dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Luunja linnaku laiendamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 22. detsember 2022
Viit
5228
Registreeritud
22. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
4 Keskkonnakaitse korraldamine ja maa-alade planeerimine
Sari
4-3 -
Toimik
24

Failid

  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-12_22-15656-004.asice331 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-12_22-15656-004.pdf342 KB

Sisu (failidest)

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve tn 34a 22.12.2022 nr 16-12/22-15656-004 11314 Tallinn Harju maakond Luunja linnaku laiendamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK, registrikood 70009764, e-posti aadress: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2211271/30271 Luunja linnaku laiendamiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lg 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lg 2 p-dest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 p 2 ja § 15 p 8. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamise juures kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt tuleb sellisel tegevusel, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud RKIK-i poolt keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. TTJA kontrollis eelhinnangu sisu ning järeldusi ning leiab, et see vastab määrusele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 118 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lg 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Tulenevalt KeHJS § 11 lg-le 2² edastas TTJA 13.12.2022 kirjaga nr 16-12/22-15656-002 Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Keskkonnaametile (KeA) arvamuse avaldamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeA oma 19.12.2022 vastuskirjaga nr 6-2/22/24762 nõustus koostatud eelhinnangus ja otsuse eelnõus esitatud järeldusega, et teadaoleva info põhjal tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Samuti märkis KeA, et edasises arenduses tuleb arvestada otsuses seatud tingimustega. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid meetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Luunja linnaku laiendamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangu kohaselt järgmised: 1. Ehitusaegsete avariide tõttu põhjustatud pinna- ja põhjaveereostuse riskide minimeerimiseks tuleb veenduda, et ehitustehnika ja - seadmed on korras ning töötajaid on vajalikest ohutusmeetmetest teavitatud ning nende järgi ka tegutsetakse. 2. Võimalusel tuleb kasutada sõidukite hoiustamisel õlivanne ning teed ja platsid varustada õli- ja bensiinipüüduritega. 3. Autopesula kasutamisel tuleb veenduda, et kõik pesuvesi juhitakse kanalisatsiooni ning heitvesi ei satuks pinnasesse ja põhjavette. 4. Kõiki kemikaale tuleb hoiustada nõuetekohaselt (näiteks varustada ala vanaõli jms kogumiseks mahutitega). 5. Ehitusperioodil tuleb erinevate töövõtetega kindlustada minimaalne õhusaaste (näiteks tolmavate materjalide niisutamise teel). Planeeritava taristu kasutamisel tuleb järgida, et sõidukeid ei käivitataks ilma mõjuva põhjuseta. Vajadusel tuleb teid ja hoiustamisala niisutada. 6. Sõidukite värvimisetöid tohib teha ainult selleks ettenähtud nõuetekohastes tingimustes ja ruumides, mis tagab, et tegevusega ei satu saasteaineid õhku. 7. Ehitustegevuse ja hilisema taristu kasutamise käigus tuleb vähendada jäätmeteket, jäätmed tuleb sorteerida ning võimaluse korral taaskasutada. Olmejäätmed tuleb koguda ettenähtud liigiti kogumise konteineritesse või süvamahutitesse. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ohtlike jäätmete majas, mis on varustatud restvannidega ning kust on välistatud ohtlike jäätmete sattumine keskkonda. Jäätmed tuleb anda üle isikule, kellel on jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. 8. Pimedal ajal ei tohi töö- ega lähipiirkonda üle valgustada. 9. Hilisemal taristu kasutamisel tuleb järgida, et pimedal ajal valgustatakse ainult alasid, mille valgustamine on vajalik julgeoleku tagamiseks. 10. Taristu kasutamiseks tuleb välja töötada avarii korral tegutsemise juhised ning tagada objektil reostuse puhastamise vahendid ning ohtlike jäätmete kogumisvõimalus. 11. Akimetsa maaüksuse lõunaosas paikneva III kategooria kaitsealuse liigi (Platanthera chlorantha) kasvukohta niidetakse maksimaalselt ühel korral aastas. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi Võttes aluseks KeHJS § 6 lg 2 p-d 10 ja 22 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 ja § 15 p 8: 2 otsustan: jätta Luunja linnaku laiendamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pallu ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Maarja Allmaa +372 667 2172 [email protected] 3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve tn 34a 22.12.2022 nr 16-12/22-15656-004 11314 Tallinn Harju maakond Luunja linnaku laiendamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK, registrikood 70009764, e-posti aadress: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2211271/30271 Luunja linnaku laiendamiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lg 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lg 2 p-dest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 p 2 ja § 15 p 8. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamise juures kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt tuleb sellisel tegevusel, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud RKIK-i poolt keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. TTJA kontrollis eelhinnangu sisu ning järeldusi ning leiab, et see vastab määrusele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 118 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lg 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Tulenevalt KeHJS § 11 lg-le 2² edastas TTJA 13.12.2022 kirjaga nr 16-12/22-15656-002 Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Keskkonnaametile (KeA) arvamuse avaldamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeA oma 19.12.2022 vastuskirjaga nr 6-2/22/24762 nõustus koostatud eelhinnangus ja otsuse eelnõus esitatud järeldusega, et teadaoleva info põhjal tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Samuti märkis KeA, et edasises arenduses tuleb arvestada otsuses seatud tingimustega. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid meetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Luunja linnaku laiendamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangu kohaselt järgmised: 1. Ehitusaegsete avariide tõttu põhjustatud pinna- ja põhjaveereostuse riskide minimeerimiseks tuleb veenduda, et ehitustehnika ja - seadmed on korras ning töötajaid on vajalikest ohutusmeetmetest teavitatud ning nende järgi ka tegutsetakse. 2. Võimalusel tuleb kasutada sõidukite hoiustamisel õlivanne ning teed ja platsid varustada õli- ja bensiinipüüduritega. 3. Autopesula kasutamisel tuleb veenduda, et kõik pesuvesi juhitakse kanalisatsiooni ning heitvesi ei satuks pinnasesse ja põhjavette. 4. Kõiki kemikaale tuleb hoiustada nõuetekohaselt (näiteks varustada ala vanaõli jms kogumiseks mahutitega). 5. Ehitusperioodil tuleb erinevate töövõtetega kindlustada minimaalne õhusaaste (näiteks tolmavate materjalide niisutamise teel). Planeeritava taristu kasutamisel tuleb järgida, et sõidukeid ei käivitataks ilma mõjuva põhjuseta. Vajadusel tuleb teid ja hoiustamisala niisutada. 6. Sõidukite värvimisetöid tohib teha ainult selleks ettenähtud nõuetekohastes tingimustes ja ruumides, mis tagab, et tegevusega ei satu saasteaineid õhku. 7. Ehitustegevuse ja hilisema taristu kasutamise käigus tuleb vähendada jäätmeteket, jäätmed tuleb sorteerida ning võimaluse korral taaskasutada. Olmejäätmed tuleb koguda ettenähtud liigiti kogumise konteineritesse või süvamahutitesse. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ohtlike jäätmete majas, mis on varustatud restvannidega ning kust on välistatud ohtlike jäätmete sattumine keskkonda. Jäätmed tuleb anda üle isikule, kellel on jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. 8. Pimedal ajal ei tohi töö- ega lähipiirkonda üle valgustada. 9. Hilisemal taristu kasutamisel tuleb järgida, et pimedal ajal valgustatakse ainult alasid, mille valgustamine on vajalik julgeoleku tagamiseks. 10. Taristu kasutamiseks tuleb välja töötada avarii korral tegutsemise juhised ning tagada objektil reostuse puhastamise vahendid ning ohtlike jäätmete kogumisvõimalus. 11. Akimetsa maaüksuse lõunaosas paikneva III kategooria kaitsealuse liigi (Platanthera chlorantha) kasvukohta niidetakse maksimaalselt ühel korral aastas. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi Võttes aluseks KeHJS § 6 lg 2 p-d 10 ja 22 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 ja § 15 p 8: 2 otsustan: jätta Luunja linnaku laiendamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pallu ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Maarja Allmaa +372 667 2172 [email protected] 3
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel