kaevanduse olulist mõju maaparandussüsteemidele. Tõenäoliselt toob kaevanduse rajamine endaga kaasa metsade kuivendamisvajaduse vähenemise. Kaevandamisega ei plaanita langatusi, mis võiksid maaparandust negatiivselt mõjutada ja sulglohkusid tekitada. Mõju metsamaa kasutusele ei ole oluline. Alale jäävatel põllumaadel kuivendussüsteem puudub. Kaevanduse kuivendamisel võib olla kuivendav mõju ka põllumaale. Seoses kliimamuutusega (sagenevad põuad ja paduvihmad), võib see kaasa tuua muutusi põllu harimisel. KMH programmi koostamise hetkel ei ole teada, kas nendele põllumaadele juba praegu avaldub põhjavee alanduse kuivendav mõju. Kui hetkel kuivendavat mõju ei avaldu, vajab teema käsitlemist. Mõju hindamisel selgitatakse kavandatava tegevuse mõju põllumaale juhul kui selgub, et neile avaldub põhjavee alanduse kuivendav mõju. 6.7 Mõju loodusvaradele Kavandatava tegevuse piirkonnas on loodusvaradest põhjavesi, mets ja väärtuslik põllumaa. Mõju põhjaveele käsitletakse KMH raames läbi viidava põhjavee mudelduse raames. Mõju metsale ja põllumaale on käsitletud peatükis 6.6 „Maakasutus ja maastik“. 6.8 Inimene ja asustatud alad Kavandatava tegevuse mõjualas asulaid ei asu. Alale jääb üks majapidamine. Ala lähedusse (1 km) jääb veel 8 elu- või ühiskondlikku hoonet. 11. juuli 2022 36 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Kavandatav tegevus võib inimest mõjutada läbi põhjaveetaseme alanduse. Põhjavee taset ja selle mõju joogiveekaevudele on käsitletud peatükis „6.1 Veekeskkond“. Inimese tervist ja vara mõjutada võivate müra, vibratsiooni, välisõhu saaste, valguse, soojuse ja kiirguse piirnormid eelduslikult kavandatava tegevusega ületatud ei saa. Neid teemasid on käsitletud peatükkides „6.2 Heited välisõhku, kliima“, „6.3 Müra ja vibratsioon“ ja „6.4 Valgus, soojus ja kiirgus“. Mõju inimesele käsitletakse läbi eelkirjeldatud teemade. Kavandataval tegevusel puudub muudes osades oluline mõju inimese heaolule (töö ja pere tasakaal, haridus ja oskused, kogukonna ja sotsiaalsed sidemed, kodanikuaktiivsus ja valitsemine, isiklik turvalisus, sissetulek ja jõukus, töökohad ja töötasud37). Kuigivõrd mõjutab kavandatava tegevuse elluviimine positiivselt tööhõivet ja selle läbi sissetulekut, sest kaevemahu suurendamine eeldab töökohtade pikemat säilimist. Neid teemasid mõju hindamise käigus ei käsitleta. 6.9 Kultuuriväärtused Kavandatava tegevuse mõjualas kultuuriväärtusi ei ole. Kultuuriväärtuste teemat mõju hindamise käigus ei käsitleta. 6.10 Looduskeskkond Looduskaitse seadusega kaitstavaid loodusobjekte kavandatava tegevuse alal ei asu. Piirkond on juba praegu oluliselt mõjutatud põlevkivi kaevandamisest. Maastikku on muutnud Aidu karjäär, veerežiimi Aidu karjäär ja maa-alused kaevandused. Pole selge, mil määral mõjutab kaevanduse laiendamine Aidu karjääri veetaset. Kuivõrd Aidu karjääris soovitakse luua ökoloogilist keskkonda, on oluline seda teemat käsitleda. Mõju hindamisel selgitatakse kavandatava tegevuse mõju Aidu karjääri veetasemele. 37 Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240 11. juuli 2022 37 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 6.11 Kumulatiivne mõju Oluline kumulatiivne mõju kaasneb põhjavee dreenimisega, kuna läheduses on mitmed töötavad maa-alused kaevandused. Piirkonna pinnaveevõrk on suublaks mitmete kaevanduste veele. Oluline on veenduda, et arvestades kogu keskkonnakasutust oleksid pinnaveekogud võimelised vastu võtma täiendav ärajuhitava vee. Põhjaveetaseme mudeldamisel arvestatakse piirkonna teiste (sh planeeritavate Uus- Kiviõli ja Uus-Kiviõli II) kaevandustega. Mõju hindamisel hinnatakse kumulatiivset mõju teiste piirkonnas töötavate ja planeeritavate (sh Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II) kaevandustega. 6.12 Piiriülene mõju Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju. 6.13 Puistangu süttimise risk TPI Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakonna 2001. aastal koostatud töös „AS Aidu Karjäär Kohtla kaevandusväljal mäetööde lõpetamisjärgse keskkonnamõju hindamine“ on kirjeldatud Kohtla kaevevälja puistanguid ning nende orgaanikasisaldust. Põlevkivi- ehk orgaanikasisalduseks on hinnatud puistangu nr 1 puhul 8-12%, puistangu nr 2 puhul kuni 23% ja puistangu nr 3 puhul ligikaudu 23%. Suured orgaanikasisaldused tulenesid väljatud mäemassi käsitsi rikastamise tehnoloogiast. Kohtla kaevevälja - korruseline lamepuistang nr 3, aga ka koonusekujuline puistang nr 1 olid süttimise vältimiseks isoleeritud. KMH aruandes nähti ette puistangute 1 ja 2 vormimist lamepuistanguteks isesüttimisohu vähendamiseks. Kavandatavast kaevandusest kaevandatava materjali rikastamise tulemuseks on põlevkivi ja aheraine. Täna kasutusel olevas Ojamaa kaevanduses kasutatakse kaasaegset raskel vedelikul ja trummelseparaatoril põhinevat põlevkivi rikastustehnoloogiat, mille tulemusel on aheraine orgaanikasisaldus vastavalt teostatud analüüsidele 8-9%. Sama rikastustehnoloogiat kavatsetakse kasutada ka Ojamaa kaevanduse laiendusest väljatud kaevise rikastamisel. VKG Kaevandused OÜ-s kaevandamisjäätmete ladestamist kaevandamisjäätmehoidlas ei toimu, tekkiv aheraine võetakse maksimaalselt ringlusesse lubjakivitäitematerjalina ning materjali hoiustatakse kuni turustamiseni ladudes. Ojamaa kaevanduse aheraine 11. juuli 2022 38 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu ladustamiseks on Keskkonnaamet väljastanud VKG Kaevandused OÜ-le jäätmeloa nr L.JÄ/332750. Aheraine on kavandatud ladustada ning taaskasutusse suunata vähem kui kolme aasta jooksul. Samuti on VKG Kaevandused OÜ-le väljastatud sertifikaat Ojakivi kaevanduse lubjakivitäitematerjalide kasutamiseks ehitustöödel ja tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalina. Eeltoodu põhjal võib eeldada, et kavandatavast kaevandusest, sh Kohtla kaevandusväljal asuvast osast, rikastamise tulemusena saadava aheraine ladustamisega kaasnev süttimisrisk ei ole oluline. 11. juuli 2022 39 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 7 HINDAMISMETOODIKA Töö viiakse läbi vastavalt KMH algatamise hetkel kehtinud KeHJS 38 redaktsioonile ja KMH täpsustatud nõuetele39. Aruandes käsitletakse viidatud õigusaktides toodud teemasid vastavalt programmis toodud täpsustustele. 7.1 Veekeskkond 7.1.1 Mõju põhjaveele Kaevandusmõjude hindamiseks koostatakse piirkonna põhjavee liikumise mudel. Põhjaveemudeli abil prognoositakse: 1) taotletaval alal kaevandustegevuse mõju põhjaveetasemetele, põhjaveekogumite koguselisele seisundile ning tarbekaevudele; 2) Aidu karjääri poolt kaevandusse juurde voolavat vee kogust, mille alusel hinnatakse mõju Aidu karjääri pinnaveekogudele; 3) väljapumbatavaid veehulki kaevandamistööde erinevatel etappidel, aastaaegadel ja eri veerikkusega aastate sademehulkade varieeruvusel; 4) kaevanduse sulgemise järgseid muutusi piirkonna põhjaveetasemetes. Johtuvalt modelleerimistulemustest antakse soovitused veekõrvalduse mahu vähendamiseks, veeärastussüsteemi arendamiseks, veerežiimi ebasoovitavate muutuste mõju vähendamiseks või vältimiseks. Võimalike kaevanduses rakendatavate põhjavee leevendusmeetmete mõju modelleeritakse. Koostatav hüdrogeoloogiline mudel on aegsõltuv, mille abil saab modelleerida põhjaveetaseme muutusi kaevandamise etappide kaupa kuni sulgemiseni, arvestades veega täitunud kaevanduste ning töötavate kaevanduste mõjudega nii enne viimaste sulgemist kui ka sulgemisjärgselt. Modelleeritava ala piirid peavad ulatuma piisavale kaugusele kaevandatavast alast, et eristuks kavandatud tegevuse põhjaveetaseme muutuste mõjuala ja ükski oluline mõjutegur ei jääks arvestamata. Eeldatav modelleerimise ulatus määratakse mudeli koostamise käigus lähtuvalt selguvast mõjualast. 38 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud 22.02.2005. 39 Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. 11. juuli 2022 40 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Kasutades Virumaa põhjaveemudeli kihte (vajadusel neid asjakohaselt täpsustades, mitte suurema kui 50x50m võrgusammuga eeldatavalt olulise mõjuga kohtades) koostatakse vähemalt 7 kihiline põhjaveemudel: 1. kvaternaarisetete veekiht; 2. Keila–Kukruse veekiht (O3kl–kk); 3. põlevkivi tootus kiht (O3kk); 4. Uhaku veepide (O2uh); 5. Lasnamäe–Kunda veekiht (O2ls–O2–1kn); 6. Alam-Ordoviitsiumi veepide (O1); 7. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht (O1pk–Ca1pr). Põhjaveemudel tuleb kalibreerida ala lähteseisundi saamiseks ja mudelis kasutatud kihtide hüdrogeoloogiliste parameetrite ning rajatingimuste verifitseerimiseks ajas tagasivaates vastavalt olemasolevatele andmetele. Tagasivaate eelistatud pikkus on 10 aastat. Andmete puudumisel seirepuuaruke ei rajata. Mudeli sobivust kavandatud ülesannete lahendamiseks tuleb hinnata (modelleerimistööd retsenseerida) kahes etapis. Esmalt hinnatakse tagasiulatuvalt kalibreeritud nn lähtemudeli sobivust (kui selle loomine on osutunud võimalikuks). Teises etapis analüüsitake koostatud prognoosmudelit. Mudeli tulemuste põhjal saadakse ülevaade ärajuhitava veekoguse kohta. Selle põhjal antakse hinnang veeloa muutmise vajaduse kohta. Aruandes tuuakse välja soovitused põhjavee seire teostamiseks ning kaevanduseelse põhjavee seisundi fikseerimiseks. Lisaks hinnatakse KMH aruande koostamisel kavandatava tegevusega kaasnevat mõju põhjaveekogumite seisundile sh hinnates põhjaveekaitse eesmärkide erandite rakendamist. 7.1.2 Mõju pinnaveele Mõju pinnaveetasemele Mõju hindamisel selgitatakse kaevandusest ära juhitavast põhjaveest põhjustatud üleujutuse riski suublaks olevates pinnaveekogudes järgneva metoodika alusel. 11. juuli 2022 41 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Vooluhulkade mõju kõrgveepiirile Osades kohtades tõusevad Purtse jõgi ja selle harud kõrgvee ajal üle kallaste, lammile. Analüüsis lähtutakse eeldusest, et kõrgveepiir on määratud eelkõige vooluhulkade poolt. Keskkonnaprobleem seisneb selles, et kaevandusest välja pumbatav vesi võib suurvett võimendada. Uurimisala Uurimisala piirid joondatakse selliselt, et need kataksid täielikult lisandunud voolhulkadest põhjustatud olulise veetaseme tõusu alad. Eelduslikult piirdub see territoorium Purtse jõe ülemjooksu ja selle valglaga. Kõige alumisemaks punktiks võetakse Lüganuse seirejaam (SJA2129000; XY: 6586794, 672645). Modelleerimise etapid Etapp 1. Seireandmete statistilise analüüsi abil määratakse mõõdetud vooluhulkade ja veetasemete aastased maksimumid ning nende ületustõenäosused. Etapp 2. ’valgla’ mudeli abil määratakse Purtse jõe ülemjooksu vetevõrgu voolusuunad, voolu akumulatsioon ja valga piirid. ’valgla’ mudel on ’Hommik’ mudeli sisendiks. Täpsem metoodika on esitatud Piirimäe et al (2021) aruandes40. Etapp 3. ’Hommik’ mudeli abil määratakse erinevatele ületustõenäosustele vastavad vooluhulgad. Peamiseks väljundiks on 10 aasta maksimum. ’Hommik’ mudel kasutab sisendina ’valgla’ mudelit. ’Hommik’ mudeli tekitatud voohulgad on sisendiks HEC-RAS mudelisse. Täpsem metoodika on esitatud Timmusk (2020) aruandes41. Etapp 4. HEC-RAS mudeli abil määratakse kõrgveepiirid. HEC-RAS mudeli sisendina kasutatakse statistilise mudeli väljundina arvutatud mõõdetud vooluhulki ja veetasemeid ning täiendavalt ’Hommik’ mudeli simuleeritud vooluhulki. Üleujutusriskide hindamiseks rakendatakse tarkvara HECRAS tööriista ’Floodplain mapping’. Täpsem metoodika on esitatud Piirimäe et al (2021) aruandes. Vooluhulkade ja veetasemete profiilid HECRAS mudelisse sisestatakse vooluhulkade ja veetasemete profiilid, mis esindavad vastavaid stsenaariume. Profiil 1 esindab baasstsenaariumi, mille puhul eeldatakse vooluhulkade ja veetasemete ületustõenäosusi vastavalt mõõdetud seireandmetele 40 Piirimäe; Kr, Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, Kr, Reitalu, T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid. Aruanne. Riigihange nr: 223733. 41 Timmusk, 2020. Juhend hüdroloogiliste karakteristikute määramiseks maaparanduse eesvoolude dimensioneerimisel. Uuendatud väljavõte RPUI „Eesti Maaparandusprojekt“ 1989. aasta juhendist „Kuivendussüsteemide projekteerimisjuhend“. 11. juuli 2022 42 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu ning võttes arvesse kliimamuutusest põhjustatud kevadise suurvee vähenemise trendi. Baasstsenaariumi korral kavandatavat tegevust ei toimu. Profiil 2 esindab kavandatava tegevuse stsenaariumit, milles jõestikku pumbatakse täiendav vooluhulk kavandatava tegevuse alalt. Lähteandmed Hüdroloogilised andmed saadakse peamiselt Ojamaa42, Lüganuse, Hirmuse I ja Hirmuse II43 seirejaamadest. Analüüsitakse kogu andmerida. Kõrgusmudelina rakendatakse Maa-ameti 10 m piksli suurusega maapinna kõrgusmudelit. Maakatte/kasutuse andmed võetakse ETAK-ist (Maa-amet), milles lähtutakse maakatte tüübist. Maakatte andmeid on tarvis eelkõige karedusarvu määramiseks. Mullakaart saadakse Maa-ameti mullakaardi grupeerimisel USA-s kasutatavateks hüdroloogilisteks klassideks A – D, lihtlõimise ja sifri põhjal. Jõgede paiknemise modelleerimiseks kasutatakse Keskkonnaregistri ja ETAK vooluvete kihte. Vooluhulkade sisendandmeteks on põhjavee mudeli tulemused. Ära juhitavate saasteainete hinnang Modelleerimistulemused annavad sisendi eesvoolude kaevandusvee ärajuhtivusvõime hindamiseks. Välja pumbatavate veekoguste prognoosimisel tuleb arvestada ka olemasoleva Ojamaa kaevanduse veekoguseid. Vee ekspert tutvub veeloa alusel tehtud ära juhitava kaevandusvee seire ja muude asjakohaste piirkonnas läbi viidud seirete ja uuringute andmetega ning annab selle põhjal hinnangu, kas lisanduv kaevandusvesi võib takistada veekogumi hea seisundi saavutamist. Olulises osas tuginetakse LIFE IP CleanEST 2022. aastal valmivale (4.5 Pinnavesi) aruandele, mis muu hulgas käsitleb ka biosaadava Ni teemat. Täiendavaid veekeskkonnaalaseid uuringuid keskkonnamõju hindamise käigus ei tehta. Kui selgub, et Ojamaa kaevandusvesi takistab Ojamaa jõe hea seisundi saavutamist pakutakse välja võimalikke leevendusmeetmeid. Mõju hindamisel kirjeldatakse kavandatava tegevuse seiret, sealhulgas kavandatava tegevuse eelse pinnavee kvaliteedi seisundi fikseerimist. Samuti hinnatakse Purtse jõe veetaseme fikseerimise võimalikkust. 42 Ojamaa hüdromeetrijaam, mõõteandmetega (vooluhulk, veetase, veetemperatuur) perioodist 1958- 1965. Asukoht täpsustatakse aruande koostamise käigus. 43 Hirmuse I ja Hirmuse II hüdromeetrijaamad mõõteandmetega (vooluhulk, veetase, veetemperatuur) perioodist 1985-1989. Asukoht täpsustatakse aruande koostamise käigus. 11. juuli 2022 43 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 7.2 Müra ja vibratsioon Müra ja vibratsiooni leviku selgitamiseks viiakse läbi olemasoleva olukorra mõõtmine. Mõõtmised teostatakse kahes kohas: toimiva kaevanduse plahvatuse epitsentri kohal (maa peal) ja lähima elamu õuealal. Alad valitakse vastavalt sellele, kus asub kaevandamise aktiivne osa uuringu ajal (tõenäoliselt kevad-suvi 2022). Kavandatava tegevuse ala on hõredalt asustatud. Kavandatava tegevuse alale jääb üks majapidamine (Sala, 49801:001:0506). Kavandatava tegevuse alaga vahetult piirneb veel üks majapidamine (Neruti, 44901:003:0720). Tinglikku kilomeetrisesse puhveralasse jäävad ühiskondlikest või eluhoonetest veel Nõmme - 44901:003:0080, Roosti - 44901:003:0780, Oja - 43801:001:0049, Arumäe - 49801:001:0307 (VKG tootmiskompleks), Lähte - 49801:001:0465 (kuulub VKG-le, elanikke ei ole), Leveti - 49801:001:0202, Siitase - 49801:001:023344. Kõigil eelloetletud katastriüksustel, välja arvatud Roosti (44901:003:0780) ja Arumäe (49801:001:0307), asuvad Maa-ameti aadressiandmete rakenduse alusel elu- või ühiskondlikud hooned. Loetletud katastriüksustest on elumaa sihtotstarbega Roosti (44901:003:0780). Ülejäänud katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa. Mõõtmised teostatakse vastavalt järgmistele ISO standarditele: - ISO 1996-1:2003 Acoustics -- Description, measurement and assessment of environmental noise -- Part 1: Basic quantities and assessment procedures; - ISO 1996-2:2007 Acoustics -- Description, measurement and assessment of environmental noise -- Part 2: Determination of environmental noise levels; - ISO 2631-1 Mechanical vibration and shock – Evaluation on human exposure to whole-body vibration- Part 1: General requirements; - ISO 2631-2 Mechanical vibration and shock – Evaluation on human exposure to whole-body vibration- Part 2: Vibration in buildings (1 Hz to 80 Hz). Eesti siseriiklikud välisõhus levivad müra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe järgi. Üldplaneeringus on mürakategooriad määramata jäetud, kuid vastavalt maa sihtotstarbele on võimalik anda arvamus mürakategooriatele, mida normtasemete 44 Maa-ameti aadresside kaardirakendus seisuga veebruar 2022. 11. juuli 2022 44 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu määramisel arvesse tuleb võtta. Lähimate eluhoonete juures on määruse mõistes tegemist II kategooria alaga – elamumaa-alad ja maatulundusmaa õuealad. Impulssmüra, mida põhjustab nt lõhkamine võib teha tööpäevadel kell 7–19 ning sellise iseloomuga mürale rakendatakse parandustegurit +5 dB. Müratasemete hindamisel lähtutakse tööstusmüra piirväärtusest, mis on suurim lubatud müratase. Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.5.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Vibrokiirenduse tasemete piirväärtused (dB) kehtivad regulaarsetele ja püsivatele vibratsiooniprotsessidele päevasel ja öisel ajavahemikul. Lõhkamiste näol on tegemist lühikeste impulss-signaalidega. Eestis puuduvad ametlikud normid, juhendid ja määrused, kuidas hinnata lõhkamisel tekkivat vibratsiooni ja selle mõjusid. Vibratsiooni häirivust on varasemalt hinnatud ja hinnatakse selle uuringu raames Suurbritannia standardi „BS 6472-2: 2008. Guide to evaluation of human exposure to vibration in buildings Part 2: Blast-induced vibration for assessment of human response to impulse vibration signals” ja Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi tehnilise ohutuse juhendis 16:0 toodud konstruktsioonide kahjustamise riski järgi. Müra ja vibratsiooni mõõtmistulemused edastatakse protokollidena. Kaevanduse olemasolevale olukorrale ning edasisele tegevusele antakse hinnang tuginedes saadud mõõtmisandmetele, standarditele, juhendmaterjalidele jm allikatele. KMH juhtekspert koostab ettepanekud olemasoleva olukorra fikseerimiseks, et vältida kaevandamise ajal vaidlusi rajatistele tekkinud võimalike kahjustuste põhjuste osas. 7.3 Maakasutus Põhjavee alanduse tegelikku mõju põllu niiskusrežiimile on keeruline, kui mitte võimatu mudeldusega prognoosida. Juhtekspert kontakteerub piirkonna põllumajandustootjatega ja intervjuu vormis uurib, kas on teada selge vahe kaevandusalal oleva põllu harimisel võrreldes põhjavee alanduslehtri välise põllu harimisega. Kui mõlemat tüüpi alal põldu harivaid tootjaid ei leidu, kõnealust teemat ei käsitleta. Oluline on maatulundusmaa kasutuse jätkamise tagamine pärast kaevandamise lõppu. Selleks tuleb tagada kaevandustesse koguneva vee kontrollitud äravool ja maa 11. juuli 2022 45 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kasutuspiirangud. Vastavad soovitused antakse KMH aruandes. Juurdepääsuteed tuleb anda üle kasutuskõlblikena. 7.4 Looduskeskkond Aidu karjääri veetaseme muutumisele antakse hinnang hüdrogeoloogilise mudelduse põhjal. Mudelduse tulemust arvestades annab juhtekspert hinnangu mõju olulisusest Aidu karjääri veekogudesse loodavatele ökosüsteemidele. 7.5 Keskkonnamõju hindamise ulatus Ruumiline ulatus Keskkonnamõju hindamise ulatuse aluseks on põhjavee olulise alanduse ulatus, mis tuvastatakse põhjaveemudeli koostamisel. Suublatele avalduvat mõju (võimalik veetaseme tõus) hinnatakse kuni Purtse jõeni (kaasa arvatud). Vibratsioon jääb kaevanduse lähiala piiresse. Käsitlemist vajavad majapidamised, mis jäävad kaevanduse piirist kuni 0,5 km kaugusele. Ajaline ulatus Mõjusid hinnatakse kuni kaevandamise lõppemiseni, et anda ülevaade pärast kaevandamist stabiliseerunud olukorrast. Olemasolevate andmete piires arvestatakse ka ümbruskonna teiste olemasolevate kaevanduste elueaga. 7.6 Alternatiivide võrdlemine Null alternatiivi käsitletakse kui olemasoleva olukorra kirjeldust. Null alternatiivi ei kaasata võimalike alternatiivide võrdlusesse. Juhul, kui selgub, et kavandatav tegevus ületab keskkonna taluvuspiiri, otsitakse mõju vältimise või leevendamise meetmeid. Kui meetmeid ei leita, tuleb kavandatavast tegevusest loobuda. Alternatiivid 1 ja 2 esialgsel hinnangul keskkonnamõju poolest üksteisest oluliselt ei erine. Alternatiivi 2 korral rajatakse maa alla sisenemiseks vajalik ava olemasolevale tootmisalale. Seetõttu maavõttu ei toimu. Ei ole põhjust eeldada, et sisenemise rajamine võiks endaga kaasa tuua ala praeguse kasutusega võrreldes oluliselt erinevaid 11. juuli 2022 46 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu mõjusid. Selle tõttu arvestatakse alternatiivide valimisel märkimisväärselt tehnilist otstarbekust. Juhul, kui mõju hindamise käigus selguvad asjaolud, mis eristavad alternatiive üksteisest oluliselt, võetakse need kaalumisse. Sellisel juhul tehnilise otstarbekuse ja loodus- või sotsiaalkeskkonnale avalduvate mõjude omavahelised osakaalud tuleb leida mõju hindamise käigus, kui selguvad täpsemad asjaolud. 7.7 Tehniline teostus Kavandatava tegevuse alternatiivid erinevad üksteisest kaevanduse laiendusse sisenemise tehnilise lahenduse poolest. Alternatiiv 1 puhul toimub kaevandusalale sisenemine läbi olemasoleva Ojamaa kaevanduse ning alternatiiv 2 puhul läbi uue kaldsüvendi. Kolmas alternatiiv käsitleb kavandatavast tegevusest loobumist. Mõju hindamises võrreldakse esimese ja teise alternatiivi tehnilise lahenduse rakendatavust. Kogemustega mäeinseneri eksperthinnangu põhjal selgitatakse, kumb lahendustest on tehniliselt otstarbekam ning antakse hinnang arendaja kinnitusele langatuskindluse kohta. 11. juuli 2022 47 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 8 AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise ajakava on toodud KMH programmi lisas 2. 11. juuli 2022 48 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 9 ARENDAJA, JUHTEKSPERT JA EKSPERTRÜHM Arendaja: VKG KAEVANDUSED OÜ - Erika Sulg, e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindamise ekspertgrupp: Vastutusala Nimi ja kontakt Kvalifikatsioon Juhtekspert. Mõju Karl Kupits e-post: litsents KMH0105 veekeskkonnale, [email protected] juhteksperdina läbi viidud maakasutusele, Maves OÜ mitmed keskkonnamõju looduskeskkonnale, hindamised, milles on muu vibratsioon hulgas käsitletud vibratsiooni, maakasutust, looduskeskkonda, veekeskkonda ja muid KeHJS § 20 teemasid. Viimased KMHd: projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ raames ellu viidava Sindi paisu avamise ja tehiskärestiku rajamise keskkonnamõju eksperthinnangu ning Sindi väliujula piirkonnas Pärnu jõe põhja süvendamise keskkonnamõju hindmine Tartu maakonnas Puhja vallas Ulila II turbatootmisalal keskkonnamõju hindamine Kamali II ja III liiva- ja kruusakarjääri kaevandamise loa taotluste keskkonnamõju hindamine 11. juuli 2022 49 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Vastutusala Nimi ja kontakt Kvalifikatsioon Hüdrogeoloog. Maile Polikarpus Hüdrogeoloogiliste tööde Mõju põhjaveele [email protected] tegevusluba Eesti Geoloogiateenistus Mõju veetasemele Kristjan Piirimäe Pikaajaline kogemus Purtse jões pinnaveemudelite [email protected] koostamisel ning nende alusel mõjude ja leevendavate meetmete hindamisel. Müra ja vibratsioon Ingrid Leemet Viimase kolme aasta jooksul vähemalt kahe [email protected] kaevandamisalaga seotud Akukon OÜ müra ja vibratsiooni arvutamise kogemus. Pikaajaline kogemus müra ja vibratsiooni hindamisel, mürakaartide koostamisel. Mäetehniline Vesta Kaljuste Volitatud mäeinsener (tase hinnang [email protected] 8) Tehnikaülikool Aruande tehniline Tuuli Vreimann Vähemalt viieaastane teostus töökogemus, sealhulgas [email protected] keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegliste hindamiste ekspertgrupi liikmena. 11. juuli 2022 50 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE JA ISIKUTE LOETELU Asutus Kaasamise põhjus Asjaomased asutused KeHJS § 23 Keskkonnaamet Otsustaja, keskkonnaloa andja. Keskkonnakaitset puudutavate õigusaktide peamine rakendusasutus Keskkonnaministeerium Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine; loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine Kaitseministeerium Tegevuste kooskõlastamine riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndis Rahandusministeerium Ruumiline planeerimine, regionaalvaldkonna koordineerimine Alutaguse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub kavandatav tegevus. Lüganuse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub kavandatav tegevus. Riigimetsa Majandamise Mäeeraldisel asuva riigimetsa majandamine Keskus Maa-amet Riigimaa haldamine Terviseamet Elanike tervisekaitse Põllumajandus- ja Toiduamet Maaparanduse ja maakasutuse järelevalve Tarbijakaitse ja Tehnilise Kaevandustegevuse üle osaliselt järelevalvet pidav Järelevalve Amet asutus (nt lõhkamised). 11. juuli 2022 51 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Asutus Kaasamise põhjus Muud menetlusosalised KeHJS § 16 lõige 3 Eesti Keskkonnaühenduste Eesti suurimaid keskkonnaorganisatsioone ühendav Koda mittetulundusühing, mille eesmärk on jälgida ning mõjutada otsuseid ja protsesse järgmistes valdkondades: • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika ja -õigus; • olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised ja rahvusvahelised keskkonnaotsused; • keskkonnakaitselise tegevuse rahastamine. Kavandatava tegevuse ala ja Isikud, kelle keskkonnakasutust ja vahetu naabruse keskkonnatingimusi võib kavandatav tegevus maaomanikud mõjutada 11. juuli 2022 52 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 11 LAEKUNUD SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD Keskkonnaamet edastas KMH programmi asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks oma 03.11.2021 kirjaga nr 6-3/21/22145-2. Keskkonnaamet edastas arendajale laekunud vastuskirjad ja oma seisukohad programmi kohta 21.01.2022 kirjaga nr 6-3/21/22145-16. Laekunud seisukohad koos selgitustega nende arvestamise ja arvestamata jätmise kohta on koondatud järgnevasse tabelisse. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad on leitavad lisast 3. Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Rahandusministeerium 05.11.2021 kiri nr 14-13/7740-2 Täiendavaid ettepanekuid ei esitatud Riigimetsa Majandamise Keskus 09.11.2021 nr 3-1.1/2021/6327 RMK ei tee täiendusettepanekuid Ojamaa Võetud teadmiseks. Arendaja on teadlik põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara määeraldisel paikenvatest kaevandamise keskkonnaloa KMIN 055 geoloogilistest riketest ning jätab need muutmise taotluse keskkonnamõju seoses tootliku kihindi puudumisele hindamise programmi eelnõu kohta läbindamata. Ühtlasi vähendatakse eeldusel, et kaevandamisega ei teki rikkevööndite piirkonnas maapinna langatust ega sellega seoses kaevandatavate kambrite suurust ning kuivendussüsteemide kahjustamist. jäetakse suuremad tervikud, mis on igavese püsivusega. Vastava infoga on täiendatud programmi peatükki 2 ning lisatud viited peatükkidesse 4.1 ja 6.6. Kaitseministeerium 15.11.2021 nr 12-1/21/4060 Palume korrigeerida KMH programmi Arvestatud. Peatükkis 4.1 parandati, et eelnõu peatükis 4.1 „Tehnorajatistest Aidu lasketiir on Kaitseliidu lasketiir. põhjustatud kitsendused“ Aidu lasketiiru kohta märgitut (lk 12). Riigikaitseline ehitis Aidu lasketiir on Kaitseliidu lasketiir, mitte kaitseväe lasketiir, nagu praegu tekstis märgitud. 11. juuli 2022 53 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Ühtlasi juhime tähelepanu, et lisaks Arvestatud. Peatükki 4.1 on täiendatud programmis juba nimetatud õigusaktidele maapõueseadusest tulenevate tulenevad riigikaitselise ehitise riigikaitselise ehitise piiranguvööndis piiranguvööndis kaevandamisega seotud kaevandamisega seotud piirangutega.. piirangud, sealhulgas tegevuse Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise nõue, maapõueseadusest. Terviseamet 24.11.2021 nr 9.3-4/21/14973-2 Amet on tutvunud esitatud OÜ VKG Arvestatud. Programmi peatükke 6.3 ja Kaevandused Ojamaa 7 on täiendatud kavandatava müra ja põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara vibratsiooniga kaasnevate mõjude kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 hindamise vajaduse ja metoodikaga. muutmise taotluse KMH programmiga ning juhib tähelepanu kavandatava tegevuse ellu viimisel kaevanduse tootmistegevusest tekkiva müra ja vibratsiooni võimalikule mõjule kaevanduse lähimatel elamualadel, kuna varasematel aastatel on ametile saabunud kaebused nii Estonia kaevanduse kui ka Ojamaa kaevanduse tootmistegevusest tuleneva kohalikke elanikke häiriva müra ja vibratsiooni kohta. 11. juuli 2022 54 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Alutaguse Vallavalitsus 02.12.2021 nr 6-2/151-2 KMH programm eeldab ptk 6.6, et Arvestatud. Arendaja on teadlik kavandatav tegevus ei too endaga kaasa mäeeraldistel paiknevatest langatusi ning seetõttu ei näe ette mõju geoloogilistest riketest ning jätab need maastikule. Mille alusel seda eeldatakse? seoses tootliku kihindi puudumisele Antud alal on mitmeid rikkeid ja läbindamata. Ühtlasi vähendatakse varasemale kogemusele tuginedes on just rikkevööndite piirkonnas rikkevööndite alad kaevandustes, kus kaevandatavate kambrite suurust ning tõenäoliselt toimuvad varingud või jäetakse suuremad tervikud, mis on langatused. igavese püsivusega. Vastava infoga on täiendatud programmi peatükki 2 ning lisatud viited peatükkidesse 4.1 ja 6.6. Keskkonnamõju hindamise ekspertgruppi Arvestatud. Programmile on lisatud liikmete hulgas oleks vaja kaasata ka peatükk 7.7, mis käsitleb mõju maavara kaevandamise ekspert, kes omab hindamist alternatiivide tehnilisele mäeinseneri kvalifikatsiooni. lahendusele. Peatükki 9 on lisatud ekspertgrupi liikmena mäeinseneri kvalifikatsiooniga maavara kaevandamise ekspert. Keskkonnaministeerium 03.12.2021 nr 7-12/21/5431-2 Ojamaa vooluveekogumi (1068700_1) Arvestatud osaliselt. KMH koostamisel seisund on 2020 vahehinnangu alusel halb eraldiseisvat uuringut nikli sisalduste ning on põhjustatud nikli sisaldusest vees. selgitamiseks ette ei nähta. Hinnangud Projekti LIFE IP CleanEST raames tehtud kavandatava tegevusega kaasnevast uuringud näitavad, et veekogumi halba niklitaseme tõusust antakse seisundit põhjustav nikkel pärineb olemasolevate andmete põhjal. kaevandustest väljapumbatavast veest. Peatükis 7.1 on täiendatud pinnaveele Seetõttu tuleb kindlaks teha Ojamaa avalduva mõju hindamise metoodikat. põlevkivikaevandusest väljavoolava vee nikli sisaldus ning anda KMH käigus hinnang selle mõju kohta Ojamaa jõe seisundile. 11. juuli 2022 55 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Peatükis 5 on viidatud riigi pikaajalise Arvestatud. Peatükki 5 on täiendatud arengustrateegiale „Eesti 2035ˮ, samas on arengustrateegia „Eesti 2035“ aga välja toomata, et arengustrateegia tegevuskavas toodud tegevuskavas on ka sihttasemed kasvuhoonegaaside ja majanduse kasvuhoonegaaside heitele (8 mln t CO2) sihttasemetega ning selgitatud ning majandusele (majandus on kavandatava tegevuse vastavust neile. kliimaneutraalne). Palume eelneva esile toomist ja käsitlemist KMH programmis. Viide „Kliimapoliitika põhialused aastani Arvestatud. Peatükki 5 on täiendatud 2050“ on küll asjakohane, kuid sarnaselt infoga selle kohta, et „Kliimapoliitika energiamajanduse arengukavale tuleks põhialused aastani 2050“ on koostatud täpsustada, et see on koostatud ennem enne Euroopa Rohelist kokkulepet ning Euroopa Rohelist kokkulepet ning seda on kavas ajakohastada. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 näeb ette ka selle ajakohastamist. Teeme ettepaneku täiendada peatükki 5 Arvestatud. Peatükki 5 on täiendatud „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava selgitusega kavandatava tegevuse 2016–2030“ arengukavas seatud vastavuse kohta seatud eesmärkidele strateegiliste eesmärkide hindamiseks (kadude osakaal alla 29,2% ning sätestatud mõjunäitajatega: hoida allmaa- taaskasutusmäär vähemalt 40%) ning kaevandamise kadude osakaal alla 29,2% lisatud täpsustus arengukava ning taaskasutada vähemalt 40% tekkinud ajakohastamise kohta. aherainest. KMH käigus tuleb analüüsida kavandatava tegevuse mõju seatud eesmärkidele, nimetatud mõjunäitajate osas. Samuti täpsustada, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 näeb ette põlevkivi arengukava ajakohastamist. 11. juuli 2022 56 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Samuti tuleb peatükki 5 täiendada Ida- Arvestatud. Peatükki 5 on täiendatud. Eesti veemajanduskavaga 2015–2021 ning Kuivõrd „Ida-Eesti veemajanduskava selgitada, kuidas kavandatav tegevus 2022-2027“ on koostamisel ja valmib mõjutab selles seatud veekaitse eesmärke. eeldatavalt suvel, siis arvestatakse Informeerime, et ettevalmistamisel on ka sellega mõjuhindamises. uus Ida-Eesti veemajanduskava 2021– 2027. Lisaks palume KMH programmis käsitleda Arvestatud. Peatükki 5 on lisatud ka kliimamuutustega kohanemise hinnang kavandatava tegevuse ja arengukava aastani 2030. kliimamuutustega kohanemise arengukava seostest. Peatükis 6.2 ei ole käsitletud kavandatava Arvestatud osaliselt. Peatükki 6.2 on tegevuse mõju kliimale, palume seda teha. täiendatud hinnanguga kavandatava Täiendavalt juhime tähelepanu lk 22 tegevusega kaasnevast mõjust kliimale. toodule: „Ojamaa uuringuväljale (edaspidi Kavandatava tegevuse laiem eesmärk ka laienduse ala), eesmärgiga kaevandada on toorme saamine olemasolevale VKG põlevkivi, mis on sisendiks olemasolevale OIL AS põlevkiviõli- ja VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Jah, ka sellega keemiatööstusele.“. Kuna eesmärk on õli kaasnevad mõjud keskkonnale, sh tootmine, kaasneb sellega ka mõju kliimale. Küll aga ei kuulu see käesoleva kliimale. mõjuhindamise ulatusse. Käesoleva mõjuhindamise eesmärk on otseselt kaevandusega seotud mõjude hindamine. Võrdluseks – teiste maavarade kaevandamise keskkonnamõju hindamistes ei hinnata samuti maavarade kasutamisega kaasnevaid mõjusid – nt turba kasutamine kütteks, liiva ja kruusa kasutamine teedeehituseks jne. 11. juuli 2022 57 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Peatükis 6.6 on öeldud järgnev: „Seoses Arvestatud. Peatükis 6.6 on parandatud käimas oleva kliima muutusega viidatud lause sõnastust järgnevalt: (sagenevad põuad ja paduvihmad), võib „Seoses kliimamuutusega (sagenevad see kaasa tuua muutusi põllu harimisel.“. põuad ja paduvihmad), võib see kaasa Kuna kliimamuutus ei ole „käimas olev“ tuua muutusi põllu harimisel.“. tegevus, siis palume sõnastust parandada (nt „Seoses kliimamuutusega…“). Tehniliste märkustena palume peatükis 9 Arvestatud. Peatükis 9 on parandatud korrigeerida KMH juhteksperdi litsentsi KMH juhteksperdi litsentsi number. number peatükis 10 esitatud asjaomaste asutuste Arvestatud. Peatükki 10 on lisatud loetelus nimetada ka asjaomase asutusena Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium. Lüganuse Vallavalitsus 22.12.2021 nr 5-1/1979-5 Ühtlasi palume hinnata võimalikku Arvestatud. Mõju hindamisel hinnatakse kumulatiivset mõju piirkonnale koos kumulatiivset mõju võttes arvesse rajatavate Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II rajatavad Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste ja teiste algatatud kaevanduse ja teised algatatud projektidega. projektid. Seda eelkõige pinna- ja põhjavee kontekstis. Peatükki 6.11 on täiendatud. Samuti juhime tähelepanu peatükile 1, milles tuuakse välja, et kumulatiivseid mõjusid on hinnatud ja arvestatud ka varasemalt koostatud mõjuhindamistes nii Ojamaa kaevanduse, Uus-Kiviõli kaevanduse kui ka teiste piirkonnas toimuvate projektide puhul. 11. juuli 2022 58 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Pöörata erilist tähelepanu nii programmis, Arvestatud. Mõju hindamisel hinnatakse kui ka edaspidises KMH menetluses kumulatiivset mõju veekeskkonnale negatiivsetele muutustele, mis võivad võttes arvesse rajatavad Uus-Kiviõli ja kaasneda ära juhitava veehulga Uus-Kiviõli II kaevanduse ja teised suurenemisega Purtse jões. algatatud projektid. Mõju hindamise Ümbruskonnas on mitmeid nii toimivaid käigus selgitatakse, millised saavad kui ka planeeritavaid (Uus-Kiviõli olema kaevandusest ära juhitavad kaevandus- algatatud uus KMH) veekogused, sellega kaasnevad mõjud põlevkivikaevandusi, mis kokkuvõttes on Purtse jõe veetasemele. Olulise mõju juba täna avaldanud või avaldavad ilmnemisel nähakse meetmed mõjude tulevikus kumulatiivset mõju piirkonna vältimiseks või leevendamiseks. veekeskkonnale. Käesoleva Peatükki 7.1 on täiendatud keskkonnaloaga tehtav muudatus toob hindamismetoodika kirjeldusega. kaasa täiendavad mõjud ja läbi selle võib mõjutada Purtse jõe ääres paiknevatele kinnistute seisundit kõrgvee perioodil (üleujutused). Veehulga suurenemine Purtse jões ning selle mõju kumulatiivses vaates jõe ääres paiknevatele kinnistutele vajab käesoleva KMH raames täpsemat hindamist ning negatiivsete mõjude minimeerimiseks/ärahoidmiseks vajalike tegevuste väljatoomist. KMH s tuleks kirjeldada, kuidas toimub Arvestatud. Mõju hindamisel kaevanduse laiendamise eelse põhjavee kirjeldatakse kavandatava tegevuse (kvaliteetse joogivee) seisundi fikseerimine seiret, sealhulgas kaevanduseelse ning probleemide olemasolul või põhjavee seisundi fikseerimist. Mõju tekkimisel nende lahendamine. hindamise käigus prognoositakse Täpsustada tuleb, kuidas tuleb teostada kavandatava tegevusega kaasnevaid põhjavee seire. mõjusid/probleeme ning nähakse ette meetmed nende vältimiseks või leevendamiseks. Kavandatava tegevuse elluviimisel on olulised mõjud/probleemid välditud. 11. juuli 2022 59 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Uue kaevandamise käiku andmisel või Arvestatud. Mõju hindamise käigus olemasolevate laiendamisel tuleb pöörata hinnatakse kavandatava tegevuse mõju erilist tähelepanu jõkke juhitava pinnavee kvaliteedile kaevanduse kaevandusvee kvaliteedi parandamisele. suublaks olevas pinnaveekogumis. Käesoleva KMH raames on vajalik Juhul kui kavandatava tegevus takistab kirjeldada, millised oleksid võimalikud veekogumi hea seisundi saavutamist, meetmed jõevee kvaliteedi parandamiseks nähakse ette meetmed mõju ja kaevandusvee puhastamise tehnoloogia vähendamiseks. Peatükki 7.1 on muutmiseks, et saavutada olukord, mis täiendatud pinnavee mõju hindamise võimaldaks Purtse jõkke juhitav metoodikaga. kaevandusvesi viia maksimaalselt lähedale looduslikule foonile. Tänane kaevandusvette puhastamise kvaliteedi normipõhine lähenemine ei aita kaasa Purtse jõe puhastamise eesmärgi täitmisele ja ei saa rääkida Purtse jõe olukorra paranemisest. KMH aruandes tuua välja, kuidas toimub Arvestatud. Peatükki 7.1 on täiendatud. kaevanduse laienemise eelne Purtse jõe Mõju hindamisel kirjeldatakse vee kvaliteedi ja taseme fikseerimine ning kavandatava tegevuse seiret, sealhulgas järgnev seire. kaevanduseelse pinnavee kvaliteedi seisundi fikseerimist. Hinnatakse ka Purtse jõe veetaseme fikseerimise võimalikkust. Jõe veetaseme fikseerimise puhul on oluline määratleda, milline saab olema see veetase, mis fikseeritakse, sest jõe veetase muutub paljuski ka looduslikel põhjustel (lumesulavesi, valingvihmad). 11. juuli 2022 60 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine KMH s tuleb pöörata erilist tähelepanu Arvestatud. Mõjuhindamise aruandes võimalikele muutustele endise Aidu hinnatakse hüdrogeoloogilise mudeli karjääri pinnaveekogude võrgustikus. põhjal veetaseme muutumist Aidu KMH aruanne peab andma selge vastuse, karjääris (programmi peatükk 7.4). kuidas kaevanduse dreenimine mõjutab Olulise negatiivse mõju ilmnemisel veetaset endises Aidu karjääris. Kui on tuuakse välja meetmed mõju olemas negatiivse mõju oht, mis vältimiseks või vähendamiseks. Mõju halvendab Aidu olukorda ja takistab hindamisel arvestatakse ka käivitatud arenduste elluviimist, siis tuleb kumulatiivset mõju. aruandes kirjeldada vajalikke meetmeid, mis on vaja rakendada, et sellist olukorda ei tekiks. Arvestada tuleb Purtse jõel algava kärestik-kalapääsu rajamisega Püssi paisule, et kas see tegevus koosmõjus kaevandusvete ärajuhtimisega võib mõjutada Purtse jõe seisundit. 11. juuli 2022 61 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Pöörata KMH s erilist tähelepanu Arvestatud osaliselt. Tähelepanu lõhkamistöödega tekkivatele häiringutele pööramine kohalikele elanikele ning ning KMH käigus suhelda mõjutsooni nende hirmude maandamine on oluline. jäävate kinnistute omanike ja/või Kohalike elanikega suhtlemiseks on kasutajatega ning selgitada välja, millist KMH menetluses nähtud ette nii mõju on inimestele avaldanud töötav programmi kui aruande avalikustamine, Ojamaa kaevandus ning millised on mille käigus on võimalik elanikel esitada hirmud elanikel seoses kaevanduse põhjendatud täiendusettepanekuid. laienemisega. Kõik häiringud ei ole ära Mõjude hindamise käigus selgitatakse hoitavad, kuid on võimalik läbi erinevate kavandava tegevusega kaasnevad meetmete leevendada või kompenseerida mõjud ning esmajärgus nähakse ette läbi tänase elukeskkonna parendamise. meetmed nende vältimiseks ja Näiteks üheks võimaluseks on küla läbiva leevendamiseks. Alles siis kui mõju ei Võrnu - Rääsa tee taseme viimine samaks, ole võimalik leevendada või vältida, mis on Ojamaa kaevandusest Lüganuse nähakse ette valla piirini oleva tee tase. Häiringute kompensatsioonimeetmed. küsimus lülitada programmi ning Keskkonnamõju hindamise kontekstis leevendamise või kompenseerimise on piirnormide ületamise puhul ettepanekud lisada KMH aruandesse. kompensatsioonimeetmete väljatöötamine suhteliselt keerukas – tuleks jõuda kokkuleppele alates millisest tasemest ja kuidas tuleks seda teha. Omaette küsimus on häiringute kompenseerimine, mille puhul kerkib samamoodi esile küsimus, mis tasemest alates võib lugeda tegevuse häirivaks ning kuidas seda kompenseerida. Igasuguse kompenseerimine eelduseks on vastastikustele kokkulepetele jõudmine ning seda on võimalik teha ka väljaspool mõjude hindamise protsessi. 11. juuli 2022 62 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine AS Maves koostatud eelnõus on väidetud, Arvestatud osaliselt. Mõju hindamise et väljapoole kaevandusala võib mõju olla käigus selgitatakse kavandatava ainult põhjaveele, aga see ei ole piisav. tegevusega lisanduva müra ja Kaevandusalast väljapoole ulatub ka maa vibratsiooni levik. Selles osas on all toimuvatest lõhkamistest tingitud müra täiendatud programmi peatükki 7. Pole ja vibratsioon. Mõju avaldab ka põhjust eeldada, et kavandatava kaevandust teenindava transpordi tegevuse käigus suureneks liiklusmaht. liikumine. Mõju on juba täna, transpordi Kaevandatud materjali tarnspordiviisid liikumine läbi Rääsa ja Ojamaa külade. See ei muutu. Seetõttu transpordiga mõjutab inimeste heaolu. Ettepanek: kaasnevat müra ja vibratsiooni aruandes Mõlema mõju tuleks KMH-s hinnata ja täiendavalt ei hinnata. meetmed aruandes kajastada. Lüganuse Vallavalitsus hindab Uuringutes on võimalik osaleda eksperdirühma koosseisu piisavaks, kuid metoodika kokku leppimisega soovib osaleda eksperdirühma vee mõjude (kirjeldatud programmis) ja ja müra taseme uuringutes, mis toimuvad uuringutulemuste analüüsimisega valla territooriumil. (KMH aruanne). Kui kohalikul omavalitsusel on täiendavaid soove, tuleb nende sisust selgelt teada anda. Seejärel kaalub ekspertgrupp KOV täiendava kaasamise võimalusi. 11. juuli 2022 63 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Keskkonnaamet 21.01.2022 nr 6-3/21/22145-16 1. KMH programmis ptk 1 lk 5 on toodud Arvestatud. Programmi peatükki 2 on välja, et Kohtla kaevevälja kaevandamist täiendatud infoga aheraine pole varasemalt KMH-s hinnatud ning orgaanikasisalduse kohta ning keskkonnaloa KMIN-055 muutmise programmile lisati peatükk 6.13 taotluse lisa 31 Kohtla kaevevälja Töös nr selgitamaks puistangu süttimisest 05-02.EP 2001 lk 29 on mainitud, et kolm tingitud riski ja selle olulisust. aheraine puistangut planeeritakse ja rekultiveeritakse eriprojekti alusel hiljem. Kohtla kaevevälja puistang nr 3, mis on 3 korruseline lamepuistang, on süttimise vältimiseks isoleeritud – see viitab tõenäosusele, et selles puistangus on orgaanikasisaldus märkimisväärne. Keskkonnaamet peab oluliseks KMH programmis hõlmata ka Kohtla kaevevälja orgaanikasisalduse mõju hindamist võimaliku isesüttimise vältimiseks ja keskkonnaohu riski maandamiseks. 11. juuli 2022 64 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 2. KMH programmi hõlmata ka Arvestatud. Programmi peatükki 6.5 on alternatiivse olukorra hindamine, mida täiendatud. Kuna VKG Kaevandused OÜ ettevõte teeb, kui ajutiselt 3 aastaks aastaseid kaevandamismahte lubatud aheraine ladustamine, koguses 8 kavandatava tegevuse elluviimisel ei 400 000 t, ei suudeta ära kasutada või plaanita tõsta, siis jääb jäätmeteke turustada soovitud mahus? Ojamaa jäätmeloaga kehtivatesse piiridesse. Ettevõte on jäätmeloa muutmise menetluse nr M-117697 käigus esitanud Keskkonnaametile aheraine kasutamise tegevuskava (sisaldab ärisaladust, mistõttu KMH programmi ja aruande raames seda avaldada ei soovita). Juhul, kui ettevõte tuvastab, et ei suudeta antud tegevuskava täita, siis kaalutakse teisi võimalusi, sh kaevandamisjäätmehoidla rajamist, mis nõuab juba eraldiseisvat keskkonnamõju hindamist. 11. juuli 2022 65 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 3. KMH programmis mainitud teine töö: AS Arvestatud. Keskkonnaameti poolt Enefit Kaevandused ja OÜ VKG viidatud allikas ei sisalda toodud Kaevandused maavara informatsiooni aheraine kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, keskkonnamõju hindamise põhimõtete KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN119 kohta. Programmi peatükki 2 on muutmise ja pikendamise taotluse täiendatud infoga aheraine keskkonnamõju hindamine (OÜ Hendrikon orgaanikasisalduse kohta ning & Ko. 2017 ) ptk 5.1.1 lk 28 toob esile, et programmile lisati peatükk 6.13 aheraine keskkonnamõju hindamisel tuleb selgitamaks puistangute süttimisest lähtuda kahest põhitegurist: (1) tulevasse tingitud riski ja selle olulisust. jäätmehoidlasse ladestatavast aheraine kogusest ja (2) ladestatava aheraine orgaanikasisaldusest. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et aheraine kogus ja selle orgaanikasisaldus koos looduslike- ja ladestamistingimustega määravad ära võimaliku mõju looduskeskkonnale. Keskkonnaamet peab vajalikuks mainitud orgaanikasisalduse teemat KMH programmis põhjalikumalt käsitleda (pidades silmas, et Kohtla kaevevälja kohta on teada, et sealse aheraine orgaanikasisaldus on märkimisväärne). 11. juuli 2022 66 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 4. KMH programmis ptk-s 1 lk 4 on kirjas, Arvestatud osaliselt. Hinnang et kehtivale veeloale L.VV/324788 kantud veekoguse muutumisele antakse andmete muutmist käesoleva menetluse aruande koostamise käigus. Info veeloa raames ei taotleta, ei kuulu veeloa liitmine muutmise vajaduse hindamise kohta on maapõueloaga KMH koosseisu. Samas on lisatud peatükkidesse 6.1 ja 7.1. Kui ära KMH programmi ptk-s 6.1 lk 30 kirjas, et juhitava vee hinnangulised kogused kaevandamisala laienemisega suureneb ka valitud alternatiivi puhul nõuavad ära juhitava vee hinnanguline kogus ja see veeloa muutmist, siis taotletakse seda võib mõjutada pinnaveekogude vastuvõtu vastavalt KMHs esitatud hinnangule. võimet. Palume KMH programmis täpsustada, kas veekogused maapõueloaga liidetavas veeloas muutuvad või mitte? 5. KMH programmi ptk 4.4 lk 17 tabeli Arvestatud. Peatükis 4.4 on parandatud viimases lauses on nimetatud Puhatu soostiku nimetus Muraka põhjaveekogumiga seotud ökosüsteemiks soostikuks. Puhatu soostik. Tõenäoliselt on mõeldud hoopis Muraka soostikku. 6. KMH programmi ptk 4.7 tuleb loetletud Arvestatud. Peatükis 4.7 toodud Natura Natura alade hulka lisada ka Muraka alade nimekirja lisati Muraka loodusala. loodusala (RAH0000158). 7. Programmi ptk-s 6.7 on nimetatud, et Arvestatud. Peatükis 6.7 olev viide on mõju metsale ja põllumaale on käsitletud parandatud. peatükis „6.7 Mõju loodusvaradele“. Ilmselt on tegemist eksitusega ja mõeldud on ptk 6.6 „Maakasutus ja maastik“. 11. juuli 2022 67 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 8. Soovitame KMH programmis selgemalt Arvestatud. Peatükis 6 on toodud iga välja tuua teave kavandatava tegevuse ja alapeatüki osas kokkuvõtvalt välja, kas selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevad mõjud on olulised ning kas eeldatavalt kaasneva olulise neid mõjusid hinnatakse KMH keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, aruandes. mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. Näiteks esitades peatükkis 6 kokkuvõte, millistes valdkondades kaasneb oluline keskkonnamõju ja milline on mõjuala suurus. 9. KMH programmi ptk-s 9 tuleb põhjenda, Arvestatud. Peatükis 9 on täiendatud milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab ekspertgrupi liikmete nimekirja ning iga KMH ekspertrühma kuuluv isik põhjendatud, kes milliseid valdkondi ja kõnelause KMH käigus hindama. mõjusid hindab. 10. Palume ajakohastada ja täiendada Arvestatud. Peatükki 10 on täiendatud programmi ptk-s 10 esitatud asjaomaste selliselt, et eristatud oleks asjaomased asutuste ja isikute loetelu, nii et oleks asutused ja muud menetlusosalised. võimalik eristada KeHJS § 23 kohased asjaomased asutused ja KeHJS § 16 lõikes 3 nimetatud muud menetlusosalised. 11. juuli 2022 68 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 11. KMH programmi lisas 2 esitatud Arvestatud. Lisas 2 olevat ajakava on ajakava tabelis real 8 on nimetatud, et parandatud. otsustaja korraldab avaliku väljapaneku KeHJS § 16 lg 2 ja kestvuseks on märgitud 7 päeva. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 16 lg 1 kohaselt otsustaja korraldab vähemalt 14-päevase kestusega KMH programmi avaliku väljapaneku. Seejärel korraldab arendaja koostöös otsustajaga KMH programmi avaliku arutelu. KeHJS § 16 lg 2 kohaselt otsustaja teavitab KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul KeHJS § 151 lõike 7 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates. Eelnevast tulenevalt tuleb ajakavas vastavat rida täiendada ja nimetada ka avalik arutelu, mille korraldab arendaja koostöös otsustajaga peale vähemalt 14-päevase kestusega KMH programmi avalikku väljapanekut. Teavitamise etapi kestvuseks on maksimaalselt 14 päeva. Sama märkus kehtib ka tabeli rea 20 kohta, mis käsitleb KMH aruande avalikustamist (va kestvus 14 päeva, mis on õige). 12. Ajakava ridade 15 ja 16 vahele tuleb Arvestatud. Lisas 2 olevat ajakava on lisada rida - otsustaja kontrollib 14 päeva parandatud. jooksul KMH aruande saamisest arvates aruande vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. 11. juuli 2022 69 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine 13. Soovitame KMH programmi või Arvestatud. Lisa 2 on täiendatud ajakavasse lisada info, et KeHJS § 18 lg 7 märkega keskkonnamõju hindamise kohaselt kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul programmi esitamise kohta. keskkonnamõju hindamise algatamisest arvates esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. KeHJS § 18 lg 8 kohaselt kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi. 11. juuli 2022 70 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 12 PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE KMH programmi avalikustamisest teavitati osapooli Keskkonnaameti 25.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/9074-2. Programm oli avalikul väljapanekul perioodil 27.05.- 09.06.2022. Keskkonnamõju hindamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 25.05.2022 (nr 1927846), Keskkonnaameti kodulehel ja väljaandes Põhjarannik (26.05.2022). Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus hübriidkoosolekuna 15.06.2022 Maidla Rahvamajas ja MS Teams keskkonnas. Avaliku arutelu protokoll on toodud peatükis 12.2 „Avaliku arutelu protokoll“. Avalikustamisel laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine on koondatud järgnevasse peatükki 12.1 „Avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine“ ning kirjade koopiad on leitavad lisast 4. 12.1 Avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Keskkonnaministeerium 07.06.2022 kiri nr 7-12/22/2504-2 KMH programmi peatükki 6.2 „Heited välisõhku, Arvestatud osaliselt. Peatükki 6.2 kliima“ on osaliselt ministeeriumi varasemate on täiendatud. KMH aruandes mil seisukohtade osas vastavalt täiendatud. määral suurenevad kavandatava Keskkonnaministeerium ei nõustu selgituses tegevuse elluviimisel toodud väitega, et "Käesoleva mõjuhindamise kasvuhoonegaaside heitkogused. eesmärk on otseselt kaevandusega seotud Kavandatava tegevuse mõju mõjude hindamine.". Juhime tähelepanu, et kliimale hinnatakse kuni väljatud vastavalt keskkonnamõju hindamise ja põlevkivi rikastamiseni ja aheraine keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 31 käitluseni. Rikastatud põlevkivi lõike 2 kohaselt tuleb hinnata nii otsest kui ka edasise kasutamisega kaasnev kaudset olulist mõju keskkonnaelementidele, sh mõju kliimale sõltub oluliselt kliimale. Ministeerium on seisukohal, et otsene sellest, millises mahus ja millisel ja kaudne mõju kliimale tuleb siiski välja eesmärgil seda kasutatakse. Antud arvutada ja käsitleda seda aruandes pikemalt. juhul kas põlevkiviõli või -keemia tootmiseks. Programmi on lisatud viited VKG OIL AS-le väljastatud keskkonnalubadele. 11. juuli 2022 71 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Ettepanek Ettepanekuga arvestamine Teeme ettepaneku KMH aruande koostamisel Arvestatud. Programmi peatükke hinnata uuest mäeeraldisest põlevkivi 6.1 ja 7.1.1 on täiendatud kaevandamise mõju põhjaveekogumite seisundile sh hinnates põhjaveekaitse eesmärkide erandite rakendamist. Juhime tähelepanu, et KMH programmis ei ole Arvestatud. Programmi peatükkis üheselt mõistetavalt välja toodud, kes on KMH 10 on Keskkonnaameti rolli protsessis otsustaja ehk tegevusloa andja. parandatud. Peatükis 10 (lk 50) on toodud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu, kus Keskkonnaameti kaasamise põhjuseks on toodud, et Keskkonnaamet on KMH protsessi järelevalvaja, keskkonnakaitset puudutavate õigusaktide peamine rakendusasutus. 2015. aastal jõustusid KeHJS suuremad muudatused sh sätted, mis puudutavad keskkonnamõju hindamise järelevalvajat. Palume programmi korrigeerida ja üheselt mõistetavalt välja tuua, kes on tegevusloa andja ehk otsustaja. 12.2 Avaliku arutelu protokoll Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu Asukoht: Maidla rahvamaja, MS Teams Aeg: 15.06.2022 Kell: 15.00-16.00 Osalejate nimekiri on lisatud protokollile. Ettekanded: Tuuli Vreimann (Maves OÜ) tegi ettekande KMH programmist. 11. juuli 2022 72 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Tiit Rohe (Keskkonnaamet) andis ülevaate taotletava loa menetlusest. Imre Aruoja (Viru Keemia Grupp AS) tegi ettekande kaevandamise plaanist. Arutelu: Helve Pettai (Lüganuse Vallavalitsus) – Veetaseme seis peale kaevanduse, sulgemist. Kas võetakse arvesse Aidu veetaset? Aidule oli ette nähtud 42 m abs. Selleks ehitati lävend 42, aga lävendi peale tekkis sammas seetõttu on kõrgem ja elamud upuvad. Karl Kupits (Maves OÜ) – Arvestame ümbritseva keskkonnaga. Tiit Rohe (Keskkonnaamet) – Enefitil on kohustus hooldada Aidu karjääri. Helve Pettai (Lüganuse Vallavalitsus) – Kalmer Sokman (Eesti Energia AS) ütles, et Aidu pole nende maa ja ei ole nende asi. Tiit Rohe (Keskkonnaamet) – Ka see on õige. Selle teema infokeskuseks saab Keskkonnaamet. Heli Vilumets (Nõmme talu) – Kas Ojamaa jõel on lisanduva vee vastuvõtuvõime? Karl Kupits (Maves OÜ) – Seda küsimust hinnatakse aruande koostamise ajal. Maile Polikarpus (Eesti Geoloogiateenistus) – Kas keegi seirab Aidu veetaset? Helve Pettai (Lüganuse Vallavalitsus) – Viru Life raames seiratakse. Nimi ei ole meeles. Saadan info 26. nädalal. Protokollis Karl Kupits 12.2.1 Osalejate nimekiri Nimi Email KristinaMinonen [email protected] Maile Polikarpus [email protected] Helena Gailan [email protected] Kadri Tamm [email protected] Kairit Kriis [email protected] Kaie Metsaots (Guest) Madis Osjamets [email protected] Andres Marandi [email protected] 11. juuli 2022 73 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 11. juuli 2022 74 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu 13 KASUTATUD MATERJALID • Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018 määrusega nr 53. • Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285. • Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019. • Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007. • Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020. • Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate ehitusmaavarade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja kõrvalteede ehitamisel. Riigihange nr 234182 • Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. • Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240 • Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. • Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. • Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud 22.02.2005. • KIKi projekti nr 11808 „Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega“ raames valminud Tartu Ülikooli poolt 2018. aastal koostatud Virumaa põhjaveemudel • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) • Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrusega nr 39. • Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee) • Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. • Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus. • Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021. • Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019. 11. juuli 2022 75 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu • Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. • Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) • Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus • Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee) 11. juuli 2022 76  1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused Kontaktisik Merilin Keerme Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Osaühing VKG Kaevandused esitas Keskkonnaametile 07.05.2019 Ojamaa eesmärk ja põhjendus põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) nr KMIN-055 muutmise taotluse. Ojamaa põlevkivikaevandusele on antud ka veeluba nr L.VV/324788, õhusaasteluba nr L.ÕV/325263 ja jäätmeluba nr L.JÄ/332750. Keskkonnaamet palus 18.05.2020 kirjaga nr DM-109090-4 Osaühingul VKG Kaevandused esitada täismahus keskkonnaloa taotlus, milles oleks kajastatud käitise kõikide valdkondaega seotud asjakohased andmed. Osaühing VKG Kaevandused andis 20.07.2020 kirjaga nr KA.01-06/22-5 Keskkonnaametile teada, et tuginedes KeÜS § 41 lõikele 5 ning § 62 10 tuleb Keskkonnaametil teostada kõik keskkonnaloa vormistamisega seotud tegevused, sh infosüsteemis KOTKAS vajalike andmete ülekandmise. Kaevandamisloa muutmise taotluse menetluse raames esitanud kõik vajalikud taotlusmaterjalid ning teiste valdkondade keskkonnalubade mõistes muudatusi ei ole toimunud. Tulenevalt Keskkonnaameti 21.08.2020 kirjale nr DM-109090-6, palvega esitada keskkonnaloa taotlus, esitab VKG Kaevandused OÜ käesolevaga keskkonnaloa taotluse. Jäätmete ja vee osas võrreldes kehtivate lubadega muudatusi ei ole (ainult KOTKASe tabelitest tulenevad erinevused). OÜ-le VKG Ojamaa Kaevandused on väljastatud tähtajatu õhusaasteluba nr L.ÕV/325263. Sisuliselt ei ole käitise tegevuses muudatusi toimunud, kuid hetkel kehtiva loa versiooni väljastamisest alates on loa LHK projekti koostamise aluseks olnud heitkoguste arvutamise määrusega kehtestatud metoodikad muutunud. 25.03.2019 jõustus keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ uus redaktsioon, millega muutusid saasteainete eriheited ning lisandus uusi saasteaineid ja 11.03.2019 jõustus keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" uus redaktsioon. Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisest ja hoiustamisest tekkivate heidete arvutamiseks on kehtestatud uus määrus (vastu võetud 01.06.2020) "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid". Lisaks 09.03.2019 jõustus keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ uus redaktsioon, mis tõi kaasa muutused mõningate saasteainete piirväärtustes kui ka saasteainete nimistus. Eelnevast tulenevalt esitatakse käesolevaga kehtiva õhuloa muutmise taotlus, et luba vastaks eelpool loetletud määrustele. Ojamaa põlevkivikaevanduses tehakse läbindus- ja koristustöid, samuti nn aherainetöid, mis on vajalikud veekraavide, veekogurite, šurfide jne rajamiseks. Läbindus- ja aherainetöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag, koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge. Lõhkamistööde käigus väljutatakse kaevanduse ventilatsiooniõhuga (tuulutusega) läbi šurfide välisõhku saasteaineid. Kaevanduse teenindusmaal asuvad põlevkivi rikastusvabrik ja purustamiskompleks võimsusega 1000 t mäemassi tunnis, samuti 2 MW nominaalvõimsusega põlevkiviõlil töötav katlamaja, mille juurde kuulub põlevkiviõli hoiumahuti. Põlevkivi purustuskompleksis asuvad lintkonveierid, purusti ja sõelad, kust toimub eralduva tolmu äratõmme läbi tolmuärastussõlme. Katlamaja varustab soojuse ja sooja veega administratiiv- olme hoonet, purustuskompleksi, rikastusvabrikut, galeriisid jt. Lisaks toodetakse põlevkivi purustuskompleksis eraldatavast aherainest killustiku. Aastas töödeldakse ümber kuni 259 tuh m3 ehk ca 325 000 t aherainet. Täpsemalt on käitise tegevust kirjeldatud ptk-s 4.4.1. Tegevusega kaasneda võivate VKG Kaevandused OÜ kaevandab põlevkivi Ojamaa, Sompa ja Viru II keskkonnahäiringute (lõhn, müra, kaeveväljadelt, misasuvad Eesti põlevkivileiupaiga keskosas Ida-Viru vibratsioon, tolm jne) kirjeldus maakonnas. Ettevõttel on kolm kaevandamisluba: KMIN-055 (Ojamaa kaeveväli), KMIN-066 (Sompa kaeveväli), L.MK/333465 (Viru II). Kaevanduse piirid on järgmised: põhjas – uputatud Kohtla kaevandus, idas – uputatud Sompa ja Viru kaevandus, lõunas – Ahtme tektooniline rike ja Muraka Looduskaitseala (koosneb Arvila piiranguvööndist ja sihtkaitsevööndist), läänes on kaevevälja piiriks Purtse jõe ürgorg. Maapind kaevevälja kohal on peamiselt tasane, kuid esineb ka ebatasasusi. Kõige kõrgem on idapoolne osa. Maapinna pidev langus toimub läänesuunas: kesk-, põhja- ja lõunaosas ulatub maapinna absoluutne kõrgus 50–60 m, Purtse jõe ürgoru piirkonnas langeb maapind kuni 47 m abs. Ligi 70% pindalast on kaetud metsaga, soostunud alad hõlmavad kuni 20%. Teenindusmaa asub Arumäe kinnistul Alutaguse vallas (tootmiskeskus – asendiplaan1), Ojamaa kaevevälja põhjapiiril, Võrnu külast läänes. Võrnu küla jääb teenindusmaast 3,3 km kaugusele. Lähima elumaja kaugus teenindusmaal asuvatest heiteallikatest on ligikaudu 570–880 m (Võrnu küla, lähiaadress Leveti kinnistu – asendiplaan1, asukohakaart). EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (2020.10) andmetel asub Ojamaa mäeeraldise piirkonnas või lähipiirkonnas vääriselupaik (Vääriselupaik: (VEP nr.207376:) märgalade männikud ja kaasikud, Kiikla metsise püsielupaik (KLO3000032) ja selle piirangu- ning sihtkaitsevöönd ning linnuliikide metsise, laanerähni, tedre, laanepüü ja taimeliikide Helleri ebatähtlehiku, süstja skapaania leiukohad. Pärandkultuuriobjektidest on teenindusmaa piirkonnas Lähte männik (498:KON:001), metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Linnassaare sohu (498:MET:001) ja põlevkivikaevandamisega seotud maastikuobjektid (settebasseinid, peakraav). Ojamaa mäeeraldisest mõnevõrra eemale lõuna poole jääb Muraka linnuala (Natura 2000 ala) Lõhn Madalama lõhnalävega ühenditest emiteeritakse käitise tegevuse käigus vesiniksulfiidi. Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et vesiniksulfiidi saastetase jääb lähimate elamute juures allapoole lõhnaläve (1,5 mkrg/m3). Arvestades käitise spetsiifikat ja kaugust lähimatest elamutest, siis aasta lubatud lõhnatundide ületamist (15 % aastatundidest) ette näha ei ole. Müra 2019. aastal teostatud müra mõõtmised näitasid, et nii päevasel kui ka öisel ajal ülenormatiivset müra ei esine. Mõõtmistulemused on esitatud taotluse lisana. Õhu kvaliteet Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et ühegi saasteaine osas väljaspool territooriumi piiri õhukvaliteedi piirväärtuseid ületavaid saastetasemeid ei tekkinud. Kuna käitise töös sisulisi muudatusi ei ole toimunud, siis mõju eelpoolnimetatud objektidele võrreldes senise tegevusega ei muutu. Õhu loa muutmist taotletakse, et viia luba vastavusse muutunud seadusandlusega. Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Ojamaa kaevandus Tegevuskoha aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Territoriaalkood 0265 Katastritunnus 32216:001:0005 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6588220, Y: 684647 Käitise territoorium X: 6577852, Y: 679766; X: 6576865, Y: 680187; X: 6576356, Y: 679433; X: 6573939, Y: 679378; X: 6573294, Y: 680534; X: 6572739, Y: 679601; X: 6571853, Y: 680466; X: 6571365, Y: 680067; X: 6571387, Y: 681319; X: 6571964, Y: 681264; X: 6571875, Y: 681496; X: 6571964, Y: 681485; X: 6572108, Y: 682272; X: 6571620, Y: 682383; X: 6572662, Y: 684944; X: 6575034, Y: 682937; X: 6574646, Y: 682350; X: 6577140, Y: 680721; X: 6577284, Y: 680665; X: 6577162, Y: 680410; X: 6577749, Y: 680233; X: 6577705, Y: 680055; X: 6577949, Y: 679934 Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 27.09.2029 2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Ojamaa kaevanduse põlevkivi ümbertöötlemiskompleks Kood JKK4400141 Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla, Aitotsa 49801:001:0033 X: 6577414, Y: 680226 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht Komplekstegevus Komplekstegevuse selgitus muu korral Asukoha üldiseloomustus Ojamaa kaevanduse mäeeraldis asub Eesti põlevkivimaardla keskosas, põhjapiiriks on suletud Aidu karjäär ja suletud Kohtla kaevandus, looduslikuks läänepiiriks on Purtse-Ojamaa mattunud ürgorg, idapiiril peatatud Viru kaevandus. Kaevandusvälja looduslikuks lõunapiiriks on kirde-edela suunaline Ahtme tektoonilise rikkevöönd, mis Estonia ja Viru kaevandusväljade vaheliselt piirilt suundub Purtse-Ojamaa ürgoru poole, edelasse. Kaevandatava põlevkivi kihindi põhja lasumissügavus maapinnast on põhjapiiril 30 meetrit, kasvades lõuna suunas 40 meetrini. Kaevandusvälja keskosas sügavus kõigub 35 ja 42 meetri vahel. Sompa kaevanduse mäeeraldis asub samuti Eesti põlevkivimaardla keskosas, põhjapiiriks on neljanda kaevanduse väljatöötatud ala piir, idapiiriks on Tammiku ja Ahtme kaevevälja lääneserv. Lõunast külgneb Sompa kaevandus Viru kaevanduse põhjapiiriga, edelast piirneb Ojamaa kaevandusega ning loodest piirab kaevandust Kohtla kaevevälja lõunapiir. Aidu ja Kohtla kaevevälja plokid paiknevad kaevandatud alade vahel, piirnedes põhjapoolt suletud Aidu karjääriga, idast suletud Kohtla kaevandusega, lõunast töötava Ojamaa kaevandusega, läänest Ojamaa jõega ja mattunud oruga, millest omakorda läänes paikneb kavandatav Uus-Kiviõli kaevandus. Põlevkivi ja teda katvad lubjakivid kuuluvad keskordoviitsiumi ladestusse. Lubjakivi katavad kvaternaariajastu setted, mille keskmine paksus on kolm meetrit. Põlevkivi põhilise katendi (aluskivimid) moodustavad lubjakivid, mis sisaldavad alumises osas õhukesi kerogeeni sisaldavaid vahekihte ja ka savikaid vahekihte. Lubjakivikompleksi kogupaksus on 25–36 meetrit. Põlevkivikihindit kattev lubjakivi massiiv on plokilise iseloomuga. 5/72 Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus Kirjeldus VKG Kaevandused OÜ kaevandustegevuses tekib kolme klassi materjali – kaks põlevkivi klassi (vastavalt EVS 670:1998 standardile) ja aheraine. Kogu kaevandusest tulev kaevis läbib lõplikult rikastusvabrikut, kust väljastatakse energeetilist põlevkivi fraktsiooniga 0-25 mm, põlevkivi fraktsiooniga 25-125 mm ja aherainet (sertifitseeritud kui lubjakivitäitematerjal). Punkrist laetakse aheraine kalluritesse ja viiakse kas müümiseks, kasutatakse ehitusmaterjalina või suunatakse säilitamiseks lattu, kuni kasutusele võtmiseni. Lattu veetakse aherainet, kas kallurite või konveiersüsteemiga. Konveieri kasutamisel aheraine lattu suunamisel vähenevad transpordiga kaasnevad heited. Praak laaditakse pärast sõelumist kallurile ja suunatakse lattu. Piisava koguse täitumisel renditakse mobiilne purustaja ning VKG Kaevandused OÜ töötleb aheraine vastavaks fraktsiooniks. Asendi- ja asukohaplaanid on tabelis 4.4.1 lisades, asukoha kirjeldus loa taotluse eelnevates lahtrites. Seotud failid Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik Maksimaalne (t/a) (t/a) kaevandusjäätmete kogumine ja R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on 2 800 000 2 800 000 ladustamine pinnase taaskasutamine kaevandusjäätmete kogumine ja R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud 2 800 000 2 800 000 ladustamine maa-ala korrastamiseks kaevandusjäätmete kogumine ja R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine 2 800 000 2 800 000 ladustamine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise 6/72 kohta kalendriaasta jooksul 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ojamaa kaevanduse põlevkivi ümbertöötlemiskompleks Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse Väljaminek (t/a) kokku teistele Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse ettevõtjatele (ettevõtjatelt, asutustelt, Kogus R-kood Kogus D- isikutelt) kood 01 01 02 - Mittemaaksete 2 800 000 2 800 000 0 0 2 800 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste 0 maavarade ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks kaevandamisjäätmed on pinnase taaskasutamine 2 800 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid 0 kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, nr nimetus joonised, skeemid 1. Kaevandusjäätmete R5m - Kaevise rikastamisel tekkiv aheraine on mittemaaksete maavarade I etapp – maa-alune osa, põlevkivi kaevandamine kogumine ja mehaaniline kaevandamisjäätmed koodiga 01 01 02. VKG Kaevandused OÜ on korraldanud Šahtide läbindamine toimub puur-lõhketöödega. ladustamine ringlussevõtt, tootmisprotsessi sellisel moel, et jäätmete teke oleks võimalikult väike – Lõhkeauke puuritakse puurseadme abil. Lõhkeaukude sealhulgas teostatakse aheraine taaskasutamist ning ringlusse võtmist laadimine toimub mobiilse laadimisseadme abil, mis on anorgaaniliste lubjakivitäitematerjalina (toimingukoodide R5t ja R5m alusel).Lähtuvalt paigutatud allmaatööde nõuetele vastavatele autodele. ehitusmaterjalide Jäätmeseadusele saavutatakse taaskasutustoimingu (sh ringlussevõtt) läbimisel Eelpurustamine toimub maa-alustes konveierite ringlussevõtt ja jäätme staatuse lakkamine. purustites põlevkivi laadimise kohas. Kaevandusest pinnase tulev kaevis on tükisuurusega 0-400 mm, mis puhastamine, Aheraine ringlussevõtu all peetakse silmas aherainest lubjakivitäitematerjali suunatakse mööda konveiersüsteemi purustus- ja mille tulemuseks tootmist, mida kasutatakse omatarbeks ja turustatakse. Teisisõnu toodetakse sorteerimiskompleksi (edaspidi lühendina PSK). on pinnase materjali, mis vastab toote nõuetele ning mida saab kasutada kindlal otstarbel. taaskasutamine Lubjakivist aherainet tunnistatakse tooteks tingimusel, et see vastab standardile II etapp – purustamine ja sorteerimine R5t - jäätmete ning seda kaubastatakse. VKG Kaevandused OÜ-l on sertifikaat. Sertifikaadi PSK-s purustatakse kaevandusest tulev kaevis esmalt taaskasutamine saamise aluseks on lubjakivitäitematerjali laboratoorsed uuringud ja protsessi tükisuuruseni 0-125 mm ning sõelumise teel eraldatakse tagasitäitena, käsiraamat. Samuti toimub toote kaubastamine klientidele, kellele müüakse 25 - 125 mm tükisuurusega kaevis edasiseks mille korral aheraine killustiku. töötlemiseks rikastusvabrikusse. Alla 25 mm sobivaid tükisuurusega kaevis (peenpõlevkivi) suunatakse otse jäätmeid Lisaks lubjakivitäitematerjali tootmisele ja ringlussevõtule, kasutatakse aherainet müüki. kasutatakse nt Aidu karjääris lasketiiru ehitamiseks ning teede- ja platside rajamisel. Aherainet maa-alade saab taaskasutada, sest asendab teisi ehitusmaterjale, seega võib aherainet III etapp - rikastamine täitmiseks, kasutada üldehitustöödeks (sh Kaitseliidu lasketiiru infrastruktuuri rajamiseks, Põlevkivi rikastamisel kasutatavaks tehnoloogiaks on 7/72  taastamiseks või Aidu karjääri korrastamiseks) ja teede ehituseks. rikastamine rasketes vedelikes. Rikastamisel kaevandatud kasutatakse magnetiidipulbri ja vee suspensiooni – maa-ala Lisaks aherainele, tekib rikastamise protsessis hiib, mis vabaneb ringlusveest kaevis juhitakse läbi raske vedelikuga korrastamiseks rikastusvabriku tehnoloogilises protsessis hiiva veetustamise moodulis. Kuna hiib rikastamisseadme, kus põlevkivi ujub pinnal ning omab kõrget kalorsust, kasutatakse seda toodanguna VKG OIL AS-ile kuuluvates aheraine vajub põhja. Trummelseparaatorites toimub gaasgeneraatorjaamades ja Petroter seadmetes põlevkivi utmise protsessi raskes suspensioonis põlevkivi ja aheraine eraldamine käigus. Hiiva veetustamiseks kasutatakse koagulante, spiraalklassifikaatorit, üksteisest. Rikastamise protsessis saadakse järgmised pressfiltreid ja muid seadmeid (pressfiltrite rikke korral kasutatakse kaevanduse produktid: territooriumil asuvaid hiivasettebasseine). Seadmed hiiva veetustamiseks - kaubapõlevkivi tükisuurusega 25-125 mm; paigaldatakse rikastusmooduli sisse. Hiiva veetustamise lõpp-produktideks on - kaubapõlevkivi tükisuurusega kuni 25 mm; põlevkivibriketid ja selitatud vesi. Selitatud vett kasutatakse tehnoloogilises - hiib – põlevkivi peenfraktsioon 0-3 mm ringlusveetsüklis. Kuna hiib ei ole jääde, vaid toodang (põlevkivi) ja hiiva - aheraine. eemaldamine hiiva veetustamise moodulist, sh ka hiivasettebasseinidest toimub pidevalt, ei saa VKG Kaevandused OÜ hiivasettebasseine lugeda jäätmehoidlaks IV etapp – lubjakivitäitematerjali kvaliteedi kontrollimine jäätmeseaduse §35ˇ2 § 2 mõistes. Trummelseparaatoritest saadetakse eraldunud aheraine mööda konveierit väljalaadimise punkrisse. Punkrist laetakse kalluritesse ja viiakse kas müümiseks, kasutatakse ehitusmaterjalina või suunatakse säilitamiseks lattu kuni kasutusele võtmiseni. Lubjakivitäitematerjali tootmisel toimub selle omaduste sertifitseerimistingimustele vastavuse kontroll ning kontrollimise käigus eraldatakse praagitud materjal. Praakmaterjal suunatakse mobiilsesse purustussõlme ümbertöötlemiseks, mida ettevõtte rendib või vajadusel omandab. Praakmaterjal kuulub samuti mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete hulka ja suunatakse hiljem killustiku näol ringlussesse. Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude Ettevõttel on õigus taaskasutada 100%, kohustus on taaskasutada 40% aastas tekkivas aherainest. saavutamise kohta Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse kolme aasta keskmisena jaa arvestamist alustatakse 2019.aastast, ehk 2021.aasta lõpuks peab olema kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022.a lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne. Aherainest sertifitseeritud killustikku toodetakse vastavalt nõudlusele. Lähiaastate puhul on aheraine taaskasutus garanteeritud seoses sõlmitud lepingutega (nt Eesti Energia AS-iga, Kaitseliiduga, Eleon AS-iga) Aidu karjääri korrastamiseks ~2 miljonit tonni, taastuvenergiaobjektide alustarindite rajamiseks ~4 miljonit tonni, RMK alltöövõtjatele ~700 tuhat tonni killustikku aastas, lisaks on kavas kasutada arvestamisväärses koguses aherainet ja killustikku Aidu veespordikeskuse ehitamiseks. Ülejäänud materjali hoiustatakse ladudes. 8/72  Eelmise punktiga seotud dokumendid Lisa 1: CE_margis_3_2019.jpg Lisa 2: tootmisohje_sertifikaat_0161_3_vkg_ojamaa.jpg Lisa 3: Killustiku_ladude_plaan_2020.pdf 2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ojamaa kaevanduse põlevkivi ümbertöötlemiskompleks Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne ladustamise Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne ladustamise plaanil või või ladestamisele kogus materjal kogus kaardil suunamise aeg Tonni m³ Tonni m³ (nt päevades, kuudes, aastates) 1,2,3,4,5,6 X: 6578401, Y: Aherainet ei ladustata üle 3 aasta. kuni 3 aastat 2 800 000 1 866 666.667 01 01 02 - Ei 2 800 000 1 866 666.667 679730; X: 6578691, Üheaegselt ladustatava aheraine kogus kõigil Mittemaaksete Y: 679628; X: ladustamisplatsidel kokku ei tohi ületada 2 800 000 tonni. maavarade 6578481, Y: 679162; kaevandamisjäätmed X: 6578531, Y: VKG Kaevandused OÜ-s kaevandamisjäätmete ladestamist 679134; X: 6578265, kaevandamisjäätmehoidlas ei toimu. Ettevõttel on laod, kus Y: 678368; X: kaevandamisjäätmeid hoiustatakse enne nende töötlemist või 6578163, Y: 678414; taaskasutamist. Ettevõttel on vajalik jätta endale võimalus X: 6578163, Y: vaheladustamiseks, et vajadusel hoiustada materjali näiteks 678417 suuremateks tellimusteks. Aheraine võetakse ringlusse vähem, kui kolme aasta jooksul, seega antud tegevuskoha puhul pole tegemist jäätmeseaduse § 35ˇ2 lg 1 p 4 sätestatud kohaselt jäätmehoidlaga. Tonnist m3 arvestuse erikaal 1,5-1,65. - X: 6577776, Y: Aherainest killustiku tootmisel tekkinud praagi üheaegselt kuni 3 aastat 300 000 200 000 01 01 02 - Ei 300 000 200 000 679933 ladustatav maksimaalne kogus on 300 000 tonni. Mittemaaksete maavarade Praaki reaalselt praktiliselt ei tekigi kaevandamisjäätmed Seotud failid Failid Lisa 4: Finantstagatis_jaatmete_ladustamiseks.docx 9/72 2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid Kirjeldus Kaevandamisjäätmed on inertsed ega kujuta ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Aheraine on lubjakivi, mis hõlmab mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmeid ja mineraalijäätmeid. Seega mineraloogiliselt koosnevad need mitteohtlikud jäätmed peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Kaevandusest väljuva mäemassi töötlemisel (põlevkivi ja aheraine eraldamiseks) kasutatakse magnetiidipulbri ja veesegu, mis hiljem pestakse maha ning lõpptoodangusse see ei satu. Teisi keemilisi ühendeid tootmise tehnoloogilises protsessis ei kasutata. Magnetiit (Fe3O4) on magnetilist tugevust omav mineraal. Tüüpiline keemiline sisaldus: FeO – 31%, Fe2O3 – 69%, võib sisaldada kroomi, magneesiumi, mangaani jne. Meetmed keskkonnariski vähendamiseks Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg 1. Ladustamiskoguste suurenemine ja turunõudluse vähenemine Ladude suurust ja koguseid mõõdetakse, müük Markšeiderimõõdistus Pidev 2. Tolmuheite vähendamine Tolmu vähendamiseks kastetakse veoteid Kastmisauto Vajadusel 2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Ojamaa kaevanduse põlevkivi ümbertöötlemiskompleks Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Tegevuse lõpetamine Laod tühjendatakse, killustik müüakse, ladude alad korrastatakse Rakendatakse tegevuse lõpetamisel 10/72 2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Jrk nr 1. Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Aherainest killustiku tootmine Tehniline varustatus Purusti, millega toodetakse aherainest erineva fraktsiooniga killustikku. Parim võimalik tehnika Võimalusel vältida ja / või vähendada jäätmete teket (punkt 4.1) Reference Document on Best Available Techniques for Management of Tailings and Waste-Rock in Mining Activities January 2009. Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Jäätmetekke vähendamiseks toodetakse aherainest killustikku, mis on toode, mida võib kasutada teede ehitusel jms. Jrk nr 2. Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Keskkonnajuhtimissüsteem Tehniline varustatus Ettevõttes on juurutatud ISO14001 keskkonnajuhtimissüsteem. Parim võimalik tehnika Keskkonnajuhtimissüsteem (punkt 5.7) Reference Document on Best Available Techniques for Management of Tailings and Waste-Rock in Mining Activities January 2009. Võrdlus parima võimaliku tehnikaga PVT on rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi 2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane, kuna tabel tuleb täita vaid juhul, kui luba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks. 2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Vorm ei ole asjakohane. Tabel täidetakse juhul, kui luba taotletakse prügila või jäätmehoidla käitamiseks. 2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane, sest tabel täidetakse juhul, kui luba taotletakse prügila või jäätmehoidla käitamiseks. 2.11. Lisad 11/72 2.11. Lisad Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel Kaevandamisjäätmekava Lisa 5: VKG_Kaevandused_OU_kaevandamisjaatmekava.docx Prügila käitamine Prügila või jäätmehoidla järelhooldus Jäätmehoidla käitamine Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine 3. Eriosa - Vesi 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus 12/72 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala kirjeldus Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee ärastuseks ehitatud rajatised - settebasseinid (settetiigid) ja äravoolukraavid asuvad Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas. Kohtla settebassein, olmevee puurkaev ja reoveepuhasti asuvad Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Võrnu külas, Ojamaa kaevanduse tootmisterritooriumil. Piirkonna reljeef on tasane. Maapinna abs kõrgused jäävad settetiigi ja selle ümbruses +50,48...+54,14 m vahemikku. Kohtla settebasseini ja reoveepuhasti veed on juhitud Ojamaa peakraavi, seejärel Ojamaa jõkke. Lähedam elamumaa on Võrnu küla. Sompa settebassein jääb Alutaguse madalikule, piirkonna reljeef on tasane. Maapinna abs kõrgused jäävad 47,50 - 51,12 m vahemikku. Sompa settetiigi veed on juhitud läbi väljavoolu kraavi Kiikla peakraavi, seejärel Ratva ojja. Ojamaa kaevevälja lõunaosal paiknev ida-läänesuunaline Ratva oja suubub Ojamaa jõkke. Ojamaa jõgi suubub Purtse jõkke, mis voolab Savala ürgorus. Ratva ojja tulevad läbi Kiikla peakraavi ka suletud Viru kaevanduse veed. Paralleelselt Kiikla peakraaviga mööda selle põhjakallast kuni olemasoleva settetiigini kulgeb kohaliku tähtsusega tee. Rajatiste vahetus läheduses asustus puudub. Veekõrvaldussüsteem ei läbi looduskaitse- ja muinsuskaitselisi alasid. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava VKG Kaevandused teostab seiret lähtuvalt kehtiva vee erikasutusloa nõuetele ja seirekavadele ning esitab pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta Keskkonnaametile (infosüsteemis KOTKAS). Vee kvaliteet vastab normidele. Kaevandusvesi pumbatakse välja Ordoviitsiumi kihist (sügavus on ~31 m maapinnast). Keemiliselt koostiselt väljapumbatav kaevandusvee koostis erineb looduslikust: mineraalsus võib kasvada sulfaatide, kaltsiumi ja magneesiumi sisalduse suurenemise tõttu. Reostust naftasaadustega ja fenoolidega ei esine. Olmevesi pumbatakse välja Ordoviitsiumi-Kambriumi kihist. Puuraugu sügavus on 87 m. Teostatakse joogiveeseiret. Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 6: Ojamaa.pdf Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise Lisa 7: Maa_valdust_toendav.pdf valdust tõendavad dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika Kaevandusest vee väljapumpamiseks (vee erikasutuseks) on rajatud Põhja pumbajaam ja Keskpumbajaam. Põhja kohta pumbajaam juhib kaevandusvett puhastamiseks Kohtla settebasseini ja keskpumbajaam juhib kaevandusvett Sompa settebasseini. Pumbajaamad asuvad maa all. Ojamaa kaevanduse olme- ja joogiveega varustamiseks on rajatud joogivee puurkaev passi nr K-25-09 (registri nr. 25900). Olmereoveed suunatakse Ojamaa kaevanduse tootmisterritooriumil asuvasse biopuhastisse, puhastatud heitvesi omakorda juhitakse Ojamaa peakraavi. 13/72 Veevõtu seadmete iseloomustus: Keskpumbajaam Keskpumbajaam on rajatud kaevandusvee väljapumpamiseks. Veepumbad asuvad maa all, maa peale jõuab ainult veetorustik. Maa all on rajatud vee kogumisbasseinid, vesi pumbatakse välja kogumisbasseinidest uputatavate pumpade abil. Keskpumbajaama koordinaadid on järgmised: X: 6574177,68 ja Y: 681847,82. Keskpumplale on projekteeritud kuus pumpa margi Grundfos S2.120.250 tootlikkusega 250 l/sek ja survega 41 m. Samaaegselt töötavate pumpade arv sõltub väljapumbatava vee kogusest. Kõigi kuue pumba samaaegne tööle rakendumine toimub ainult maksimaalsete vooluhulkade juures. Põhja pumbajaam Põhja pumbajaam on rajatud kaevandusvee väljapumpamiseks. Veepumbad asuvad maa all, maa peale jõuab ainult veetorustik. Maa all on rajatud vee kogumisbasseinid, vesi pumbatakse välja kogumisbasseinidest uputatavate pumpade abil. Veetorustiku maa peale jõudmise koha koordinaadid on järgmised: X: 6576994,61 ja Y: 680196,83 Väljapumbatud vesi läheb Kohtla settebasseini. Põhja pumbajaam hõlmab 5 pumpa margi VIPOM 220D56/410 tootlikkusega 630 m3/tunnis ja survega 50 m. Samaaegselt töötavate pumpade arv sõltub väljapumbatava vee kogusest. Kõigi viie pumba samaaegne tööle rakendumine toimub ainult maksimaalsete vooluhulkade juures. Olmevee puurkaev Vee pumpamiseks kasutatakse veepumpa Grundfos SQ 3-65. Pumba nominaaltootlikkus 3 m3/h, nominaalsurve 65 meetrit vedelikusammast. Pumba töökarakteristikud: tootlikkus 0,8-4,4m3/h, surve 35-74 meetrit vedelikusammast Nmax 1,4kW, pinge 220V. Pumba tootlikkuse ja võrgus oleva rõhu reguleerimine on ette nähtud sagedusmuunduriga. Puurkaevu geograafilised koordinaadid X: 6576915,17 Y: 680153,9. Puurkaevule on ettenähtud sanitaarkaitseala, mis moodustub 50 m. Heitvee puhastamise kirjeldus Sompa settebassein Keskpumbajaamaga väljapumbatud kaevandusveed setitakse Sompa settebasseinis. Väljavool settetiigist nr 1 on läbi kraavi V Kiikla peakraavi. Sissevoolu kraav S-1 on tiigi ida küljel, ulatub kraavini S-kr. Settebasseini eesmärk on puhastada kaevandusest väljapumbatav vesi heljumist, et see enne eesvoolu juhtimist vastaks normidele. Seega peavad settebasseini mõõtmed suutma setitada maksimaalse vee juurdevoolu korral vees sisalduva heljumi. Kohtla settebassein Veekõrvaldussüsteemi maapealne osa hõlmab üksteisega seotud järjestikuseid hüdrotehnilisi rajatisi alates kaevanduse pumpla survetoru väljavooluotsast kuni Ojamaa peakraavi suubumiseni Ojamaa jõkke. Settebasseini läbinud kaevandusvesi juhitakse basseini lõpust ligikaudu 60 m pikkuse plastist isevoolutoru (koos šandoorkaevuga) kaudu Ojamaa peakraavi. Settebasseini alguses on ette nähtud veevoolu rahustamiseks ja ühtlustamiseks läbivoolupais, settetiigi lõpus – vettpidava tuumaga ülevoolupais. Settebasseini eesmärk on puhastada 14/72  kaevandusest väljapumbatav vesi heljumist, et see enne eesvoolu juhtimist vastaks normidele. Kohtla settebasseinist toimub ka tehnoloogilise vee võtmine, mis suunatakse rikastusvabrikusse. Rikastusprotsessis kasutatakse Kohtla settebasseinist väljapumbatud kaevandusvett ja tööprotsessis kasutatav vesi suunatakse tagasi tootmisprotsessi ringlusesse. Reovee puhasti VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse olmereovesi kogutakse eraldi kanalisatsioonitorustikuga. Kanaliseeritud reovesi juhitakse bioloogilisse reoveepuhastisse. Reoveepuhasti koosneb järgmistest etappidest: - Eelsetiti; - Pumpla; - Bioloogiline puhastus; - Järelsetiti. Eelsetititena kasutatakse kaht plastmahutit, mille sisse ja väljavool on viidud veepinna alla. Reovee pumpamiseks puhasti bioloogilisse osasse kasutatakse plastkorpusega kahe pumbaga kompaktpumplat. Korraga on töös üks pumpadest. Ojamaa kaevanduses kasutatakse aeroobsel uputatud biokile protsessil põhinevat kompaktseadet. Fikseeritud plastikust kandurmaterjali plokid, mille pinnale moodustub biokile on paigutatud roostevabast terasest mahutisse. Mahuti põhja on kinnitatud peenmull aeraatorid, mis tagavad puhastusprotsessiks vajaliku lahustunud hapniku koguse reovees. Suruõhk aeraatorile toodetakse kompressori abil. Aeraator töötab pidevalt. Bioloogilise protsessi käigus tekkiva baktermassi eraldamiseks reoveest on puhasti viimase osana ette nähtud järelsetiti. Fosfori sidumiseks ja setitamiseks kasutatakse koagulandina rauasulfaati. Koagulant antakse bioloogilisse osasse autamaattoituri abil. Projektiline reostusallika orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides (ie) on 350 ie. 3.2. Veevõtt 3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane. Vette ei võeta pinnaveekogust. 3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Põhja pumbajaam Veehaarde kood POH0021967 Puurkaevu katastri number Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah 15/72 Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6576994, Y: 680196 Põhjaveekiht Ordoviitsium Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja Jah piirkonnast? Joogivee kasutamine või tootmine Ei Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Sanitaarkaitseala vähendamise otsus Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Kaevandusvett pumbatakse igapäevaselt ja aastaringselt. Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht Veevõtuseadmete iseloomustus Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Võetava kaevandusvee kogus arvestatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 8: Kohtla.zip Vee töötlemistehnoloogia Jah Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Kohtla settebassein Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Põhjaveevaru uuringu aruanne Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020-2030 3 985 900 5 435 400 4 529 500 4 167 200 18 118 000 50 328 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 18 118 000 Veehaare jrk nr 2. 16/72 Veehaarde nimetus Keskpumbajaam Veehaarde kood POH0023985 Puurkaevu katastri number Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6574178, Y: 681848 Põhjaveekiht Ordoviitsium Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja Jah piirkonnast? Joogivee kasutamine või tootmine Ei Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Sanitaarkaitseala vähendamise otsus Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Kaevandusvett pumbatakse igapäevaselt ja aastaringselt. Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht Veevõtuseadmete iseloomustus Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Võetava kaevandusvee kogus arvestatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 9: Sompa.zip Vee töötlemistehnoloogia Jah Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Sompa settebassein. Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Põhjaveevaru uuringu aruanne 17/72 Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020-2030 6 949 325 9 476 352 7 896 960 7 265 203 31 587 840 87 744 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 31 587 840 Veehaare jrk nr 3. Veehaarde nimetus Ojamaa kaevandus (25900) olmevee puurkaev Veehaarde kood POH0022933 Puurkaevu katastri number 25900 Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6576915, Y: 680154 Põhjaveekiht Ordoviitsium-Kambrium Põhjaveekogum Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja Jah piirkonnast? Joogivee kasutamine või tootmine Jah Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei Sanitaarkaitseala vähendamise otsus Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Puurkaevu kasutatakse igapäevaselt ja aastaringselt. Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht Veevõtuseadmete iseloomustus Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Veearvesti mõõdab veekoguseid. Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 10: Joogivesi.zip 18/72  Vee töötlemistehnoloogia Jah Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Väljapumbatud põhjavesi filtreeritakse rauafiltrisüsteemi EURA AIR Duplex abil enne kasutamisele suunamist. Filtrisüsteem EURA AIR Duplex on mõeldud külma vee filtreerimiseks ning raua eemaldamiseks veest. Koos raua eemaldamisega paranevad ka vee värvus ja hägusus. Toorvett enne filtreerimist aereeritakse. See viiakse läbi juhtides enne filtripaaki paikneva aeratsiooni kontaktseadme sisendile toorvette suruõhku. Reaktsioonipaagis saavutatakse õhu ja vee efektiivne segunemine, mistõttu muudetakse lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on hästi filtreerivad. Filtripaagis asuval filtrimaterjalil (kvartsiliiv ja kruus) tekib mõne päeva jooksul katalüütiline Fe(OH)3 kile, mis töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina. Töödeldav vesi läbi paagi põhjas asuva kruusa kihi ning kogutakse kokku paagi põhjas asuvate pilutorude abil. Analoogselt rauale oksüdeeritakse ja eemaldatakse veest ka väävelvesinik ja vähendatakse vees esineva mangaani sisaldust. Filtermaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna haaratud raua, mangaani jm. osakesed. Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Põhjaveevaru uuringu aruanne Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis Veevõtt 2020-2030 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30 Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 10 800 Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi Ei Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus 3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Vorm ei ole asjakohane. Käesolev vorm täidetakse juhul kui luba taotletakse vee võtmiseks, aga mitte reovee käitlemiseks. VKG Kaevandused OÜ-l on oma reoveepuhasti 3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Planeeritav tegevus Põhjavee ümberjuhtimine Põhjaveekiht Ordoviitsium Põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks kasutatav vee hulk (m³) Aastas 49 716 640 19/72  Kvartalis 12 429 160 Ööpäevas 5 675 Sekundis Vee koguse arvestuse viis Arvestuslik Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Toodud aastased numbrid on Keskpumbajaama, Põhja pumbajaama ja olmevee puurkaevu summa. Kaevandusest välja pumbatava ja suublasse ärajuhitava kaevandusvee koguse määramiseks kasutatakse arvutusmeetodit. Võetava kaevandusvee kogus arvestatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Kuna suublasse juhitakse ära nii palju vett, kui pumbatud, siis pärast settebasseini täitumist ärajuhitava vee koguseks on väljapumbatava vee kogus. Olmevee puurkaevust võetava vee koguse arvestus toimub veearvestiga Elster M120 MTR, DN25, Qn=3,5 3m3/h. Kuna suublasse juhitakse ära nii palju vett, kui oli võetud (puurkaevust võetud vesi kasutatakse olmeks ja pärast suunatakse reoveepuhastisse), siis reoveepuhastit läbinud ärajuhitava vee koguseks on võetava vee kogus. Põhjavee täiendamise, põhjavee taseme alandamisega Põhjavee kvaliteedi ja põhjavee taseme seiret teostab Eesti Geoloogiateenistus lähtuvalt seirekavale. Seiretulemused või ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee esitame kord aastas, seireaastale järgneval aastal aruande valmimise järgselt. kvaliteedi muutumise kirjeldus Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus 3.3. Heitvesi Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Ojamaa kaevanduse Sompa settebassein Reoveepuhasti kood PUH0000069 Väljalaskme nimetus Ojamaa kaevanduse Sompa settebassein Väljalaskme kood IV199 Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6573977, Y: 680917 20/72 Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2020-2030 6 949 325 9 476 352 7 896 960 7 265 203 31 587 840 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6573977, BHT7 Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord Üks Y: 680917 Kloriid (CL) Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat poolaastas kord (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) kvartalis Suubla Suubla nimetus Kiikla peakraav Suubla kood VEE1069400 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) 21/72 Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6573889, Y: 680756 Ammoonium (NH4+) Üks kord kvartalis Üks kord kvartalis BHT7 Heljum Kaltsium (Ca) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov X: 6573889, Y: 680756 Kahealuselised fenoolid aprill-mai; september-oktoober Üks kord poolaastas Ühealuselised fenoolid Väljalaskme jrk nr 2. Reoveepuhasti nimi Ojamaa kaevanduse Kohtla settebassein Reoveepuhasti kood PUH0000015 Väljalaskme nimetus Ojamaa kaevanduse Kohtla settebassein Väljalaskme kood IV182 Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6577158, Y: 680698 Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2020-2030 3 985 900 5 435 400 4 529 500 4 167 200 18 118 000 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 22/72 Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire Seire aeg sagedus Üksikproov X: 6577158, BHT7 Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks Üks Y: 680698 Kloriid (CL) Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42- kord kord ) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) kvartalis kvartalis Suubla Suubla nimetus Ojamaa peakraav (Võrnu kraav) Suubla kood VEE1069500 Pinnaveekogumi nimetus Ojamaa peakraav (Võrnu kraav) Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid 23/72 Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6577185, Ammoonium (NH4+) Üks kord kvartalis (NH4+) BHT7 Heljum Kaltsium (Ca) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Y: 680740 BHT7 Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kvartalis Heljum Kaltsium (Ca) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov X: 6577185, Kahealuselised aprill-mai; üks kord poolaastas Y: 680740 fenoolid september- Ühealuselised fenoolid oktoober Väljalaskme jrk nr 3. Reoveepuhasti nimi Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti Reoveepuhasti kood PUH0000047 Väljalaskme nimetus Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti Väljalaskme kood VEE1069500 Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6576887, Y: 680256 Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2020-2030 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 24/72 Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6576887, Y: 680256 Heljum, Nüld, Püld, KHT, BHT7 Üks kord kvartalis Üks kord kvartalis Suubla Suubla nimetus Ojamaa peakraav (Võrnu kraav) Suubla kood VEE1069500 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus 25/72 3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane, sest täidetakse juhul kui heitvee puhastamist tekkekohal ei toimu ning tekkiv heitvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. 3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Reoveepuhasti jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti Reoveepuhasti kood PUH0000047 Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba Jah Põhjendus, kui kasutusluba puudub Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides Prognoositav reovee vooluhulk m³ Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2020-2030 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30 Arvestuslik Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis Reostuskoormus Reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis Reostuskoormus määratud 2018, aruanne lisatud Reostuskoormuse määramise meetod Reostuskoormus määrata üks kord viie aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti töös. Reostuskoormuse määramiseks tuleb reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõta vooluhulk Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused Lisa 11: Ojamaa_reoveepuhasti_reostuskoormuse_maaramine_2018.bdoc 26/72 Reoveesete Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 50 Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis Puhastusseadmete ekspluatatsiooni käigus tekkiv eel- ja järelesetiti muda antakse üle reovee- või jäätmekäitlusfirmale. Setteproovide tulemused Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus % Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis Kogumiskaevude kirjeldus Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus Reovee/sademevee puhastamiseviis bioloogiline Skeem Seadme tüüp Reoveepuhasti Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 50 Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 50 Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 350 Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 33 Reovee järelpuhastus Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste % 95 Puhastusprotsessi tegelik puhastusaste % Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l 25 Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l 95 Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6577051, Y: 680221 reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6577045, Y: 680218 3.3.3. Äkkheide vette 27/72 3.3.3. Äkkheide vette Vorm ei ole asjakohane. 3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 3.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Ei ole asjakohane 3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 3.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Õhk 4.1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine 08122 - Killustiku tootmine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 2.306 Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 1 282.20 tonni 28/72 Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 28.788 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Jah Vanus Soojus​sisendile vastav nimi​‐ Keskmise võimsusega Seadme liik Eeldatav töötundide Keskmine Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed soojus​võimsus, MWth põletusseadmete arv arv aastas koormus, % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi Kütuseliigi aastakulu osakaal, % Kogus Ühik Olemasolev 1.053 2 Muu 6 770 0.75 01.09.2014 Põlevkiviõli (raske 641.10 tonni 100 seade põletusseade fraktsioon) Olemasolev 0.20 1 Diiselmootor 1 470 0.35 01.09.2014 Diislikütus 28.788 tonni 100 seade Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​‐ Jah komponentide või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³ Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 1 221.10 Diislikütus 2 895 Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 11 Käitise töötajate arv 475 29/72  Emaettevõtte nimi VIRU KEEMIA GRUPP AS Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega Ei kauplemise süsteemi kohustuslane 4.2. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​‐ Tempera​‐ SNAP kood keskkonnaregistri või kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m kiirus, tuur, °C kood m/s HEIT0003284 003 Kütusemahuti X: 6577099, 0.10 3.20 0.89 50 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh Y: 680277 jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine) HEIT0003283 004 Tuulutusšurf 6 X: 6576791, 6.10 2.80 3.42 20 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi Y: 680246 allmaakaevandamine HEIT0005734 005 Tuulutusšurf 2 X: 6574985, 6.10 2.80 3.42 20 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi Y: 682920 allmaakaevandamine HEIT0005735 006 Tuulutusšurf 3 X: 6573739, 6.10 2.80 3.42 20 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi Y: 680975 allmaakaevandamine HEIT0005736 008 Tuulutusšurf 4 X: 6574391, 6.10 2.80 3.42 50 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi Y: 682073 allmaakaevandamine HEIT0005737 009 Tuulutusšurf 1 X: 6574283, 6.10 2.80 3.42 20 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi Y: 681839 allmaakaevandamine HEIT0003287 010 Mobiilne purustaja X: 6577687, 1.40 3.80 4.40 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - Y: 679949 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6577685, Y: 679944 HEIT0003288 011 Mobiilne purustaja X: 6577686, 0.10 3.50 23.70 300 010505 - Kivisöe kaevandamine, nafta- ja gaasi tootmine - paiksed mootorid (diiselmootor, paak) Y: 679945 HEIT0003285 002 Katlamaja korsten X: 6577097, 0.43 12 7.10 150 010503b - Kivisöe kaevandamine, nafta- ja gaasi tootmine - põletusseade < 20 Y: 680264 MW (katlad) HEIT0003286 007 Purustuskompleksi X: 6577231, 0.60 27 21.08 20 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi korsten Y: 680278 allmaakaevandamine HEIT0005738 012 Diislikütuse mahuti X: 6577120, 0.50 3 0.02 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh Y: 680390 jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine) 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 30/72 4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 4.4.1. Üldandmed LHK projekti koostaja Nimi Alkranel OÜ Registrikood/isikukood 10607878 Postiaadress Riia 15b, 51010, Tartu, Eesti Vabariik Telefon 7 366 676 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Põhjendus loa taotlemiseks OÜ-le VKG Ojamaa Kaevandused on väljastatud tähtajatu õhusaasteluba nr L.ÕV/325263. Sisuliselt ei ole käitise tegevuses muudatusi toimunud, kuid hetkel kehtiva loa versiooni väljastamisest alates on loa LHK projekti koostamise aluseks olnud heitkoguste arvutamise määrusega kehtestatud metoodikad muutunud. 25.03.2019 jõustus keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ uus redaktsioon, millega muutusid saasteainete eriheited ning lisandus uusi saasteaineid ja 11.03.2019 jõustus keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" uus redaktsioon. Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisest ja hoiustamisest tekkivate heidete arvutamiseks on kehtestatud uus määrus (vastu võetud 01.06.2020) "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid". Lisaks 09.03.2019 jõustus keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ uus redaktsioon, mis tõi kaasa muutused mõningate saasteainete piirväärtustes kui ka saasteainete nimistus. Eelnevast tulenevalt esitatakse käesolevaga kehtiva loa muutmise taotlus, et luba vastaks eelpool loetletud määrustele. 31/72 Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 03.06.2020, 2). kirjandusele 2. Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ (RT I, 22.03.2019, 9). 3. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 06.03.2019, 12). 4. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord1“ (08.12.2017, 7). 5. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1“ (RT I, 08.03.2019, 6). 6. Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (RT I, 25.10.2019, 1). 7. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (RT I, 21.12.2019, 2). 8. Töö nr 248-18-VKGK/27-18 „OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse lubatud heitkoguste (lhk) projekt“. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut. Ökoloogia keskuse Kirde-Eesti osakond, 2018. 9. Tööstusheite seadus1 (RT I, 16.05.2013, 1). 10. USA EPA metoodika „AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Soarces“ , chapter 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing, august 2004. 11. Сборник методик по расчету выбросов в атмосферу и загрязняющих веществ различными производствами. – Гидрометеоиздат, Л., 1986, 104–107 (lõhketöödel eralduvate kahjulike heitgaaside ja tolmu heitkogused arvutati vastavalt metoodikale, lähtudes kasutatavate lõhkeainete tootja Orica Eesti OÜ andmetest lõhkegaaside koostise ja saasteainete eriheidete (l/kg, g/kg) kohta lõhkeainete kasutamisel). Tehnoloogilised kaardid Lisa 12: Ojamaa_LHK_2018__25.07.2018_L_25.10.18.pdf Lisa 13: tehn_protsessid.jpg Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Kuna käitise tegevus pole sisuliselt muutunud, siis käesoleva taotluse lähteandmed on saadud OÜ VKG Kaevandused kütusekulu ja muud andmed Ojamaa kaevanduse lubatud heitkoguste (LHK) projektist ja selle lisadest. (Töö nr 248-18-VKGK/27-18. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut. Ökoloogia keskuse Kirde-Eesti osakond, 2018). Viidatud LHK projekt on esitatud taotluse lisana. Nimetatud LHK projekti peatükkides 3.1-3.5 on esitatud tehnoloogiaprotsesside kirjeldus. Lähteandmete failid Lisa 14: Ojamaa_LHK_2018__25.07.2018_L_25.10.18.pdf Käitise asukoha kirjeldus 32/72 Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) VKG Kaevandused OÜ kaevandab põlevkivi Ojamaa, Sompa ja VIru II kaeveväljadelt, mis asuvad Eesti asukoha kirjeldus põlevkivileiupaiga keskosas Ida-Viru maakonnas. Ojamaa kaevevälja (OKV) piirid on järgmised: põhjas – suletud Kohtla kaevandus, idas – suletud Sompa ja Viru kaevandus, lõunas – Ahtme tektooniline rike ja Muraka Looduskaitseala (koosneb Arvila piiranguvööndist ja sihtkaitsevööndist), läänes on kaevevälja piiriks Purtse jõe ürgorg. Maapind kaevevälja kohal on peamiselt tasane, kuid esineb ka ebatasasusi. Kõige kõrgem on idapoolne osa. Maapinna pidev langus toimub läänesuunas: kesk-, põhja- ja lõunaosas ulatub maapinna absoluutne kõrgus 50–60 m, Purtse jõe ürgoru piirkonnas langeb maapind kuni 47 m abs. Ligi 70% pindalast on kaetud metsaga, soostunud alad hõlmavad kuni 20%. Sompa kaeveväli (SKV) asub Alutaguse (end Mäetaguse), Toila (end Kohtla) ja Jõhvi valla ning Kohtla-Järve linna piires. SKV põhjapiiriks on likvideeritud 4 kaevanduse väljatöötatud ala piir, idapiiriks Tammiku ja Ahtme kaevanduse läänepiir, lõunapiiriks Viru kaevanduse põhjapiir, edelapiiriks OKV kirdepiir ning loodepiiriks Kohtla kaevanduse lõunapiir. SKV kaeveväljal kaevandatakse alates 1949. aastast. 1999. aastast olid mäetööd ajutiselt peatatud. Kaevandamist alustati taas 2007.a. Alates 2011. aastast on maavara kaevandamise loa KMIN-066 omanikuks VKG Kaevandused OÜ. Teenindusmaa asub Arumäe kinnistul Alutaguse vallas (tootmiskeskus – asendiplaan), Ojamaa kaevevälja põhjapiiril, Võrnu külast läänes. Võrnu küla jääb teenindusmaast 3,3 km kaugusele. Lähima elumaja kaugus teenindusmaal asuvatest heiteallikatest on ligikaudu 570-880 m (Võrnu küla, lähiaadress Leveti kinnistu – asukohakaart). Kaevanduse teenindusmaal asuvad administratiiv-olmehooned, põlevkivi purustuskompleks ja rikastusvabrik ning ühendusgaleriid, samuti konteinertüüpi katlamaja, kus asub kaks Buderus Logano tüüpi veesoojenduskatelt ja kütusemahutid (asendiplaan1) . Heiteallikateks teenindusmaal on rikastusvabriku purustuskompleksi korsten, katlamaja korsten, kütusemahutid (2 tk) ning mobiilne killustiku tootmise kompleks (purusti koos sõelumiskompleksiga), kaeveväljadel asuvad kaevanduse tuulutusšurfid (kokku 5 kaevandusest väljuva õhu šurfi, asendiplaan1, asendiplaan2). Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui Lisa 15: Asendiplaanid.docx 1:20 000 mõõtkavas. Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 16: Asukohakaart.JPG kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Saasteainete hajumistingimusi mõjutavaid olulisi geograafilisi ja tehnogeenseid objekte piirkonnas ei ole. Reljeef maa- geograafilised ja tehnogeensed objektid alal, mis hõlmab antud piirkonda (heiteallika maksimaalse kõrguse 50-ne kordne kaugus) on tasandikuline, maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 m 1 km kohta. Lähtuvalt sellest ei mõjuta pinnamood hajumisarvutuste tulemusi 33/72 Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed 34/72 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli Püütav saasteaine sagedus CAS nr Nimetus Projekteeritud Tegelik puhastusaste, puhastusaste, % % Purustuskompleksi Bag Filter House SJV152/12-10/12, 1 Üks kord aastas PM- Tahked osakesed, 99,9 99.90 korsten kottfilter sum summaarsed Muud heite vähendamise meetmed 4.3.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Heiteallikas Tuulutusšurf 1 Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 35/72 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Tuulutusšurf 2 Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest 36/72 Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 37/72 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Tuulutusšurf 3 Koormus Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 38/72 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Tuulutusšurf 4 Koormus Täiskoormus E-P 39/72 Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 40/72 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Tuulutusšurf 6 Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 41/72 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Mobiilne purustaja Koormus 42/72 Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 0 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 0 Detsember 0 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 100 0 09 - 10 100 100 0 10 - 11 100 100 0 11 - 12 100 100 0 43/72 12 - 13 100 100 0 13 - 14 100 100 0 14 - 15 100 100 0 15 - 16 100 100 0 16 - 17 100 100 0 17 - 18 100 100 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Kütusemahuti Koormus Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 44/72 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Mobiilne purustaja (diiselmootor, paak) Koormus 45/72 Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 100 0 09 - 10 100 100 0 10 - 11 100 100 0 11 - 12 100 100 0 46/72 12 - 13 100 100 0 13 - 14 100 100 0 14 - 15 100 100 0 15 - 16 100 100 0 16 - 17 100 100 0 17 - 18 100 100 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Katlamaja korsten Koormus Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 75 Mai 50 Juuni 50 Juuli 50 August 50 September 50 Oktoober 75 November 75 47/72 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Purustuskompleksi korsten Koormus 48/72 Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 49/72 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Diislikütuse mahuti Koormus Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 50/72 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 51/72 Põletusseade Heite​allikas Katlamaja korsten Põletusseadmete arv 2 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 1.053 Töö​tundide arv aastas 6 770 Kasu​tegur 0.95 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Jah arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide sisaldus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus % mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 Põlevkiviõli 0.80 40 1 282.20 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0421 g/s 2.05152 t (raske fraktsioon) PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0063 g/s 0.307728 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0063 g/s 0.307728 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.1169 g/s 5.692968 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0442 g/s 2.154096 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.0053 g/s 0.25644 t orgaanilised ühendid 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.0105 mg/s 0.51288 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.0001 mg/s 0.005129 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 52/72 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide sisaldus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus % mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0.0003 mg/s 0.015386 kg ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.0469 mg/s 2.282316 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.0063 mg/s 0.307728 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.0053 mg/s 0.25644 kg tsingiks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0.0211 mg/s 1.02576 kg kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.2106 mg/s 10.2576 kg ümberarvutatuna nikliks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.0105 µg/s 0.51288 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0.0011 mg/s 0.051288 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0011 mg/s 0.051288 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0011 mg/s 0.051288 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0011 mg/s 0.051288 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.4212 g/s 20.5152 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0222 g/s 3 965.095795 t Põletusseade Heite​allikas Mobiilne purustaja (diiselmootor, paak) Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.20 Töö​tundide arv aastas 1 470 53/72 Kasu​tegur 0.45 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Jah arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite piir​‐ Prog​noositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik väärtus kontsent​ratsioon täpsus 0,001 Diislikütus 0.001 38.80 28.80 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.008 g/s 0.044698 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0012 g/s 0.006705 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0012 g/s 0.006705 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0222 g/s 0.124036 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0084 g/s 0.046932 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.001 g/s 0.005587 t ühendid 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.002 mg/s 0.011174 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 0 mg/s 0.000112 kg elavhõbedaks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0.0001 mg/s 0.000335 kg ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.0089 mg/s 0.049726 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.0012 mg/s 0.006705 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.001 mg/s 0.005587 kg 54/72 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite piir​‐ Prog​noositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik väärtus kontsent​ratsioon täpsus 0,001 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0.004 mg/s 0.022349 kg kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.04 mg/s 0.223488 kg ümberarvutatuna nikliks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.002 µg/s 0.011174 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0.0002 mg/s 0.001117 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0002 mg/s 0.001117 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0002 mg/s 0.001117 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0002 mg/s 0.001117 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0001 g/s 0.000576 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0.004 g/s 82.704863 t RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. 4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. Äkkheiteid ei esine. 55/72 4.4.11. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi Ühik Välisõhu maksimaalne Suhe Cm / hetkeline piir- või siht​‐ arvutuslik saastatuse Keskmistamisaeg heitkogus M väärtus tase ∑Cm µg/m³ 002, 011, 004, Purustaja OÜ - nr 1, nr 2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.259 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 2.50 0.25 011, 002 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.461 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 4 0.20 ümberarvutatuna nikliks 011, 002 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised 0.103 mg/s 1 aasta 6 ng/m³ 0.90 0.15 ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 011, 002 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0.046 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.007 0.07 ümberarvutatuna kroomiks 1 aasta 0.01 µg/m³ 0.001 0.10 011, 002, 004, Purustaja OÜ - nr 1, nr 2 7446-09-5 Vääveldioksiid 1.072 g/s 1 tund 350 µg/m³ 138.57 0.396 24 tundi 125 µg/m³ 97.27 0.778 004, 003 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.01 g/s 1 tund 8 µg/m³ 2.967 0.371 011, 002, 004, Purustaja OÜ - nr 1, nr 2 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.548 g/s 1 tund 200 µg/m³ 116.156 0.581 1 aasta 40 µg/m³ 10.447 0.261 012, 003 Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.007 g/s 1 tund 600 µg/m³ 84.656 0.141 24 tundi 200 µg/m³ 10.54 0.053 011, 002, 012, 003, Purustaja OÜ - nr 1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.25 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 1 237.689 0.248 orgaanilised ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 337.934 0.169 011, 002 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.014 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.205 0.008 011, 002, 010, 004, Purustaja OÜ - nr 9, nr 3, PM10 Peened osakesed (PM10) 0.362 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 16.755 0.335 nr 10, nr 4, nr 1, nr 5, nr 11, nr 6, nr 8, nr 7 1 aasta 40 µg/m³ 9.327 0.233 005, 006, 008, 009 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.90 g/s 1 tund 350 µg/m³ 102.197 0.292 24 tundi 125 µg/m³ 24.283 0.194 005, 006, 008, 009 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.86 g/s 1 tund 200 µg/m³ 106.885 0.534 1 aasta 40 µg/m³ 3.956 0.099 005, 006, 008, 009 630-08-0 Süsinikmonooksiid 4.34 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 2.20 0.22 005, 006, 008, 009 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.036 g/s 1 tund 8 µg/m³ 4.456 0.557 Koosmõju kirjeldus 56/72 4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav Seire Saasteaine näitaja sagedus CAS Nimetus Selgitused (vajaduse korral) nr Rikastusvabriku Müra 1 kord Tuleb mõõta mürataset üks kord kolme aasta jooksul 24 tunni vältel. Valitud mürataseme mõõtmiste punktide purustuskompleks kolme valikul tuleb tugineda kehtivale üldplaneeringule (elamualad) ja selle KSH aruandele ning kooskõlastada aasta jooksul punktid eelnevalt Alutaguse Vallavalitsusega. Elanike poolt laekunud põhjendatud kaebuste korral tuleb müratase mõõta kuu aja jooksul kaebuse esitamisest. Mürataseme mõõtmise tulemuste aruanded esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul pärast mõõtmiste teostamist. Kui müratase ületab normi, tuleb paigaldada kunstlikud müratõkked. Sellise olukorra vältimiseks säilitada looduslikud müratõkked. Tuulutusšurf nr 6, Saasteaine 1 kord 10102- Lämmastikdioksiid Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 2, 3, 4, 1 kolme 44-0 lähimast tuulutusšurfist. aasta jooksul Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul pärast mõõtmiste teostamist. 7446- Vääveldioksiid Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 09-5 lähimast tuulutusšurfist. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3 ) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul p ärast mõõtmiste teostamist. 57/72 630- Süsinikmonooksiid Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 08-0 lähimast tuulutusšurfist. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3 ) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul p ärast mõõtmiste teostamist. 7664- Ammoniaak Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 41-7 lähimast tuulutusšurfist. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3 ) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul p ärast mõõtmiste teostamist. 74-82- Metaan Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 8 lähimast tuulutusšurfist. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3 ) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul p ärast mõõtmiste teostamist. 7783- Vesiniksulfiid Teostada heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele 06-4 lähimast tuulutusšurfist. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (µg/m3 ) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile hiljemalt kolme kuu jooksul p ärast mõõtmiste teostamist. 58/72 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Madalama lõhnalävega ühenditest emiteeritakse käitise tegevuse käigus vesiniksulfiidi. Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et vesiniksulfiidi saastetase jääb lähimate elamute juures allapoole lõhnaläve (1,5 mkrg/m3). Arvestades käitise spetsiifikat ja kaugust lähimatest elamutest, siis aasta lubatud lõhnatundide ületamist (15 % aastatundidest) ette näha ei ole. 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Saasteainete heitkoguste arvutamismeteoodikad koos arvutuskäikudega (heiteallikad kütusemahuti 003; mobiilne purustaja diiselmootor, paak) 011; katlamaja korsten 002; diislikütuse mahuti 012) on toodud manuses "Saasteainete heitkoguste määramine.docx". Teistest heiteallikatest (tuulutusšurfid 004, 005, 006, 008, 009; mobiilne purustaja 010; purustuskompleksi korsten 007) tekkivate saasteainete arvutusmetoodikad koos näidetega, mille puhul heitkogused ega ka arvutusmetoodikad ei ole muutunud, on toodud varasemas LHK-s, mis on lisatud käesolevale taotlusele manusena. Viimati mainitud heiteallikate saasteainete aastased ja hetkelised heitkogused jäävad samaks nagu kehtivas loas. Manused Lisa 17: Saasteainete_heitkoguste_maaramine.docx Lisa 18: Ojamaa_LHK_2018__25.07.2018_L_25.10.18.pdf Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat 59/72 Saasteainete heitkoguste arvutamismeteoodikad koos arvutuskäikudega (heiteallikad kütusemahuti 003; mobiilne purustaja diiselmootor, paak) 011; katlamaja korsten 002; diislikütuse mahuti 012) on toodud manuses "Saasteainete heitkoguste määramine.docx". Teistest heiteallikatest (tuulutusšurfid 004, 005, 006, 008, 009; mobiilne purustaja 010; purustuskompleksi korsten 007) tekkivate saasteainete arvutusmetoodikad koos näidetega, mille puhul heitkogused ega ka arvutusmetoodikad ei ole muutunud, on toodud varasemas LHK-s, mis on lisatud käesolevale taotlusele manusena. Viimati mainitud heiteallikate saasteainete aastased ja hetkelised heitkogused jäävad samaks nagu kehtivas loas. Heite piirväärtused Katlamajas kasutatavate põletusseadmete võimsus on 1,053 MWth. Suitsugaasid väljutatakse korstna kaudu, mille sees on mõlema seadme jaoks oma suitsutoru. Tegemist on olemasolevate seadmetega, mille võimsus jääb alla 5 MWth, seega rakenduvad keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 "Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid" lisa 1 tabelis 1 toodud heite piirväärtuseid, mis rakenduvad 2030. aasta 1. jaanuarist. Vedelkütustele (v.a. gaasiõli) kehtib NOx puhul piirväärtus 650 mg/Nm3, SO2 puhul 350 mg/Nm3 ja osakeste puhul 50 mg/Nm3. Manused Lisa 19: Saasteainete_heitkoguste_maaramine.docx Lisa 20: Ojamaa_LHK_2018__25.07.2018_L_25.10.18.pdf Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid Saasteainete hajumiskaardid ning õhukvaliteedi hindamine on koostatud Gaussi saastelehviku kontseptsioonil baseeruva mudeliga AEROPOL 5.3.2, mis on välja töötatud Tartu Ülikoolis. -Võrgulahutus 50 m -Pindkaredusparameeter 0,3 Hajumisarvutused on teostatud jälgides keskkonnaministri 27.12.2016 määrust nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord 1" ptk 5 "Õhukvaliteedi arvutuslik hindamine ja tulemuste esitamine" sätteid. Arvutamiseks valitud meteoaasta 2015-2017 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu 60/72 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Kasutatud parameetrid: -temperatuur -tuule kiirus -tuule suund -pilvisus -sademed Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Jõhvi Viide meteroloogilise mudeli andmetele Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Hajumisarvutuste piirkonnas on pinnamood tasandikuline (maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 m 1 km kohta). Lähtuvalt sellest ei ole vaja saasteainete hajumisarvutuste tegemisel arvestada maapinna reljeefsustegurit. Küll on arvutustel kasutatud pindkaredusparameetrit väärtusega 0,3. Karedusparameeter ehk kareduspikkus ehk pindkaredus sõltub aluspinna kareduselementide (hooned, taimestik jm. kõrgusest, kuid ei ole sellega sama. Tavaliselt on see kareduselementidest 10 – 100 korda väiksem, sõltudes ka nende kujust ning läbipuhutavusest (näiteks puud on läbipuhutavad, hooned mitte). Väärtused on saadud kas atmosfääris või aerodünaamilises tunnelis tehtud mõõtmistest. Väärtust 0,3 kasutatakse linnaservade, väikeste alevite (ühe-kahe korruseliste hoonetega) või noore lehtmetsa puhul (suvel). Samuti arvestati modelleerimisel heiteallikate lähedusse jäävate hoonetega. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) Saasteainete hajumisarvutuste teostamisel arvestati Purustaja OÜ heiteallikatega. Kuna tuulutusšurfid (heiteallikad 005, 006, 008 ja 009) asuvad tootmiskompleksist sellisel kaugusel, et koosmõju ei esine, teostati modelleerimine kahes osas. Ühes osas modelleeriti tootmiskompleksis olevaid heiteallikaid koosmõjus Purustaja OÜ heiteallikatega ja teises osas tuulutusšurfide 005, 006, 008, 009 koosmõju. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Tegemis on olemasoleva käitisega. Loa muutmise taotlus on esitatud, kuna muutunud on arvutusmetoodikad, mis olid aluseks heitkoguste arvutamisel. Sisuliselt käitise töös muudatusi ei ole olnud ja seega välisõhu kvaliteedi tase muutunud ei ole. Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et õhukvaliteedi piirväärtust ühegi saasteaine osas ei ületata. 61/72 Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrust nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord 1" § 181 lõikele, koostati hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel. Manused Lisa 21: Hajumiskaardid.docx 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et lähima elamu juures tootmiskompleksi läheduses on lämmastikdioksiidi 1h max või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme saastetase <10 mkrg/m3, peenosakeste 24 h keskmine saastetase <1 mkrg/m3, peenosakeste 1 aasta keskmine maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse saastetase <0,2 mkrg/m3, vesiniksulfiidi 1h max saastetase ~0,2 mkgr/m3, vääveldioksiid 1h max saastetase 20 seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete mkrg/m3 ja vääveldioksiidi 24 h keskmine saastetase < 10 mkrg/m3. Ülejäänud saasteainete saastetasemed õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool piirväärtuste suhtes lähima elamu juures jäid ebaolulisele tasemele. tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Tuulutusšurfidele 005, 006, 008 ja 009 lähima elamu juures on lämmastikdioksiidi 1 h max saastetase 5 mkrg/m3, vesiniksulfiidi 1 h max saastetase <0,3 mkrg/m3, vääveldioksiidi 1 h max saastetase < 8 mkrg/m3 ja vääveldioksiid 25 h keskmine saastetase 2 mkrg/m3. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse 2019. aastal teostatud müra mõõtmised näitasid, et nii päevasel kui ka öisel ajal ülenormatiivset müra ei esine. § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra Mõõtmistulemused on esitatud taotluse lisana. normtasemetele vastavuse kohta Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Heiteallikate vahetus läheduses on saastatuse tekitamises suurima mõjuga (lämmastikdioksiid, vääveldioksiid, saastatuse tekitamises suurim süsinikoksiid, vesiniksulfiid) tuulutusšurfid, kuna tegemist on madalate heiteallikatega. Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta puuduvad. saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Jätkata kehtivas loas sätestatud nõuetega. heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Kuna ühegi saasteaine puhul väljaspool käitise territooriumi õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ületatud, siis saasteainete ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral heitkoguste vähendamine ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul ei ole vajalik. 62/72 Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Käitise tegevus sisuliselt ei ole muutunud. Käesolevaga taotletakse keskkonnaloa muutmist, kuna mõnede keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa tehnoloogiaprotsesside heidete määramise arvutusmetoodikad ja õhukvaliteedi piirväärtused on muutunud. Sellest seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tulenevalt varasemaga võrreldes täiendavat keskkonnamõju inimese varale, looduskeskkonnale, kultuuripärandile jm tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige olulistele objektidele ette näha ei ole. välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Osakeste (PM-sum ja PM10) hetkeliste heitkoguste (g/s) ohjamiseks on soovitatavad järgmised abinõud: Killustiku toomisel tekkiva heite vähendamiseks: - Vältida killustiku tootmist kuivade ja tuuliste ilmadega. - Hooldada perioodiliselt purustusseadmeid. - Rakendama meetmeid tolmupilve sadestamiseks tootmisterritooriumil, niisutada transportteid. - Jälgida pidevalt purustusseadmete puhtust. Puhastada need, kui tahkete osakeste kuhjumise tõttu sõlmedes tekib tavalisest töörežiimist rohkem tolmu. - Vajadusel niisutada puistematerjale ja transporditavat valmistoodangut. - Purusti ja sõela laadimist teostada võimalikult madal alt kõrguselt. Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa 4.4.17. Lisad LHK projekti täiendavad andmed LHK projekti lisad Lisa 22: 2_1707_VKG_Kaevandused_OU__Ojamaa_mura_mootmised_2_3.04.2019_SR.asice 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir​‐ Äkkheite keskmine prognoositav Hetkeline Aastas väärtus, mg/Nm³ kontsentratsioon, mg/Nm³ Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Mobiilne purustaja PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.008 g/s 0.045 t (diiselmootor, paak) PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 0.007 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.007 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.022 g/s 0.124 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.008 g/s 0.047 t 63/72  NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 0.006 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.004 g/s 82.705 t Katlamaja korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.084 g/s 2.051 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.013 g/s 0.308 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.013 g/s 0.308 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.234 g/s 5.693 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.088 g/s 2.154 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.01 g/s 0.256 t 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, Tavaheide 0.094 mg/s 2.282 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.042 mg/s 1.026 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 0.421 mg/s 10.258 kg nikliks 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.842 g/s 20.515 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.044 g/s 3 965.096 t Tuulutusšurf 1 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.085 g/s 11.07 t 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.433 g/s 3.905 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.009 g/s 0.083 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.215 g/s 1.804 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.225 g/s 2.183 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 162.282 t Tuulutusšurf 2 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.085 g/s 11.07 t 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.433 g/s 3.905 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.009 g/s 0.083 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.215 g/s 1.804 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.225 g/s 2.183 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 162.282 t Tuulutusšurf 3 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.085 g/s 11.07 t 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.433 g/s 3.905 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.009 g/s 0.083 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.215 g/s 1.804 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.225 g/s 2.183 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 162.282 t Tuulutusšurf 4 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.085 g/s 11.07 t 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.433 g/s 3.905 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.009 g/s 0.083 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.215 g/s 1.804 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.225 g/s 2.183 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 162.282 t Tuulutusšurf 6 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.085 g/s 11.07 t 64/72  7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.433 g/s 3.905 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.009 g/s 0.083 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.215 g/s 1.804 t 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.225 g/s 2.183 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 162.282 t Mobiilne purustaja PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.305 g/s 1.777 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.134 g/s 0.783 t Purustuskompleksi korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.111 g/s 3.504 t Diislikütuse mahuti NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.013 g/s 0.009 t Kütusemahuti NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.226 g/s 0.13 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.007 g/s 0.004 t Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 14.837 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 4 859.211 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 57.551 t 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 10.258 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2.282 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 1.026 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 31.43 t 7664-41-7 Ammoniaak 19.525 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.415 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.004 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.401 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 7.377 t PM10 Peened osakesed (PM10) 1.098 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.315 t 65/72 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 3 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Aidu kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Aidu III Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 1 895.72 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Keemiatööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid 66/72 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 6 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 7 909 tuh t 30.12.2020 12 plokk 0100 - põlevkivi aR - aktiivne reservvaru 108 tuh t 30.12.2020 Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 2. Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 32 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Kohtla kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Kohtla Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 1 895.72 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Keemiatööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid 67/72 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 424 tuh t 30.12.2020 2 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 1 065 tuh t 30.12.2020 3 plokk 0100 - põlevkivi aR - aktiivne reservvaru 368 tuh t 30.12.2020 Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 3. Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 2 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Ojamaa uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Ojamaa Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 1 895.72 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 50.38 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Keemiatööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 68/72 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 2 940.154 tuh t 30.12.2020 2 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 23 188.204 tuh t 30.12.2020 5 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 9 030.112 tuh t 30.12.2020 6 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 46 tuh t 30.12.2020 17 plokk 0100 - põlevkivi aR - aktiivne reservvaru 217 tuh t 30.12.2020 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0100 - põlevkivi 2 772 tuh t 45 295.47 tuh t Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla kaevevälja 12 ja kaevevälja 14 põhjaosa detailne geoloogiline uuring. Geoloogiafondi number 3215 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-44 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 16.10.1995 Jrk nr 2. 69/72 Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995.a.) Aidu kaeveväli. Eesti Geoloogiakeskus Geoloogiafondi number 4988 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 08-62 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Jrk nr 3. Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995.a.) Kohtla kaeveväli. Eesti Geoloogiakeskus. Geoloogiafondi number 5307 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 08-62 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Jrk nr 4. Geoloogilise uuringu loa omaja J.Viru Markšeideribüroo OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 22.10.2020 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Aidu kaevevälja aktiivse reservvaru ploki 9, Kohtla kaevevälja aktiivse reservvaru ploki 3 ning Ojamaa uuringuvälja aktiivse reservvaru ploki 3 varu osaliseks kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamiseks Geoloogiafondi number 0 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 10 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 13.02.2020 70/72 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 23: 1_Maeeraldise_plaan__taiend19.02.20_.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 24: 2_Geoloogilised_labiloiked__taiend19.02.20_.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 25: 3_Korrastatud_ala_plaan__taiend19.02.20_.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 26: Seletuskiri_03.2021.docx Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 27: Maavara_uuringud_ja_arvele_votmise_dok.7z uuringu aruanne Kaevandamisjäätmekava Lisa 28: VKG_Kaevandused_OU_kaevandamisjaatmekava.docx Sotsiaalmajanduslik analüüs Lisa 29: Sotsiaalmajanduslik_moju.docx GIS ja CAD failid Lisa 30: Ojamaa_polevkivikaevandus_ruumikujud.dgn 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Keskkonnamõju on hinnatud varasemate KMH-de käigus ja kokkuvõte on toodud taotlusele lisatud seletuskirjas. juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 71/72 Muu eelhinnangu info Lisa 31: Kohtla_KMH_aruanne.pdf Lisa 32: Aidu_III_KMH_121011.pdf Lisa 33: KMHaruanne_Ojamaa_KMH_geoloogia_txt.doc Lisa 34: KMH_aruanne_Ojamaa_teenindusmaa__2_TP_28.09.07.pdf 7. Taotluse lisad Nimetus Manus Vee erikasutusloa taotlus (varasem) Lisa 35: vee_erikasutus_KAk115.ddoc 72/72  KMH algatamine päevi täiendatud ajakava 1 Ekspert koostab KMH programmi 08.10.2021 2 Otsustaja kontrollib programmi KeHJS § 13 nõuetele vastavust KeHJS §15´1 lg2 14 22.10.2021 3 Otsustaja küsib seisukohti asjaomastelt asutustelt KeHJS §15´1 lg4 30 21.11.2021 4 Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja hindab programmi asjakohasust ja piisavust KeHJS §15´1 lg5 14 05.12.2021 5 Ekspertgrupp täiendab/parandab vajadusel programmi, selgitab esitatud seisukohtadega arvestamist/mittearvestamist 14 05.05.2022 6 Otsustaja kontrollib täiendatud programmi KeHJS §15´1 lg7 14 19.05.2022 Otsustaja korraldab vähemalt 14-päevase kestvusega avaliku väljapaneku. Seejärel korraldab arendaja koostöös otsustajaga avaliku arutelu KEHJS 7 §16 lg1. Otustaja teavitab avalikkust programmi avalikust väljapanekust ja arutelust KEHJS §16 lg2. 14 02.06.2022 8 Programmi avalik väljapanek KEHJS §16 lg1 14 16.06.2022 9 Programmi avalik arutelu KEHJS §16 lg5'1 1 17.06.2022 10 Ekspert täiendab programmi vastavalt laekunud seisukohtadele §17 lg2 7 24.06.2022 11 Arendaja esitab programmi otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks §18 lg1 7 01.07.2022 12 Otsustaja kontrollib programmi nõuetele vastavust §18 lg2 30 31.07.2022 13 Otsustaja tunnistab programmi nõuetele vastavaks §18 lg3 1 01.08.2022 14 KMH aruande koostamine 60 15.10.2022 15 Arendaja esitab aruande otsustajale asjakohastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks 7 22.10.2022 Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul KMH aruande saamisest arvates aruande vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele 14 05.11.2022 16 Otsustaja küsib seisukohti asjaomastelt asutustelt KeHJS §20'1 30 05.12.2022 17 Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja hindab aruande asjakohasust ja piisavust KeHJS §15´1 lg5 14 19.12.2022 18 Ekspertgrupp täiendab/parandab vajadusel aruannet 5 24.12.2022 19 Otsustaja kontrollib aruande KeHJS §20 nõuetele vastavust ja seisukohtade arvestamist KeHJS §20'1 lg2 21 14.01.2023 Otsustaja korraldab vähemalt 30 päeva kestva avaliku väljapaneku KEHJS §21. Seejärel korraldab arendaja koostöös otsustajaga avaliku arutelu 20 KEHJS §16 lg1. Otustaja teavitab avalikkust programmi avalikust väljapanekust ja arutelust KEHJS §16 lg2. 14 28.01.2023 21 Aruande avalik väljapanek KEHJS §21 30 27.02.2023 22 Aruande avalik arutelu KEHJS §21 1 28.02.2023 23 Ekspert täiendab aruannet vastavalt laekunud seisukohtadele §21 5 05.03.2023 24 Arendaja esitab aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks §22 lg1 3 08.03.2023 25 Otsustaja edastab keskkonnamõju hindamise aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. KeHJS §22 lg2 7 15.03.2023 26 Aruande kooskõlastamine asjaomastele asutuste poolt KeHJS §22 lg2 30 14.04.2023 27 Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust lähtudes kooskõlastustest ja tunnistab aruande nõuetele vastavaks KeHJS §22 lg5 ja lg6 30 14.05.2023 28 Otsustaja teavitab aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest KeHJS §22 lg7 14 28.05.2023 otsustajapoolne menetlus, tähtajad üldiselt määratud KeHJS sätetega ekspertgrupi töö, tähtajad sõltuvad projekti keerukusastmest arendaja tegevus, tähtajad sõltuvad arendaja tegevuskiirusest KeHJS § 18 lg 7 kohaselt kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul keskkonnamõju hindamise algatamisest arvates esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. KeHJS § 18 lg 8 kohaselt kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi.  taotletav laiendus hetkel kaevandatav mäeeraldis Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht aluskaart: Maa-amet 2021  taotletav laiendus hetkel kaevandatav mäeeraldis Joonis 2 Taotletud plokkide paiknemine aluskaart: Maa-amet 2021  taotletav ala Ojamaa kaevandus alt kaevandatud alad aktiivne mäeeraldis põlevkivimaardla Joonis 3 Põlevkivimaardlad ja kaevandused  taotletav kaevandusala geodeetilise märgi kaitsevöönd riigikaitselise ehitise piiranguvöönd elektripaigaldise kaitsevöönd Joonis 4 tehnorajatistest põhjustatud kitsendused aluskaart: Maa-amet 2021  Hoone ( ADS) taotletav ala KI TSENDUS_vesi_koond KR_puurkaev Maaparandushoiuala Ranna või kalda ehituskeeluvöönd Ranna või kalda piiranguvöönd Ranna või kalda veekaitsevöönd Veehaarde sanitaarkaitseala / Puurkaevu hooldusala Joonis 5 veekaitselised kitsendused aluskaart: Maa-amet 2021  taotletav ala Ojamaa kaevandus Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (PVK 01) Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (PVK 02) Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 05a) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (PVK 07) Joonis 6 põhjaveekogumid  taotletav ala aktiivne mäeeraldis vääriselupaik mets põld muu lage rohumaa Joonis 7 maakattetüübid aluskaart: Maa-amet 2021  taotletav ala aktiivne mäeeraldis Joonis 8 piirkond 1930. aastal aluskaart: Maa-amet 2021  Margus Kottise Teie 19.10.2021 nr KA.01-06/16-7 juhatuse liige VKG Kaevandused OÜ Meie 21.01.2022 nr 6-3/21/22145-16 [email protected] Seisukoht Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta Austatud Margus Kottise Osaühing VKG Kaevandused esitas Keskkonnaametile Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi1 (edaspidi programm) esmaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 151 lg 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Keskkonnaamet kontrollis KMH programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele ning edastas 03.11.2021 kirjaga nr 6-3/21/22145-2 KMH programmi asjaomastele asutustele (Riigimetsa Majandamise Keskus, Maa-amet, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Lüganuse Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaministeerium) seisukoha andmiseks. KeHJS § 151 lg-te 1 ja 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti paluti hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Keskkonnaametile andsid tagasisidet Terviseamet, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Alutaguse Vallavalitsus ja Riigimetsa Majandamise Keskus, Kaitseministeerium (vastuskirjad on käesoleva kirja lisas). Lüganuse Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile 03.12.2021 taotluse KMH programmi kohta arvamuse andmise tähtaja pikendamiseks kuni 12.12.2021 ning täiendavalt 14.12.2021 3 taotluse KMH programmi kohta arvamuse andmise tähtaja pikendamiseks kuni 22.12.2021. 1 „Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN 055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu“, koostanud Maves OÜ, 2021. 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 19.10.2021 nr 6-3/21/22145 all. 3 Registreeritud DHS-is 15.12.2021 nr 6-3/21/22145-12 all. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Esimesel korral paluti tähtaja pikendamist seoses kohalike omavalitsuste valimisega, valimistulemuste vaidlustamisega ning seetõttu vallavolikogu liikmete registreerimise, vallavanema ja vallavalitsuse ametisse nimetamise viibimisega. Teisel korral seetõttu, et esimene volikogu istung, millel eelnõud oli võimalik arutada, toimus 21.12.2021. Keskkonnaamet pikendas mõlemal juhul KMH programmile seisukoha andmise tähtaega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 41 alusel vastavalt kuni 12.12.2021 ja 22.12.2021. Tulenevalt asjaolust, et Keskkonnaamet pikendas Lüganuse Vallavalitsus KMH programmile seisukoha andmise tähtaega, pidi Keskkonnaamet KeHJS § 151 lg 5 kohase seisukoha andmise tähtaega arendajale pikendama kuni 21.01.2022. Vastavalt KeHJS § 151 lg-le 5 vaatab otsustaja 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid ning kujundab seisukoha programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Rahandusministeerium4 KMH programmi ja ekspertrühma koosseisu osas ettepanekuid ja vastuväiteid ei olnud. Riigimetsa Majandamise Keskus5 ei teinud täiendusettepanekuid KMH programmi eelnõu kohta eeldusel, et kaevandamisega ei teki maapinna langatust ega sellega seoses kuivendussüsteemide kahjustamist. Riigimetsa Majandamise Keskusel ei olnud vastuväiteid ekspertrühma osas. KMH programmi eelnõu kohaselt põlevkivi kaevandamisel maapinna langatusi ei teki ning seetõttu puudub vajadus KMH programmi täiendamiseks. Kaitseministeerium6 palume korrigeerida KMH programmi eelnõu peatükis 4.1 „Tehnorajatistest põhjustatud kitsendused“ Aidu lasketiiru kohta märgitut (lk 12). Riigikaitseline ehitis Aidu lasketiir on Kaitseliidu lasketiir, mitte kaitseväe lasketiir, nagu praegu tekstis märgitud. Ühtlasi juhiti tähelepanu, et lisaks programmis juba nimetatud õigusaktidele tulenevad riigikaitselise ehitise piiranguvööndis kaevandamisega seotud piirangud, sealhulgas tegevuse kaitseministeeriumiga kooskõlastamise nõue, maapõueseadusest. Ekspertrühma koosseisu osas ettepanekuid ja vastuväiteid ei olnud. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaitseministeeriumi tähelepanekud on asjakohased ning nendega tuleb KMH programmi täiendamisel ja mõjude hindamise arvestada. Terviseamet7 juhtis oma kirjas tähelepanu, et kavandatava tegevuse ellu viimisel kaevanduse tootmistegevusest tekkiva müra ja vibratsiooni võimalikule mõjule kaevanduse lähimatel elamualadel, kuna varasematel aastatel on ametile saabunud kaebused nii Estonia kaevanduse kui ka Ojamaa kaevanduse tootmistegevusest tuleneva kohalikke elanikke häiriva müra ja vibratsiooni kohta. Terviseametil ei olnud vastuväiteid ekspertrühma osas. Keskkonnaamet on seisukohal, et Terviseameti tähelepanek on asjakohane ning sellega tuleb KMH programmi täiendamisel ja mõjude hindamise arvestada. 4 Registreeritud DHS-is 05.11.2021 nr 6-3/21/22145-3 all. 5 Registreeritud DHS-is 09.11.2021 nr 6-3/21/22145-4 all. 6 Registreeritud DHS-is 16.11.2021 nr 6-3/21/22145-5 all. 7 Registreeritud DHS-is 24.11.2021 nr 6-3/21/22145-6 all. 2 (6) Alutaguse Vallavalitsus8 palus selgitust, mille alusel eeldatakse KMH programmi ptk-s 6.6, et kavandatav tegevus ei too endaga kaasa langatusi ning seetõttu ei näe ette mõju maastikule. Alutaguse Vallavalitsus juhtis tähelepanu, et antud alal on mitmeid rikkeid ja varasemale kogemusele tuginedes on just rikkevööndite alad kaevandustes, kus tõenäoliselt toimuvad varingud või langatused. Alutaguse Vallavalitsus on seiskohal, et keskkonnamõju hindamise ekspertgruppi liikmete hulka oleks vaja kaasata ka maavara kaevandamise ekspert, kes omab mäeinseneri kvalifikatsiooni. Keskkonnaameti peab vajalikuks KMH programmis antud teemat vastavalt Alutaguse Vallavalitsuse küsimusele täpsemalt selgitada ning ekspertrühma kaasata mäeinsener. Keskkonnaministeerium9 esitas oma seisukohas KMH programmi kohta 6 märkust ja ettepanekut. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb kindlaks teha Ojamaa põlevkivikaevandusest väljavoolava vee nikli sisaldus ning anda KMH käigus hinnang selle mõju kohta Ojamaa jõe seisundile. Samuti peeti vajalikuks, et KMH programmi ptk-s 5 viidatud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035ˮ juures käsitletakse täiendavalt ka seda, et arengustrateegia tegevuskavas on ka sihttasemed kasvuhoonegaaside heitele (8 mln t CO2) ning majandusele (majandus on kliimaneutraalne). Peeti vajalikuks, et viidet „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ tuleks täpsustada, et see on koostatud ennem Euroopa Rohelist kokkulepet ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 näeb ette ka selle ajakohastamist. Keskkonnaministeerium tegi ettepaneku täiendada peatükki 5 „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“ arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide hindamiseks sätestatud mõjunäitajatega: hoida allmaa-kaevandamise kadude osakaal alla 29,2% ning taaskasutada vähemalt 40% tekkinud aherainest ning KMH käigus analüüsida kavandatava tegevuse mõju seatud eesmärkidele, nimetatud mõjunäitajate osas. Samuti peeti vajalikuks täpsustada, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 näeb ette põlevkivi arengukava ajakohastamist. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb KMH programmi ptk-i 5 täiendada Ida-Eesti veemajanduskavaga 2015–2021 ning selgitada, kuidas kavandatav tegevus mõjutab selles seatud veekaitse eesmärke. Informeerime, et ettevalmistamisel on ka uus Ida-Eesti veemajanduskava 2021–2027. Lisaks paluti KMH programmis käsitleda ka kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium palus KMH programmi ptk-s 6.2 käsitleta ka kavandatava tegevuse mõju kliimale. Juhiti tähelepanu lk 22 toodule: „Ojamaa uuringuväljale (edaspidi ka laienduse ala), eesmärgiga kaevandada põlevkivi, mis on sisendiks olemasolevale VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele.“. Kuna eesmärk on õli tootmine, kaasneb sellega ka mõju kliimale. Peatükis 6.6 on öeldud järgnev: „Seoses käimas oleva kliima muutusega (sagenevad põuad ja paduvihmad), võib see kaasa tuua muutusi põllu harimisel.“. Kuna kliimamuutus ei ole „käimas olev“ tegevus, siis paluti sõnastust parandada (nt „Seoses kliimamuutusega…“). Samuti paluti KMH programmi ptk-s 9 korrigeerida KMH juhteksperdi litsentsi number ning ptk-s 10 esitatud asjaomaste asutuste loetelus nimetada ka Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on eksperdirühma koosseis piisav. 8 Registreeritud DHS-is 03.12.2021 nr 6-3/21/22145-7 all. 9 Registreeritud DHS-is 03.12.2021 nr 6-3/21/22145-8 all. 3 (6) Keskkonnaamet on seisukohal, et Keskkonnaministeeriumi märkused on asjakohased ning nendega tuleb KMH programmi täiendamisel ja mõjude hindamise arvestada. Lüganuse Vallavalitsus10 hindab eksperdirühma koosseisu piisavaks, kuid soovib osaleda eksperdirühma vee mõjude ja müra taseme uuringutes, mis toimuvad valla territooriumil. Keskkonnaamet peab Lüganuse Vallavalitsuse soovi põhjendatuks ning soovitab ekspertrühmal nad uuringutesse kaasata Lisaks esitas Lüganuse Vallavalitsus tähelepanekud ja ettepanekud KMH programmi ptk 6 kohta. Keskkonnaamet on seisukohal, et esitatud ettepanekud on asjakohased ning nendest lähtutavalt tuleb hinnata võimalikku kumulatiivset mõju, sh pinnaveekogudele ja põhjaveele, koos rajatavate Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste tekitatavate mõjudega. Hinnata täpsemalt mõju Purtse jõe vee kvaliteedile ning veetasemele ja jõe ääres paiknevatele kinnistutele (võimalikud üleujutused) ning tuua välja võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks/ärahoidmiseks vajalikud tegevused. KMH peab andma selge vastuse, kuidas kaevanduse dreenimine mõjutab veetaset endises Aidu karjääris ja kui mõjutab, siis kirjeldada vajalikke meetmeid, et veetaseme kõikumist minimeerida. Arvestada tuleb Purtse jõel algava kärestik-kalapääsu rajamisega Püssi paisule, et kas see tegevus koosmõjus kaevandusvete ärajuhtimisega võib mõjutada Purtse jõe seisundit. KMH-s tuleb kirjeldada, kuidas toimub kaevanduse laiendamise eelse põhjavee (kvaliteetse joogivee) seisundi fikseerimine ning probleemide olemasolul või tekkimisel nende lahendamine. Tuleb täpsustada, kuidas tuleb teostada põhjavee seire. Lüganuse Vallavalitsus tegi ettepaneku KMH-s käsitleda täpsemalt puur-lõhketöödega seonduvat vibratsiooni ja müra ning hinnata selle mõju lisaks ka väljapoole kaevandusala. Samuti viidati, et mõju avaldab ka kaevandust teenindava transpordi liikumine. Keskkonnaamet on seisukohal, et KMH programmi tuleb täiendada Lüganuse Vallavalitsuse kirjas esitatud ettepanekute alusel. Ka Terviseamet märkis oma kirjas, et varasematel aastatel on neile saabunud kaebused nii Estonia kaevanduse kui ka Ojamaa kaevanduse tootmistegevusest tuleneva kohalikke elanikke häiriva müra ja vibratsiooni kohta. Keskkonnaamet on tutvunud KMH programmiga ning esitab omapoolsed märkused, mille alusel tuleb programmi täiendada: 1. KMH programmis ptk 1 lk 5 on toodud välja, et Kohtla kaevevälja kaevandamist pole varasemalt KMH-s hinnatud ning keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse lisa 31 Kohtla kaevevälja Töös nr 05-02.EP 2001 lk 29 on mainitud, et kolm aheraine puistangut planeeritakse ja rekultiveeritakse eriprojekti alusel hiljem. Kohtla kaevevälja puistang nr 3, mis on 3 korruseline lamepuistang, on süttimise vältimiseks isoleeritud – see viitab tõenäosusele, et selles puistangus on orgaanikasisaldus märkimisväärne. Keskkonnaamet peab oluliseks KMH programmis hõlmata ka Kohtla kaevevälja orgaanikasisalduse mõju hindamist võimaliku isesüttimise vältimiseks ja keskkonnaohu riski maandamiseks. 2. KMH programmi hõlmata ka alternatiivse olukorra hindamine, mida ettevõte teeb, kui ajutiselt 3 aastaks lubatud aheraine ladustamine, koguses 8 400 000 t, ei suudeta ära kasutada või turustada soovitud mahus? 3. KMH programmis mainitud teine töö: AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN- 119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine (OÜ Hendrikon & Ko. 2017 ) ptk 5.1.1 lk 28 toob esile, et aheraine keskkonnamõju hindamisel tuleb lähtuda kahest põhitegurist: (1) tulevasse jäätmehoidlasse ladestatavast aheraine kogusest ja (2) ladestatava aheraine orgaanikasisaldusest. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et aheraine kogus ja selle orgaanikasisaldus koos looduslike- ja ladestamistingimustega määravad ära võimaliku mõju looduskeskkonnale. Keskkonnaamet peab vajalikuks mainitud orgaanikasisalduse teemat 10 Registreeritud DHS-is 23.12.2021 nr 6-3/21/22145-15 all. 4 (6)  KMH programmis põhjalikumalt käsitleda (pidades silmas, et Kohtla kaevevälja kohta on teada, et sealse aheraine orgaanikasisaldus on märkimisväärne). 4. KMH programmis ptk-s 1 lk 4 on kirjas, et kehtivale veeloale L.VV/324788 kantud andmete muutmist käesoleva menetluse raames ei taotleta, ei kuulu veeloa liitmine maapõueloaga KMH koosseisu. Samas on KMH programmi ptk-s 6.1 lk 30 kirjas, et kaevandamisala laienemisega suureneb ka ära juhitava vee hinnanguline kogus ja see võib mõjutada pinnaveekogude vastuvõtu võimet. Palume KMH programmis täpsustada, kas veekogused maapõueloaga liidetavas veeloas muutuvad või mitte? 5. KMH programmi ptk 4.4 lk 17 tabeli viimases lauses on nimetatud põhjaveekogumiga seotud ökosüsteemiks Puhatu soostik. Tõenäoliselt on mõeldud hoopis Muraka soostikku. 6. KMH programmi ptk 4.7 tuleb loetletud Natura alade hulka lisada ka Muraka loodusala (RAH0000158). 7. Programmi ptk-s 6.7 on nimetatud, et mõju metsale ja põllumaale on käsitletud peatükis „6.7 Mõju loodusvaradele“. Ilmselt on tegemist eksitusega ja mõeldud on ptk 6.6 „Maakasutus ja maastik“. 8. Soovitame KMH programmis selgemalt välja tuua teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. Näiteks esitades peatükkis 6 kokkuvõte, millistes valdkondades kaasneb oluline keskkonnamõju ja milline on mõjuala suurus. 9. KMH programmi ptk-s 9 tuleb põhjenda, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga KMH ekspertrühma kuuluv isik kõnelause KMH käigus hindama. 10. Palume ajakohastada ja täiendada programmi ptk-s 10 esitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu, nii et oleks võimalik eristada KeHJS § 23 kohased asjaomased asutused ja KeHJS § 16 lõikes 3 nimetatud muud menetlusosalised. 11. KMH programmi lisas 2 esitatud ajakava tabelis real 8 on nimetatud, et otsustaja korraldab avaliku väljapaneku KeHJS § 16 lg 2 ja kestvuseks on märgitud 7 päeva. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 16 lg 1 kohaselt otsustaja korraldab vähemalt 14-päevase kestusega KMH programmi avaliku väljapaneku. Seejärel korraldab arendaja koostöös otsustajaga KMH programmi avaliku arutelu. KeHJS § 16 lg 2 kohaselt otsustaja teavitab KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul KeHJS § 151 lõike 7 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates. Eelnevast tulenevalt tuleb ajakavas vastavat rida täiendada ja nimetada ka avalik arutelu, mille korraldab arendaja koostöös otsustajaga peale vähemalt 14-päevase kestusega KMH programmi avalikku väljapanekut. Teavitamise etapi kestvuseks on maksimaalselt 14 päeva. Sama märkus kehtib ka tabeli rea 20 kohta, mis käsitleb KMH aruande avalikustamist (va kestvus 14 päeva, mis on õige). 12. Ajakava ridade 15 ja 16 vahele tuleb lisada rida - otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul KMH aruande saamisest arvates aruande vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. 13. Soovitame KMH programmi või ajakavasse lisada info, et KeHJS § 18 lg 7 kohaselt kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul keskkonnamõju hindamise algatamisest arvates esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. KeHJS § 18 lg 8 kohaselt kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi. 5 (6) Lähtuvalt KeHJS 151 lg-st 6 teeb juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga vajaduse korral käesoleva paragrahvi lg 5 alusel KMH programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtadega arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud programmi avalikustamise korraldamiseks. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse KMH programmile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: Asjaomaste asutuste kirjad, Ojamaa KMH programm (asjaomaste asutuste kirjad).zip Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraaldus) [email protected] Ave Jalakas 5690470 (jäätmed) [email protected] Kairit Kriis 72524 9230 (vesi) [email protected] Triin Amos 5629 6403 (looduskaitse planeerimine) [email protected] 6 (6)  OJAMAA KAEVANDUSE LAIENEMISE HÜDROGEOLOOGLISE MÕJU HINDAMINE AIDU III MÄEERALDISE PIIRES RAKVERE 2022 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Tööd tellis VKG Kaevandused OÜ Kaanefoto: Aidu karjääri väljavool suubub Ojamaa jõkke. Maile Polikarpus Soovitatav viitamine: Polikarpus, M., 2022 Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires. Eesti Geoloogiateenistus 2 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires UURIMISTÖÖ ARUANNE Töögrupi juht: Maile Polikarpus RAKVERE 2022 3 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Sisukord Tabelite nimekiri…………………………………………………………………………………………………………………………………5 Jooniste nimekiri………………………………………………………………………………………………………………………………..5 Sissejuhatus ..............................................................................................................................................6 Hüdrogeoloogilise uuringu lähteülesanne ...............................................................................................7 Uuringuala iseloomustus ..........................................................................................................................9 Uuringuala paiknemine ja maastikuline iseloomustus ......................................................................9 Geoloogiline ehitus ............................................................................................................................9 Piirkonna hüdrogeoloogiline iseloomustus..................................................................................... 10 Kaevandatud alade põhjaveerežiim ................................................................................................ 11 Hüdrogeoloogilise mudeli kirjeldus ...................................................................................................... 17 Kalibreerimistulemused .................................................................................................................. 18 Baasstsenaarium: hüdrogeoloogiline olukord enne kaevanduse laienemist Aidu III mäeeraldise piiresse ......................................................................................................................................................... 20 Stsenaarium 1: Aidu III mäeeraldisel töötav kaevandus, sisenemine maapealt uue šurf-kallakšahti kaudu ............................................................................................................................................... 20 Stsenaarium 4: Sademetevaese ja sademeterikka aasta mõju ................................................................ 23 Stsenaarium 3: Aidu III mäeeraldisel töötav kaevandus, sisenemine Ojamaa kaevanduse kaudu ........ 25 Stsenaarium 5: Aidu III mäeeraldis lõpetab töö, kaevandus uputatakse ............................................... 26 Leevendusmeetmed ja seire ................................................................................................................. 27 Mõju põhjaveekogumite koguselistele seisunditele ning tarbekaevudele ........................................... 27 Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 28 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................... 30 4 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Tabelite nimekiri Tabel 1. Mudelis kirjeldatud veekihtide hüdrodünaamilised parameetrid........................................... 17 Tabel 2. Aidu III mäeeraldise piiresse rajatud kaevandusest välja pumbatavad veekogused (K=6 m/d) ............................................................................................................................................................... 21 Tabel 3. Aidu III mäeeraldise piiresse rajatud kaevandusest välja pumbatavad veekogused, kui 2,5 m paksuse kaevandatava kihi veejuhtivus on K 1 m/d) ............................................................................ 23 Tabel 4. Aidu III mäeeraldise piiresse rajatud kaevandusest välja pumbatavad veekogused (K=6 m/d), kui sisenetakse Ojamaa kaevanduse kaudu .......................................................................................... 25 Jooniste nimekiri Joonis 1. Aidu III mäeeraldise paiknemine kaevanduste suhtes ja seirekaevude asukohad ................ 12 Joonis 2. Veetaseme vaatlusandmed Kohtla kaevanduse seirekaevudes 5055 (ls-kn), 5004 (kl-kk) ja W-15 (kl-kk) ........................................................................................................................................... 13 Joonis 3. Veetaseme muutus Sompa kaevanduse alal, seirekaevudes 486, 487 ja W-15 .................... 14 Joonis 4. Veetaseme dünaamika ajavahemikus 1998-2019 Aidu III mäeeraldise piires ....................... 15 Joonis 5. Automaatanduritega mõõdetud veetasemed ajavahemikus 2021-2022. Seirepunktide asukohad on toodud joonisel 1. ............................................................................................................ 16 Joonis 6 Mudeli kalibreerimistulemused. ............................................................................................. 19 Joonis 7. Veetaseme samakõrgus jooned (abs, k. ümp) Keila-Kukruse veekihis enne Aidu III mäeeraldisel kaevandamise alustamist. ............................................................................................... 20 Joonis 8. Veetaseme muutus 1. aastal Keila-Kukruse veekihis ............................................................. 22 Joonis 9. Veetaseme muutus 2. aasta järel Keila-Kukruse veekihis ...................................................... 22 Joonis 10. Veetaseme muutus 3. aasta järel Keila-Kukruse veekihis .................................................... 23 Joonis 11 Sademete hulgad Jõhvi ilmajaama andmetel........................................................................ 24 Joonis 12. Veetaseme muutus 3. aasta lõpuks Keila-Kukruse veekihis, kui sisenemine toimub Ojamaa kaevanduse kaudu ................................................................................................................................. 25 5 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Sissejuhatus Töö eesmärkiks on anda vastused Aidu-III mäeeraldise piiresse kavandatava kaevanduse keskkonnamõju hindamise kavas püstitatud hüdrogeoloogilistele küsimustele, mis käsitlevad kaevandustegevuse mõju põhjaveetasemele, Aidu karjääri pinnaveekogudele, põhjaveekogumi koguselisele seisundile ja tarbekaevudele. Samuti hinnati kaevandusest välja pumbatavat vee hulka, sõltuvalt kaevandustööde eri etappides, ning sademete hulga varieerumisest. Samuti hinnati põhjaveetaseme kujunemist pärast kaevandustegevuse lõpetamist. Lähteülesande stsenaariumite modelleerimiseks kasutati Virumudeli (Polikarpus jt., 2018) baasil loodud ning põhjaveeseire töödega (Osjamets jt., 2021) täiendatud Ojamaa kaevandusala mudelit. 6 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Hüdrogeoloogilise uuringu lähteülesanne Kaevandusmõjude hindamiseks põhjaveele koostatakse piirkonna põhjavee liikumise mudel. 1) taotletaval alal kaevandustegevuse mõju põhjaveetasemetele, 2) põhjaveekogumite koguselisele seisundile ning tarbekaevudele; 3) Aidu karjääri poolt kaevandusse juurde voolavat vee kogust, mille alusel hinnatakse mõju Aidu karjääri pinnaveekogudele; 4) väljapumbatavaid veehulki kaevandamistööde erinevatel etappidel, aastaaegadel ja eri veerikkusega aastate sademehulkade varieeruvusel; 5) kaevanduse sulgemise järgseid muutusi piirkonna põhjaveetasemetes. Johtuvalt modelleerimistulemustest antakse soovitused veekõrvalduse mahu vähendamiseks, veeärastussüsteemi arendamiseks, veerežiimi ebasoovitavate muutuste mõju vähendamiseks või vältimiseks. 6) Võimalike kaevanduses rakendatavate põhjavee leevendusmeetmete mõju modelleeritakse. Koostatav hüdrogeoloogiline mudel on aegsõltuv, mille abil saab modelleerida põhjaveetaseme muutusi kaevandamise etappide kaupa kuni sulgemiseni, arvestades veega täitunud kaevanduste ning töötavate kaevanduste mõjudega nii enne viimaste sulgemist kui ka sulgemisjärgselt. Modelleeritava ala piirid peavad ulatuma piisavale kaugusele kaevandatavast alast, et eristuks kavandatud tegevuse põhjaveetaseme muutuste mõjuala ja ükski oluline mõjutegur ei jääks arvestamata. Eeldatav modelleerimise ulatus määratakse mudeli koostamise käigus lähtuvalt selguvast mõjualast. Kasutades Virumaa põhjaveemudeli kihte (vajadusel neid asjakohaselt täpsustades, mitte suurema kui 50x50m võrgusammuga eeldatavalt olulise mõjuga kohtades) koostatakse vähemalt 7 kihiline põhjaveemudel: 1. kvaternaarisetete veekiht (Q); 2. Keila–Kukruse veekiht (O3kl–kk); 3. põlevkivi tootluskiht (O3kk); 4. Uhaku veepide (O2uh); 5. Lasnamäe–Kunda veekiht (O2ls–O2–1kn); 6. Alam-Ordoviitsiumi veepide (O1); 7. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht (O1pk–Ca1pr). Põhjaveemudel tuleb kalibreerida ala lähteseisundi saamiseks ja mudelis kasutatud kihtide hüdrogeoloogiliste parameetrite ning rajatingimuste verifitseerimiseks ajas tagasivaates vastavalt olemasolevatele andmetele. Tagasivaate eelistatud pikkus on 10 aastat. Andmete puudumisel seirepuurauke ei rajata. Mudeli sobivust kavandatud ülesannete lahendamiseks tuleb hinnata (modelleerimistööd retsenseerida) kahes etapis. Esmalt hinnatakse tagasiulatuvalt kalibreeritud nn lähtemudeli sobivust (kui selle loomine on osutunud võimalikuks). Teises etapis analüüsitakse koostatud prognoosmudelit. Mudeli tulemuste põhjal saadakse ülevaade ärajuhitava veekoguse kohta. Selle põhjal antakse hinnang veeloa muutmise vajaduse kohta. Aruandes tuuakse välja soovitused põhjavee seire teostamiseks ning kaevanduseelse põhjavee seisundi fikseerimiseks. 7 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Lisaks hinnatakse KMH aruande koostamisel kavandatava tegevusega kaasnevat mõju põhjaveekogumite seisundile sh hinnates põhjaveekaitse eesmärkide erandite rakendamist. 8 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Uuringuala iseloomustus Uuringuala paiknemine ja maastikuline iseloomustus Aidu III mäeeraldis paikneb Alutaguse maastikurajoonis Ida-Viru maakonna keskosas, Pandivere kõrgustiku ja Jõhvi kõrgustiku vahelises nõos. Maapinna absoluutkõrgused varieeruvad vahemikus 47- 51 m. Piirkond on tugevalt mõjutatud põlevkivi kaevandamisest. Aidu III mäeeraldis piirneb põhja pool Aidu karjääriga ning idast ja osaliselt ka lõunapoolt Kohtla kaevandusega. Aidu karjäärist vee väljapumpamine lõpetati 2012. aastal ning Kohtla kaevandus lõpetas tegevuse 2001. a. Käesolevaks hetkeks on mõlemad kaevandused veega täitunud. Mäeeraldisest ca 800 m lõuna poole paikneb Ojamaa kaevandus, mille kuivendusega alustati 2011. aastal. Kohtla kaevandusest ida ja kagu poole jäävad Sompa (suleti 2000. a), Tammiku ning Viru kaevandused. Viimane suleti 2013. a ning on käesolevaks ajaks veega täitunud. Mäeeraldisest lääne poolt kulgeb Ojamaa jõgi, mille sängi on tugevalt inimtegevuse poolt ümber kujundatud. Ojamaa jõe vooluhulk sõltub oluliselt Ojamaa kaevandusest välja pumbatavast veekogusest ning sademetest. Geoloogiline ehitus Uuringuala paikneb Ordoviitsiumi karbonaatsete kivimite levikualal, mida katab õhuke 1-10 m paksune Kvaternaari setetest moodustunud pinnakate, mis Aidu III mäeeraldise piires jääb kohati alla 2 m. Mäeeraldisest lääne poolt kulgeb mattunud Savala org. Org kulgeb rööbiti Aidu karjääri servaga loode- kagu suunas, lõuna pool kulgeb piki Ojamaa mäeeraldise serva. Setete paksus ulatub kuni 42 m, lõikudes kohati Uhaku lademesse. Ürgorg on täidetud erineva vanuse ja erinevat litoloogilist päritolu setete kompleksiga. Ordoviitsiumi ladestu läbilõige koosneb maapinnalt sügavuse suunas Haljala, Kukruse, Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe kivimitest, mille all levivad Alam-Ordoviitsiumi savikad lubjakivid, liivakivid ja argilliit. Viimase all lamavad Kambriumi ja Ediacara terrigeensed settekivimid (liivakivi, aleuroliit, savi). Haljala ja Kukruse lademetes esineb lõheline ja kohati kavernoosne dolomiidistunud lubjakivi. Selle all levib geoloogilises läbilõikes savikast ja tihedast lubjakivist koosnev Uhaku lade, mis lasub Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademete lubjakividel ja dolomiitidel. Karbonaatkivimite kompleksi all paiknevad Alam- Ordoviitsiumi Volhovi lademe savikas glaukoniitlubjakivi ja -liivakivi, Varangu lademe savi ja Pakerordi 9 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires lademe argilliit. Põlevkivi kaevandamine ei mõjuta otseselt sügavamaid settekomplekse ja sealseid põhjaveekihte ning sellepärast neid käesolevas aruandes täpsemalt ei käsitleta. Piirkonna hüdrogeoloogiline iseloomustus Uuringualal levivate põhjaveekihtide toitealaks on peamiselt Pandivere ja Jõhvi kõrgustikud. Esimene moodustab regionaalse toiteala, kus põhjaveevool on suunatud radiaalselt väljavoolualadelt Soome lahe ja Narva jõe suunas (Perens & Vallner, 1997). Jõhvi kõrgustik on lokaalseks toitealaks, mis mõjutab põhjavee dünaamikat selle lähiümbruses. Lisaks sellele mõjutavad uuringuala hüdrogeoloogilisi tingimusi aluspõhja lõikunud ürgorud, karstinähtused ja tektoonilised rikkevööndid. (Savitski, 2000; Perens & Savitski, 2010). Õhukestes Kvaternaari setetes esineb vabapinnaline põhjaveekiht, mille paksus ja levik on väga muutlik, sõltudes setete litoloogilistest omadustest, setete paksusest ja ilmastikutingimustest. Õhukeste ja väikese veejuhtivusega Kvaternaari setete pinnakattes eraldi põhjaveekihti ei moodustu ja sellisel juhul on põhjaveetasemete režiim Kvaternaari setetes seotud esimese aluspõhjalise põhjaveekihiga. Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveekihtide veemahutavus ja veejuhtivus sõltub nende lõhelisusest ja karstumisest. Lõhede ja karstivormide pindalaline ja vertikaalne levik on ebaühtlane (Hang jt., 2012). Kuna karbonaatkivimite lõhelisus ja karstumus väheneb sügavuse suunas, siis väheneb sügavuse suunas ka veekihtide veejuhtivus (Perens & Vallner, 1997). Aidu III mäeeraldisel moodustab maapinnalt esimese põhjaveekihi Keila-Kukruse veekiht (O3kl-O3kk), mille moodustavad Haljala ja Kukruse lademe lõhelised ja kohati kavernoossed dolomiidistunud lubjakivid. Keila-Kukruse veekihti paksus Aidu III mäeeraldise piires on vahemikus 19-22 m. Mäeeraldise piires veekihi filtratsioonikoefitsiendi kohta andmeid praktiliselt pole. Teada on vaid, et karstivööndi lähedal paikneva seirekaevu pumpamisandmetel saadi filtratsioonikoefitsiendiks 86 m/d (Savitski & Savva 2011), Mäeeraldisest lõuna pool Ojamaa kaevanduse piirkonnas jääb Keila-Kukruse veekihi filtratsioonikoefitsient vahemikku 1-6,5 m/ööpäevas (Savitski, 2000; Perens & Savitski, 2010). Keila-Kukruse veekihi lamavaks veepidemeks on Uhaku lademe savikas ja tihe lubjakivi (O2uh), mille paksus on ~10-15 m ja vertikaalne filtratsioonikoefitsient 10−5 m/ööpäevas (Savitski, 2000; Marandi jt., 2013). Uhaku veepideme all paikneb Lasnamäe-Kunda veekiht (O2ls-O2kn), mis esineb Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivides ja dolomiitides, mis jäävad maapinnast u 30-40 m sügavusele. Vettandva kihi paksus uuringualal jääb vahemikku 17-22 m ning veekihi filtratsioonikoefitsient on 0,1- 3 m/ööpäevas (Savitski, 2000; Perens & Savitski, 2010). Kaevandamise tulemusena alanevad 10 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires veetasemed ka põlevkivi kihi all paiknevas Lasnamäe-Kunda veekihis. Selle põhjuseks on Keila-Kukruse veekihi veetasemete alandamine, mille tulemusel lamava Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavesi tungib Uhaku veepidet läbivate rikete ja tehnoloogiliste puuraukude vahendusel ülemisse veekihti (Savitski, 2000). Ordoviitsiumi karbonaatkivimites levivad veekihid on sügavamast liivakivikompleksist eraldatud Alam- Ordoviitsiumi veepidemega (O2vl-O1pk). See koosneb Volhovi lademe savikatest glaukoniitlubjakividest ja -lubiliivakividest ning Pakerordi lademe argilliidist. Veepideme vertikaalne filtratsioonikoefitsient on ~10−6 m/ööpäevas (Perens & Vallner, 1997; Marandi jt., 2013). Kaevandatud alade põhjaveerežiim Uuringuala hüdroloogiline režiim on mõjutatud põlevkivikaevanduste veeärastuse, suletud kaevandustes toimuvate veetaseme muutuste, kuivenduskraavide võrgu ja looduslike tegurite (sademed, evapotranspiratsioon, taimkate) koosmõjust. Kõik nimetatud tegurid on muutnud ümbritsevate jõgede, järvede ja soode veerežiimi (Hang jt., 2012). Aidu III mäeeraldis piires ja selle ümber on põhjaveerežiim, Aidu karjääri ja Kohtla kaevanduse avamise ja sulgemisega, mitmel korral muutunud. Samuti on muutunud põhjaveekihi veejuhtivusomadused. Aidu karjääris on kogu Keila-Kukruse veekihti moodustanud kivimid ümber tõstetud. Kohtla kaevanduses on pärast põlevkivi väljamist langatatud kaevanduse lagi ja kivimi purunemise tõttu on muutunud selle veejuhtivusomadused. Väljaveo strekid aga moodustavad maa-aluste tunnelite süsteemi, mida mööda saab vesi oluliselt kiiremini liikuda, kui looduslikes tingimustes. Tulevase Aidu III kaevanduse ja Aidu karjääri vahele jääb kohati vaid 30 m laiune tervik, mille veejuhtivusomadused võivad olla samuti puurlõhketööde käigus muutunud. Aidu III mäeeraldise põhja- ja lõunaservaga paralleelset kulgevad karstivööndid, mis tõenäoliselt soodustavad vee vertikaalset liikumist. Joonisel 1 on esitatud seirekaevude asukohad, kus on jälgitud veetaseme muutusi pärast kaevandustegevuse lõppu. Vaatluskaevud W-15 ja 5004 ja 5005 läbivad Kohtla kaevanduse käike. Veetase muutub vaatluskaevudes ühte moodi (joonis 2), mis viitab kaevanduskäikude süsteemi väga heale hüdrodünaamilisele seotusele kogu kaevanduse ulatuses. 11 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Joonis 1. Aidu III mäeeraldise paiknemine kaevanduste suhtes ja seirekaevude asukohad Veetasemete andmestik näitab, et 2012. a. teisel poolel toimunud Aidu karjääri sulgemine tõi kaasa veetaseme tõusu Kohtla kaevanduse seirekaevudes ning Viru kaevanduse sulgemine 2013. a. aitas samuti veetaset tõsta. 12 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Joonis 2. Veetaseme vaatlusandmed Kohtla kaevanduse seirekaevudes 5055 (ls-kn), 5004 (kl-kk) ja W-15 (kl- kk) Sarnane olukord on aset leidnud ka Sompa kaevanduse alal, kus kaevanduskäikudes paiknevate kaevude 486 ja 487 veetasemed muutuvad praktiliselt ühte moodi. Lahknevus on tekkinud pärast Viru kaevanduse sulgemist ja Ojamaa kaevanduse avamist, mille tulemusel Viru kaevandusele lähemal olevas vaatluskaevus toimunud veetaseme tõus ning Kohtla kaevanduse poolses vaatluskaevus veetaseme langus, mis on ilmselt seotud Ojamaa kaevanduse avamisega. 13 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Joonis 3. Veetaseme muutus Sompa kaevanduse alal, seirekaevudes 486, 487 ja W-15 Vaatluskaev 257 paikneb Aidu karjääri lähimast tranšeest 280 m kaugusel. Vahetult enne karjääri sulgemist oli karjääri veetase alandatud absoluutkõrguseni 23 m ümp, vaatluskaevus mõõdeti samal ajal madalaim veetase 37 m ümp. (1979. a, kui kaev puuriti oli, selles mõõdetud veetase abs. k. 41.4 m ümp (EGF 3667)). Seega oli seireandmete põhjal Aidu karjääri maksimaalne mõju 280 m kaugusel paikneva kaevu 257 veetasemele 4,4 m. Selgelt eristatav Aidu karjääri mõju kaevudele 173 ja 257 hakkab avalduma 2009. a. kui Aidu karjäär oli 750 m kaugusel kaevust 275-st ja 1,2 km kaugusel 173-st. Vaatluskaevu 257 ja karjääri vahele jääb õgvendatud ja lubjakivisse süvendatud Raudjõgi (kaugus vaatluskaevust 115 m), mille kaudu juhiti ära Aidu karjääri kuivendusvett. Pärast Aidu karjäärist vee välja pumpamise lõpetamist on Raudjõgi kuiv. On tõenäoline, et osa Raudjõkke suunatud kaevandusveest neeldus kuna jõesäng kulgeb üle karstisoone ja seega Aidu karjääri mõju vaatluskaevu 257 veetasemele jäi väiksemaks. Seirekaev 173 asub karjäärist 800 m kaugusel (veetase 1979.a 44.3 m ümp) (joonis 4). Enne Kohtla kaevanduse sulgemist oli veetase kaevus abs. kõrgusel 34 m ümp. Kaevu kaugus Kohtla kaevandusest on 120 m, mis stabiliseerus pärast Kohtla kaevanduse sulgemist tasemel 41 m ümp. Kohtla kaevandusest 1,3 km loodes paiknevale seirekaevu 257 veetasemele Kohtla kaevandus mõju avaldada 14 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires ei jõudnud. Aidu karjääri lähenemisega langes seirekaevus 173 veetase uuesti tasemeni 39 m ümp. Aidu karjäär mõju seirekaevu 173 veetasemele oli maksimaalselt 2 m. Kuna erinevate kaevanduste ja karjääride sulgemine ja avamine jääb samasse ajavahemikku, siis selget Ojamaa kaevanduse mõju Aidu III mäeeraldise piirkonna põhjavee veetasemetele ei ilmne (joonis 4). 9x Joonis 4. Veetaseme dünaamika ajavahemikus 1998-2019 Aidu III mäeeraldise piires Joonisel 5 on esitatud ajavahemikul 2020-2021 automaatanduritega mõõdetud veetasemed seirekaevudest (joonis 1.) ning Ojamaa jõe veetase. Joonisele on lisatud ka Jõhvi ilmajaama andmed samast ajavahemikust ning võrdluseks ka Ojamaa kaevandusest samal ajavahemikul välja pumbatud kuu keskmine veekogus. 15 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Joonis 5. Automaatanduritega mõõdetud veetasemed ajavahemikus 2021-2022. Seirepunktide asukohad on toodud joonisel 1. Aidu karjääri väljavool jääb varasemate andmete kohaselt vahemikku 99-1929 l/s, keskmiselt 1002 l/s (8 553-166 666 m3/d) (Tamm, 2021). Aidu karjääri veetase oli 03.05.2022 42,70 m ümp ja 17.11.2021 42,35 m ümp, veetaset mõõdeti Aidu väljavoolu truubi juurest. Aidu väljavool 06.07.2022 oli 0,63 m3/s (54 432 m3/d). Ojamaa jõe vooluhulgad jäid 2021-2022 aastal vahemikku 0,38 m3/s- 4,50 m3/s. Vooluhulk on olnud kõige suurem lumesulaperioodil, seevastu viimasel kahel väga kuival suvel (2021-2022) voolas Ojamaa silla alt läbi vaid kaevandusvesi. Augustis 2022 oli Ojamaa jõgi Linnassaare sooga piirneval lõigul enne kaevandusvee suubumist täiesti kuiv. Veetasemete muutuste põhjal võib järeldada, et Aidu karjääri veetaseme taastumine avaldas Kohtla kaevanduse vee tasemele oluliselt suuremat mõju, kui Ojamaa kaevandus. Seda hoolimata sellest, et Ojamaa kaevanduse põhja piir on vastu täitunud Kohtla kaevandust. Antud olukorrast järeldub, et mäeeraldise Aidu III piires kontrollib veetaset põhja poolt Aidu karjäär ning ida ja lõuna pool veega täitunud Kohtla kaevandus. Ojamaa jõe veetase on (vaatluspunktis nr 8, joonis 1; joonis 5) Aidu III-ga piirneval alal kõrgemal kui Aidu karjääri veetase. Ka seirekaevude 275 ja W-15 veetasemed on madalamal kui Ojamaa jõe veetase, seega ei toimu põhjavee väljavoolu Ojamaa jõkke ning tõenäoliselt toimub jõevee väljavool põhjavette. 16 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Hüdrogeoloogilise mudeli kirjeldus Töös kasutatud hüdrogeoloogiline mudel on väljavõte varasemalt koostatud Virumudelist (Polikarpus jt., 2018). Mudelit on jooksvalt täiendatud ja täpsustatud Ojamaa kaevevälja ja Muraka soostiku ökosüsteemi pinna- ja põhjaveeseire andmetega (Osjamets jt., 2021). Mudeli arendamiseks kasutatakse programmi ModelMuse v.4.3.0.0 (Winston, 2020) ning mudelarvutusteks Modflow 6 (Langevin jt., 2021) modelleerimistuuma. Mudel on aegsõltuv, mudeli ajasamm on 1 aasta. Mudel koosneb 9 kihist (Tabel 1). Mudeli võrgusamm varieerub 800 m-st kuni 25-e meetrini. Mudeli mõõtmed on 30 x 30 km. Mudel hõlmab Aidu karjääri, Ojamaa kaevandust ning osaliselt Estonia kaevandust. Tabel 1. Mudelis kirjeldatud veekihtide hüdrodünaamilised parameetrid Kihi nr Mudeli kiht Kx=Ky m/d Kz m/d Ss 1/m 1 Kvaternaari setted 1-6 6-0,01 0,01 2 Nabala-Rakvere veekiht 12 0,001 0,01 3 Oandu veepide 0,1 0,0003 10-4 4 Keila-Kukruse 0,85-16 0,01-0,02 0,01-0,004 5 Kukruse kaevanduse osa paksus 2,5 m 0,85-2 0,001 0,002 6 Uhaku veepide 0,1 10-5 10-5 7 Lasnamäe-Kunda veekiht 1,5 0,15 10-4 8 Ordoviitsiumi veepide 1 10-7 10-4 9 O-Cm veekiht 2 0,2 5,5*10-5 Mudelis on kasutatud jõgede kirjeldamiseks püsiva veetaseme tingimust (RIV), kraavide ja ojade puhul dreenitingimust (DRN). Kõik kaevandused, sh Ojamaa kaevandus, on mudelis kirjeldatud dreenitingimusena, kus dreeni põhi on defineeritud Uhaku lasumi absoluutkõrgusega. Mudelid, mis kirjeldavad vee liikumist poorses keskkonnas, ei võimalda muuta veekihi parameetrid ajas. Seetõttu on keeruline leida head lahendust vaba vee liikumise kirjeldamiseks kaeveõõnes, kuid kasutatud lahendused näitavad siiski ära olulised muutused põhjaveekihi veetasemetes. 17 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Kalibreerimistulemused Modelleerimisülesande lahendamiseks on määrava tähtsusega Aidu III mäeeraldise lähiümbruse Keila- Kukruse veekihi filtratsiooniparameetrid, mille varasem uuringuinfo on puudulik. Seirekaevus 275 pumpamiskatse andmetel (Savitski, Savva, 2011) kaevu ümbruse lubjakivide filtratsioonikoefitsient on 86 m/d, kaev asub karstivööndi lähedal. W-15 pumpamiskatse tulemuseks saadi K> 100 m/d, kaev paikneb Kohtla kaevandusekäigus. Seirekaevust 173 ei ole õnnestunud pumpamiskatset läbi viia, sest kaevu jooksis joana ülemistest lõhedest vesi (Savitski, Savva, 2011). Käesoleva töö jooksul ei olnud võimalik kaevus 173 veetaset mõõta ega pumpamiskatset teha, sest kaevus on 7,3 m sügavusel takistus. Aidu III mäeeraldise ja Ojamaa kaevanduse vahele rohkem sobivas sügavuses kaeve ei ole, mille abil Keila-Kukruse veekihi veejuhtivusomadusi määrata. Mudelis on detailselt kirjeldatud Ojamaa kaevanduse areng ning mudel on kalibreeritud arvestades Ojamaa kaevandusest välja pumbatavaid koguseid ja veetasemeid. Ojamaa kaevanduse peal ja ümber on kalibreerimise tulemusel Keila-Kukruse veekihi Kx= 6 m/d ja Ky =0.001 m/d. Kohtades, kus esineb karst, on veejuhtivusomadused suuremad. 2,5 m paksuse kaevanduskihi Kx=1. Mudelit täpsustati Aidu III mäeeraldisega piirnevatel aladel, milleks kasutati vaatluskaevude W-15, 257, 173, 486 ja 487 andmeid. Tulemused on esitatud joonisel 6. Nagu eelpool kirjeldatud, ei ole Raudjõe, karsti ja vaatluskaevu 257 omavahelised mõjud täpselt teada ja see raskendas ka kalibreerimist. Kuid üldjoontes on Aidu III mäeeraldise piires Keila-Kukruse veekihi veejuhtivusomadused samas vahemikus, mis Ojamaa kaevanduse piirkonnas (K =1-6 m/d). 18 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires 46.0 44.0 42.0 40.0 Möödetud 38.0 36.0 34.0 32.0 30.0 30.0 32.0 34.0 36.0 38.0 40.0 42.0 44.0 46.0 Arvutatud Joonis 6 Mudeli kalibreerimistulemused. 19 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Baasstsenaarium: hüdrogeoloogiline olukord enne kaevanduse laienemist Aidu III mäeeraldise piiresse Aidu karjääri veetase on stabiliseerunud 42,3- 42,6 m ümp. Kohtla kaevanduse veetase varieerub sõltuvalt aastaajast 42,3-44 m ümp (seirekaev W-15). Ojamaa kaevandus töötab liikudes põhjast lõunasse Aidu III mäeeraldisest eemale. Kaevanduse põhjaserv on juba kuivendatud, seega Ojamaa kaevanduse põhjustatud depressioonilehter on põhja poole väljaarenenud, mida Ojamaa kaevanduse lõunapoolsed tegevused ei mõjuta. Mäeeraldisest lääne poolt kulgeb Ojamaa jõgi, mille veetase on 44,5 m ümp, suurveeperioodil kuni 46 m ümp, minimaalne vooluhulk 0,4 m3/s. Baasstsenaariumile vastavad veetasemed Keila-Kukruse veekihis on toodud joonisel 7. Joonis 7. Veetaseme samakõrgus jooned (abs, k. ümp) Keila-Kukruse veekihis enne Aidu III mäeeraldisel kaevandamise alustamist. Stsenaarium 1: Aidu III mäeeraldisel töötav kaevandus, sisenemine maapealt uue šurf-kallakšahti kaudu Stsenaariumile 1 vastavad tingimused on järgmised: Ojamaa kaevandus töötab. Vastavalt mäetööde plaanile ammendatakse Aidu III mäeeraldise varu kolme aasta jooksul. Kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenemine on läbi uue šurf-kallakšahti. 20 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Mudelisse lisati iga aasta kohta uus dreenitingimus. Dreenide põhjad määratakse põlevkivi lamami absoluutkõrguse järgi. Netoinfiltratsioon Aidu III mäeeraldise peal on 30 % keskmisest sademete hulgast. Mäeeraldisega piirnev Aidu kanal defineeritakse mudelis rajatingimusega RIV, millega fikseeritakse veetase kanalis absoluutkõrgusel 42,5 m. Veekogutingimus (RIV) ei lase veetasemel Aidu karjääris alaneda. Nagu eelpool mainitud on tervik Aidu karjääri ja kaevanduse vahel vaid 30 m paksune. Sellisel juhul on väga kriitilise tähtsusega kivimi veejuhtivuse omadused. Stsenaariumi esimeses variandis omistati karjääri ja Kohtla kaevanduste õhukeste tervikute ja kogu Aidu III mäeeraldise territooriumil Keila- Kukruse veekihile sh. 2,5 m paksuse põlevkivikihindi horisontaalseks filtratsioonikoefitsiendiks K =6 m/d (v.a. rikkevööndid, kus K on 86 m/d). Eelpool kirjeldatud tingimustes arvutatud kaevandusvee bilansikomponendid on esitatud tabelis 2, kuhu on lisatud võrdluseks ka andmed, kui kaevandus töötaks 10 aastat järjest ning veetasemete muutus erinevatel aastatel Keila-Kukruse veekihis (mudeli kihis nr 4 vt tabel 1) on esitatud joonistel 8, 9 ja 10. Tabel 2. Aidu III mäeeraldise piiresse rajatud kaevandusest välja pumbatavad veekogused (K=6 m/d) Ia II a III a Xa 3 Välja pumbatav kogus, m /d 20400 48500 50700 49200 3 Sh. juurdevool Aidu karjäärist, m /d 10400 34200 37400 37600 3 Sh. juurdevool Kohtla kaevandusest, m /d 4500 4200 4100 4100 Vett täis Aidu karjäär ja Kohtla kaevandus tagavad pideva juurdevoolu kaevandusse, ega lase depressioonilehtril oluliselt põhja ja ida poole areneda. Lääne pool paikneb Savala ürgorg, mis on samuti pigem halvasti vettjuhtiva omadusega, takistab depressioonilehtri arengut. Kolme aasta jooksul ulatub Aidu- III kaevanduse depressioonilehter kuni 1,5 km kaugusel. Prognoositavasse alanduslehtri mõjuraadiusesse jäävad vaid Keila-Kukruse seirekaevud. Lasnamäe-Kunda veekihi kaevude veetasemele kaevandus 3 aasta jooksul märkimisväärset mõju ei avalda. Mõju Aidu karjääri veetasemele saame hinnata kaudselt, võrreldes Aidu karjääri poolt kaevandusse voolavat vee kogust Aidu väljavooluga Ojamaa jõkke. Aidu karjääri väljavool Ojamaa jõkke oli 2022 a. juulis 54 430 m3/d. Juurdevool kaevandusse Aidu karjäärist ulatub 37400 m3/d (0,43 m3/s), mis jääb alla keskmisele Aidu karjääri väljavoolu hulgale, kuid tõenäoliselt suvekuudel, sõltuvalt ilmastikutingimustest võib mõneks ajaks Aidu väljavool Ojamaa jõkke katkeda. 21 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Joonis 8. Veetaseme muutus 1. aastal Keila-Kukruse veekihis Joonis 9. Veetaseme muutus 2. aasta järel Keila-Kukruse veekihis 22 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Joonis 10. Veetaseme muutus 3. aasta järel Keila-Kukruse veekihis Ilmestamaks kui suurt mõju avaldab tervikute veejuhtivus väljapumbatavatele veekogustele, siis muudeti mudelis Aidu III territooriumil ja tervikute piires 2,5 m paksuse põlevkivikihi filtratsioonikoefitsiendi K=1 m/d. Kõik teised parameetrid jäid samaks. Mudelarvutuse tulemusel saadud veebilansi komponendid on toodud tabelis 3. Kolmanda aasta lõpuks on välja pumbatav veekogus üle 2 korra väiksem, võrrelduna tabelis 2 toodud tulemustega. Samuti on juurdevool Aidu karjäärist ligi 2,5 korda väiksem. Siit tuleneb, et tervikute veejuhtivusel on väga suur mõju Aidu III Tabel 3. Aidu III mäeeraldise piiresse rajatud kaevandusest välja pumbatavad veekogused, kui 2,5 m paksuse kaevandatava kihi veejuhtivus on K 1 m/d) Ia II a III a Xa 3 Välja pumbatav kogus, m /d 8400 20400 22900 22000 Sh. juurdevool Aidu karjäärist, m3/d 4200 11900 14400 14900 Sh. juurdevool Kohtla kaevandusest, m3/d 1500 1400 1400 1400 Stsenaarium 4: Sademetevaese ja sademeterikka aasta mõju Modelleeritud netoinfiltratsioon erinevate kaevanduste kohal jääb vahemiku 200-300 mm/a (Tamm, 2021). Kohtla kaevanduse peal on hinnatud netoinfiltratsiooni suuruseks 30% sademete hulgast 23 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires (Savitski, Savva 2011). Seega võtsime antud mudelis eelduseks, et Aidu III kaevanduse peal moodustab netoinfiltratsioon 30 % sademete hulgast. Jõhvi ilmajaama andmete põhjal ajavahemikus 2000-2020 oli keskmine sademete hulk 720 mm/a. 1200 1000 sademed, mm/a 800 600 400 200 0 aasta Joonis 11 Sademete hulgad Jõhvi ilmajaama andmetel Vaadeldud ajavahemikul oli kõige sademetevaesem aasta 2018 (Joonis 11), kus sademeid langes maapinnale 39% vähem, kui 20 aasta jooksul keskmiselt ning kõige sademeterikkam aasta oli 2008, kui sademeid langes 32% rohkem. Eelpool toodud Joonisel 5 on näha, et veetaseme muutused seirekaevudes on tugevas sõltuvuses lumikatte paksusest ning õhutemperatuuri muutusest kevadel. Suvised sademed põhjaveekihti praktiliselt ei jõua. Ojamaa kaevanduse näitel võib peale väga kuiva ja kuuma suve ning sellele järgnenud lumerohket talve kaevandusse sisse voolavad veehulgad erineda peaaegu 2 korda. Ojamaa kaevandus paikneb reljeefi nõos. Kaevanduse pealt jookseb üle mitu suurt peakraavi, mis toovad kevadise suurvee kaevanduse kohale, mis omakorda suurendab veekogust, mis saab Ojamaa kaevanduse kohal pinnasesse infiltreeruda. Aidu III mäeeraldiselt kulgeb üle Raudjõe säng, mis on enamasti kuiv. Muu kraavivõrk pigem algab mäeeraldisega piirneval alalt. Seega on peamiseks põhjavee toiteallikaks sademete- ja lumesulavesi. Võttes arvesse mäeeraldise pindala ja aasta keskmist sademete hulka, siis langeb mäeeraldise territooriumile (1,77 km2) sademeid keskmiselt 3494 m3/ööpäevas, millest tõenäoliselt 30% ehk 1048 m3/d, infiltreerub kaevandusse. Kuna mudeli ajasamm on aasta, siis sadememete mõju prognoosimiseks muudeti baasstsenaariumi netoinfiltratsiooni vastavalt 32% suuremaks ja 39% väiksemaks. Seega miinimumperioodil 639 ja maksimum perioodil 1456 m3/d. 24 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Stsenaarium 3: Aidu III mäeeraldisel töötav kaevandus, sisenemine Ojamaa kaevanduse kaudu Stsenaariumile 3 vastavad tingimused on järgmised: Ojamaa kaevandus töötab. Vastavalt mäetööde plaanile ammendatakse Aidu III mäeeraldise varu kolme aasta jooksul. Kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenetakse mööda 17 plokki. Ploki varu ammendatakse kaevandamise esimesel aastal. Kõik muud mudeli parameetrid on samad, mis stsenaariumis 2. Lisatakse juurse vaid eraldi dreenitingimusena plokk 17, mis pikendatakse läbi karstivööndi Aidu III mäeeraldise kaevandatava alani. Antud stsenaariumituile vastavad kaevandusvee bilansikomponendid on esitatud tabelis 3, kuhu on lisatud võrdluseks andmed, kui kaevandus töötaks 10 aastat järjest ning veetasemete muutus kolmanda aasta lõpuks Keila-Kukruse veekihis (Joonis 3). Tabel 4. Aidu III mäeeraldise piiresse rajatud kaevandusest välja pumbatavad veekogused (K=6 m/d), kui sisenetakse Ojamaa kaevanduse kaudu Ia II a III a Xa 3 Välja pumbatav kogus, m /d 24100 49700 51600 50000 3 Sh. juurdevool Aidu karjäärist, m /d 10400 34200 37400 37600 Sh. juurdevool Kohtla kaevandusest, m3/d 4500 4200 4100 4100 Joonis 12. Veetaseme muutus 3. aasta lõpuks Keila-Kukruse veekihis, kui sisenemine toimub Ojamaa kaevanduse kaudu 25 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Tulemus on võrdlemisi sarnane stsenaariumile 2. Aidu ja Kohtla kaevandused ning Savala mattunud org ei lase depressioonilehtril kaugele areneda. Kuna 17. plokk asub Aidu ülejäänud kaevandatud alast lõuna pool, siis venib ka depressioonilehter rohkem lõuna poole välja. Vee juurdevoolu Aidu karjäärist läbi Ojamaa kaevandusse tulek ei muuda. Põhimõtteliselt võib maavara kaevandada ka 2. ja 3. plokist, tingimusel, et ei läbindata vett täis Kohtla kaevanduskäike. Depressioonilehtri ulatust nende plokkide osaline väljamine ei mõjuta, kuid mida lähemale minnakse Kohtla kaevanduse vett täis strekile, seda suurem on vee juurdevool kaevandusse. Stsenaarium 5: Aidu III mäeeraldis lõpetab töö, kaevandus uputatakse Selles stsenaariumis muudetakse Aidu III mäeeraldise piires põlevkivi kihindi horisontaalseks filtratsioonikoefitsiendiks 1000 m/d, millega imiteeritakse kaevandatud kihti, kus vesi saab kiiresti liikuda. Ühendust Ojamaa kaevandusega läbi ploki nr 17 ei ole loodud. Kuna Aidu karjäär ja Kohtla kaevandus on pindalalt palju suuremad kui Aidu III mäeeraldis, siis kontrollivad need ka pärast Aidu III sulgemist kaevandatud alal ja selle ümbruse põhjaveetaset. Tulemuseks on ühtlane veetase absoluutkõrgusel 42,5-43 m kogu mäeeraldise piires, nagu see on ka enne Aidu III kaevandamise avamist. Maapinnakõrgus on vaadeldavas piirkonnas 48-50 m ümp. Olukord, kus Aidu III ja Ojamaa kaevandused jäävad läbi 17 ploki ühendatuks, ei ole hea, sest Ojamaa kaevanduse veetase peaks tõusma pärast Ojamaa kaevanduse veega täitumist võimalikult kõrgele (46- 48 m ümp), et ei tekiks pöördumatud mõju Arvila sihtkitsevööndi elustikule. Ühendus läbi 17. ploki tähendab sisuliselt, et Ojamaa kaevandusest liigub vesi Aidu III-e ja seal läbi õhukese terviku Aidu karjääri, mille tulemusel veetasemed Ojamaa ja Aidu III kaevanduses ühtlustuvad. Kui otsustatakse siiski läbindada mööda 17 plokki, tuleb pärast kavandustegevuse lõpetamist ühendus Aidu III-e ja Ojamaa kaevanduse vahel tamponeerida. 26 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Leevendusmeetmed ja seire Aidu karjääri väljavool kõigub suurtes piirides. Lähtuvalt modelleerimistulemustest võib Aidu karjääri poolt kaevandusse juurdevool ulatuda 37400 m3/d. Kui kaevanduse juurdevool ületab suveperioodil Aidu karjääri väljavoolu, siis hakkab Aidu karjääris veetase langema. Et hoida Aidu karjääri veetaset kriitilise piiri juures, võib osa kaevandusveest pärast settebasseini Aidu karjääri tagasi juhtida. Jätkata tuleks veetaseme automaatseiret seirekaevudes 257, W-15 ja 487 ning samuti paigaldada automaatandur Aidu karjääri ning mõõta Aidu karjäärist välja voolava vee hulka kord kuus. Kui võimalik, siis puhastada ära seirekaev 173 ning paigaldada sellese samuti veetaseme mõõtmiseks automaatandur. Mõju põhjaveekogumite koguselistele seisunditele ning tarbekaevudele Piirkonnas on välja eraldatud neli erinevatel sügavustel paiknevat põhjaveekogumit: Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum (1), Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (2), Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (5a), Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (7). Kaevandustegevus sügaval lasuvaid põhjaveekogumeid nr 1 ja nr 2 ei mõjuta, sest need on kaetud Lontova savidest koosneva regionaalse veepidemega. Ka Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumile Ida-Eesti vesikonnas (5a) puudub otsene mõju. Estonia kaevanduse alal on probleemiks amortiseerunud puurkaevud või puur-lõhketööde käigus kannatada saanud puurkaevu manteltorud, mille tulemusel on hakanud Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi vesi kaevandusse voolama, alandades veetaset neis puurkaevudes mitmeid meetreid (Raidla ja Truu, 2022). Aidu III mäeeraldise piires ühtegi Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti avavat puurkaevu ei ole. Mäeeraldis ise paikneb põhjaveekogumis nr 7, mis on tervikuna juba varasema kaevandustegevuse tõttu halvas keemilises ja koguselises seisundis. Täiendav põhjavee välja pumpamine avaldab negatiivset mõju põhjaveekogumi nr 7 veebilansile ehk koguselisele seisundile. Mäeeraldise piiresse jääb üks seirekaev, mis võimaldab tulevikus seda mõju hinnata. Tarbekaevusid mäeeraldise piires ei ole. Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivi järgi peavad liikmesriigid rakendama vajalikke meetmeid põhjaveekogumite seisundi halvenemise ärahoidmiseks ning tagama põhjaveevõtu ja taastumise 27 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires tasakaalu eesmärgiga saavutada põhjaveekogumite hea seisund. Direktiivi artikkel 4.5 sätestab, et liikmesriigid võivad seada eesmärgiks saavutada konkreetsetes kogumites leebemad keskkonnaalased eesmärgid, kui on kindlaks tehtud, et nad on inimtegevusest nii mõjutatud, et nende eesmärkide saavutamine oleks võimatu või ebaproportsionaalselt kulukas. Lisaks tuleb näidata, et keskkonnaalaseid või sotsiaalmajanduslikke vajadusi, mida selline inimtegevus rahuldab, ei ole võimalik rahuldada muude vahenditega, mis oleksid keskkonna seisukohalt oluliselt paremad ega tooks kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Põhjavee puhul peavad liikmesriigid tagama, et leebemad keskkonnaalased eesmärgid tooksid kaasa vähimad võimalikud muutused põhjavee seisundis. Eesmärkide leevendamine kehtestatakse ja põhjendatakse vesikonna veemajanduskavas ja need vaadatakse üle iga kuue aasta järel. Veepoliitika raamdirektiivi artiklis 4.5 kirjeldatud erandite rakendamise vajadus halvas koguselises seisundis põhjaveekogumile nr. 7 ei sõltu Aidu III mäeeraldisel toimuvast kaevandustegevusest, vaid kogumis laiemalt toimuvast kaevandustegevusest. Kokkuvõte Töö käigus analüüsiti läbi kõik lähteülesandes kirjeldatud stsenaariumid, mille tulemused on kokkuvõtlikult järgmised: 1. Aidu III mäeeraldisele rajatud kaevanduse mõju veetaseme kaevandusest ida ja lõuna pool ulatub 1500 m kauguseni. 2. Kaevandusest välja pumbatavad veekogused sõltuvalt aastast jäävad vahemikku 20 400-51 600 m3/d. Aidu karjäärist kaevandusse voolava vee kogus jääb vahemikku 10 400-37 400 m3/d. 3. Kaevanduse poolt põhjustatud depressioonilehtri raadiusesse ei jää ühtegi Keila-Kukruse tarbekaevu. Lasnamäe-Kunda veekihi veetasemele Aidu III kaevandus nii lühikese töötamise ajaga märkimisväärset mõju tekitada ei jõua. 4. Pärast kaevanduse sulgemist stabiliseerub veetase Aidu III mäeeraldise piires absoluutkõrgusele 42-43 m ümp. 5. Kui läbindamine toimub Ojamaa kaevanduse kaudu läbi 17. ploki, siis tuleb pärast kaevandustegevuse lõpetamist ühendus Ojamaa ja Aidu III vahel tamponeerida, et ei tekiks kaevandusete vahel ühendatud anumate efekti. 6. Aidu III kaevandus paikneb põhjaveekogumis nr 7, mis on tervikuna juba varasema kaevandustegevuse tõttu halvas keemilises ja koguselises seisundis. Täiendav põhjavee välja pumpamine avaldab negatiivset mõju põhjaveekogumi nr 7 veebilansile ehk koguselisele seisundile. Veepoliitika raamdirektiivi artiklis 4.5 kirjeldatud erandite rakendamise vajadus 28 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires halvas koguselises seisundis põhjaveekogumile nr. 7 ei sõltu Aidu III mäeeraldisel toimuvast kaevandustegevusest, vaid kogumis laiemalt toimuvast kaevandustegevusest. 29 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Kasutatud kirjandus Boldõreva N., Savitski L., 2005. Ida-Viru seirepiirkond. Põhjaveeseisund 1999.-2003. aastal, (toimetaja) Perens, R. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 43−50. Hang, T., Hiiemaa, H., Järveoja, M., Jõeleht, A., Kalm, V., Karro, E., Kohv, M., Mustasaar, M., Polikarpus, M., Plado, J. 2012. Ratva raba hüdrogeoloogiline uuring ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. KIK projekti nr 15 aruanne. Tartu Ülikooli geoloogia osakond, Tartu. Langevin, C. D., Hughes, J. D., Banta, E. R., Provost, A. M., Niswonger, R. G., Panday, S., 2021. MODFLOW 6 Modular Hydrologic Model version 6.2.1: U.S. Geological Survey Software Release, 18 February 2021. https://doi.org/10.5066/F76Q1VQV Marandi, A., Karro, E., Polikarpus, M., Jõeleht, A., Kohv, M., Hang, T., Hiiemaa, H., 2013. Simulation of the hydrogeologic effects of oil-shale mining on the neighbouring wetland water balance: case study in north-eastern Estonia. Hydrogeology Journal, 21, 1581−1591. Osjamets, M., Polikarpus, M., Raidla, V., Tarros, S., Männik, M., Hunt, M., 2021. Ojamaa kaevevälja ja Muraka soostiku ökosüsteemi pinna- ja põhjaveeseire 2020. aastal. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. Perens, R., Vallner, L., 1997. Water-bearing formation. Kogumikus: Geology and Mineral Resources of Estonia (toimetajad) Raukas, A., Teedumäe, A. Estonian Academy Publishers, Tallinn, 137–145. Polikarpus, M., 2018. Virumaade mudeli kirjeldus ja kasutusjuhend. Aruandes: Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja-ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega. Tartu Ülikool, Tartu. Raidla, V., Truu, M., 2022. Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas hüdrogeoloogilised uuringud. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. EGF 9629. Savitski,L., Savva. V. 2009 Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega. Eesti Geoloogiakeskus, hüdrogeoloogia osakond. Savitski, L., Sawa V. 2011. Aidu-III põhjaveetasemete ja vee juurdevoolu muutuste prognoos seoses maa-alusel meetodil kaevandamisega. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, hüdrogeoloogia osakond Tamm, I. 2021 LIFE IP CleanEST projekti tegevus C.8. Põlevkivi kaevandatud ala ise-voolsete väljalaskmete veekeemia ja veekoguste uuring ning mõju hinnang pinnaveekogumitele 30 Eesti Geoloogiateenistus / Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires Savitski, L., 2000. Hüdrogeoloogilised tingimused. Kogumikus: Eesti Põlevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused (toimetajad) Kattai, V., Saadre, T., Savitski, L. Akadeemia Trükk, Tallinn, 93– 104. Winston, R. B., 2020. ModelMuse version 4.3: U.S. Geological Survey Software Release, 16 August 2020. https://doi.org/10.5066/P9XMX92F 31  Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusriskide hinnang Kristjan Piirimäe Eesmärk Käesoleva analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada üleujutusriskid, mis võiksid kaasneda Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotlusega. Eesmärgiks oli välja selgitada eelkõige kõrgveepiiri muutused. Analüüs viidi läbi ajavahemiku september kuni oktoober 2022. Analüüsi eesmärkide seas ei olnud analüüsida Ojamaa j. miinimumäravoolu suurenemise mõju ega vete ümbepumpamisega kaasnevaid vooluhulkade vähenemisi teistes siseveekogudes. Metoodika Vooluhulkade mõju kõrgveepiirile Osades kohtades tõusevad Purtse j. ja selle harud kõrgvee ajal üle kallaste, lammile. Analüüsis lähtuti eeldusest, et kõrgveepiir on määratud eelkõige vooluhulkade poolt. Keskkonnaprobleem seisneb selles, et kaevandusest välja pumbatav vesi võib kevadist suurvett võimendada. Uurimisala Uurimisala piirid joondati selliselt, et need kataksid täielikult lisanduvud voolhulkadest põhjustatud olulise veetaseme tõusu alad. Eelduslikult piirdub see territoorium Purtse j. ülemjooksu ja selle valglaga (Joonis 1). Kõige alumisemaks punktiks võeti Lüganuse seirejaam. 1 Joonis 1. Uurimisala Modelleerimise etapid Etapp 1. Seireandmete statistilise analüüsi abil määrati mõõdetud vooluhulkade ja veetasemete aastased maksimumid ning nende ületustõenäosused. Etapp 2. ’valgla’ mudeli abil määrati Purtse j. ülemjooksu vetevõrgu voolusuunad, voolu akumulatsioon ja valga piirid. ’valgla’ mudel on ’Hommik’ mudeli sisendiks. Täpsem metoodika on esitatud Piirimäe et al (2021) aruandes. 2 Etapp 3. ’Hommik’ mudeli abil määrati erinevatele ületustõenäosustele vastavad vooluhulgad. Peamiseks väljundiks on 10 aasta maksimum. ’Hommik’ mudel kasutab sisendina ’valgla’ mudelit. ’Hommik’ mudeli tekitatud voohulgad on sisendiks HEC-RAS mudelisse. Täpsem metoodika on esitatud Timmusk (2020) aruandes. Etapp 4. HEC-RAS mudeli (Kasutusjuhend, 2020) abil määrati kõrgveepiirid. HEC-RAS mudeli sisendina kasutati statistilise mudeli väljundina arvutatud mõõdetud vooluhulki ja veetasemeid ning täiendavalt ’Hommik’ mudeli simuleeritud vooluhulki. Üleujutusriskide hindamiseks rakendati tarkvara HECRAS tööriista ’Floodplain mapping’. See on hüdrauliline statsionaarne mudel, mille ruumisammuks on jõe ristlõige. Olulisimateks lähteandmeteks on kõrgusmudel, jõevõrgu skeem, maakate, mullastik, vooluhulgad ja mõõdetud veetasemed. Peamisteks väljunditeks on üleujutusalade piirid ja sügavused. Täpsem metoodika on esitatud Piirimäe et al (2021) aruandes. Vooluhulkade ja veetasemete profiilid HECRAS mudelisse sisestati vooluhulkade ja veetasemete profiilid, mis esindavad vastavaid stsenaariume. Profiil 1 esindas baaststsenaariumi, mille puhul eeldatakse vooluhulkade ja veetasemete ületustõenäosusi vastavalt mõõdetud seireandmetele ning võttes arvesse kliimamuutusest põhjustatud kevadise suurvee vähenemise trendi. Bassstsenaariumi korral kavandatavat tegevust ei toimu. Profiil 2 esindab kavandatava tegevuse stsenaariumit, milles jõestikku pumbatakse täiendav vooluhulk. Lähteandmed Hüdroloogilised andmed saadi peamiselt Ojamaa, Lüganuse, Hirmuse I ja Hirmuse II seirejaamadest. Analüüsiti kogu andmerida. Purtse j. Lüganuse lävendi kohta on järjepidevalt igapäevaselt kogutud andmeid aastast 1923. Ojamaa j. Ojamaa lävendi kohta koguti andmeid aastail 1959 – 1965. Kõrgusmudelina rakendati Maa-ameti 10 m piksli suurusega maapinna kõrgusmudelit. Maakatte/kasutuse andmed võeti ETAK-ist (Maa-amet), milles lähtuti maakatte tüübist. Maakatte andmeid oli tarvis eelkõige karedusarvu määramiseks. Mullakaart saadi Maa-ameti mullakaardi grupeerimisel USA-s kasutatavateks hüdroloogilisteks klassideks A – D, lihtlõimise ja sifri põhjal. Jõgede paiknemise modelleerimiseks kasutatakse Keskkonnaregistri ja ETAK vooluvete kihte. Olulised eeldused Nii loodusliku, tegeliku kui kavandatava tegevusega kaasneva vooluhulga ja veetaseme kirjeldamise juures tuleb arvestada suure määramatusega. Üheks kriitiliseks eelduseks oli, et kavandatav vee väljapumpamine kaevandusest toimub konstantsel määral, kusjuures kevadise suurvee ajal olulist pumpamismäära tõusu ei ole. Teine oluline eeldus oli, et ajavahemiku 1959 kuni 1965 vooluhulga ja veetaseme maksimum ei esinda mitte baasstsenaariumi, vaid looduslikku olukorda. Võrreldes toonase ajaperioodiga on piirkonna hüdroloogilises rezhiimis toimunud drastilised muutused (Joonis 2). Aastail 1974 – 2012 tegutses ala põhjaosas nii maastikku kui veestikku täielikult muutev Aidu karjäär. Tänapäeval paikneb karjääri ja Ojamaa jõe vahel tamm, mis takistab põhja poolt tuleva vee voolamist Ojamaa jõkke enne Aidut. Aastast 2009 tegutseb ala idaosas Ojamaa kaevandus, kust välja pumbatav vesi jõuab Ojamaa jõkke. Varem alal prevaleerinud sood on suures osas kuivendatud. Kliimamuutuste mõjul on aga 63 aastaga kevadise voolhulga maksimum oluliselt vähenenud. Vooluhulga baasstsenaariumina eeldati, et toimib Piirimäe et al (2021) mudeli prognoos, millele liideti tänapäeval Ojamaa kaevandusest välja pumbatav veekogus. 3 Joonis 2. Ojamaa j alamjooksu ümbrus aastal 1963 (ülal) ja tänapäeval (all). Allikas: Maa-amet, 2022 4 Tulemused Mõõdetud vooluhulgad ja veetasemed Purtse j. Lüganuse lävendi vooluhulkade ajavahemiku 1923 kuni 2019 andmete analüüsil leiti Mann- Kendalli trenditesti abil aasta maksimaalse vooluhulga pikaajaline negatiivne trend, tõusuga -0,321 m3/s/a (saja aastaga on toimunud maksimaalse vooluhulga vähenemine ligi 32 m3/s võrra), Kendall’s tau -0,283, p-value < 0,0001 (Joonis 3). Veetasemete osas aga pikaajalist trendi ei leitud. Teistes uuritud lävendite kohta pikaajaliste trendide analüüsiks piisavaid andmeridu pole. 160 140 120 100 Qmax (m3/s) 80 60 40 20 0 1953 1923 1926 1929 1932 1935 1938 1941 1944 1947 1950 1956 1959 1962 1965 1968 1971 1974 1977 1980 1983 1986 1989 1992 1995 1998 2001 2004 2007 2010 2013 2016 2019 Qmax [m3/s] Lineaarne (Qmax [m3/s]) Joonis 3. Purtse jõe Lüganuse lävendi aastane maksimaalne vooluhulk Andmerea lühiduse tõttu määrati Ojamaa lävendis Ojamaa j. seitsme aasta (1959 kuni 1965) mõõtmiste põhjal 10% ületustõenäosusega maksimaalseks vooluhulgaks ja veetasemeks lihtsalt kõikide mõõtmiste maksimum, milleks on vooluhulk Qmax = 20,4 m3/s ja veetase Hmax = 234 cm (45,84 m üle merepinna, Joonis 4). Need väärtused võiksid esindada looduslikku olukorda Ojamaa jäe piirkonnas, mil Aidu karjääri ja Ojamaa kaevandust polenud veel rajatud. 5  25 250 20 200 15 Qmax, m3/s 150 Hmax, cm 10 100 5 50 0 0 1959 1960 1961 1962 1963 1964 1965 1959 1960 1961 1962 1963 1964 1965 Joonis 4. Ojamaa jõe Ojamaa lävendi maksimaalne vooluhulk (Qmax) ja maksimaalne veetase (Hmax) aastail 1959 kuni 1965 Mõõdetud veetasemed korreleerusid hästi mõõdetud vooluhulkadega, kuid mitte graafiku tipus, maksimumide osas (Joonis 5). 6  250 200 150 Veetase, cm 100 50 0 0 5 10 15 20 25 Vooluhulk, m3/s Joonis 5. Voolulkade ja veetasemete korrelatsioon Ojamaa mõõtmispunktis Ojamaa jõel 1959 - 1965. Modelleeritud vooluhulgad Võrdlemaks kavandatavat tegevust baasstenaariumiga, anti mudelisse kaks vooluhulkade ja veetasemete profiili (Tabel 1). Profiil 1 esindab üles seatud HEC-RAS mudelis baasstsenaariumi ehk 0-alternatiivi. ’Hommik’ mudeli järgi prognoositud 10% ületustõenäosusega aasta maksimaalne vooluhulk Ojamaa j. Ojamaa lävendis tänapäeval on 13 m3/s, mis on 36% võrra vähem kui 1959 kuni 1965 mõõdetud maksimum (looduslik olukord). Ratva j ja Ojamaa j Aidu lõigu osas liideti ’Hommik’ mudeli prognoositule vooluhulgale tänapäeval Ojamaa kaevandusest väljapumbatav vooluhulk. Profiil 2 esindab antud mudelis kavandatava tegevuse stsenaariumi, milles Aidu III mäeeradlise piiresse rajatud kaevandusest välja pumbatavad veekogused on vahemikus teine kuni kümnes tööaasta ligi 0,5 m3/s ning see veekogus lisandub lõigus Ojamaa lävendist suubumiseni Purtse jõkke baasstenaariumi vooluhulgale. Eeldati, et alates Purtse jõkke suubumisest allavoolu kavandatav tegevus jõesüsteemile olulist täiendavat vooluhulka ei tekita, sest esiteks on see täiendav vooluhulk 0,5 m3/s vaid alla 2% Purtse j. vooluhulga modelleeritud kevadisest maksimumist (10% ületustõenäosusega ligi 35 m3/s) 7 ning teiseks, Purtse jõkke suubumise kohal on praegusel ajal Aidu karjääri väljavool, mis jääb seoses kavandatava vee väljapumpamisegs eeldatavalt vähemaks. Tabel 1. Kevadise maksimaalse vooluhulga ületustõenäosusega 10% määramine Ojamaa jõe Ojamaa lävendis Profiil Vooluhulga määramise lahendus Vooluhulk Profiil 0 (looduslik 1959. aasta maksimum 20,4 m3/s olukord) Profiil 1 Piirimäe et al (2021) metoodikaga leitud tänapäevane 13,7 m3/s (baasstenaarium) olukord + praegu välja pumbatav 0,74 m3/s Profiil 2 (kavandatav Profiil 1 + täiendavalt välja pumbatav 0,5 m3/s 14,2 m3/s tegevus) Kõrgveepiirid Vastavalt nii modelleerimise tulemustele kui ka lammimuldadele ulatusele on ilmne, et lõigul Ojamaa lävendist Aiduni võib Ojamaa j. kevadise suurvee ajal oma sängist välja tõusta ja peaaegu poole kilomeetri laiuselt ümbritsevad alad üle ujutada. Need alad on aga peamiselt asustamata. Kavandatava tegevuse tulemusena laieneb üleujutusala piir (sügavus 0,0 m) enamikes kohtades vahemikus 0,5 kuni 5 m (Joonis 6). 8 Joonis 6. kõrgveepiir (vee sügavus 0,0 m) Ratva o. suubumisel Ojamaa jõkke 10% ületustõenäosuse juures. Profiil 1: baasstenaarium. Profiil 2: kavandatava tegevuse tulemusena tekkiv laiem üleujutusala. Järeldused: kavandatava tegevuse üleujutusriskid Kliimamuutuste mõju Purtse j. Lüganuse lävendi juures täheldati oluline pikaajaline kevadise vooluhulga maksimumi vähenemise trend, mis oli suurusjärgus -0,32 m3/s/a, nii et sajandi jooksul toimus vähenemine peaaegu 50% ulatuses. Sarnane vooluhulga vähenemise trend on leitud peaaegu kõikides Eesti vooluveekogudes, mille vooluhulka on pikaajaliselt seiratud (Piirimäe et al, 2021). Selle peamiseks põhjuseks on peetud kliimamuutust. Täpsemalt, seoses talvise veeakumulatsiooni vähenemisega on kevadised suurveed muutunud haruldasemateks ja madalamateks. Projekti kompensatoorne mõju Kitsamalt Ojamaa jões toimunud pikaajalist vähenemise trendi pole teada, kuid tõenäoline on, et kliimamuutuste valguses, kavandatava tegevusega kaasnev suurenev kevadise vooluhulga maksimum kompenseerib selle pikaajalist langustrendi, kuid ainult väikses osas ja ajutiselt, kaevandamise perioodil. Kui sajandi jooksul toimunud vooluhulga vähenemine on olnud suurusjärgus 50%, siis kavandatava tegevusega kaasnev suurenemine on tagasihoidlikum. Kokkuvõte Ülaltoodust ilmnevad järgmised järeldused: - Ojamaa jões toimuvad niigi üleujutused, kusjuures kevadine kõrgvesi tõuseb projekti mõjualal mõnikord jõesängist välja, moodustades kuni poole km laiuse üleujutusala. Kavandatav tegevus ei põhjusta ei Ojamaa jões, Ratva ojas ega mujal veestikus olulist maksimaalse veetaseme tõusu. Kõrgveepiir ei nihku enamikes kohtades võrreldes baasstsenaariumiga kaugemale kui 5m ning enamustustes kohtades jääb nihe 1 m piiresse. - Kavandatav tegevus kompenseerib ajutiselt ja väikses osas Ojamaa jões toimunud pikaajalist kevadise maksimaalse vooluhulga vähenemise trendi. Viited Kasutusjuhend, 2020. HEC-RAS Mapper User’s Manual. Version 6.0. US Army Corps of Engineers. Hydrologic Engineering Center. Piirimäe; Kr, Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, Kr, Reitalu, T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid. Aruanne. Riigihange nr: 223733. Timmusk, 2020. Juhend hüdroloogiliste karakteristikute määramiseks maaparanduse eesvoolude dimensioneerimisel. Uuendatud väljavõte RPUI „Eesti Maaparandusprojekt“ 1989. aasta juhendist „Kuivendussüsteemide projekteerimisjuhend“. 9  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd Eksperthinnang Koostaja: Vesta Kaljuste Volitatud mäeinsener Allmaa kaevandamise projekteerimine Kutsetunnistuse nr: 186914 Tallinn 2022  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................................ 2 1. Lähteülesanne ................................................................................................................................. 3 1.1 Taust ........................................................................................................................................ 3 2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................................ 4 2.1 Mäeeraldise ja selle laienduse maapinna reljeef .................................................................... 4 2.2 Geoloogiline ja mäetehniline situatsioon................................................................................ 5 2.3 Loodus keskkond ja selle mõjutegurid .................................................................................... 5 3. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia .......................................................................................... 7 3.1 Mäeeraldise laienduse avamine .............................................................................................. 8 3.2 Kamberkaevandamine ja maapinna püsivus ........................................................................... 9 4. Kaitseterviku laius uppunud kaeveõõnte lähedal ......................................................................... 14 5. Kokkuvõte ja järeldused ................................................................................................................ 16 Kasutatud materjalid ............................................................................................................................. 17 HESTIA MINING CONSULTING OÜ 2 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang 1. Lähteülesanne AS Maves on Ojamaa kaevanduse laienduse keskkonnamõju hindaja, kes tellis kavandatava mäetööde eksperthinnangu OÜ-lt Hestia Mining Consulting. Käesolev hinnang on osa keskkonnamõju hindamisest. Alltoodult on emaili vahetuse käigus täpsustatud lähteülesannet mäeeraldise laienduse mäetehnilise eksperthinnagu koostamiseks (K. Kupits 07. juuli 2022 email). Hinnang anda  arendaja poolt hinnatud kaevandamistehnilisele langatuskindlusele;  kaevanduse laiendusse sisenemise kahele alternatiivile võtmes, et milline oleks kaevandustehniliselt ratsionaalsem. Eeltoodud andmetele tuginedes on arendaja VKG Kaevandused OÜ esindaja Margus Loko e-kirjaga 18.08.2022 edastanud kavandatava Ojamaa kaevanduse laiendusele planeeritud mäetööde plaani ja info kamberkaevandamisel lage ülal hoidvate tervikute mäetehnilise arvutuse kohta. Lisaks toimus mäetehnilisi ja keskkonna asjaolusid selgitav e-koosolek MS Teams keskkonnas 25.08.2022. 1.1 Taust Arendaja: VKG Kaevandused OÜ, esindaja juhatuse liige Margus Loko Keskkonnamõju hindaja: Maves AS, juhtivekspert Karl Kupits Keskkonnamõju algatamise otsuse aeg ja põhjus: Keskkonnaameti poolt 22.04.2021 algatatud KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 alusel. Allmaakaevandamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus. Maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-055 muutmise taotluse: Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus, esitatud 07.05.2019. Taotluse materjale hiljem korrigeeritud ja täiendatud korduvalt. KMIN-055 põhinäitajad: aasta toodangu maksimaalne maht 3,5 milj t. Loa väljaandmise kuupäev 28.10.2004, lõppemise kuupäev 27.09.2029. Mäeeraldise laienduse taotlusega soovitakse muuta mäeeraldise piire, aastane maksimaalne kaevandamisemaht sealjuures ei muutu. HESTIA MINING CONSULTING OÜ 3 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang 2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus OÜ VKG Kaevandused (edaspidi ka Arendaja) esitas Keskkonnaametile 07.05.2019 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise keskkonnaloa KMIN-055 (varasemalt kaevandmise luba) muutmise taotluse. Muutmise sisu on mäeeraldise piiride muutmine põhja suunas ehk laiendus seoses võimalusega kaevandada riiklikku maavara optimaalseimal viisil, kasutades olemasoleva kaevanduse infrastruktuuri. Keskkonnaloa muutmise taotlusele algatati keskkonnamõju hindamine põlevkivi allmaakaevandamise alusel. Eeltoodud muutmistaotlust on hiljem korrigeeritud ja ühtlustatud andmeid erinevate keskkonnaloa osadega- vee, õhu ja jäätmeosa. Arendaja kaevandab põlevkivi Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistel, mis asuvad Eesti põlevkivimaardla keskosas Ida-Viru maakonnas. Ettevõttel on keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel neli kaevandamise luba: KMIN-055 (Ojamaa mäeeraldis), KMIN-066 (Sompa mäeeraldis), L.MK/333465 (Viru II) ja L.MK/333343 (Uus-Kiviõli II). Ojamaa kaevanduse mäeeraldise laiendamine ehk kaevandamise loa KMIN-055 muutmine on kavas põhja suunas Kohtla kaevevälja ja Aidu kaevevälja (jääk)varuplokkidele (täpsustus ptk 2.2). Mäeeraldise teenindusmaa piir käesoleva muutmistaotlusega ei muutu. Laiendatava kaevanduse piirid on põhjas- uputatud Kohtla kaevandus, Aidu karjääri ammendunud lõuna tranšee, idas- uputatud Sompa ja Viru kaevandus, lõunas- Ahtme tektooniline rike ja Muraka looduskaitseala, läänes on mäeeraldise piiriks Purtse jõe ürgorg. Mäeeraldise teenindusmaa asub Arumäe kinnistul Alutaguse vallas, Ojamaa mäeeraldise põhjapiiril, Võrnu külast 3,3 km kaugusel läänes (Keerme, 2019). 2.1 Mäeeraldise ja selle laienduse maapinna reljeef Maapinna reljeef on taotletaval laiendusel tasane ja iseloomulik Eesti põlevkivimaardla üldreljeefile, languga lääne-lõuna suunas. Maapinna absoluutkõrgus on 50.. 60 m kesk-põhja ja lõunaosas. Purtse jõe ürgoru piirkonnas langeb maapind 47 m abs. Ligi 70% pindalast on kaetud metsaga. Soostunud, liigniisked alad moodustavad kuni 20% kogu olemasolevast mäeeraldisest sh laiendus. Laienduse alal paiknevad peamiselt põllu- ja metsamaad. HESTIA MINING CONSULTING OÜ 4 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang 2.2 Geoloogiline ja mäetehniline situatsioon Laienduse kaevandatava põlevkivi kihindi põhja lasumissügavus maapinnast on põhjapiiril keskmiselt 30 meetrit, kasvades lõuna suunas olemasoleval mäeeraldisel 40 meetrini. Mäeeraldise keskosas sügavus varieerub 35 … 42 meetri vahel. Taotletavad laienduse plokid on Aidu kaeveväljal: Aktiivne tarbevaru plokk 6 ja aktiivne reservvaru plokk 12. Kohtla kaeveväljal: Aktiivne tarbevaru plokid 1 ja 2 ning aktiivne reservvaru plokk 3 ja 17. Tootsat põlevkivi katvad lubjakivid kuuluvad keskordoviitsiumi ladestusse. Lubjakivi katavad kvaternaariajastu setted, mille keskmine paksus on kolm meetrit. Põlevkivi põhilise katendi (aluskivimid) moodustavad lubjakivid, mis sisaldavad alumises osas õhukesi kerogeeni sisaldavaid vahekihte ja ka savikaid vahekihte. Lubjakivikompleksi kogupaksus on olemasoleval mäeeraldisel 25 .. 36 meetrit. Põlevkivikihindit kattev lubjakivi massiiv on plokilise iseloomuga. Laienduse osa kaljuse katendi ülemine plokk on mergliline ja lõheline, alumine aga monoliitne ja kohati dolomiitne. Teadaolevad andmed on toodud vanade geoloogiliste uuringu andmete alusel (EGF 3664 ja 3129) tabelisse 1. Tabel 1. Kaevandatava lasund tüüpne läbilõige laienduse alal Geoloogiline erim Kihi paksus, m Mahukaal, t/m3 Kvaternaari setted 3,0 1,0 … 1,8 Kaljused kattekivimid 20,9 2,3… 2,7 Põlevkivikihind 2,8 2,5… 2,7 2.3 Loodus keskkond ja selle mõjutegurid EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmetel asub Ojamaa mäeeraldise piirkonnas: vääriselupaik VEP nr.207376 märgalade männikud ja kaasikud, Kiikla metsise püsielupaik KLO3000032 ja selle piirangu- ning sihtkaitsevöönd ning linnuliikide metsise, laanerähni, tedre, laanepüü ja taimeliikide Helleri ebatähtlehiku, süstja skapaania leiukoht. HESTIA MINING CONSULTING OÜ 5 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang Pärandkultuuriobjektidest on teenindusmaa piirkonnas Lähte männik 498:KON:001, metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Linnassaare sohu 498:MET:001 ja põlevkivikaevandamisega seotud maastikuobjektid: settebasseinid, peakraav. Ojamaa mäeeraldisest mõnevõrra eemale lõuna poole jääb Muraka linnuala Natura 2000 ala. Lõhn Madalama lõhnalävega ühenditest emiteeritakse käitise tegevuse käigus vesiniksulfiidi. Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et vesiniksulfiidi saastetase jääb lähimate elamute juures allapoole lõhnaläve (1,5 mkrg/m3). Arvestades käitise spetsiifikat ja kaugust lähimatestelamutest, siis aasta lubatud lõhnatundide ületamist (15 % aastatundidest) ette näha ei ole (Keerme, 2019). Müra 2019. aastal teostatud müra mõõtmised näitasid, et nii päevasel kui ka öisel ajal ülenormatiivset müra ei esine (Keerme, 2019). Käesoleva keskkonnamõju hindamise käigus teostatud müra mõõtmised kinnitasid eeltoodut. Õhu kvaliteet Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et ühegi saasteaine osas väljaspool territooriumi piiriõhukvaliteedi piirväärtuseid ületavaid saastetasemeid ei tekkinud. Kuna käitise töös sisulisi muudatusi ei ole toimunud, siis mõju eelpoolnimetatud objektidele võrreldes senise tegevusega ei muutu (Keerme, 2019). HESTIA MINING CONSULTING OÜ 6 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang 3. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia Ojamaa kaevanduse mäeeraldisel alustati mäetöödega 2009. aastal. Mäetööde suund on olnud põhjast lõunasse ja keskelt külgede suunas. Kaevandatud on kamberkaevandamise meetodil ja vastav tehnika on Arendajal olemas. Kaevandamisetehnoloogiat võib nimetada ka kamberlaavaks, sest läbindamist ja kamberploki kontuurimist ei tehta enne koristustööde algust vaid tehakse paralleelselt. Joonis 1. Mäeeraldise laienduse planeeritav lõigustus (punane jämejoon- laiendus ja olemasolev mäeeraldis, aastaarv- planeeritud mäetööde aeg, pruunid „kastid“- planeeritud kamberploki tervikud, sinine joon- maavaravaru ploki piir, hele roheline varjutus- Kohtla altkaevandatud ala) Taotletava mäeeraldise laienduse lõigustamine ja läbindamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhkeauke puuritakse puurseadme abil. Läbindustöödel kasutatakse tahket lõhkeainet Senatel Powerfrag, koristustöödel sisse pumbatavat emulsioonlõhkeainet Subtek Charge. Lõhke aukude laadimine toimub mobiilse laadimisseadme abil, mis on paigutatud allmaatööde nõuetele vastavatele autodele. HESTIA MINING CONSULTING OÜ 7 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang Kaevise laadimisel koristuskonveierile toimub ka esmane purustamine, ülekabariitsete tükkide purustamine 400 mm-ni. Kaevandusest tulev kaevis on tükisuurusega 0-400 mm, mis suunatakse konveieriga purustus- ja sorteerimissõlme (edaspidi lühendina PSS). PSS-s purustatakse kaevandusest tulev kaevis esmalt tükisuuruseni 0-125 mm ja sõelumise teel eraldatakse 25 - 125 mm tükisuurusega kaevis, mis läheb edasi rikastusvabrikusse. Fraktsioon 0- 25 mm kaevis (peenpõlevkivi) suunatakse otse lõpptootesse. Põlevkivi rikastamisel kasutatavaks tehnoloogiaks on rikastamine raskes vedelikus. Rikastamisel kasutatakse magnetiidipulbri ja vee suspensiooni. Kaevis juhitakse läbi raske vedelikuga trummelseparaatori, kus toimub raskes suspensioonis põlevkivi ja aheraine eraldamine üksteisest. Ehk põlevkivi ujub pinnal ja aheraine koos magnetiidiga vajub põhja. Rikastamise järel saadakse järgmised tooted (Keerme, 2019):  kaubapõlevkivi tükisuurusega 25 … 125 mm;  kaubapõlevkivi tükisuurusega kuni 25 mm;  hiib – põlevkivi peenfraktsioon 0 … 3 mm  aheraine. 3.1 Mäeeraldise laienduse avamine Eeltoodud kaevandamise tehnoloogia üldjoontes jääb samaks ka laiendatavalt Ojamaa mäeraldise osal. Mäeeraldise laienduse varu avatakse kas: a) Põhja suunalise streki pikendusega Kohtla ja Aidu kaeveväljale, Kohtla tarbevaru ploki 17 kaudu. b) Või eraldi, uue kaldšahtiga (joonisel 1 märgitud kaldšaht nr 2), avades esmalt Aidu tarbevaru ploki 6. Variant b puhul liiguvad mäetööd kirdes loode suunas nii, et läbindus on allamäge aga koristustööd toimuvad lõunast põhja suunas. Joonisel 1 märgivad aasta arvud mäetööde arengukava, et ilmestada mäetööde liikumise suunda. Kaldšahti läbindamine toimub kolmes etapis: 1. Kaldsahti süvend 2. Läbindamine pudedas lubjakivis ja kaldšahti lae ja seinte armeerimine 3. Läbindamine lubjakivis, kaeveõõnte lae armeerimine. HESTIA MINING CONSULTING OÜ 8 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang Kaldšahti põhja pikilang on kaevandustranspordi järgi, keskmiselt 7 … 8o kraadi, vastavalt valitud linktkonveierile. Keskkonnamõju seisukohast omab uue kaldšahti läbindamine rohkem visuaalset mõju kui sisulist. Kuna maapeale tekib lisanduv maa alla liikumise punkt, mis küll jääb samale trajektoorile kus praegu toimub aheraine vedu ammandunud Aidu karjääri alale. Seega laieneb müra ja tolmu allikate asukoht, kuid võrreldes olemasoleva tegevusega samal liinil see jääb samaks. Teisalt on sisuliselt uue kaldšahti avamisega võimalik teha mäetöid põhja laiendusel paralleelselt koos lõuna tipus (olemasoleval mäeeraldisel) tehtavate mäetöödega, seega kaevandaja saab säilitada oma aastase toodangumahu ning lisa müra ja tolmu allikas likvideeritakse kui kaevandus lõpetab töö ja varu on ammendunud. Üldpilti kaevanduse pealmaa kompleksis ja seal toimuvate töödega põhjustavaid keskkonnahäiringud see oluliselt ei muuda. Olemasoleva Ojamaa kaevanduse põhja küljelt läbi Kohtla kaevevälja ploki 17 minnes oleks maapeale ulatuva keskkonnahäiring väiksem ehk jääks ära müra, tolmu allikate liikumine üle Mäetaguse metskond 33 ja Arukivi kinnistu. Maa-alt liikumine laiendusele oleks eelistatum küll aga teeb mäetööde tööfrondi kitsaks (Kohtla plokil või plokkidel kaevandades), lisaks peab minema läbi Aidu maavara varuploki 6 lõunapiiril oleva karsti ilmingu (ei ole fikseeritud geoloogiliste puurimistega). Kaldšahti läbindamise järel toimub peastrekkide läbindamine paralleelselt, kasutades puur-lõhketöid. Peatuulutusstreki laius on 5,5 m, kõrgus 2,8 m. Peakonveierstreki laius on 5,5 m, kõrgus 2,8… 3,5 ning peaveostreki laius on 5,5 m ja kõrgus 3,5 m. Eeltoodud mõõtmetega kaeveõõned on ka praeguses Ojamaa kaevanduses. Pika-aegne mäetööde praktika kaevanduses ei ole täheldanud peakaeveõõnte kohal maapinna varinguid. Laiendusel samade parameetritega ja analoogse laekivimite geoloogilise ehitus tõttu ei ole ka siin varinguid ette näha. 3.2 Kamberkaevandamine ja maapinna püsivus Maavara väljamiseks kasutatakse tulptervikutega kamberkaevandamist, mis on sobilik kihtmaardlates, ja milles on Eestis pikaaegne praktiline kogemus. Kamberkaevandamisel jäetakse lae ülal hoidmiseks põlevkivikihindisse tervikud, mida ümbritseb vaba ruum ehk kamber. Tervikute suurus on kalkuleeritud ja valitud nii, et nad hoiavad maapinda üleval aga võimaldavad tehnikal ja inimestel kambrites ohutult liikuda. Tervikute ja kambrite süsteemist lähtuvalt tekib maavara kaevandmisest kadu, mis on 25 … 30% vastavalt Ojamaa kaevanduse sügavusele. Vastavalt põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale 2016-2030 on eesmärgiks põlevkivi kaevandmise kadude vähendamine. Seega tuleb tervikud projekteerida tehniliselt minimaalsed aga inimestele kui keskkonnale (et ei toimuks laekivimite varinguid ega tervikute purunemist) ohutud. HESTIA MINING CONSULTING OÜ 9 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang Mäerõhu juhtimine toimub tervikute süsteemi abil. Tervikute mõõtmed dimensioneeritakse arvestades:  Varutegureid (karsti mõju, maapeal oleva objekti hoiuklass, jt);  Laekivimite paksust ja kaalu;  Vahetulae 1 paksust ja kaalu (ankrute kasutamine);  Mäetehnilisi ja -geoloogilisi tingmusi. Eeltoodud tingimustest koostatud valemite abil arvutatakse kamberkaevandmisel kambrite lubatud piirava suurus ehk pikim ohutu diagonaal nelja sammasterviku vahel. Joonis 2. Tervikute vahelise piiraava arvutamise skeem (Veersalu, 2019). Ohutu maksimaalse piirava leidmise järel arvutatakse tervikute suurus. Tervikute põhi eesmärk on toetada kaevanduse lage. Tervikute arvutusvalemeid on mitu sõltuvalt nende funktsioonist ja kaeveõõnest, mida nad toestavad. Üldjoontes on arvutusvalemite sisu sarnane, sisaldavad:  varutegureid,  kattekivimite keskmist tihedust,  kattekivimite paksust,  etteantud terviku laiust, 1 Vahetulagi on lae kiht, mis võib variseda pikema aja jooksul. Vahetu lagi toestatakse ankrutega või muu toestikuga põhilae külge HESTIA MINING CONSULTING OÜ 10 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang  piki kambri laiust,  kivimite kestustugevust,  kujutegurit. Eeltoodud nimistust on kõige olulisem käesolevat eksperthinnangut koostades kivimite kestustugevus. Varasemalt põlevkivi kaevandamisel kasutati kestustugevuse väärtuseks kamberploki tervikute arvutustes 2 aasta väärtust, mis põhjustab pärast kahe aasta ammendumist laekivimite ebastabiilsust ja ette- ennustamatut varisemist. Tänaseks on sellest loobutud keskkonnahoiu ja ohutuse tõttu. Tervikute arvutustes kasutatakse kestustugevuse tegurit, mis vastab igavesele kestvusele. Lisaks eeltoodule on määruses Kaevandamise ohutusnõuded §15 lõige 7 öeldud, et mäemassiivi võimaliku ebastabiilsuse korral peab kamberkaevandamiseviisil rakendama abinõusid maapinna vajumise ja varisemise ärahoidmiseks või juhtimiseks. Mäemassiivi ülal hoidvad tervikud peavad olema piisava tugevusega. Arvestades laienduse mäetehnilist ja geoloogilist ehitust tuleb tervikute laius, pikkus mõõt suurem kui olemasoleval mäeeraldisel, aga sealjuures tagab laekivimite stabiilsuse ka pärast kaevandamise ammendamist rohkem kui 2 a möödumisel. Eeltoodut on Arendaja esindaja M. Loko kinnitanud eksperdile oma 18.08.2022 e-kirjaga. Kamberkaevandamise juures on oluline tegur kaljuste kattekivimite paksus ja tihedus. Kamberkaevandamisega ei ole võimalik kaevandada kui kaljuste kattekivimite paksus on <10 m. Sealjuures monoliitne osa. Eeltoodud tingimusest lähtudes kontrollis käesoleva töö autor kattekivimite paksust laiendatava mäeeraldise plokkide kohal ja vahetus ümbruses ning tulemused on esitatud tabelis 2. Tabelist 2 nähtub, et O2 kk lade on koos F2 kihiga keskelt läbi 10 m paksune ja tingimus on täidetud. Lisaks on ülemine O2 id ja jv lade alumises osas kas püriidistunud või dolomitiseerunud, mis viitab kõvale lubjakivile. Seega kaljuse kattekivimite osa kinnitab tugeva lae olemasolu. Tähelepanu tuleb pöörata 2000 seeria puuraukude piirkonnas töötamisele, millede puuruaugu kataloogi järgi on O2 kk alla 10 m. See aga on selgitatav, et uuringu geoloogide erineva lähenemisega kihtide kirjeldusse ja iseloomulik kehtinud õigusaktidele. Kogusumma lubjakivil on pea 20 m. Eksperdi arvutuste kohaselt peaks kambrite ja tervikute laius jääma ~6,3 m piiresse. Kambrite ja tervikute mõõtmed täpsustatakse mäetööde projektis. HESTIA MINING CONSULTING OÜ 11 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang Tabel 2. Pehmete ja kaljuste kattekivimite paksuste näitajad laiendataval mäeeraldisel ja selle vahetus ümbruses. PA PA Lamam, Q paksus m O2 Kattekivimite paksus, m nr suue, m m Q (lgl) Märkus Q (gl) Märkus O2 id Märkus2 O2 kk F2 abs (lõhe) 22 50,70 26,20 - - - - - - - - 169 49,30 karst 1,0 turvas, liiv 2,1 savi 7,70 lõhenenud 9,20 0,20 170 49,55 23,40 0,5 segapinnas - 13,10 mergliga 9,30 0,20 171 50,15 22,75 0,5 segapinnas 0,2 liivsavi 13,60 püriit, pk suletised 9,90 0,15 172 49,94 23,04 0,5 segapinnas 1,6 savi, 11,70 mergel, lõpus püriit 9,95 0,20 veerised 173 49,92 23,07 0,5 segapinnas 0,7 savi, 13,25 mergel, lõhenenud 9,55 0,15 veerised 183 50,20 26,25 0,5 segapinnas 0,9 savi, 9,80 mergel 9,70 0,12 veerised 187 48,64 24,49 0,5 turvas 1,3 savi 9,40 mergel 9,80 0,10 188 49,50 22,97 0,5 segapinnas 1,3 liiv, savi 12,00 mergel 9,60 0,17 193 50,33 23,68 0,5 segapinnas 0,8 liiv, savi 12,30 mergel üleval, all dolomiidistunud 9,95 0,13 196 47,65 21,60 0,5 segapinnas 2,0 liiv, savi 10,50 mergel üleval, all dolomiidistunud 10,15 0,09 197 48,26 20,81 0,4 turvas 1,3 savi 12,20 mergel üleval, all dolomiidistunud 10,30 0,14 201 47,01 22,21 0,6 turvas 5,8 liiv 5,20 karstunud 10,18 0,08 2 Ei ole täpne kirjeldus. On kasutatud üksikut märksõna, mis sisaldub geoloogilises puuraugu kirjelduses HESTIA MINING CONSULTING OÜ 12 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang PA PA Lamam, Q paksus m O2 Kattekivimite paksus, m nr suue, m m Q (lgl) Märkus Q (gl) Märkus O2 id Märkus1 O2 kk F2 abs (lõhe) 242 48,38 23,08 0,5 segapinnas 3,8 liivsavi 8,20 mergel 9,70 0,17 245 49,44 23,34 0,5 segapinnas 1,3 liivsavi 11,50 mergel 9,65 0,16 253 48,13 21,00 0,5 liivsavi 12,90 mergel üleval, all dolomiidistunud 9,60 0,13 255 47,63 20,80 0,4 turvas 2,2 liivsavi - - 21,50 - 256 47,63 20,78 0,4 turvas 1,6 liivsavi 11,70 mergel üleval, all dolomiidistunud 10,00 0,07 257 46,91 21,21 0,7 turvas 1,0 savi 10,30 mergel 10,55 - 258 46,90 21,00 0,7 turvas 3,2 savi 8,70 mergel 10,10 - 259 46,91 22,20 0,6 turvas 3,6 liivsavi 8,00 mergel üleval, all dolomiidistunud 9,55 0,10 595 48,56 24,60 - - - - - - - - 596 48,96 24,40 - - - - - - - - 597 49,19 23,80 - - - - - - - - 1166 49,14 24,07 1,5 sega pehmepinnas - - 11,40 9,24 - 1168 49,76 22,22 - - - - - - - - 1179 51,10 19,80 - - - - - - - - 2267 46,20 22,70 4,0 sega pehmepinnas - - 7,10 9,38 - 2275 46,98 20,91 1,0 sega pehmepinnas - - 13,25 9,05 - 2283 48,67 22,50 2,8 sega pehmepinnas - - 11,60 8,80 - 2300 49,03 23,60 0,8 sega pehmepinnas - - 12,75 8,95 - 7214 49,53 25,40 1,5 sega pehmepinnas - - 10,40 9,30 - HESTIA MINING CONSULTING OÜ 13 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang 4. Kaitseterviku laius uppunud kaeveõõnte lähedal Vastavalt Kaevandamise ohutusnõuetele § 15 lõige 1 järgi on keelatud töötada lähemal uppunud kaeveõõnele kui 200 m juhul kui puudub vastav projekt. Kaevandamise loa taotluse esitamise hetkel on teinud Arendaja arvutuse tõkketerviku laiuse arvutuseks vastavalt valemile: Tõkketerviku minimaalne laius arvutatakse järgmise valemiga 𝑑𝑚𝑖𝑛 = 0,05 * 𝐻 + 5 * 𝑚 + ∆𝑙 = 0,05 * 25 + 5 * 3,2 + 5 = 23 𝑚 kus 𝑑𝑚𝑖𝑛 – vähim lubatud tõkketerviku laius, m; 𝐻 – kattekihi paksus, m; 𝑚 – väljatava kihi paksus, m; ∆𝑙 – varutegur, m. Kuigi arvutustulemus näitab terviku laiuseks 23 m, valiti terviku laiuseks 30 m ja vastavalt sellele on taotletud laienduse põhja piir. Kuna eksperdi arvates ei arvesta eeltoodud valem hüdrogeoloogilisi tingimusi piisavalt kontrollis ekspert hüdrostaatilise surve abil tõkketerviku stabiilsust alltoodud skeemi alusel. Joonis 2. Skemaatiline läbilõige Aidu ammendunud karjääri ja Ojamaa mäeeraldise laienduse vahelt. Tingimus Fvesi < Fk on täidetud 30 m laiuse terviku korral. Skeemist nähtub ja vee ning massiivi surve arvutus näitab, et tõkketerviku laius on ohutu ja stabiilne. Terviku laius aga ei ole ühtlasi veetõke, sest tõkketervik koosneb peamiselt lõhelisest lubjakivist. Lisaks mõjutab tõkketervikut planeeritud lõhketööd nii tulevased kui ka minevikus toimunud (Aidu küljel). Täpseid katsepumpamise andmeid antud alalt ei ole geoloogiliste uuringu aruannetes fikseeritud. On andmeid, et karstitsoonis on K= 86 m/ööp ja lähimate puuraukude alusel kattekivimites 1 … 6 HESTIA MINING CONSULTING OÜ 14 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang m/ööpäevas. Seega läbi tõkketerviku toimub vee juurdevool kaevanduse ja see kogutakse veesoonte abil pumplasse, mille kaudu pumbatakse vesi kaevandusest maapeal asetsevasse veejuhtmesse. Veejuhtmetest aga infiltreerub puhastatud ja pumbatud vesi uuesti põhjavette. Tekib nö ringpumpamine, vesi infiltreerub ja pumbatakse välja ja suunatakse looduslikku veekogusse, ja protsess kordub. Kui suur on nö ringpumpamine, ei ole võimalik praegu arvutada. Kaevandamise ohutusnõuded §15 lõige 3 järgi tuleb siinkohal märkida, et kaitsetervik ei kuulu kaevandamisele. Puuaukude liinil 201-255-245-169 on fikseeritud karsti ilmingud ja sellest põhja poole ei ole arendajal plaanis mäetöödega liikuda (joonis 1). Seega sellel liinil jääb kaitseterviku laiuseks >30 m ehk ~320 m selle kõige laiemas osas. Karsti ilmingud põhja piiril on kasuks ka veetaseme languse vältimiseks Aidu ammendunud tranšees. HESTIA MINING CONSULTING OÜ 15 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang 5. Kokkuvõte ja järeldused Mäetöödega Ojamaa kaevanduse põhjasuunalisel laiendusel ei ole keskkonnamõju märkimisväärset laienemist või suurenemist. Mäeeraldise laienduse avamiseks kasutatava uue kaldšahti puhul täiendavat keskkonnakahju ei tekitata. Lisaks ei laiene ka müra ja tolmu allikad, sest antud trajektooril toimub praegu aheraine vedu Aidu ammendunud karjääri. Mäetöödel laienduse alal kavandatava kamberkaevandmise meetodile vajalikud kambrid ja tervikud tuleb projekteerida igaveste tervikute kestusteguri abil, et tagada laekivimite püsivus ka pärast mäetööde ammendumist, st maapinna stabiilsus. Laienduse alal paiknevad põllu- ja metsamaad säilivad. Tõkketervik ammendunud ja uppunud Aidu karjääri tranšee ja Ojamaa laienduse töötava kaeveõõne vahel on mäetööde mõistes stabiilne, ohutu keskkonnale, inimestele ja varale. HESTIA MINING CONSULTING OÜ 16 Reg kood: 16539132  Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang Kasutatud materjalid Keerme, M. (2019). Maavara kaevandamise KMIN-055 keskkonnaloa muutmise taotlus. Veersalu, K. (2019). Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduse eelprojekt. Tallinn. HESTIA MINING CONSULTING OÜ 17 Reg kood: 16539132  220242-1 1(19) Ingrid Leemet, Dmitri Tishko, Mykhailo Yaroshenko, Maris Vohta 10.10.2022 Ojamaa kaevandus Tellija: Maves OÜ Kontaktisik: Tuuli Vreimann, Karl Kupits OJAMAA PÕLEVKIVIKAEVANDUSE MÜRA JA VIBRATSIOONI HINNANG Akukon Eesti OÜ Mõisa tn 4 13522 TALLINN EESTI www.akukon.ee tel +372 6616 900 [email protected] Äriregistri kood: 14630147  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 2(19) KVALITEEDI KINNITUS Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukon Oy kvaliteedisüsteemi juhistele. Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid. Tallinnas 10.10.2022 Koostajad: Ingrid Leemet, MSc Maris Vohta, BSc Dmitri Tishko, MSc Mykhailo Yaroshenko, MSc (Tech)  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 3(19) SISUKORD 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................4 2 ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS...........................................................................................................4 2.1 KESKKONNAMÜRA ...................................................................................................................................4 2.2 RIIGISISESED MÜRAINDIKAATORID JA NENDE PIIRVÄÄRTUSED ..............................................................................4 2.3 VIBRATSIOONI PIIRVÄÄRTUSED ELAMUTES JA ÜHIKASUTUSEGA HOONETES ..............................................................6 2.4 VIBRATSIOONI MÕJU HOONE KONSTRUKTSIOONIDELE .......................................................................................6 2.4.1 Lühiajalise vibratsiooni mõju piirväärtused ...............................................................................6 2.4.2 Pikaajalise vibratsiooni mõju piirväärtused ...............................................................................7 3 UURINGUALA .............................................................................................................................................7 4 KESKKONNAMÜRA HINDAMINE ................................................................................................................8 4.1 TÖÖSTUSMÜRA ......................................................................................................................................9 4.1.1 Põlevkivikarjääri müraallikad ....................................................................................................9 5 MÜRATASEMETE JA -KAARTIDE ARVUTUS ...............................................................................................10 5.1 MAASTIKUMUDEL ................................................................................................................................. 10 5.2 ARVUTUSTE PARAMEETRID ...................................................................................................................... 10 5.3 MÜRAALLIKAD ...................................................................................................................................... 11 5.3.1 Tööstusmüra .......................................................................................................................... 11 5.4 TULEMUSED ......................................................................................................................................... 12 5.4.1 Uus alternatiivne olukord ....................................................................................................... 14 6 VIBRATSIOONI HINDAMINE .....................................................................................................................15 6.1 VIBRATSIOONI HÄIRIVUS.......................................................................................................................... 16 6.2 EHITISTE KAHJUSTUSED ........................................................................................................................... 17 6.3 LÕHKAMISE MÕJU ................................................................................................................................. 17 7 LISAD .......................................................................................................................................................18 8 KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................................................................18  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 4(19) 1 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata müra ja vibratsiooni seoses Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeealdise maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusega. Käesoleva töö raames teostati helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised, mille eesmärgiks oli välja selgitada Ida-Viru maakonnas Ojamaa kaevanduse tegevusest tekitatud helirõhutasemete ja vibratsioonitasemete suurused (lisa 1) ja võrrelda saadud tulemusi normidega. 2 ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS 2.1 Keskkonnamüra Keskkonnamüra on Eestis siseriiklikult reguleeritud peamiselt järgmiste õigusaktidega: • Riigikogu 15.06.2016.a seadus „Atmosfääriõhu kaitse seadus“; • Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020 redaktsioon); • Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müratasemete mõõtmise meetodid“ (1.01.2021 redaktsioon). „Atmosfääriõhu kaitse seadus” reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine. Välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine on keelatud. Seaduses käsitletakse välisõhus levivat müra, mis on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020 redaktsioon) on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel. Määruses on kehtestatud mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Eesti siseriiklikud normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müratasemete mõõtmise meetodid“ (1.01.2021 redaktsioon) on kehtestatud rahvatervise seaduse alusel. Määrus kehtestab müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete sees ning mürataseme mõõtmise meetodid. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust, müra liigist, müra iseloomust ja kehtestatud kategooriast. Määruse järgi on müratundlikud hooned – elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele käesolevas määruses kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõudeid. 2.2 Riigisisesed müraindikaatorid ja nende piirväärtused Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020 redaktsioon) sätestab müra siseriiklikud normtasemed. Välisõhus leviva müra normtasemed on: • müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid, • müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 5(19) Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on: • päev 07-23, • öö 23-07. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt: I kategooria virgestusrajatise maa-alad; II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria keskuse maa-alad; IV kategooria ühiskondlike hoone maa-alad; VI kategooria liikluse maa-alad. Siseriiklikult on indikaatoriteks A-korrigeeritud ekvivalentsed müratasemed Ld ja Ln (sisaldab ka õhtust aega 19-23). Tabelis 1 on toodud Ld ja Ln määratlus kellaajaliselt, kestvused tundides ning siseriiklikest õigusaktidest tulenev parandustegur häirivuse arvestamiseks. Tabel 1. Siseriiklike ööpäevase müratasemete indikaatorite Ld ja Ln osad, ajad ja parandus Ajavahemik Indikaator Kellaaeg Kestvus, h Parandus Päev Ld, sh Le 7-23 16 +5 Õhtu Le 19-23 4 +5 Öö Ln 23-7 8 0 Tööstusmüra normsuurused hoonestatud ja hoonestamata aladel on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Tööstusmüra normtasemed, hinnatud müratase, Ld – päevane ajavahemik, Ln – öine ajavahemik Müra kategooria Aeg Müra piirväärtus Müra sihtväärtus päev 55 45 I kategooria - virgestusrajatise maa-alad ehk vaiksed alad öö 40 35 II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja päev 60 50 sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, öö 45 40 rohealad III kategooria - keskuse maa- päev 65 55 alad IV kategooria - ühiskondlike öö 50 45 hoonete maa-alad Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kell 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 6(19) 2.3 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühikasutusega hoonetes Vibratsioonitasemeid reguleerib Sotsiaalministri 17.5.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Määrusega kehtestatakse inimeste tervistkahjustuste ja ebameeldiva aistingute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühikasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmiste meetodid. Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehhaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu. Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on toodud tabelis 3. Nõuded on toodud vibrokiirenduse piirväärtusena m/s2. Tabel 3. Vibrokiirenduse piirväärtused Lav (dB), av (m/s2) Päev (7-23) Öö (23-07) Olemasolevad av (m/s2) Lav (dB) av (m/s2) Lav (dB) Elamute, ühiselamute ja 0,0126 (2,01) 82 (2,01) 0,00883 (1,41) 79 (1,41) hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad Õppeasutuste õppetöö ruumid 0,0126 (2,01) 82 (2,01) Bürood ja haldushooned 0,0252 (4,01) 88 (2,01) Projekteeritavad Elamute, ühiselamute ja 0,00883 (1,41) 79 (1,41) 0,00631 (1,01) 76 (1,01) hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad 1 baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused Kehtestatud piirväärtuse aluseks on ISO standardis 2631-2:1989 toodud baaskõver. 2.4 Vibratsiooni mõju hoone konstruktsioonidele Eestis pole vibratsioonitasemete piirväärtused hoone konstruktsioonidele reguleeritud. Vibratsioonikiiruse väärtuste ning nende normide hindamiseks soovitame kasutatada Saksamaa standardit DIN-4150-3:1999 „Structural vibration Part 3: Effects of vibration on structures“. Standard annab suuniseid vibratsiooni mõju mõõtmiste teostamiseks ja hindamiseks hoone konstruktsioonidel ning lubatud maksimaalsed vibratsiooniväärtused, mille järgimine ei põhjusta kahjustusi hoonetele. Vajadus hinnata konstruktsioonide vibratsioonitundlikkust tekib enamasti alles siis, kui kahtlustatakse, et vibratsioon on tekitanud hoonele kahjustusi või kui tekib oht, et vibratsioon võib põhjustada kahjustusi. Lubatud maksimaalsed vibratsioonitasemed vastavalt DIN 4150-3 järgi on toodud allpool. 2.4.1 Lühiajalise vibratsiooni mõju piirväärtused Lühiajaliseks vibratsiooniks peetakse vibratsiooni, mis ei teki nii tihti, et kahjustada hoonet ja mis ei pane hoone konstruktsioone resoneerima. Vibratsiooni mõju hoonele hinnatakse vastavalt piirväärtustele. Väärtuste ületamine ei tähenda kohest kahju hoone konstruktsioonidele, kuid vibratsiooni tekke põhjust tuleks edasiselt uurida.  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 7(19) Tabelis 4 on välja toodud lühiajalise vibratsiooni soovituslikud piirväärtused. Tabel 4. Lühiajalise vibratsiooni soovituslikud piirväärtused Soovituslikud vi (mm/s) väärtused Vibratsioon kõrgeimal Hoonetüüp Vibratsioon vundamendil korrusel 1 – 10 Hz 10 – 50 Hz 50 – 100 Hz Kõik sagedused Avalikud hooned, tööstushooned 20 20 – 40 40 – 50 * 40 Eluhooned 5 5 – 15 15 – 20 * 15 Vibratsioonile tundlikud hooned, nt 3 3-8 8 – 10 * 8 kaitse all olevad ehitised * Väärtuseid võib lugeda minimaalseteks väärtusteks sagedustel üle 100 Hz. 2.4.2 Pikaajalise vibratsiooni mõju piirväärtused Pikaajaliseks vibratsiooniks peetakse vibratsiooni, mis tekitab kahju hoone konstruktsioonidele. Tabelis 5 on välja toodud pikaajalise vibratsiooni soovituslikud piirväärtused. Tabel 5. Pikaajalise vibratsiooni soovituslikud piirväärtused Hoonetüüp Soovituslikud vi (mm/s) väärtused kõrgeimal korrusel kõikidel sagedustel Avalikud hooned, tööstushooned 10 Eluhooned 5 Vibratsioonile tundlikud hooned, nt 2.5 kaitse all olevad ehitised 3 UURINGUALA Osaühing VKG Kaevandused taotleb Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laiendamist Aidu ja Kohtla kaeveväljale ning Ojamaa uuringuväljale, mille tulemusel suureneks mäeeraldise pindala 279,16 ha võrra (joonis 1). Joonis 1. Kaeveväljade paiknemine (allikas: Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse KMH programm)  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 8(19) Uues alternatiivses olukorras lisanduks juurde kaevanduse alternatiivne sisenemine, kuhu ehitatakse peale hoone ja lisaks üks tuulutusšurf väljuva õhu jaoks joonisel 2 olevale alale. Joonis 2. Uus alternatiiv Ojamaa kaevandus on kavandatud töötama ööpäevaringselt, 7 päeva nädalas. Kavandatava tegevuse ala on hõredalt asustatud, mõni üksik majapidamine jääb kavandatud tegevuse alale. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe järgi. Üldplaneeringus on mürakategooriad määramata jäetud, kuid vastavalt maa sihtotstarbele on võimalik anda arvamus mürakategooriatele, mida normtasemete määramisel arvesse tuleb võtta. Lähimate eluhoonete juures on määruse mõistes tegemist II kategooria alaga – elamumaa-alad ja maatulundusmaa õuealad. 4 KESKKONNAMÜRA HINDAMINE Kaks kõige tähtsamat keskkonnamüra kirjeldavat omadust on müraallika müraemissioon ja müratase mingis punktis. Müraemissioon on sama, mis müraallika helivõimsus; tavaliselt kirjeldatakse seda helivõimsustasemena. Müratase on täpsemalt koha või kuulmispunkti helirõhutase; mida üldiselt esitatakse kaalutud A-helitasemena. Helitase on kaalutud A-helirõhutase. See on määratletud LpA = 20 lg (pA/p0), kus pA on kaalutud A-helirõhk ja p0 kuuldeläve helirõhk (= 20 *Pa). Kaalutud A- helirõhk on müra signaali filter, mis vastab inimkõrva reageerimisele. Helivõimsustase on määratletud LW = 10 lg (P/P0), kus P on helivõimsus ja P0 võrdlusvõimsus (1 pW). Kogu müraemissioon on tavaliselt esitatud kaalutud A-helivõimsustaseme (LWA) kujul. Levimisarvutuste jaoks esitatakse helivõimsustase spektri oktaavribades (ja A-korrigeerimist ei kasutata). Mõlemal mainitud tasemel on sama ühik, detsibell (dB). See võib põhjustada segadust, kuna kahe taseme numbrilised väärtused erinevad tavaliselt üksteisest märgatavalt. Helivõimsustaseme arvsuurus on tavaliselt palju suurem kui tavalisel helitasemel. Keskkonnamüra häirivuse ja negatiivsete mõjude hindamisel kasutatakse peamiselt müra kaalutud A- helitasemeid. Sellisena on A-helitase otseselt rakendatav ainult pidevale ja püsivale mürale. Kui on vaja  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 9(19) hinnata pikaaegselt ajas muutuva müra mõju – kas kõikuv, katkendlik või impulsiivne – siis ühenumbrilise suurusena kasutatakse ekvivalentset kaalutud A-helitaset LAeq: é 1 p 2 (t ) ù L Aeq = 10 lg ê êT ò A p 2 dt ú ú ë T 0 û kus p2A(t) on kaalutud A-momentaanne helirõhk ajal t ja T määratud ajavahemik. Müra, mis koosneb impulssidest või on tonaalne, peetakse rohkem häirivamaks kui püsivat müra. Kui hinnatav müra koosneb impulssidest või on tonaalne, siis tuleb kasutada vastavat korrektsiooni mõõdetud või arvutatud tasemele enne selle võrdlemist normtasemetega. 4.1 Tööstusmüra Tööstusmüra alla kuuluvad paiksed müraallikad sh elektrituulikud ja sadamad, mille näol on tegemist komplekssete müraallikate kombinatsioonidega. Tööstusmüra allikad võivad muutuda märgatavalt ajas, kuna seadmed/masinad töötavad vaid osaliselt käsitletavast ajavahemikust. Sellist tüüpi mürale kehtib ekvivalentne helirõhutaseme määratlus, mis ei ole muutuva müra tavaline keskväärtus, vaid müra tugevamatel kohtadel on rõhutatud osa lõpptulemuses. Kui müraallikas toimib ainult osaliselt käsitletavast ajavahemikust, siis selle pikale ajale (näiteks päevasele või öisele ajavahemikule) arvutatud ekvivalentne helirõhutase on väiksem kui müraallika töös oleku ajal valitsev lühiajaline helirõhutase. Müraallikad modelleeritakse kui ekvivalentsed punktallikad, lõpliku pikkusega joonallikad või pindallikad. Müraallikate müraemissioonid sisestatakse mudelisse helirõhutasemetena oktaavribades. 4.1.1 Põlevkivikarjääri müraallikad Põlevkivi kaevandamine toimub Ojamaa kaevanduses mitmes etapis: I etapp – maa-alune põlevkivi kaevandamine II etapp – purustamine, sorteerimine III etapp – rikastamine IV etapp – aheraine käitlus Tabelis 6 on toodud Ojamaa kaevanduses teostatud lähipunktide mõõtmisandmed, mis võetakse edasises arvutustes aluseks. Tabel 6. Ojamaa kaevanduse müraallikate lähipunktide mõõtmistulemused tulemused (A-korrigeeritud helirõhutase LAeg) Müraallikas Tulemus, LAeq, dB Šurf 1 väljapuhe, ~1,5 m kaugusel 86 Šurf 2 väljapuhe, ~1 m kaugusel 54 Purustuskompleks 1, ~7m kaugusel 67 Purustuskompleks 2, ~2-9 m kaugusel 81-86 Laadur, ~15 m kaugusel 77* Aspiratsiooniseadmed, ~1,5 m kaugusel 69*  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 10(19) Konveierid, ~6m kaugusel 96 Konveieri otsa mootorid, ~2-2,5 m kaugusel 87-88* Killustiku punker (auto laadimine), 8-9 m kaugusel 75-86 Killustiku laadimine, ~25 m kaugusel 79-83 Maa-alune lõhkamine, lõhkamise epitsentrist ~1,5 m kõrgusel 53-67 * mõõtmistel registreeriti tonaalsus, hindamisel lisatakse parandustegur +5 dB 5 MÜRATASEMETE JA -KAARTIDE ARVUTUS Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutati arvutiprogrammi Datakustik Cadna/2022, mille tarbeks tehti maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Programm võtab arvesse müra neeldumist õhus ja pinnases ning müra levimise võimendumist vee pinnal. 5.1 Maastikumudel Lähteandmetena vajab arvutusmudel iga müraallika asukohta ja müraemissiooni ning kolmemõõtmelist maastikumudelit, mis sisaldab hooneid ja teisi takistusi. Kaardistamise jaoks vajalik kõrgusinfo kolmedimensiooniliste joontena saadi Maa-ameti veebikeskkonnast saadud joonistelt. Andmestik sisaldas maapinna kõrgusjooni, hoonete kõrgusinformatsiooni, raudteede, tänavate, veekogude, katastripiiride asukohti. Maastikumudeli loomisel kasutati kõrgusinfona täisarvulisi kõrgusjooni. Hoonete jagunemine vastavalt maa-ameti avaandmete kasutusotstarbe alusel oli järgmine: · elu-, ühiskondlik hoone (kaartidel halli värviga); · kõrval-, tootmishoone (kaartidel sinise värviga). Kõikidele hoonetele määrati välispiirde helineeldekoefitsiendiks 0,21, mis vastab struktuurse pinnaga fassaadile. Maapinna helineelduvustegur määrati antud töös järgmiselt: · kõik teed ja veekogud määrati kõvadeks pindadeks koefitsiendiga 0, · suuremad looduslikud rohealad, metsad, põllud, niidud määrati pehmeteks pindadeks koefitsiendiga 1. 5.2 Arvutuste parameetrid Vahemaast tingitud nõrgenemine, maapind ja ekraanid muudavad leviva müra spektrit. Sellepärast teostatakse arvutus sagedusribades. Lõpptulemusena erinevate sageduste väärtused liidetakse kokku ühenumbriliseks väärtuseks, ekvivalentseks kaalutud A-helirõhutasemeks LAeq kõikides arvutuspunktides. Müra levimisarvutuste lähteandmete jaoks määratakse iga müraallika helivõimsus sageduse ja suuna funktsioonina. Arvutusmudelis esindab müraallikat või –allikaid ekvivalentne punkti- või joonekujuline müraallikas, mis paikneb tõelise allika akustilises keskpunktis. Tähtsamad arvutuste teostamise seaded olid järgmised: • arvutusruudustiku samm mürakaartidel on 5x5 m; • müratasemete arvutus teostati 2 m kõrgusel;  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 11(19) • müravahemikud kaartidel on esitatud 5 dB kaupa; • maksimaalne viga 0,1 dB; • peegelduste arv 1; • meteoroloogilised tingimused: korrektsioon Cmet ja sumbuvus õhus vastavalt ISO 9613-2 järgi, keskmine õhutemperatuur 10°C, mõõdukas pärituul (3 m/s). 5.3 Müraallikad 5.3.1 Tööstusmüra Tööstusmüraallikate arvutuste aluseks on allika helivõimsustase, kõrgus ja tööaeg. Müraallikad modelleeriti kui ekvivalentsed punktallikad või lõpliku pikkusega joonallikad. Müraallikate müraemissioonid sisestati mudelisse helirõhutasemetena oktaavribades. Ojamaa kaevanduse tööajaks on arvestatud 24 h, ajavahemikul 19-23 tuleb lisada parandus müra häirivusele +5 dB. Ojamaa põlevkivikaevanduse osas võeti arvesse järgmised müraallikad: Müraallikas LWA, dB Märkused Šurf 62-98 0,5 m kõrgusel maapinnast, arvutustes pole arvestatud šurfi ümbritsevate piiretega Purustuskompleks 1 92 Müraallikaks osa hoonest Purustuskompleks 2 100 Müraallikaks terve hoone Aspiratsiooniseadmed 86 2 m kõrgusel killustikupunker 113 Müraallikaks osa hoonest Konveier 92 1,5-12m Konveieri otsa mootorid 108 1,5 m Laadur 114 2 m, liigub piiratud alal Lõhkamine 75 Maapinnal Joonisel 3 on näidatud Ojamaa teenindusmaal olevate müraallikate asukohad, mis kaardistati ja kus teostati helirõhutasemete mõõtmised. Ojamaa kaeveväljal paiknevad tuulutusšurfid väljuva ja siseneva õhu jaoks ning toimuvad maa-alused lõhkamised. Siseneva õhu šurfi mõõdetud helirõhutase on võrreldes väljuva õhua šurfiga väiksem. Lõhkamise osas vähendatakse ühes viites oleva lõhkeaine kogust ning vajadusel ka üldist lõhkeaine kogust, kui elamute lähedale jõutakse.  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 12(19) konveierid killustiku punker konveieri otsa mootor purustuskompleks 1 laadur aspiratsiooniseadmed purustuskompleks 2 0 20 40 60 80 100 m Joonis 3. Ojamaa teenindusmaal kaardistatud müraallikad 5.4 Tulemused Töö tulemusena valmis Ojamaa kaevanduse tööstusmüra arvutustulemusena 5 kaarti päevase ja öise ajavahemiku jaoks. Modelleerimisel saadud arvutustulemuste ebatäpsus/määramatus on käesolevas uuringus uuritud müraallikate ja kauguste suhtes reeglina ±2-3 dB. kon veier id kil lustiku punk er konv eieri o tsa m ootor pu rustu skomp leks 1 laad ur as piratsio onise adme d purus tusko mplek s 2 0 100 200 300 400 500 m Joonis 4. Ojamaa kaevanduse teenindusmaa tegevusest põhjustatud müratasemed päevasel ajavahemikul (7-23)  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 13(19) kon vei erid killu stik u pu nke r ko nve ieri o tsa mo otor pur ustu sko mp leks 1 la adu r as pira tsioo nis ead med p uru stus komple ks 2 0 100 200 300 400 500 m Joonis 5. Ojamaa kaevanduse teenindusmaa tegevusest põhjustatud müratasemed öisel ajavahemikul (23-7) Šurfid - mõõdetud Šurfid - mõõdetud 0 50 100 150 200 250 m Joonis 4, 5. Ojamaa kaevanduse kaevevälja piiril asuvate tuulutusšurfide tegevusest põhjustatud müratasemed päevasel (7-23) ja öisel (23-7) ajavahemikul  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 14(19) 0 10 20 30 40 50 m Joonis 6. Ojamaa kaevanduse kaevevälja maa-alusest lõhkamisest põhjustatud müratasemed Ojamaa kaevanduse piirkond on hõredalt asustatud ja lähimad elamud asuvad teenindusmaast ~500 m kaugusel. Lähima elamuni Leveti ulatub päevasel ajavahemikul kuni 46 dB suurune ja öisel ajavahemikul 44 dB suurune tööstusmüratase. Tuulutusšurfide tegevusest ulatub surfidest ~250 m kaugusel kuni 30 dB suurune müratase. Lõhkamise puhul on tegemist lühiajaliste müraallikatega, millel pole keskmise minuti ja tunni ekvivalentsele helirõhutasemele väga suurt mõju ja lõhkamise ajal ulatub lõhkamise epitsentrist 80-100 m kaugusel 30 dB suurune müratase. Kõikides olukordades on täidetud II kategooria tööstusmüra sihtväärtus päevasel ajal (50 dB). Ojamaa kaevanduse teenindusmaale lähima hoone juures on öisel ajal täidetud piirväärtus (45 dB). Kuna normtasemed põhinevad keskmisel helitasemel ja arvestab kogu päeva hinnatud müra taset päevasel ajavahemikul (7-23), siis hetkeline helitase võib varieeruda küllalt suures vahemikus ning normtasemete täitmine ei tähenda, et kaevanduse tegevusest tingitud müra poleks väljaspool kaevanduse territooriumi ja eluhoonete sees üldse kuulda. 5.4.1 Uus alternatiivne olukord Uues alternatiivses olukorras lisanduks juurde kaevanduse alternatiivne sisenemine, kuhu ehitatakse peale hoone ja lisaks üks tuulutusšurf väljuva õhu jaoks. Samasugune kaldsüvend on olemas ka olemasolevas olukorras purustuskompleks 2 juures. Arvestades, et Ojamaa kaevanduse mõõtmiste käigus ei tuvastatud müraallikaid kaldsüvendi juures ning tegemist on kinnise hoonega, siis lisanduv kaldsüvend ei mõjuta müratasemete suurusi Ojamaa teenindusmaal. Hoone projekteerimisel ja ehitamisel pöörata tähelepanu välispiiretele, et tagada ehitise heliisolatsiooninõue. Tellijalt saadud info järgi lisanduv šurf väljuva õhu jaoks saab olema sarnane nagu mõõdetud vaiksema helirõhutasemega šurf, mille mõõdetud helirõhutase 1 m kaugusel oli 54 dB. Lisaks nähakse šurfile ette piirded. Joonisel 7 on toodud arvutuslik olukord arvestades lisanduva šurfiga.  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 15(19) Lisanduva šurfi asukoht kon veierid k illustik u punk er konve ieri ots a moo tor pu rustus kompl eks 1 laad ur asp iratsio onisea dmed pur ustusk omple ks 2 0 100 200 300 400 500 m Joonis 7. Ojamaa kaevanduse teenindusmaa tegevusest põhjustatud müratasemed päevasel ajavahemikul lisanduva šurfiga (7-23) Kokkuvõtteks saab öelda, et lisanduvad allikad ei tõsta Ojamaa teenindusmaal mürataset. 6 VIBRATSIOONI HINDAMINE Ojamaa kaeveväljal toimuvad maa-alused lõhkamised, mis tekitavad maapinnas mehaanilise võnkumise, mille tagajärgi tajutakse vibratsioonina. Üldiselt on vibratsiooni ebamugavustsoon palju laiem kui võimalike kahjustuste piirkond. Vibratsioon võib häirida elamismugavust, keskendumist või und. Vibratsioon võib põhjustada ka hoonete või vara kahjustusi. Vibratsiooni levik ja mõjuala on kõige suurem pehme pinnase piirkonnas, seevastu kõva pinnase korral võib suuremaks probleemiks olla struktuurimüra (ground-borne noise). Joonisel 8, 9 on näidatud vibratsiooni mõju hoonele ja sellest tulenevad häiringud. Maapinna kaudu leviv vibratsioon sõltub ka maapinna geoloogiast ning hoonete konstruktsioonist. Maapinnal tekkiv vibratsioon levib lühemat vahemaad ehk maapinna kaudu leviva vibratsiooni ulatus on väiksem, kuid selle mõju inimestele ja hoonetele on suurem. Õhu kaudu leviv vibratsioon levib kaugemale ehk õhu kaudu leviva vibratsiooni ulatus on suurem, kuid selle mõju inimestele ja hoonetele on väiksem.  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 16(19) a) b) c) d) Joonis 7, 8. Vibratsiooni mõju hoonele 6.1 Vibratsiooni häirivus Eestis on Sotsiaalministri 17.5.2002. a määrus nr 78 järgi reguleeritud vibrokiirenduse (Lav) tasemete piirväärtus vibratsiooni tundlikes hoonetes. Olemasolevatele hoonetel on piirväärtused päevasel ajal 82 dB ja öisel ajal 79 dB. Kehtivad vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks. Rahvusvahelistes kogukeha vibratsiooni käsitlevates üldstandardites ISO 2613-1 ja ISO 2631–2 on esitatud juhised vibratsiooni mõjude hindamiseks; samuti on seal ära toodud minimaalsed tajutavad tasemed. Nimetatud standardites on välja toodud, et inimeste tundlikkus vibratsioonile on erinev; see võib põhjustada erinevaid subjektiivseid hinnanguid vibratsiooni ulatusest ja selle häiringutasemest. Standardis ISO 2631-1 on toodud inimeste tundlikkuse tase sagedus-korrigeeritud vibrokiirenduse tipptasemele aWpeak ≥ 0,015 m/ss (tegemist on vertikaalsuunalise vibratsiooniga), mis peaks kehtima 50% inimeste kohta. Tabelis 7 on on toodud standardis ISO 2631-1 toodud üldised suunised ja ligikaudsed vibrokiirenduse suurused ning nende seos võimalikele reaktsioonidele. Vibrokiirendus on vektrioaalne suurus, mis iseloomustab vibratsiooni kiiruse muutumist ajas. Tabel 7 Inimese tundlikkuse tasemed maapinnal leviva vibratsiooni suhtes Vibrokiirendus m/s2 Inimese tundlikkuse tase Vähem kui 0,315 m/s2 Pole häiriv 0,315-0,63 m/s2 Natuke häiriv 0,5-1 m/s2 Üsna häiriv 0,8-1,6 m/s2 häiriv 1,25-2,5 m/s2 Väga häiriv Suurem kui 2 m/s2 Äärmiselt häiriv Enamus Euroopa riikides on sätestatud vibratsiooni kiirus, mis näitab kui kiiresti vibratsioon pinnases levib. Vibratsiooni kiiruse 0,3-0,4 mm/s juures võib vibratsiooni häirivaks pidada keskmiselt 15% elanikest. Kui vibratsiooni kiirus on väiksem kui 0,10 mm/s, siis sel juhul inimesed vibratsiooni tavaliselt ei taju. Vibratsiooni tase 1,0 mm/s põhjustab tõenäoliselt vibratsioon kaebusi elukeskkonnas, kuid võib  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 17(19) olla talutav, kui elanikele on eelnevalt ette hoiatatud ja teavitatud. Vibratsiooni tase 10 mm/s on enamiku puhul tõenäoliselt talumatu ja seda võib taluda ainult väga lühikesel kokkupuutel. 6.2 Ehitiste kahjustused Normdokumentides ja muus kirjanduses esinevad ehitiste kahjustusriskide piirmäärad on esitatud enamuses vibrokiiruse tippväärtusena. Vibratsiooni häiring väljendub hoonete konstruktsiooni värisemises, mida põhjustab nii maapinna kaudu leviv kui ka õhu kaudu leviv vibratsioon. Vibratsioonihäiring sõltub suurel määral ka hoone tehnilisest seisukorrast. Kõige tavalisemad vibratsioonist tulenevad häiringud on akende klirisemine ja väikesed praod viimistluses. Eestis pole vibratsioonitasemete piirväärtused hoone konstruktsioonidele reguleeritud. Vibratsioonikiiruse väärtuste ning nende normide hindamiseks soovitame kasutatada Saksamaa standardit DIN-4150-3:1999. Vibratsiooni mõju hoonele hinnatakse vastavalt piirväärtustele. Väärtuste ületamine ei tähenda kohest kahju hoone konstruktsioonidele, kuid vibratsiooni tekke põhjust tuleks edasiselt uurida. Lõhkamiste tulemusena leviva vibratsiooni kohta ehitistes võib erinevatele allikatele toetudes väita järgmist: vundamendil mõõdetav vibratsioon, mis teadaolevalt levib maapinna kaudu, peab praktiliselt hoone ülemistes osades mõõdetud vibratsioonist mõnevõrra suurem olema. Vibratsiooni suurenemine peaks olema väikestes eluhoonetes 5-20 dB (tegemist on siinkohal vibratsiooni ühikuga). 6.3 Lõhkamise mõju Vibratsiooni hindamine mõõtmiste teel sobib mõju hindamiseks olemasolevates ehitistes ning samuti ka häiringu hindamiseks. Vibratsioonitasemete mõõtmiskohad on reeglina vundament, kandavad konstruktsioonid, sein/põrand. Esimesed kaks on siis võimalike ehituskahjustuse hindamiseks ja viimane häirivuse hindamiseks. Vibratsiooni mõõtmine toimub vibratsiooni mõõtmise ja helirõhutaseme paralleelmõõtmiste näol. Tabelis 8 on näidatud maksimaalse helirõhutaseme mõju. Tabel 8. Z-helirõhutaseme taseme LpZE mõju vibratsioonile LpZE Mõju kuni 108 dB Vibratsiooni tõenäoliselt ei esine 108-135 dB Tõenäoline vibratsiooni esinemine 135-160 dB Aknaklaaside pragunemine, mikropraod üle 160 dB Hoonete kahjustused Ojamaa maa-aluste lõhkamiste ajal viidi vibratsioonimõõtmised läbi Mesila kinnistu eluhoone vundamendil, eluhoone sees (magamistoa põrandal) ja välisterritooriumil, mis asus ~400 m kaugusel lõhkamise epitsentrist. Tabelis 9 on toodud iga lõhkamisseeria jooksul fikseeritud maksimaalsed vibratsiooni kiirused ja ja tabelis 10 toimunud lõhkamisseeriate poolt hinnatud vibratsioonitase.  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 18(19) Tabel 9. Iga lõhkamisseeria jooksul fikseeritud maksimaalsed vibratsiooni kiirused v(mm/s) Fikseeritud maksimaalne vibratsioonikiirus v[mm/s] Ajavahemik VM2 (eluhoone magamistoas) VM3 (eluhoone vundamendil) VM4(välisterritooriumil) 1-10Hz 10-50Hz 50-100Hz 1-10Hz 10-50Hz 50-100Hz 1-10Hz 10-50Hz 50-100Hz 12:20 - 12:21 0,001 0,008 0,005 0,010 0,005 0,004 0,002 0,002 0,012 12:32 - 12:33 0,002 0,020 0,009 0,001 0,010 0,007 0,004 0,003 0,012 12:41 - 12:42 0,001 0,010 0,006 0,001 0,010 0,007 0,004 0,003 0,012 12:51 - 12:52 0,001 0,011 0,009 0,001 0,010 0,010 0,003 0,002 0,012 Tabel 10. Toimunud lõhkamisseeriate poolt hinnatud vibratsioonitase [dB] Asukoht Vibratsiooni toimeaeg Hinnatud vibrokiirenduse tase Lαv [dB] αv [m/s2] VM1 (lõhkamise epitsenter) Päeval 90 0,03 VM2 (eluhoone magamistoas) Päeval 66 0,001 VM3 (eluhoone vundamendil) Päeval 65 0,001 VM4 (välisterritoorium) Päeval 56 0,0006 Mesila kinnistu eluhoone konstruktsioonidel hinnatud vibratsioonitasemed ei ületa sotsiaalministri määrusega nr 78 päevasel ajal kehtestatud vibratsiooni piirtasemeid ega DIN 4150-3 standardis toodud soovituslikke lühiajalise vibratsiooni piirväärtusi eluhoonetes. Vastavalt ISO 2631-1 standardi lisas C toodud vibratsiooni mõju hinnangule 02.06.2022 mõõdetud vibratsioonikiirendus Mesila eluhoones võib olla mõnedele tundlikule inimestele tajutav, kuid üldjuhul ei tohiks põhjustada ebamugavustunnet lõhkamiste ajal. Ojamaa kaevanduse maa-aluste lõhkamiste vibratsioonitasemed lähimate hoonete juures jäävad alla kehtestatud piirväärtuse, kui tingimused, laengute suurused ja vahemaa, on sarnased läbiviidud mõõtmistele. Kui me eeldame, et kõik tingimused on samad sh maapinna geoloogia, laengute suurus, hoone seisukord/konstruktsioonid jms ning eeldades lihtsustatult, et vibratsioon väheneb kaugenedes lineaarselt, siis 100 m kaugusel on vibratsiooni vibrokiirenduse tase (m/s2) hinnanguliselt 5 x kõrgem kui Mesila kinnistul. Soovitame tulevikus uues olukorras lähima hoone juures teostada kontrollmõõtmised, et tingimusi ja eeldusi täpsustada. 7 LISAD 220242-M01 - Ojamaa kaevandus. Helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1) Riigikogu 15.06.2016.a seadus „Atmosfääriõhu kaitse seadus“ 2) Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020 redaktsioon) 3) Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müratasemete mõõtmise meetodid” (1.01.2021 redaktsioon)  220242-1 Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang 19(19) 4) Sotsiaalministri 17.5.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ 5) Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm. OÜ Maves 6) Sandy Point Quarry, Menai. Maximum production scenario. Noise assesment. EMM 7) Huntaugu V liivakarjääri helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised. Akukon Eesti OÜ 8) ISO 2631–1 (1997). Mechanical vibration and shock — Evaluation of human exposure to whole-body vibration — Part 1: General requirements. International Organization for Standardization, Geneve 1997 9) DIN-4150-3:1999 „Structural vibration Part 3: Effects of vibration on structures“  220242-M01-A 1(27) Ingrid Leemet, Dmitri Tiško, Mario Narbekov, Mykhailo Yaroshenko 05.08.2022 Ojamaa kaevandus Tellija: Maves OÜ Tellimus: 09.05.2022 Kontaktisik: Karl Kupits HELIRÕHU- JA VIBRATSIOONITASEMETE MÕÕTMISED 1 SISSEJUHATUS Helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmiste eesmärgiks oli välja selgitada Ida-Viru maakonnas Ojamaa kaevanduse tegevusest tekitatud helirõhutasemete ja vibratsioonitasemete suurused. Mõõtmised teostati 02.06.2022 Võrnu külas asuva Ojamaa kaevanduse maapealses tööstuskompleksis ja Kiikla külas, kus toimusid maa-alused lõhkamistööd. Joonisel 1 on näidatud üldine mõõtmispunktide ja asukohaskeem. Killustiku laadimine Mõõtmispunkt MP18 Ojamaa kaevanduse maapealne tootmiskompleks Maa-alused lõhkamistööd Mõõtmispunktid MP5-MP17 Mõõtmispunktid MP1-MP2 ja VM1-VM4 Ojamaa kaevanduse šurfid Mõõtmispunktid MP3-MP4 Joonis 1. Asukohaskeem (Maa-ameti kaart). Joonisel 2 on näidatud mõõtmispunktid MP1 ja MP2.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 2(27) MP2 MP1 Joonis 2. Mõõtmispunktid MP1 ja MP2 (Maa-ameti kaart). Joonisel 3 on näidatud mõõtmispunktide MP3 ja MP4 asukohad. MP3 MP4 Joonis 3. Mõõtmispunktid MP3 ja MP4 šurfide juures (Maa-ameti kaart).  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 3(27) Joonisel 4 on näidatud Võrnu külas asuva maapealse tootmiskompleksi asendiskeem ja mõõtmispunktid. MP13-14 MP15-16 MP11-12 MP17 MP10 MP9 MP7-8 MP5-6 Joonis 4. Asukohaskeem ja mõõtmispunktid MP5-MP17 (Maa-ameti kaart). Joonisel 5 on näidatud mõõtmispunkt MP18. MP18 Joonis 5. Mõõtmispunkt MP18 (Maa-ameti kaart).  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 4(27) 2 HELIRÕHU- JA VIBRASTIOONITASEMETE MÕÕTMISED Helirõhutasemete mõõtmised teostati Ojamaa kaevanduse Võrnu külas asuva tootmiskompleksi territooriumil müratekitavate seadmete või protsesside lähipunktides, samuti Kiikla külas asuvate šurfide juures. Maa-aluste lõhkamistööde helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised teostati Kiikla külas lõhkamiste epitsentris maa peal ja läheduses asuva Mesila kinnistu territooriumil. Mõõtmised ja hinnang teostati vastavalt järgmistele ISO standarditele: · ISO 1996-1:2016 Acoustics—Description, measurement and assessment of environmental noise— Part 1: Basic quantities and assessment procedures; · ISO 1996-2:2017 Acoustics—Description, measurement, and assessment of environmental noise—Part 2: Determination of environmental noise levels; · ISO 2631-2 Mechanical vibration and shock – Evaluation of human exposure to whole-body vibration; · DIN 4150-3 Vibrations in buildings - Part 3: Effects on structures. Tabelis 1 on toodud mõõtmisandmete koondtabel. Tabel 1. Mõõtmisandmete koondtabel mõõtmiskohad Võrnu ja Kiikla küla, Ida-Viru maakond mõõtmisobjekt Ojamaa kaevandus mõõtmispunktide kõrgus maapinnast 1,5 m mõõtmiste teostamise ajaline kestus ühe punkti kohta ~5 min - 1h mõõtjad Mario Narbekov, Dmitri Tiško 3 ILMASTIKUTINGIMUSED Tabelis 2 on esitatud mõõtmisaja ilmastikuandmed vastavalt Riigi Ilmateenistuse Jõhvi ilmajaama andmetele. Tabel 2. Ilmastikutingimuste koondtabel Tuule Õhu- Suhteline Õhurõhk Tuule Tuule max Pilvisus Sademed Aeg temperatuur õhuniiskus merepinnal kiirus suund (°) kiirus (palli) (mm) (°C) (%) (hPa) (m/s) (m/s) 02.06.2022 09:00 14,1 76 1007,5 186 6,8 11,7 9/10 0 10:00 12,9 81 1009,4 184 7,1 14,2 9/10 0 11:00 13,6 77 1009,7 184 8,7 13,8 9/10 0 12:00 13,8 79 1010,6 208 9,1 17,7 8/10 0,3 13:00 15,1 69 1011,0 192 8,0 15,5 9/10 0 4 MÕÕTESEADMED Tabelis 3 on toodud mõõteseadmete andmed. Mikrofonid kalibreeriti enne ja pärast mõõtmiste teostamist  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 5(27) Tabel 3. Mõõteseadmete andmed Seade Tootja ja mudel seeria nr Kalibreeritud kalibraator Svantek SV36 76694 05.01.2022 [AKUKON] mikrofon NTi Audio MA220 10355 10.12.2021 [AKUKON] müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-19988-E0 10.12.2021 [AKUKON] mikrofon NTi Audio MA220 10396 17.01.2022 [AKUKON] müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-14222-E0 17.01.2022 [AKUKON] andmesalvesti RION DA21 kiirendusmõõturid MMF KS48C 5 NORMTASEMED 5.1 Müra normtasemed Müra normtasemed välisterritooriumil on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a. määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020 redaktsioon) lisas 1. Vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse andmetele on Mesila kinnistu sihtotstarve 100% elamumaa. Mõõtmisaruandes lähtutakse mõõtmispunktis MP2 II kategooria maa-alast – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad. Ojamaa kaevanduse tootmiskompleks asub 100% tööstusmaal, kus nõudeid müratasemetele pole kehtestatud. Tabelis 4 on toodud II kategooria aladele kehtivad tööstusmüra nõuded. Tabel 4. Müra normtasemed - ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB) Kategooria Ajavahemik Müra piirväärtus (dB) Müra sihtväärtus (dB) Tööstusmüra Päev 60 50 II Öö 45 40 Päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00-23.00 ja 23.00-7.00. Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Tööstusmüra korral võib esineda tonaalset heli. Tonaalne heli on heli, mille sagedusspektris esineb selgesti eristatav toon, ehk kui mingis 1/3 oktaavribas mõõdetud helirõhutase ületab temale eelnevas ja järgmises 1/3 oktaavribas mõõdetud taseme vastavalt ISO 1996-2 2017 lisa K järgi. 5.2 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühikasutusega hoonetes Vibratsioonitasemeid reguleerib Sotsiaalministri 17.5.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Määrusega kehtestatakse inimeste tervistkahjustuste ja ebameeldiva aistingute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühikasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmiste meetodid. Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehhaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu. Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on toodud tabelis 5. Nõuded on toodud vibrokiirenduse piirväärtusena m/s2.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 6(27) Tabel 5. Vibrokiirenduse piirväärtused Lav (dB), av (m/s2) Päev (7-23) Öö (23-07) Olemasolevad av (m/s2) Lav (dB) av (m/s2) Lav (dB) Elamute, ühiselamute ja 0,0126 (2,01) 82 (2,01) 0,00883 (1,41) 79 (1,41) hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad Õppeasutuste õppetöö ruumid 0,0126 (2,01) 82 (2,01) Bürood ja haldushooned 0,0252 (4,01) 88 (2,01) Projekteeritavad Elamute, ühiselamute ja 0,00883 (1,41) 79 (1,41) 0,00631 (1,01) 76 (1,01) hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad 1 baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused Kehtestatud piirväärtuse aluseks on ISO standardis 2631-2:1989 toodud baaskõver. 5.3 Vibratsiooni mõju hoone konstruktsioonidele Eestis pole vibratsioonitasemete piirväärtused hoone konstruktsioonidele reguleeritud. Vibratsioonikiiruse väärtuste ning nende normide hindamiseks soovitame kasutatada Saksamaa standardit DIN-4150-3:1999 „Structural vibration Part 3: Effects of vibration on structures“; [2]. Standard annab suuniseid vibratsiooni mõju mõõtmiste teostamiseks ja hindamiseks hoone konstruktsioonidel ning lubatud maksimaalsed vibratsiooniväärtused, mille järgimine ei põhjusta kahjustusi hoonetele. Vajadus hinnata konstruktsioonide vibratsioonitundlikkust tekib enamasti alles siis, kui kahtlustatakse, et vibratsioon on tekitanud hoonele kahjustusi või kui tekib oht, et vibratsioon võib põhjustada kahjustusi. Lubatud maksimaalsed vibratsioonitasemed vastavalt DIN 4150-3 järgi on toodud allpool. 5.3.1 Lühiajalise vibratsiooni mõju piirväärtused Lühiajaliseks vibratsiooniks peetakse vibratsiooni, mis ei teki nii tihti, et kahjustada hoonet ja mis ei pane hoone konstruktsioone resoneerima. Vibratsiooni mõju hoonele hinnatakse vastavalt piirväärtustele. Väärtuste ületamine ei tähenda kohest kahju hoone konstruktsioonidele, kuid vibratsiooni tekke põhjust tuleks edasiselt uurida. Tabelis 6 on välja toodud lühiajalise vibratsiooni soovituslikud piirväärtused. Tabel 6. Lühiajalise vibratsiooni soovituslikud piirväärtused Soovituslikud vi (mm/s) väärtused Vibratsioon kõrgeimal Hoonetüüp Vibratsioon vundamendil korrusel 1 – 10 Hz 10 – 50 Hz 50 – 100 Hz Kõik sagedused  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 7(27) Avalikud hooned, tööstushooned 20 20 – 40 40 – 50 * 40 Eluhooned 5 5 – 15 15 – 20 * 15 Vibratsioonile tundlikud hooned, nt 3 3-8 8 – 10 * 8 kaitse all olevad ehitised * Väärtuseid võib lugeda minimaalseteks väärtusteks sagedustel üle 100 Hz. 5.3.2 Pikaajalise vibratsiooni mõju piirväärtused Pikaajaliseks vibratsiooniks peetakse vibratsiooni, mis tekitab kahju hoone konstruktsioonidele. Tabelis 7 on välja toodud pikaajalise vibratsiooni soovituslikud piirväärtused. Tabel 7. Pikaajalise vibratsiooni soovituslikud piirväärtused Hoonetüüp Soovituslikud vi (mm/s) väärtused kõrgeimal korrusel kõikidel sagedustel Avalikud hooned, tööstushooned 10 Eluhooned 5 Vibratsioonile tundlikud hooned, nt 2.5 kaitse all olevad ehitised 6 MÕÕTEMÄÄRAMATUS Laiendmääramatuse väärtused on arvutatud juhindudes standardi EVS-ISO 1996-2:2017 (p.4: Measurement uncertainty ning p.10.5 Determination of standard uncertainty) metoodikast. Etteantud tingimustes on müra mõõtevõime vahemikus 2,7 – 5,8 dB sõltuvalt ajavahemikust ning saadud mõõtmisandmetest erinevates mõõtmispunktides. Käesolevate mõõtmistulemuste laiendmäärmatus U tõenäosustasemel 95% (k ≈ 2) on esitatud järgnevas tabelis 8. Tabel 8. Arvutatud mõõtemääramatus Mõõtmispunkt Mõõtmisperiood Mõõtemääramatus [dB] MP1 02.06.2022 kell 11:45 – 12:55 5,8 MP2 02.06.2022 kell 11:30 – 13:10 2,7 7 MÕÕDETUD HELIRÕHUTASEMETE TULEMUSED 7.1 Tootmiskompleksi territooriumil mõõdetud helirõhutasemete tulemused Tabelis 9 on esitatud teostatud helirõhutasemete mõõtmiste koondtulemused. Helirõhutasemed 1/3 oktaavribades on näidatud tabelites 10 ja 11. Saadud mõõtmistulemused iseloomustavad mõõtmiste teostamise ajahetke ja pole üks-üheselt määruses kehtestatud normtasemetega võrreldavad.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 8(27) Tabel 9. Koondtulemused Mõõtmis- Müraallikas, mõõtmispunkti asukoht Mõõdetud Hinnatud punkt müratase dB müratase LAeq, (LAFmax) LAr,ti, dB MP 3 Šurf 2-1 väljapuhe, ~1,5m šurfi betoonäärest 86 (90) 86 MP 4 Šurf 2, ~1m šurfi betoonäärest 54 (57) 54 MP 5.1 Purustuskompleks nr. 2, ~2m seinast lääne pool 86 (88) 86 MP 5.2 Purustuskompleks nr. 2 + vibraator, ~2m seinast lääne pool 87* (88) 92 MP 6 Purustuskompleks nr. 2 konveieri kõrval, ~9m seinast 81 (82) 81 MP 7 Purustuskompleks nr. 2, ~2m seinast ida pool 83 (85) 83 MP 8 Purustuskompleks nr. 2, ~6m seinast ida pool 81 (83) 81 MP 9.1 Laadur töötamas ~15m 77* (90) 82 MP 9.2 Laadur töötamas, tagurdussignaal ~15m 84* (90) 89 MP 10 Aspiratsiooniseadmed, ~1,5m 69* (71) 74 MP 11 Purustuskompleks nr. 1, ~7m seinast ida pool 67 (70) 67 MP 12 Konveierid 127, 128 ümberlaadimise koht nr, ~6m ida nurk 69 (71) 69 MP 13.1 Konveieri otsa mootorid, ~2,5m ida pool 87* (90) 92 MP 13.2 Konveieri otsa mootorid, 2m ida pool 88* (90) 93 MP 14 Konveier töötab, 1,5m ida pool 71 (75) 71 MP 15 Killustiku punker - auto laadimine küljelt, ~9m seinast ida pool 75 (91) 75 MP 16 Killustiku punker - auto laadimine tagant, ~8m lõuna pool 86 (103) 86 MP 17 Üldine foon bussipeatuse lähedal, 50m purustuskompleksist 2 65 (66) 65 MP 18.1 Killustiku laadimine, ~25m 79 (99) 79 MP 18.2 Killustiku laadimine ja juurde toomine, ~25m 83 (104) 83 * - mõõtmispunktis esines tonaalsus vastavalt standardile ISO 1996-2:2017. Tabelites 10 ja 11 on toodud mõõtmispunktides mõõdetud helirõhutasemete LZeq spekter 1/3 oktaavribades.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 9(27) Tabel 10. Mõõdetud helirõhutasemed 1/3 oktaavribades Sagedus Mõõtmispunktid Hz, Lzeq MP3 MP4 MP5.1 MP5.2 MP6 MP7 MP8 MP9.1 MP9.2 MP10 50 78 58 79 98 77 80 82 79 74 70 63 74 51 76 78 74 76 77 78 72 67 80 71 50 75 77 73 76 75 83 84 70 100 74 55 78 88 73 78 79 75 75 70 125 76 53 80 83 77 80 78 74 72 69 160 78 55 79 88 76 80 78 74 71 64 200 84 56 80 85 77 77 76 69 70 62 250 86 58 80 82 75 79 76 67 64 62 315 74 44 80 81 74 78 75 65 63 72 400 82 45 80 81 74 78 75 65 64 62 500 84 46 79 79 74 76 74 66 65 62 630 81 43 77 78 73 76 73 66 66 60 800 74 40 76 76 71 74 72 65 65 57 1000 74 40 75 76 71 73 72 64 63 57 1250 71 39 75 75 70 72 71 68 75 56 1600 67 37 74 75 69 71 69 73 82 56 2000 64 36 73 73 67 69 67 60 61 51 2500 61 36 72 72 66 68 65 59 59 51 3150 57 36 71 71 64 66 63 57 58 53 4000 53 37 70 70 63 65 62 56 57 51 5000 48 36 69 69 61 64 60 58 59 43 6300 43 35 67 67 59 59 56 53 53 37 8000 37 32 65 65 56 56 53 51 51 31 10000 31 29 63 63 53 53 49 50 49 26 Tabel 11. Mõõdetud helirõhutasemed 1/3 oktaavribades Sagedus Mõõtmispunktid Hz, Lzeq MP11 MP12 MP13.1 MP13.2 MP14 MP15 MP16 MP17 MP18.1 MP18.2 50 70 70 66 68 68 70 72 68 76 77 63 67 68 67 67 69 68 68 66 77 80 80 65 65 64 69 69 66 66 64 75 77 100 65 66 69 70 64 65 67 64 69 73 125 64 65 68 73 64 64 72 63 68 74 160 62 63 73 86 67 64 73 62 68 73 200 62 64 73 81 68 67 74 60 69 73 250 62 64 82 80 65 65 78 59 70 76 315 60 62 78 79 65 65 75 60 69 75 400 61 63 78 80 65 66 73 60 68 72 500 60 61 76 75 66 66 78 58 66 73 630 59 61 71 72 64 65 75 57 68 72 800 58 60 72 73 63 67 76 58 70 73 1000 57 59 76 76 61 67 76 55 70 73 1250 58 60 77 77 60 66 76 51 68 74 1600 59 57 74 74 58 65 76 50 67 73 2000 53 53 68 71 54 64 75 49 67 73 2500 49 47 82 84 56 63 73 46 69 74 3150 44 43 64 67 51 61 71 44 70 71 4000 42 40 64 68 49 59 68 42 65 68 5000 39 37 66 69 51 56 65 40 61 63 6300 35 33 60 63 54 51 61 35 57 59 8000 31 28 58 64 50 46 57 30 52 56 10000 28 24 54 58 44 41 51 26 49 51  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 10(27) 7.2 Maa-aluste lõhkamiste mõõdetud helirõhutasemed Maa-alused lõhkamised leidsid aset 02.06.2022 kell 12:19, 12:31, 12:40 ja 12:50. Lõhkamiste ajal mõõdeti helirõhutasemed maapinnal epitsentris mõõtmispunktis MP1 ja Mesila kinnistul mõõtmispunktis MP2. 1. ja 2. lõhkamiste seeria olid mõõtmisandmete järeltöötlusel selgemini eristatavad, mõõtmispunktis MP2 esines ilmastikutingimuste tõttu kõrge taustmüra, seetõttu on lõhkamiste ja taustmüra vahe väga väike ning mõõtmistulemused on mõjutatud taustmürast. Tabelis 12 on näidatud mõõdetud helirõhutasemed ja tabelis 13 mürasündmuste mõõdetud spekter. Tabel 12 Mõõdetud helirõhutasemed mõõtmispunktides MP1 ja MP2. Sündmus Algusaeg Kestus Mõõdetud müratase [dB] Mõõdetud taustmüra [dB] LAeq (LAFmax) LAeq (LAFmax) MP1 MP2 MP1 MP2 Seeria 1 12:19:19 5 sek 67 (73) 54 (55) 42 (43) 50 (52) Seeria 2 12:31:10 5 sek 66 (72) 55 (58) 47 (50) 54 (55) Seeria 3 12:40:32 5 sek 62 (66) 61 (62) 49 (52) 61 (62) Seeria 4 12:50:05 5 sek 53 (58) 54 (57) 48 (55) 54 (55) Tabel 13. Mõõdetud helirõhutasemete spekter mõõtmispunktis MP1. Sagedus Mõõtmispunkt MP1 Hz, Lzeq Seeria 1 Seeria 2 Seeria 3 Seeria 4 31,5 73 75 76 69 40 73 76 74 69 50 74 78 73 67 63 75 77 73 70 80 81 82 74 65 100 83 80 76 66 125 76 75 70 62 160 72 71 66 58 200 66 67 60 51 250 60 60 53 41 315 51 51 47 36 400 40 42 41 35 500 35 38 42 35 630 33 37 43 35 800 33 37 43 35 1000 33 37 43 35 1250 32 37 41 35 1600 31 36 40 34 2000 30 35 40 33 2500 30 34 39 32 3150 31 35 40 33 4000 32 38 41 34 5000 33 36 42 34 6300 31 33 41 33 8000 30 32 39 31 10000 28 30 37 30  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 11(27) Graafikutel 1-4 on esitatud mõõtmispunktis MP1 mõõdetud müratasemed ja spektrogramm. Sinise joonega on tähistatud LAeq müratasemed, punasega LAFmax müratasemed. Graafik 1. Lõhkamiste seeria 1 mõõtmispunktis MP1. Graafik 2. Lõhkamiste seeria 2 mõõtmispunktis MP1.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 12(27) Graafik 3. Lõhkamiste seeria 3 mõõtmispunktis MP1. Graafik 4. Lõhkamiste seeria 4 mõõtmispunktis MP1. 7.3 Järeldused Vastavalt saadud helirõhutasemete mõõtmistulemustele võib järeldada, et Ojamaa kaevanduses maa- aluste lõhkamistööde käigus tekitatavad müratasemed olid Mesila kinnistul mõõtmispunktis MP2 LAeq 54-61 dB ja LAFmax 55-62 dB. Mõõtmiste epitsentris maapeal olid mõõdetud müratasemed mõõtmispunktis MP1 LAeq 53-67 dB ja maksimaalsed LAFmax müratasemed 58-73 dB. Mõõtmispunktis MP2 esines ilmastikutingimuste tõttu kõrge taustmüra, seetõttu on lõhkamiste ja taustmüra vahe väga väike ning mõõtmistulemused on mõjutatud taustmürast ning olenevalt olukorrast võivad kaugpunktides mõõdetud müratasemete suurused suuresti sõltuda ilmastikutingimustest (peamiselt tuule tugevusest ja suunast.)  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 13(27) Arvestades, et lõhkamiste ajaline kestus on võrreldes päevase ajavahemikuga väike (nelja seeria lõhkamise ajaline kestus kokku 20 sekundit) ning lõhkamiste hinnatud tasemed, arvestades ka impulssmüra parandustegurit (+5 dB), ei ületa kaugpunktis keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020 redaktsioon) lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra normtaset. Lõhkamiste puhul on tegemist lühiajaliste müraallikatega, millel pole keskmise minuti ja tunni ekvivalentsele helirõhutasemele väga suurt mõju. 8 MÕÕDETUD VIBRATSIOONITASEMETE TULEMUSED Vibratsiooni mõõtmispunktid asusid mõõtmispunktis MP1 (VM1) ja Mesila kinnistul paikneva eluhoone vundamendil (VM3), eluhoone sees (VM2, magamistoa põrandal) ja välisterritooriumil (VM4). Mõõtmispunktide täpsemad asukohad on näidatud joonistel 6-7 allpool ja fotodel 18-21 (vt. p.9). Mõõtmispunktis VM1 fikseeriti vibratsioonitasemeid kolmes põhisuunas (X,Y,Z – teljes) vastavalt joonisel 6 toodud skeemile. Mõõtmispunktides VM2-VM4 mõõdeti vibratsioonitasemeid ainult Z-teljes (vertikaalsuunas), kus on eeldatud kõige kõrgemate vibratsioonitasemete teke lõhkamiste teostamise ajal eluhoone sees ja hoone vundamendil. VM2-VM4 X Y Z VM1 Joonis 6. Vibratsiooni mõõtmispunkti VM1 asukoht (MP01, Maa-ameti kaart).  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 14(27) VM3 VM4 VM2 Joonis 7. Vibratsiooni mõõtmispunktide VM2-VM4 asukohad (Maa-ameti kaart). Graafikutel nr 5-8 allpool on toodud nelja lõhkamisseeria teostamisel mõõtmispunktis VM1 fikseeritud vibratsioonikiiruse spektrid igas suunas (X,Y,Z – teljes) sagedusvahemikus 0-100Hz. Graafik 5. Mõõtmispunktis VM1 mõõdetud vibratsioonitasemete spekter (0-100Hz, mm/s).  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 15(27) Graafik 6. Mõõtmispunktis VM1 mõõdetud vibratsioonitasemete spekter (0-100Hz, mm/s). Graafik 7. Mõõtmispunktis VM1 mõõdetud vibratsioonitasemete spekter (0-100Hz, mm/s).  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 16(27) Graafik 8. Mõõtmispunktis VM1 mõõdetud vibratsioonitasemete spekter (0-100Hz, mm/s). Saadud mõõtmisandmete analüüsi käigus määrati maksimaalsed vibratsioonikiiruse väärtused igas suunas (X,Y,Z – teljes) normeeritud sagedusvahemikus iga lõhkamisseeria jooksul. Saadud tulemused on esitatud tabelis 14. Tabel 14. Iga lõhkamisseeria jooksul fikseeritud maksimaalsed vibratsiooni kiirused v(mm/s) Mõõtmispunkt ja Fikseeritud maksimaalne vibratsioonikiirus v[mm/s] Ajavahemik Z-telg Y-telg X-telg 1-10Hz 10-50Hz 50-100Hz 1-10Hz 10-50Hz 50-100Hz 1-10Hz 10-50Hz 50-100Hz VM1 12:20 - 12:21 0,016 0,073 0,072 0,070 0,084 0,223 0,019 0,167 0,362 12:32 - 12:33 0,014 0,033 0,030 0,028 0,036 0,123 0,009 0,080 0,154 12:41 - 12:42 0,018 0,033 0,011 0,013 0,051 0,052 0,008 0,088 0,075 12:51 - 12:52 0,011 0,010 0,006 0,010 0,023 0,025 0,007 0,028 0,030 Graafikutel 9-12 allpool on näidatud samal ajavahemikul fikseeritud üldine vibratsioonikiirus igas suunas (X,Y,Z – teljes) ja selle muutus mõõtmisajal 1sek sammuga.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 17(27) Graafik 9. Mõõtmispunktis VM1 mõõdetud vibratsioonikiirus ja selle ajaline muutus ajas lõhkamiste tekkimise ajal. Graafik 10. Mõõtmispunktis VM1 mõõdetud vibratsioonikiirus ja selle ajaline muutus ajas lõhkamiste tekkimise ajal.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 18(27) Graafik 11. Mõõtmispunktis VM1 mõõdetud vibratsioonikiirus ja selle ajaline muutus ajas lõhkamiste tekkimise ajal. Graafik 12. Mõõtmispunktis VM1 mõõdetud vibratsioonikiirus ja selle ajaline muutus ajas lõhkamiste tekkimise ajal. Graafikutel nr 13-16 allpool on toodud nelja lõhkamisseeria teostamisel Mesila kinnistu mõõtmispunktides VM2 (eluhoone magamistoas), VM3 (eluhoone vundamendil) ja VM4 (välisterritooriumil) fikseeritud vibratsioonikiiruse spektrid Z – teljes sagedusvahemikus 0-100Hz.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 19(27) Graafik 13. Mõõtmispunktides VM2- VM4 mõõdetud vibratsioonitasemete spekter (0-100Hz, mm/s). Graafik 14. Mõõtmispunktides VM2- VM4 mõõdetud vibratsioonitasemete spekter (0-100Hz, mm/s).  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 20(27) Graafik 15. Mõõtmispunktides VM2- VM4 mõõdetud vibratsioonitasemete spekter (0-100Hz, mm/s). Graafik 16. Mõõtmispunktides VM2- VM4 mõõdetud vibratsioonitasemete spekter (0-100Hz, mm/s). Saadud mõõtmisandmete analüüsi käigus määrati Z – teljes maksimaalsed vibratsioonikiiruse väärtused normeeritud sagedusvahemikus iga lõhkamisseeria jooksul. Tulemused on esitatud tabelis 15. Tabel 15. Iga lõhkamisseeria jooksul fikseeritud maksimaalsed vibratsiooni kiirused v(mm/s) Fikseeritud maksimaalne vibratsioonikiirus v[mm/s] Ajavahemik VM2 VM3 VM4 1-10Hz 10-50Hz 50-100Hz 1-10Hz 10-50Hz 50-100Hz 1-10Hz 10-50Hz 50-100Hz 12:20 - 12:21 0,001 0,008 0,005 0,010 0,005 0,004 0,002 0,002 0,012 12:32 - 12:33 0,002 0,020 0,009 0,001 0,010 0,007 0,004 0,003 0,012  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 21(27) 12:41 - 12:42 0,001 0,010 0,006 0,001 0,010 0,007 0,004 0,003 0,012 12:51 - 12:52 0,001 0,011 0,009 0,001 0,010 0,010 0,003 0,002 0,012 Tabelites 16-17 allpool on toodud lõhkamisseeria ajavahemikus fikseeritud vibrokiirenduse αv, [mm/s2] väärtused mõõtmispunktis VM1 ja Mesila kinnistu hoone siseruumis (magamistuba) (VM2), vundamendil (VM3) ja välisterritooriumil (VM4). Tabel 16. Mõõdetud keskmine vibratsioonikiirendus mõõtmispunktis VM1 Fikseeritud keskmine vibratsioonikiirendus αv [mm/s2] Ajavahemik Z Y X 12:20:13 - 12:20:32 0,397 1,003 1,438 12:31:33 - 12:33:32 0,459 1,344 1,919 12:40:33 - 12:42:32 0,240 0,845 0,739 12:50:33 - 12:52:32 0,095 0,355 0,288 Üldine 0,455 1,319 1,883 Tabel 17. Mõõdetud keskmine vibratsioonikiirendus mõõtmispunktides VM2-VM4 Fikseeritud keskmine vibratsioonikiirendus αv [mm/s2] Ajavahemik VM2 VM3 VM4 12:20:13 - 12:20:32 0,050 0,049 0,016 12:30:09 - 12:32:08 0,140 0,120 0,040 12:39:09 - 12:42:08 0,145 0,132 0,048 12:49:09 - 12:51:08 0,091 0,101 0,041 Üldine 0,144 0,131 0,047 Mõõtmispunktides saadud mõõtmistulemuste alusel (ainult Z-teljes) teostati hinnatud vibratsioonitaseme arvutused päevase ajavahemiku kohta, arvestades mõõtmispäeval toimunud lõhkamisseeriaid. Saadud tulemused on toodud tabelis 18. Tabel 15. Toimunud lõhkamisseeriate poolt hinnatud vibratsioonitase [dB] Asukoht Vibratsiooni toimeaeg Hinnatud vibrokiirenduse tase Lαv [dB] αv [m/s2] VM1 Päeval 90 0,03 VM2 Päeval 66 0,001 VM3 Päeval 65 0,001 VM4 Päeval 56 0,0006 8.1 Järeldused Saadud vibratsioonitasemete mõõtmistulemuste alusel on võimalik teha järgmised järeldused: 1. Lõhkamistööde teostamisel maapinnas tekitavate vibratsioonitasemete levik on domineeriv horisontaalsuunas X- või Y-teljes sõltuvalt lõhkamis- ja mõõtmispunkti asukohast ning maapinna  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 22(27) struktuurist (geoloogiast). Suurem vibratsioonienergia osa paikneb sagedusvahemikus 50-100 Hz, kus horisontaalsuunas mõõdetud vibratsioonitase võib olla kuni 3-5 korda kõrgem võrreldes vertikaalsuunaga. 2. Mesila kinnistul vertikaalsuunas mõõdetud vibratsioonikiirendus maapinnas (VM4) on vähenenud 2-26 korda võrreldes epitsentris mõõdetud tasemetega (VM1). Nii suure erinevuse põhjuseks võib olla nt. erinevad lõhkamiste suunad maapinnas või lõhkamise asukohad. 3. Mesila kinnistul vertikaalsuunas registreeritud vibratsioonitasemed eluhoone sees ja vundamendil on 2-3 korda kõrgemad võrreldes kinnistu maapinnas mõõdetud vibratsioonitasemetega. Selle põhjuseks on reeglina horisontaalsuunas leviva vibratsiooni lisamõju hoone konstruktsioonidele Z- teljes (vertikaalsuunas vibratsioonitasemete võimendamine). 4. Mesila kinnistu eluhoone konstruktsioonidel hinnatud vibratsioonitasemed Z-teljes ei ületa sotsiaalministri määrusega nr 78 päevasel ajal kehtestatud vibratsiooni piirtasemeid ega DIN 4150- 3 standardis toodud soovituslikke lühiajalise vibratsiooni piirväärtusi eluhoonetes. 5. Vastavalt ISO 2631-1 standardi lisas C toodud vibratsiooni mõju hinnangule 02.06.2022 mõõdetud vibratsioonikiirendus Mesila eluhoones võib olla mõnedele tundlikule inimestele tajutav, kuid üldjuhul ei tohiks põhjustada ebamugavustunnet lõhkamiste ajal. 9 MÕÕTMISPUNKTIDE FOTOD Fotod 1 ja 2. Mõõtmispunktid MP1 ja MP2 maa-aluste lõhkamiste epitsentris ja Mesila kinnistul. Fotod 3 ja 4. Mõõtmispunktid MP3 ja MP4. Šurfide juures.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 23(27) Fotod 5 ja 6. Mõõtmispunktid MP5 ja MP6. Fotod 7 ja 8. Mõõtmispunktid MP7 ja MP8.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 24(27) Fotod 9 ja 10. Mõõtmispunktid MP9 ja MP10. Fotod 11 ja 12. Mõõtmispunktid MP11 ja MP12.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 25(27) Fotod 13 ja 14. Mõõtmispunktid MP13 ja MP14. Fotod 15 ja 16. Mõõtmispunktid MP15 ja MP16.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 26(27) Fotod 17 ja 18. Mõõtmispunktid MP17 ja MP18. Fotod 18 ja 19. Vibratsiooni mõõtmispunkt VM1.  220242-M01-A Ojamaa kaevanduse helirõhu- ja vibratsioonitasemete mõõtmised 27(27) Fotod 20 ja 21. Vibratsiooni mõõtmispunktid VM3 (eluhoone vundament) ja VM4 (välisterritoorium).  Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu november 2022 november 2022 Töö nimetus: Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Töö number: 21067 Tellija: Osaühing VKG Kaevandused Juhtekspert: Karl Kupits Koostajad: Karl Kupits, Tuuli Vreimann, Mirjam Mehine Kontrollija: Karl Kupits Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................4 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT.......................................................8 3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .........................................................................................11 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND .........................................................................................13 4.1 TEHNORAJATISTEST PÕHJUSTATUD KITSENDUSED ............................................................................13 4.2 SOTSIAALNE KESKKOND ..............................................................................................................14 4.3 KULTUURIVÄÄRTUSED ................................................................................................................15 4.4 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ..............................................................................................16 4.5 PINNAVESI ...............................................................................................................................19 4.6 MAASTIK .................................................................................................................................24 4.7 ELUSLOODUS............................................................................................................................24 4.8 LOODUSVARAD .........................................................................................................................25 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....................26 6 HINDAMISMETOODIKA...................................................................................................................38 6.1 VEEKESKKOND ..........................................................................................................................38 6.2 MÜRA JA VIBRATSIOON ..............................................................................................................39 6.3 MAAKASUTUS ..........................................................................................................................39 6.4 LOODUSKESKKOND ....................................................................................................................39 6.5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS .........................................................................................40 6.6 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE .....................................................................................................40 6.7 TEHNILINE TEOSTUS ...................................................................................................................40 7 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU....................................................................................41 7.1 VEEKESKKOND ..........................................................................................................................41 7.1.1 Mõju põhjaveele ................................................................................................ 41 7.1.2 Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusrisk .................... 54 7.1.3 Mõju pinnavee kvaliteedile ............................................................................ 56 7.2 HEITED VÄLISÕHKU....................................................................................................................60 7.3 KLIIMA ....................................................................................................................................62 7.3.1 Kaevandamise mõju kliimamuutustele ..................................................... 62 7.3.2 Kliimamuutuste mõju kaevandamisele ..................................................... 63 7.4 MÜRA JA VIBRATSIOON ..............................................................................................................63 7.4.1 Müra ...................................................................................................................... 63 7.4.2 Vibratsioon.......................................................................................................... 65 7.5 JÄÄTMETEKE ............................................................................................................................68 7.6 MAAKASUTUS JA MAASTIK ..........................................................................................................69 7.7 MÕJU LOODUSVARADELE ...........................................................................................................70 7.8 INIMENE JA ASUSTATUD ALAD .....................................................................................................70 7.9 LOODUSKESKKOND ....................................................................................................................70 23. november 2022 2 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 7.10 KUMULATIIVNE MÕJU ................................................................................................................71 7.11 PUISTANGU SÜTTIMISE RISK ........................................................................................................71 7.12 KAEVANDAMISE ALTERNATIIVID TEHNILISEST VAATEST .....................................................................72 8 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE .......................................................................................................74 9 SEIRE ...............................................................................................................................................75 10 LEEVENDAVAD MEETMED ..............................................................................................................76 11 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................78 12 KASUTATUD MATERJALID ...............................................................................................................80 Lisa 1 – joonised Joonis 1 – kavandatava tegevuse asukoht Joonis 2 – plokkide paiknemine Joonis 3 – põlevkivimaardlad ja kaevandused Joonis 4 – tehnorajatistest põhjendatud kitsendused Joonis 5 – veekaitselised kitsendused Joonis 6 – põhjaveekogumid Joonis 7 – maakattetüübid Joonis 8 – piirkond 1930. aastal Lisa 2 – keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega Lisa 3 – hüdrogeoloogiline mudeldus Lisa 4 – üleujutuste mudeldus Lisa 5 – kaevanduse tehniliste lahenduste ekspertiis Lisa 6 – müra ja vibratsiooni hinnang 23. november 2022 3 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 1 SISSEJUHATUS Osaühing VKG Kaevandused esitas Keskkonnaametile 07.05.2019 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-055 muutmise taotluse (kirja number 12-2/19/341). Keskkonnaloa taotlust korrigeeriti lõplikult 15.03.2021 (kirja number DM-112149-11). Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa menetlusse ja algatas 22.04.2021 kirjaga nr DM- 112149-16 keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Osaühing VKG Kaevandused taotleb Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laiendamist Aidu ja Kohtla kaeveväljale ning Ojamaa uuringuväljale, mille tulemusel suureneks mäeeraldise pindala 279,16 ha võrra (lisa 1 joonis 1). Taotletava laiendamise tulemusena suureneks mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivne tarbevaru 10 091 tuhande tonni võrra. Lisaks taotleb Osaühing VKG Kaevandused Ojamaa põlevkivikaevandusele antud veeloa nr L.VV/3247881 ja jäätmeloa nr L.JÄ/3327501 liitmist keskkonnaloaga nr KMIN- 055. Vee- ja jäätmeloa liitmine KMH koosseisu ei kuulu. Ojamaa põlevkivikaevandusele on lisaks antud õhusaasteluba nr L.ÕV/325263 1. Osaühing VKG Kaevandused märkis esitatud taotluses, et sisuliselt ei ole käitise tegevuses välisõhuvaldkonnaga seotud muudatusi toimunud, kuid hetkel kehtiva õhusaasteloa versiooni väljastamisest alates on õhusaasteloa lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK projekt) koostamise aluseks olnud heitkoguste arvutamise määrusega kehtestatud metoodikad muutunud. Eelnevast tulenevalt taotleb Osaühing VKG Kaevandused õhusaasteloale nr L.ÕV/325263 kantud andmete muutmist ning antud õhusaasteloa liitmist keskkonnaloaga nr KMIN-055. Õhusaasteloa liitmine KMH koosseisu ei kuulu, kuid kavandatava tegevuse heiteid välisõhku tuleb hinnata. 1 Alates taotluse esitamisest on vahepeal muudetud veeluba kaks korda ning jäätme- ja õhuluba mõlemat ühe korra. Seega on vaja hiljema lubade menetlemise raames nende andmeid ajakohastada. KMH vaates olulisi sisulisi muudatusi ei tehtud, vaid pikendati olmevee kaevu kasutusaega, parandati sõnastust põhjaveeseire teostamise kohta viitega seirekavale, muudeti aheraine ladustamiseks lubatud koguseid, lisati mobiilsele killustiku purustajale alternatiivne asukoht ning viidi loanõuded vastavusse muudetud määrustega. 23. november 2022 4 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Keskkonnaamet algatas KMH tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1 ning § 6 lõike 1 punktile 28 mis sätestab KMH kohustuslikkuse künnisväärtused: pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Põhjuseks on toodud asjaolu, et Kohtla kaeveväljal kaevandamist seni läbi viidud KMH- de käigus hinnatud ei ole. Otsuses on juhitud tähelepanu, et tuleb hinnata Kohtla kaevevälja liitmisega seonduvat kumulatiivset mõju, kuid ei ole vaja üle hinnata mõjusid, mis on juba varasemate KMHde käigus hinnatud. Tähelepanu tuleb pöörata muutunud olukorrale võrreldes varasemate KMHdega. Olemasoleva tegevusega põhjustatud mõju on hinnatud keskkonnamõju hindamisega: • OÜ VKG Aidu Oil poolt kavandatava Ojamaa põlevkivikaevanduse rajamise ja põlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. TPÜ Ökoloogia Instituut. Kirde-Eesti osakond. 2003. – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 16.06.2004 kirjaga nr 32-9-1/3970. • Ojamaa kaevanduse tehnokompleksi rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2007 – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 2008. • Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamine. OÜ Hendrikon & Ko. 2010. ning on väljastatud keskkonnaload: • maavara kaevandamiseks luba nr KMIN-055 • vee erikasutuseks luba nr L.VV/324788 • saasteainete heitmiseks välisõhku luba nr L.ÕV/325263 • jäätmete käitlemiseks luba nr L.JÄ/332750 Ümbruskonnas on mitmeid põlevkivikaevandusi, mis avaldavad kumulatiivset mõju. Enne Ojamaa kaevanduse rajamist toimunud tegevuste kumulatiivse mõjuga on arvestatud eelviidatud Ojamaa keskkonnamõju hindamise aruannetes. Ojamaa kaevanduse kumulatiivse mõjuga on arvestatud ka hiljem läbi viidud keskkonnamõju hindamistes: • Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine. Kobras AS. 2010. – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 08.07.2010 kirjaga nr 11-2/3960-4. 23. november 2022 5 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu • Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ramboll Eesti AS. 2010. – heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 07.09.2010 kirjaga nr V 6-8/36833-8 • Aidu III mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel. 2011 – heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 23.01.2012 kirjaga nr 12-9/4574-10. Kattub taotletava laiendusega, tellijaks oli AS Eesti Energia Kaevandused, kes kaevandamisest loobus. • AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa ja jäätmeloa keskkonnamõju hindamine. AS Pöyry Entec. 2011. – Heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 16.03.2011 kirjaga nr V 6- 7/11/7367-2 • AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikon & Ko. 2017–- heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 15.01.2019 kirjaga nr 6 3/18/2820 18 Uus-Kiviõli kaevanduste osas on algatatud uus KMH kaevandatava aastase põlevkivi koguse suurendamiseks. Selle programm on nõuetele vastavaks kinnitatud Keskkonnaameti 01.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/8837-7. Keskkonnamõju hindamise aruanne on hetkel koostamisel. Kaevandamise laienemise mõju Aidu kaevevälja ulatuses on hinnatud. Kaevandamise mõju Kohtla kaevevälja ulatuses hinnatud ei ole (Joonis 1). Kuna Aidu kaevevälja mõju on hinnatud kümme aastat tagasi, käsitletakse KMH aruandes kogu laiendusala. See on oluline ka koosmõju hindamiseks. Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 04.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/9074 -6. 23. november 2022 6 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Joonis 1 Kaeveväljade paiknemine. 23. november 2022 7 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT Taotletav Ojamaa kaevanduse mäeeraldis paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse valla territooriumil (lisa 1 joonis 1 ja joonis 2). Taotletava mäeeraldise (olemasolev kaevandus pluss lisanduvad plokid) pindala on 1 895,72 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 50,38 ha. Seisuga 31.05.2021 oli taotletava mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru kogus kokku 44 602,4704 tuhat tonni ning aktiivse reservvaru kogus 693 tuhat tonni. Ettevõte kaevandab hetkel maavara kaevandamise lubade KMIN-55, KMIN-066 ja L.MK/333465 alusel vastavalt Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistel. Ojamaa põlevkivikaevanduse ning Sompa kaevanduse (keskkonnaluba nr KMIN-066) mäeeraldistele on kehtestatud ühine aastamäär 3 500 tuhat tonni. Vastavalt Keskkonnaministri 03.10.19 käskkirjale nr 1-2/19/659 on ettevõtte kaevandamise aastamäär alates 01.01.20 3 472 tuh t/a. Ojamaa põlevkivikaevanduse keskkonnaluba nr KMIN-055 kehtib kuupäevani 27.09.2029. Osaühing VKG Kaevandused keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist käesoleva menetluse raames ei taotle. Kohtla kaevevälja lisamine on põhjendatud võimalusega ammendatud Aidu karjääri ja Ojamaa kaevanduse vahele jääva põlevkivi väljamisega Ojamaa kaevanduse kaudu (lisa 1 joonis 3). Vastasel juhul oleks põlevkivi väljamise võimalus üksnes eraldi kaevanduse rajamisel. Põlevkivi kaevandamine Ojamaa kaevanduses toimub järgmiselt: I etapp – maa-alune osa, põlevkivi kaevandamine Šahtide-strekkide läbindamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhkeauke puuritakse puurseadme abil. Lõhkeaukude laadimine toimub mobiilse laadimisseadme abil, mis on paigutatud allmaatööde nõuetele vastavatele autodele. Põlevkivi kaevandamiseks rajatakse laienduse alale sisenemiseks maa-alune ühendusstrek läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki või uus maapealne kaldsüvend (vt kavandatava tegevuse alternatiive peatükis 3 „Reaalsete alternatiivide kirjeldus“) Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Tervikud hoiavad maapinda üleval. Kaevandamisel välditakse geoloogilise rikkevööndi läbimist ning vähendatakse neis piirkondades kaevandatavate kambrite suurust ja jäetakse suuremad, igavese püsivusega, tervikud. Seetõttu ei kaasne kavandatava tegevusega ka langatusi. Eelpurustamine toimub maa-alustes konveierite purustites põlevkivi laadimise kohas. 23. november 2022 8 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Kaevandusest tulev kaevis on tükisuurusega 0–400 mm, mis suunatakse mööda konveiersüsteemi purustus- ja sorteerimiskompleksi (edaspidi lühendina PSK). II etapp – purustamine ja sorteerimine PSK-s purustatakse kaevandusest tulev kaevis esmalt tükisuuruseni 0–125 mm ning sõelumise teel eraldatakse 25–125 mm tükisuurusega kaevis edasiseks töötlemiseks rikastusvabrikusse. Alla 25 mm tükisuurusega kaevis (peenpõlevkivi) suunatakse otse müüki. III etapp - rikastamine Põlevkivi rikastamisel kasutatavaks tehnoloogiaks on rikastamine rasketes vedelikes. Rikastamisel kasutatakse magnetiidipulbri ja vee suspensiooni – kaevis juhitakse läbi raske vedelikuga rikastamisseadme, kus põlevkivi ujub pinnal ning aheraine vajub põhja. Trummelseparaatorites toimub raskes suspensioonis põlevkivi ja aheraine eraldamine üksteisest. Rikastamise protsessis saadakse järgmised produktid: • kaubapõlevkivi tükisuurusega 25-125 mm; • kaubapõlevkivi tükisuurusega kuni 25 mm; • hiib – põlevkivi peenfraktsioon 0-3 mm • aheraine. Rikastamise tulemusel on aheraine orgaanikasisaldus vastavalt teostatud analüüsidele 8-9%. IV etapp – aheraine käitlus Trummelseparaatoritest saadetakse eraldunud aheraine mööda konveierit väljalaadimise punkrisse. Punkrist laetakse kalluritesse ja viiakse kas taaskasutamisele või vaheladustamisele. Põlevkivi kaevandamine toimub samamoodi ka laiendataval alal, rikastamine jätkub sama tehnoloogiaga Ojamaa olemasolevas kompleksis. Kaevandatava ala laiendamisega ei plaanita kaevandamise aja pikendamist. Täiendav maavara väljatakse kehtivas kaevandusloas sätestatud maksimaalse kaevandamise aastamäära piires, mis ei too endaga kaasa keskkonnalubades heitemäärade tõstmise vajadust, kuna lubatud heitkogused on laiendatavaks tegevuseks piisavad. Maapõueseaduse §80 järgi lasub arendajal kohustus kaevandatud maa korrastada. Keskkonnaloa taotluse lisaks oleva seletuskirja järgi hõlmavad kaevandamisjärgsed korrastamistööd tehnoloogiliste puuraukude ja šurfide likvideerimist, maapinna korrastamist, allmaarajatiste demonteerimist ja kaevanduskäikude korrastamist. 23. november 2022 9 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Korrastamise projekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti seatud tingimustest, mis väljastatakse kaevandusloa omajale sellekohase taotluse esitamisel. 23. november 2022 10 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS Kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks on: 1. kaevanduse laienduse alale sisenemine läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki; 2. kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenemine läbi uue kaldsüvendi; 3. laienemisest loobumine. Muid reaalseid kavandatava tegevuse alternatiive ei ole. Alternatiiv 2 ehk läbi uue kaldsüvendi sisenemine toimub järgmiselt: Olemasolevale tootmisalale kaevatakse kaldsüvend, ligikaudse kaldega 7°, sügavusega kuni 8 m, pikkusega 80 m ja laiusega 40 m. Sellesse rajatakse betoontunnelid ja süvend täidetakse. Peale täitmist jääb maapinnale kaks betoonehitist. Sisenemise-väljumise asukohta rajatakse põlevkivi kaevandamiseks üks tuulutusšurf ja kolm puurauku. Kaevis liigub uue kaldsüvendi konveierilt planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse konveieriliinile (ei kuulu mõju hindamise mahtu) ja sealt konveieriga edasi Ojamaa kaevanduse rikastusvabrikusse. Kuni Ojamaa varude ammendumiseni kasutatakse Ojamaa väljumist ja Aidu III väljumist paralleelselt. 23. november 2022 11 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kaldsüvendi orienteeruv asukoht Joonis 2 Alternatiivi 2 korral rajatava kaldsüvendi orienteeruv asukoht (aluskaart: Maa-amet 2021). 23. november 2022 12 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND 4.1 Tehnorajatistest põhjustatud kitsendused Kavandatava tegevuse alal on mitmeid elektriõhuliine (lisa 1 joonis 4). Ala keskosas asub 19/6 alajaam „Jaoskonna 3B 110/6“. Alajaama kulgeb lääne poolt 110 kV elektriliin. Alajaamast väljuvad ida suunas VKG kaevanduse maakaabelliinid. Läbi ala kulgeb keskpingeliin. Alal olevad elamud on ühendatud elektrivõrguga läbi elektriõhuliinide. Maakaabelliinidel, erineva pingeklassidega õhuliinidel ja alajaamal on erinevad kaitsevööndid. Kaitsevööndite ulatused ja kaitsevööndis tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ehitusseadustik. §70, 77. Riigikogu 11.02.2015 seadus. • Seadme ohutuse seadus. Riigikogu 18.02.2015 seadus. • Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. Ehitusseadustiku §77 lg 2 p 1 järgi on elektripaigaldise kaitsevööndis omaniku loata muuhulgas keelatud teha mistahes mäe- ja lõhkamistöid. Alal on kümme geodeetilist märki (lisa 1 joonis 4). Geodeetiliste märkide kaitsevööndistes tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ruumiandmete seadus. Riigikogu 17.02.2011 seadus. §25, 26. • Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord. §17. Keskkonnaministri 28.06.2013 määrus nr 50. Ruumiandmete seaduse §26 lg 1 p 1 järgi on geodeetilise märgi kaitsevööndis omaniku loata muuhulgas keelatud mäe- ja lõhkamistööd. 23. november 2022 13 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Aidu karjääris asub Kaitseliidu lasketiir ning selle piiranguvöönd ulatub kavandatava tegevuse alale (lisa 1 joonis 4). Kaitsevööndis tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ehitusseadustik. §120, 121. Riigikogu 11.02.2015 seadus. • Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta. Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16. Ehitusseadustiku §120 lg 1 p 2 järgi tuleb ehitise püstitamine riigikaitse ehitise piiranguvööndis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Juhul kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis saadab kaevandamisloa andja Kaitseministeeriumile Maapõueseaduse §49 lg 4 järgi kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks ja lg 9 järgi kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks. Kavandatava tegevuse ala kaguosa on kaetud maaparandushoiualaga (OJA/TTP-444 MÄETAGUSE; lisa 1 joonis 4). Alal tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Maaparandusseadus §4, 44-47, 49-51. Riigikogu 16.05.2018 seadus. • Maaparandushoiutööde nõuded §2. Maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75. Maaparandushoiuala kavandatavale tegevusele otseselt piiranguid ei sea eeldades, et kaevandamisega ei toimu langatamist (peatükk 2 „Kavandatava tegevuse eesmärk, kirjeldus ja asukoht“) ja kaevandusvett ei juhita maaparandushoiualale. Sideehitistest ja avalikest teedest põhjustatud kitsendusi kavandatava tegevuse alal ei ole. 4.2 Sotsiaalne keskkond Maa-ameti aadressiandmete rakenduse alusel on ala peaaegu asustamata (lisa 1 joonised 4 ja 5). Otseselt alale jääb üks majapidamine (Sala, 49801:001:0506). Kavandatava tegevuse alaga vahetult piirneb veel üks majapidamine (Neruti, 44901:003:0720). Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävad ühiskondlikest või eluhoonetest veel: 23. november 2022 14 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu • Nõmme - 44901:003:0080 • Roosti - 44901:003:0780 • Oja - 43801:001:0049 • Arumäe - 49801:001:0307 (VKG tootmiskompleks) • Lähte - 49801:001:0465 (kuulub VKG-le, elanikke ei ole) • Leveti - 49801:001:0202 • Siitase - 49801:001:0233 Ülevaade kavandatava tegevusega kaasneva põhjavee alanduslehtri piirkonda jäävatest kaevudest on kirjeldatud peatükis 7.1.1 „Mõju põhjaveele“. 4.3 Kultuuriväärtused Kultuuriväärtusi kavandatava tegevuse alale ei jää. 23. november 2022 15 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia Taotletav mäeeraldis jääb osaliselt või täielikult neljale põhjaveekogumile2;3 (lisa 1 joonis 6): Keemiline Koguseline Kogum Kirjeldus seisund seisund Kambriumi–Vendi Gdovi Keemiline seisund on ohustatud soolase vee sissetungi tõttu. põhjaveekogum (1) hea hea Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda. Kambriumi-Vendi Kloriidide kõrge sisaldus. Voronka põhjaveekogum Põhjavee reostumist võivad põhjustada konstruktsioonidefektidega halb hea (2) puurkaevud või laialdane reostus põhjaveekogumi loodeosas, kus veevahetus on märksa intensiivsem kui mujal kogumis Ordoviitsiumi-Kambriumi Põhjaveekogumi seisundit mõjutab kõikjal veevõtt veevarustuseks, Virumaa põhjaveekogum hea hea põlevkivikaevanduste kuivendamine ja kogumiga seotud Ida-Eesti vesikonnas (5a) veekompleksi looduslik seisund on kohati säilinud vaid põhjarannikul 2 Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019. 3 Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020. 23. november 2022 16 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Keemiline Koguseline Kogum Kirjeldus seisund seisund veekompleksi väljealal, kus veevõtt on suhteliselt väike ning veekompleks jääb aktiivse veevahetuse vöösse. Koos põhjaveekogumi lasumussügavuse suurenemisega lõuna suunas väheneb ilmastikutingimuste mõju põhjavee seisundile, veevahetustingimused halvenevad ning vastavalt suureneb veevõtu ja põlevkivikaevanduste kuivendamise mõju põhjaveetasemete režiimile. Ordoviitsiumi Ida-Viru Halva seisundi põhjustajaks on põlevkivi kaevandamine. põlevkivibasseini Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub looduslike faktorite põhjaveekogum (7) (sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) ning karjääride (Narva, Sirgala) veeärastuse koosmõjust. Aluspõhja põhjaveekihtide veerežiimile avaldab otsest mõju kaevandusvee väljapumpamine, mille tulemusena on töötavate Halb halb kaevanduse ümber kujunenud ulatuslikud veetaseme alanduslehtrid, mis maapinnalt esimeses, Nabala–Rakvere veekihis ulatuvad 0,5– 2 km, Keila–Kukruse veekihis 5–7 km ja Lasnamäe-Kunda veekihis isegi kuni 25 km kaevandustööde piirist. Põhjavee keemilist koostist põhjaveekogumis on oluliselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine. Aeratsioonitingimuste muutudes ja aeratsioonivöö laienedes ning õhuhapniku juurdepääsul varem 23. november 2022 17 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Keemiline Koguseline Kogum Kirjeldus seisund seisund anaeroobsetes tingimustes olnud kivimitele suureneb kaevandusvees SO42− sisaldus looduslikult sisalduselt 60–100 mg/l kuni väärtusteni ~350 mg/l. Suletud kaevanduste veega täitumisel võivad sulfaatide sisaldused lühiajaliselt suureneda isegi sisaldusteni >1000 mg/l. Kaevandustest toimuva veeärastuse tulemusena satub sulfaadirikas põhjavesi pumplate kaudu settebasseinidesse, kust voolab edasi ümbruskonna pinnaveekogudesse. Sulfaadirikas vesi võib maapinnale jõuda ka suletud kaevanduste täitumisel. Sulfaadi kontsentratsioonide järsk suurenemine põlevkivibasseini lähedastes pinnaveekogudes on selgeks märgiks kaevandustegevuse mõjust. Kaudselt seotud ökosüsteemiks on muu hulgas Muraka-Ratva soostik4. 4 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, 2019. 23. november 2022 18 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 4.5 Pinnavesi Kavandatava tegevuse alale jäi KMH programmi koostamise ajal Raudjõe (VEE1069600) säng5 (lisa 1 joonis 5). Säng oli Maa-ameti ortofotode ja Kaldaerofotode andmeil kuiv. Sängi põhi on 47,5 m abs, Aidu karjääri veetase on 44 m abs (Maa-ameti kaardirakendus, lennu aeg 19.06.2020). Säng on olnud kuiv selle rajamisest (vahemikus 2009-2012). Eelnevalt asus jõe säng Aidu karjääri aladel (lisa 1 joonis 8), kuid on ka seal okupatsiooniaja algusest olnud sirgendatud kraaviks. Piirkond on olnud soine ja tõenäoliselt vajanud kuivendamist. Raudjõe (kraavi) säng kulgeb Ojamaa jõkke. Jõe veetase on samadel andmetel 44,5 m abs. Ojamaa jõgi voolab kavandatava tegevuse ala lääneservas. Kavandatava tegevuse ala lõunaserv piirneb Ojamaa peakraaviga. Ojamaa jõel on kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning veekaitsevöönd. Ojamaa peakraavil puuduvad ehituskeeluvöönd ja piiranguvööndid. Kuna käesoleva aruande koostamise ajaks on Raudjõgi keskkonnaregistrist kustutatud, siis sellele ranna ja kalda piirangud ei rakendu. Kavandatava tegevuse alast põhja poole jääb Aidu karjääri veega täidetud tranšeede võrk. Veevõrku valmistatakse inimestele üldkasutusse võtmiseks (sõudekanal jm) ning rakendatakse tegevusi loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks. 2020. aasta kogumite vahehinnangu6 põhjal on Ojamaa jõe seisund halb. Halva seisundi põhjuseks on märgitud Ni sisaldus vees. Hinnangu andmisel on tuginetud 2015. aasta seireandmetele7 seirejaamas SJA0571000 (Joonis 3). Analüüsitulemused näitavad nikli filtreeritud sisaldust. Aasta keskmine väärtus on 4,125 µg/l. Veekeskkonnas prioriteetsete ainete määrus8 seab aasta keskmiseks piirväärtuseks 4 µg/l allmärkusega, et need keskkonnakvaliteedi piirväärtused viitavad ainete 5 Keskkonnaministeerium on oma 21.12.2021 kirjaga nr 17-6/21/2188-5 teinud Keskkonnaagentuurile ettepaneku kustutada Raudjõgi keskkonnaregistrist veekogude nimistust. 6 Pinnaveekogumite seisundiinfo. Keskkonnaportaal. 7 Jõgede hüdrokeemiline seire 2015. a. 8 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused. Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 23. november 2022 19 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu biosaadavatele kontsentratsioonidele. Pole selge, milline osa 2015. aasta seirel mõõdetud väärtusest on biosaadav. 23. november 2022 20 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Joonis 3. Kavandatav mäeeraldis, heitveelasud, riiklikud seirejaamad ja vooluveekogud. Aluskaart: Maa-amet, andmed Keskkonnaportaal. 23. november 2022 21 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Viru alamvesikonnas uuriti 2021.aastal LIFE IP CleanEST projekti tegevuse C.8 raames nikli ja selle ühendite sisalduste suurenemise põhjuseid ja nikliprobleemistiku ulatust kaevandustest mõjutatud veekogudes9. Uuringu eesmärgiks oli täpsustada nikli probleemistiku ulatust ja Aidu veekogude kasutamisvõimalusi tulevikus ja saada ülevaade vajalikest meetmetest, mis võimaldaksid leevendada nii töötavate kui ka suletud (k.a. sulgemisel vajalikud tegevused) kaevandusalade negatiivset mõju veekeskkonnale. Muuhulgas arvutati biosaadava nikli kogused. Uuring hõlmas muu hulgas Ojamaa jõe keemilise kvaliteedi uuringut. Selle raames võeti 2021. aastal jõest ja Ojamaa kaevanduse Sompa ja Kohtla settebasseinide väljalaskudest veeproove ning muu hulgas analüüsiti ka Ni sisaldust. Ülevaade nikli sisaldusest Ojamaa jões ja Ojamaa kaevanduse settebasseinidesse suunatavas vees ja väljalaskudes on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Seire tulemuste järgi jäi Ojamaa kaevanduse Kohtla settebasseinist Ojamaa peakraavi ja Ojamaa kaevanduse Sompa settebasseinist Kiikla peakraavi juhitava vee niklisisaldus vahemikku 3,3-7,4 µg/l. Niklisisaldus Ojamaa jões enne Aidu vee lisandumist (Joonis 3) oli filtreerituna vahemikus 1,7-5 µg/l. Nagu ka eelnevalt toodud, sätestab keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 piirväärtuse nikli ja selle ühenditele aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse biosaadavale kontsentratsioonile, siis kasutati biosaadavuse mudeleid, et selgitada biosaadava nikli kontsentratsioon. Ojamaa kaevanduse väljalaskudest nikli biosaadavust ei hinnatud, kuid seda tehti Ojamaa jões enne kaevandusvete suubumist ja enne Aidu karjääri vee suubumist (Joonis 3). Arvutuste järgi oli nikli biosaadavus oluliselt alla piirväärtuse. Uuringu tulemuste järgi ületas kasutatud mudelite järgi biosaadava nikli ja selle ühendite sisaldus oluliselt kehtestatud piirväärtust (4 μg/l) Aidu karjääri sügavates tranšeeveekogudes (suurem on nikli sisaldus nende vee põhja- kihtides) ja Aidu vee väljavoolus Ojamaa jõkke. Tõenäoliseks peeti piirväärtuse ületamist Ojamaa jõelõigul Aidu isevoolsest väljalaskmest Purtse jõeni. Teiste uuringupunktide veeproovides jäid biosaadava nikli sisaldused mudelite järgi enamasti alla 4 μg/l. Küll aga toodi uuringus välja, et biosaadavuse mudelitega saadud tulemused on esialgsed, sest Euroopas väljatöötatud biosaadavuse mudelid pole kavandatud kasutamiseks sedavõrd suure karedusega10 vees. Töös tehti ettepanek lisada Purtse jõe valgala Kiviõli karjääri, Ojamaa kaevanduse, ehitatava Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnalubadesse nikli ja biosaadavuse mudelite 9 LIFE/IPE/EE/000007 alategevus C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel. Nikli uuring pinnavees Ida-Virumaal Purtse valgalas 2021. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2022. 10 Üldkaredus ca 10 mg-ekv/l ja rohkem, biosaadavuse mudelites on karedus Ca või Mg sisalduse järgi 23. november 2022 22 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu rakendamiseks vajalike näitajate (Ca, Mg, DOC ja pH) määramine kaevandusvee heitveelaskmetes ja suublaseires. Tabel 1. Ülevaade nikli sisaldusest Ojamaa jões ja Ojamaa kaevanduse väljalaskudes 2021. aastal. Andmed: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Seirepunkt Koha täpsustus Kuupäev Ni Ni µg/l µg/l Filtreeritud SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 20.01.2021 2,3 2,3 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 16.02.2021 2,4 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 10.03.2021 2 1,9 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 26.04.2021 3,8 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 12.05.2021 3,5 3,3 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 03.06.2021 5 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 14.07.2021 3,4 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 10.08.2021 3,1 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 05.10.2021 3,1 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 19.10.2021 2,9 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 10.11.2021 1,7 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 09.12.2021 2,7 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 19.01.2021 0,85 0,83 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 11.03.2021 0,57 0,57 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 12.05.2021 1,2 1,1 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 13.05.2021 1 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 14.07.2021 0,52 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 06.10.2021 0,22 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 09.11.2021 0,79 POHOO21967 Ojamaa Kohtla settebasseini sissevool 04.03.2021 7,2 POHOO21967 Ojamaa Kohtla settebasseini sissevool 03.06.2021 10 IV182 Ojamaa Kohtla settebasseini väljalask 10.03.2021 6,2 6,2 IV182 Ojamaa Kohtla settebasseini väljalask 03.06.2021 7,4 IV182 Ojamaa Kohtla settebasseini väljalask 05.10.2021 5,3 IV182 Ojamaa Kohtla settebasseini väljalask 15.12.2021 3,9 POHOO23985 Ojamaa Sompa settebasseini sissevool 04.03.2021 6,9 POHOO23985 Ojamaa Sompa settebasseini sissevool 03.06.2021 7,2 IV199 Ojamaa Sompa settebasseini väljalask 10.03.2021 7,2 4 IV199 Ojamaa Sompa settebasseini väljalask 03.06.2021 4,8 IV199 Ojamaa Sompa settebasseini väljalask 05.10.2021 3,3 IV199 Ojamaa Sompa settebasseini väljalask 15.12.2021 6,4 Ojamaa kaevanduse väljalaskude niklisisaldust mõõdeti ka 2022. aastal kontrollseire käigus. KOTKAS andmebaasis olevate seirearuannete andmetel mõõdeti niklisisaldust 2022. aasta augustis ja mais nii Ojamaa Kohtla kui Sompa settebasseinide väljavoolust. Kohtla settebasseini väljavoolus olid nikli sisaldused suuremad (vahemikus 5,3-5,4 µg/l) 23. november 2022 23 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu ning Sompa settebasseini väljavoolus väiksemad (3-3,2 µg/l). Biosaadava nikli sisaldust ei määratud. Ojamaa jõkke suubuvad: • Põllualuse peakraavi kaudu Viru kaevanduse põhjavee ümberjuhtimise väljalask (Enefit Power AS keskkonnaluba nr L.VV/330323). • Kiikla peakraavi kaudu Ojamaa kaevanduse Sompa settebasseini väljalask (VKG Kaevandused OÜ keskkonnaluba nr L.VV/324788) ja Kiikla reoveepuhasti heitveelask (Alutaguse Haldus OÜ keskkonnaluba nr L.VV/326189). • Ojamaa peakraavis Ojamaa kaevanduse Kohtla settebasseini heitveelask ja Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti väljalask (VKG Kaevanduse luba, mis hõlmab ka Sompa settebasseini). Ojamaa jõkke suubub ka Aidu karjääri vesi. 4.6 Maastik Võrreldes okupatsioonieelse ajaga on kavandatava tegevuse ala pöördumatult muudetud. Muutmise põhjuseks on olnud soiste alade kuivendamine ja põlevkivi kaevandamine (Aidu karjäär). Tolleaegsetest talukohtadest on säilinud Neruti (Maa- ameti ajaloolised kaardid). Maapind alal on lauge. Absoluutkõrgus kirdeservas on 50 m ja edelaservas 45 m (vahemaa 3 km). 4.7 Elusloodus Kaitstavaid loodusobjekte alal ei asu. Lähimad Natura alad, Muraka linnuala (RAH0000075) ja Muraka loodusala (RAH0000158) jäävad 3,7 km kaugusele lõunasse. Nende vahele jääb olemasolev Ojamaa kaevandus. Ala on kaetud ca 80% ulatuses metsaga. 0,4 ha suurune metsatukk on tunnistatud vääriselupaigaks (VEP000131). Maakattetüübid ja vääriselupaiga asukoht on toodud lisas 1 joonisel 7. Ligi 15% alast kasutatakse põlluna. 23. november 2022 24 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 4.8 Loodusvarad Peale põlevkivi kavandatava tegevuse alal muid maavarasid ei asu. Põhjavee kui loodusvara kohta on toodud info peatükis „4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia“. Alal asuvad põllumaad ja metsamaad. 23. november 2022 25 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Euroopa roheline kokkulepe11 Euroopa roheline kokkulepe on 2019. aasta detsembris tööd alustanud Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni katusstrateegia, mille abil saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa. Eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kaitsta keskkonda ning teha seda viisil, mis ei sea ohtu ühenduse majandust ega kahjusta kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe. Kliimaneutraalsuseks nimetatakse olukorda, kus inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaasid tagasi kinni püütakse või seotakse ehk inimtekkeliste kasvuhoonegaaside mõju kliimale on neutraalne. • Euroopa Liidus on kokku lepitud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkoguseid 2030. aastaks 55% (võrreldes 1990. aastaga) ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 64%.12 Kavandatud tegevuse üldine eesmärk on fossiilsete maavarade kaevandamine ja lõpptulemusena tooraine tagamine VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Kaevandamise plaanitud lõpp Ojamaa kaevanduses on aastal 2029. Arvestades kaevandamise lõppu, ei mõjuta kavandatud tegevus seatud eesmärke. Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035ˮ13 „Eesti 2035” on riigi pikaajaline „Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. Strateegia on jaotatud viieks strateegiliseks sihiks: • Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed • Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud 11 Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019. 12 Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 13 Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus 23. november 2022 26 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Olulisim kavandatava tegevusega seotud aluspõhimõte on: Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Kaevandamise ajal panustab tegevus Eesti ja piirkondlikku majandusse ning vähendab ääremaastumist. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava14 seab eesmärgiks aastaks 2035 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 8 mln CO2 ekvivalenttonnini (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) ja saavutada kliimaneutraalne majandus. Kavandatud tegevuse üldine eesmärk on fossiilsete maavarade kaevandamine ja lõpptulemusena tooraine saamine põlevkivi- ja keemiatööstusele. Kaevandamise plaanitud lõpp Ojamaa kaevanduses on aastal 2029. Arvestades kaevandamise lõppu, ei mõjuta kavandatud tegevus seatud eesmärke. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“15 Põhialuste visioon ja eesmärgid on: 1. Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. 2. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja ühiskonnale on kujunemas ülemaailmseks trendiks, mille üks mõõdik on kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse 14 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 15 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 23. november 2022 27 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Lisaks on toodud: 11. Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine. Põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kusjuures pikas perspektiivis on eesmärk toota uttegaasist võimalikult suures mahus vedelkütuse, maagaasi või muude toodete asendajaid. Vastavalt taotlusele16: Ojamaa uuringuväljale (edaspidi ka laienduse ala), eesmärgiga kaevandada põlevkivi, mis on sisendiks olemasolevale VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Seega kaevandatud põlevkivi väärindatakse, mis on kooskõlas kliimapoliitika põhialustega. Tuleb arvesse võtta, et arengukava on koostatud enne ambitsioonikate Roheleppe plaanide kokku leppimist ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–202317 näeb ette dokumendi ajakohastamist. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203018 Kliimamuutustega kohanemise arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse osas seab arengukava järgneva eesmärgi: „Kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht.“ Eesmärgi saavutamise meetmeks on kliimamuutusest tingitud riskide ennetamine energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel, mille tegevused on tihedalt seotud energiamajanduse arengukavaga aastani 2030. Meetmed suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise 16 VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG Kaevandused OÜ 17 https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-tegevusprogrammi-aastateks-2021-2023 18 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 23. november 2022 28 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Arengukavas peetakse oluliseks, et energiamajanduse arengu pikaajalisel planeerimise võetaks arvesse ka muutuvaid kliimatingimusi ja nende mõju energia tootmisele ja elektri toimetamisele tarbijateni. Samuti peetakse oluliseks nii taastumatu kui taastuva energiaressursi osakaalu ning energia varustuskindluse tagamist läbi piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste ja energiatootmise hajutamine. Arengukava järgi oli 2013. aasta statistika põhjal Eesti suurim taastumatu energiaressurss põlevkivi ning on seda eeldatavalt ka aastail 2030 ja 2050. Suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks 2015. aastal oli samuti põlevkivi. Aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutused mõjutavad energiaressursside saadavust suhteliselt vähe. Kõige vähem mõjutavad ilmastikuolud ja nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist. Prognoositud muutused ei mõjuta kasutatava põlevkiviressursi suurust ning põlevkivist elektri tootmist mõjutavad prognoositud kliimamuutused marginaalselt. Lähtudes eeltoodust ei ole kavandatav tegevus ei ole vastuolus antud arengukavaga. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-203019 “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel. Arengukava strateegilised eesmärgid on: • põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; • põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; • põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. Kavandatava tegevuse ellu viimiseks on algatatud keskkonnamõju hindamine, mille eesmärk on olulise negatiivse keskkonnamõju vältimine. 19 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. 23. november 2022 29 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava seab eesmärgiks aastaks 2030 hoida allmaa- kaevandamise kadude osakaal alla 29,2% ning taaskasutada vähemalt 40% tekkinud aherainest. Kavandatava kaevandamisega kaasnevad kaod jäävad alla 29,2%. Laiendatud Ojamaa kaevanduse aheraine teke ja taaskasutus jäävad olemasoleval jäätmeloal seatud nõuete piiresse (teke 2,8 mln t ja taaskasutus vähemalt 40% kolme aasta keskmisena). Kavandatav tegevus on kooskõlas Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eesmärkidega. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 näeb ette põlevkivi arengukava ajakohastamist. Energiamajanduse arengukava aastani 203020 Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema majandusliku konkurentsivõime poolest kõige kasulikum. Veel määrab uus kava lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ning hoonete renoveerimise visioonile. Põlevkivi kaevandamise ja energeetika kohta on kirjutatud järgmist: Kasutusele võetud uued tehnoloogilised lahendused põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jätkamise võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute tingimustes. /…/ Arengukavaga nähakse ette põlevkivist elektritootmise vähenemist ja põlevkiviõli tootmise suurenemist. Tootmisefektiivsust lisab kõrvalproduktide (nt generaatorgaas, poolkoksigaas) kasutamine elektritootmiseks. Välja on toodud, et põlevkiviõli tootjate plaanide realiseerumisel realistlik aastane toodang enam kui 2,5 miljonit tonni põlevkiviõli. Tööstusharu osakaal Eesti majanduses loodud kogu lisandväärtusest on ligikaudu 6%. Tuleb arvesse võtta, et arengukava on koostatud enne ambitsioonikate Roheleppe plaanide kokku leppimist ja arengukava käsitleb tegevusi kuni aastani 2030. 20 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. 23. november 2022 30 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Kokkuvõtvalt võib järeldada, et kavandatav tegevus on kooskõlas energiamajanduse arengukavaga aastani 2030. Keskkonnastrateegia21 Strateegia toob seonduvalt põlevkivi kaevandamisega välja järgmised probleemid: • vajadus tõhustada väärindamise tehnoloogiat, et vähendada jäätmete teket • kaevandamisest põhjustatud koormus joogiveevarustusele • kaevandamise tõttu suur veekõrvalduse osakaal • langatustest põhjustatud maapinna vajumine ja selle tõttu veerežiimi muutus Keskkonnastrateegias nähakse probleemi lahendusena maavara kaevandamismahu vähendamist (põlevkivi baastasemena on võetud 11 mln tonni aastas). 2020. aastal oli põlevkivi kaevandamismaht 9 mln tonni, millest 4,8 mln tonni kaevandas Enefit Power AS, 3,3 mln tonni kaevandas VKG Kaevandused OÜ ja 0,9 mln tonni OÜ Kiviõli Keemiatööstuse22. Samas Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 näeb aastamäärana 20 mln tonni, mis on kinnitatud ka maapõueseadusega (§ 46 lg 3)23. Lähtuvalt kavandatava tegevuse eesmärgist, ei ole võimalik rakendada keskkonnastrateegias toodud lahendust vähem põlevkivi kaevandada. Küll on võimalik seda teha kiiresti. Kaevandamise plaanitud lõpp, 2029, tagab suhteliselt kiire kaevandamise. Samuti on käesolevas mõju hindamises käsitletud kaevandamismahu vähendamise kõrval muid leevendavad meetmed kaevandamisega seotud probleemide lahendamiseks (koormus joogiveevarustusele, veekõrvaldus, langatused). Ojamaa kaevanduses kasutatav kamberkaevandus välistab langatuste tekkimist. Mõju põhjavee koguselisele seisundile sõltub kaevandusala suurusest ja kaevandamise kiirusest. Mida kiiremini kaevandatakse, seda lühemat aega toimub vee dreenimine. Mida väiksemalt alalt kaevandatakse, seda vähem vett dreenitakse. Kuivõrd kaevandamise käigus põlevkivi väärindamist ei toimu, kaevandamise järgselt põlevkivi rikastatakse ja neid protsesse on käsitletud varasemates mõju hindamistes, siis antud juhul see asjakohane ei ole. 21 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007. 22 Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021. 23 Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus. 23. november 2022 31 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Maapõuepoliitika põhialused aastani 205024 Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Prioriteetsetest arengusuundadest puutuvad kavandatava tegevusega otsesemalt kokku: 2.1. Maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad lahendused. Riik suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult keskkonnasäästlikku ja innovaatilist tehnoloogiat. Kavandatava tegevuse mõjude hindamiseks viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. 2.2. Kaevandatud maa ja maapõue korrastamine on tagatud ning selleks rakendatakse parimaid meetodeid ja kogemusi, arvestades terviklikku ja sobivaimat lahendust ning piirkonna arengut. Korrastamistingimused määratakse keskkonnaloas. 2.3. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Kaevandamisloa taotluse järgi on kaevandamise eesmärgiks sisendi saamine põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Põlevkivi kasutamine põlevkiviõli ja/või kemikaalide tootmiseks loob maavarale lisandväärtust. Aherainet ei ladestata vaid taaskasutatakse. Keskkonnamõjude vähendamise eesmärgil viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine on seotud eelkõige kaevandatava põlevkivi kasutamisega ning kaevandamisel tekkivate jäätmete ringlussevõtuga (aheraine). Kuna need teemad jäävad käesoleva keskkonnamõju hindamise skoobist välja, siis selles osas hinnangut ei anta. Aheraine ringlussevõttu käsitleb jäätmeluba nr L.JÄ/332750. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu maapõuepoliitika põhialustega aastani 2050. 24 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. 23. november 2022 32 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Ida-Eesti veemajanduskava 2022-202725 Veemajanduskava järgib VRD26 põhimõtet saavutamaks kõikide veekogumite hea seisundiklass, välja arvatud juhul kui kogumile on kehtestatud erand. Mõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele, sh kogumitele lähtudes samadest põhimõtetest. Veemajanduskavaga on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (7) halvale koguselisele ja keemilisele seisundile seatud VRD27 art 4.5 erand. See lubab hea seisundi mitte saavutamist. Erand kehtib vähemalt aastani 2027, mil erandi põhjendatus uuesti üle vaadatakse. Muudele kavandatavast tegevusest mõjutatud pinna- ega põhjaveekogumitele erandeid seatud ei ole. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+28 Strateegi visioon on: Aastaks 2030 on Ida-Viru maakond majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast. Strateegia eesmärgid üldiselt kavandatava tegevusega ei seostu. Kuivõrd on puutepunkte eesmärgiga: Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. Selle eesmärgi saavutamise üks vahend on keskkonnamõju hindamise läbi viimine, millega kindlustatakse, et kavandatav tegevus ei põhjustaks talumatut mõju looduskeskkonnale. Arengustrateegias sedastatakse: Arengustrateegia rakendamise perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks, jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna 25 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 26 VRD – veepoliitika raamdirektiiv 27 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. 28 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. 23. november 2022 33 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu mitmekesistamiseks. Põlevkivisektori väliste tööstusinvesteeringute ja teenindussektori osakaalu kasv, väikeettevõtluse areng ning uute ja nutikate lahenduste kasutamine loob täiendavad võimalused ettevõtluse arengus. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu arengustrateegiaga. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+29 Maakonnaplaneeringu järgi jääb Ida-Virumaal põlevkivi kaevandmine lähimatel aastakümnetel oluliseks majandusvaldkonnaks. Põlevkivisektori edasist arengut suunates tuleb silmas pidada pinnasele, maastikele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule ja teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajadust. Maakonnaplaneeringuga nähakse põlevkivi kaevandamise jätkamist, lisaks olemasolevatele kaevandamisaladele (sh Uus-Kiviõli), perspektiivis ka Estonia II ja Sonda kaevandustes; seda juhul, kui kaevandustegevusega kaasnevad mõjud on hinnatud ja maksimaalselt leevendatud (KMH kaevandamisloa taotluse käigus). Põlevkivi kaevandamisega seotud taristu edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teha koostööd Maanteeameti (nüüdseks Transpordiamet) ja teiste avalike teede omanikega, et lahendada kaevandamisega seotud taristu ristumised avalike teedega. Kaevandamisala teenindavate avalike teede temaatikat tuleb käsitleda järgnevates planeeringutes ja vajadusel näha ette teede kandevõime tõstmine ning seisukorra vastavusse viimine arendustegevusega kaasneva liikluskoormusega. Alutaguse valla arengukava30 Arengukavas on märgitud järgmist: Põlevkivisektori tuleviku käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Viru maakonna kui ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu, valla eelarvetuludes on suur osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasudel. Samas on põlevkivi kaevandamine olulise negatiivse keskkonnamõjuga, mõjutades pinnast, maastikku, elusloodust, põhja- 29 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. 30 Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018 määrusega nr 53. 23. november 2022 34 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu ja pinnavett ning välisõhku. Valla põhjaosa põhjaveerežiim on häiritud ja maastikud mõjutatud tänaseks juba suletud põlevkivikaevanduste langatustest. Arengukava on koostatud enne Euroopa Liidu märkimisväärset deklaratsiooni kliimaneutraalsuse poole püüdlemise osas. Tuleb aga tõdeda, et hetkeseisuga ei ole riiklikul tasandil välja töötatud paketti, mis tagab kohalikele pehme ülemineku põlevkivimajandusest teistele energiaallikatele. Seetõttu võib väita, et valla seisukoht on endiselt asjakohane. Alutaguse valla üldplaneering31 Üldplaneeringus on põlevkivikaevandamisele toodud järgmised nõuded: • Põlevkivi ümberlaadimissõlm, kus toimub kaevise ümberlaadimine, peab müra ja tolmu leviku tõkestamiseks paiknema hoones. • Kui kaevanduste logistikaga seotud kaubapõlevkivi trassid kavandatakse rajada Alutaguse valla territooriumile, siis tuleb nende asukoha leidmiseks teha asukohavalik koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega • Põlevkivikaevanduste puhul vältida kaevanduste teenindusmaade rajamist väärtuslikele põllumajandusmaadele. Nõuded ei ole kavandatava tegevuse seisukohast asjakohased, kuna kasutatakse ära olemasolev maapealne taristu. Üldplaneering näeb alt kaevandatud alade kasutamisele ette järgmised tingimused: Maa tüüp Hoonete ja rajatiste Põllu- ja metsamajanduslik ehitamine maaviljelus Püsiv Piirangud puuduvad Piirangud puuduvad Stabiilne Võib rajada kergeid ehitisi Piirangud puuduvad Langatatud Tuleb silmas pidada järel- või Tuleb silmas pidada võimalikku hilisvajumist niiskusrežiimi muutumist Kvaasistabiilne Ehitamine lubatud ainult Tuleb arvestada võimaliku saagi geotehnilise analüüsi läbinud hävimisega projektide alusel Veevarustuse seisukohast on antud järgmine suunis: 31 Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285. 23. november 2022 35 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Kaevanduspiirkondade mõjualas tuleb rajada kvaliteetse veevarustuse tagamiseks sügavamaid kaeve, mis jäävad põlevkivikaevandustsooni mõjuulatusest välja. Vastavalt taotlusele32: Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Kamberkaevandamise meetodil jäetakse kaeveõõnte vahele tervikud, mis hoiavad maapinda üleval, seega langatuste ja liigniiskuse tekkimise tõenäosus on väike. Põlevkivi kaevandamine ei sea piiranguid praeguse maakasutuse jätkumisele. Altkaevandatud aladele uute ehitiste projekteerimisel ja rajamisel kehtivad ehituslikud tingimused, arvestada tuleb maa-aluste tervikute paiknemisega. Sellise kaevandamise tagajärjel säilib stabiilne maapind. Kaevanduse mõjuala ulatus ja vajalikud meetmed veevarustuse säilitamiseks antakse peatükis 7 „Eeldatavalt oluline keskkonnamõju“. Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-202833 Arengukavas on põlevkivitööstuse kohta toodud järgmist: Lüganuse valla üheks teravamaks väljakutseks on põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine. Ühelt poolt on oluline endiste kaevandus- ja karjäärialade taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt veevarustus, sadevesi) lahendamine koostöös arendajatega. Kogu piirkonna suurim ettevõte Kiviõli Keemiatööstus on valla kõige olulisem tööandja, teisalt on keemiatööstusega seotud ka keskkonnaküsimused. Eraldi teemaks on uute võimalike kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa tuua suures mahus töökohti, samas aga ka arvestavat mõju keskkonnale. Arengukava ei võta seisukohta, kas kaevandamine peaks laienema. Sõnastusest võib välja lugeda, et kaevandamises nähakse positiivset sotsiaalset mõju aga ohukohaks on keskkonnamõju. Käesoleva mõju hindamisega antakse hinnang keskkonnamõju olulisusele (peatükk 7 „Eeldatavalt oluline keskkonnamõju“) ning vajadusel tehakse ettepanek mõjude vähendamiseks või leevendamiseks (peatükid 9 „Seire“ ja 10 „Leevendavad meetmed“). 32 VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG Kaevandused OÜ 33 Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrusega nr 39. 23. november 2022 36 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Lüganuse valla üldplaneering34 Planeering on koostamisel. Käesoleva mõju hindamise programmi koostamise ajal (09.2021) oli üldplaneeringu kaardil35 plaanitud kaevandusalale tsoneeritud väärtuslikku põllumaad ning rohelist võrgustikku. Sarnaselt Alutaguse valla üldplaneeringule, tuuakse ka koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu seletuskirjas välja tingimused altkaevandatud aladel ehitamiseks. Sealjuures on toodud, et ehitamisele eelnevalt tuleb täpsustada ehitustingimusi vastavalt maa oleku klassifikatsioonile ning arvestada tühikute ja tervikute paiknemist. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringu hetkeplaanidega. 34 Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee) 35 Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee) 23. november 2022 37 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 6 HINDAMISMETOODIKA Töö viidi läbi vastavalt KMH algatamise hetkel kehtinud KeHJS36 redaktsioonile ja KMH täpsustatud nõuetele37. Aruandes on viidatud õigusaktides toodud teemasid käsitletud vastavalt programmis toodud täpsustustele. Mõju hindamine viidi läbi Keskkonnaameti 04.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/9074-6 nõuetele vastavaks kinnitatud programmis toodud metoodika alusel. 6.1 Veekeskkond Kaevandusmõjude hindamiseks koostati piirkonna põhjavee liikumise mudel. Põhjaveemudeli koostamise metoodika on toodud lisas 3. Mudeli tulemuste põhjal saadi ülevaade ärajuhitava veekoguse kohta. Selle põhjal anti hinnang veeloa muutmise vajaduse kohta ning kavandatavast tegevusest tingitud põhjavee alanduslehtri kohta. Aruandes toodi välja soovitused põhjavee seire teostamiseks ning kaevanduseelse põhjavee seisundi fikseerimiseks (peatükid 7.1.1 „Mõju põhjaveele“ ja 9 „Seire“). Lisaks hinnati KMH aruande koostamisel kavandatava tegevusega kaasnevat mõju põhjaveekogumite seisundile sh hinnates põhjaveekaitse eesmärkide erandite rakendamist. Mõju hindamisel modelleeriti kaevandusest ära juhitavast põhjaveest põhjustatud üleujutuse riski suublaks olevates pinnaveekogudes lisas 4 toodud metoodika alusel. Vooluhulkade sisendandmeteks on põhjavee mudeli tulemused. Modelleerimistulemused andsid sisendi eesvoolude kaevandusvee ärajuhtivusvõime hindamiseks. Välja pumbatavate veekoguste prognoosimisel arvestati ka olemasoleva Ojamaa kaevanduse veekoguseid. Ära juhitavate saasteainete hinnang Vee ekspert tutvus veeloa alusel tehtud ära juhitava kaevandusvee seire ja muude asjakohaste piirkonnas läbi viidud seirete ja uuringute andmetega ning andis selle 36 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud 22.02.2005. 37 Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. 23. november 2022 38 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu põhjal hinnangu, kas lisanduv kaevandusvesi võib takistada veekogumi hea seisundi saavutamist. Hinnangu andmisel tugineti ka LIFE IP CleanEST 2022. aasta sügisel valminud (4.5 Pinnavesi) aruandele, mis muu hulgas käsitles ka biosaadava Ni teemat. Täiendavaid veekeskkonnaalaseid uuringuid keskkonnamõju hindamise käigus ei tehtud. Mõju hindamisel kirjeldati kavandatava tegevuse seiret, asjakohasel juhul ka leevendavaid meetmeid, sealhulgas kavandatava tegevuse eelse pinnavee kvaliteedi seisundi fikseerimist. Samuti hinnati Purtse jõe veetaseme fikseerimise võimalikkust. 6.2 Müra ja vibratsioon Müra ja vibratsiooni leviku selgitamiseks viidi läbi olemasoleva olukorra mõõtmine. Mõõdeti maa-aluse lõhkamisega, killustiku laadimise, tootmiskompleksi töö ja kaevanduse šurfidega kaasnevat müra ja lõhkamisega kaasevat vibratsiooni nii toimiva kaevanduse plahvatuse epitsentri kohal (maa peal) kui ka lähima elamu õuealal. Alad valiti vastavalt sellele, kus asub kaevandamise aktiivne osa uuringu ajal. Kaevanduse olemasolevale olukorrale ning edasisele tegevusele anti hinnang tuginedes saadud mõõtmisandmetele, standarditele, juhendmaterjalidele jm allikatele. Täpsem metoodika on toodud lisas 6. KMH juhtekspert koostas ettepanekud olemasoleva olukorra fikseerimiseks, et vältida kaevandamise ajal vaidlusi rajatistele tekkinud võimalike kahjustuste põhjuste osas. 6.3 Maakasutus Juhtekspert kontakteerus piirkonna põllumajandustootjaga ja uuris intervjuu vormis, kas on teada selge vahe kaevandusalal oleva põllu harimisel võrreldes põhjavee alanduslehtri välise põllu harimisega. 6.4 Looduskeskkond Aidu karjääri veetaseme muutumisele anti hinnang hüdrogeoloogilise mudelduse põhjal. Mudelduse tulemust arvestades andis juhtekspert hinnangu mõju olulisusest Aidu karjääri veekogudesse loodavatele ökosüsteemidele (peatükk 7.1.1 „Mõju põhjaveele“). 23. november 2022 39 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 6.5 Keskkonnamõju hindamise ulatus Ruumiline ulatus Keskkonnamõju hindamise ulatuse aluseks on erinevate mõjude ulatus. Mõju ulatus põhjaveele piirdub põhjavee olulise alanduse ulatusega, mis tuvastati põhjaveemudeli koostamisel. Suublatele avalduvat mõju (võimalik veetaseme tõus) hinnati kuni Purtse jõeni (kaasa arvatud). Müra ja vibratsioon jäävad kaevanduse lähiala piiresse. Käsitlemist vajasid majapidamised, mis jäävad kaevanduse piirist kuni 0,5 km kaugusele. Ajaline ulatus Mõjusid hinnatati kuni kaevandamise lõppemiseni, et anda ülevaade pärast kaevandamist stabiliseerunud olukorrast. Olemasolevate andmete piires arvestati ka ümbruskonna teiste olemasolevate kaevanduste elueaga. 6.6 Alternatiivide võrdlemine Null alternatiivi käsitleti kui olemasoleva olukorra kirjeldust. Null alternatiivi ei kaasatud võimalike alternatiivide võrdlusesse. Juhul, kui selgus, et kavandatav tegevus ületas keskkonna taluvuspiiri, otsiti mõju vältimise või leevendamise meetmeid. Need on koondatud peatükki 10 „Leevendavad meetmed“. Mõjude hindamisel toodi iga mõjuvaldkonna juures välja alternatiividega kaasnev mõju. Alternatiivide võrdlus on toodud peatükis 8 „Alternatiivide võrdlemine“. 6.7 Tehniline teostus Kavandatava tegevuse alternatiivid erinevad üksteisest kaevanduse laiendusse sisenemise tehnilise lahenduse poolest. Alternatiiv 1 puhul toimub kaevandusalale sisenemine läbi läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstrek ning alternatiiv 2 puhul läbi uue kaldsüvendi. Mõju hindamises võrreldi esimese ja teise alternatiivi tehnilise lahenduse rakendatavust. Volitatud mäeinseneri (tase 8) eksperthinnangu põhjal selgitati, kumb lahendustest on tehniliselt otstarbekam ning anti hinnang arendaja kinnitusele langatuskindluse kohta. 23. november 2022 40 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 7 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU Lähtuvalt mõjuhindamise programmist ei käsitleta käesolevas aruandes järgnevaid keskkonnaaspekte, mille osas pole põhjust eeldada olulist keskkonnamõju: • Valgus, soojus, kiirgus • Jäätmeteke • Kultuuriväärtused • Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju. 7.1 Veekeskkond 7.1.1 Mõju põhjaveele Kogu piirkond (Alutaguse vald, Lüganuse vald) on põlevkivi kaevanduste põhjavee dreenimisest oluliselt mõjutatud. Kaevanduse laiendamine annab täiendava panuse põhjaveekihtide alanduslehtrite laienemisele. Mõju hindamise raames koostati põhjaveemudel selgitamaks Ojamaa kaevanduse laiendusega kaasneva põhjavee alanduslehtri ulatus ja välja pumbatava vee kogus (vt Lisa 338). Mudeli tulemusena hinnati kavandatava tegevuse mõju põhjaveekogumite seisundile, ümbruskonna kaevudele ning pinnaveekogude (jõed, Aidu karjäär) veerežiimile (viimast vt peatükis 7.1.2 „Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusrisk“). Mudel koostati eelsusel, et kaevandamine (see tähendab, et ka põhjavee välja pumpamine) toimub kolm aastat. Läbi mudeldati alternatiivid39: 1. Ojamaa kaevanduse laienduse alale sisenetakse läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki; 2. Ojamaa kaevanduse laiendusse sisenetakse rajatava kaldsüvendi kaudu. Välja pumbatava vee kogused Ojamaa kaevanduse vesi juhitakse Sompa settebasseinist Kiikla peakraavi (VEE1069400), mis omakorda suubub Ratva ojja (VEE1069100), ning Kohtla settebasseinist Ojamaa peakraavi (VEE1069500), mis suubub Ojamaa jõkke 38 Polikarpus, M., 2022 Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires. Eesti Geoloogiateenistus. 39 Mudeldatud alternatiivide numbrid lisas 3 on võrreldes keskkonnamõju hindamise programmis ja aruandes toodule vastupidised. 23. november 2022 41 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu (VEE1068700). Veeloas (L.VV/324788) on ära juhitava vee hulgaks määratud kuni 31 587 840 m3 aastas ja 87 744 m3/d. Mudelduse tulemusel järeldati, et Ojamaa kaevanduse laienduselt välja pumbatava vee hulk on: 1. alternatiivi 1 (laienduse alale sisenetakse läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki) korral kuni 51 600 m3/d ehk 18,8 mln m3/a; 2. alternatiivi 2 (laiendusse sisenetakse rajatava kaldsüvendi kaudu) korral kuni 50 700 m3/d ehk 18,5 mln m3/a. Kuna alternatiivid erinevad üksteises minimaalselt, arvestatakse laiendusega lisanduva pumbatava vee koguseks kuni 52 000 m3/d ja 19 mln m3/a. EGT poolt 2021. aastal mõõdetud vee hulgad Ojamaa kaevanduse Sompa settebasseini väljavoolust allavoolu jäävas Kiikla peakraavi suudme seirepunktis olid vahemikus 0,27 – 0,62 m3/s ning Ojamaa kaevanduse Kohtla settebasseinist allavoolu jäävas Ojamaa peakraavi suudme seirepunktis 0,15-0,2 m3/s.40 Arendaja esitatud andmetel välja pumbatava vee hulgad on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 2) ja joonisel (Joonis 4)41. Tabel 2 Ojamaa kaevandusest välja pumbatava vee hulgad 2019 2020 2021 2022* mln m3/a 23,5 23,5 22,5 - aasta keskmisena mln m3/kuus 2,0 2,0 1,9 2,1 arvutusliku keskmisena m3/d 64 000 64 000 62 000 70 000 arvutusliku keskmisena m3/s 0,74 0,74 0,72 0,81 * 2022. aasta hõlmab esimest üheksat kuud. Kuu pumpamismahud jäävad vahemikku 1,5 – 2,7 mln m3. Maksimaalse kuu pumpamise maht on arvutuslikult 89 000 m3/d. 40 Osjamets, M., Polikarpus, M,. Hunt, M., Raidla, V., Männik, M., Ani, T., Marandi, A. 2022. Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2021. aastal. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 41 Andmed Osaühingult VKG Kaevandused. Algandmed on kuupõhised pumpamismahud. Ülejäänud väärtused on kuu andmete põhjal arvutatud. 23. november 2022 42 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Kirjeldatud perioodi arvutuslik keskmine vooluhulk on 0,75 m3/s. 2 800 000 2 600 000 2 400 000 pumbatud vee hulk m3 2 200 000 2 000 000 2019 1 800 000 2020 1 600 000 2021 1 400 000 2022 1 200 000 1 000 000 Joonis 4 Ojamaa kaevandusest välja pumbatava vee kogused. Sellest lähtuvalt võib Ojamaa kaevanduse laienduse käitamise kolmandal aastal kogu Ojamaa kaevandusest välja pumbatav veehulk olla kuni 89 000 + 52 000 = 141 000 m3/d ja 23,5 + 19 = 42,5 mln m3/a. Veeloas sätestatud päeva koguse piiresse jäävad üksnes optimistlikumad prognoosid. Soovitav on veeloas vooluhulkasid muuta vastavalt: • aastane ärajuhitava vee kogus 42,5 mln m3; • päevane ärajuhitava vee kogus 141 0000 m3, eeldusel, et arvestus käib kuu keskmise põhjal. Ette pandud mahtude juures on oluline tähele panna, et Ojamaa kavandus veel laieneb. Viimaste aastate pumpamise andmed näitavad, et laienemine enam vee mahtudele olulist mõju ei ole avaldanud. Rohkem mängivad rolli sademed, lumikate ja lumikatte sulamine. Lisaks ei ole mudelisse lisatud Kohtla kaevevälja plokkide 2 ja 3 ammendamist. Küll on selge, et mida lähemale liigutakse plokkides 2 ja 3 uputatud Kohtla kaevandusele, seda suurem saab olema Ojamaa kaevandusse tungiva vee hulk. Kuna mudelis on omajagu määramatust, mida ei ole võimalik mõistlike pingutustega vähendada, on kasutatud pigem pessimistlikke kui optimistlikke parameetreid (kihtide veejuhtivus). Seetõttu võib eeldada, et ka Ojamaa kaevanduse ammendamisel ning 2. ja 3. ploki osalisel väljamisel muudetavasse veeloasse soovitatud veekoguseid tõenäoliselt ei ületata. 23. november 2022 43 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Mõju põhjaveekogumite seisundile Kaevandustegevus sügaval lasuvaid põhjaveekogumeid nr 1 ja nr 2 ei mõjuta, sest need on kaetud Lontova savidest koosneva regionaalse veepidemega. Ka Ordoviitsiumi- Kambriumi Virumaa põhjaveekogumile Ida-Eesti vesikonnas (5a) puudub otsene mõju. (Lisa 1 joonis 6) Kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistatud põlevkivivarud ise paiknevad põhjaveekogumis nr 7, mis on tervikuna juba varasema kaevandustegevuse tõttu halvas keemilises ja koguselises seisundis42. Täiendav põhjavee välja pumpamine avaldab negatiivset mõju põhjaveekogumi nr 7 veebilansile ehk koguselisele seisundile. (Lisa 1 joonis 6) Veemajanduskavaga43 on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (7) halvale koguselisele ja keemilisele seisundile seatud VRD44 art 4.5 erand. See lubab hea seisundi mitte saavutamist. Erand kehtib vähemalt aastani 2027, mil erandi põhjendatus uuesti üle vaadatakse. Erandi üheks tingimuseks on seisundi halvenemise vältimine. Teatud tingimustel on lubatud seisundi ajutine halvenemine (VRD art 4.6), kuid nende tingimuste alla kuuluvad ainult looduslikud asjaolud. Antud juhul võib kavandatavat tegevust VRD mõistes teostavaks lugeda, kuna Ojamaa kaevanduse laienduse mõju koguselisele seisundile on võrreldes teiste mõjuritega väga väike ning on põhjust eeldada, et mäeeraldis on ammendatud enne aastat 203345. Pärast kaevanduse ammendumist selle mõju põhjavee koguselisele seisundile lakkab. Vältida tuleb olukorda, kus Ojamaa kaevanduse laienduse ja olemasoleva Ojamaa kaevanduse vahele jääb peale kaevanduse ammendumist ühendus (17 plokk), sest Ojamaa kaevanduse veetase peaks tõusma pärast veega täitumist võimalikult kõrgele (46–48 m abs), et ei tekiks pöördumatut mõju Arvila sihtkitsevööndi elustikule. 42 Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 43 Veemajanduskavad 2022-2027 44 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. 45 Juhul kui 2027. aasta veemajanduskavades erandi seadmist enam põhjendatuks ei peeta, tuleb hea seisund saavutada aastaks 2033. 23. november 2022 44 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Mõju kaevudele Kavandatav tegevus avaldab mõju Kvaternaari ja Keila-Kukruse veekihile. Kvaternaari veekihi kasutajaid võimaliku mõju raadiuses ei ole. Keila-Kukruse veekihis tekkiv maksimaalne (kolmandal aasta) alanduslehter on toodud alloleval joonisel (Joonis 5). 23. november 2022 45 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Joonis 5 Veetaseme muutus 3. aasta järel Keila-Kukruse veekihis 23. november 2022 46 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Kaevanduse alale jääb Sala maaüksuse (49801:001:0506) kaev. Kaev ei ole registreeritud veekatastris. Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbi viidud mõõtmise tulemused on järgmised (juuni 2021): • koordinaadid: X: 6576803,7; Y: 678642,7, Z: 50.11 (kaevu toru ots); • veetase maapinnast 8,2 m, toru otsast 8,70 m; • sügavus 63 m, (põhjas tundub olevat muda). • manteltoru hinnanguline sügavus 34-36 m maapinnast. Puurkaev tõenäoliselt avab Lasnamäe-Kunda veekihti. Kaevanduse alanduslehtri mõjualas olevad ja keskkonnaregistrisse kantud kaevud on loetletud allolevas tabelis (Tabel 3). 23. november 2022 47 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Tabel 3 Kaevanduse alanduslehtri piirkonda jäävad kaevud 46 KKR kood maaüksus kaevu ots- O3kl–kk ehitus- sügavus vett andev veetase veetaseme veeko- veekiht tarve alandus m aasta m osa m kuupäev gum* 49801:001:0307 PRK0025900 olmevesi 2–3 2009 87 70–82 15,6 31.10.2009 05a O-Cm Arumäe 49801:001:0033 PRK0061832 tootmisvesi 1–2 2020 27 4,5–27 11 05.05.2020 07 kl-kk Aiaotsa 49801:001:0033 PRK0061833 tootmisvesi 1–2 2020 27 4,5–27 11 14.05.2020 07 kl-kk Aiaotsa 49801:001:0033 PRK0061834 tootmisvesi 1–2 2020 28 4,5–28 12 06.06.2020 07 kl-kk Aiaotsa 49801:001:0033 PRK0061835 tootmisvesi 1–2 2020 27 4,5–27 11 11.05.2020 07 kl-kk Aiaotsa 43801:001:0049 PRK0052810 olmevesi 8-9 2014 45 29,6–45 6,3 22.08.2014 07 ls-kn Oja 44901:003:0720 PRK0004119 olmevesi 10-11 1992 65 35,6–65 9,5 28.09.1992 07 ls-kn Neruti 46 Andmed pärinevad veekastastrist seisuga 10.2022. Välja arvatud veekiht, mis on tuletatud kaevu sügavuse ja veekatastris toodud geoloogilise ehituse järgi. 23. november 2022 48 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu KKR kood maaüksus kaevu ots- O3kl–kk ehitus- sügavus vett andev veetase veetaseme veeko- veekiht tarve alandus m aasta m osa m kuupäev gum* 44901:003:0780 PRK0004226 olmevesi 5-6 1992 64,5 32,5–64,5 11,2 11.11.1992 07 ls-kn Roosti 44901:003:0080 PRK0056832 olmevesi 3–4 2017 170,5 163,7–170,5 51,9 01.09.2017 02 vr Nõmme 49801:001:0390 hüdrogeolo PRK0016387 Kohtla metskond ogiline 8–9 2002 30,5 24–30,5 07 kl-kk 17 uuring * kogumite nimetused: 02 - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum 05a - Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas 07 - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum 23. november 2022 49 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Arumäe ja Aiaotsa maaüksustele jäävad kaevud kuuluvad arendajale ning nendele avalduv mõju ei ole käsitletav välismõjuna. O-Cm kaevule kl-kk veekihi alanemine kolme aasta jooksul mõju ei avalda. Kl-kk kaevudes (PRK0061832, PRK0061833, PRK0061834, PRK0061835) alaneb veetase meetri võrra. Veesammas on kaevudes 16m, mistõttu veeandvusega probleeme ei ole. Arendajal on vaja veenduda, et kaevu asetatud pumbad oleks veetaseme alanemist arvestades piisavalt sügaval. Sala ja Neruti maaüksuste kaevud asuvad kaevanduse alal või selle vahetul piiril. Mõlemad kaevud avavad ls-kn veekihti. Mõju nendele on sarnane. Üldiselt ls-kn veetase kaevanduse mõjul mõnevõrra alaneb, seda võib põhjustada kaevu kehv konstruktsioon, mille tõttu hakkab surveline ls-kn vesi lekkima kl-kk kihti. Kaevude seisukord teada ei ole. Veesammas on kümnete meetrite paksune, mis tähendab, et veesamba alanemine mõne meetri võrra ei ohusta vee saadavust. Probleemiks osutub kaevandatava kihi lõhkamisega tekkiv füüsiline mõju kaevudele. Võib suhteliselt kindlalt väita, et mingi kahjustuse kaevud lõhkamiste tõttu saavad. Seetõttu tuleb koheselt, kui lõhkamisi enam 100 m raadiuses ei teostata, Sala ja Neruti kaevud asendada uutega ning olemasolevad likvideerida47. Omanikega kokkuleppel on soovitatav uued kaevud rajada O-Cm kihti kuna sealne vesi on joogikõlblikum. Samas kaasneb omanikule vee sügavamalt pumpamise kulu. Olemasolevates Sala ja Neruti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega korra kuus, alustades kohe pärast keskkonnaloa väljastamist. Mõõtmise eesmärk on selgitada võimalikud veetaseme muutused. Kui olemasolevates Sala ja Neruti maaüksuste kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada (elektrikulu saab arvutada kasutades hinnangulist tarbitavat vee kogust, pumba võimsust ja pumpamiseks kuluvat aega). Uutest kaevudest vee pumpamise kulu hüvitamine ei ole põhjendatud sest kui omanik soovib puhtama veega O-Cm kihti, on see tema vaba valik ja kui ta valib siiski ls-kn kihi, on korralikult rajatud kaevus veetase võrreldav tänasega. Oja ja Roosti kaevud on rajatud ls-kn veekihti. Kaevud asuvad kaevandusest piisavalt kaugel, et lõhkamise füüsikalist mõju põhjust eeldada ei ole. Kaevude rajamise kvaliteet ei ole teada. Kui kaevud on rajatud halvasti või lagunenud, võib survelisest ls-kn kihist 47 Likvideerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ 23. november 2022 50 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu toimuda leke kl-kk kihti läbi lekkiva manteltoru või manteltoru taguse tühimiku. Veesammas on mõlemas kaevus kümnete meetrite paksune ja see tähendab, et vee andi mõne meetrine veetaseme alanemine ei mõjuta. Küll see võib mõjutada vee pumpamise elektrikulu. Veetaseme oluline (5 m või rohkem) alanemine on siiski vähe tõenäoline. Oja ja Roosti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega kord kuus alates keskkonnaloa saamisest. Veetaseme mõõtmine lõpetada kaevanduse täitumisel veega. Kui kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada (elektrikulu saab arvutada kasutades hinnangulist tarbitavat vee kogust, pumba võimasust ja pumpamiseks kuluvat aega). Kaevanduse täitumisel veega alanduslehter kaob ja veetase taastub. Nõmme maaüksuse kaev asub kl-kk alanduslehtri piiril. Kaev avab Cm-V Vr veekihi. Kaevandamisel puudub mõju selle kaevu veetasemele. Kohtla metskond 17 kaev on keskkonnaregistris48 arvel kui hüdrogeoloogiline uuringukaev. Eesti Geoloogiateenistuse töötajad kaevu ette antud koordinaatidelt ei leidnud. Kaevust selles asukohas ei ole teadlik ka Eesti Energia keskkonnaspetsialist49. Endise Geoloogiakeskuse andmebaasis on kaevule antud koordinaadid, mis on ligilähedased seirekaevu 257 asukohaga. Samas ei ühti mõlema kaevu tehnilised kirjeldused50. Sellest lähtuvalt võib teha järelduse, et kaevu ette antud asukohas ei eksisteeri ja selle leidmine võib olla keeruline. Kohtla metskond 17 kaev tuleb avalike andmete seast (Maa-amet, Veekataster jne) kustutada, kuid jätta ajaloolise mälu huvides arhiivi. Andmete korrigeerimisega peab tegelema Keskkonnaagentuur. Kaevandamise lõppemine Kaevandamise lõppedes täituvad veega Ojamaa kaevandus ja selle laiendus. Sõltumata valitud alternatiivist tuleb Ojamaa kaevanduse ja selle laienduse vaheline ühendus Kohtla kaevevälja 17. ploki läbindamisel tamponeerida. Ojamaa kaevanduse veetase peaks tõusma pärast veega täitumist võimalikult kõrgele (46–48 m abs), et ei tekiks pöördumatut mõju Alutaguse rahvuspargi Arvila sihtkitsevööndile 51 (KLO1101888 ). Ühendus läbi 17. ploki tähendab sisuliselt, et Ojamaa kaevandusest liigub vesi Ojamaa kaevanduse laiendusse ja sealt läbi õhukese terviku Aidu karjääri, 48 Veka (keskkonnainfo.ee) seisuga 10.2022 49 Toomas Nestori e-kiri 20.10.2022. 50 Maile Polikarpus (EGT) 20.10.2022 51 Kaitstavad loodusobjektid (keskkonnaportaal.ee) 23. november 2022 51 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu mille tulemusel veetasemed Ojamaa ja Ojamaa kaevanduse laienduses ühtlustuvad. (Lisa 3) Ojamaa kaevanduse laienduses taastub veetase enam-vähem samale tasemele, mis oli enne kaevandamist – 42,5–43 m abs (Lisa 3). Varasemalt on juhtunud, et suletud kaevanduses taastunud veetase põhjustab maapinnal üleujutusi. See juhtub olukordades, kus asulad on rajatud kaevanduse kuivendava mõju ajal ning ühel hetkel dreeniv mõju lakkab. Kuna Ojamaa kaevanduse laiendus kaevandatakse lühikese ajaga, pole siin selliseid probleeme põhjust prognoosida. Isegi juhul, kui oluliselt paranenud vee juhtivuse tõttu tekiks tugevam vee liikumine, ei ole lähipiirkonnas asustatud alasid, mis jääksid madalamale kui 43,5 m abs (Joonis 6). Sellest kõrgusest madalamal on Aidu karjääri vee osa, mis mingil määral hakkab dreenima Ojamaa kaevanduse laienduse veega täitunud osa. Aidu karjääri vesi suubub Ojamaa jõkke, see Purtse jõkke ja siis merre. 23. november 2022 52 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Joonis 6 Alla 43,5 m abs jäävad alad Kokkuvõtvalt võib väita, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju ei erine oluliselt alternatiivide 1 ega 2 lõikes ning ei avalda olulist negatiivset mõju põhjaveest sõltuvatele tegevustele juhul, kui rakendatakse järgmisi leevendusmeetmeid: • Veeloas vooluhulkasid muuta vastavalt: o aastane ärajuhitava vee kogus 42,5 mln m3; o päevane ärajuhitava vee kogus 141 0000 m3, eeldusel, et arvestus käib kuu keskmise põhjal. • Koheselt, kui lõhkamisi enam 100 m raadiuses ei teostata, Sala ja Neruti kaevud asendada uutega ning olemasolevad likvideerida. Omanikega 23. november 2022 53 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kokkuleppel on soovitatav uued kaevud rajada O-Cm kihti kuna sealne vesi on joogikõlblikum. • Olemasolevates Sala ja Neruti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega korra kuus alustades kohe pärast keskkonnaloa väljastamist. • Kui olemasolevates Sala ja Neruti maaüksuste kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada. • Oja ja Roosti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega kord kuus alates keskkonnaloa saamisest. Veetaseme mõõtmine lõpetada kaevanduse täitumisel veega. Kui kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada (elektrikulu saab arvutada kasutades hinnangulist tarbitavat vee kogust, pumba võimasust ja pumpamiseks kuluvat aega). • Kohtla metskond 17 kaev tuleb avalike andmete seast (Maa-amet, Veekataster jne) kustutada, kuid jätta ajaloolise mälu huvides arhiivi. • Sõltumata valitud alternatiivist tuleb Kohtla kaevevälja 17. ploki läbindamisel Ojamaa kaevanduse ja selle laienduse vaheline ühendus tamponeerida. 7.1.2 Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusrisk Aidu karjääri veetase Ojamaa kaevanduse laiendusest veeärastuse kolmandal aastal moodustab laienduse kaudu välja pumbatavast veest üle 70% Aidu karjäärist filtreeruv vesi (Lisa 3). Filtratsioonimahuks on hinnatud kuni 37 400 m3/d. Aidu karjääri aastast väljavoolu teada ei ole, kuid kaudsete meetoditega (mõõdetud 2022. aasta juuli vooluhulka) võib väita, et kirjeldatud filtratsioon on väiksem karjääri praegusest väljavoolust. Aidu karjääri väljavoolus varieerub veetase 42,5 m abs ümber mõnekümne sentimeetri ulatuses. Võib eeldada, et Ojamaa kaevanduse laienduse avades veetase mõnevõrra alaneb, kuid mitte oluliselt. Väljavool võib väga kuivadel perioodidel ka lakata. Ojamaa kaevanduse laienduse sulgedes veerežiim karjääris taastub. Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusriskid Ojamaa kaevanduse laienduse rajamine toob endaga kaasa pinnaveerežiimi muutuse. Aidu karjäärist väljuva vee hulk väheneb, sest osa sellest filtreerub Ojamaa kaevanduse laiendusse. Samas Ojamaa jões veehulk ei vähene, sest kaevandusse filtreerunud vesi pumbatakse jõkke tagasi. Selgitamaks sellise hüdroloogilise režiimi muutuse mõju üleujutustele, koostati mõju hindamise raames pinnaveekogude vooluhulkade mõju 23. november 2022 54 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu mudel (Lisa 452). Mudeliga hinnati mõju Ratva ojast kuni Purtse jõeni Lüganuse asula juures. Veeteele jäävad Ratva oja, Ojamaa jõgi ja Purtse jõgi. Mudelis võeti eelduseks, et kogu vesi pumbatakse Ratva ojja. Olemasoleval kaevandusel on pumpla ka Ojamaa peakraavil, mis samuti suubub Ojamaa jõkke, kuid Ratva ojast allavoolu. See tähendab, et võeti arvesse kõige ebasoodsam võimalik olukord (kogu vesi juhitakse Ojamaa jõkke võimalikult ülemjooksul). Analüüs toimus suurvee vooluhulkade vastu. Suurveega põhjustatud üleujutusi võib lugeda paratamatuteks. Kui aga kaevanduse laiendamine muudab need üleujutused mastaapsemateks, tuleb hinnata täiendava üleujutusala mõjusid peamiselt elanikkonnale. Suurveeaegsete vooluhulkade alusandmetena kasutati piirkonnas ajalooliselt mõõdetud andmeid. Olemasolevate andmete analüüsil täheldati Purtse jõe Lüganuse lävendi juures oluline pikaajaline kevadise vooluhulga maksimumi vähenemise trend, mis oli suurusjärgus -0,32 m3/s aastas, nii et sajandi jooksul toimus vähenemine peaaegu 50% ulatuses. Sarnane vooluhulga vähenemise trend on leitud peaaegu kõikides Eesti vooluveekogudes, mille vooluhulka on pikaajaliselt seiratud 53. Selle peamiseks põhjuseks on peetud kliimamuutust. Täpsemalt, seoses talvise veeakumulatsiooni vähenemisega on kevadised suurveed muutunud haruldasemateks ja madalamateks. Kitsamalt Ojamaa jões toimunud pikaajalist vähenemise trendi pole teada, kuid tõenäoline on, et kliimamuutuste valguses, kavandatava tegevusega kaasnev suurenev kevadise vooluhulga maksimum kompenseerib selle pikaajalist langustrendi, kuid ainult väikses osas ja ajutiselt, kaevandamise perioodil. Kui sajandi jooksul toimunud vooluhulga vähenemine on olnud suurusjärgus 50%, siis kavandatava tegevusega kaasnev suurenemine on tagasihoidlikum. Mudeldusega jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus mõjutab Ojamaa jõe ja Purtse jõe veehulkasid minimaalselt, kuna nende suurveeaegsed veemahud on sedavõrd suured. Kõrgvee piir ei nihku enamikes kohtades kaugemale kui 5 m. Ojamaa jões toimuvad niigi üleujutused, kusjuures kevadine kõrgvesi tõuseb uuritud alal mõnikord jõesängist välja, moodustades kuni poole kilomeetri laiuse üleujutusala. Sellest tulenevalt puudub ka kavandatava tegevuse eelselt vajadus fikseerida Purtse jõe veetase. 52 Piirimäe, K. 2022. Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusriskide hinnang. 53 Piirimäe; Kr, Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, Kr, Reitalu, T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid. Aruanne. Riigihange nr: 223733. 23. november 2022 55 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Kokkuvõtvalt Kavandatav tegevus ei põhjusta ei Ojamaa jões, Ratva ojas ega mujal veestikus olulist maksimaalse veetaseme tõusu. Kõrgveepiir ei nihku enamikes kohtades võrreldes baasstsenaariumiga kaugemale kui 5 m ning enamustes kohtades jääb nihe 1 m piiresse. Täiendavasse üleujutusalasse elamuid ega õuealasid ei jää. Kavandatav tegevus kompenseerib ajutiselt ja väikses osas Ojamaa jões toimunud pikaajalist kevadise maksimaalse vooluhulga vähenemise trendi. Purtse jõe veetasemetele on kavandatava tegevuse mõju mõõtmatult väike. Kavandatava tegevuse mõju lakkab pärast Ojamaa kaevanduse laienduse veega täitumist. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju üleujutuste risk ei erine oluliselt alternatiivide 1 ega 2 lõikes. 7.1.3 Mõju pinnavee kvaliteedile OÜ VKG Kaevandused omab veeluba L.VV/324788, millega on sätestatud keskkonda juhitavad saateained ja nende suurimad lubatud sisaldused suublasse juhitavas vees. Käesoleva keskkonnamõju hindamise käigus analüüsiti ettevõtte omaseire raames ajavahemikul 2020 I kvartal kuni 2022 III kvartal mõõdetud saasteainete (heljum, KHT, pH, BHT7, Nüld, Püld, naftasaadused, ühe- ja kahealuselised fenoolid) kontsentratsioonide vastavust veeloas ja pinnaveele kehtestatud piirväärtustega ning pinnaveekogumite väga hea või hea seisundi näitajatele54. Tulemuste järgi jäid mõõdetud väärtused Ojamaa kaevanduse Sompa ja Kohtla settebasseinidest suublasse juhitavas vees alla veeloas sätestatud ja pinnaveele kehtestatud piirväärtuseid ning jäid pinnaveekogumile kehtestatud väga hea või hea füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate piiresse. Vastavalt kaevandamisloa KMIN-055 tingimustele peab OÜ VKG Kaevandused seirama mäeeraldisel ja sellega külgnevas piirkonnas muuhulgas ka pinnavee kvaliteeti. Seiret tehakse igal aastal kokku üheksas seirepunktis, kus neljal korral aastas mõõdetakse vee füüsikalis-keemilisi näitajaid ning alates 2020. aastast teatud seirepunktides ka vooluhulki. See tähendab, et on olemas piisavad võrdlusandmed olemasolevast 54 Vastavalt keskkonnaministeeriumi 24.07.2019 määrusele nr 28 ja keskkonnaministri 16.04.2020 määrusele nr 1. 23. november 2022 56 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu olukorrast ning on fikseeritud kavandatava tegevuse eelne pinnavee kvaliteet. Sellest tulenevalt ei ole vajalik eraldiseisvalt kaevandamise eelselt pinnavee kvaliteeti fikseerida. Käesoleva keskkonnamõju hindamise käigus analüüsiti pinnavee seire keskmiseid andmeid perioodil 2004–2021. Ülevaade pinnaveeseirepunktidest ja Ojamaa kaevanduse väljalaskmetest on toodud järgneval joonisel (Joonis 7). Vee kvaliteet seirepunktis 1 - Ojamaa peakraavi suue, mis asub vahetult allavoolu Ojamaa kaevanduse Kohtla settebasseini heitveelasust, on vee kvaliteet füüsikalis-keemiliste näitajate osas perioodil 2004–2021 vastanud heale või väga heale seisundiklassile, välja arvatud kolmel aastal (2004, 2010 ja 2019), mil üldlämmastiku kontsentratsioon on olnud kas kesine või väga halb. Pinnaveeseirepunkt 3 Kiikla peakraavi suudmes iseloomustab Ojamaa kaevanduse Sompa settebasseini mõju Kiikla peakraavi vee kvaliteedile. Kusjuures oluline on märkida, et lisaks kaevandusveele juhitakse Kiikla peakraavi ka Kiikla küla reoveepuhasti heitvesi. Kiikla peakraavi suudme seirepunkti 3 füüsikalis-keemilised näitajad on pea kõikide seireaastate keskmistena vastanud heale või väga heale seisundiklassile, va 2013. aasta üldlämmastiku sisaldus, mis vastas kesisele klassile. Seirepunktis 8 Ojamaa jõgi (peale kaevandusvete suubumist) oli mõõdetud füüsikalis- keemilistest näitajatest mitte heas seisundiklassis üldfosfori sisaldus 2020. aastal. Muude näitajate osas ja ülejäänud aastatel vastasid füüsikalis-keemilised näitajad heale või väga heale kvaliteedile. 23. november 2022 57 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Joonis 7. Ojamaa kaevanduse pinnavee seirepunktid ja heitveelaskmed. Andmed: VKG Kaevandused OÜ, EELIS. Aluskaart: Maa - amet 2022. 23. november 2022 58 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2021. aasta aruande55 järgi asub seirepunkt nr 8 Ojamaa jõe alamjooksul, kus on segunenud Ojamaa jõe vesi kaevandusveega. Ojamaa jõe vooluhulk kõigub suurtes piirides. Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) poolt 2021. aasta jooksul mõõdetud vooluhulgad jäid vahemikku 0,47–4,5 m3/s. Seirearuande järgi võib jões mõõdetud vooluhulkade ja elektrijuhtivuse põhjal järeldada, et 2021. a juuni lõpust kuni septembri alguseni moodustas Ojamaa jõe voolu ainult kaevandusvesi ning osa jõe veest ühes kaevandusveega läheb kaevandusega piirnevatel jõelõikudel põhjaveetoiteks. Vastavalt käesoleva töö raames tehtud hüdrogeoloogilise mõju hindamise aruande järgi (lisa 3, peatükk 7.1.1 „Mõju põhjaveele“), suurenevad kavandatava tegevuse käigus kaevandusest välja pumbatava vee hulgad. Seega võib eeldada, et kaevandusvesi jääb jätkuvalt mõjutama Ojamaa jõge. Küll aga võttes arvesse Ojamaa kaevanduse settebasseinidest suublasse juhitava vee füüsikalis-keemilisi näitajaid ja arvestades, et põhjavee kvaliteet laienduse alal on sama, ei muutu vee puhastamise tehnoloogia ning alates 2004. aastat läbi viidud seirete tulemustel ei oma kavandatav tegevus olulist mõju pinnavee füüsikalis-keemilistele näitajatele ja seeläbi ka jõe ökoloogilisele seisundile, pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline Ojamaa jõe füüsikalis-keemilisele seisundiklassile. Küll aga on oluline jätkata senist suublaseiret ja pinnaveeseiret. Läbi viidud uuringute ja kontrollseire käigus on mõõdetud nikli sisaldusi nii Ojamaa kaevanduse Kohtla kui Sompa settebasseinide väljalaskudes ning saadud tulemused on ületanud 4 μg/l, kuid vaid 2021. aasta uuringus (peatükk 4.5) on selgitatud Ni biosaadavad kontsentratsioonid56. Ni biosaadavad kontsentratsioonid aga Ojamaa väljalaskudes kehtestatud piirväärtust ei ületanud. Probleemiks osutus aga Aidu karjäär, mille sügavates tranšeeveekogudes ja Aidu vee väljavoolus Ojamaa jõkke olid nikli biosaadavad kontsentratsioonid üle kehtestatud piirväärtuste. Kavandatava laienduse rajamisega kaasneb juurdevool kaevandusse Aidu karjäärist (mahus kuni 37 400 m3/d ehk 0,43 m3/s, lisa 3) ning ja samal ajal väheneb väljavool Aidust Ojamaa jõkke. Seega võib eeldada, et Aidu karjääri alalt kandub Ojamaa laienduse alale ka suurema niklisisaldusega vett. Nikli absoluutkoguse suurenemine ei ole usaldusväärselt prognoositav. 55 Osjamets, M., Polikarpus, M,. Hunt, M., Raidla, V., Männik, M., Ani, T., Marandi, A. 2022. Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2021. aastal. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 56 Keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 piirväärtus nikli ja selle ühenditele on kehtestatud aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse biosaadavale kontsentratsioonile. 23. november 2022 59 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud pinnaveele esinevad kuni kaevandamisloa lõppemiseni 2029. aastal. Kokkuvõtvalt Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju Ojamaa jõe ökoloogilisele seisundile. Kavandatava tegevuse mõju pinnavee kvaliteedile ei erine alternatiivide 1 ega 2 lõikes. Jätkata tuleb senist suublaseiret ja pinnaveeseiret. 7.2 Heited välisõhku Ojamaa kaevanduse välisõhu heiteallikateks on teenindusmaal asuva rikastusvabriku purustuskompleksi korsten, katlamaja korsten, kütusemahutid (2 tk) ning mobiilne killustiku tootmise kompleks (purusti koos sõelumiskompleksiga). Lisaks sellele asuvad mäeeraldise territooriumil kaevanduse tuulutusšurfid. Olemasolevast kaevandusest tulenevaid heitkoguseid on arvutanud Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi Ökoloogia keskuse Kirde-Eesti osakond 2018. aastal (arvutusi on täpsustanud Alkranel OÜ 2020. ja 2022. aastal) ning saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku on väljastatud ka keskkonnaluba nr L.ÕV/325263. Vastavalt keskkonnaloa tingimustele tuleb teha saasteainete (NOx, SO2, CO, NH3, CH4, H2S) heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele lähimast tuulutusšurfist. Kavandatava tegevusega lisandub uue heiteallikana tuulutusšurf. Kaevanduse laiendamisel aastane lõhketööde maht ei suurene ja seetõttu ei muutu ka aastased heitkogused. Kaevanduse maapealset taristut täiendatakse alternatiivi 1 puhul ühe tuulutusšurfi ja kolme tehnilise puurauguga elektrikaablitele. Läbi puuraukude heiteid välisõhku ei kandu. Alternatiivi 2 puhul lisanduvad võrreldes alternatiiviga 1 maapealse taristuna uus sisenemiseks-väljumiseks kasutatav kaldsüvend, seda katvad betoonehitised ning kolm tehnilist puurauku tuletõrje veevarustuseks, mis olulist mõju välisõhule kaasa ei too. Plaanitav kaldsüvend koos betoonehitistega ja veevarustuse puuraugud rajatakse olemasolevale tootmisalale. 23. november 2022 60 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Ojamaa kaevanduse laiendamisega kaasnevaid õhuheitmeid on hinnanud hajumisarvutustega Alkranel OÜ57, kes oma töös on välja toonud, et alternatiivide erinevus seisneb ainult rajatava tuulutusstreki mõõtmetes, mis on suurem 1. alternatiivi puhul58. Töö tulemuste järgi tekivad lisanduva heiteallika tööle rakendamisel kõrgemad saastetasemed heiteallika (tuulutusšurfi) vahetus läheduses. Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et tekkivad saastetasemed on võrreldes varasemaga ainult mõnevõrra kõrgemad vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ja vesiniksulfiidi osas. Hajumisarvutuste tulemuste põhjal ei ületata kavandatava tegevuse kummagi alternatiivi puhul kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid. Alternatiivi 2 (kaldsüvendi rajamine) puhul olid arvutatud maksimaalsed hetkelised heitkogused võrredes alternatiiviga 1 suuremad. Küll aga olid maksimaalsed hetkelised heitkogused tuulutusõhuga väljumisel tuulutusšurfist 1 h keskmisena mõlema alternatiivi puhul võrdsed. Samuti on hajumisarvutustes välja toodud, et kuna aastast summaarset kaevandamismahtu seoses Ojamaa kaevanduse laienemisega Aidu kaeveväljale ei muudeta, siis seoses uue tuulutusšurfi rajamisega ei suurene kõikide tuulutusšurfide summaarsed aastased heitkogused võrreldes varasemate summaarsete aastaste heitkogustega. Ehk kaevandatakse sama intensiivselt, aga muutub kaevandamise asukoht. Samaks jäävad ka maksimaalsed hetkelised heitkogused. Samuti jõuti järeldusele, et tuulutusšurfidest lõhkamistööde ajal teostatud mõõtmistulemuste põhjal on saasteainete hetkelised heitkogused jäänud madalamaks hajumisarvutustes kasutatud arvutuslikest hetkelistest heitkogustest. Kokkuvõttes ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju välisõhule. Mõju ei erine alternatiivide 1 ega 2 lõikes. Jätkata tuleb kehtiva keskkonnaloaga ette nähtud kontrollmõõtmisi kõikide tuulutusšurfidest väljuvas õhus, neile tuleb lisada taotletava mäeeraldise jaoks rajatav tuulutusšurf. 57 VKG Kaevandused õhusaasteloa (välisõhu saasteloa) LHK projekti täiendused Ojamaa kaevanduse laiendamisel ja mobiilse purustaja alternatiivse asukoha ning muutunud tööajadünaamika korral (ilma Purustaja OÜ heiteallikate koosmõjuta). Alkranel OÜ, 2022. 58 Alternatiivi 1 puhul ei rajata uut maapealset sisenemisteed taotletavale mäeeraldisele, vaid sisenemine toimub maa alt strekki põhjasuunaliselt pikendades. 23. november 2022 61 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 7.3 Kliima 7.3.1 Kaevandamise mõju kliimamuutustele Põlevkivi kaevandamisega seotud mõjud kliimale avalduvad nii otseselt kaevandamisel kui ka kaudselt rikastatud põlevkivi edasisel kasutamisel (nt elektritootmiseks), väärindamisel (nt põlevkiviõli, põlevkivikemikaalide tootmisel) ning väärindamise tulemusel saadud toodete edasisel kasutamisel (nt põlevkiviõlist energiatootmisel). Antud keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata otseselt kaevandamisega (sh materjali rikastamine ja aheraine ladustamine) seotud mõjusid keskkonnale, sh kliimale ja sellepärast ei käsitleta käesolevas aruandes põlevkivi edasise kasutamisega seotud kliimamõjusid. Põlevkivi kasutamisega seotud mõjusid tuleb hinnata ja on hinnatud vastavate tehaste rajamise või keskkonnaloa taotlemise protsessides. VKG OIL AS-le on väljastatud keskkonnaload nr L.KKL.IV-198338, KKL/300389 ja L.KKL.IV-46640 energiakandjate ja keemiatoodete tootmiseks, milles on toodud ka välisõhku väljutavad saasteained ja nende lubatud aastased heitkogused. Statistikaameti andmete järgi oli mäetööstuses59 2020. aastal tekitatud süsinikdioksiidi heitkogus 80 700 t ning tervikuna Eestis tekkiva süsinikdioksiidi heitkogus60 9 343 tuhat tonni. Ehk kogu mäetööstuses tekkivad süsinikdioksiidi heitkogused on enam kui 100 korda väiksemad kogu riigis tekkivatest heitkogustest. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju kliimale on tingitud kaevandamisega kaasnevatest õhuheitmetest ning neid käsitleb keskkonnaluba nr L.ÕV/325263. Vastavalt keskkonnaloas toodule on süsinikdioksiidi aastaseks heitkoguseks 4 922,68 t. OÜ Alkranel koostatud lubatud heitkoguste projekti57 järgi lisanduva tuulutusšurfiga summaarsed aastased heitkogused ei suurene, sest ei suurene ka aastane kaevandamismaht. Seetõttu ei suurene ka Ojamaa põlevkivikaevandusest lähtuva süsinikdioksiidi heitkoguste osakaal kogu mäetööstuses tekkivate aastaste heitkoguste hulgas (see on ca 6%). Ojamaa kaevanduse laiendusel kaevandustegevusest põhjustatud CO2 heitkogus ja seeläbi ka mõjud kliimale on võrreldes kogu riigist tekkivate heitkogustega ja nendega kaasnevate mõjudega väheolulised. Kavandatava tegevuse alternatiivide 1 ega 2 lõikes mõju kliimale ei erine. 59 Statistikaameti andmebaas KK31: ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMINE 60 Statistikaameti andmebaas KK83: KLIIMAMUUTUS 23. november 2022 62 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 7.3.2 Kliimamuutuste mõju kaevandamisele Põlevkivi kaevandamine toimub maa all, kuhu kliimamuutuste otsene mõju (kuuma-, külmalained, tormid, sajuhood) ei ulatu. Kliimamuutustele on rohkem avatud maapealne taristu (hooned, elektriliinid, ventilatsiooniavad), kuid nende kliimakindluse parendamine on pigem jooksva renoveerimise küsimus, sest need on juba valdavalt olemas. Kliimamuutustest võib olla mõjutatud kaevandusest välja pumbatava põhjavee hulk. Sellega arvestati põhjavee uuringus. Oluline on siinkohal märkida, et kaevandamist taotletakse kuni aastani 2029, „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ prognoosid sademete hulga suurenemise osas on koostatud perioodi 2041–2100 kohta. Kliimamuutustega kohanemise eesmärgil arvestati selle mõjuga põhjavee kogusele. Muus osas kliimamuutustega olulisi riske ei kaasne. 7.4 Müra ja vibratsioon Täiendavate tehniliste puuraukude ja tuulutusšurfi ning alternatiiv 2 puhul uue kaldsüvendi rajamisega kaasneb lühiajaline lokaalne müra ja vibratsioon, mis varasemalt kaevanduste rajamise ja laienemise mõju hinnanud KMH-de puhul on määratletud väheoluliseks.61;62 Peatüki koostamisel on tuginetud lisas 6 toodud müra ja vibratsiooni hinnangule63. 7.4.1 Müra Kaevandatud materjali transpordiviisid ei muutu, mistõttu materjali veost tingitud müratase ei suurene. Kavandatava tegevusega kaasnev liiklusmüra on tingitud töötajate liikumisest, kuid pole ette näha, et see kaevanduse laienemisel suureneks. Seetõttu mõju hindamisel kavandatava tegevusega kaasnevat liiklusmüra ei hinnatud. Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ja vibratsiooni on hinnanud Akukon Eesti OÜ oma 2022. aastal koostatud töös „Ojamaa põlevkivikaevanduse müra ja vibratsiooni 61 Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine. Kobras AS. 2010 62 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. 2017. OÜ Hendrikson & Ko. 63 Akukon Eesti OÜ. Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang. 2022 23. november 2022 63 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu hinnang“ (lisa 6), kus hinnangu andmisel tugineti muuhulgas 02.06.2022 mõõdetud helirõhu- ja vibratsioonitasemetele. Ojamaa kaevandusega kaasneva müra põhjustajateks on teenindusmaal olev tootmiskompleks, lõhkamine ja tuulutusšurfid. Tehtud mõõdistuste ja arvutuste järgi ulatub kavandatava tegevuse elluviimisel teenindusmaal asuvast tootmiskompleksist lähima elamuni (Leveti kü nr 49801:001:0202) päevasel ajavahemikul kuni 46 dB suurune ja öisel ajavahemikul 44 dB suurune tööstusmüratase. See tähendab, et on täidetud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses64 nr 71 toodud II kategooria tööstusmüra sihtväärtus päevasel ajal (50 dB) ja öisel ajal täidetud piirväärtus (45 dB). Kuna kavandatava tegevuse elluviimisel tootmiskompleksis muutuseid ei tule, siis pole põhjust eeldada ka muutuseid müratasemetes. Tootmiskompleksiga kaasnevat mõju ei saa pidada oluliseks. Kavandatava tegevuse käigus rajatakse uus tuulutusšurf (koordinaatidega 6577753; 679883). Läbi viidud uuringute tulemuste järgi ulatub šurfidest ~250 m kaugusel kuni 30 dB suurune müratase. Rajatavale tuulutusšurfile lähimad elu- ja ühiskondlikud hooned (Lähte ja Arumäe katastriüksustel) asuvad 750 m kaugusel, mistõttu pole põhjust eeldada kehtestatud piirväärtuste ületamist ei päevasel ega öisel ajal ja seetõttu pole ka tuulutusšurfi rajamisega kaasnev mõju oluline. Lõhkamiste puhul on tegemist lühiajaliste müraallikatega, millel pole keskmise minuti ja tunni ekvivalentsele helirõhutasemele väga suurt mõju. Lõhkamise ajal ulatub lõhkamise epitsentrist 80-100 m kaugusel 30 dB suurune müratase. Mõõtmisandmete järgi kandub lõhkamisest tingitud päevane tööstusmüra piirväärtust ületav müratase (50 dB) ca 15 m kaugusele, öist piirväärtust ületav müra ca 35 m kaugusele. Taotletavale mäeeraldisele ja vahetult selle piirile jääb kaks elamut (Sala ja Neruti katastriüksustel). Häiringute leevendamiseks tuleb lähemal kui 100 m põhikaardil märgitud õuealast pidada kinni Keskkonnaministri 26.05.2020 määruses nr 29 toodud nõudest teha impulssmüra põhjustavaid tööd vaid tööpäevadel kella 7.00-19.00. Alternatiivi 2 puhul rajatakse uus kaldsüvend. Samasugune on olemas juba töötava Ojamaa kaevanduse teenindusmaal. Arvestades, et Ojamaa kaevanduse mõõtmiste käigus ei tuvastatud müraallikaid kaldsüvendi juures ning tegemist on kinnise hoonega, siis lisanduv kaldsüvend ei mõjuta müratasemete suurusi Ojamaa teenindusmaal. 64 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 23. november 2022 64 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb pöörata tähelepanu välispiiretele, et tagada ehitise heliisolatsiooninõue. Kuna normtasemed põhinevad keskmisel helitasemel ja arvestab kogu päeva hinnatud müra taset päevasel ajavahemikul (7-23), siis hetkeline helitase võib varieeruda küllalt suures vahemikus ning normtasemete täitmine ei tähenda, et kaevanduse tegevusest tingitud müra poleks väljaspool kaevanduse territooriumi ja eluhoonete sees üldse kuulda. Mürast, aga ka vibratsioonist tekkivate võimalike häiringute leevendamiseks tuleb kaevandamisloa omanikul teavitada hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmist hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. 7.4.2 Vibratsioon Kaevandamine toimub lõhkamistega, mis toob endaga kaasa vibratsiooni. Lõhkamised ei ole pidevad ja on käsitletavad üksiksündmustena. Vibratsioon võib häirida elamismugavust, keskendumist või und, põhjustada hoonete või vara kahjustusi. Vibratsiooni levik ja mõjuala on kõige suurem pehme pinnase piirkonnas, seevastu kõva pinnase korral võib suuremaks probleemiks olla struktuurimüra (ground-borne noise). Maapinna kaudu leviv vibratsioon sõltub ka maapinna geoloogiast ning hoonete konstruktsioonist. Üldiselt on vibratsiooni ebamugavustsoon palju laiem kui võimalike kahjustuste piirkond. Ojamaa maa-aluste lõhkamiste ajal mõõdeti vibratsiooni 02.06.2022 ca 400 m kaugusel lõhkamise epitsentrist Mesila katastriüksusel (49801:001:0290) eluhoone vundamendil, eluhoone sees (magamistoa põrandal) ja välisterritooriumil. Vibratsioonitase hoone konstruktsioonidel ei ületanud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega65 nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ päevasel ajal kehtestatud vibratsiooni piirtasemeid ega DIN 4150-3 standardis66 toodud soovituslikke lühiajalise vibratsiooni piirväärtusi eluhoonetes. Vastavalt ISO 2631-1 standardi67 lisas C toodud vibratsiooni mõju 65 https://www.riigiteataja.ee/akt/110061?leiaKehtiv 66 DIN-4150-3:1999 „Structural vibration Part 3: Effects of vibration on structures“ 67 ISO 2631–1 (1997). Mechanical vibration and shock — Evaluation of human exposure to whole-body vibration — Part 1: General requirements. International Organization for Standardization, Geneve 1997 23. november 2022 65 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu hinnangule võib mõõdetud vibratsioonikiirendus olla mõnele tundlikule inimestele tajutav, kuid üldjuhul ei tohiks põhjustada ebamugavustunnet lõhkamiste ajal. Tehtud mõõtmiste järgi on lõhkamise epitsentris tekkivad vibratsioonitasemed üle kehtestatud normide. Kui eeldada, et kõik tingimused on samad sh maapinna geoloogia, laengute suurus, hoone seisukord/konstruktsioonid jms ning eeldades lihtsustatult, et vibratsioon väheneb kaugenedes lineaarselt, siis 100 m kaugusel hoonest on vibratsiooni vibrokiirenduse tase (m/s2) hinnanguliselt 5 korda kõrgem Mesila kinnistul mõõdetust. Selle põhjal võib eeldada, et ka ca 100 m kaugusel lõhkamise epitsentrist vastaks tekkivad vibratsioonitasemed kehtestatud normile. Samas tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et mõõtmised on teostatud päevasel ajal (07.00–23.00) ja saadud tulemusi on võrreldud päevasel ajal kehtivate piirväärtustega. Need mõõdetud vibratsiooni väärtused on jäävad ka alla öisel (23.00–07.00) ajal kehtestatud piirväärtustele. Juhul kui aga lõhkamise epitsenter oleks hoonetest 100 m kaugusel, jääksid tekkivad vibratsioonitasemed alla päevastele piirväärtustele, kuid oleks ligilähedased öisele piirnormile. See kõik põhineb aga eeldustele, et tingimused tehtud mõõdistustega on samad. Vibratsioonist tingitud häiringute vähendamiseks tuleb vältida lõhkamisi öisel (vahemikus 23-7) ajal elamutele lähemal kui 100 m. Nagu ka eelnevalt toodud, võib vibratsioon omada mõju nii tervisele kui inimese varale läbi vibratsioonist tingitud kahjustuste. Seetõttu on tuleb lõhketööde tegemisel ja laengute määramisel lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest68 nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“. See tähendab, et vibratsiooni tugevust saab määrata lõhketööde planeerimisel. Lõhkematerjaliseaduse järgi tuleb lõhketööd teha vastavalt lõhketöö projektile ja ohutusnõudeid järgides. Lõhketöö parameetrid ja kasutatavad abivahendid peavad tagama, et lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise tõttu avalduvad mõjud oleksid lõhketöö ohualasse jäävatele ehitistele ja seadmetele minimaalsed. Lisaks sellele tuleb arvestada ka sellega, et kaevandamisel hoonete läheduses tuleb kindlasti välistada varingute teke. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrusele69 nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ tuleb varingu tõkestamiseks jätta kaitsetervik, mille suuruse määrab vastutav spetsialist. Kaitsetervik ei kuulu kaevandamisele. Samuti tuleb antud määruse järgi kamberkaevandamisviisil rakendada mäemassiivi võimaliku ebastabiilsuse korral kaevandamisel abinõusid maapinna vajumise ja varisemise 68 https://www.riigiteataja.ee/akt/112092017004 69 https://www.riigiteataja.ee/akt/112022021007?leiaKehtiv 23. november 2022 66 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu ärahoidmiseks või juhtimiseks. Mäemassiivi ülevalhoidvad tervikud peavad olema piisava tugevusega. See tähendab, et lõhkamistega kaanevast vibratsioonist tingitud olulise mõju vältimiseks hoonetele ning maapinna püsivuse tagamiseks tuleb esmalt kaevandamisprojektis selgitada kas ja kui suures ulatuses määeraldise kohale jäävate hoonete (nii elu- kui ka kõrvalhoonete, sealhulgas Neruti katastriüksusel asuvate hoonete ja Kuhjatise katastriüksusel asuva alajaama) alla tuleb jätta kaitsetervik. Samuti tuleb võimalike kahjude tuvastamiseks dokumenteerida hoonete seisukord erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresoleku enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Lisaks sellele tuleb eelnevalt kirjeldatud eelduste kontrollimiseks ja täiendavate tingimuste rakendamise vajaduse selgitamiseks teha kontrollmõõtmised lõhketöödega kaasneva vibratsiooni hindamiseks kaevandustöödele lähima hoone juures (sh hoone vundamendil) kui töödega on jõutud hoonele lähemale kui 500 m. Kokkuvõtvalt Kavandatava tegevusega kaasnev oluline müra ja vibratsioon on tingitud lõhkamistest, kuid olulisi mõjusid ja häiringuid on võimalik vähendada ebaolulisele tasemele rakendades järgnevaid meetmeid: • uue kaldsüvendi rajamise korral tuleb hoone projekteerimisel ja ehitamisel pöörata tähelepanu välispiiretele, et tagada ehitise heliisolatsiooninõue; • lõhkamistega kaanevast vibratsioonist tingitud olulise mõju vältimiseks hoonetele ning maapinna püsivuse tagamiseks tuleb esmalt kaevandamisprojektis selgitada kas ja kui suures ulatuses määeraldise kohale jäävate hoonete (nii elu- kui ka kõrvalhoonete, sealhulgas Neruti katastriüksusel asuvate hoonete ja Kuhjatise katastriüksusel asuva alajaama) alla tuleb jätta kaitsetervik: • lõhketööde tegemisel ja laengute määramisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest70 nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“; • mürast ja vibratsioonist tingitud häiringute leevendamiseks tuleb lähemal kui 100 m põhikaardil märgitud õuealast pidada kinni Keskkonnaministri 70 https://www.riigiteataja.ee/akt/112092017004 23. november 2022 67 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 26.05.2020 määruses nr 29 toodud nõudest teha impulssmüra põhjustavaid tööd vaid tööpäevadel kella 7.00-19.00; • mürast, aga ka vibratsioonist tekkivate võimalike häiringute leevendamiseks tuleb kaevandamisloa omanikul teavitada hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit; • teha kontrollmõõtmised lõhketöödega kaasneva vibratsiooni hindamiseks kaevandustöödele lähima hoone juures (sh hoone vundamendil) kui töödega on jõutud hoonele lähemale kui 500 m; • võimalike kahjude tuvastamiseks tuleb dokumenteerida hoonete seisukord erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresoleku enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Alternatiivide 1 ega 2 lõikes kaasnevates mõjudes olulisi erinevusi ei esine. 7.5 Jäätmeteke Kuna aastaseid kaevandamismahte kavandatava tegevuse elluviimisel ei plaanita tõsta, siis jääb jäätmeteke Ojamaa jäätmeloaga kehtivate lubade piiresse. Lisanduv aheraine ei eelda teenindusmaa aluse pinna laiendamist. Sellest lähtuvalt ei toimu täiendavat maavõttu. Aheraine kasutamise tegevuskava on VKG Kaevandused OÜ esitanud Keskkonnaametile jäätmeloa muutmise menetluse nr M-117697 raames. Ühe aheraine rakendusvaldkonnana kaalutakse aheraine kasutamist RailBalticu raudtee alusmaterjalina71. Aherainele kasutuse leidmine ei kuulu keskkonnamõju hindamise mahtu. Juhul, kui kavandatava tegevuse käigus selgub, et aheraine kasutamise tegevuskava ei ole võimalik täita, siis kaalutakse teisi võimalusi, sh kaevandamisjäätmehoidla rajamist, mis nõuab juba eraldiseisvat keskkonnamõju hindamist. Jäätmeteke on juba varasemas mõju hindamises käsitletud keskkonnaaspekt ja seda mõju hindamise käigus täiendavalt põhjalikumalt ei käsitletud. 71 Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate ehitusmaavarade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja kõrvalteede ehitamisel. Riigihange nr 234182 23. november 2022 68 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 7.6 Maakasutus ja maastik Eeldades, et kavandatav tegevus ei too endaga kaasa langatusi (peatükk 7.12 „Kaevandamise alternatiivid tehnilisest vaatest“), pole põhjust ette näha mõju maastikule. Piirkonna maastik on kuigivõrd juba varasemate kaevandustegevustega oluliselt ümber kujundatud (nt Raudjõe kanali rajamine). Kavandatava tegevuse alale jääb metsa kuivendamiseks ette nähtud maaparanduse hoiuala (lisa 1, joonis 5). Hoiuala asub ka olemasolevate kaevanduste kohal ja ei ole teada nende kaevanduste olulist negatiivset mõju. Sellest lähtuvalt ei ole põhust eeldada ka rajatava kaevanduse olulist mõju maaparandussüsteemidele. Tõenäoliselt toob kaevanduse rajamine endaga kaasa metsade kuivendamisvajaduse vähenemise. Kaevandamisega ei plaanita langatusi, mis võiksid maaparandust negatiivselt mõjutada ja sulglohkusid tekitada. Mõju metsamaa kasutusele ei ole oluline. Kavandatava tegevuse alternatiivide 1 ega 2 lõikes mõju ei erine. Alternatiivi 2 korral rajatakse maa alla sisenemiseks vajalik ava olemasolevale tootmisalale. Seetõttu maavõttu ei toimu. Ei ole põhjust eeldada, et sisenemise rajamine võiks endaga kaasa tuua ala praeguse kasutusega võrreldes oluliselt erinevaid mõjusid. Alale jäävatel põllumaadel kuivendussüsteem puudub. See tähendab, et looduslikud tingimused on vee dreenimiseks juba praegu soodsad. Mõju hindamise käigus intervjueeritud piirkonna põllumajandustootja72 hinnangul avaldab töötav kaevandus mõju põuasematel aegadel. Siis kuivavad kaevanduse pealsed põllud kiiremini. Põllumajandustootja hinnangul aitaks mõju leevendada kaevandaja poolne abi niisutusvee hankimisel (vesi ja pumbad). Niisutamisega saab põllumajandustootja ise hakkama. Mõju olulisuse kirjeldamisel on probleemiks asjaolu, et kaevanduse osakaalu maa kuivamisel on keeruline, kui mitte võimatu usutaval tasemel määrata. Samas on selge, et kaevandusel mingi mõju on. Seetõttu abi piirkonna põllumajandustootjatele (Ermo Kasela, Ain Rego) põldude niisutamiseks on kaevandajale soovituslik, kuid mitte kohtustuslik. Kaevanduse kuivendav mõju avaldub kuni kaevanduse lõppemise järgselt kaeveõõnte täitumiseni. 72 Telefonivestlus Ermo Kasela’ga 04.11.2022 23. november 2022 69 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 7.7 Mõju loodusvaradele Lisaks põlevkivile on kavandatava tegevuse piirkonnas loodusvaradest põhjavesi, mets ja väärtuslik põllumaa. Mõju põhjaveele on käsitletud peatükis 7.1.1 "Mõju põhjaveele“. Mõju metsale ja põllumaale on käsitletud peatükis 7.6 „Maakasutus ja maastik“. 7.8 Inimene ja asustatud alad Kavandatava tegevuse mõjualas asulaid ei asu. Alale jääb üks majapidamine. Ala lähedusse (1 km) jääb veel 8 elu- või ühiskondlikku hoonet. Kavandatav tegevus võib inimest mõjutada läbi põhjaveetaseme alanduse. Põhjavee taset ja selle mõju joogiveekaevudele on käsitletud peatükis „7.1 Veekeskkond“. Inimese tervist ja vara mõjutada võivate müra, vibratsiooni, välisõhu saaste, valguse, soojuse ja kiirguse piirnormid eelduslikult kavandatava tegevusega ületatud ei saa. Neid teemasid on käsitletud peatükkides „7.2 Heited välisõhku“ ja „7.4 Müra ja vibratsioon“. Kavandataval tegevusel puudub muudes osades oluline mõju inimese heaolule (töö ja pere tasakaal, haridus ja oskused, kogukonna ja sotsiaalsed sidemed, kodanikuaktiivsus ja valitsemine, isiklik turvalisus, sissetulek ja jõukus, töökohad ja töötasud73). Kuigivõrd mõjutab kavandatava tegevuse elluviimine positiivselt tööhõivet ja selle läbi sissetulekut, sest kaevanduse laiendamine tähendab seonduvate töökohtade pikemat säilimist. 7.9 Looduskeskkond Looduskaitse seadusega kaitstavaid loodusobjekte kavandatava tegevuse alal ei asu. Piirkond on juba praegu oluliselt mõjutatud põlevkivi kaevandamisest. Maastikku on muutnud Aidu karjäär, veerežiimi Aidu karjäär ja maa-alused kaevandused. Kaevanduse laiendamisega kaasnevat mõju Aidu karjääri veetasemele on kirjeldatud peatükis 7.1 „Veekeskkond“. 73 Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240 23. november 2022 70 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 7.10 Kumulatiivne mõju Oluline kumulatiivne mõju kaasneb põhjavee dreenimisega, kuna läheduses on mitmed töötavad maa-alused kaevandused. Piirkonna pinnaveevõrk on suublaks mitmete kaevanduste veele. Mõju hindamisel veenduti, et arvestades kogu keskkonnakasutust oleksid pinnaveekogud võimelised vastu võtma täiendav ärajuhitava vee (peatükk 7.1.2 „Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusrisk“). Põhjaveetaseme mudeldamisel arvestati piirkonna teiste (sh planeeritavate Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II) kaevandustega. 7.11 Puistangu süttimise risk TPI Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakonna 2001. aastal koostatud töös „AS Aidu Karjäär Kohtla kaevandusväljal mäetööde lõpetamisjärgse keskkonnamõju hindamine“ on kirjeldatud Kohtla kaevevälja puistanguid ning nende orgaanikasisaldust. Põlevkivi- ehk orgaanikasisalduseks on hinnatud puistangu nr 1 puhul 8-12%, puistangu nr 2 puhul kuni 23% ja puistangu nr 3 puhul ligikaudu 23%. Suured orgaanikasisaldused tulenesid väljatud mäemassi käsitsi rikastamise tehnoloogiast. Kohtla kaevevälja - korruseline lamepuistang nr 3, aga ka koonusekujuline puistang nr 1 olid süttimise vältimiseks isoleeritud. KMH aruandes nähti ette puistangute 1 ja 2 vormimist lamepuistanguteks isesüttimisohu vähendamiseks. Kavandatavast kaevandusest kaevandatava materjali rikastamise tulemuseks on põlevkivi ja aheraine. Täna kasutusel olevas Ojamaa kaevanduses kasutatakse kaasaegset raskel vedelikul ja trummelseparaatoril põhinevat põlevkivi rikastustehnoloogiat, mille tulemusel on aheraine orgaanikasisaldus vastavalt teostatud analüüsidele 8-9%. Sama rikastustehnoloogiat kavatsetakse kasutada ka Ojamaa kaevanduse laiendusest väljatud kaevise rikastamisel. VKG Kaevandused OÜ-s kaevandamisjäätmete ladestamist kaevandamisjäätmehoidlas ei toimu, tekkiv aheraine võetakse maksimaalselt ringlusesse lubjakivitäitematerjalina ning materjali hoiustatakse kuni turustamiseni ladudes. Ojamaa kaevanduse aheraine ladustamiseks on Keskkonnaamet väljastanud VKG Kaevandused OÜ-le jäätmeloa nr L.JÄ/332750. Aheraine on kavandatud ladustada ning taaskasutusse suunata vähem kui kolme aasta jooksul. Samuti on VKG Kaevandused OÜ-le väljastatud sertifikaat Ojakivi kaevanduse lubjakivitäitematerjalide kasutamiseks ehitustöödel ja tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalina. 23. november 2022 71 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Eeltoodu põhjal võib eeldada, et kavandatavast kaevandusest, sh Kohtla kaevandusväljal asuvast osast, rikastamise tulemusena saadava aheraine ladustamisega kaasnev süttimisrisk ei ole oluline. 7.12 Kaevandamise alternatiivid tehnilisest vaatest Käesoleva mõju hindamise käigus koostas volitatud mäeinsener ekspertarvamuse, mille eesmärk oli hinnata: • kaevandamiseks valitud tehnoloogia ratsionaalsust ja vastavust nõuetele • kaevandusse sisenemise erinevate viiside võimalikke aspekte. Eksperthinnang on toodud lisas 574. Alljärgnevalt on toodud eksperthinnangu kokkuvõte. Mäeeraldise laienduse varu avatakse kas: a) Põhja suunalise streki pikendusega Kohtla ja Aidu kaeveväljale, Kohtla tarbevaru ploki 17 kaudu. b) Või eraldi, uue kaldšahtiga, avades esmalt Aidu tarbevaru ploki 6. Keskkonnamõju seisukohast omab uue kaldšahti läbindamine rohkem visuaalset mõju kui sisulist. Olemasoleva Ojamaa kaevanduse põhja küljelt läbi Kohtla kaevevälja ploki minnes oleks maa peale ulatuv keskkonnahäiring väiksem ehk jääks ära ajutine müra, tolmu allikate liikumine üle Mäetaguse metskond 33 ja Arukivi kinnistute. Maa alt laiendusele liikumise korral tuleb arvestada, et täpselt Aidu maavara varuploki 6 lõunapiiril on karsti ilmingud. See tähendab, et keerulistesse oludesse satutakse koheselt. Pikaaegne mäetööde praktika kaevandustes kavandatava tegevusega samalaadsete projekttingimuste kohaselt ei ole täheldanud peakaeveõõnte kohal maapinna varinguid. Laiendusel samade parameetritega ja analoogse laekivimite geoloogilise ehituse tõttu ei ole ka siin varinguid ette näha. Vastavalt põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale 2016-2030 on eesmärgiks põlevkivi kaevandmise kadude vähendamine. Seega tuleb tervikud projekteerida tehniliselt minimaalsed aga inimestele kui keskkonnale (et ei toimuks laekivimite varinguid ega tervikute purunemist) ohutud. 74 Kaljuste, V. 2022. Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang 23. november 2022 72 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu Varasemalt põlevkivi kaevandamisel kasutati kestustugevuse väärtuseks kamberploki tervikute arvutustes 2 aasta väärtust, mis põhjustab pärast kahe aasta ammendumist laekivimite ebastabiilsust ja ette ennustamatut varisemist. Tänaseks on sellest loobutud keskkonnahoiu ja ohutuse tõttu. Tervikute arvutustes kasutatakse kestustugevuse tegurit, mis vastab igavesele kestvusele. Arvestades laienduse mäetehnilist ja geoloogilist ehitust tuleb tervikute laius, pikkus mõõt suurem kui olemasoleval mäeeraldisel, aga sealjuures tagab laekivimite stabiilsuse ka pärast kaevandamise ammendamist rohkem kui 2 a möödumisel. Kamberkaevandamisega ei ole võimalik kaevandada kui kaljuste kattekivimite paksus on <10 m. Sealjuures monoliitne osa. Mäeinseneri arvutuste kohaselt peaks kambrite ja tervikute laius jääma ~6,3 m piiresse. Kambrite ja tervikute mõõtmed täpsustatakse mäetööde projektis. Vastavalt kaevandamise ohutusnõuetele75 on keelatud töötada lähemal uppunud kaeveõõnele kui 200 m juhul kui puudub vastav projekt. Kaevandamisloa taotluse esitamise hetkel on teinud arendaja arvutuse tõkketerviku laiuse arvutuseks. Kuigi arvutustulemus näitab terviku laiuseks 23 m, valiti terviku laiuseks varuga 30 m ja vastavalt sellele on taotletud laienduse põhja piir. volitatud mäeinsener kontrollis hüdrostaatilise surve abil tõkketerviku stabiilsust. Vee ning massiivi surve arvutus näitas, et tõkketerviku laius on ohutu ja stabiilne. Kokkuvõtvalt Uue kaldšahti rajamine või läbi kaevanduse alale sisenemine läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki on seotud erinevate tehniliste plusside ja miinustega, kuid mõlemad on ratsionaalselt võimalikud ning ei too endaga kaasa märgatavat mõju erinevust. Mäetöödel laienduse alal kavandatava kamberkaevandmise meetodile vajalikud kambrid ja tervikud tuleb projekteerida igaveste tervikute kestusteguri abil, et tagada laekivimite püsivus, st maapinna stabiilsus ka pärast mäetööde lõppu. Kavandatud tõkketervik ammendunud ja uppunud Aidu karjääri tranšee ja Ojamaa kaevanduse laienduse töötava kaeveõõne vahel on mäetööde mõistes stabiilne, ohutu keskkonnale, inimestele ja varale. 75 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrus nr 172. Kaevandamise ohutusnõuded 23. november 2022 73 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 8 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE Kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks olid laienduse alale sisenemine läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki (alternatiiv 1) või läbi uue rajatava kaldsüvendi (alternatiiv 2) ning laienemisest loobumine (alternatiiv 3). Eeltoodu põhjal (peatükk 7 „Eeldatavalt oluline keskkonnamõju“) ei kaasne kavandatava tegevusega sedavõrd olulisi mõjusid, mille tõttu tuleks laienemisest loobuda ehk eelistada kavandatava tegevuse alternatiivi nr 3. Alternatiive 1 ja 2 eristab üksteisest peaasjalikult tehnilised aspektid, keskkonnamõju poolest üksteisest oluliselt ei erine. Mõnevõrra erinevad need üksteisest väljapumbatavate veehulkade osas – need on suuremad juhul kui rakendatakse alternatiivi 1 sisenemist alale läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki. Keskkonnamõju seisukohast ning tehnilisest vaatest on teostatavad nii alternatiiv 1 kui ka alternatiiv 2. 23. november 2022 74 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 9 SEIRE Põhjavesi • Olemasolevates Sala ja Neruti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega korra kuus alustades kohe pärast keskkonnaloa väljastamist • Oja ja Roosti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega kord kuus alates keskkonnaloa saamisest kuni kaevanduse täitumiseni veega. Välisõhk • Jätkata tuleb kehtiva keskkonnaloaga ette nähtud kontrollmõõtmisi kõikide tuulutusšurfidest väljuvas õhus, neile tuleb lisada taotletava mäeeraldise jaoks rajatav tuulutusšurf. Pinnavesi • Jätkata senise suubla ja pinnaveeseirega Müra ja vibratsioon • teha kontrollmõõtmised lõhketöödega kaasneva vibratsiooni hindamiseks kaevandustöödele lähima hoone juures (sh hoone vundamendil) kui töödega on jõutud hoonele lähemale kui 500 m. 23. november 2022 75 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 10 LEEVENDAVAD MEETMED Põhjavesi • Veeloas tuleb vooluhulkasid muuta vastavalt: o aastane ärajuhitava vee kogus 42,5 mln m3; o päevane ärajuhitava vee kogus 141 0000 m3, eeldusel, et arvestus käib kuu keskmise põhjal. • Koheselt, kui lõhkamisi enam 100 m raadiuses ei teostata, Sala ja Neruti kaevud asendada uutega ning olemasolevad likvideerida. Omanikega kokkuleppel on soovitatav uued kaevud rajada O-Cm kihti, kuna sealne vesi on joogikõlblikum. • Kui olemasolevates Sala ja Neruti maaüksuste kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada. • Kui Oja ja Roosti kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada (elektrikulu saab arvutada kasutades hinnangulist tarbitavat vee kogust, pumba võimasust ja pumpamiseks kuluvat aega). • Kohtla metskond 17 kaev tuleb avalike andmete seast (Maa-amet, Veekataster jne) kustutada, kuid jätta ajaloolise mälu huvides arhiivi. • Vältida tuleb olukorda, kus Ojamaa kaevanduse laienduse ja olemasoleva Ojamaa kaevanduse vahele jääb ühendus (17. plokk), sest Ojamaa kaevanduse veetase peaks tõusma pärast veega täitumist võimalikult kõrgele (46–48 m abs), et ei tekiks pöördumatut mõju Arvila sihtkitsevööndi elustikule. Välisõhk • Lisada keskkonnaloasse rajatav tuulutusšurf. Müra ja vibratsioon • uue kaldsüvendi rajamise korral tuleb hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb pöörata tähelepanu välispiiretele, et tagada ehitise heliisolatsiooninõue. • lõhkamistega kaanevast vibratsioonist tingitud olulise mõju vältimiseks hoonetele ning maapinna püsivuse tagamiseks tuleb esmalt kaevandamisprojektis selgitada kas ja kui suures ulatuses määeraldise kohale jäävate hoonete (nii elu- kui ka kõrvalhoonete, sealhulgas Neruti katastriüksusel asuvate hoonete ja Kuhjatise katastriüksusel asuva alajaama) alla tuleb jätta kaitsetervik. 23. november 2022 76 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu • lõhketööde tegemisel ja laengute määramisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest76 nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ • mürast ja vibratsioonist tingitud häiringute leevendamiseks tuleb lähemal kui 100 m põhikaardil märgitud õuealast pidada kinni Keskkonnaministri 26.05.2020 määruses nr 29 toodud nõudest teha impulssmüra põhjustavaid tööd vaid tööpäevadel kella 7.00-19.00. • mürast, aga ka vibratsioonist tekkivate võimalike häiringute leevendamiseks tuleb kaevandamisloa omanikul teavitada hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. • teha kontrollmõõtmised lõhketöödega kaasneva vibratsiooni hindamiseks kaevandustöödele lähima hoone juures (sh hoone vundamendil) kui töödega on jõutud hoonele lähemale kui 500 m. • võimalike kahjude tuvastamiseks tuleb dokumenteerida hoonete seisukord erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresoleku enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Tehniline vaade • Mäetöödel laienduse alal kavandatava kamberkaevandmise meetodile vajalikud kambrid ja tervikud tuleb projekteerida igaveste tervikute kestusteguri abil, et tagada laekivimite püsivus, st maapinna stabiilsus ka pärast mäetööde lõppu. Maakasutus • Soovituslik on pakkuda kaevandajapoolset abi niisutusvee hankimisel (vesi ja pumbad) kaevanduse kohale jäävatele põllumajandustootjatele kuni kaevandamise lõpuni (kaeveõõne täitumiseni veega). 76 https://www.riigiteataja.ee/akt/112092017004 23. november 2022 77 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 11 KOKKUVÕTE Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laiendamine Aidu ja Kohtla kaeveväljale ning Ojamaa uuringuväljale. Taotletava mäeeraldise (olemasolev kaevandus pluss lisanduvad plokid) pindala on 1 895,72 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 50,38 ha. Kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks olid laienduse alale sisenemine läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki (alternatiiv 1) või läbi uue rajatava kaldsüvendi (alternatiiv 2) ning laienemisest loobumine (alternatiiv 3). Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnevat mõju ning jõuti järgnevatele järeldustele: • kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud lakkavad pärast Ojamaa kaevanduse laienduse veega täitumist • Ojamaa kaevanduse laienduse käitamise kolmandal aastal võib kogu Ojamaa kaevandusest välja pumbatav veehulk olla kuni 141 000 m3/d ja 42,5 mln m3/a. • kavandatav tegevus on vee raamdirektiivi mõistes teostav, kuna Ojamaa kaevanduse laienduse mõju Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koguselisele seisundile on võrreldes teiste mõjuritega väga väike ning mõju koguselisele seisundile lakkab kaevanduse ammendumise järgselt • kavandatava tegevuse lõppedes taastub veetase enam-vähem samale tasemele, mis oli enne kaevandamist (42,5–43 m abs) • oluline negatiivne mõju põhjaveest sõltuvatele tegevustele puudub, kui rakendada ette nähtud leevendavaid meetmeid • kavandatav tegevus ei põhjusta ei Ojamaa jões, Ratva ojas ega mujal veestikus olulist maksimaalse veetaseme tõusu. Kõrgveepiir ei nihku enamikes kohtades võrreldes baasstsenaariumiga kaugemale kui 5 m ning enamustes kohtades jääb nihe 1 m piiresse. • kavandatav tegevus kompenseerib ajutiselt ja väikses osas Ojamaa jões toimunud pikaajalist kevadise maksimaalse vooluhulga vähenemise trendi. • Purtse jõe veetasemetele on kavandatava tegevuse mõju mõõtmatult väike. • kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju Ojamaa jõe ökoloogilisele seisundile • kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju välisõhule • Ojamaa laiendusel kaevandustegevusest põhjustatud CO2 heitkogus ja seeläbi ka mõjud kliimale on võrreldes kogu riigist tekkivate heitkogustega ja nendega kaasnevate mõjudega väheolulised 23. november 2022 78 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu • kavandatava tegevusega kaasnev oluline müra ja vibratsioon on tingitud lõhkamistest, kuid olulisi mõjusid ja häiringuid on võimalik vähendada rakendades meetmeid • kavandatavast kaevandusest, sh Kohtla kaevandusväljal asuvast osast, rikastamise tulemusena saadava aheraine ladustamisega kaasnev süttimisrisk ei ole oluline • uue kaldšahti rajamine või läbi Ojamaa kaevanduse sisenemine on seotud erinevate tehniliste plusside ja miinustega, kuid mõlemad on ratsionaalselt võimalikud ning ei too endaga kaasa märgatavat mõju erinevust • mäetöödel laienduse alal kavandatava kamberkaevandmise meetodile vajalikud kambrid ja tervikud tuleb projekteerida igaveste tervikute kestusteguri abil, et tagada laekivimite püsivus, st maapinna stabiilsus ka pärast mäetööde lõppu • kavandatud tõkketervik ammendunud ja uppunud Aidu karjääri tranšee ja Ojamaa kaevanduse laienduse töötava kaeveõõne vahel on mäetööde mõistes stabiilne, ohutu keskkonnale, inimestele ja varale • kaevandamise mõju põldudele avaldub mõju põuasematel aegadel, kuid kaevanduse osakaalu maa kuivamisel on keeruline, kui mitte võimatu usutaval tasemel määrata Keskkonnamõju hindamise käigus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju ei ole leevendavaid meetmeid rakendades oluline, mistõttu ei ole põhjust laienemisest loobuda ehk eelistada kavandatava tegevuse alternatiivi nr 3. Keskkonnamõju seisukohast ning tehnilisest vaatest on teostatavad nii alternatiiv 1 kui ka alternatiiv 2. Mõnevõrra erinevad need üksteisest väljapumbatavate veehulkade osas – need on suuremad juhul kui rakendatakse alternatiivi 1 ehk kaevanduse laeinduse alale sisenemist läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki. Kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude leevendamiseks nähti ette leevendavad meetmed ning seire pinnavee, välisõhu kvaliteedi, põhjavee taseme ja tegevusega kaasneva müra ja vibratsiooni jälgimiseks. 23. november 2022 79 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 12 KASUTATUD MATERJALID 1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. LIFE/IPE/EE/000007 alategevus C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel. Nikli uuring pinnavees Ida-Virumaal Purtse valgalas 2021. 2022 2. Osjamets, M., Polikarpus, M,. Hunt, M., Raidla, V., Männik, M., Ani, T., Marandi, A. 2022. Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2021. aastal. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 3. Akukon Eesti OÜ. Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang. 2022 4. Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018 määrusega nr 53. 5. Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285. 6. AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. 2017. OÜ Hendrikson & Ko. 7. Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019. 8. DIN-4150-3:1999 „Structural vibration Part 3: Effects of vibration on structures“ 9. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007. 10. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020. 11. Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate ehitusmaavarade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja kõrvalteede ehitamisel. Riigihange nr 234182 12. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. 13. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. 14. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. 15. Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240 16. Hirmuse I ja Hirmuse II hüdromeetrijaamad mõõteandmetega (vooluhulk, veetase, veetemperatuur) perioodist 1985-1989. Asukoht täpsustatakse aruande koostamise käigus. 17. https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 18. https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-tegevusprogrammi-aastateks- 2021-2023 19. https://www.riigiteataja.ee/akt/112022021007?leiaKehtiv 23. november 2022 80 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 20. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. 21. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. 22. Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine. Kobras AS. 2010 23. ISO 2631–1 (1997). Mechanical vibration and shock — Evaluation of human exposure to whole-body vibration — Part 1: General requirements. International Organization for Standardization, Geneve 1997 24. Jõgede hüdrokeemiline seire 2015. a. 25. Kaevandamise ohutusnõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrus nr 172 26. Kaitstavad loodusobjektid (keskkonnaportaal.ee) 27. Kaljuste, V. 2022. Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang 28. Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. 29. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud 22.02.2005. 30. KIKi projekti nr 11808 „Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega“ raames valminud Tartu Ülikooli poolt 2018. aastal koostatud Virumaa põhjaveemudel 31. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 32. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 33. LIFE/IPE/EE/000007 alategevus C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel. Nikli uuring pinnavees Ida- Virumaal Purtse valgalas 2021. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2022. 34. Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded. Majandus- ja taristumnistri 08.09.2017 määrus nr 49 „ 35. Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrusega nr 39. 36. Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee) 37. Maa-ameti aadresside kaardirakendus 38. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. 39. Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus. 40. Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021. 23. november 2022 81 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 41. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 42. Ojamaa hüdromeetrijaam, mõõteandmetega (vooluhulk, veetase, veetemperatuur) perioodist 1958-1965. Asukoht täpsustatakse aruande koostamise käigus. 43. Piirimäe, K. 2022. Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusriskide hinnang. 44. Piirimäe; Kr, Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, Kr, Reitalu, T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid. Aruanne. Riigihange nr: 223733. 45. Pinnaveekogumite seisundiinfo. Keskkonnaportaal. 46. Polikarpus, M., 2022 Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires. Eesti Geoloogiateenistus. 47. Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused. Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 48. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019. 49. Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, 2019. 50. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. 51. Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 52. Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus 53. Statistikaameti andmebaas KK31: ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMINE 54. Statistikaameti andmebaas KK83: KLIIMAMUUTUS 55. Timmusk, 2020. Juhend hüdroloogiliste karakteristikute määramiseks maaparanduse eesvoolude dimensioneerimisel. Uuendatud väljavõte RPUI „Eesti Maaparandusprojekt“ 1989. aasta juhendist „Kuivendussüsteemide projekteerimisjuhend“. 56. Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee) 57. Veemajanduskavad 2022-2027 58. Veka (keskkonnainfo.ee) 23. november 2022 82 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu 59. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 60. VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG Kaevandused OÜ 61. VKG Kaevandused õhusaasteloa (välisõhu saasteloa) LHK projekti täiendused Ojamaa kaevanduse laiendamisel ja mobiilse purustaja alternatiivse asukoha ning muutunud tööajadünaamika korral (ilma Purustaja OÜ heiteallikate koosmõjuta). Alkranel OÜ, 2022. 62. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. 23. november 2022 83 Alutaguse Vallavalitsus [email protected] 07.12.2022 nr 6-3/22/9074-8 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta seisukoha küsimine Arendaja, Viru Keemia Grupp AS, esitas1 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 201 kohase menetluse läbiviimiseks Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu (Maves OÜ töö nr 21067). KeHJS § 201 lg 1 ja § 151 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH aruande KeHJS § 20 ja § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 201 lg 1 ja § 151 lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest alates seisukohad Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse KMH aruande eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: KMIN-O55_muutmise_taotluse_KMH_aruande_eelnou_esitamine_KA01-06_25-12_20221124 Sama: Lüganuse Vallavalitsus ([email protected]), Keskkonnaministeerium ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Kaitseministeerium ([email protected]), Rahandusministeerium ([email protected]), Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]), Terviseamet ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Karin Sisask 5193 1960 [email protected] 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.11.2022 nr 6-3/22/9074-7 all. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658