Käskkiri

KÄSKKIRI 25.08.2023 nr 135 Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga (edaspidi TAT) reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik” sekkumise 21.1.2.11. „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. TAT toetab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud „Digiühiskonna programmi“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ elluviimist. 1.3. TAT-s sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. 1.4. TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise, elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.5. Aruandeid ja maksetaotlusi esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 2.1. Toetuse andmise eesmärk on toetada valdkondlikke digipöördeid, tagada inimeste põhiõiguste kaitse, tõsta teadlikkust digiriigist ja selle võimalustest ning pakkuda seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajamugavalt, küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a. protokollilise otsusega kinnitatud „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkidest. 2.2. Toetuse andmise tulemusena saavutatakse valdkondlike digipöörete toel kasutajakesksete avalike digiteenuste parim kogemus, kus keskendutakse riigi ja valitsemisalade strateegiliste äriliste eesmärkide saavutamisele ning kliendiväärtuse tõstmisele kaasaegse digitehnoloogia parima kasutuse abil, tõstes sealjuures kasutajate teadlikkust. 2.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa  2 Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamisse. 2.4. Punktis 2.3 nimetatud sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, regionaalarengut ning keskkonda ja kliimat toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“, „Rahulolu KOV-i teenustega“ ja „Kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 2 nimetatud eesmärki, tulemusse ja näitajatesse ning punktis 4 välja toodud näitajatesse: 3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine; 3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 3.1.3. teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1., 3.1.2. ja 3.1.4. nimetatud tegevuste osas, sealhulgas elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmine; 3.1.4. valdkondliku digipöörde elluviimisega seotud tegevused. 3.2. TATist toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artikli 17 tähenduses. 4. Näitajad 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad koos vahe- ja sihttasemetega on järgmised: Näitaja nimetus Algtase Vahe- Sihttas Selgitav teave ja mõõtühik (2022) sihttase e (2024) (2029) Meetmet Tulemus Uute ja 0 ei 2 000 Raporteeritakse e -näitaja uuendatud kohaldu 000 mitteunikaalset nimekirja avalike e kasutajate näitajad digiteenuste, - arvu ehk toodete ja - kasutuskordi protsesside ühe aasta kasutajad jooksul pärast Mõõtühik: toetatud lõppkasutajaid digiteenuse, - aastas toote või - protsessi kasutusele võtmist. Allikaks on elluviija aruanded.  3 Väljund- Uued või 0 18 35 Näitaja täitmist näitaja uuendatud raporteeritakse, digiteenused, - kui toetatud tooted ja - digiteenus või protsessid selle uuendus Mõõtühik: arv on kasutamiseks avaldatud ja on ettenähtud ulatuses kasutatav. Allikaks on elluviija aruanded. Väljund- Avaliku sektori 0 12 30 Arvestatakse näitaja asutused, keda asutusi, toetatakse (elluviija + digiteenuste, - partnerid) kes toodete ja - TATis toetust protsesside saavad. Näitaja väljatöötamiseks täitmist raporteeritakse, Mõõtühik: kui kõik Avaliku sektori konkreetse asutused avaliku sektori asutuse digiteenuse, - toote või - protsessiga seotud tegevused on lõppenud. Projekti- Avalike 47% ei 90% Rahulolu spetsiifi- digiteenustega (ettevõt kohaldu mõõtmisel line rahulolu -jad) kasutatakse näitaja Mõõtühik: % 69% võimalusel (kodani soovitusindeksi -kud) metoodikat (NPS). Nii soovitusindeksi kui mistahes muu metoodika kasutamisel, teisendatakse rahulolu näitaja protsendiks. Tulemus saadakse väljavõttena avalike teenuste kataloogist  4 vähemalt kord aastas. 5. Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partnerid. 5.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). 5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5.3. Tegevuste elluviimise eest vastutab vastava valdkondliku digipöördega seotud ministeerium, põhiseaduslik institutsioon, Riigikantselei või Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija) vastavalt punktis 8.3. nimetatud valdkondlike digipöörete nimekirjale (käskkirja lisa) (edaspidi digipöörete nimekiri) ja valdkondliku digipöörde tegevuskavale (edaspidi tegevuskava). 5.3.1. Elluviijateks oma valdkonnas on Justiitsministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit. 5.4. Partnerid on punktis 8.3. nimetatud digipöörete nimekirjas ja punktis 8.4. nimetatud tegevuskavas olevad vastava valdkondliku digipöördega seotud avaliku sektori asutused, kellega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärk, saavutatakse tulemusi ning täidetakse punktis 4 toodud näitajad. 5.5. Üks partner võib olla seotud mitme tegevuse elluviimisega ning mitme erineva valdkondliku digipöördega. 5.6. Käskkirja allkirjastamisel saavad partneriteks olla Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Rahvusraamatukogu, Muinsuskaitseamet, Rahvusarhiiv, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Ravimiamet, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Terviseamet, Sotsiaalkindlustusamet. 5.7. Elluviija võib vajadusel kaasata tegevuste elluviimiseks punktis 5.6. nimetamata avaliku sektori asutusi, kelleks võivad olla põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused juhul, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ja nendega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärk ja saavutatakse tulemusi ning saavutatakse punktis 4 toodud näitajad. 5.8. Elluviija valib partnerid vastavalt valdkondlikus digipöördes sisalduvatele tegevustele. 6. Toetuse eelarve 6.1. Eelarve on 100 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 70 000 000 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering 30 000 000 eurot (30 protsenti). 6.2 Valdkondlike digipöörete planeeritav eelarve jagunemine esitatakse punktis 8.3. nimetatud valdkondlike digipöörete nimekirjas. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab käskkirja allkirjastamisest ja lõppeb 31. augustil 2029. a. 8. Tegevuste kirjeldus käskkirja eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks  5 8.1. Rakendusasutus nõustab enda koostatud kontroll-lehtede alusel valdkondlike digipöörete ettevalmistamist ja elluviimist ning tagab, et elluviimisel järgitakse digiriigi põhimõtteid ja loogikat. 8.2. Punktides 2 ja 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning näitajate täitmiseks koostab iga valdkondliku digipöörde elluviija koos partneritega rakendusasutuse poolt kättesaadavaks tehtud vormil valdkondliku digipöörde, milles kirjeldatud tegevused aitavad kaasa Eesti 2035-s kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele, arvestades „Digiühiskonna Arengukava 2030“ eesmärke ja vastavad ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriumitele. Valdkondlik digipööre esitatakse rakendusasutuse digiarengu valdkonna eest vastutavale asekantslerile (edaspidi asekantsler). 8.3. Valdkondlike digipöörete põhjal koostab rakendusasutus digipöörete nimekirja. 8.4. Valdkondlike digipöörete ja digipöörete nimekirja põhjal ning seal sätestatud eelarvetest lähtudes koostab rakendusasutus iga valdkondliku digipöörde kohta tegevuskava, milles sätestatakse selle elluviija, partnerid ning kuni 18 kuu jooksul elluviidavad vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga. Tegevuskavad kinnitab asekantsler. 8.5. Valdkondliku digipöörde elluviija koos partneritega jälgib tulemuste ja eesmärgi saavutamist ning annab rakendusasutusele rakendusasutuse seatud tähtaegadel ja vormil sellekohaseid ülevaateid ning koostab rakendusüksuse nõutud aruandeid. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Lisaks ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud toetuse saaja kohustustele täidab elluviija järgmiseid kohustusi: 9.1.1. koostab valdkondliku digipöörde, lähtudes ühendmääruse §-st 7 ja arvestades eelarve planeerimise ajakava ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vorme ja seatud tähtaegasid; 9.1.2. esitab eelnevalt asekantsleriga kooskõlastatud valdkondliku digipöörde muudatused, tagades, et punktis 2 nimetatud eesmärk ja tulemused ning punktis 4 seatud näitajad täidetakse, asekantslerile kinnitamiseks ning rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks; 9.1.3. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale nähtav; 9.1.4. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusraami ning suundasid; 9.1.5. esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksuse poolt kättesaadavaks tehtud vormil toetatavate tegevuste elluviimise iga-aastase vahearuande hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuaril ja väljamaksete prognoosi rakendusüksuse nõudmisel; 9.1.6. esitab kord poole aasta jooksul rakendusasutusele rakendusasutuse poolt kättesaadavaks tehtud vormil valdkondliku digipöörde hetkeolukorra ülevaate, sh tegevuste ja tulemuste progressi ning soovitud muudatused valdkondlikus digipöördes; 9.1.7. esitab rakendusüksusele toetatavate tegevuste lõpparuande hiljemalt 60 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu e-toetuste keskkonna kaudu; 9.1.8. esitab rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudmisel järelaruande ühe aasta jooksul pärast tegevuste kinnitatud lõppu; 9.1.9. täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele, sealhulgas korraldab teavitusürituse vastavalt § 2 lõikele 3; 9.1.10. arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse seatud tingimusi ja vorme ning tähtaegasid. 9.2. Elluviijal on õigus: 9.2.1. teha asekantslerile ettepanekuid valdkondliku digipöörde ja tegevuskava muutmiseks, sealhulgas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades, et punktis 2 nimetatud eesmärk ja tulemused saavutatakse ning punktis 4 nimetatud näitajad täidetakse;  6 9.2.2. küsida partneritelt valdkondlikusse digipöördesse ja tegevuskavva tehtud ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses veendumiseks; 9.2.3. keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumentide väljamaksmiseks esitamisest, kui kulud ei ole abikõlblikud, partneri tehtud tegevused ja saavutatud tulemused ei ole kooskõlas õigusaktide, TAT-i, valdkondliku digipöörde ega tegevuskavaga. 10. Partneri õigused ja kohustused 10.1. Lisaks ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud kohustustele täidab partner tema vastutuses olevate tegevustega seotud järgmiseid kohustusi: 10.1.1. annab elluviijale korrektse ning õigeaegse sisendi nõutud info ning esitamisele kuuluvate aruannete kohta; 10.1.2. vastutab tegevuskavas olevate tegevuste nõuetekohase elluviimise, tulemuste saavutamise, toetuste sihtotstarbelise kasutamise ja kulude abikõlblikkuse eest; 10.1.3. esitab elluviijale maksetaotluste esitamiseks vajalikud dokumendid elluviija etteantud tähtajaks, vormil ja viisil; 10.1.4. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale nähtav; 10.1.5. teavitab elluviijat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tegevuskavas olevate tegevuste muutmise vajadusest, tegevuste elluviimiseks vajalike kulude odavnemisest või kallinemisest, tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, enda suhtes algatatud pankroti- ning likvideerimismenetlusest; 10.1.6. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusakte ning suundasid; 10.1.7. arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse seatud tingimusi ja vorme ning tähtaegasid. 10.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid valdkondliku digipöörde ja tegevuskava muutmiseks, sealhulgas tegevuskavas olevate tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgid ja tulemused saavutatakse ja punktis 4 nimetatud näitajad täidetakse. 11. Abikõlblik ja abikõlbmatu kulu 11.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tehtud kooskõlas ühendmääruse §-dega 15–17 ja vastab punktis 8.4. nimetatud tegevuskavas toodule. Elluviija arvestab valdkondliku digipöörde koostamisel tegevuste valimisel ühendmääruse §-dega 15–17. 11.2. Abikõlbmatu on kulu, mis ei vasta punktis 11.1. toodule ning on vastuolus punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisega ning punktis 4 nimetatud näitajate täitmisega. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Toetust makstakse elluviijale tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. 12.2. Toetust makstakse tasutud abikõlblike kulude katmiseks ühendmääruse § 15 lõike 1 punktis 2 määratud tähtaja jooksul. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud punktis 8.4. nimetatud tegevuskavas sisalduvate tegevuste elluviimiseks ning kui abikõlbliku kulu eest on tasutud abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a. 12.3. Maksetaotluste menetlemine toimub vastavalt ühendmäärusele ja rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 13. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine 13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS 2021_2027 §-s 28 ning ühendmääruse § 34 lõigetes 1 või 2 toodud alustel.  7 14. Vaide esitamine 14.1. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. 14.2. Rakendusasutuse otsuse või toimingu peale esitatud vaiet menetleb rakendusasutus. Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaiet menetleb rakendusüksus. 14.3. Vaidlused riigiasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisa Valdkondlike digipöörete nimekiri  Lisa majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjale "Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks" Valdkondlike digipöörete nimekiri Valdkondlike digipöörete elluviijad ja tegevuste koondnimekiri 2023 2024 EELARVE KOKKU 3 264 857 22 263 166 Elluviija: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) 40 218 689 400 Elluviija: Justiitsministeerium (JUM) 170 000 620 000 Elluviija: Kliimaministeerium (KLIM) 148 000 1 100 000 Elluviija: Kultuuriministeerium (KUM) 254 900 5 306 063 Elluviija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) 326 241 0 Elluviija: Rahandusministeerium (RAM) 1 018 901 2 483 493 Elluviija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) 75 000 1 910 772 Elluviija: Siseministeerium (SIM) 549 752 5 467 772 Elluviija: Sotsiaalministeerium (SOM) 681 845 4 685 666 Tegevus 2023 2024 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 498 374 19 585 840 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja 130 701 850 909 turvalisena 3. Teadlikkuse tõstmine (teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1., 3.1.2. ja 398 594 672 132 3.1.4. nimetatud tegevuste osas, sealhulgas elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmine ) 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu (valdkondliku digipöörde 595 186 5 217 483 elluviimisega seotud tegevused) KOKKU 3 622 855 26 326 364 Eelarve 2023–2024 KOKKU 29 949 219 Jaotamata eelarve 2024–2027 70 050 781 Eelarve KOKKU 100 000 000 Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)  Eesti Linnade ja Valdade Liidu valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos Tegevuse põhjendatus Tegevuse Tegevuse elluviija näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava - tegevus on seotud kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 TAT eesmärkide ja tegevuse ellu viia - arvestatud hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ tulemuste hinnastamisel on on elluviija või koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi saavutamisega ning arvestatud parimaid partneri varasemat ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest on läbinud praktikaid ja üldist kogemusi ja rahulolu teenusega parim kasu toomine koordineerija tava (nt hangete võimekust kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, nõustamise kontroll- raamlepingu hindasid, saavutatakse. teadusasutuste ja lehtede alusel personalil Fontese avaliku sektori uuringuid jms) asutuste jaoks" kasusaajaga Elluviija: Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 6 930 351 690 x x x x x x x 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 14 246 117 980 x x x x x x x 3. Teadlikkuse tõstmine 7 320 136 640 x x x x x x x 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 13 042 188 130 x x x x x x x EELARVE KOKKU 41 538 794 440 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 6 930 351 690 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 14 246 117 980 3. Teadlikkuse tõstmine 7 320 136 640 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 13 042 188 130 EELARVE KOKKU 41 538 794 440 EL Mõõdik: Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks Algtase 0 Lõpptase 1 EL Mõõdik: Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad Algtase 0 Lõpptase Siseriiklik mõõdik: Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid Algtase 0 Lõpptase 10 Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik Kasutaja rahulolu Algtase Lõpptase 2030 90% Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)  Justiitsministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja rahulolu teenusega parim kasu toomine on läbinud tava (nt hangete võimekust kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, koordineerija raamlepingu hindasid, saavutatakse. teadusasutuste ja nõustamise kontroll- personalil Fontese avaliku sektori lehtede alusel uuringuid jms) asutuste jaoks" kasusaajaga Elluviija: Justiitsministeerium Partner 1 - RIK: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 204 000 756 400 x x x x x x x EELARVE KOKKU 204 000 756 400 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 204 000 756 400 EL Mõõdik: Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks Algtase 0 Lõpptase 3 EL Mõõdik: Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad Algtase 0 Lõpptase 2 Siseriiklik mõõdik: Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid Algtase 0 Lõpptase 2 Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik Kasutaja rahulolu Algtase 66% Lõpptase 2030 90% Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)  Kliimaministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja rahulolu teenusega parim kasu toomine on läbinud tava (nt hangete võimekust kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, koordineerija raamlepingu hindasid, saavutatakse. teadusasutuste ja nõustamise kontroll- personalil Fontese avaliku sektori lehtede alusel uuringuid jms) asutuste jaoks" kasusaajaga Elluviija: Kliimaministeerium 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 60 000 0 x x x x x x x Partner 1 - KEMIT: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 732 000 x x x x x x x 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 117 600 610 000 x x x x x x x EELARVE KOKKU 177 600 1 342 000 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 732 000 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 177 600 610 000 EELARVE KOKKU 177 600 1 342 000 EL Mõõdik: Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks Algtase 0 Lõpptase selgub pärast teenusdisaini EL Mõõdik: Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad Algtase 0 Lõpptase selgub pärast teenusdisaini Siseriiklik mõõdik: Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid Algtase 0 Lõpptase selgub pärast teenusdisaini Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik Kasutaja rahulolu Algtase Lõpptase 2030 90% Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)  Kultuuriministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos Tegevuse põhjendatus Tegevuse Tegevuse elluviija näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava - tegevus on seotud kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 TAT eesmärkide ja tegevuse ellu viia - arvestatud hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ tulemuste hinnastamisel on on elluviija või koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi saavutamisega ning arvestatud parimaid partneri varasemat ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest on läbinud praktikaid ja üldist kogemusi ja rahulolu teenusega parim kasu toomine koordineerija tava (nt hangete võimekust kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, nõustamise kontroll- raamlepingu hindasid, saavutatakse. teadusasutuste ja lehtede alusel personalil Fontese avaliku sektori uuringuid jms) asutuste jaoks" kasusaajaga Elluviija: Kultuuriministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 28 000 485 800 Partner 1 - Eesti Rahvusraamatukogu: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 60 500 1 603 250 x x x x x x x 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 30 000 1 006 500 x x x x x x x Partner 2 - Muinsuskaitseamet: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 610 000 x x x x x x x Partner 3 - Rahvusarhiiv: 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 169 680 2 726 960 x x x x x x x EELARVE KOKKU 288 180 6 432 510 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 88 500 2 699 050 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 199 680 3 733 460 EELARVE KOKKU 288 180 6 432 510 EL Mõõdik: Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks Algtase 0 Lõpptase EL Mõõdik: Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad Algtase 0 Lõpptase Siseriiklik mõõdik: Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid Algtase 0 Lõpptase Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik Kasutaja rahulolu Algtase Lõpptase 2030 90% Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondlik 2023 2024 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija digipöörde näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja rahulolu teenusega parim kasu toomine on läbinud tava (nt hangete võimekust kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, koordineerija raamlepingu hindasid, saavutatakse. teadusasutuste ja nõustamise kontroll- personalil Fontese avaliku sektori lehtede alusel uuringuid jms) asutuste jaoks" kasusaajaga Elluviija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 162 289 0 x x x x x x x 3. Teadlikkuse tõstmine 84 000 0 x x x x x x x Partner 3 - TTJA: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 30 000 x x x x x x x 3. Teadlikkuse tõstmine 96 000 0 x x x x x x x EELARVE KOKKU 372 289 0 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 192 289 0 3. Teadlikkuse tõstmine 180 000 0 EELARVE KOKKU 372 289 0 EL Mõõdik: Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks Algtase 2023 (MKM), TTJA kokku 2 Lõpptase 7 EL Mõõdik: Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad Algtase 2023 kasutuskorrad on 0; 2024 kasutuskorrad on ... Lõpptase Siseriiklik mõõdik: Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid Algtase 2023 protsess (1); 2024 teenused (...) Lõpptase 10 Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik Kasutaja rahulolu Algtase 0% Lõpptase 2030 95% Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)  Rahandusministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja rahulolu teenusega parim kasu toomine on läbinud tava (nt hangete võimekust kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, koordineerija raamlepingu hindasid, saavutatakse. teadusasutuste ja nõustamise kontroll- personalil Fontese avaliku sektori lehtede alusel uuringuid jms) asutuste jaoks" kasusaajaga Elluviija: Rahandusministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 51 791 70 457 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 56 455 103 555 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 115 074 251 340 x x x x x x x Partner 1 - MTA: 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 60 000 146 400 x x x x x x x Partner 2 - RAB: 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;0 24 400 x x x x x x x Partner 3 - RMIT: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 697 170 1 358 310 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;0 134 200 Partner 4 - RTK: 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;0 324 374 x x x x x x x 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 38 411 70 457 x x x x x x x EELARVE KOKKU 1 018 901 2 483 493 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 748 961 1 428 767 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 116 455 732 929 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 153 485 321 797 EELARVE KOKKU 1 018 901 2 483 493 EL Mõõdik: Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks Algtase 0 Lõpptase 2023: 3 (RM, RTK ja RMIT), 2024: 3 (RM, RTK ja RMIT) EL Mõõdik: Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad Algtase 0 Lõpptase E-riigikassa mõõdikut täpsustame sisselogimiste arvu; ERIS: mõõdetakse alates 2025 Siseriiklik mõõdik: Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid Algtase 0 Lõpptase ERIS 2025: 1 Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik Kasutaja rahulolu Algtase Riigikassa üldine rahulolu (10 pallis): 8,4 (uuring 2020), üldine rahulolu uuring 2023, 9 (10 pallis). Lõpptase 2030 90% Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)  Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valdkondlik 2023 2024 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija digipöörde näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja rahulolu teenusega parim kasu toomine on läbinud tava (nt hangete võimekust kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, koordineerija raamlepingu hindasid, saavutatakse. teadusasutuste ja nõustamise kontroll- personalil Fontese avaliku sektori lehtede alusel uuringuid jms) asutuste jaoks" kasusaajaga Elluviija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 3. Teadlikkuse tõstmine 75 000 341 000 x x x x x x x Partner 1 - LABRIS: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 366 000 x x x x x x x Partner 2 - PTA: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 61 000 x x x x x x x Partner 3 - PRIA: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 1 528 382 x x x x x x x EELARVE KOKKU 75 000 2 296 382 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 1 955 382 3. Teadlikkuse tõstmine 75 000 341 000 EELARVE KOKKU 75 000 2 296 382 EL Mõõdik: Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks Algtase 0 Lõpptase 7 (MEM + kõik allasutused) EL Mõõdik: Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad Algtase 0 Lõpptase 700000 Siseriiklik mõõdik: Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid Algtase 0 Lõpptase 10 teenust (MEM tervikteenused) Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik Kasutaja rahulolu Algtase 47 Lõpptase 2030 90% Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)  Siseministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja rahulolu teenusega parim kasu toomine on läbinud tava (nt hangete võimekust kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, koordineerija raamlepingu hindasid, saavutatakse. teadusasutuste ja nõustamise kontroll- personalil Fontese avaliku sektori lehtede alusel uuringuid jms) asutuste jaoks" kasusaajaga Elluviija: Siseministeerium Partner 1 - SMIT: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 2 303 360 x x x x x x x Partner 2 - PPA: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 659 702 4 367 322 x x x x x x x EELARVE KOKKU 659 702 6 670 682 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 659 702 6 670 682 EELARVE KOKKU 659 702 6 670 682 EL Mõõdik: Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks Algtase 0 Lõpptase 8 EL Mõõdik: Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad Algtase 0 Lõpptase 2 744 036 Siseriiklik mõõdik: Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid Algtase 0 Lõpptase Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik Kasutaja rahulolu Algtase Lõpptase 2030 90% Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)  Sotsiaalministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja rahulolu teenusega parim kasu toomine on läbinud tava (nt hangete võimekust kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, koordineerija raamlepingu hindasid, saavutatakse. teadusasutuste ja nõustamise kontroll- personalil Fontese avaliku sektori lehtede alusel uuringuid jms) asutuste jaoks" kasusaajaga Elluviija: Sotsiaalministeerium 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 51 379 364 096 x x x x x x x Partner 1 - Ravimiamet: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 282 383 747 962 x x x x x x x Partner 2 - TAI: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 273 414 x x x x x x x Partner 3 - TEHIK: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 1 016 667 x x x x x x x 3. Teadlikkuse tõstmine 88 274 133 492 x x x x x x x Partner 4 - TEHIK/Terviseamet: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 315 609 1 695 539 x x x x x x x Partner 5 - TEHIK/SKA: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 1 258 287 x x x x x x x 3. Teadlikkuse tõstmine 48 000 61 000 x x x x x x x EELARVE KOKKU 785 645 5 550 457 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 597 992 4 991 869 3. Teadlikkuse tõstmine 136 274 194 492 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 51 379 364 096 EELARVE KOKKU 785 645 5 550 457 EL Mõõdik: Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks Algtase 0 Lõpptase 2 EL Mõõdik: Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad Algtase 0 Lõpptase 1 006 500 Siseriiklik mõõdik: Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid Algtase 0 Lõpptase 7 Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik Kasutaja rahulolu Algtase Lõpptase 2030 90% Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)  21.08.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ eelnõu seletuskiri I SISSEJUHATUS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 alusel. Meetmete nimekiri on Euroopa Komisjonis kinnitatava rakenduskava detailsem siseriiklik juhtimistööriist, kus fikseeritakse, milline asutus millises rollis on, milliseid meetmeid rakendab, milline on eelarve, kaasrahastamise allikas ning oodatavad tulemused (väljund- ja tulemusnäitajatena). Euroopa Komisjon kinnitas rakenduskava 4. oktoobril 2022. Vabariigi Valitsuse istungil 3. juulil 2023. a. kinnitatudmeetmete nimekirjas on poliitikaeesmärk 1 meetme 21.1.2.1 “Digiriik” rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka rakendusasutus või MKM) ja rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Käesoleva käskkirjaga (edaspidi TAT (toetuse andmise tingimused)) kehtestatakse poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.11 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ toetuse andmise tingimused vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ning rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks. TAT eesmärgiks on toetada valdkondlikke digipöördeid, sealhulgas tagades inimeste põhiõiguste kaitse, lisaks tõsta teadlikkust digiriigist ja selle pakutavatest võimalustest, pakkudes seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajamugavalt, küberturvaliselt (st rakendades riskihaldus- ja infoturbe meetmeid), andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuse 23.12.2021. a. protokollilise otsusega kinnitatud „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” (edaspidi DA 2030) eesmärkidest. Valdkondlikud digipöörded kokku hõlmavad kogu riiki ning arvestatakse iga ministeeriumi valitsemisala järgi, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Samuti on igal ministeeriumil oma peamine arengukava või strateegia, millest digipöörete plaanide tegemisel lähtutakse. Samas tuleb arvestada, et iga digipööre peab sisaldama DA 2030 suuniseid ning kõik tegevused peavad lähtuma sellest, kuidas digiriiki ehitatakse (nt teenuste juhtimine, andmed, tehnoloogia, sündmusteenused, proaktiivsed teenused jne.) Seetõttu on ka MKM digiühiskonna arengu eest vastutavana kogu TATi ülene rakendusasutus ning hoiab seetõttu ka riigiülest digiriigi pilti koos (nt kõik rahastamisallikad). Sama lähenemine on antud MKMile ka riigieelarve protsessis, kus MKM annab eksperthinnangu kõikide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lisataotluste menetluses vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 5 lõikele 4. Poliitikaeesmärk nr 1 „ Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme nr 21.1.2.1 „Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ EL-i toetuse eelarve on meetmete nimekirjas 136 000 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond, edaspidi ERF), riiklik kaasfinantseering 58 285 714 eurot. Antud käskkiri hõlmab sellest 70 000 000 eurot (ERF) ja lisanduv riiklik kaasfinantseering on 30 000 000 eurot. Lisaks on 14. märtsil 2023 allkirjastatud „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ käskkiri nr 441, millega antakse toetust riigiüleste kesksete teenuste arendamiseks, millede arendamine toimub peamiselt MKM valitsemisalas. Käesoleva käskkirjaga antakse toetust valdkondlikele digipööretele, mis võivad olla, aga ei pea olema ühe valitsemisala piires. Nende kahe käskkirjaga kaetakse enamus meetme vahenditest. Allesjäävate vahendite kasutamine otsustatakse edaspidi. Vajadusel koostatakse voorulise taotlemise määrus, kuid neid vahendeid võidakse kasutada ka kahe käskkirja eelarvete suurendamiseks. TAT sisaldab toetavate tegevuste eesmärkide, tulemuste ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, näitajaid ning rakendamise tingimusi. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i digiarengu osakonna IT rahastamise valdkonna endine juht Kaire Kasearu (e-post: [email protected], telefon: 625 6376), nõunik Margo Keerme (e-post: [email protected], telefon: 639 7647) ja nõunik Alar Teras (e-post: [email protected], telefon: 625 6377) ja strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (teenistusest lahkunud), välisvahendite valdkonnajuht Rando Härginen (e-post: [email protected], telefon: 625 6446) ja struktuurivahendite nõunik Natalja Zinovjeva (e-post: natalja.zinovjeva@mkm,ee, telefon: 715 5886). Käskkirja juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]). 1. Punkt “Reguleerimisala” Eelnõu punkt 1.1 kirjeldab toetatavate tegevuste seost aluseks oleva rakenduskavaga, nimetades asjakohase poliitikaeesmärgi ja meetme ning sekkumise. Eelnõu punkt 1.2 toob välja, et TATi rakendatakse tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ alusel. 1 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/13870447 Kulude tekkimisel liiguvad eelarved õigetesse programmidesse ja tegevustesse ning kehtib tavapärane tegevuspõhise eelarve rakendamise loogika. Punktis 1.3 sätestatakse, et toetavate tegevuste raames ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi, sest ei toetata majandustegevust. Toetuse saajad on ministeeriumid, Riigikantselei ja ELVL ning TATi raames elluviidavad tegevused ei ole majandustegevus. Riigiabi mõiste tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1, mille kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Toetuse saaja (elluviija) ja partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust. Avatud hankemenetluse läbiviimisel eeldatakse, et ettevõtjatele eelist ei anta. Järelikult on riigiabi andmine välistatud ka teisel tasandil. 2. Punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus“ Punktis 2.1 on sätestatud TATi eesmärgina, et toetatakse valdkondlikke digipöördeid, mis tuginevad iga valdkonna enda arengukavale ning strateegiale. Digiriik vajab arenguhüpet igas valdkonnas (nt haridus, kultuur, õigus, sisejulgeolek, tervis) ning kodanike suhtlust riigiga tuleb pidevalt edasi arendada, samas tagades inimeste põhiõiguste kaitse, lisaks tõstes teadlikkust ning pakkuda seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajakeskselt, küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes DA 2030 eesmärkidest. Üldised põhimõtted valdkondliku digipöörde elluviimisel: · kõikide valitsemisalade ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu (ELVL) digipöörded lähtuvad DA 2030 ja Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) visiooni strateegilistest suundadest ja prioriteetidest ning panustavad nendes kirjeldatud eesmärkide saavutamisse; · valdkondlik digipööre on strateegiliste äriliste eesmärkide saavutamist toetav, efektiivselt juhitud, tulemuspõhine ning selgelt mõõdetav tegevusplaan selleks, et kestlike digitaalsete lahenduste abil realiseerida kasutajate jaoks avaliku sektori võimekuste ja võimaluste potentsiaal ning luua kasutajakeskses suhtluses riigiga maksimaalset väärtust; · valdkondlikus digipöördes on selge seos strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute vahel. Fookus on valdkonna terviklikul arengul ja tulemustel, mitte ainult eraldiseisvate projektide väljunditel; · kesksel kohal on kasutaja ning kõik valdkondliku digipöörde tegevused aitavad kasutajal (sh kodanikul) talle kõige mugavamal moel kõrge lisaväärtusega teenuseid tarbida. Punktis 2.2 kirjeldatakse meetme tegevuse oodatavat tulemust, mis on seotud DA 2030 peamise mõõdikuga, milleks on tagada digiteenuste kasutajate parim kogemus tasemega 90%. Eesmärk on, et kui valdkonnas digipööret ellu viiakse, siis on kohustuslik mõõta kasutaja rahulolu. Lisaks on igal valdkonnal oma mõõdikud, mis tulenevad oma arengukavadest ning Eesti 2035 eesmärkidest. Hetkeolukord on see, et avalike teenuste kasutajateni jõuavad teenused kohmakalt, sh on probleemiks taakvara võlg ning puuduv jätkusuutlik rahastusmudel. Puudujäägid on teenuste juhtimises, kasutajakogemuses, andmehalduses, tehnoloogias, küberturvalisuses, oskustes ning jätkusuutlikkuse tagamises. Teenuste omanikud ei oma piisavat kontrolli tehnoloogia valitsemise ja juhtimise üle. Valdkondlike digipöörete toel jõuavad aastaks 2030 avalikud teenused kasutajateni parima võimaliku väärtusega ja on jätkusuutlikult rahastatud. Äripoole tehnoloogia juhtimise võimekus on tõusnud ning IT- arendus lähtub strateegilistest eesmärkidest. Otsene mõju – kasutajale on kõik avalikud teenused kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema elukohast, teenuse kasutamise kanalist, vanusest või erivajadustest. Kaudne mõju – avalikud teenused võimaldavad täide viia valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke, näiteks inimeste tervena elatud aastad, säästev, riskikäitumisi vähendav, õnnetusi ennetav ning keskkonda ja kultuuri hoidev ühiskond. Punktis 2.3 on välja toodud, et toetuse andmisel järgitakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) kohaseid horisontaalseid põhimõtteid ning kirjeldatud on seoseid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 riigivalitsemise sihi ja asjakohasemate näitajatega, mille saavutamisse toetuse andmisega panustatakse. Toetuse andmise tingimused haakuvad eelkõige riigivalitsemise sihi teemakimpude järgmiste osadega: 1) Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele; 2) Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon on tugev; 3) avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust. Eesti 2035 tegevuskavas olevate eesmärkide saavutamist, regionaalset arengut, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse näitajatega (vt tabel 1). Iga valdkond arvestab neid oma valdkondliku digipöörde juures. Tabel 1. „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist „Eesti 2035“ Eesti 2035 näitajad alasiht Sooline Võrdsed Ligi- Regionaalsed Keskkond/ võrd- võimalused pääsetavus erinevused Kliima õiguslikkus järgmistes näitajates „Eesti 2035“ siht „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine” Täpsustus näitajate kohta: Eesti 2035 horisontaalsete põhimõtete näitajatele sihttasemeid ei seata ja nende saavutamist ka meetme/projekti tasandil mõõtma ei pea. Need on mõjuindikaatorid, kuhu panustavad väga paljud meetmed oma tegevustega.  Eesti on Soolise Hoolivuse Ligipääseta- Rahulolu Kasvuhoonega uuendus- võrdõigus- ja koostöö- vuse mõõdik KOV-i aside heide meelne, likkuse meelsuse teenustega transpordisekt teadmiste indeks mõõdik Ligipääseta- oris loomist ning vuse kohta on KOV avalike kasutamist esitatud digiteenusteg Kliimakindlus väärtustav eeltingimus, a rahulolu antud TATiga riik millele mõõdetakse, ei ole seotud arendus- kui see on ega kuulu tegevus peab seotud KOVi taristu- Eesti on vastama. teenusega. projektide usaldus- kategooriasse, väärne riik mis on nimetatud Euroopa Komisjoni Eesti on kliimakindluse inimese- hindamise keskne riik juhendis ptk 3.2.1. (tabel 2). Näitajasse „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega. TATi elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi testitakse võimalusel eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmade peal ning rakendatakse teenuse disaini standardi 10 käsku (https://medium.com/digiriik/digiteenuste-10-k%C3%A4sku-ehk-kuidas-luua- parimat-digiriigi-kogemust-8afeb0b31fd9 ). Digiteenuseid arendatakse, jälgides ning planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid. Ligipääsetavuse nõuded elluviijatele ja partneritele (teabevaldajad) on sätestatud AvTS § 32 lg 1 p 6 ja 7 ning lg 2. Täpsemad nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse- tagamine. Regionaalarengut puudutavas valdkonnas arvestatakse, et avalike e-teenuste kättesaadavus ning kvaliteet ei tohi sõltuda inimese elukohast. Väikses haldusüksuses elaval inimesel on õigus täpselt sama kvaliteetsele ning lihtsasti kättesaadavale digiteenusele oma haldusüksuses kui näiteks pealinnas elaval inimesel. Kuna käesoleva TATi elluviija saab olla vastava valdkonna eest vastutav ministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit, siis panustatakse otseselt regionaalarengusse läbi avalike teenuste. Keskkonna ja kliima valdkonnas arvestatakse, et paremate digiteenuste arendamise tulemusel vähenevad sundliikumised, mida kodanikud peavad tegema riigi- või KOV asutustega suhtlemiseks. Samuti väheneb avalikul sektoril kaasaegsemate digilahenduste abil näiteks vajadus viia läbi järelevalvetegevusi kohapeal. Sundliikumiste vähendamisega väheneb vajadus kasutada autosid ja muid transpordivahendeid. Seega panustatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamisesse transpordisektoris. Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (seletuskirja lisa 2). 3. Punkt „Toetatavad tegevused” Punktis 3.1 sätestatakse, et arvestades infoühiskonna ja infotehnoloogia kiiret arengut ning vajadust läheneda infoühiskonna alaste teemade käsitlemise teravike seadmisele paindlikult, esitab TAT üldised tegevused eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Punktis 3.1 esitatud tegevusi viivad ellu toetuse saaja ehk elluviija ja/või partner omategevustena või ostetud tegevustena. Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja või arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi nt andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Samuti kaardistatakse, töötatakse välja, arendatakse ning levitatakse ja tutvustatakse kasutajatele ja laiemale avalikkusele nii uusi kui juba olemasolevaid infotehnoloogilisi lahendusi oma valdkonnas. Tegevused antud TATi raames on alljärgnevad ning on seotud detailsemalt DA 2030 suundadega, mis on universaalsed kõikidele valdkondlikele digipööretele: 3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine – DA 2030 suunad: avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine; andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutamine, tulevikukindlate digiriigi platvormide arendamine ja juurutamine, uute lähenemisviiside pidev katsetamine; avatud innovatsiooni ja digiriigi kogukonna arendamine; avaliku sektori digimuutuste võimendamine; üleminemine sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele; krativäelise riigi arendamine ja juurutamine; inimkeskse digiriigi arendamine ja juurutamine; rohelise digiriigi arendamine ja juurutamine jne. 3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena (DA 2030 lk 39-43) – DA suunad: ajakohase küberturvalisuse riiklik korraldamine; suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine; suurema küberturvalisuse võimekuse tagamine jne. 3.1.3. teadlikkuse tõstmine eelnimetatud ja punkti 3.1.4 tegevuste osas, mis hõlmab standardite, raamistike, metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamist ning levitamist; digiühiskonda puudutavate hindamiste, kontseptsioonide, uuringute ja analüüside korraldamist, läbiviimist ning tulemuste levitamist; koolituste, õppereiside, seminaride, töötubade, ajurünnakute, infopäevade, konverentside ja kursuste ettevalmistamist, läbiviimist ning tulemuste levitamist; kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, teavitustegevuste ja esitluste kavandamist ning läbiviimist jne. Sealhulgas toetatakse elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmist. Sündmused ja koolitused korraldatakse järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendit, mis on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel rubriigis “Keskkonnateadlikkus”. 3.1.4. valdkondliku digipöörde elluviimisega seotud tegevused, nt hangete läbiviimise ja korraldamisega seotud tegevused, valdkondliku digipöörde koordineerimise ja võimestamisega seotud tegevused, kogukonna koordineerimise ja innustamisega seotud tegevused. Nimetatud tegevustes ei toetata avalikku info- ja kommunikatsioonitaristut, nt mobiilsidevõrke, andmeedastuskaableid jms. Punktis 3.2 sätestatakse, et TAT-st toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ega tekita seal nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetavate tegevuste puhul järgitakse läbivalt “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega kooskõla. 4. Punkt „Näitajad“ Punktis 4 on toodud meetmete nimekirja näitajad ja TATi projektispetsiifiline näitaja koos vastavate vahe- ja sihttasemetega. Antud näitajad on koond kõikide digipöörete kohta ning rakendusasutus koondab iga valdkondliku digipöörde elluviija aruandluse pealt saavutustasemed kokku. Näitaja Meetmete nimekirja tulemusnäitaja: “Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja - protsesside kasutajad” (RCR11). Tasemed Algtase on 0 ning lõpptase 2 000 000 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TATi toetusena valminud uute või täiendatud avalike digiteenuste, toodete või protsesside kasutajaid. Üleriiklikult on lõpptase 4 500 000 lõppkasutajat aastas. Selgitus Arendatud või täiendatud avalike digiteenuste, toodete ja protsesside kasutajate aastane arv. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused. Kasutajateks on uue või täiendatud avalike digiteenuste ja toodete kliendid ja avaliku sektori asutuste töötajad, kes uusi või oluliselt täiendatud digiprotsesse kasutavad. Loetakse kõigi uute digiteenuste, toodete ja/või protsesside kasutamiskordasid aastas, mis ei ole seotud unikaalse inimesega, kumulatiivselt. Autenditud ja unikaalne kasutaja ei näita teenuse kasutamise tegelikku seisu, sest kõikide teenuste jaoks ei pea ennast autentima. Lisaks on administratiivselt ebamõistlik hakata eristama autenditud ja mitteautenditud kasutajaid. Näitaja Meetmete nimekirja väljundnäitaja: “Uued või täiendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid”. Tasemed Algtase on 0, vahetase 18 (2024. a) ja lõpptase 35 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TATi toetusena valminud uusi või täiendatud digiteenuse, -toodete ja/või - protsesside arvu. Üleriiklikult on vahetase 25 ning lõpptase 90 teenust. Selgitus Tegemist on uute või täiendatud digiteenuste arvuga. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused või olemasolevate funktsionaalsuste märkimisväärsed uuendused. Iga teenust või uut funktsionaalsust loetakse eraldi. Ka uuele teenusele võib tekkida uus funktsionaalsus. Sellisel juhul on tegemist kahe erineva korraga. Näitaja EK ühine väljundnäitaja: “Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja - protsesside väljatöötamiseks” (RCO14). Tasemed Algtase on 0, vahetase 12 (2024. a) ning lõpptase 30 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes asutusi, kes käesoleva TATi kaudu toetust saavad, sh partnerid Riigiüleselt on algtase 0, vahetase 20 ning lõpptase 50 toetatud asutust. Selgitus Tegemist on TATiga toetavate avaliku sektori asutuste arvuga, keda toetatakse digiteenuste, toodete ja protsesside väljatöötamiseks või oluliseks täiendamiseks. Oluliste täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused, sh ligipääsetavuse nõuete täitmine ja UX funktsionaalsused jmt. Avaliku sektori asutuste hulka kuuluvad riigiasutused ning nende poolt hallatavad asutused, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused või muud avaliku võimu täideviijad. Topelt lugemise vältimiseks loetakse iga asutust, mida on toetatud erinevate tegevuste raames, näitajas ühe korra. Toetatud asutuste andmed lisab elluviija SFOS andmekorje moodulisse. Näitajat raporteeritakse, kui kõik konkreetse avaliku sektori asutusega seotud tegevused on lõppenud. Toetatud asutuste infot hakatakse koguma Sündmuste Infosüsteemis (SIS). Näitaja Projekti spetsiifiline näitaja: “Avalike digiteenustega rahulolu”. Tasemed Mõõdiku lõpptase on tulenevalt “Digiühiskonna arengukava 2030” sätestatud eesmärgile 90% (2029. a). Vahetase ei kohaldu. Selgitus Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida on tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus jmt). Mõõtmise metoodika pannakse paika TATi tegevuste koostamisel. Tegemist on projekti spetsiifilise näitajaga ning selle täitmist raporteeritakse järelaruandega. Perioodi 2021-2027 kohaste näitajate definitsioon ja raporteerimise reeglid on toodud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas, millest rakendamisel juhindutakse. 5. Punkt “Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partnerid” Punkti 5.1 kohaselt on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rakendusasutuse ülesandeid täidab eelkõige strateegiaosakond, kes koordineerib ministeeriumi strateegia ja Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia ministeeriumi valdkondi käsitlevate osade väljatöötamist, tagab välisvahendite efektiivse kasutamise ministeeriumi valitsemisalas ning teostab välisvahendite kasutamise üle seiret ja järelevalvet. Valdkondlike digipöörete teemades täidab rakendusasutuse rolli ka digiriigi arendamise osakond. Punkti 5.2 kohaselt on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. Elluviija on punkti 5.3 kohaselt iga valdkonna eest vastutav ministeerium. Kohalike omavalitsuse üksuste valdkondliku digipöörde vastutus on delegeeritud Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Elluviijad nimetatakse digipöörete nimekirjas ja tegevuskavades. Iga ministeeriumist või ELVL-st elluviija vastutab oma valdkondliku digipöörde ning tegevuskavas olevate tegevuste elluviimise eest. Ministeeriumite valitsemisalad on jaotatud vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele. Kui valitsemisala või ELVL digipöördel on puutumus rohkem kui ühe ministeeriumi valitsemisalaga, siis võib ka digipöörde planeerida kaheks. TATi koostamisel ei ole kõik ministeeriumid oma valdkondlikku digipööret veel esitanud. Kui need esitatakse ja punkti 8.1. nõustamise tulemusel otsustab rakendusasutus neid toetada, tehakse TAT-s vastav muudatus. Elluviijal on punkti 5.7 järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust sektorist. Kuna käskkiri on suunatud erinevate valdkondade digipöörete elluviimiseks, siis partnerite kaasamisel lähtutakse sellest, kes on vastava valdkondliku digipöörde jaoks pädev ning otseselt seotud vastava valdkondliku digipöörde ning selle tegevustega (näiteks partner vastutab konkreetse infosüsteemi, andmekogu, vms eest). Partnerite valikul tuleb lähtuda nende ülesannetest ning seosest tegevusega. Partneriteks võivad olla põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused juhul, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust. Kuna peamised partnerid on valdkondade IT-asutused, siis Sotsiaalministeeriumi näitel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) põhimääruses sätestatud: TEHIKu tegevusvaldkond on Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine, haldamine ja pakkumine. Sotsiaalministeeriumi partnerina alustas TEHIK tegevust 2017. aasta 1. jaanuaril, mil konsolideeriti Sotsiaalministeeriumi IKT osakond ja Eesti E-Tervise Sihtasutus. Täna on TEHIK Sotsiaalministeeriumile partneriks uute e-teenuste loomisel nii Sotsiaalkindlustusametile, Tervisekassale, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Ravimiametile, Tööinspektsioonile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele kui ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. Lisaks on TEHIKul oluline roll tagada kohalikele omavalitsusüksustele mõeldud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri töö ning teha koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, kellele tuleb tagada andmevahetus tervise infosüsteemiga. Partneri roll on arvestades kõiki digiriigi ehitamise põhimõtteid välja arendada kokku lepitud e-teenused, samuti vastutada, et kasutatavad infotehnoloogilised lahendused on turvalised, kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad kõiki riigi poolt e-teenustele seatud tingimusi. Lisaks on partnerite koordineerida ja jälgida, et nende vastutatavad planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas. Punktis 5.7 sätestatakse, et elluviijal on õigus kaasata punktis 5.6. nimetamata partneritena asutusi, kes on olulised TAT-s sätestatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Erinevad ministeeriumid võivad partneritena kaasata samu asutusi. Näiteks võib Statistikaamet olla partneriks nii Rahandusministeeriumi kui Siseministeeriumi poolt ellu viidavate tegevuste puhul, sest Statistikaameti andmete kasutamine võib olla oluline mitmes valdkonnas. Avaliku sektori partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Kui elluviija kaasab täiednavaid asutusi partnerina, siis muudetakse käskkirja punkti 5.6 ja lisa 1. Kuna perspektiivis on keerukas kõiki võimalikke partnereid ette näha, siis on see võimalusena olemas. 6. Punkt “Eelarve” Punktis 6.1 esitatakse toetavate tegevuste kogueelarve, milleks on 100 000 000 eurot ja mida rahastatakse EL toetusest (ERF-ist) 70% ulatuses. Seega on ERF-i toetus 70 000 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering on 30% ehk 30 000 000 eurot. Punktis 6.2 nimetatakse, et kavandatavad eelarved aastate lõikes on toodud käskkirja lisas 1. Valdkondlike digipöörete materjalide uuendamisel ja järgmiste aastate eelarvete selgumisel muudetakse käskkirja lisa 1. 7. Punkt “Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood” Seitsmendas punktis esitatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood, mis algab käskkirja kinnitamisest ja lõpeb 31. augustil 2029. Struktuuritoetuste abikõlblikkuse periood kestab küll 31. detsembrini 2029, aga menetluslike tegevustega arvestamisel peavad tegevused lõpetatud olema 31. augustil 2029. 8. Punkt “Tegevuste kirjeldus käskkirja eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks“ Punktis 8.1 sätestatakse, et rakendusasutus viib läbi valdkondlike digipöörete nõustamisi ning juurutab riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks standardeid ja mõõtmismetoodikat kontroll-lehtede alusel. Metoodika kriteeriume täites on võimalik tagada valdkondlikes digipööretes mõõdetav tõus teenuste juhtimise, andmehalduse, tehnoloogia, küberturvalisuse, oskuste, üldise võimekuse ja juhtimise ning kestlikkuse kvaliteedis. Mõõtmise tulemusena tagatakse protsessi läbipaistvus ning süsteemne tippjuhtide, sh valitsuse teavitamine, et vältida riskantsete või väärtust mitteloovate tegevuste elluviimist tehes vajadusel ettepanekuid suuna muutmiseks. Nõustamiste tulemina saavad elluviija ja partnerid sisendi oma valdkondliku digipöörde jaoks. TATi eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute jälgimiseks võib moodustada eraldi juhtrühma vms vormi, mis on kõige efektiivsem ja tulemuslikum TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute saavutamiseks. Punktis 8.2 sätestatakse, et iga valdkondliku digipöörde elluviija koostab koos partneritega rakendusasutuse poolt kättesaadavaks tehtud vormil valdkondliku digipöörde, mis sisaldab nii pikemat strateegilist vaadet, kui detailsemat, kuni 18 kuu pikkust plaani. Pikem vaade võib sõltuvalt valdkondlikust digipöördest olla näiteks kuni 2027, või kuni 2029 aastani, ehk kuhu tahetakse välja jõuda. 18 kuu pikkune detailsem plaan toob välja need sammud ja tegevused koos detailsemate eelarvetega, milledega strateegiliste eesmärkideni liigutakse. Järgnevad aastad planeeritakse ja täiendatakse igal aastal. Tegevused valdkondliku digipöörde lõikes koostab iga valdkondliku digipöörde elluviija eraldi teistest elluviijatest, kaasates oma valdkonna digipöörde partnereid ning esitab selle kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile, TAT allkirjastamise hetkel digiarengu asekantslerile. Elluviija võib koordineerida valdkondliku digipöörde koostamist vabalt valitud vormil ning protsessis, sh arvestades riigieelarve planeerimise loogikat ning rakendusasutuse juhised ning tähtaegasid. Samas tuleb tagada süsteemne jälgimine, et eesmärgid ja tulemused oleksid vastavalt valdkondlikule digipöördele saavutatud. Lisaks tuuakse välja, et rakendusasutusele esitatavates valdkondlikes digipööretes sisalduvad tegevused peavad vastama ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriumitele. Ehk käesoleva käskkirja mõistes vaadatakse valikukriteeriume vastavuskriteeriumitena. 1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt valdkondlikku digipöördesse, kui nõustamiste käigus on välja toodud valdkondliku digipöörde seos valdkonna arengukavaga ning samuti seos DA 2030 arengukavaga ning rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgiga „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. MKM nõustamiste käigus tuleb elluviijal ja partneril valdkondlikus digipöördes välja tuua sisendid, mis on digipöörde ellu kutsumise aluseks (näiteks Eesti 2035, valdkondlikud arengukavad, strateegiad), sh välja tuua peamised ärieesmärkide mõõdikud, mis on valdkondliku digipöörde eesmärgiga seotud. Samuti tegevuste seosed DA 2030-ga. Sellega tagatakse vastavus antud valikukriteeriumile. 2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt valdkondlikku digipöördesse, kui nõustamiste käigus on välja toodud seos, et tegevus aitab saavutada valdkonna arengu eesmärgid, sh DA 2030 eesmärgid ning panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. Digipöörde tegevused on põhjendatud ja vastavad valikukriteeriumitele, kui strateegia on läbimõeldud tippjuhi tasemel ja on olemas terviklik lähenemine järjepidevaks avaliku teenuse parendamiseks või ühe tervikvaldkonna korda tegemiseks ning valdkondlikus digipöördes on välja toodud: · Valdkondliku digipöörde aluseks olevad sisendid; · Valdkondliku digipöördega seotud osapooled; · Valdkonna arengu juhtimismudel; · Valdkondliku digipöörde pikem visioon ja üldine teekaart; · Valdkondliku digipöörde kuni 18-kuuks koostatud detailsem plaan; · Valdkondliku digipöörde väärtuspakkumine tulemusmõõdikutega. 3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt valdkondlikku digipöördesse koos tegevuste eelarvete kalkulatsioonidega, millega tagatakse vastavus valikukriteeriumiga. Tavapäraselt arvestatakse varasemat analoogsete tegevuste praktikat, nt infotehnoloogiliste lahenduste puhul on arvestatud olemasolevates raamlepingutes kinnitatud hindasid või on võetud aluseks turu-uuring, varasem hankelepingu hinna kogemus või muu praktika, mis näitab kulu mõistlikkust. Samuti tuleb personalikulude puhul arvestada tavapärast praktikat ning lähtuda Fontese palgauuringust ning arvestades ka seejuures asutuse enda sisemist personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis hankemenetlus tagab kuluefektiivsuse tegevuste summade osas. Valdkondliku digipöörde detailsemas plaanis on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi hankemenetluse. 4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt valdkondlikku digipöördesse ning eraldi suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollide täitmiseks on ka loodud vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat, kui ka avaliku sektori partnereid. Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja ja partneri lisamisega valdkondlikku digipöördesse kinnitab elluviija, et partner on suutlik talle määratud tegevusi ellu viima ja vastavus valikukriteeriumiga on tagatud. 5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt valdkondlikku digipöördesse, kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Sellega tagatakse vastavus valikukriteeriumiga. Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see arvesse. Näiteks panustab tegevus otseselt „Ligipääsetavus“ näitajasse, kui on tegemist arendustööga, mis kasutajani jõuab. Digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid. Valdkondliku digipöörde esitamisega MKM-le kinnitab elluviija, et kõik tegevused vastavad ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriumitele. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seoseid Eesti 2035ga ja DA 2030ga on kirjeldatud seletuskirja peatüki punktis 2 ja III, lisaks on neis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. Tegevus lisatakse valdkondlikku digipöördesse eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud. Punktis 8.3 sätestatakse, et kõikidele valikukriteeriumitele vastavate valdkondlike digipöörete põhjal koostab rakendusasutus digipöörete nimekirja, ehk käesoleva käskkirja lisa 1, mille allkirjastab minister. Punktis 8.4 sätestatakse, et valdkondlike digipöörete ja digipöörete nimekirja põhjal koostab rakendusasutus iga valdkondliku digipöörde tegevuskava, mis on detailsem kui digipöörete nimekiri ja on aluseks valdkondlike digipöörete elluviimiseks. Tegevuskavas märgitakse elluviija, partnerid ning kuni 18 kuu jooksul elluviidavad vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga. Tegevuskavad kinnitab rakendusasutuse vastava valdkonna asekantsler. Punktis 8.5 sätestatakse, et iga valdkondliku digipöörde elluviija koos partneritega vastutab eesmärkide saavutamise eest. Rakendusasutus peab saama ülevaateid kõikide valdkondlike digipöörete osas. Kõikide valdkondlike digipöörete suurem eesmärk on riigiüleselt jälgida pidevalt mõõdetud liikumist suundades nagu teenuste juhtimine, kasutajakogemuses, andmehalduses, tehnoloogia, küberturvalisus, oskused, jätkusuutlikkus ja kestlikkus ning anda perioodilisi ülevaateid otsustajatele (poliitikud, juhid jne). Lisaks koostab elluviija koos partneritega aruandeid rakendusüksusele. 9. Punkt “Elluviija õigused ja kohustused” Punktis 9.1 tuuakse välja, et elluviijale rakenduvad ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud toetuse saaja kohustused. Punktis 9.1.1 sätestatakse, et elluviija koostab koostöös partneritega valdkondliku digipöörde, koos kuni 18 kuu pikkuse detailsema plaaniga tegevuste nimekirja. Tegevuste planeerimisel, valdkondliku digipöörde koostamisel ja detailsemasse plaani tegevuste valimisel tuleb lähtuda ühendmääruse §-st 7. Valdkondliku digipöörde koostamisel arvestab elluviija eelarve planeerimise ajakava ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vorme ja seatud tähtaegasid Punktis 9.1.2 sätestatakse, et kui tekib vajadus teha valdkondlikus digipöördes, sh detailsemas plaanis muudatusi kas elluviija või partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste elluviimise edasilükkamine või ära jätmine, siis tuleb antud muudatused digiarengu asekantsleriga kooskõlastada. Kui muudatused hõlmavad digipöörete nimekirjas sisalduvate tegevuste või eelarvete muutmist, tehakse vastavad muudatused nii digipöörete nimekirjas, kui vastavas tegevuskavas. Kui muudatus ei hõlma digipöörete nimekirjas sisalduvate tegevuste või eelarvete muutmist, siis tehakse muudatused vaid vastavas tegevuskavas. Digipöörete nimekirja regulaarne kinnitamine toimub kuni üks kord aastas, kuid muudatusi võib kooskõlastada ja tegevuskava muuta vastavalt vajadusele. Nii partner kui elluviija peavad muudatuste tegemise käigus tagama, et TAT-s sätestatud eesmärgid saavutatakse ning valikukriteeriume arvestatakse. Punktis 9.1.3 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus) määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama. Punktis 9.1.4 sätestab, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu riigis ühtsetest alustest. Peamised alused on: 1) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega; 2) arendustegevus on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud riigi infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendustegevuse sisu ja olemust arvestades võimalik ja asjakohane; 3) arendustegevus on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse; 4) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13–15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega; 5) arendustegevus on kooskõlas ministeeriumi või valitsemisala IKT strateegiaga ning vastava valdkonna arengukavaga; 6) asutusel on võimekus arendustegevuse eesmärke saavutada ja arendustegevuse tulemi jätkusuutlikkus tagada. Punkt 9.1.5 sätestab vahearuande esitamise korra ja tähtajad. Väljamaksete prognoos tuleb esitada rakendusüksuse seatud tähtajaks, panustamaks infoga kogu finantsperioodi seiresse. Punkt 9.1.6 sätestab rakendusasutusele kord poole aasta jooksul valdkondliku digipöörde hetkeolukorra ülevaate esitamise. Punkt 9.1.7 sätestab lõpparuande esitamise tähtaja. Punkt 9.1.8 sätestab, et kuna valdkondlik digipööre sisaldab tulemusarvu näitajat, mida raporteeritakse aasta pärast teenuse kasutusele võtmist, siis see annab võimaluse küsida andmeid veel ka pärast tegevuste lõppemist järelaruande vormis, kui selleks peaks vajadus tekkima. Punkt 9.1.9 sätestab teavitamisnõuete täitmist, sh et kui digipöörde SF toetuse maksumuseks kujuneb üle 10 miljoni euro, tuleb korraldada teavitusüritus laiemale avalikkusele. Punktis 9.1.10 tuuakse eraldi välja, et elluviija arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse seatud tingimusi ja vorme ning tähtaegasid, mis võivad ajas muutuda. Punktis 9.2 tuuakse välja elluviija õigused. Punktis 9.2.1 sätestatakse, et elluviijal on õigus teha ettepanekuid valdkondliku digipöörde ja tegevuskava muutmiseks, kui selleks tekib põhjendatud vajadus, kuid TAT-s sätestatud eesmärgid ja tulemused saavutatakse ning näitajad täidetakse. Kooskõlastus käib läbi digiarengu asekantsleri ning kõige lihtsamal ning mõistlikumal viisil, mis osapooled on omavahel kokku leppinud. Punktis 9.2.2 sätestatakse, et elluviija vastutab tegevuste eest ning koostab aastate lõikes koos partneritega valdkondliku digipöörde ja detailsema plaani, siis on tal õigus partneri tegevuste kohta saada lisainfot. Lisainfot võib esitada elluviijale valdkondliku digipöörde koostamise protsessi käigus ning elluviija etteantud vormidel või viisil. Punktis 9.2.3 sätestatakse, et elluviijal on õigus keelduda esitamast rakendusüksusele partneri tehtud kulude katteks maksetaotlust, kui tegevuste sisu ei vasta kokkulepitule, tegevused ei ole abikõlblikud või kahjustavad muul viisil kogu TAT elluviimist. Samuti kui partner ei ole arvestanud TAT-s seatud tingimusi ja teiste õigusraamistike nõudeid. 10. Punkt “Partneri õigused ja kohustused” Punktis 10.1 tuuakse välja, et partnerile rakenduvad ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud kohustused. Punktis 10.1.1 sätestatakse, et partner on kohustatud elluviija vormil või viisil andma tähtaegset ja korrektset infot. Punktis 10.1.2 sätestatakse, et partner peab vastutama tegevuskavas olevate tegevuste nõuetekohase elluviimise, tulemuste saavutamise, toetuste sihtotstarbelise kasutamise ja kulude abikõlblikkuse eest. Punktis 10.1.3 sätestatakse, et partner on kohustatud maksetaotlusi esitama vormis ja viisil, mida elluviija on ette andnud. Punktis 10.1.4 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes rahastajat vastavalt avalikkuse teavitamise määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama. Punktis 10.1.5 sätestatakse, et partner peab teavitama esimesel võimalusel, sh ennetavalt võimaliku probleemi realiseerimisest, elluviijat, et oleks võimalik võtta kasutusele vastavad meetmed TAT eesmärgi ja tulemuse õnnestumiseks. Teavitada võib lihtsalt ja mõistlikul vormil või viisil, kuid peab arvestama, et oleks kirjalikult fikseeritud. Punktis 10.1.6 sätestatakse, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu riigis ühtsetest alustest2. Punktis 10.1.7 tuuakse eraldi välja, et partner arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse seatud tingimusi ja vorme ning tähtaegasid, mis võivad ajas muutuda. Punktis 10.2 on välja toodud partneri õigused, st et partneril on õigus teha ettepanekuid sobival vormil või viisil, kuid arvestades, et kogu TAT eesmärk ja tulemus saavutatakse ning näitajad täidetakse. 11. Punkt “Kulude abikõlblikkus” 2 Peamised alused on toodud seletuskirjas TAT p. 9.1.5. juures. Punktis 11.1. on välja toodud, et elluviija peab valdkondliku digipöörde koostamisel tegevuste valimisel arvestama ühendmääruse §-des 15 ja 16 sätestatud abikõlblike kulude ja §-s 17 nimetatud abikõlbmatute kuludega. Lisaks peavad abikõlblikud kulud olema kooskõlas punktis 8.4. nimetatud tegevuskavaga. Punkti 11.2. kohaselt on lisaks punktis 11.1. viidatud abikõlbmatutele kuludele abikõlbmatud kulud, mis ei seondu punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisega ega punktis 4 nimetatud näitajate täitmisega. Käesoleva TAT-ga ei seata täiendavaid piiranguid kuude abikõlblikkusele. 12. Punkt “Toetuse maksmise tingimused ja kord” Punktis 12.1. tuuakse välja, et väljamakse aluseks on tegelikud kulud (tekkinud ja tasutud). Näiteks kui on tegemist palgakuludega, siis palgakulud makstakse, nii nagu ka muud kulud, esitatud kuludokumentide alusel, (nt palgaleht, palgalipik). Punktis 12.2. sätestatakse, et toetust makstakse arvestusega, et hiljemalt 31.08.2029 on abikõlblik kulu tehtud. Punkt 12.3. sätestab maksetaotluste menetlemise protseduurid, mis tulenevad ühendmäärusest. Rakendusüksuse protseduurid võivad ajas muutuda, sellepärast TAT-s neid täpsemalt lahti ei kirjutata. 13. Punkt “Finantskorrektsioonid” Välja on toodud finantskorrektsiooni tegemise alused. 14. Punkt “Vaide esitamine” Vaide menetluse punkt on TAT kohustuslik element. Käesoleva TAT-i osapooled (RÜ ja elluviija) on riigiasutused. Riigikohus leidis 06.04.2023 otsuses kohtuasjas 3-22-1641 (SoM vs RTK), et riigiasutusel ei ole kaebeõigust RTK tehtud otsuse peale, mistõttu peale vaide menetlust kohtusse pöördumise võimalust ei ole. Vaidlused riigiasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. II. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas ühissätete määrusega. III. TATi mõjud Eesti riigil oli taasiseseisvumise järel harukordne võimalus ehitada suurem osa riigihalduse süsteeme üles nullist. Siia alla kuuluvad ka erinevad nüüdseks igapäevaseks muutunud digilahendused, millega me nii Euroopa kui terve maailma jaoks teerajajaks saime. Esimesena teele asudes ning tempot seades jõuab teistest varem ka esimeste takistusteni. Mitmetes meie avaliku sektori digilahendustes on tarkvara osakaal jõudnud kriitilise määrani ning kvaliteetsete, kasutajakesksete ja –sõbralike lahenduste jätkuvaks pakkumiseks tuleb täiendusi ja muudatusi teha nii protsessides, rahastusreeglites, arhitektuuris, kasutajaloogikas, küberturbevõimekuses, teenuste disainis kui arendusmeetodites. Digiühiskonna arengukava 2030 siht digiriigi edasiarendamisel on tagada kodanikele avalike digitaalsete teenuste kasutamisel parim võimalik kasutajakogemus. Kui varem on digiriigi arendus keskendunud eeskätt riigihalduse tõhususe tõstmisele, siis digiriigi järgmine siht ja küpsustase keskendub teenuste kvaliteedile ja inimkesksusele. Mitmete asutuste jaoks on see suund juba praegu fookuses, kuid riigiülene tervikpilt pole ühtlane. Senine digiriigi juhtimine ja arendamine on olnud valdavalt IT-projektide põhine ning keskendutud on spetsiifiliste eraldiseisvate väljakutsete lahendamisele. Ka rahastus on olnud projektipõhine ning pole aidanud luua piisavalt tugevat seost valitsemisala strateegiliste eesmärkide elluviimiseks. Osaliselt sellest tulenevalt pole toimunud ka vajalikku arenguhüpet valitsemisalade mitmetes olulistes suundades: teenused, andmehaldus, rakendusarhitektuur, kompetentsid, küberturve ning kestlikkus. Ka kasutajakogemuse parendamine ja sellega seotud väljakutsete lahendamine pole saanud piisavalt tähelepanu. Digiriiki tuleb juhtida lähtuvalt riigi ja valdkonna strateegilistest eesmärkidest ning sellest, kuidas digitaalseid tehnoloogiaid kõige selle toetamiseks parimal võimalikul moel kasutusse võtta. Seos strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute vahel peab olema selge. Fookus peab olema valdkonna terviklikul arengul ja tulemustel, mitte ainult eraldiseisvate projektide väljunditel. Oodatav otsene mõju – kasutajale on kõik avalikud teenused kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema elukohast, teenuse kasutamise kanalist, vanusest või erivajadustest. Kaudne mõju – avalikud teenused võimaldavad täide viia valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke, näiteks inimeste tervena elatud aastad, säästev, riskikäitumisi vähendav, õnnetusi ennetav ning keskkonda ja kultuuri hoidev ühiskond. TAT toetab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ meetme „Digiriik” eesmärgi saavutamist. TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud. TAT on suunatud avalike teenuste osutamisele riigi ja kohalikul tasandi ning ei ole seotud konkreetse regiooniga, sest avalike teenuste osutamine toimub seal, kus on kodanik. TAT tegevused panustavad regionaalarengusse, sest eeldatavalt suurendab juurdepääsu avalikele teenustele asukohast sõltumata. Läbi riigihalduse valdkondliku digipöörde on võimalus tegeleda konkreetsemalt KOVi IT analüüsi negatiivsete leidude lahendamisega ning kohalike omavalitsuste arengut hoogustada. TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi on kavas testida eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmadega. TAT elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks. IV. TAT kooskõla valikukriteeriumitega Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse ühendmääruse §-st 7, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2. V. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning seirekomisjonile. Lisad: 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht. 2. TAT riskihindamise tabel. 3. Valdkondlike digipöörete TAT kooskõlastustabel.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks " käskkirja seletuskirja lisa 1 Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/T täiendavad nõuded TATis XT&from=ET Põhiõiguste Põhiküsimused Harta PIK Põhiküsimused Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste harta jaotis artikkel artikke konventsiooni artiklid on kaetud muu hulgas l põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Õigus 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning 4 15 Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja väärikust alandavalt kohelda. alandava kohtlemise karistamise eest või karistamise keeld Orjapidamise ja 5 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub sunniviisilise töö väärkohtlemise eest isikupuutumatusele. keeld PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Õigus vabadusele ja 6 16, 17 Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub „Vabadused turvalisusele vägivalla ja väärkohtlemise eest isikupuutumatusele. ” (artiklid Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse 6–19) Era- ja perekonnaelu 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu austamine puutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 11 Õigus abielluda ja 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu luua perekond puutumatusele. PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi Mõtte-, 10 kaitse PS all.Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja § 40 südametunnistuse- ja mõttevabadus. usuvabadus PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks informatsioonile kasutamiseks levitatavat informatsiooni. § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja 12 § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Kunsti ja 13 § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on Riive puudub vabad. teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja 15 27 Töö ja tööhõive § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida õigus teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud Õigus varjupaigale 18 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist tagasisaatmise, välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljasaatmise või väljaandmise korral;  III jaotis Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi „Võrdsus” ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid Võrdse kohtlemise seadus - 20–26) https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja Riive puudub meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; Diskrimineerimiskeel 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine (d) austus erinevuste vastu ning puuetega TAT tegevuste valikumetoodikas d inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse arvestatakse, et tegevus lisatakse elluviija ja ja inimkonna osana; partneri poolt tegevuste nimekirja, kui on Kultuuriline, usuline 22 (e) võrdsed võimalused; välja toodud, millisesse Eesti 2035 ja keeleline strateegia näitajasse panustab, sh Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; ligipääsetavus. võrdõiguslikkus Näiteks ligipääsetavus on seotud otseselt Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; arendustega, sest digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et Eakate õigused 25 (h) austus puuetega laste arenevate võimete avalike teenuste pakkumist võimaldavad vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu infosüsteemid on digiligipääsetavad, st säilitada oma identiteet. oluline on arendamisel rakendada Euroopa Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 3 - Üldpõhimõtted standardiga EN 301 549 kehtestatud integreerimine Artikkel 4 - Üldkohustused nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine https://ttja.ee/eraklient/tarbija- Artikkel 9 – Juurdepääsetavus oigused/kaubandus- Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda teenused/digiligipaasetavuse-tagamine. kaasamine Vaata seletuskirja. Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes IV jaotis Töötajate õigus olla 27 Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku Riive puudub „Solidaarsus ettevõttes seadus ” (artiklid informeeritud ja ära (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leia 27–38) kuulatud Kehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. Kollektiivläbirääkimis 28 PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja Riive puudub te ja kollektiivse liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tegutsemise õigus tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra Õigus kasutada 29 sätestab § seadus. 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. Kaitse põhjendamatu 30 § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Riive puudub vallandamise korral Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Head ja õiglased 31 § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Riive puudub töötingimused Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Keeld kasutada laste 32 PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka Riive puudub tööjõudu ja noorte täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks töötajate kaitse tööl ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule.  Keeld kasutada laste 32 Riive puudub tööjõudu ja noorte töötajate kaitse tööl Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) Perekonna- ja tööelu 33 PS § 27 Perekond rahva püsimise ja Riive puudub kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. kodanikul on õigus vabalt valida § 29 Eesti tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Sotsiaalkindlustus ja 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile Riive puudub sotsiaalabi vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada 36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - Riive puudub üldist majandushuvi eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 pakkuvaid teenuseid Keskkonnakaitse 37 PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja Analüüs ja maandamismeetmed, vt eelnõu looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta punkt 3.2 ja vastav selgitus seletuskirjas. on keskkonnale tekitanud. DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub V jaotis Õigus hääletada ja 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus - Riive puudub „Kodanike kandideerida Euroopa https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS õigused” Õigus hääletada ja 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Riive puudub (artiklid kandideerida rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 39–46) kohalikel valimistel 1) Riigikogu valimisega; kohalikel valimistel 2) rahvahääletusega. PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb Riive puudub haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud Õigustutvuda 42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival Riive puudub dokumentidega informatsioonile välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub Euroopa ombudsmani poole Õigus esitada 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda Riive puudub petitsioone märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha 45 20 Isiklik liikumisvõime § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Riive puudub konsulaarkaitsele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. VI jaotis Õigus tõhusale 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma Riive puudub „Õigusemõis õiguskaitsevahendile õiguste ja vabaduste rikkumise korral tmine” ja õiglasele kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja (artiklid kohtulikule läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva 47–50) arutamisele seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema Süütuse 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Riive puudub presumptsioon ja olevana enne, kui tema kohta on jõustunud kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus.  Kuritegude ja 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes Riive puudub karistuste põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduslikkuse ja seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse proportsionaalsuse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti põhimõte õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Mitmekordse 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Riive puudub kohtumõistmise ja anda ega karistada teo eest, milles teda karistamisekeeld vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete RISKIHINDAMINE MEEDE: Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks toetamiseks " käskkirja seletuskirja lisa 2 Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. RISKIVALDKOND Kontrollikoht HINNANG Max. Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Ettepanekud riski maandamiseks 0 1 2 3 SKOOR Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused SKOOR ja kontrollifookuse suunamisel Risk puudub Madal risk Keskmine risk Kõrge risk ja -meetmed, mis riskiskoori mõjutavad. (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) Korruptsioon ja huvide konflikt Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm Toetuse saajal on Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Mitteametlikud põhimõtted Selliseid põhimõtteid strateegias (või 3 KK punkti 5.4. kohaselt on partneriteks avaliku 1 dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste strateegia/tegevuskava (või muu dokument), kuid see pole efektiivne - eksisteerivad, aga need ei ole kirjas muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või teenust pakkujad, kellele kohaldub vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks dokument), kus on põhimõtted kirjas ja toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised asutusesisestes dokumentides või TAT koostajal puudub sellekohane info. korruptsioonivastane seadus ning sellest tulenevalt ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi koolitused, kuid need pole regulaarsed. teadaolevalt on esinenud juhtumeid TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole on olemas korruptsiooni ennetavad teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse koostaja/ toetuse saaja viib läbi TATis (või TAT seletuskirjas) on viimase 2 aasta jooksul. viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole strateegiad/tegevuskavad/korrad. osas on võimalik infot küsida elluviijalt. regulaarselt selleteemalisi koolitusi. viidatud korruptsiooniseadusele või selgelt välja toodud tingimusi, millega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda muude tingimustega on risk maandatud. saab vältida huvide konflikti ja hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata korruptsiooni. kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud Võib esineda grupierandiga hõlmatud Võib esineda riigiabi või VTA ja Võib esineda riigiabi või VTA või 3 Seletuskirja punkti 1 lisatud riigiabi analüüsi 0 abi esineminise kohaldumine konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise määruses (seletuskirjas) on selged grupierandina antav abi, kuid määruses tulemused, kus selgub, et pole tegemist riigiabiga. riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või l on olemas analüüs. esitamisega seonduvad juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse või seletuskirjas puuduvad juhised nende grupierandiga hõlmatud riigiabiga. protseduurireegleid, mis on sätestatud ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. hindamiseks (puudub analüüs või Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda konkurentsiseaduse §-s 34². puuduvad selged viited esinemise kohta) hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata ning puuduvad hinnangud ergutava mõju kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles aspekti osas valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar Pettuserisk - Topeltfinantserimine Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - Hinnatavale meetmele sarnase sisuga Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele 3 Topeltfinantseerimise risk põhimõtteliselt puudub, 2 Kasutatakse ühtset infosüsteemi ja sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid sarnase sisuga EL ja siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sest tegemist on avalike teenuste ja nende riigiasutustest partneritel toimub olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale ei rakendata. toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset pakkujatega. Teoreetiliselt on võimalus käskkirjas raamatupidamine tsentraalselt RTK-s tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest ja/või raamatupidamine toimub infosüsteemi ja rahastust on lihtne infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse märgitud toetuse saajal taotleda rahastust finantsallikast. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud kontrollida esiatatud kuludokumendi kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse riigieelarvest. Käskkirjas loetletud partneritega Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- asutusesisesed täiendavad kontrollid loetelu alusel (ei kasutata infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik kasutatakse ühtset infosüsteemi ja rahastust on lihtne le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid kulude jaotamise osas. kindlasummalist makset ega kontrollida dokumendipõhiselt kontrollida esitatud kuludokumendi loetelu alusel (ei maandamismeetmeid. ühikuhindasid). (kasutatakse kindlasummalist makset või kasutata kindlasummalist makset ega Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, ühikuhindasid) ühikuhindasid). Suurem osa partnerite puhul toimub kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks raamatupidamine tsentraalselt (RTK-s). topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- Elluviijad/toetuse saajad on avalik- Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised 3 Käskkirja punkti 5.4. kohaselt on tegevuste 1 läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad isikud, kellel puudub riigihanke elluviimiseks õigus kaasata partnereid avalikust konkurentsi ära kasutades. ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav hankeid läbi iseseisvalt. läbiviimise kohustus sektorist, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt ja on või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne Või kohustatud järgima riigihangete seadust. Viide antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Juriidilised isikud, kellel puudub toetuse saaja ja partnerite kohustusele järgida riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on riigihangete seadust on käskkirja seletuskirjas õigusaktiga kehtestatud kohustus "Toetuse saaja (elluviija) ja partner kohustuvad ostu/teenuse riigihangete registris tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul avaldamine järgima riigihangete seadust". Keskkonnamõjudega ei ole Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse Meetme DNSH analüüsis on Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et 3 Käskkirja punktis 3.2. ja seletuskirjas on täpsemalt 1 arvestatud kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) tuvastatud, et oluline negatiivne et eelduslikult oluline negatiivne et esinevad keskkonnariskid, mille esinevad olulised keskkonnariskid, mille lisatud selgitus "ei kahjusta oluliselt" põhimõtetest. arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning keskkonnamõju puudub (meede ei keskkonnamõju puudub, kuid on toodud maandamiseks või ennetamiseks on ette maandamiseks on ette nähtud kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme välja soovitused keskkonnamõjude nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad kliimakindluse tagamiseks. meede). Projekti tasandil ei ole vaja ennetamiseks, mis on nõudena on läbi viia projekti tasandil hindamine. tegevused on erinevad ning on risk, et DNSH hindamist läbi viia. Pole kehtestatud käskkirjas/määruses, Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või meetme hinnang ei ole piisavalt detailne tegemist taristuinvesteeringuga. välistamaks toetavate projektide vastuolu samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole välistamaks DNSH põhimõtetega DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole taristuinvesteeringuga, mille puhul on vastuolu. Vajalik on projekti tasandil projekti põhiselt DNSH hindamise läbi nõutav kliimakindluse tagamise DNSH hindamine. Tegemist on viimine. Pole tegemist hindamine. taristuinvesteeringuga, mille puhul on taristuinvesteeringuga. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 5 Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti KOONDHINNANG 5 madal risk Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  Seletuskirja lisa 3 KOOSKÕLASTUSTABEL 28.07.2023 Haridus- ja Teadusministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud Justiitsministeerium 29.06.2023 Kooskõlastatud märkustega Nimetatud eelnõuga on soovitud reguleerida valdkondlike teenuste pakkumist laiemalt, kui ainult SF 2021-2027 SF eelarve Antud selgitus Valdkondlik digipööre on tervik, mille elluviimiseks kasutatakse erinevaid eelarve vahendeid, sh kasutamise tingimused. Eelnõust ning varasemalt esitatud tegevustele saadud tagasisidest nähtub, et soovitud on eelnõus välisvahendeid. Käesoleva TAT-ga reguleeritaksegi sellest meetmest toetuse saamise tingimusi ja vaid kirjeldatud tingimustele allutada ning aruandluskohustus rakendada ka nende teenuste arendus, mida muuhulgas tuuakse välja, et lisaks välisvahenditega seotud aruandlusele toimub ka kogu digipöörde regulaarne arendatakse riigieelarvelistest vahenditest. seiramine, sest välisvahendite kasutamine on seotud ka teiste eelarveliste vahenditega ja neid ei saa Leiame, et kooskõlastamisele tulnud eelnõus peaks reguleerima ainult SF 2021-2027 perioodi eelarvest rahastatud tegevuste vaadata vaid eraldi. elluviimist. Ministeerium sisustab ise oma valdkondlikest prioriteetidest, poliitilisest sisendist Digiühiskonnna arengukavast Valdkondade esindajad on huvitatud digipöörde võimalikult agiilsest elluviimisest. Valdkondlikke 2030 ning muudest kehtivatest strateegilistest eesmärkidest lähtuva valdkondliku digipöörde ning otsustab selle käigus, digipöördeid on keeruline seirata tavapärase riigieelarve protsessi raames, kuna see toimub vaid üks milliseid tegevusi soovib rahastada SF vahenditest. Seega lasub ministeeriumil MKM-i ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kord aastas ja seetõttu ei ole tagatud soovitud paindlikkus. ees aruandluskohustus nende tegevuste suhtes, mida finantseeritakse SF 2021-2027 vahenditest. Muude ministeeriumi digipöördega seotud tegevuste osas on mõistlik, et aruandluskohustus jääb tavapärase riigieelarve aruandluse osaks. Toetame põhimõtet, et digipöörete juhtimise eest vastutab ministeerium. Samas on digipöörete efektiivseks elluviimiseks Antud selgitus "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise vajalik säilitada piisav paindlikkus ministeeriumil delegeerida valitsemisala piires toetatavate tegevuste läbiviimist. seadus" (easpidi ÜSS) § 2 punktid 4 ja 5 eristavad nii elluviija ja partneri mõiste ning vastutuse. JUM Justiitsministeeriumis on edukalt toiminud mudel, kus digipöörde sisuline juhtimine toimub ministeeriumi poolt, kuid soovib osa elluviija vastutust (nt. aruannete esitamine jne.) anda edasi RIK-le. See ei ole antud juhul toetatavaid tegevusi (aruannete esitamine, lepingute sõlmimine ning arvete menetlemine jne) viib läbi IT-maja. kooskõlas ÜSS-is piiritletud elluviija mõiste ja vastutusega. TAT alusel elluviidava projekti (tegevuse) tähenduses laienevad elluviijale toetuse saaja kohustused ja vastutus, mida ei saa edasi delegeerida järgmisel põhjusel: ÜSS seletuskirja kohaselt määratletakse ÜSS § 2 punktiga 4, kes on elluviija. Elluviijaks on eelkõige rakendusasutuseks oleva ministeeriumi või Riigikantselei struktuuriüksus. Kuid valdkonna eest vastutav minister, Riigikantselei puhul riigisekretär, võib tegevuste elluviijaks määrata (volitada) teise valitsusasutuse või juriidilisele isiku, kui tegevuste elluviimine haakub selle asutuse või isiku põhitegevusega. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut, sest käskkirjaga kinnitatavate tegevuste elluviimisel on tegemist ühtlasi projekti elluviimisega. Kui tegevusi viib ellu mitu asutust või isikut, määratakse nendest juhtiv või peamine vastutaja elluviija rolli, kes ühtlasi on projekti tegevuste koordineerija, kulude ja aruannete rakendusüksusele esitaja, ning teised osapooled partneri rolli. ÜSS seletuskirja kohaselt määratletakse ÜSS § 2 punktiga 5 partneri roll kui projektis (tegevustes) kasutatakse partnereid. Partneri terminina käsitlemisel piiritletakse see üldisest tähendusest. Rakenduskava elluviimisel jätkatakse põhimõtet, et vaid üks isik vastutab projekti elluviimise eest (elluviija) ehk solidaarvastutust ei rakendata. Eelnõu tähenduses on partneriks isik või asutus, kelle tegevused sisalduvad toetatavas projektis (tegevuses) ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Seega RIK võib olla näiteks partnerina kaasatud JUMi kui elluviija projekti tegevustes, kuid tegevuste, aruannete ja kulude eest vastutab RÜ ees elluviija. Me tahamegi näha selget elluviija vastutust ning päriselt digipöörde elluviimise koordineerimist ja jälgimist. Saame aru, et see võib tekitada täiendavat koormust, aga oleme andnud ka võimaluse digipöörde raames elluviija juhtimisvõimekuse suurendamiseks, ehk kui te näete, et ministeeriumil, kui elluviijal, ei ole piisavalt ressursse, et digipööret sisuliselt juhtida, sh täita kohustusi rakendusüksuse ees (väljamaksetaotlused, aruanded, jne), siis on teil võimalus digipöörde raames palgata endale vastav Palume kaaluda, kas ministeeriumi digipöörete tegevuste osas on rahastuse kinnituse õiguse andmine ühele asekantslerile Antud selgitus inimene. Minister allkirjastab koos TAT-ga ka valdkondlike digipöörete nimekirja. Valdkondlike digipöörete ja piisav. digipöörete nimekirja põhjal ning lähtudes seal sätestatud eelarvetest, koostab rakendusasutus iga valdkondliku digipöörde kohta tegevuskava, milles sätestatakse selle elluviija, partnerid ning kuni 18 kuu jooksul elluviidavad vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga. Tegevuskavad kinnitab rakendusasutuse vastava valdkonna asekantsler. Kaalume siiski võimalust, et enne tegevuskava kinnitamist annab tegevuskavale oma heakskiidu näiteks digipöörde nõukogu. Kaitseministeerium Kooskõlastatud vaikimisi. Keskkonnaministeerium 24.04.2023 Kooskõlastatud Ettepanek seletuskirja täiendamiseks: Kui võimalik, soovitame lisada seletuskirja, et sündmused ja koolitused korraldatakse Arvestatud Teadlikkuse tõstmise osas seletuskirja täiendatud. järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendit, mis on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel: Keskkonnateadlikkus Kultuuriministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud märkustega Lisada eelnõusse toetatavate tegevuste kirjeldus digipöörde elluviimisega seotud tegevuste puhul Antud selgitus Me oleme teadlikult hoidnud käskkirjas väga üldistatud tegevuste taset, et mitte end, ega toetuse saajaid kinni kirjutada. Seletuskirjas on detailsmealt välja toodud peamised digipöörde elluviimisega seotud võimalikud tegevused. Lisada eelnõusse vaiete menetleja Arvestatud TAT eelnõu ja seletuskirja teksti täiendatud. Eelnõu p2.1. Tõsta teadlikkust? Millest? Arvestatud TAT eelnõu täiendatud. Seletuskirjas küsimus TAT-i eesmärgi kohta. tõsta teadlikkust millest? digiriigist? digivõimalustest? Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Seletuskirjas lk 3 üldiste põhimõtete kohta kommentaar: hästi bürokraatlik, tehnokraatiline lause. kõik digipöörde tegevused Arvestatud Seletuskirja täiendatud. aitavad kasutajal (sh kodanikul) talle kõige mugavam voel kõrge lisaväärtusega teenuseid tarbida. Seletuskirjas lk 5. Kas ei peaks kuskil välja tooma ka tehisintellekti ja eetiliste ohtude, sh andmekaitsega seonduvate ohtude- Antud selgitus Ohtusid käsitlevad teised arengukavad ja dokumendid. Nt AI, ehk krati tegevuskava: riskide maandamist? https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjl9Ynv6_7- AhX3R_EDHSFeDosQFnoECBQQAQ&url=https%3A%2F%2Fwww.mkm.ee%2Fmedia%2F6491%2F download&usg=AOvVaw1P7UKF3B-R3oNz3syTKeOW. Seletuskirjas lk 6. Digiauditid, ärianalüüsid, teenuste kaardistamised. Kas need eelpool sisse arvestatud või peaks neid Antud selgitus Kaetud tegevusega 3.1.1. kuhugi veel lisama? Maaeluministeerium Kooskõlastatud vaikimisi. Rahandusministeerium 11.05.2023 Kooskõlastatud märkustega arvestamisel 1. Palume eelnõus ja seletuskirjas läbivalt ühtlustada kasutatavad mõisted – hetkel on kasutusel nii „valdkondlik digipööre“ Arvestatud TAT eelnõu tekstis ja seletuskirjas läbivalt parandatud. kui ka „valdkondade digipööre“. 2. Punkt 2.3: kirjas on, et „Sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Rahulolu KOV-i teenustega“. Juhime tähelepanu, et sihi saavutamist ei mõõdeta, vaid hinnatakse. Tekstis tuleb asendada sõna „mõõdetakse“ sõnaga „hinnatakse“. Tagada tuleb kooskõla seletuskirjaga. 3. Punkt 4.1: esitatud tabelis on tulemusnäitaja „Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad“ Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. ning väljundnäitaja „Uued või uuendatud digiteenused, - tooted ja -protsessid“ juurde märgitud, et allikaks on koordineerija aruanded. Jääb arusaamatuks, keda koordineerijana mõistetakse, kuna vastavat terminit ei ole eelnõus rohkem kasutatud. Aruande esitamise kohustus on eelnõu punkti 9.1.6. kohaselt elluviijal. 4. Punktid 5.1 ja 5.2: punktis 5.1 nimetatakse rakendusüksus ja punktis 5.2 rakendusasutus. Teeme ettepaneku nimetada Arvestatud TAT eelnõu tekstis ja seletuskirjas parandatud. esmalt rakendusasutus ja seejärel rakendusüksus. 5. Punkt 5.3: vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja Arvestatud Elluviijad lisatud TAT eelnõu punkti 5.3.1. siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 43 lg 1 p 1 tuleb käskkirjas nimetada elluviijad. Punkti tuleb vastavalt täiendada. 6. Punkt 5.4: vastavalt ühendmääruse § 43 lg 1 p 2 tuleb käskkirjas nimetada partneri kaasamisel tema nimi või tema Arvestatud Teadaolevad parnerid lisatud TAT eelnõu punkti 5.4. valimise tingimused ja tema tegevused. Punkti tuleb vastavalt täiendada 7. Punkt 6.1: ettepanek selguse huvides viidata käskkirja eelarvele ja asendada „tegevuste toetamise eelarve“ sõnadega Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. „käskkirja eelarve“. 8. Punkt 8.2: kirjas on, et „Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.“ Eelnõus tuleb viidata valikukriteeriumitele ja -metoodikale läbi ühendmääruse. Lause tuleb sõnastada järgmiselt: „Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 7“. 9. Punkt 9.1.1: lisada tuleb viide ühendmääruse paragrahvile 7. Punkt tuleb sõnastada järgmiselt: „koostab digipöörde Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. tegevuste nimekirja lähtudes ühendmääruse §-st 7 ja arvestades eelarve planeerimise ajakava ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vormi ja seatud tähtaegasid“. 10. Punkt 9.1.9: punkti sõnastus on eksitav, elluviija ainus kohustus ei ole teavitusürituse korraldamine. Punkti võib Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. sõnastada järgmiselt: „Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele, mh korraldab teavitusürituse vastavalt § 2 lõikele 3.“ 11. Lk 2 lõik 2: teeme ettepaneku selguse huvides tuua välja viide käskkirjale „ Toetuse andmise tingimused digiriigi Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud. alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ ja kirjeldada lühidalt kahe käskkirja erinevusi, kuna kahe käskkirja tegevuste kirjeldused on kohati üks ühele samad. Samuti võiks selgitada, kuidas jaguneb kogu meetme eelarve erinevate käskkirjade vahel. 12. Punkti 1.3 selgitus: lõigus on kirjas, et „toetuse saajad on ministeeriumid“, samas on eelnõu punktis 5.3 nimetatud Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud. elluviijana ka Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL). Tagada tuleb eelnõu ja seletuskirja kooskõla. 13. Juhime tähelepanu, et väljundnäitaja „Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud. väljatöötamiseks“ andmeid on vajalik Euroopa Komisjonile raporteerimiseks koguda erieesmärgi tasandil unikaalsena. Et seda tehniliselt oleks võimalik teha, siis on näitajate metoodikas kokku lepitud, et toetatud asutuste infot hakatakse koguma Sündmuste Infosüsteemis (SIS). Viide SIS kasutamisele tuleb lisada minimaalselt eelnõu seletuskirja. 14. Punkti 8.1 selgitus: eelnõust jääb mõneti ebaselgeks, kuidas erinevate valdkondade digiarendused punktis nimetatud Antud selgitus Digipöörete toetuse jaotus selgub digipöörete materjalidest s.h eelarve jaotus keskvalitsuse ja KOV-de tegevuskavasse valitakse ning mis proportsionaalsusega vahendid ministeeriumite ja ELVL tegevuste vahel jaotatakse. vahel. Digipöördega alustamise eelarveline jaotus on TAT lisas nr 1 "Valdkondlike digipöörete Palume seletuskirjas tuua välja hinnanguline soovitav saavutatav jaotus keskvalitsuse ja KOV arenduste vahel näitaja “Uued nimekiri". või täiendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid” või tegevuste eelarve kaudu. 15. Punkti 8.2 selgitus: palume täiendavalt seletuskirjas nimetada, kuidas arvestatakse tegevuste valikul panust strateegia Antud selgitus "Rahulolu KOV-i teenustega" mõõdikut ja sellesse panustamist peab jälgima ELVL oma valdkondliku Eesti 2035 tasakaalustatuma regionaalse arengu horisontaalse põhimõtte edendamisse (mõõdik „Rahulolu KOV-i digipöörde koostamisel ja elluviimisel. teenustega“). 16. Punkti 9.1.1 selgitus: kirjas on, et „Elluviija koostab koostöös partneritega kuni 18-kuuks tegevuste nimekirja. Tegevuste Antud selgitus Tegevuste nimekirja koostamiseks esitatud valdkondlikud digipöörded peavad sisaldama tegevusi, mis planeerimisel tuleb arvestada valikukriteeriumitega.“ Palume täpsemalt kirjeldada, mida tähendab valikukriteeriumitega vastavad valikukriteeriumitele. arvestamine tegevuste planeerimisel. 17. Lisas „Digipöörde tegevuste nimekiri“ on nimekirja vormis elluviijatena märgitud vaid ministeeriumid, kuid arvestama Arvestatud TAT eelnõu lisas parandatud. peab ka ELVLi kui võimaliku elluviijaga. Riigikantselei 25.04.2023 Kooskõlastatud Siseministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud märkustega 1)Siseministeeriumi hinnangul jääb eelnõus läbivalt ebaselgeks terminite „toetatav tegevus“ ja „projekt“ kasutus ning kuidas Antud selgitus Terminit projekt kasutatakse seletuskirjas hetkeolukorra ilmestamiseks. Eelnõus seda terminit ei jagunevad eelnõu punktis 3.1. loetletud toetavad tegevused ja punktis 8.1. nimetatud valdkonna digipööre ning digipöörde kasutata. TAT-i mõistes on oluline toetatav tegevus. Kui defineerida mõistet projekt teavitamisnõuete tegevuste nimekirjad projektideks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide täitmise vaates, siis iga valdkondlik digipööre on üks projekt ja kui perioodi jooksul läheb digipöörde rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) tähenduses. maksumus üle 10 miljoni euro, siis tuleb korraldada ka teavitusüritus. Elluviijal peab olema võimalus kaaluda, mitu projekti on võimalik valdkonna digipöörde raames esitada. Projekti suurusest sõltub ka teavitusnõuete täitmine (kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni). 2)Üks TATi näitajatest on rahulolu mõõdik, mis on „projekti spetsiifiline näitaja“, samas ei ole projekti defineeritud ning Antud selgitus Rahulolu saab üldjuhul mõõta konkreetse teenusega, mis on arendatud digipöörde või mitme digipöörde jääb selgusetuks, kas mõõdetakse iga tegevust või kogu digipööret. Seletuskirjas on viide avalike teenuste kataloogile, kuid raames. teeme ettepaneku, et projektispetsiifiliselt oleks mõõdikute valimine paindlik ning saaks kasutada ka valdkondlike Nimetus "projekti spetsiifiline näitja" tuleneb kõrgematest õigusaktidest kui üldine mõiste. Antud TAT- arengukavade mõõdikuid. is seda muuta ei saa. 3)Eelnõu punkti 8.1. on öeldud, et digipöörde tegevuste nimekirjas märgitakse kuni 18 kuu jooksul elluviidavad tegevused. Antud selgitus Esialgne kaalutlus oli see, et valdkondlikud digipöörded käivitatakse suvel 2023.a ja ei ole otstarbekas Eelnõust ega selle seletuskirjast ei tule välja valitud ajalise piirangu (18 kuud) kaalutlused ja lugema hakkamise algus ning teha tegevuskava pooleks aastaks. 18 kuud ei ole abikõlbulikkuse periood. Tegevuskava on ülevaade, lõpp (kas tegevuse lõpp on ka abikõlbulikkuse lõpp).` mis tegevused on käimas ja mis algavad 18 kuulise perioodi jooksul. Kord poole aasta jooksul Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et iga valdkonna digipöörde tegevuste nimekiri koostatakse kuni 18 kuuks ning järgnevad kogutakse hetkeolukorra ülevaadet, sh kuhu on digipöördes lubatud tegevuste ja tulemustega jõudnud. aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aastal. Palume kirjeldada seda protseduuri täpsemalt. Praegu jääb Siis tekib reaalne pilt, millest lähtutakse järgmiste otsuste tegemisel. 2023.a tegevuste ja tulemuste ebaselgeks, mida see elluviija jaoks tähendab. ülevaatamine toimub neljanda kvartali jooksul. 4)Palume arvestada valdkondlike digipöörete planeerimisel riigieelarve strateegia ajakava ning teeme ettepaneku lisada Antud selgitus Kuna Vabariigi Valitsus igal aastal riigieelarve lisataotlusi ei menetle, siis sellise kitsa tingimuse eelnõusse täpsustus, et digipöörde tegevuskava esitatakse koos riigieelarve lisataotlustega. eelnõusse kirjutamine ei ole mõistlik. Lisaks on TAT-i eesmärk, et valdkondlike digipöörete protsess oleks jooksev ja iga digipöörde omanikuga lepitakse kokku sobiv ajakava materjalide ülevaatamiseks ja täiendamiseks. 5)Siseministeeriumi hinnangul ei selgu eelnõust, mis hetkel muutub digipööret plaaniv ministeerium elluviijaks ja peab Antud selgitus Elluviijaks muutub TAT-i kinnitamisega. hakkama täitma elluviija kohustusi. Eelnõu punkti 8.1. kohaselt märgitakse valdkondlik digipööre, selle elluviija, partnerid ning vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga iga valdkonna digipöörde tegevuste nimekirjas ning see esitatakse kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile. Kui digipöörde tegevuste kinnitamine on hetkeks, mil digipööret plaanivast ministeeriumist saab elluviija, siis ei saa punktis 9.1.1 nimetatud digipöörde tegevuste nimekirja koostamine olla elluviija kohustus, kuna sel hetkel ei ole see ministeerium veel elluviija. 6)Palume täpsustada eelnõu punktis 8.1. kajastatud tegevuskava kinnitamise protseduuri ja ajakava – kas asekantsler Antud selgitus Digipöörete protsess on jooksev. Muutmisvajadused vaadatakse üle üks kord poole aasta jooksul. kinnitab esitatud tegevuskava muutmata kujul, kuidas toimub muudatuste sisseviimine ja kui kaua on asekantsleril aega kinnitada. 7)Eelnõu punkt 9.1.1. näeb ette, et elluviija koostab digipöörde tegevuste nimekirja, arvestades eelarve planeerimise ajakava Antud selgitus Nii protsess kui ka vormid on ajas muutuvad. Ka RES materjalid võivad olla osa digipöörete ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vormi ja seatud tähtaegasid. Palume TATis selgelt välja tuua, millised vormid otsustusprotsessist. on rahastuse saamises tingimuseks. Täpsustame, et Siseministeerium toetab seletuskirjas mainitud kontroll-lehtede kaudu riigiülese olukorra kaardistamist, kuid see on seotud IKT strateegia ja RES protsessiga ning ei peaks olema konkreetsete digipöörete tegevuste rahastuse eeltingimuseks. Lisaks soovime vältida olukorda, kus iga-aastaselt muutuvad SF-rahastuse taotluse vormid. 8)Eelnõu punktis 9.1.2. on öeldud, et elluviija esitab asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekirja kümne tööpäeva jooksul Arvestatud RA esitab nii valdkondlike digipöörete nimekirja, kui tegevuskava ise RÜ-le samal ajal, kui need rakendusüksusele teadmiseks. Siseministeeriumi hinnangul võib kümne tööpäevane tähtaeg olla ebapiisav, kuna on ebaselge, lähevad elluviijatele. milliseid tegevusi selle aja jooksul tegema peab (kas planeeritud tegevustes on vaja teha muudatusi, lisada kooskõlastusi vms). Palume kaaluda võimalust, et rakendusasutus esitab asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekirja samaaegselt elluviijale ja rakendusüksusele teadmiseks. See oleks kooskõlas seletuskirjas viidatud printsiibiga, et edastamine toimub kõige paindlikumal ja mõistlikumal moel. 9)Eelnõu seletuskirja punktis 9.1.3. on öeldud, et kui tekib vajadus teha tegevuste nimekirja muudatusi kas elluviija või Arvestatud Lisatud TAT-i eelnõusse kohustus elluviijale. partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste elluviimise edasilükkamine või ära jätmine, siis tuleb antud muudatused digiarengu asekantsleriga kooskõlastada. Juhime tähelepanu, et eelnõus asekantsleriga kooskõlastamise kohustust ei ole. Lisaks palume täpsustada kanalid tegevuste nimekirja muudatuste ja kooskõlastamiseks esitamiseks (e-kiri, e-toetuste keskkond, DHS). 10)Eelnõu punkt 9.1.6. sätestab elluviija kohustusena esitada rakendusasutusele ning rakendusüksusele rakendusüksuse poolt Arvestatud TAT-i eelnõus jagatud punkt 9.1.6. kaheks. kättesaadavaks tehtud vormil toetatavate tegevuste elluviimise iga-aastase vahearuande. Palume täpsustada, kas aruannete esitamine toimub e-toetuste keskkonna kaudu või tuleb rakendusasutusele esitada muul viisil, kuna rakendusasutused üldjuhul e-toetuste keskkonda ei kasuta. 11)Eelnõu punktis 9.1.7. on öeldud, et elluviija esitab punktis 9.1.7. nimetatud asutustele toetatavate tegevuste lõpparuande Antud selgitus Abikõlblikud on tegevused kuni 31.08.2029. Kui digipööre saab varem läbi, siis on ka abikõlblikkuse hiljemalt 60 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lisaks tehnilisele täpsustusele (palun kontrollida viidet periood lühem s.t digipöörde lõppkuupäev. punktile 9.1.7.) palume täpsustada, mida loetakse abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Punktis 7 on öeldud, et toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood lõppeb 31. augustil 2029. a. Palume täpsustada, kas punktis 9.1.7. on silmas peetud seda kuupäeva. 12)Palume läbivalt üle vaadata Vabariigi Valitsuse 12.05.2022.a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu Arvestatud TAT eelnõu ja seletuskirja teksti täiendatud. ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi Ühendmäärus) §-s 43 sätestatud toetuse andmise tingimuste käskkirja kohustuslikud elemendid, nagu näiteks kulude abikõlblikkus või vaiete menetleja, mis on praegu eelnõust puudu. 13)Palume täpsustada kulude abikõlblikkust või selgelt viidata Ühendmäärusele. Seletuskirja punkti 3.1.4. all on mainitud, et Antud selgitus Nende tegevuste toetamiseks on teised meetmed. „nimetatud tegevustes ei toetata avalikku info- ja kommunikatsioonitaristut, nt mobiilsidevõrke, andmete kaableid jms.“ Sellist välistust ei ole eelnõus mainitud ei toetavate tegevuste ega abikõlbulikkuse all ning selgusetuks jääb, miks ei võiks taristuga seotud kulud olla abikõlblikud. Näiteks tegevuste all, mis on suunatud küberruumi hoidmisele. Sotsiaalministeerium 25.04.2023 1.Palume eelnõu seletuskirjas punkt 5 selgitustes sõna „Haigekassa“ asendada sõnaga „Tervisekassa“. Eesti Haigekassa nime Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud. muudatus jõustus 01.04.2023. Palume läbivalt vaadata ka, et viited ministeeriumidele ja vastutusvaldkondadele oleksid ajakohastatud. 2.Palume täpsustada selgitusi eelnõu punktis 4 toodud mõõdikute näitajate osas: Antud selgitus TAT kohaldub kõikidele digipööretele ja mõõdikuid arvestatakse kokku digipöörete üleselt. 2.1.Kas vahesihttase (2024) on kohaldatav uute või uuendatud digiteenuste, -toodete ja -protsesside puhul. 2.2.Juhime tähelepanu, et seatud sihttaseme mõõdik võib osutuda liigselt ambitsioonikaks, arvestades, et tegevustega saab alustada kõige varem 2023 II kvartalis. Seega, on tõenäoline, et ootus, saavutada sisuliselt 1,5 aastaga pool sihttasemest, on ebareaalne ning teatud juhtudel piirav, eriti arvestades Eesti digiteenuste kasutaja kõrget ootust ja nõudlikkust teenuste tarbimisel. 2.3.Algtaseme osas palume selgitust täiendada, et loodavatel uute lahenduste osas ka aasta 2022 mõõdikud ei kohaldu. 3.Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekiri jääb oma üldistuse astmelt ebaselgeks ning selle esitamise viis eelnõu lisas Antud selgitus "Valdkondlike digipöörete nimekiri" on ministri allkrjastatav käskkirja lisa. Tegevused on detailsemalt toodud kujul on mõnevõrra arusaamatu. Lisad on eelnõu kavandi juures esitatud sisu avamata ning tekst ei ole ammendavalt kirjeldatud asekantsleri allkirjastatavas tegevuskavas. avatud. Palume digipöörete tegevuste nimekirja osa ammendavalt avada ja selgitada ka eelnõu seletuskirjas. 4.Palume selgust meetme rakendamisel kohaldatavate abikõlblike kulude kriteeriumite osas - kas litsentside soetus selle Antud selgitus Kui litsentside soetamine on valdkondliku digipöörde eesmärkide saavutamiseks vajalik, siis digipöörde meetme alt on abikõlblik? elluviimise ajal võib litsentside soetus olla abikõlblik. Iga litsentside soetus peab olema valdkondliku digipöörde detaislemas plaanis eraldi tegevusena välja toodud ja MKM-ga kokku lepitud. 5.Horisontaalsetes teemades palume arvestada mitteametlikul kooskõlastamisel edastatud märkusega: Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud. Peatükk III. TATi mõjud lk 16 ülevalt teine lõik teine lause on „TAT lõpptulemus ei mõjuta meeste ja naiste olukorda ühiskonnas“. Palume see lause seletuskirjast välja võtta, kuna järgnevates lausetes kirjeldatakse tegevusi, millega kaudselt panustatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Näiteks, tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe jne. Välisministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud Eesti Linnade ja Valdade Liit 25.04.2023 Kooskõlastatud Arvamused Riigi Tugiteenuste Keskus 25.04.2023 Kooskõlastatud märkustega 1.Üldine tähelepanek- mitteametlik käskkirja eelnõu oli mitmes aspektis selgem ja arusaadavam ja seal olnud tähelepanekud Arvestatud RTK märkused läbi arutatud 23. mail ja 20. juunil toimunud koosolekutel. Redaktsioonilised ja on suures osas lahendamata. menetluslikud muudatused on TA-i ja seletuskirja sisse viidud. 2.Ühendmääruse seletuskirja kohaselt on TAT käskkirja puhul tegemist toetuse andmise tingimuste ja projekti sümbioosina. Antud selgitus TAT eelnõu punkti 5.3.1. on lisatud elluviijad ja punkti 5.4. partnerid, kes on valdkondlike digipöörete Seetõttu peab TAT käskkirjas olema mh selgelt välja toodud projektile omistatavad tunnused, sh tegevuste elluviija, projekti TAT-i allkirjastmaisel teada. eelarve, näitajad, partnerid või tema valiku tingimused ja kord jms. Juhul, kui TAT käskkirjaga kinnitatakse mitu projekti, Lisaks on elluviijad ja partnerid välja toodud käskkirja lisas "Valdkondlike digipöörete nimkekiri" koos tuleb ühendmääruse § 43 lõikes 1 nimetatud tingimused sätestada iga projekti kohta eraldi. Sealjuures on oluline silmas tegevuste ja täpsema eelarvega. pidada, et ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt on toetuse andmise tingimuste käskkirja kehtestamise õigus valdkonna eest vastutaval ministril. Sama sätte lõike 4 kohaselt elluviija ja vajaduse korral partneri võib valdkonna eest vastutav minister või riigisekretär määrata käskkirjaga või volitada halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kooskõlastamisele esitatud käskkirja eelnõud ÜM ja ÜSS2021_2027-ga kooskõlas olevaks pidada. Eelnõu punkti 8.1 kohaselt elluviija, partnerid ning vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga märgitakse iga valdkonna digipöörde tegevuste nimekirjas. Kooskõlastamisele esitatud nimekirjas eelnevalt nimetatud kohustuslikke elemente, sh elluviija ja partnerite nimesid, ei olnud (mitteametlikul kooskõlastamisel olid elluviijad nimetatud). Eelnõust ei ole võimalik üheselt aru saada, kuidas viidatud nimekiri on kavas kinnitada, kuid käskkirja punkti 8.1 kohaselt esitab elluviija digipöörde tegevuste nimekirja kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile. Kuidas elluviija määratakse, see jääb sealjuures arusaamatuks. Igal juhul on oluline tähele panna, et elluviija ja partner kui toetuse saajad, tuleb TAT käskkirjas kinnitada. Samuti tuleb iga elluviija projekti teistest selgelt eristada ehk TAT käskkirjast peab olema võimalik välja lugeda, mis on iga käskkirjaga rahastatava projekti eelarve, näitajad, tegevused jne. 3.Punktis 3.1 on toodud toetatavad tegevused (kokku 4), kuid ainult 3 neist on toodud tegevuste nimekirjas. Palun Arvestatud Esialgsetes materjalides punkti 3.1.3., uuendatud materjaldies punktis 3.1.4. tegevust hakkavad täpsustada, kes hakkab tegevust 3.1.3 teostama. teostame need valdkondlike digipöörete elluviijad, kes peavad seda vajalikuks. TAT-i allkirjastamise hetkel teadaolevad antud tegevuse teostajad on toodud käskkirja lisas "Valdkndlike digipöörete nimekiri". 4.Eelnõu punktides 3.1.2. ja 3.1.3. on kirja pandud abstraktsed ja tegevusi iseloomustavad kirjeldused. Kas nendes punktides Antud selgitus TAT eelnõu 3. punkti tegevused on peamiselt samad, mis on allkirjastatud riigiüleste kesksete teenuste ei ole tegemist punktis 3.1.1. ja 3.1.4 nimetatud tegevustega? Kas punktis 3.1.1. ei ole tegemist valdkondliku digipöördega toetamise TAT-s. Iga tegevuse sisu on lahti kirjutatud seletuskirjas. Esialgsetes materjalides punkti seotud arendusega (3.1.3) või ei ole see küberruumis hoitud arendatud ja juurutatud usaldusväärselt ja turvaliselt (3.1.2)? 3.1.3., uuendatud materjaldies punktis 3.1.4. tegevus on jah digipöörde elluviimise ja 3.1.3. on liiga üldsõnaline ja sellisel kujul sõnastatuna pigem kogu eelnõu tegevuse mõte. Seletuskirjast võib välja lugeda, et koordineerimisega seotud tegevusd, sh elluviiimisvõimekuse suurendamisega, nt vajalike analüüside ilmselt on mõeldud juhtimis- või koordineerimistegevusi või koolitus ja teavitustegevusi. Palun eelnõus toetatavad tegevused tegemine ja kompetentsuse suurendamine, täiendava personali palkamise või vajalike kompetentside sõnastada selgemalt ja üheselt mõistetavalt. sisse ostmisega. Seletuskiri selgitab selle tegevuse sisu. 5.Eelnõu p. 4.1 on näitajate tabelis, selgitava teabe juures kahel esimesel näitajal "Allikaks on koordineerija aruanded". Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. Eelnõust ei selgu, kes on koordineerija. 6.Digipöörde tegevuste nimekirjas olevad andmed ei ole arusaadavad, sh mis on toodud eelarvete juures numbrite 1 või 2 Antud selgitus Käskkirja lisa 1 "Valdkondlike digipöörete nimekiri" oli kooskõlastamsiel olnud eelnõu juures taga ning kuidas nendest moodustub kogu eelarve. informatiivsena. Käskkirja allkirjastamises sisaldab lisa 1 teadaolevate valdkondlike digipöörete infot. 7.Elluviija kohustuste juurde on vajalik lisada ka prognoosi esitamise kohustus. Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. 8.Kui tegemist on taristuinvesteeringuga ühissätete määruse artikli 65 tähenduses (taristuinvesteeringu või tootlik Antud selgitus Antud TAT-is sätestatud arendused ei ole taristuinvesteeringud nimetatud EL õigusakti mõistes. investeeringu mõisted on avatud RM 2015 juhendis toetuse sihipärase kasutamise kohta, leitav ekstranetis https://confluence.rmit.ee/pages/viewpage.action?pageId=184692104), siis palun lisada kestuse nõue. 9.Eelnõu punktis 9.1.7 on viide sama numbriga punktile ja seal ei ole nimetatud asutusi, millele esitada aruandeid. Aruande Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. esitamise kohana võiks olla ka nimetatud esitamise koht, milleks on e-toetuse keskkond. 10.Punkt 8 kas (projekti ) elluviidavate tegevuste aeg on maksimaalselt 18 kuud? Antud selgitus Ei, kuni 18 kuud on kinnitatav tegevuskava. Tegevused võivad olla lühemad, aga ka pikemad. 11.Punkt 9.1.6 kas vahearuannet kontrollib RA? Antud selgitus Vahearuannet ei kontrolli RA. Kooskõlastamisel olnud versioonis sooviti ühe punktiga katta nii RÜ, kui RA aruanded, kuid see jäi arusaamatuks. Sellest tulenevalt on jagatud aruannete esitamise punkt kaheks. 12.Punkti 9.1.9. ehk teavituskohustuste punkti varasemad täiendusettepanekud on sisse viimata. Elluviijal ei ole ainuke Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. teavituskohustus ürituse korraldamine. Sõnastusettepanek: Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele, mh korraldab teavitusürituse vastavalt § 2 lõikele 3. 13.Palun lisada vaidemenetluse juurde (kohustuslik TAT element), et vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel Arvestatud TAT eelnõu ja seletuskirja teksti täiendatud. lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Seletuskirja lisada selgitus, et osapooled (RÜ ja elluviija) on riigiasutused. Riigikohus leidis 06.04.2023 otsuses kohtuasjas 3-22-1641 (SoM vs RTK), et riigiasutusel ei ole kaebeõigust RTK tehtud otsuse peale. Kohtusse pöördumise võimalust ei tulene STS §-st 51 ega sätte koostoimest HMS §-ga 87. STS § 51 lg 1 eesmärk on üksnes sõnaselgelt sedastada, et vaidemenetlus on kohustuslik. Sama põhimõte kehtib ka ÜSS2021_2027 alusel toetuse andmisel riigiasutusele. 14.Teeme ettepaneku ühtlustada sõnastus käskkirjas ja tegevuste nimekirjas, kas tegemist on valdkondade või valdkondlike Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. digipööretega ning samuti ühtlustada, kas tegemist on digipöörde või digipöörete tegevuste nimekirjaga. 15.Seletuskirja p. 3.1.3 lause: "Valdkonna digipöörde elluviimisega seotud tegevused, mis hõlmavad valdkonna digipöörde Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud. elluviimisega seotud tegevusi" vajab paremat sõnastamist. Palume vältida seletuskirjas tarbetuid kordusi. 16.Seletuskirja punkti 6.2 tulenevalt on tegevuste nimekirjale viidatud kui käskkirja lisale. Siin on vastuolu, sest õigusakti Antud selgitus Käskkirja lisa 1 "Valdkondlike digipöörete nimekiri" kinnitatakse käskkirja lisana. Asekantsleri lisa ei saa olla teise isiku antud akt. Tegevuste nimekiri on esitatud tabeli kujul, kus selle kasutamine on keeruline ja ei ole kinnitatav tegevuskava sisaldab detailsemaid tegevusi, koos vastavate tulemuste ja detaislema otstarbekas. eelarvega, sh eelarved kontode lõikes. 17.Eelnõu punkti 8.2 kohaselt lähtutakse tegevuste nimekirja koostamisel seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud. rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Juhime tähelepanu sellele, et lisaks kavandatavatele tegevustele, peab kavandatav käskkiri ise kui projektide kogum, vastama seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja - metoodikale. Palun eelnõu seletuskirja täiendada. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 25.04.2023 ITL tervitab väga seda, et valdkondlike digipöörete toetamiseks on eraldiseisvate projektide Teadmiseks väljundite asemel fookus seatud valdkondade terviklikule arengule ja tulemustele ning et võetud soovitakse välja tuua selged seosed strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute vahel. Samas ei paista meie hinnangul eelnõust kuidagi välja digipöörete toetamiseks vajalik Antud selgitus Sisseostetavate tegevuste elluviimiseks hangivad elluviijad ja partnerid teenuseid riigihangete reegleid koostöö erasektoriga. Näiteks kompetentside erasektorist hankimise eelistamine seal, kus järgides. Ettevõtjatel on võimalik nendel hangetel osaleda. Elluviija peab kaaluma, kas kompetents mõistlikult võimalik, selle asemel, et luua uusi püsivaid ametikohti ka näiteks eraldiseisvate ostetakse sisse või palgatakse. ja/või lühiajaliste projektide juurde. Lähtuvalt CheckIT poolt koostatud analüüsi „IKT arenduste toimemudel“ peatükist 3.3.4.1 Antud selgitus TAT p 2.1. katab nõuded ära. Elluviija peab digipöörde koostamisel lähtuma kehtivatest õigusaktidest. Infoarhitektuuri juhtimine, palume analüüsida võimalust lisada eelnõusse konkreetsemalt Viidatud analüüsis nimetatud nõuded tulenevad elluviijale erinevatest seadustest ja määrustest (näiteks kohustus hinnata tegevuste planeerimisel IKT kompetentside mõistlikku vajadust. Peame AvTS, KüTS, TKTA määrus jne). oluliseks, et eelnõust tuleks selgelt välja, et infoarhitektuurist lähtudes saab määratleda lisaks infovarade kriitilisusele ka teavet töötlevate toodete kriitilisuse. See on omakorda sisendiks kaalutlemisele, milliseid IKT arenduse kompetentse on vaja kindlasti organisatsioonis nii äri kui IT poolel püsivalt omada ja milliseid tuleks vastavalt vajadusele sisse osta erasektorist. Leiame, et käskkirja §3 on praeguses sõnastuses laialt tõlgendatav, mistõttu ei tule Antud selgitus TAT-i sätete tõlgendamisel tuleb kasutada seletuskirja. Seletuskirja koostamise eesmärk ongi selles, et muudatused võrreldes eelmise perioodiga selgelt esile. Seletuskiri on oluliselt avada õigusakti sätteid täpsemalt ja mitte koormata õigusakti liigse detailsusega. ühemõttelisem ja täpsem, kuid kuna tegemist pole jõustava dokumendiga, siis palume analüüsida võimalust kaasata vastavad täpsustused ka käskkirja. Lisaks vajaks meie hinnangul eelnõus täpsustust toetavate tegevuste loetelu, eelkõige punkt Antud selgitus Seletuskirjas on TAT p 3.1. sisu selgitud ja toodud näited. 3.1.3, kus hetkel on kirjas nii „3.1.3. valdkonna digipöörde elluviimisega seotud tegevused;“. ITL-i ettepanek on see punkt sõnastada täpsemalt järgmiselt: „3.1.3. ja muud digipöörde elluviimisega seotud tegevused;“. Seda eelkõige täheldades, et punktid 3.1.1. ja 3.1.2. käivad tegelikult samuti digipöördega seotud tegevuste alla. Täpsustust vajab käskkirja punkt “3.1.4 teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1.–3.1.3. Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud. nimetatud tegevuste osas.” Võttes arvesse seletuskirjas toodud eesmärki: “Valdkondlike digipöörete toel jõuavad aastaks 2030 avalikud teenused kasutajateni parima võimaliku väärtusega ja on jätkusuutlikult rahastatud. Äripoole tehnoloogia juhtimise võimekus on tõusnud ning IT-arendus lähtub strateegilistest eesmärkidest.”, teeme ettepaneku sõnastada punkt järgmiselt: “3.1.4 elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1.–3.1.3. nimetatud tegevuste osas.”. ITL hindab kõrgelt seletuskirjas toodud digipöörde rahastatavate tegevuste Antud selgitus TAT p 2.1. katab nõuded ära. Elluviija peab digipöörde koostamisel lähtuma kehtivatest õigusaktidest. valikukriteeriume, kuid leiab, et need tuleb kajastada käskkirja koosseisus nõuete loendina Viidatud analüüsis nimetatud nõuded tulenevad elluviijale erinevatest seadustest ja määrustest (näiteks jõustamise eesmärgil. Näiteks käskkirja sisust ei tule selgelt välja seletuskirjas toodud AvTS, KüTS, TKTA määrus). Valikukriteeriumide sätestamisel on kasutatud ainult seirekomisjoni rahastatavate tegevuste väga oluline valikukriteerium, mis on seotud tippjuhtide kinnitatud kohustuslikke valikukriteeriume ja ei ole vajadust neid laiendada. vastutusega: “Digipöörde tegevused on põhjendatud, kui strateegia on läbimõeldud tippjuhi tasemel ja on olemas terviklik lähenemine järjepidevaks avaliku teenuse parendamiseks või ühe tervikvaldkonna korda tegemiseks”. Soovitame lisada käskkirja punkti 8.2 rahastuse eeldusena viite TKTA §5 lõikele (3) “Ministeeriumi valitsemisala teenuste terviklikku arengut korraldab ministeeriumi kantsler või tema volitatud isik, lähtudes valitsemisala ülesannetest ja asjaomastes strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkidest.” Sõnastuse ettepanek: “8.2 Rakendusasutus nõustab enda koostatud kontroll-lehtede alusel valdkondlike digipöörete ettevalmistamist ja elluviimist ning tagab, et elluviimisel järgitakse digiriigi põhimõtteid ja loogikat. Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest, -metoodikast ja TKTA määruse §5 lõikest (3)”. ITL leiab eelmise tähelepaneku täiendusena, et digipöörde tegevuste valikukriteeriumitest Antud selgitus Seletuskirjas on p-s 8 neljandat valikukriteeriumi arvestatud ja selle kasutamist selgitatud. on ennatlikult elimineeritud väga oluline valikukriteerium: “4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia. Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja ning eraldi suutlikkust ei hinnata. /.../ Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja.”. ITL-i hinnangul ei ole kõikide elluviijate ja partnerite suutlikkus digipöörete elluviimiseks ja digiriigi arenduse põhimõtete järgimiseks tegelikkuses piisav, mis võib viia Eesti digiriigi arengu pidurdumiseni tänu rahastuse valikukriteeriumite nõuetele mittevastavuse tõttu. Selle tulemusena võib tagasilöögi saada Eesti IT sektori panus SKT-sse tänu vähenenud avaliku sektori tellimustele. ITL teeb ettepaneku elluviimise suutlikkuse hindamine valikukriteeriumina siiski kasutusele võtta. Elluviija suutlikkusega on seotud ka teine probleem: kui elluviija suutlikkus osutub punktis Antud selgitus Praktilist suhtlust ei ole otstarbekas detailselt sisse kirjutada õigusakti. Juhime tähelepanu, et partnerid 9.1.5 toodud kohustuste täitmisel (arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel on TAT p 5.4. kohaselt avaliku sektori asutused. digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusraami ning suundasid) ja punktis 9.2.2 toodud õiguste realiseerimisel (tegevuste abikõlblikkuse, eesmärgipärasuse ja teostatavuse hindamine) ebapiisavaks, siis see avaldab vahetut mõju partnerite suutlikkusele täita strateegilisi eesmärke ning realiseerida punktis 10.2 toodud õiguseid. ITL teeb ettepaneku lisada punkt 10.2.2 järgmises sõnastuses: “Partneril on õigus pöörduda rakendusasutuse poole konsultatsiooni saamiseks punktis 10.2.1 toodud õiguste realiseerimiseks.”. Tähelepanek sisulise mittevastavuse kohta käskkirjas ja seletuskirjas. Seletuskirja punktis 8 Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud. on kirjas: “Elluviija võib koordineerida tegevuste nimekirja koostamist vabalt valitud vormil ning protsessis, sh arvestades riigieelarve planeerimise loogikat ning rakendusasutuse juhised ning tähtaegasid.”. Käskkirja punktis 9.1.1. on kirjas: “koostab digipöörde tegevuste nimekirja, arvestades eelarve planeerimise ajakava ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vormi ja seatud tähtaegasid;”. ITL leiab, et seletuskirjas toodud fraas “vabalt valitud vorm” on vastuolus käskkirja fraasiga “rakendusasutuse vorm”. Teeme ettepaneku see vastuolu kõrvaldada. Lisame, et ITL kiidab heaks punktides 9.1.4 ja 10.1.4 seatud kohustuse lisada võimalusel töö Teadmiseks teostaja logo või viide töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale nähtav. võetud Eesti Puuetega Inimeste Koda 12.05.2023 Toetuse andmise tingimuste eesmärgiks on toetada erinevaid valdkondlike digipöördeid, sealhulgas tagades inimeste Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud. põhiõiguste kaitse, tõsta teadlikkust ning pakkuda kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajamugavalt, küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas. Eelnõu seletuskirjast loeb, et digiteenuseid arendatakse jälgides ning planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid. Eesti Puuetega Inimete Koda on seisukohal, et ligipääsetavus on digipöörde projekti osana kohustuslik nõue, mitte vabatahtlik kriteerium, seega tuleks seda ka eelnõu seletuskirjas selgelt väljendada. Samuti on ligipääsetavuse nõue oluline, et ligipääsetavus oleks olulisel kohal nii projekti loomise algfaasis kui ka kogu Teadmiseks projekti eluea vältel, et tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9 („Juurdepääsetavus“) punkt 1, mille võetud kohaselt tuleb konventsiooni ratifitseerinud riigil tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades ning punkt 2 lõige f, osalisriigid viivad läbi meetmeid selleks, et edendada muid asjakohaseid puuetega inimestele osutatava abi ja toe vorme, et tagada neile juurdepääs teabele.