Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/25-1067 - Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.01.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b1196fc-940c-473c-ba1e-dcd8e8c12fb0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b1196fc-940c-473c-ba1e-dcd8e8c12fb0?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Justiits- ja Digiministeerium 06.01.2026 nr 5-1/26/1 Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn [email protected] Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 5 kohaselt kooskõlastamiseks Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1. Rakendusaktide kavandid Lisa 2. Kooskõlastustabel Marion Saarna-Kukk [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kaitseväe korralduse seadus e muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmi sed muudatus ed : 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 4 1 asendatakse sõna „lahingumoona“ sõnaga „ lõhkematerjali “; 2 ) paragrahvi 3 1 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „( 2 1 ) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda mehitamata süsteemi tekitatud vahetu t kõrgendatud ohtu ning see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib Kaitsevägi vahetu sunni kohaldamisel kasutada ohu tõrjumiseks lõikes 2 2 nimetatud erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. ( 2 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud juhul on Kaitseväel õigus kasutada: 1) raadioside segajat; 2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist lendamist või liikumist; 3) võrku; 4) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist või lendamist; 5) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet või vahendit.“ ; 3) paragrahvi 3 1 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda Kaitseväe üksuse koosseisus Kaitseväe ülesannete täitmises.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 3 2 järgmises sõnastuses: „ § 3 2 . Välisriigi relvajõudude kaasamine Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete täitmisse (1) Kokkuleppel Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga võib kaasata välisriigi relvajõud käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõike 1 punktides 4 1 , 4 4 , 4 6 – 4 10 ja riigipiiri seaduse § 9 4 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse. Välisriigi relvajõud võivad osaleda Kaitseväe üksuse koosseisus Kaitseväe ülesannete täitmises. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse kaasamise otsustab riigikaitse valdkonna eest vastutav minister. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmises osalemise tingimused ja korra kehtestab riigikaitse valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel Kaitseväe koosseisus võib Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe korraldusel korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning riigipiiri seaduse paragrahvi 11 4 lõi getes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid. ( 5 ) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud ud e liige võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. “; 5 ) seadust täiendatakse §-ga 3 3 järgmises sõnastuses: „ 3 3 . Merelise ohutuse komisjon (1) Kaitseväe juurde moodustatud asutusteüle s e merelise ohutuse komisjon i (edaspidi komisjon ) eesmärk ja ülesanded on: 1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist; 2) aidata tagada merel piirirežiim ; 3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida ; 4) parandada asutustevahelist teabevahetust . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni kuuluvad vähemalt Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamise või riikliku järelevalvega. ( 3 ) Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus moodustada juhtrühm ja töörühm ad, mis tegelevad konkreetsele merelisele ohule reageerimisega. ( 4 ) Komisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused. “ ; 6 ) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 22 4 järgmises sõnastuses: „§ 22 4 . Kaitselennunduse järelevalveteenistus (1) Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority , MAA) on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teha järelevalvet kaitselennunduse üle ja täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesandeid . (2) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses. “; 7 ) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 54 3 –55 sätestatud meetmete tagamisel; “; 8 ) paragrahvi 49 lõiget 1 1 täiendatakse pärast sõnu „alusel ja korras“ tekstiosaga „ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigipiiri seadusega,“; 9 ) paragrahvi 49 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „alusel ja korras“ tekstiosaga „, arvestades käesoleva s seaduse s sätestatud erisusi “; 10 ) 6. peatüki ja paragrahvi 50 pealkirja täiendatakse pärast sõna „julgeolekuala“ tekstiosaga „ , selle vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala“; 11 ) p aragrahvi 50 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 – 5 järgmises sõnastuses: „(2) Julgeolekuala va hetu lähedus on maapind, maapõu , õhuruum ja veekogu ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale. (3) Kui julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal on kehtestatud lennundusseaduse alusel geograafiline ala või ajutine geograafiline ala, loetakse julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal õhuruum piiritletuks selle geograafilise ala või ajutise geograafilise ala piiridega . ( 4 ) K aitseväe laeva ohutu sala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning õhuruum , milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale ning mille mõõtmed veesõiduki välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui veesõiduk on sadama või sadama akvatooriumi alal.“; 1 2 ) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ajutine julgeolekuala tähistatakse . Ajutise julgeolekuala võib jätta tähistamata Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimustel ja korras , kui see takista b Kaitseväe ülesannete täitmist . Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ning võimaluse korral julgeolekuala asukohajärgset kohalikku omavalitsust. “; 1 3 ) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Ajutise julgeolekuala tähistamata jätmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juh a taja.“; 1 4 ) paragrahvi 54 1 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitsevägi võib julgeolekualal , selle vahetus lä hed uses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või julgeolekualal asuva vara või isiku vastu suunatud ründe lõpetamiseks ning käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel töödelda isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, sealhulgas varjatult. (2) Ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja julgeolekualal asuva vara või inimeste vastu suunatud ründe lõpetamiseks võib Kaitsevägi käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid; 2) jälgida isikut varjatult; 3) kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku ning liikuvkaamerat . “; 1 5 ) seadus t täiendatakse §-dega 54 2 – 54 13 järgmises sõnastuses: „ § 54 2 . Erim eetme kohaldamine ja piirangute kehtestamine julgeolekuala kaitse eesmärgil selle vahetu s läheduse s või Kaitseväe laeva ohutusalas (1) Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 54 3 – 54 11 , § 54 12 lõikes 1 ja §-s 55 sätestatud erimeedet on kaitseväelasel ja ametnikul, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe. ( 2 ) Käesoleva seaduse §-des 54 3 – 54 11 , § 54 12 lõikes 1 ja §-s 55 sätestatud erimeetme kohaldamine on lubatud kuni Politsei- ja Piirivalveameti saabumiseni, välja arvatud juhul, kui riikliku järelevalve teostajaks ja süüteo kohtuväliseks menetlejaks on Kaitsevägi. ( 3 ) Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem võib julgeolekuala kaitse eesmärgil lisaks käesolevas seaduses sätestatud erimeetmete kohaldamisele kehtestada julgeolekuala vahetus läheduses piiranguid isikute liikumisele, sõidukiga peatumisele, pildistamisele või filmimisele koos erimeetme või piirangu ajalise ja ruumilise ulatuse ga . ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgil kehtestatavad piirangud tehakse isikule võimaluse korral teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või muul viisil või avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel . ( 5 ) Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldatakse käesolevas paragrahvis , §-s 54 11 ja § 54 12 lõikes 1 sätestatut ajal , mil Kaitseväe laev viibib Eesti sise - ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama akvatooriumis . (6) Erimeetmete kohaldamisel lähtub Kaitsevägi järg mist est põhimõtetest: 1) erimeedet kohaldatakse vaid siis, kui see on vajalik julgeolekuala kaitseks; 2) mitmest sobivast ja vajalikust erimeetmest kohaldatakse vaid seda, mis isikut kõige vähem kahjustab; 3) kohaldatakse ainult sellist erimeedet, mis on proportsionaalne võrreldes julgeolekuala kaitse eesmärgiga; 4) erimeedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui see on vajalik julgeoleku ala kaitse ülesande täitmiseks. (7) Julgeolekuala vahetus läheduses erimeetmete kohaldamisel lähtub Kaitsevägi lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule ka keskkonnast, mis julgeolekuala ümbritseb , ning ei rakenda erimeetmeid kaugemal, kui need on vajalikud julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmiseks. § 54 3 . Küsitlemine ja dokumentide nõudmine (1) Kaitsevägi võib peatada julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks vajalikke andmeid. (2) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut. § 54 4 . Isikusamasuse tuvastamine Kaitsevägi võib tuvastada julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku samasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks. § 54 5 . Viibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduse s (1) Kaitsevägi võib lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatule julgeolekuala vahetus läheduses ajutiselt keelata isiku viibimise, kohustada teda lahkuma või julgeolekualale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma, kui see on vajalik julgeolekuala, sellel asuva vara ja sellel viibivate isikute ohutuse tagamiseks. (2) Kaitsevägi on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha võimaluse korral arusaadavalt tähistama. (3) Kaitsevägi võib lõikes 1 sätestatud eesmärgil julgeolekuala vahetu s läheduse s keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile. (4) Kaitseväe juhataja volitatud pädev struktuuriüksuse ülem võib viibimiskeeldu kohaldada kuni 12 tundi. (5) Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema loal. (6) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. § 54 6 . S õiduki , maastikusõiduki või veesõiduki peatamine (1) Kaitsevägi võib anda ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, kui see on vajalik julgeolekuala kaitse eesmärgil , Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva sõiduki või maastikusõiduki juhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki peatamiseks. (2) Kui isik ei täida julgeolekualal või selle vahetus läheduses sõiduki või maastikusõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki või maastikusõiduki sundpeatada , korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. ( 3 ) Kaitsevägi võib anda ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, kui see on vajalik julgeolekuala kaitse tagamiseks , julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva veesõiduki peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadaval viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. § 54 7 . Erimeetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu julgeolekuala kaitse eesmärgil (1) Kaitsevägi võib vahetu ja olulise ohu tõrjumiseks sundida Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal mehitamata süsteeme peatuma. (2) Kaitseväel on lubatud julgeolekuala kaitse eesmärgil mehitamata süsteemist tingitud vahetu ja olulise ohu tõrjumisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva ja järgmisi erivahendeid: 1) raadioside segajat; 2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist; 3 ) võrku; 4 ) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist; 5 ) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet või vahendit. (3) Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi peat uma sundimisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva ja lõikes 2 nimetatud erivahendit nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. (4) Raadioside piiramisel mehitamata süsteemi peatuma sundimiseks tuleb arvesse võtta elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel kehtestatud raadioside piiramise korda. § 54 8 . Turvakontroll (1) Kaitsevägi võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et olla kindel , et isiku valduses ei ole as ju või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuala või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist, kui isik: 1) siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) viibib julgeolekualal või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) peetakse kinni käesoleva seaduse § 55 alusel. (2) Turvakontrollile kohaldatakse korrakaitseseaduse § 47 lõikes 2 sätestatut. § 54 9 . Isiku läbivaatus (1) Kaitsevägi võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal või selle vahetus läheduses ; 2) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida. (2) Isiku läbivaatuse teeb K aitseväe teenistuja , kes on isikuga samast soost . K ui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja , kes ei ole isikuga samast soost. (3) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. § 54 10 . Vallasasja läbivaatus (1) Kaitsevägi võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuskoera abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui: 1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 54 8 alusel teostada turvakontrolli; 3) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal või selle vahetus läheduses. (2) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–4, 5 1 ja 6 sätestatut. § 54 11 . Vallasasja hoiulevõtmine (1) Kaitsevägi võib võtta vallasasja hoiule: 1) julgeolekuala või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks; 2) kui asja või ainet valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 55 alusel kinni peetud, ning on oht, et isik kasutab asja või ainet enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks; 3) kui käesoleva seaduse § 54 8 alusel teostatud turvakontrolli käigus on tuvastatud asi või aine , mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist; 4) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 54 10 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi. (2) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. (3) Kui isik antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile, antakse üldjuhul koos kinnipeetud isikuga üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud asi või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle asi või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui asja või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub. § 54 12 . Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku ning liikuvkaamera kasutamisega (1) Kaitsevägi võib julgeolekualal ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku ning pilti ja heli salvestavat liikuvkaamerat teabe salvestamiseks (edaspidi koos salvestis ) , kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks. ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvasta takse j ulgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal isiku, objekti, sõiduki, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või asetust, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale ja millega töödeldakse foto-, video- või helisalvestist, mis või b sisaldada isikuandmeid . (3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. (4) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestisest teha väljavõtteid ja neid edasi töödelda käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud salvestise väljavõtte edasisel töötlemisel säilitatakse salvestist nii kaua, kui see on käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks vajalik. ( 6 ) Kaitsevägi teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest julgeolekuala välispiirile paigaldatud tea b etahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseväe ülesande täitmist. ( 7 ) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) nõuda tema isikuandmete ülekandmist; 5) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 6) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. § 54 1 3 . Isikuandmete töötlemine erimeetmete rakendamise käigus (1) Käesoleva seaduse §-des 54 3 , 54 4 ja 54 9 erimeetmete rakendamisel töödeldakse isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, et ennetada, välja selgitada, tõrjuda julgeolekuala või teenistujaid ähvardavat ohtu või lõpetada nende vastu suunatud rünne. (2) Erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis töödeldakse julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku nime ja isikukoodi või sünniaega ja kohta. (3) Meetme protokolli andmeid või Kaitseväes kehtivat isikuandmete töötlemise dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt dokumentide säilitamise üldisele korrale Kaitseväes. (4) Käesoleva seaduse §- de s 54 3 , 54 4 ja 54 9 erimeetme rakendamisel töödeldakse isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis isiku suhtes erimeetme rakendamisel vaid julgeolekuala vahetus läheduses. Muul juhul §-s 54 9 erimeetme rakendamisel isikuandmete töötlemisel dokumenteeritakse erimeetme rakendamine muul Kaitseväes kehtival viisil , välja arvatud juhul , kui isik nõuab erimeetme rakendamise protokolli vormistamist või protokolli vormistamine on muul seaduses sätestatud põhjusel vajalik. “; 1 6 ) paragrahv i 55 lõi ge 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitsevä gi võib kinni pidada julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku – sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust –, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta: 1) tungib või on tunginud julgeolekualale või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta; 2) on toime pannud süüteo julgeolekuala l ; 3) ohustab julgeolekuala, teenistujaid või julgeolekualal viibivaid teisi isikuid või ennast. “; 1 7 ) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.“; 1 8 ) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja vabastada.“; 1 9 ) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse § 115 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „ tähistatud “ . § 3. Julgeolekuasutuste seadus Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 34 1 lõigetes 1–3 asendatakse tekstiosa „34 8 “ tekstiosaga „34 9 “; 2) paragrahvi 34 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 34 6 . Turvakontroll ja isiku läbivaatus “; 3) paragrahvi 34 6 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Julgeolekuasutus võib läbi vaadata isiku, sealhulgas riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 sätestatud meetme kohaldamisel võib läbi vaadata üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatamine on keelatud.“; 4) paragrahvi 34 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Turvakontrolli kompimise teel ja isiku läbivaatust teeb ametnik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata ametnik, kes ei ole isikuga samast soost.“; 5) paragrahvi 34 8 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „turvakontrolli“ sõnadega „või isiku läbivaatuse“; 6) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 34 9 järgmises sõnastuses: „ § 34 9 . Erimeetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu julgeolekuasutuse territooriumi kaitse eesmärgil (1) Julgeolekuasutus võib vahetu ja olulise ohu tõrjumiseks sundida julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses mehitamata süsteeme peatuma. (2) Julgeolekuasutusel on lubatud oma territooriumi kaitse eesmärgil mehitamata süsteemist tingitud vahetu ja olulise ohu tõrjumisel kasutada järgmisi erivahendeid: 1) raadioside segajat; 2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist; 3) võrku; 4) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist; 5) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet või vahendit. “. § 4 . Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõi kes 2 2 asendatakse tekstiosa „ lõike 2 “ tekstiosaga „lõigete 2 ja 3 1 “; 2) paragrahvi 69 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseliidu valvatav objekt (edaspidi valvatav objekt ) on riigi, Kaitseliidu või muu isiku omandis olev territoorium, hoone või seade või riigikaitseobje k t , mille valve on korraldatud riigi julgeoleku, avaliku võimu ülesannete või Kaitseliidu ülesannete tagamise eesmärgil Kaitseliidu valvena. Kaitseliidu valve (edaspidi valve ) on valvatava objekti ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks.“; 3) paragrahvi 69 lõiget 2 täiendatakse enne kehtiva lõike teksti lausega järgmises sõnastuses: „Alaliselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium, hoone või seade, mille valve on korraldatud alaliselt.“; 4) paragrahvi 69 lõige 2 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2 1 ) Ajutiselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium, hoone või seade, mille valve on korraldatud ajutiselt. Ajutiselt valvatav a objekt i valve korraldamiseks sõlmib Kaitseliit selle omaniku või seadusliku valdajaga taasesitatavas vormis sõlmitud kokkuleppe (edaspidi valveleping ).“; 5) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kaitsevägi võib ametiabi tingimustel ja korras taotleda Kaitseväe ajutise julgeolekuala kaitsel ja valvamisel Kaitseliidu valvet. Kaitseliidu valve kohaldamiseks sõlmivad Kaitsevägi ja Kaitseliit valvelepingu. Kaitseväe juhataja ettepanekul võib riigikaitse valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antava määrusega määrata Kaitseväe territooriumi või sõiduki alaliselt valvatavaks objektiks.“ 6 ) paragrahvi 72 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada tulirelva, relvasüsteemi, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning erivahendit ja enesekaitsevahendit. (2) Tuli-, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva käitlemine toimub käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ ; 7 ) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Tööülesannete täitmisel v alvuri poolt teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamise korral toimub tulirelva kasutus kooskõlas käesoleva seaduse paragrahviga 52.“ ; 8 ) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka tegevväelase, reservteenistuja, tegevliikme ja Kaitseliidu valvuri, kes teostab Kaitseväe julgeolekuala või Kaitseliidu julgeolekuala valvet, suhtes.“ ; 9 ) seadust täiendatakse 10 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 10 1 . peatükk Kaitseliidu julgeolekuala § 84 1 . Kaitseliidu julgeolekuala (1) Kaitseliidu julgeolekuala (edaspidi Kaitseliidu julgeolekuala ) on Kaitseliidu valduses olev territoorium, ehitis või seade, mida kasutatakse riigi sõjaliseks kaitseks või selleks valmistumiseks . (2) Kaitseliidu julgeolekuala on alaline või ajutine julgeolekuala. (3) Alaline Kaitseliidu julgeolekuala on sõjaliseks riigikaitseks , selle toetamiseks või selleks valmistumise korraldamise ks Kaitseliidu poolt alaliselt kasutatav territoorium, ehitis või seade. Alalise Kaitseliidu julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem käskkirjaga . ( 4 ) Kaitseliidu ajutine julgeolekuala on sõjalise ks riigikaitse ks, selle toetamiseks või selleks valmistumise korraldamiseks Kaitseliidu poolt ajutiselt kasutatav territoorium, hoone või seade. Kaitseliidu ajutise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht. (5) Kaitseliit teavitab ajutise julgeolekuala määramisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitseväge ning, kui see ei ole vastuolus Kaitseliidu julgeolekuala määramise eesmärgiga, asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust. (6) Kaitseliidu julgeolekuala määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseliidu ülem käskkirjaga . ( 7 ) Kaitseliidu julgeolekuala kaitset ning valvet teosta b sõjalises riigikaitses või selle toetamises osalev tegevväelane, selleks valmistumisel osalev reservväelane või tegevliige ning käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 1 1 nimetatud isikud . (8) Kaitseliidu julgeolekuala kaitset ning valvet teostab isik , kes on läbi teinud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud väljaõppe. ( 9 ) Kaitseliidu julgeolekualal teostavad kaitset ja valvet käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikud , kes võivad tööülesande, teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada meetmeid ja vahetut sundi käesoleva seaduse § 7 1 lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse § des 72 ja 73 sätestatud ulatuses ja korras. § 84 2 . Kaitseliidu j ulgeolekuala tähistamine (1) Kaitseliidu j ulgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil. Kaitseliidu j ulgeolekuala võib jätta tähistamata, kui see on vastuolus Kaitseliidu julgeoleku ala määramise eesmärgiga. (2) Kaitseliidu j ulgeolekuala tähistamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab riigikaitse valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 84 3 . Kaitseliidu j ulgeolekualal viibimine Kaitseliidu j ulgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseliidus kehtivat korda ja käesoleva seaduse § 84 1 lõikes 7 nimetatud isiku korraldusi. § 84 4 . Isiku kinnipidamine ning isiku ja tema asjade läbivaatus Isiku kinnipidamisel ning isiku ja tema asjade läbivaatusel kohaldatakse käesoleva seaduse § 71 lõikeid 3 – 9 ning § 73. § 84 5 . Erim eetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu Kaitseliidu julgeolekuala kaitse eesmärgil (1) Kaitseliit võib vahetu ja olulise ohu tõrjumiseks sundida Kaitseliidu julgeolekualal või valvataval objektil mehitamata süsteeme peatuma. (2) Kaitseliidul on lubatud Kaitseliidu julgeolekuala kaitse eesmärgil mehitamata süsteemist tingitud vahetu ja olulise ohu tõrjumisel kasutada tulirelva ja järgmisi erivahendeid: 1) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist; 2) võrku; 3) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist; 4) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet või vahendit. (3) Kaitseliit võib mehitamata süsteemi peatamisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva ja lõikes 2 nimetatud erivahendit nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja . § 84 6 . Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku ning liikuvkaamera kasutamisega (1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku või pilti ja heli salvestavat liikuvkaamerat teabe salvestamiseks (edaspidi salvestis ) , kui see on vajalik Kaitseliidu julgeolekuala või sellel viibivate isikute, vara ning salastatud teavet ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks. ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvasta takse Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses isiku, objekti, mehitamata süsteemi, sõiduki, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või asetust, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale ja millega töödeldakse foto-, video- või helisalvestist, mis võib sisaldada isikuandmeid. ( 3 ) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. ( 4 ) Kaitseliit teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest Kaitseliidu julgeolekuala välispiirile paigaldatud tea b etahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseliidu ülesande täitmist. ( 5 ) Kaitseliit võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) nõuda tema isikuandmete ülekandmist; 5) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 6) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. “ ; 10 ) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 2 ) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab haldus järelevalvet Kaitsevägi.“. § 5. Korrakaitseseaduse muutmine 1) seadust täiendatakse §-ga 3 1 järgmises sõnastuses: „ § 3 1 . Koostöö välisriigi relvajõududega (1) Korrakaitseorgan võib teha koostööd Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõududega (edaspidi välisriigi relvajõud ) avaliku korra tagamisel seaduses, välislepingus või muus rahvusvahelises kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras. (2) Välisriigi relvajõudude pädevus ja avaliku korra kaitse volitused Eesti Vabariigi territooriumil avaliku korra tagamisel määratakse kindlaks seadusega, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. (3) Välisriigi relvajõud võib kaasata avaliku korra tagamise eesmärgil käesoleva seaduse § s 16 3 sätestatud tingimustel ja korras.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 16 3 järgmises sõnastuses: „ § 16 3 . Välisriigi relvajõudude kaasamine avaliku korra kaitsesse (1) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 16 1 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmi se sse. (2) Välisriigi relvajõud käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud, kui Eesti Vabariigi ja selle välisriigi vahel on lepitud kokku relvajõudude kasutamises avaliku korra tagamiseks. (3) Välisriigi relvajõud kaasatakse avaliku korra kaitsesse Kaitseväe üksuse koosseisus, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Avaliku korra kaitsesse kaasatud välisriigi relvajõudude üksuste paiknemise Kaitseväe koosseisus määrab Kaitsevägi. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse välisriigi relvajõudude kaasamisele korrakaitseseaduse § 16 1 lõigetes 2–6 ning § 16 2 lõigetes 1, 2, 4 1 , 4 2 ja 5–6 nimetatud Kaitseväe kohta sätestatut. (5) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada välisriigi relvajõudude kaasamise täpsemad tingimused ja korra.“ ; 3) paragrahvi 16 2 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Välisriigi relvajõudude liikmel on lubatud kasutada oma relva.“ . § 6 . Majandusvööndi seaduse muutmine Majandusvööndi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2 ) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Is ik, kelle omanduses, valduses või kasutuses on tehissaared, rajatised ja seadmestikud , peab teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest vaatlustegevus t est ja hooldustöödest. Esitatav teave peab sisaldama riigipiiri seaduse § 14 2 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmeid .“; 3 ) seadust täiendatakse §-ga 14 2 järgmises sõnastuses: „ § 14 2 . R iikkondsus eta laeva suhtes Eesti majandusvööndisse sisenemise l Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni kohaldamine Ri ikkondsus eta l aeva suhtes võib kohaldada Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni. “; 4) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks. § 7 . Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Sõjalise r iigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.“; 2 ) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 ja § 49 lõiget 1 , kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti . Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevale veesõidukile kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10 , § 17 lõiget 10 , § 45 ja § 49 lõiget 1 , kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.“; 3 ) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ ( 7 ) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle tehnilist järelevalvet teostab Kaitsevägi.“; 4 ) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.“; 5 ) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.“; 6 ) paragrahvi 19 lõikes 7 asendatakse sõnad „Sõjalaeva ja enne“ sõnaga „Enne“; 7 ) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5 2 järgmises sõnastuses: „( 5 2 ) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks valmistumise korral kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ulatuses, mis tagab veeliikluse ohutus e ning Eesti merepiiri valvami s e ja kaitse .“; 8 ) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist korraldab Eesti merealal Kaitsevägi ning laevatataval siseveekogul , mis ei ole piiriveekogu, Päästeamet.“ ; 9 ) paragrahvi 45 lõikes 12 ja § 90 4 lõikes 1 asendatakse sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“; 10 ) paragrahvi 53 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „( 4 ) Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutav l aev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev ) peab olema varustatud käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele vastava sisselülitatud : 1) A-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili rannajoonest ; 2) vähemalt B-klassi AIS- seadmega , kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannajoonest .“; 11 ) paragrahvi 72 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest viivitamata teatama Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. “; 12 ) paragrahvi 78 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 78. Laeva kinnipidamine “; 13) paragrahvi 78 lõi k e 1 sissejuhatavat lause osa täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga „ning välisriigi lippu kandval laeval sise - ja territoriaalmeres liikuda“; 14) paragrahvi 78 lõike 2 1 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „äärde“ tekstiosaga „või liikumine sise - ja territoriaalmeres“; 15) paragrahvi 78 lõiget 2 2 täiendatakse pärast sõna „väljumise“ tekstiosaga „või sise - ja territoriaalmeres liikumise“; 16) paragrahvi 78 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga „või sise - ja territoriaalmeres liikuda“; 17) paragrahvi 78 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rakendamisel on Transpordiamet kohustatud sellest viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitseväele, lootsiteenuse osutajale ning sadamast väljumise keelu puhul ka sadamakaptenile.“; 18) paragrahvi 78 lõikes t 10 jäetakse välja tekstiosa „ ja laeval lubatakse sadamast lahkuda“; 19 ) paragrahvi 79 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kontrollimine,“ tekstiosaga „või kui puudused ilmnesid sise - või territoriaalmeres tehtud kontrolli tulemusel,“; 20) paragrahvi 79 1 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „sadamast “ tekstiosaga „või oma asukohast sise - või territoriaalmeres,“ ; 21 ) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses: „(27) Reiditeenust osutav laev, mis tegutse s enne käesoleva seaduse § 53 1 lõike 4 jõustumist ja tegutseb pärast edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A- või B-klassi AIS - seadmega hiljemalt kuu s kuu d alates käesoleva seaduse § 53 1 lõike 4 jõustumisest arvates .“. § 8 . Riigikaitseseaduse muutmine Riigikaitseseadust täiendatakse 6 2 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 6 2 . peatükk Sõjavangid e kohtlemine § 87 7 . Sõjavang Sõjavangina käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides a ja b nimetatud isikuid. § 87 8 . Sõjavangide kinnipidamine (1) Sõjavangide kinnipidamine toimub Kaitseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning nende valitsemisala asutuste koostöös. (2) Kaitseministeerium korraldab sõjavangide transpordi ja lühiajalise kinnipidamise ning vastutab sellega seotud tegevuste eest. (3) Justiits- ja Digiministeerium võimaldab kasutada vangla taristu t sõjavangide kinnipidamiseks ning korraldab pikaajalist kinnipidamist. (4) Sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutatakse vanglaid. Kui vanglaid ei ole võimalik kasutada, määratakse sõjavangide pikaajaline kinnipidamiskoht Vabariigi Valitsuse korraldusega. (5) Sõjavangide kinnipidamise ning asutustevahelise koostöö tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määruses sätestatakse : 1) asutuste täpsemad ülesanded sõjavangide lühiajalisel ja pikaajalisel kinnipidamisel; 2) sõjavangide kinnipidamiseks kasutatavad kohad, sealhulgas alternatiivsete kinnipidamiskohtade määramise kord; 3 ) toimingud, mida tehakse enne ja pärast sõjavangide pikaajalisse kinnipidamiskohta viimist; 4 ) sõjavangide transpordi korraldamine; 5 ) nõuded sõjavangide kinnipidamist korraldavale personalile; 6 ) nõuded sõjavangide arvestuse pidamisele; 7 ) muud sõjavangide kinnipidamise korraldamiseks vajalikud tingimused ja nõuded. § 87 9 . Sõjavangide arvestus ja andmete registreerimine (1) Kinnipeetud sõjavangide üle peetakse arvestust kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu sõjavangide andmestikus. (2) Sõjavangide üle arvestuse pidamisele ja sõjavangidega seotud andmete töötlemisele kohaldatakse vangistusseaduse § 5 1 lõike 1 punktis 8, lõikes 2 ja lõike 3 punktis 1, § 5 2 lõi get es 7, 8 ja 8 1 , § 5 3 lõi get es 1 2 ja 2 1 ning § 5 4 sätestatut. § 87 10 . Distsiplinaarmenetlus Sõjavangide distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse 10. peatüki sätteid ulatuses, milles need ei ole vastuolus sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 . aasta Genfi (III) konventsiooniga. § 87 11 . Sõjavangide tervishoiuteenused (1) Sõjavangidele, keda peetakse kinni vanglas, korraldab tervishoiuteenuste osutamise Tervisekassa riigieelarveliste võimaluste piires vangistusseaduse §-de 49 ja 52 alusel . (2) Sõjavangidele, keda peetakse kinni käesoleva seaduse § 87 8 l õike 4 alusel mujal kui vanglas, määratakse nendele osutatava tervishoiuteenuse tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse korraldusega. “ . § 9 . Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse paragrahvi 142 47 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Sise- või t erritoriaalmeres asuva laeva kinnipidamise jär el läbi viidava laevakontrolli eest tasutakse riigilõivu kuni 3400 eurot. “. § 1 0 . Riigipiiri seaduse muutmine Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) õhusõidukiga õhupiiri ületamise kord;“; 2 ) paragrahvi 11 4 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „33,“ tekstiosaga „44,“; 3 ) paragrahvi 11 4 lõikes 1 1 asendatakse tekstiosa „ §-des 30–33 ja 45–53 “ tekstiosaga „§-des 30, 31, 32, 33, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53“; 4 ) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 14 lõikes 1 1 asendatakse sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“; 6 ) paragrahvi 14 1 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: „( 1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaluba võib olla mitmekordne, kui tegemist on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi ranniku- ja piirivalve ülesannet täitva või jäämurdetöid tegeva laevaga.“; 7 ) seadust täiendatakse §-ga 14 2 järgmises sõnastuses: „ § 14 2 . Eesti sise - ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamine ning muud tegevused (1) Eesti sise - ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, välja arvatud tegevused, mis on nimetatud käesoleva seaduse §-des 14 ja 14 1 või reguleeritud teiste seadustega, on lubatud Kaitseväe nõusolekul. (2) Riigiasutus tele , kes täidavad seaduses sätestatud ülesandeid merel, ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõige 1 ning nad teavitavad Kaitseväge iga kuu esimeseks kuupäevaks selle kuu tegevustest, mis on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja hooldustööde ning meremõõdistustega. (3) Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra, loa taotlemise vormi ning esitatavate andmete loetelu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on Kaitseväel õigus küsida pildi, video või helina salvestatud andmete koopiat.“ ; 8 ) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisse võib kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud Kaitseväe korralduse seaduse § -s 3 2 sätestatud tingimustel ja korras.“. § 11 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõige 3 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3 1 ) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele, samuti sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 1 1 alusel ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“. § 1 2 . Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) võimaldada pidada arvestust riigikaitseseaduse §-s 87 7 nimetatud sõjavangide kinnipidamise üle .“ ; 2) paragrahvi 5 1 lõikes 2 asendatakse teine lause „Vangiregistri volitatud töötlejad sätestatakse vangiregistri põhimääruses.“ lausega „ Sõjavangide kinnipidamise arvestuse andmetöötluse (edaspidi sõjavangide andmestik ) kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ja Kaitsevägi .“ ; 3) paragrahvi 5 1 lõike 3 punktis 1 täiendatakse pärast sõna „ töötleja“ sõnadega „, sõjavangide andmestiku kaasvastutavate töötlejate“ ; 4) paragrahvi 5 2 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „(8 1 ) Sõjavangide andmestikust väljastatakse andmeid: 1) seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele ja asutustele ; 2) käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud tervishoiuteenuse osutajal e, kellel on juurdepääs, et täita käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud ülesandeid; 3) teise riiki andmete edastamiseks seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks, ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise eesmärgiga ; 4) sõjavangile tema kohta andmekogusse kantud andmeid sõjavangi kirjaliku taotluse alusel.“ ; 5) paragrahvi 5 3 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 2 ) Sõjavangide andmestikku kantakse järgmised andmed : 1) üldandmed; 2) auastme andmed; 3) andmed kinnipidamise asjaolude, sealhulgas kinnipidamise aja ja koha kohta; 4) kinnipidamise korraldamiseks vajalikud terviseandmed; 5) andmed asjade, sõjaliste dokumentide ja raha hoiulevõtmise ja tagastamise ning talle vanglateenistuse või Kaitseväe poolt antud asjade kohta; 6) andmed sõjavangi paiknemise ning liikumise kohta; 7) andmed sõjavangi järelevalve kohta; 8) andmed sõjavangile määratud distsiplinaarkaristuse ja selle täideviimise kohta; 9) andmed sõjavangi suhete, kontaktide, sealhulgas elektroonilise suhtluse, kirjavahetuse, interneti kasutamise ja telefonikõnede ning nende kontrollimise või piiramise kohta; 10) andmed sõjavangi töötamise kohta; 11) digitaalsed dokumendid, mis koostatakse ja edastatakse riigikaitseseaduses või muus seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmise käigus ; 12) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui sõjavang on seda avaldanud; 13) teave sõjavangi või kinnipidamiskohta ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise ohule viitav teave. “; 6) paragrahvi 5 3 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Sõjavangide andmesti k ku kantakse andmed kinnipidamise alusdokumentidest , teistest andmekogudest saadud teabe, isikutelt ja asutustelt saadud teabe või vanglateenistuse tegevuse käigus saadud teabe alusel. “; 7) paragrahvi 5 4 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Sõjavangi andmeid töödeldakse sõjavangide andmestikus kinnipidamise ajal . Pärast kinnipidamise lõppemist andmed arhiveeritakse ja säilitatakse 50 aastat.“. § 13 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juuni l. (2) Käesoleva seaduse § 7 punkt 10 jõustub 2026. aasta 1. juulil. ( 3 ) Käesoleva seaduse §-s 8 kehtesta tud riigikaitseseaduse § 87 8 lõi ked 5 ja 6 jõustu vad 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „….“ „.............................“ 202 5 . a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 202 5 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadus t ja seoses selle muutmisega elektroonilise side seadus t, julgeolekuasutuste seadust, Kaitseliidu seadust, korrakaitseseadust, majandusvööndi seadus t , meresõiduohutuse seadus t, riigikaitseseadus t, riigilõivuseadust, riigipiiri seadus t , tervishoiuteenuste korraldamise seadus t ning vangistusseadus t . Eelnõu põhiline eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe julgeolek u ala kaitset , reguleerida välisriigi relvajõudude kaasamis t riigipiiri valvamise ülesandesse ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse kaasamiseks , anda Kaitseväele edasilükkamatu pädevus mehitamata süsteemi tekitatud vahetu kõrgendatud ohu tõrjumisel, luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon ning reguleerida sõjavangide pikaajalise kinnipidamisega seotud küsimusi . S elleks: 1) antakse Kaitseväele õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit, et tagada meresõiduohutus; 2) luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon , mille eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust; 3) defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeoleku vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid; 4) luuakse Kaitseväe julgeolekualaga sarnane regulatsioon Kaitseliidu isikute ja vara kaitseks, ühtlustades riigikaitseobjektidega seotud piirangute käsitlus t; 5 ) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele ; 6 ) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal; 7 ) kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme ; 8) reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve tegemist ; 9) defineeritakse sõjavangi mõiste ja määratakse asutuste pädevused sõjavangide pikaajalisel kinnipidamisel. Lisaks sätestatakse seaduse tasandil k aitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon , mis vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle , ning samuti sätestatakse riigisiseses õiguses sõjavangi de kinnipidamise eest vastutavad asutused ja nende koostöö alused , et tagada kooskõla rahvusvahelise õigusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja Kaitse ministeeriumi valitsemisala ametnikud ning õigusliku analüüsi on teinud Marion Saarna-Kukk ( marion.saarna [email protected] ). Eelnõu väljatöötamis el konsulteeriti Justiits - ja Digi ministeeriumi, Kliimaministeeriumi , Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piir ivalveameti , vanglateenistuse, Tervisekassa, Transpordiameti , AS i Tallinna Sadam , Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ning Eesti Punase Risti esindaja tega . Eelnõu ja seletuskir ja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ( [email protected] ) . 1.3. Märkused Eelnõu on kooskõlas r iigikaitse arengukavaga 2017−2026. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 202 3 . ‒202 7 . a asta tegevusprogrammi ga. Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva seaduse eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. E elnõus on nii halduskoormust suurendavaid kui ka vähendavaid nõudeid. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a asta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 l õikest 4 2 jäetakse halduskoormuse tasakaalustamise reeg el rakendamata, sest halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu. Eelnõu koostades võeti seaduste muutmisel aluseks järgmised redaktsioonid: elektroonilise side seadus – RT I, 02.01.2025, 23 ; julgeolekuasutuste seadus – RT I, 14.03.2023, 25 ; Kaitseliidu seadus – RT I, 30.04.2024, 3 ; Kaitseväe korralduse seadus ‒ RT I, 18.04.2025, 2 ; korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12 ; majandusvööndi seadus – RT I, 18.04.2025, 3 ; meresõiduohutuse seadus – RT I, 02.10.2025, 6 ; riigikaitseseadus – RT I, 14.03.2023, 31 ; riigilõivuseadus – RT I, 02.10.2025, 9 ; riigipiiri seadus – RT I, 07.06.2024, 1 4 ; t ervishoiuteenuste korraldamise seadus – RT I, 02.01.2025, 78 ; vangistusseadus – RT I, 26.06.2025, 20 . Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamus t , sest muudetakse ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § 104 lõike 2 punktis 17 nimetatud riigikaitseseadust. 2. Seaduse eesmärk 2024. aastal eelnõude infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu (565 SE) j agati kiireloomulise vajaduse tõttu seoses Läänemerel sagenenud merealuste kaablite ja torujuhtmetega seotud intsidentidega kaheks. Seetõttu muudeti eelnõuga 565 SE vaid Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seadust osas, mis puudutas merejulgeoleku tugevdamist . N eed muudatused jõustusid 19. aprill 2025.a . Käesolev as eelnõu s käsitle takse mereolukorrateadlikkuse parandamist ja Kaitseväe julgeolek u ala kaitse tõhustamist , kuid ühtlasi antakse panus merejulgeoleku parandamisse . Lisaks reguleeri takse eelnõu g a välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiirivalvesse ja kaitsesse, mis samuti aitab oluliselt parandada mereolukorra teadlik k ust ning julgeolekut merel. Täiendavalt reguleeritakse kõnesoleva eelnõuga sõjavangide kinnipidamise küsimusi, mis on seni jäänud riigisiseselt reguleerimata, kuid mi lles on tulenevalt Ukraina sõja õpituvastustest vaja luua õiguslik selgus. S eaduse muudatus t e üldine eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkus t Eesti merealal , tõhustada Eesti riigi kaitset, sealhulgas Kaitseväe julgeolek u ala kaitset , luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon ja kehtestada asutustele sõjavangidega seotud ülesanded . E elnõu põhieesmärgid on järgmised : 2.1. Mereolukorra teadlikkuse parandamine Eelnõu üks eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal ning tõhustada asutustevahelist koostööd ja teabevahetust. Selleks muudetakse Kaitseväe korralduse seadust (KKS) ning luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon. Komisjoni eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi järgimine, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust. Komisjon töötab välja eri ohtudele reageerimise toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muude tegevuste käigus läbi harjutatakse, et kontrollida nende toimivust. Juhtumid, mille korral peab riik merel tegutsema, on muu hulgas piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relva- ja kalapüük, merealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise ohtu seadmine ning majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste või sanktsioonide rikkumine. Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased üksused, kõik julgeolekuasutused ning vähemalt need riigiasutused, kelle ülesanne on tagada merel avalik kord, julgeolek ja navigatsiooniohutus või kes omavad riikliku järelevalve ülesandeid merel. 2.2. Merealuse taristu ga seotud tegevustest teavitamine Riigipiiri seaduse ( RiPS ) ja majandusvööndi seaduse (MVS) muudatused on seotud merealuse taristu hooldustegevustest (vaatlus, parandamine jms) ja muudest seotud tegevustest teavitamisega. Merealuse taristu omanikele ja valdajatele seatakse kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal. See on vajalik, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või merd seiravad asutused teaksid, et tegemist on seadusliku tegevusega. Kui tegevusest ei ole teavitatud, võib Kaitsevägi rakendada riikliku järelevalve erimeetmeid, vahetut sundi või kasutada jõudu ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks. Lisaks täidab teavitamiskohustus riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise. MSOS-is tehakse parandusi selle kohta, kellele peab laeva kapten, väikelaeva või muu veesõiduki juht teatama, kui ta avastab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustuse või kui toimub laevaõnnetus. 2.3. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle järelevalve tegemine Eelnõu kolmas osa on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle järelevalve tegemisega, et tagada nende mere- või sõidukõlblikkus. Järelevalve tegemise õigus antakse Kaitseväele ning selleks lisatakse vastavad sätted meresõiduohutuse seadusesse (MSOS) ja Kaitseliidu seadusesse ( KaLS ). MSOS-iga antakse Kaitseväele õigus kehtestada: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate laevade ja väikelaevade tehnilise ülevaatuse kord; nende tehnilised nõuded; laevade ja väikelaevade mere- või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. Muudatustega tagatakse parem järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle . 2.4. Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine Riigipiiri seaduses täpsustatakse, et laeva sisenemiseks sisemerre on vaja Kaitseväe nõusolekut. Samuti lihtsustatakse mitmekordse laevaloa taotlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele. Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii halduskoormust kui ka riigiasutuste töökoormust. 2.5. Automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) seadme paigaldamise kohustus MSOS-iga pannakse kohustus paigaldada A- või B-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi seade (edaspidi AIS-seade ) ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele laevadele, kellel praegu sellist kohustust ei ole. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal ja sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevuseks luba. AIS-seadme kasutuselevõtt on vajalik, et tõhusamalt kontrollida laevade liikumist, tegevuslubadega laevu ning piirirežiimi ja sanktsiooninõuete täitmist, ilma AIS-seadmeta on see väga keeruline. Kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannikust, võib ankrualal või sadama reidil laevu teenindavale laevale või väikelaevale paigaldada ka B-klassi AIS-seadme; kaugemal asuva ankruala või sadama reidi puhul on kohustuslik A-klassi AIS-seade. Seade tuleb paigaldada kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest. 2.6. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse määratlemine KKS-i lisatakse säte kaitselennunduse järelevalveteenistuse kohta. Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority , MAA) on olemuselt sõjaväepolitseiga sarnane institutsioon. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille põhiülesanne on kaitselennunduse üle järelevalve tegemine. Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseile institutsioonina Kaitseväe struktuuris olemas, mida NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse kui institutsiooni sätestamine seaduse tasandil loob õigusselgust ja tagab seeläbi parema järelevalve kaitselennunduse üle. 2.7. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine Eelnõuga defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõisted. KKS-i täiendatakse §-dega 54 2 –54 13 , millega sätestatakse piirangute kehtestamine, isikuandmete töötlemine ja erimeetmete kohaldamine julgeolekuala kaitseks, sealhulgas julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas. Täpsustatakse ka juba olemasolevaid meetmeid, mis on suunatud ohu ennetamisele, väljaselgitamisele ja tõrjumisele. Muudatustega tõhustatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitset. 2.8. Kaitseliidu julgeolekuala loomine Kaitseliidu julgeolekuala sätestamise kaudu ühtlustatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu objektide, vara ja isikute kaitse põhimõtted ning luuakse kolmandatele isikutele selgem ja ühetaoline arusaam riigikaitseobjektidega seotud piirangutest. 2.9. Välisriigi relvajõudude kaasamine korrakaitsesse Eelnõuga muudetakse RiPS-i , korrakaitseseadust ( KorS ) ja KKS-i, et kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamise ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse. Praeguses julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult efektiivselt, mistõttu on vajalik täiendada õiguskorda võimalusega kaasata eelnimetatud avalike ülesannete täitmisse vajadusel täiendavaid ressursse. Välisriigi relvajõudude liikmete kaasamise võimaldamine on üks selline oluline lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel. Nende muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti julgeolekut. 2.10. Sõjavangide regulatsiooni loomine Eelnõus riigikaitseseaduse ( RiKS ) ja vangistusseaduse ( VangS ) muudatused on seotud sõjavangide pikaajalise kinnipidamise regulatsiooni loomisega. RiKS-is defineeritakse sõjavangi mõiste ning sätestatakse sõjavangide kinnipidamise eest vastutavad asutused ja nende koostöö alused. VangS-is täpsustatakse sõjavangide üle arvestuse pidamise ja teabe esitamise korda, et taga da kooskõla rahvusvahelise õigusega. 2.11 Kaitseväele õigus edasilükkamatu pädevuse raames mehitamata süsteemide tekitatud vahetu kõrgendatud ohu tõrjumisel kohaldada vahetut sundi Kaitseväele antakse edasilükkamatu pädevus kohaldada riikliku järelevalve meetmeid mehitamata süsteemi tekitatud ohu tõrjumiseks sel juhul ja nii kaua, kui PPA või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal ise meetmeid kohaldada. Selle eesmärk on tagada lünkadeta ning tõhus sisemise ja välise rahu kaitsmise süsteem. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on koostatud eri seaduste muutmise seadusena ning see koosneb 1 3 paragrahvist: KKS (§ 1), elektroonilise side seadus ( ESS ) (§ 2), julgeolekuasutuste seadus (§ 3), KaLS (§ 4 ), korrak a itseseadus ( KorS ) (§ 5 ), MVS (§ 6 ) , MSOS (§ 7 ) R iK S (§ 8 ), RLS (§ 9 ) , RiPS (§ 10 ) , t ervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) (§ 1 1 ) ja VangS (§ 1 2 ) ning seaduse jõustumine (§ 1 3 ) . Järgnev alt an takse ülevaa d e eelnõu s isust eelnõu paragrahvide kaupa. Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse riigikaitse ja julgeoleku aspekte ning järelevalve- ja julgeolekuasutuste töömeetodeid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses. § 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Eelnõu § 1 punkti s 1 tehakse terminoloogiline parandus Kaitseväe ülesandeid puudutavas § 3 lõike 1 punktis 4 1 , et viia see kooskõlla tegeliku praktika ja eesmärgiga. Kehtiva seaduse kohaselt on Kaitseväe ülesanne on muu hulgas lahingumoona kahjutuks tegemine sise - ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. Kaitsevägi ei tee kahjutuks mitte ainult lahingumoona, vaid ka laskemoona ja muud ( lõhkemata ) lõhkematerjali , mida võib meres leiduda ning mis võib kujutada ohtu veeliiklusele . Vajadus täpsustada on tingitud ka sellest, et r elvaseadusega tehakse vahet, mis on lahingumoon ja mis on laskemoon. Laskemoon on padrun, kuul ja muu laske- või lendkeha, mida kasutatakse relvast laskmiseks. Laskemoona näiteks merel on torpeedod ja raketid. Lahingumoon on lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. Lahingumoona näiteks on miinid ja granaadid, mida ei lasta tulirelvast (miinipildujast või granaadiheitjast), pürotehnilised vahendid, suitsugranaadid, signaalraketid, valgustusraketid ja muu selline. Termin „ lõhkematerjal “ on laiema tähendusega kui „lahingumoon“, hõlmates kõik objektid, mis sisaldavad muu hulgas lõhkeainet , sealhulgas laskemoona ja lahingumoona . Sellest tingituna on kohane asendada KKS-i § 3 lõike 1 punktis 4 1 sõna „lahingumoon“ sõnaga „ lõhkematerjal “. Tegevuse üldine skeem on järgmine. Kui leitakse meres hulpimas või merepõhjast lõhkematerjal (nt II maailmasõja aegne (lõhkemata) miin või lennukilt alla visatud pomm ) , teavitab isik sellest Häirekeskust (kohustus tule ne b lõhkematerjaliseaduse § 8 lõikest 1) . Leidja ei tohi üldjuhul seda leitud lõhkematerjali puutuda. Kuna Eesti merealal on lõhkematerjali kahjutustamise ülesanne antud Kaitseväele, edastab Häirekeskus teate Kaitseväe sellele üksusele, kelle ülesandeks on Eesti merealal lõhkematerjali kahjutustamine (st mereväele). K aitsevägi vaatab leitud lõhkematerjali seisukorda, asukohta ja muid tegureid hindamaks, kuidas on võimalik see lõhkematerjal kahjutustada (nt kas seda tuleb ja saab teha samas kohas või tuleb s ee teise kohta viia, et see näiteks plahvatama panna ) . Tööde teostus oleneb veel ka ilmast ja muudest asjaoludest. Sellest tulenevalt ka märgitakse, et lõhkematerjal tehakse kahjutuks esimesel võimalusel. Eelnõu § 1 punkti s 2 täiendatakse KKS § 3 1 lõigetega 2 1 ja 2 2 , millega antakse Kaitseväele edasilükkamatu pädevus kohaldada riikliku järelevalve meetmeid mehitamata süsteemi tekitatud ohu tõrjumiseks. Kaitseväele antakse edasilükkamatu pädevus kohaldada riikliku järelevalve meetmeid mehitamata süsteemi tekitatud ohu tõrjumiseks sel juhul ja nii kaua, kui PPA või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õige l ajal ise meetmeid kohaldada. See tagab lünkadeta ning tõhusa sisemise ja välise rahu kaitsmise süsteemi. Kuna PPA-l või muul pädeval korrakaitseorganil ei pruugi olla vahendeid reageerimaks mehitamata süsteemidest tulenevale ohule, eriti näiteks õhuruumis, siis võib lähimaks ja kiireimaks jõuks olla sel juhul Kaitsevägi. Piiratud avalike vahendite tingimustes võib erinevate ülesannete täieliku lahutamise asemel reguleerida ressursside ühist kasutamist, jagatud pädevust ja koostööd. Kaitsevägi saab kohaldada edasilükkamatu pädevuse raames riikliku järelevalve meetmeid seni, kuni PPA või muu pädev korrakaitseorgan saab ise vastavaid ülesandeid täitma asuda. Avaliku korra tagamine Eestis jaguneb üldkorrakaitseorgani ehk PPA ja teiste eripädevustega korrakaitseorganite vahel tulenevalt seadusest. Kaitseväele antav edasilükkamatu pädevus ei muuda PPA ega teiste korrakaitseorganite eri- ega üldpädevust, kuid võimaldab kiiret sekkumist ja abi juhul ja nii kaua, kui PPA või muu pädev korrakaitseorgan ei saa ise või ei saa õige l ajal tegutseda. Kaitseväe edasilükkamatu pädevus võimaldab Kaitseväel kiiresti reageerida ohule või korrarikkumisele ning kohaldada edasilükkamatuid meetmeid kuni PPA või muu pädeva korrakaitseorgani saabumiseni. Edasilükkamatu pädevuse raames võib Kaitsevägi kasutada erivahendeid või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Erivahendid on: 1) raadioside segaja; 2) laser- või muu seade, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist lendamist või liikumist; 3) võrk; 4) mehitamata süsteem, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist või lendamist; 5) muu käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seade või vahend. Kavandatud regulatsiooni kohaselt ei tohi Kaitseväe sekkumine takistada olulisel määral Kaitseväe põhiülesannete täitmist, milleks on eelkõige riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses ning valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses. Eelnõu § 1 punkti s 3 täiendatav paragrahv sisaldab Kaitseväe edasilükkamatut pädevust, s ee t ähendab olukorda, kus Kaitsevägi teeb riiklikku järelevalvet Eesti merealal või väikesaarel ning tegemist on vahetu ohu tõrjumisega isiku tervisele või elule. Taolistele olukordadele reageerimisel võib teatud juhtudel olla vajalik kasutada NATO liitlaste abi, kes sündmuse toimumise ajal on sellele lähemal. Seetõttu täiendatakse paragrahvi uue lõikega, mis võimaldaks kasutada partnerite ressursse, kuid selle eelduseks on ka vastav rahvusvaheline kokkulepe saatva riigiga. Ühtlasi võimaldab uus lõige lubada Kaitseväe üksuse koosseisus osaleda välisriigi relvajõudude liikmel, näiteks kui mereväe laeval juba viibib välisriigi relvajõudude liige, siis võib ta osaleda vastavas Kaitseväe ülesande täitmises. Eelnõu § 1 punkti s 4 täiendatakse seadust §-ga 3 2 , millega kaasatakse välisriigi relvajõud Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete täitmisse. Välisriigi relvajõudude osalemine tegevustes, mis tavapäraselt on Eesti ametiasutuste funktsioon , ei ole praktikas uus asi. Kaitseväe riigipiiri valvamise ja kaitse ülesanne on sätestatud riigipiiriseaduse § 18 lõikes 1, mille kohaselt Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi ning merepiiri. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib selle ülesande täitmisse kaasata ka Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud. Praktikas täidetaksegi juba 2004. aastast Eesti riigi vastava taotluse põhjal osaliselt Eesti riigipiiri ja territoriaalse terviklikkuse tagamise ülesannet Balti õhuturbe missiooni kaudu rotatsioonipõhiselt erinevate NATO liikmesriikide relvajõudude poolt, koordineeritult NATO kui rahvusvahelise organisatsiooniga. Riigipiiriseadus ei sätesta õhuturbe missiooni läbiviimiseks korrakaitselisi meetmeid ning tulenevalt õhuruumi spetsiifikast ei ole need ilmselt ka vajalikud, kuid merel ja maismaal on olukord teine. Kui 2025. aasta alguses käivitas NATO suurendatud merelise kohaloleku meie regioonis pärast ESTLINK 2 intsidenti, siis uurisid NATO liitlased põhjalikult, kas meie õigusruum võimaldab kaasata välisriigi relvajõudusid järelevalve tegevustesse , ning tõde sid , et sellised võimalused sisuliselt puuduvad. K orrakaitse all tuleb mõista korrakaitseseaduse terminoloogiat kasutades kõige laiemalt riikliku järelevalve teostamist õigusnormidest kinnipidamise tagamiseks. 2023. aastal jõustunud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) laiendati Kaitseväe vastutust riigipiiri kaitsel ja valvamisel merel ning ühtlasi muutusid Kaitseväe korrakaitselised volitused. 2025. aastal suurendati täiendavalt Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja majandusvööndi seaduse muutmise seadusega Kaitseväe õigusi reageerida Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele. Arvestades Kaitseväe piiratud võimalusi , on selge, et elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu ja riigipiiri kaitse ülesande täitmine merel saab olla edukas juhul, kui seda viiakse ellu koordineeritult ja koostöös teiste riikidega, kaasates ühtlasi liitlasriikide ressursse. Eelnõu § 1 punkti s 5 täiendatakse KKS-i uue §-ga 3 3 , mis käsitleb asutusteülest merelistele ohtudele reageerimise ja mereolukorrateadlikkuse hoidmise koordineerimis eks loodavat merelise ohutuse komisjoni . Komisjoni eesmärk ja ülesanded on: 1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist; 2) aidata tagada merel piirirežiim; 3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida; 4) parandada asutustevahelist teabevahetust. Teisisõnu on asutuste koostöö eesmärk ennetada komisjoni abil mittesõjaliste ohtude realiseerumist Eesti merealal ning tõhustada teabevahetust mereolukorrateadlikkuse jaoks. See toetab sõjalist kaitset hübriidohtudele reageerimisel, kuid komisjon i s ei käsitleta riigi sõjalist kaitset ega osalemist kollektiivses enesekaitses, vaid piirdutakse nn tsiviilülesannetega. Selle tulemusena peaks ka ühtlustuma eri asutuste arusaam, mis on ohuolukord – praegu võib see olla eri asutustes erineva tähendusega –, samuti annab see parema võimaluse ühiselt planeerida mereliste ohtude ennetamise ja nendele reageerimise tegevusi. Peaaegu kõikide tegevuste alus on olukorrateadlikkus. Mereolukorrateadlikkus tähendab tegelikku arusaamist kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada riigi julgeolekut, turvalisust, majandust või keskkonda. Komisjoni tegevus peaks tagama teatud kindluse, riskide ja ohtude maandatuse , hallatuse ja ennetatuse , et tagada Eesti Vabariigi seaduslik toimimine ja huvide kaitsmine ning selle elanike kaitsmine erinevate merelt lähtuvate mittesõjaliste ohtude eest. Selle oluline osa on ennetamine, hoides ohud maal (kus on sageli lihtsam reageerida) või Eesti merealalt eemal. Ennetav tegevus aitab riigi ressursse säästlikumalt rakendada, arvestades asutuste võimeid ja tegevuste keerukust merel. Igal riigiasutusel eraldiseisvalt üldjuhul puudub kogu teave merel toimuva kohta, samuti võib puududa osa vajalikest vahenditest, mis tagavad iseseisva ülesannete täitmise merel. Komisjon tegutseb Kaitseväe juures, täpsemalt mereväe juures. KKS-i § 3 lõikes 1 loetletud ülesannetest on täielikult või osaliselt Kaitseväe mittesõjalised ülesanded Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse; mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel ning Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine . Peale selle on Kaitseväele riikliku järelevalve ülesanne antud rahvusvahelise sanktsiooni seadusega ning meresõiduohutuse seadusega . Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a asta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 19 lõike 2 punktide 4−6 järgi on mereväe ülesanded muu hulgas järgmised: valvata ja kaitsta Eesti merepiiri; tagada ja korraldada olukorrateadlikkust merel ning korraldada merereostuse avastamist ja likvideerimist Eesti merealal. Seetõttu tegutseb merelise ohutuse komisjon mereväe juures. Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning vähemalt need riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega või riikliku järelevalvega . Näiteks peaks komisjoni kuuluma õhuvägi, KAPO, Välisluureamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Muinsuskaitseamet. Täpne asutuste loetelu pannakse paika komisjoni töökorraga, kuid isegi selles ei ole mõistlik loetelu lõplikult lukku panna, vaid jätta see paindlikuks. Kuna komisjonil võib olla eri tasandi töögruppe, siis saab nendesse kaasata asutusi, kes komisjoni loetelus ei ole (nt Terviseamet) . Komisjoni töökorralduses on plaan jagada see juhtrühma ja komisjoni vahel: komisjon võib jaguneda ebaseaduslikele tegevustele reageerimise järgi töögruppidesse. Iga juhtrühmas, komisjonis või töögrupis osalev riigiasutus tegutseb oma pädevuse piires, täites talle seadusega pandud ülesandeid. Juhtrühma töö eesmärk oleks operatsioonilise tasandi riigiasutuse juhtide vahel heaks kiita iga-aastased koostöö prioriteedid. Samas ei osale ega sekku juhtrühm vahetult olukordade lahendamisse ehk komisjoni töösse. Juhtrühmas osalevad ka asjakohased ministeeriumid ja Riigikantselei ning nad on kas nõuandvas või kuulaja rollis ega osale juhtrühma otsustusprotsessis ega merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk komisjoni töös. Oluline on märkida, et juhtrühm ei ole mõeldud asendama Vabariigi Valitsuse julgeoleku nõukogu (edaspidi JKN), kellele on seadusega pandud väga konkreetsed ülesanded, ega sellega konkureerima. Merelise ohutuse komisjon on praktiline ehk reageeriv tasand ning peab saama reageerida ohule kohe, poliitilise taseme otsustustena võib see aeg-ajalt aega võtta. Juhtrühm on komisjoni ja JKN-i vahendaja, kes muu hulgas edastab teavet toimuva sündmuse kohta. Kasulik on hoida infoväljas ka ministeeriume ja Riigikantseleid, kes seetõttu samuti osalevad juhtrühma töös, kuigi otsustusõigust neil ei ole. Siit järeldub, et merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk komisjoni ülesanne oleks korraldada olukordade lahendamist praktilisel tasandil. Komisjoni esindajad peaks olema oma valdkonna juhid või eksperdid, kellel on olukorra lahendamiseks õigus suunata enda esindatava riigiasutuse ressursse. Vastasel juhul ei saa komisjon kiirelt tegutseda ega olukordi lahendada. Olukorra (sündmuse) lahendamisel juhib konkreetse sündmuse lahendamise eest vastutav riigiasutus eelhoiatust ja teabevahetust teadmisvajadust omavate osalistega ning üldjuhul juhib ka olukorra lahendamist, kaasates teisi asutusi vajaduse järgi. Konkreetset sündmust asuvad tegelikkuses lahendama selle sündmuse lahendamise eest vastutav asutus ja kaasuvad asutused (kes on loetletud ka tegevusjuhendis). Kuigi komisjonis on suhteliselt palju asutusi, ei tule kõik need asutused kokku iga kord, kui on vaja mõnele sündmusele reageerida. Sündmustele reageerimiseks luuakse töö grupid ja nende arv ei ole piiratud. Olukorrad, millal töö grupp (MOTR) tegutsema ja reageerima asub, on vähemalt järgmised: 1) merepiiri või piirirežiimi rikkumine; 2) terrorism; 3) organiseeritud kuritegevus; 4) ebaseaduslik ränne või inimkaubandus; 5) salakaubavedu; 6) ebaseaduslik relvavedu, sealhulgas massihävitusrelvade vedu; 7) ebaseaduslik kalapüük; 8) veealuse taristu kahjustamine; 9) majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine; 10) veealuse mälestisega seotud nõuete rikkumine; 11) laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine . „Vähemalt“ tähendab, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga, sest neid juhtumeid, millal võidakse vajada asutustevahelist koostööd ning millal on kasu omavahelisest teabevahetusest sündmuste toimumise ennetamiseks, on veel. „ Töögrupp asub tegutsema “ tähendab, et tegutsema hakkavad töö grupi kõikide liikmete hulgast ainult need asutused, keda see konkreetne sündmus puudutab. Oluline on reageerimiskiirus, mistõttu ei jääda ootama poliitilisi suuniseid JKN- ilt , ministeeriumilt või muult asutuselt ega ka taristu puhul omanike või valdajate abipalveid ( v älj arvatud sadama akvatooriumis toimuva korral, kus seaduse järgi on selge vastutaja ja kus asutused ei saa üldjuhul tegutseda ilma omaniku või valdaja abipalveta). Põhimõtteliselt teevad asutused oma igapäevatööd ning poliitiliselt tasemelt küsitakse nõusolek üksnes juhul, kui seda näeb ette seadus. Muul ajal töötavad kõik asutused oma töörütmis ja on (oote)valmis sündmustele reageerima, sealhulgas neid ennetama, kui see on võimalik. Täiskoosseisus komisjon kohtub teabevahetuse eesmärgil vajaduse järgi, muu hulgas selleks, et leppida kokku aastaplaanid, arutada seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleeme jms. Komisjoni juht on Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik (nt mereväe ülem). K omisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused. Eelnõu § 1 punktiga 6 lisatakse KKS-i 2. peatükki uus § 22 4 , millega luuakse ja defineeritakse kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon (sarnaselt sõjaväepolitsei le ) . Tegemist on Kaitseväe sisemist t öökorraldust puudutava sättega , millel puudub otsene mõju väljapoole Kaitseväge . K aitseväes alustas 1. oktoobril 2020 tööd kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus. Selle ametlik nimetus on kaitselennunduse järelevalveteenistus ( edaspidi KLJT ). Et selline üksus on Eestis olemas ja et see üksus on vastutav kaitselennunduse järelevalve eest, on kirjas Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a asta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 18 lõike 3 punktis 4 koostoimes Kaitseväe juhataja 25. jaanuari 2024. a asta käskkirja nr 154 „Õ huväe põhimäärus “ 6. peatükiga . S amas on seaduse tasandil sätestatud üksnes lennundusseaduse § 60 1 lõik es 7, et Kaitsevägi teeb kaitselennunduse üle haldusjärelevalvet. 2024. a asta kevadel NATO auditeeris KLJT-d ning ühe puudusena toodi välja, et Eestis ei ole seaduse tasemel kaitselennunduse järelevalvega tegelevat üksust kui institutsiooni reguleeritud. Eelnõuga see puudus kõrvaldatakse, luues sarnaselt sõjaväepolitsei le kaitselennunduse järelevalveteenistuse kui institutsiooni. Praegu on sama nimi nii institutsioonil kui ka KLJT-l, kuid see ei pea nii olema. Juhul, kui Kaitseväes peaks tehtama otsus anda kaitselennunduse järelevalve tegemise ülesanne muule üksusele kui õhuväe koosseisus olev ale KLJT - le või arvata üksus õhuväe koosseisust välja mujale Kaitseväe sees või soovitakse muuta KLJT nime, saab seda teha ilma, et oleks vaja muuta KKS-i. S ellisel juhul on vaja m uudatus teha ainult Kaitseväe põhimääruses ja muudes sisemist töökorraldust puudutavates haldusaktides. Eelnõukohase KKS-i § 22 4 lõike 1 järgi on kaitselennunduse järelevalveteenistus täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teha järelevalvet kaitselennunduse üle. Inglise keeles on järelevalveteenistuse nimetus Military Aviation Authority , lühend MAA . Kaitseväe põhimäärusega sätestatakse, milline Kaitseväe struktuuriüksus vastutab kaitselennunduse järelevalve eest (lõige 3 ) . Praegu on selleks Kaitseväe põhimääruse järgi õhuvägi ja selle üksus on kaitselennunduse järelevalveteenistus. Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve tegemisel sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus ( lõige 2). K äsuõigusega seonduv (sh mis on käsk) on reguleeritud KKS-i §-des 27 −35, mistõttu on kohasem sätestada tavapärasest käsuõigusest erinev regulatsioon samuti seaduse tasemel, mitte määrusega . Käsuõiguse kohaldamata jätmisega tagatakse järelevalveteenistuse sõltumatus, sest näiteks ei õhuväe üle m ega ka Kaitseväe juhataja saa anda käsku, et KLJT ei tohi teha järelevalvet mõne üksuse või õhusõiduki üle. Kontrolli selle üle , kui sõltumatu, tõhus ja erapooletu on KLJT oma ülesannete täitmisel, teeb Kaitseministeerium. Kaitseministeerium on ka see, kes lahendab järelevalve käigus tekkinud vaidlused, kui pooled ei jõua kokkuleppele. Praegu esitab KLJT Kaitseministeeriumile iga aasta 31. märtsiks järelevalvearuande , milles on eelmise kalendriaasta kohta vähemalt järgmi n e tea v e: 1) kokkuvõte tehtud järelevalvemenetlustest, sealhulgas eelmisel kalendriaastal avastatud rikkumised ja tehtud ettekirjutused; 2) kokkuvõte ettekirjutuste täitmisest üksuste poolt, kellele ettekirjutus tehti; 3) eelmise ja uue ehk jooksva kalendriaasta järelevalve prioriteedid. Lisaks akrediteerib KLJT-d NATO. Esime n e akrediteering saadi 2024. aastal ning järgmine audit on nelja aasta pärast, et uuendada (pikendada) akrediteeringut. KLJT-l on õigus teha järelevalvet kogu kaitselennunduse üle, see tähendab peale Kaitseväe ka Kaitseliidu, Välisluureameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) , Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi üle, kui nende valduses on õhusõidukeid, kaitselennunduse rajatisi vms, samuti kõikide Eestis viibivate ja asuvate välisriikide relvajõudude õhusõidukite ja kaitselennundusega tegelevate isikute üle, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole kokku lepitud teisiti. Kaitselennunduse järelevalveteenistus e (kui institutsiooni) põhiülesanne jaguneb kaheks: järelevalve kui tehniline ülevaatus ja kontroll ning kaitselennunduses osalevate isikute pädevuse (teadmiste ja oskuste) kontrollimine. Samuti on KLJT-l lennundusseaduse järgi õigus anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lube ja sertifikaate. K aitselennunduse järelevalveteenistus on sarnane institutsioon nagu sõjaväepolitsei. Selle ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille nimetuses ei pruugi üldse olla nimetus t „ kaitselennunduse järelevalveteenistus “ , kuid selle üksuse põhiülesanne on siiski teha järelevalvet kaitselennunduse üle ; samuti ei pruugi see olla õhuväe koosseisus (nagu praegu) . Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju NATO liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitsei le Kaitseväe struktuuris olemas institutsioon ina , mida ja mille pädevust NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad. Eelnõu § 1 punkti s 7 täpsustatakse, millal võib Kaitsevägi kohaldada vahetut sundi : Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või KKS-i §-des 54 3 –55 sätestatud meetmete tagamisel . ( V t eelnõu § 1 punkti 1 5 selgitus ed. ) Eelnõu § 1 punkti s 8 täpsustatakse Kaitseväe pädevuse ulatust seoses Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamise, väljaselgitamise ja tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamisega. Sättesse lisatakse täpsustus, et korrakaitselisi meetmeid võib rakendada ulatuses, mis ei ole reguleeritud RiPS-iga . Täpsustust on vaja, et kõrvaldada kahes seaduses olev kattuvus riikliku järelevalve tegemisel. RiPS - i järgi valvab ja kaitseb Kaitsevägi Eesti riigipiiri merel , mis peamiselt väljendub piirirežiimi tagamises ja majandusvööndis majandusvööndi õigusrežiimi tagamises. Piirirežiimi tagamise üks osa on ka Eesti territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu jälgimine ja tuvastamine, kas see vastab kõikidele UNCLOS - i ja RiPS - iga sätestatud nõuetele. Mitmed tegevused, mis selle hulka kuuluvad , on samad tegevused, mida loetaks veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva ks ohuks Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagavale taristule, riigikaitseobjektile, sadamale või muule rajatisele või seadmestikule. Kaitseväe patrull-laevadele ja riikliku järelevalve tegemise õigust omava te le kaitseväelas t ele peab olema üheselt selge, millise seaduse alusel nad tegutsevad – kas RiPS - i või KKS - i järgi. Kuna RiPS koondab juba kõiki merel piirirežiimi tagamiseks vajalikke õigusi ja nõudeid, on mõistlik KKS - is kui RiPS - i suhtes eriseaduses täpsustada, mis ulatuses KKS - i kohaldatakse riikliku järelevalve tegemiseks merel veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku suhtes . Kaitsevägi (merevägi) koostab selleks muu hulgas asjakohased tegevusjuhendid patrull-laevadele. Eelnõu § 1 punktis 9 täpsustatakse, et Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras , ent arvestades KKS-i erisusi . Kaitseväele on käesoleva seaduse alusel kehtestatud erinormid ja seetõttu on oluline täpsustada, et täies ulatuses ei ole võimalik Kaitseväel KorSi kohaldada. Eelnõu § 1 punktides 10 – 1 5 kehtestatakse Kaitseväe julgeolekuala ümber vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste . Samuti sätestatakse Kaitseväe julgeoleku eesmärgil piirangute rakendamise ning ü ld - ja erimeetmete kohaldamise õigus ja kord. Eelnõu § 1 p unkti s 10 täpsustatakse 6. peatüki ja § 50 pealkirja ning punktis 11 luuakse § 50 uued lõiked 2 – 5 , millega sätestatakse julgeolekuala vahetu läheduse mõiste ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning reguleeritakse ohutusala rakendamist . V õttes a rvesse üha kiiremini arenevat tehnoloogiat, tuleb korrastada ka Kaitseväe julgeolekualadega seonduvat, et tagada j ulgeolekuala puutumatus . Tänapäevase tehnoloogia abil ei pea inimene enam ise julgeolekualal viibima selleks, et seada ohtu Kaitseväe julgeolekuala. Praegu kehtiv regulatsioon on jäänud ajale jalgu ning üksnes Kaitseväe valduses oleva ala piirides ei ole võimalik tagada julgeolekut . Mehitamata õhu- või maismaasõidukid võimaldavad rünnata territooriumi või koguda selle kohta teavet ilma , et rünnet läbiviiv või teavet koguv inimene julgeolekuasutuse territooriumile siseneks. Selleks, e t tõrjuda rünnet õige l ajal või tuvastada julgeolekuala suhtes toimuvat kahtlast tegevust, tuleb reageerida julgeolekualast kaugemal ehk selle vahetus läheduses. V äljaspool julgeolekuala tegutsem ine ala kaitseks peab olema võimalikult selgelt seaduse s sätestatud. Sellest tulenevalt on vaja seadusesse lisada julgeolekuala vahetu läheduse mõiste. Vahetu lähedus defineeritakse kindlaks määramata kaugusena ja sisustatakse iga ala puhul eraldi. Kaitseväe linnakuid on nii hajaasustusega piirkondades kui ka linnades ning vahetu läheduse ulatus ei ole iga kord sama. Vahetu lähedus sätestatakse Kaitseväe veesõidukite ja õhusõidukite korral mõjualana, n ii - ö elda mullina , ümber vee- või õhu sõiduki, hõlmates veesõiduki puhul ka veealust ala. Veesõiduki l reguleeritakse julgeolekuala vahetu lähedus nii, et see kehtib nii merel kui ka siseveekogus , ning seda ala nimetatakse Kaitseväe laeva ohutusalaks (ingl warship safety zone ) . O luline on esile tuua Kaitseväe võimalus reageerida veesõiduki kaitseks peale mehitamata õhusõidukite ka mehitamata veesõidukite korral, mis ohustavad sõjalaeva nii vee all kui ka veepinnal liikudes. Sellist mehitamata veesõidukit tuleb tõrjuda enne, kui see laevani jõuab. Samamoodi tuleb rakendada julgeolekuala kaitseks meetmeid isikute suhtes, kes viibivad merel laevade või julgeolekuala lähistel ning jälgivad, häirivad või ka pildistavad sõjalaevu, Kaitseväe sadamat ning sealseid tegevusi. Näiteks võib tuua Rootsis toimunud juhtumi, kus Eesti kodanikust isik pildistas 21. juunil 2025 Rootsis salajast sõjaväebaasi . Rootsi politsei pidas isiku kinni ja tema tegevuse seotust võõrriigi luureteenistustega kontrollitakse. Sarnaseid juhtumeid on toimunud ka Saksamaal . Eestis on esinenud intsidente , kus võib kahtlustada sarnast tahtlikku tegevust Kaitseväe suunal . K una Kaitseväel puudub praegu õigus isik ut Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses , s eal h ulgas merel , kinni pidada, on paljud juhtumid jäänud lahendamata , sest isikut ei saanud tuvastada , ning seega on jäänud isiku tegelik eesmärk ja võimalikud seosed vaenuliku võõrriigi luureteenistustega tõendamata. Lätis on tuvastatud samuti hulgaliselt kahtlasi kriitilise infrastruktuuri pildistamisi ja filmimisi, mida võib seostada Venemaa (ja Valgevene) luuretegevuse intensiivistumisega. Ka mujal Euroopas on tuvastatud, et vaenuliku tegevuse sihtriigi elanikke värvatakse sabotaaži ja luuretegevuse eesmärgil ning nende tegevuseks on muu hulgas sihtmärkidest (sh kriitilisest taristust) piltide tegemine . Ukraina sõja õpikogemustest ning hübriidkonflikti ilmingutest Euroopas saab järeldada, et merel liiguvad erinevad mehitamata veesõidukid, üldistatuna öeldes mehitamata meresüsteemid (UMS ) : mehitamata pealveesõidukid (USV ) ja mehitamata allveesõidukid (UUV ). Seadusemuudatuse tulemusena tekib Kaitseväel õigus veekogul Kaitseväe laeva (sõjalaeva) kui julgeolekuala lähialas tõrjuda mehitamata veesõidukeid. Selleks lisatakse KKS-i uus § 54 7 , mis käsitleb kõikide mehitamata süsteemide , näiteks mehitamata maismaa sõiduki te ja veesõiduki te vastu tõrjemeetmete kohaldamist . Praegu võib avalikus ruumis Kaitseväe linnaku vahetus läheduses isikut kinni pidada politsei, aga kuna politseil on vaja ressurssi suunata ka paljude muude ülesannete täitmisse , ei pruugi politsei jõuda kohale piisavalt operatiivselt. Samuti ei saa pidada otstarbekaks politsei reageerimise kohustust, kui linnakus on vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased, kes saaksid ise linnaku vahetus lähedus es isiku kohe selt tuvasta d a. Paljud linnakud, näiteks lahingumoonalaod, on ohutuse põhjustel eraldatud ja asuvad hajaasustusega kohtades, ku s politseipatrulli reageerimine võtab aega. Isik, kes pildistab või jälgib linnakut, on tõenäoliselt selleks ajaks juba lahkunud ja ei ole enam võimalik kindlaks teha tema isikut ega motiive. E namik u l juhtudel on Kaitseväel vaja vaid inimest tuvastada, küsides tema isikut tõendavat dokumenti , ja teha küsitledes (eelnõuga lisatav § 54 3 ) kindlaks tema tegevuse eesmärk ning veenduda, et ta ei kujuta ohtu julgeolekualale . Suuremat riivet põhjustavaid meetmeid peale küsitlemise ja dokumentide nõudmise hakataks kasuta ma tõenäoliselt vaid üksikutel kordadel, kuid nende rakendamise võimalus peab Kaitseväel olema. Näiteks võib tuua linnaku vahetus läheduses asuva isiku, kes lennutab mehitamata õhusõidukit lahingumoonalao kohal, kuid kui kaitseväelased linnaku vahetusse lähedusse väljuvad , on ta pakkinud mehitamata õhusõiduki juba auto pakiruumi. Sel juhul o leks vaja kaitseväelastel sõiduk peata da (eelnõu § -ga 54 6 ) ja vallasas i läbi vaa data (eelnõu § -ga 54 10 ) , et tuvastada pakiruumis mehitamata õhusõiduk i olemasolu ja selles olevad pildid või videod Kaitseväe linnakust. Antud tegevus on kiireloomuline, sest isik on Kaitseväe linnaku vahetust lähedusest kiiresti lahkumas ja linnakust kaugemal ei ole võimalik tabada isikut ega tuvastada isiku eesmärke ja Kaitseväele tekitatud kahju. Toimunud intsidentidest on Kaitsevägi järeldanud, et näiteks linnaku julgeolekuprotseduuride jälgimist, pildistamist ja häirimist teostavad isikud võivad seda teha teadmises, et Kaitsevägi ei saa väljaspool ala reageerida ning tuleb oodata politseid. Politsei kohale jõudmine võtab aega ja selle aja jooksul on pildistajatel võimalik lahkuda ilma, et kaitseväelane teda peatada saaks. T oimunud intsidentide kirjeldustest on näha , et tegutsetakse ja seejärel lahkutakse kiiresti. Politsei reageerimine võib viibida ka seoses kiireloomulisemate põhiülesannete täitmisega, näiteks lähisuhtevägivalla kutse le reageerimise tõttu, mille prioriteet sus on olulisem kui Kaitseväe teavitus pildistaja või mehitamata süsteemi käitaja kohta. 202 4 . a astal on toimunud tuvasta matuks jäänud MÕSide lennud Kaitseväe linnakute kohal. K ahtlas eid tegevus i Kaitseväe linnakute suhtes esineb aina sagedamini ning hübriidkonflikti tingimustes võib ette tulla ka muid sarnaseid Kaitseväe suhtes tehtavaid häirivaid tegevusi. Antud kontekstis tuleb ära märkida 22. aprillil 2022 toimunud juhtum, kui küberväejuhatuse seina sodinud V ene sõjaväeluurega seotud inimese ülesanne oli ka visata süütepudel ühe Ukraina s asuva sõjaväehoone ventilatsioonišahti. Et vältida Kaitseväe suunal selliste hübriidoperatsioonide täideviimist , tuleb julgeolekuala vahetus läheduses anda Kaitseväele selliste täiendava te erimeetmete kohaldamise õigused , nagu õigus isikut peatada, teda küsitleda ja dokumente nõuda ning vajaduse korra l ka sõidukit peatada ja see läbi vaadata. Oluline on märkida , et Kaitsevägi rakendab kirjeldatud eri meetmeid ainult julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis vaid äärmise vajaduse korral, kui on teada, et olukord nõuab kiireloomulist reageerimist ja politsei ei saa piisavalt kiiresti kohale jõuda. Enam asti piirdub erimeetmete rakendamine üksnes isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmisega. Kui on kahtlus, et isik on toime pannud süüteo Kaitseväe julgeolekuala või sellel asuvate isikute suhtes , tuleb olla valmis reageerima ka riivavamate meetmetega , nagu isiku kinnipidamine ja isiku läbivaatus. Eelnõu § 1 punkti s 11 defineeritakse, mis on Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala . Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus on maapind, maapõu ja õhuruum ning veekogu ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe julgeolekualale. Nagu eespool selgitatud, sätestatakse j ulgeolekuala vahetu lähedus määratlemata õigusmõistena, kuna igas olukorras ei ole võimalik tuvastada täpselt julgeolekuala kaugus t , kus Kaitseväel oleks veel õigus rakendada meetmeid julgeolekuala kaitseks ja mille piirist väljaspool se da õigust enam ei oleks. Määratletakse ainult vahetu läheduse kaugus õhuruumis, kui julgeolekuala kohale on kehtestatud geograafiline ala või ajutine geograafiline ala. Sellisel juhul on julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kõrgus õhuruumis piiritletud geograafilise ala või ajutise geograafilise ala ülapiiriga . Julgeolekuala vahetus läheduses meetmete rakendamine otsustatakse iga olukorra puhul eraldi, sõltuvalt situatsiooni eripärast. Linnalises piirkonnas toimub Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel oluliselt rohkem tsiviilisikute tegevusi kui näiteks hajaasustusega piirkonnas asuvas linnakus. Seega tuleb Kaitseväel iga kord eraldi hinnata, kas mõni tegevus (nt pildistamine, jälgimine) võib olla ohuks Kaitseväe julgeolekualale ja selle kaitse tagamisele. Riigikohus on nentinud, et kaalutlusotsustuse ja määratlemata õigusmõistete rakendamise korral peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Määratlemata õigusmõiste , nagu julgeolekuala „vahetu lähedus“ , sisustamine ei tohi olla meelevaldne, vaid peab olema põhjendatud ja vajaduse korra l tõenditega tõendatud. Määratlemata õigusmõistega on tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Seega , enne normi kehtivusala , n äi t eks julgeolekuala „vahetu lähedus“ kohaldamist , tuleb Kaitseväel anda õigusaktis sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule piirid ja mõõdetavad tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega . Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning õhuruum, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale. Ohutusala mõõtmed on veesõiduki välisküljest arvates 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist on 150 meetrit. Paljude riikide sõjalaevadel on ohutusala ehk n ii - ö elda mull ümber laeva, kui laev on merel. See on oma olemuselt kergema režiimiga kui julgeolekuala, kuid annab võimaluse laeval end paremini kaitsta väljastpoolt pärineva (mittesõjalise) rünnaku vastu . See tähendab, et see ala ei ole täpselt sama rangelt jälgitav kui julgeolekuala ise. Näiteks kui sellesse mõjualasse siseneb mõni veesõiduk, siis reageeritakse vastavalt ohuhinnangule. Kui see ohtu ei kujuta, siis ei reageerita, näiteks ei võeta veesõidukiga ühendust, et seda hoiatada ja paluda tal eemale hoida, kuni hoiatuslaskudeni välja, kui veesõiduk ei reageeri käskudele ja jätkab lähene mist ning selles nähakse ohtu Kaitseväe laevale . Näiteks tiheda liiklusega mereala osades (nt Tallinna laht, Kieli laht) ei ole võimalik nõuda teistelt veesõidukitelt distantsi hoidmist, mistõttu ei tohigi see ohutusala olla sama range kontrollirežiimiga nagu julgeolekuala. Sellest tulenevalt on mõistlik nimetada seda ala teisiti kui julgeolekuala. Samas peaks saama sell es alas mehitamata süsteemide suhtes rakendada samu meetmeid, mida julgeolekualaski samadel põhimõtetel. Kaitseväe laeva o hutusala ei rakendata horisontaalsuunas , kui Kaitseväe veesõiduk on sadama või sadama akvatooriumi alal , sest sadamas või sadama akvatooriumis on laevad tihedalt koos ning sõjalaeval ei ole võimalik hoida ise teiste laevade ga ega teistel laevadel sõjalaeva ga vajalikku distantsi . Küll aga s äilib ohutusala ülapiir õhuruumist tuleva ohu eest kaitsmiseks. Muul juhul rakendatakse ohu korral enesekaitset. Kaitseväe laeva ohutusalal võib Kaitsevägi vahetu ohu tõrjumiseks mehitamata süsteemi vastu riikliku järelevalve meetme id ja vahetu t sun di rakenda da eelnõuga lisatava § 54 7 ja § 49 lõike 1 punktis 3 sätestatu kohaselt . Kaitseväe laeva ohutusala on laeva ümber nii Eesti merealal kui ka sellest väljaspool , samuti sadamates või sadamate akvatooriumites viibides . Silmas tuleb pidada seda, et meetmed, mida laev saab kohaldada eri merealadel, erinevad. Nii näiteks võib Eesti sise - ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama akvatooriumis viibiv laev kohaldada kõiki samu meetmeid, mi da on lubatud kohaldada julgeolekualal ja selle vahetus läheduses ; samuti kehtib enesekaitseõigus, kuid meetmete kohaldamine on piiratud ja piirdub enesekaitseõigusega Eesti majandusvööndis, avamerel ning välisriigi sise - ja territoriaalmeres ning majandusvööndis , sealhulgas välisriigi sadamas või sadama akvatooriumis viibides . Eelnõu § 1 punkti s 12 sätestatud m uudatusega antakse Kaitseväele võimalus jätta erandjuhul ajutine julgeolekuala tähistamata, kui seda nõuab riigikaitseline varjatud iseloomuga ülesanne . Ü ldjuhul see siiski tähistatakse . Tähistamata jätmine on võimalik vaid siis , kui see seab ohtu Kaitseväe ülesande täitmis e ning see on lubatud Kaitseväe juhataja kehestatud tingimuste kohaselt . Riigi sõjalise kaitsmise ülesande täitmine on teatud tingimustel võimalik vaid siis, kui Kaitseväe üksus ei ole avalikult selgelt eristuv ja tähistatud. Samuti peab teave Kaitseväe üksuse asukoha ja julgeolekuala rajamise kohta olema maksimaalselt kaitstud kolmandate isikute eest. Ajutine julgeolekuala jäetakse tähistamata vaid siis, kui selle tähistuse puudumine ei põhjusta ohtu piirkonnas liikuvatele isikutele. Kui Kaitseväe üksus võib oma tegevusega häirida või põhjustada ohtu kolmandatele isikutele, tähistatakse julgeolekuala igal juhul. Tähistamisest loobumise tingimused sätestatakse täpsemalt Kaitseväe korralduse seaduse rakendusaktis „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“. Kaitseväe määruse alusel kehtestab juhataja Kaitseväe - sisese dokumendiga täpsed nõuded , mi s juhtudel on võimalik jätta julgeolekuala tähistamata ning kes ja mis tingimustel saab seda otsustada. Kui Kaitseväe julgeolekuala on jäetud tähistamata Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimustel, siis tuleb Kaitseväel tagada, et piirkonnas liikujad saavad siiski teavet , et tegemist on piiratud alaga, kuhu ei tohi loata siseneda. Alal peab olema n äiteks m ehitatud valve, kes informeerib isikut, kui see liigub ajutise julgeolekuala lähistele või selle suunas. Sellel viisil teavitatakse isikut, et tegemist on alaga, kuhu ei või siseneda , ja seega on isikul võimalik eemalduda. Lisaks kehtestatakse Kaitseväel e võimalus jätta asukohajärgne kohalik omavalitsus ajutise julgeolekuala loomisest erandjuhul julgeolekukaalutlustel teavitamata. Teavitamine viiakse läbi juhul, kui Kaitseväe üksuste viibimisest n äiteks õppuste piirkonnas on vaja avalikkust teavitada ohutuse tagamiseks ning riigikaitseli st ülesannet ei pea varjama . Kui Kaitseväe ülesanne maastikul vajab edukaks täideviimiseks varjatust, tuleb üksuse paiknemise teavet kaitsta ja võimalikult vähe levitada, kuna see võib ohustada põhiülesande täideviimist ja julgeolekut. Kaitseväe teatud ülesannete täitmisel on vaja üksus maastikul maskeerida, et ülesanne jääks varjatuks. Seega tuleb ka üksuse maastikul paiknemise teavet edastada ja levitada võimalikult piiratud moel. Regulatsioonis säilib kohustus teavitada iga kord PPA-d , kes peab omama oma vastutusalas toimuva kohta teavet . Kaitseväe viibimine kohaliku omavalitsuse alal oleval territooriumil on kooskõlastatud kinnistu omanikuga. Eelnõu § 1 punkti s 13 sätestatakse volitusnorm Kaitseväe juhatajale, kes kehtestab täpsed tingimused ja korra, mi s alustel võib jätta julgeolekuala tähistamata. Sellega tagatakse, et kaitseväelane, kes seda rakendab , lähtub konkreetsetest juhistest ega saa julgeolekuala tähistamata jätta enda tõlgendusest lähtuvalt. Eelnõu § 1 punkti s 14 täpsustatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse (julgeolekuala ohutuse tagamise või riigi julgeoleku tagamise ) eesmärgil isikuandmete töötlemise sätteid. Isikuandme id on vaja töö delda , et ennetada, selgitada välja ja tõrjuda ohtu Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal asuva vara või seal asuvate inimeste vastu. Nimetatud eesmärgil ja ulatuses võib isikuandmeid töödelda riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust ning teha seda vajadusel varjatult. L isaks registripõhiste isikuandmete töötlemisele võib isikut varjatult jälgida, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. See säte ei ole uus. K ehtiv KKS § 54 1 sätestab samuti isikuandmete töötlemise sätted, kuid eelnõuga laiendatakse võimalus t töödelda isiku andmeid ka julgeolekuala kaitseks julgeolekualal või selle vahetus läheduses ning Kaitseväe laeva ohutusalal. Samuti antakse eelnõuga võimalus julgeolekuala kaitse eesmärgil töödelda isikuandmeid ohu ennetamiseks. Kehtivas seaduses selline võimalus puudub. KKS § 36 l õike 1 punkti 3 kohaselt on kaitseväeluure m uu h ulgas teabe kogumine ja töötlemine Kaitseväe poolt riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks . Kui Kaitseväe julgeolekuala lähistel on isik, kes võib põhjustada ohtu julgeolekualale, on igati mõistlik mitte oodata , kuni oht reaalselt tekib, vaid püüda seda ennetada, et mitte tegeleda hiljem soovimatute tagajärgedega. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda ning tuginedes Ukraina sõja näidetele, on suurenenud Kaitseväe julgeolekuala ja seal viibivate teenistujate suunal toimuvate vaenulike võõrriikide luureteenistuste korraldatud hübriidoperatsioonide tõenäosus . Seega on andmete töötlemise aluste laiendamine põhjendatud ja vajalik. Rii gi julgeoleku tagamisega seotud eesmärkides isikuandmete töötlemist reguleerib 28. jaanuaril 1981 koostatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon ( k onventsioon 108 ) , mille ratifitseerimise seadus jõustus 1. juunil 2002. Konventsioon i 108 artikl i 9 l õike 2 p unkt a võimaldab teha artiklist 8 (l isatagatis ed andmesubjektile ) erandeid riigi julgeoleku kaitsmise eesmärgil ning selline kitsendus on lubatud osalisriigi riigisisese õigusega ainult juhul, kui kitsendus osutub demokraatlikus ühiskonnas vajalikuks. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast jääb välja j ulgeolekuasutuste tegevus riigi julgeoleku tagamisel, mis seisneb eelkõige teabehanke raames isikuandmete töötlemises , ning r iigikaitse ülesannetega asutuse tegevus riigikaitse tagamisel, mis seisneb eelkõige sõjalise riigikaitse ning elanikkonnakaitse korraldamise s ja selle ettevalmistamise s, ning Kaitseministeeriumi ja Riigikantselei tegevus riigikaitse, s ealhulgas sõjalise kaitse planeerimisel. Kaitseministeerium analüüsis ka andmesubjektide õigusi ja vabadusi vähem riivavate meetmete kasutamist, kuid ükski muu kaitsemeede ei oleks siinkohal efektiivne ning seetõttu peame vajalikuks kasutada julgeolekuerandit ja vastuolu k onventsiooniga 108 ei tuvasta . Kaitsevägi ei teosta julgeolekuala lähistel isikute lausalist jälgimist , vaid hindab, kas isik , kes viibib julgeolekuala vahetus läheduses , võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Kaitsevägi ei teosta isikustatud kujul jälgimist, vaid julgeolekuala ala vahetus läheduses liikumise tuvastamisel hinnatakse võimalikku ohtu Kaitseväe julgeolekualale, varale ja teenistujatele. Selleks tuvastatakse isiku tegevus julgeolekuala lähistel ja kui selle tulemusena selgub, et isik näiteks korjab mar ju või jaluta b , siis edasist jälgimist ei teostata. Kui aga selgub, et isik pildistab julgeolekuala või teeb muid kahtlasi tegevusi (lennutab MÕS i , jälgib, paigaldab mi dagi , üritab lõhkuda piirdeaeda vms), siis isiku tegevust jälgitakse ning võidakse minna julgeolekualalt välja ja rakendada täiendavaid meetmeid , nagu is i ku küsitlemine ja dokumentide nõudmine , et täpsustada isiku tegevust ja selle põhjusi. Kui isiku tegevuses ei ole Kaitsevägi tuvastanud selget julgeolekuala ohustavat indikatsiooni ja isik soovib julgeolekuala läh edusest lahku da , siis ei ole Kaitseväel alust tema andmeid edasi töödelda ega erimeetmeid rakendada ja isik ei ole kohustatud ka isikut tõendavat dokumenti esitama. Kaitsevägi lõpetab sel juhul isiku andmete edasise töötlemise ning fotod ja videod, kus isik on peale jäänud , kustutatakse hiljemalt 90 päeva möödudes. Vastupidine olukord on see , kui isiku tegevus on ebaselge, isik ei soostu koostööd tegema ega oma tegevusi selgitama. S el juhul peab Kaitsevägi vähemalt julgeolekuala vahetus läheduses viibiva kahtlaselt käituva isiku tuvastama , kaasates vajadusel ka politseiametniku. Eelnõu § 1 punkti de s 15 – 19 sätestatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil täpsem erimeetmete kohaldamise ja piirangute kehtestamise õiguslik regulatsioon , lisades seadusesse § d 54 2 – 54 1 3 , muutes § 55 lõigete 1 ja 2 sõnastust , täiendades § 55 lõikega 1 1 ning tunnistades § 56 kehtetuks . Selleks, e t selgitada olukorda, kus Kaitsevägi peab erimeetmeid rakendama , tuleb lähemalt vaadelda ohu definitsioon i . Oht riigi julgeolekule on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset riigi julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus. Vahetu oht riigi julgeolekule on olukord, kus riigi julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oht julgeolekualale ja julgeolekualal olevale taristule või julgeolekualal asuvale varale ning seal viibivatele isikutele võib lähtuda julgeolekuala vahetus läheduses viibijatest . Kaitseväe julgeolekuala on Kaitseväe valduses olevad alad ja objektid , n äi t eks linnakud, mis tagavad olulist Eesti riigi iseseisva kaitsevõime elementi – lahingumoonalaod, mobilisatsioonidepood, relvalaod, lahingutehnika ladustamisalad jms , samuti Kaitseväe sõidukid, õhusõidukid ja veesõidukid . Seega , kui ohtu satub julgeolekuala, siis kaasneb ka oht riigi julgeolekule. Erim eetmeid on vaja rakendada julgeolekuala vahetus läheduses julgeolekuala kaitse tagamiseks. Kaitsevägi peab nimetatud meetmetega reageerima julgeolekuala kaitseks ohu korral juba julgeolekuala piirist kaugemal, sest julgeolekualal võib olla juba hilja reageerida. Erim eetmeid võivad rakendada vaid vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud . Teenistujad , kes hakkavad nimetatud meetmeid rakendama, läbivad vastava koolituse, kus selgitatakse nõudeid ja tingimusi, mille korral võib meetmeid rakendada ning millistes olukordades ei ole rakendamine proportsionaalne ja õiguspärane . Vastava koolituseta kaitseväelased ja ametnikud ei tohi julgeolekuala vahetus läheduses meetmeid rakendada. Koolituskava kehtestatakse ja koolitused korraldatakse Kaitseväe - siseselt. Eelnõuga lisatakse § 54 2 lõike sse 3 sätted julgeolekuala vahetus läheduses piirangute rakendamise otsustamise kohta. Piirangute rakendamise julgeolekuala vahetus läheduses otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Enne sellise otsuse vastuvõtmist ei ole kaitseväelastel lubatud erimeetmeid kohaldada ega piiranguid rakendada. Kuna eelnõuga lisatavad erimeetmed on isikuvabaduste riive, peab sellise otsuse vastu võtma Kaitseväes kõige kõrgemal tasemel ja sellega andma volituse neid rakendada. Haldusakti, millega piirangud kehtestatakse, võib välja anda Kaitseväe juhataja või struktuuriüksuse ülem. Haldusaktis tuuakse välja piirangu kehtestamise põhjendused ning ka piirangute ulatus ja kestus. Avalikus ruumis julgeolekuala vahetus läheduses liikumise või tegevuse piirangud peavad olema otsuses selgelt põhjendatud ja selgitatud, miks ei saa julgeolekuala kaitse eesmärki muul vähem riivaval viisil täita. Reeglina peaks olema enne selliste piirangute kehtestamist Kaitseväe linnakute või julgeolekuala suhtes toimunud juba sündmused (nt rünnak, sabotaaž või julgeolekuala kaitset tugevalt ohustav muu sündmus), mille tagajärjel on vajalikud täiendavad resoluutsed meetmed julgeolekuala kaitseks. Otsuses tuleb selgelt määratleda ka viis, kuidas julgeolekuala vahetus läheduses kehtestatava d piirangu d isikutele teatavaks te hakse . Selleks võib n äi t eks olla kohapealne julgestusmeeskond, kes teavitab isikuid piirangu te st ja võimaldab isikutel piirangualast lahkuda. Samuti võib piiranguid teha teatavaks ajutiselt paigaldatavate siltidega , n äi t eks juurdepääsuteedele, teavitustega riiklikes kanalites , riigiasutuste kodulehtedel või ka n äi t eks sotsiaalmeedias. Oluline on järgida põhimõtet, et isikule , kes julgeolekuala vahetusse lähedusse satub , oleks selgelt arusaadav, mis toiminguid on lubatud teha ja mis ei ole lubatud ( n äi t eks pildistada ) . Piirangute kehtestamisel järgitakse põhimõtet, et isikute liikumist ja tegevust võib piirata ainult nii kaua ja nii suures ulatuses , kui on vältimatult vaja lik julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmiseks. Lõike s 6 sätestaks e üldised põhimõtted, millest Kaitsevägi peab lähtuma erimeetmete kohaldamisel. Eesmärk on luua õigusselgust erimeetmete kohaldamise osas ning kaitsta ka isikute põhiõigusi volituste kuritarvitamise eest. Se lles lõikes an takse ka juhis , millest Kaitsevä gi peab julgeolekuala kaitse eesmärgil meetmete kohaldamise l lähtuma. Sisuliselt on lõike punktide puhul tegemist proportsionaalsuse tingimustega. Kuna põhiline murekoht vahetu läheduse juures on erimeetmete proportsionaalne rakendamine, siis on lõike s 7 piiritletud vahetu julgeolekuala kohaldamise ulatust vastavalt vajadusele ja ka julgeolekuala ümbritseva le keskkonna le . Teisisõnu , Kaitsevägi peaks lähtuma keskkonnast (linn, mets jne) ning vastavalt selle le rakendama erimeetmeid. Kaitseväele peab jääma kaalutlusõigus vahetu läheduse määramise ja ka seal julgeoleku tagamise eest, kuid hoitakse ära volituse meelevald n e tõlgend amine. S e lle sät tega pak u takse tasakaalu ning seeläbi võ etakse arvesse isikute põhiõigusi julgeolekuala kaitse tagamisel julgeolekuala vahetus läheduses isikuandmete töötlemisel. Kaitseväe linnakutes asuvad NATO sõjalise koostöö raames liitlasüksused, kellel ei ole tavaolukorras õigust Eesti riigi territooriumil vahetut sundi kohaldada. Eestil vastuvõtva riigina on julgeolekualal kohustus tagada liitlaste julgeolek ja nende vara puutumatus. Kaitseväele antakse eelnõuga õigus reageerida ohule julgeolekuala vahetus läheduses ning sellega tagada ka liitlasüksuste julgeolek Kaitseväe linnakutes ja objektidel. Julgeolekuala vahetus läheduses Kaitseväe rakendatavate erimeetmete lisamine toetab NATO dokumentide ACO Directive 080-025; AD07-001 ACO „ Security directive “ ja C-M(2002)50 „ Protection Measures for NATO Civil and Military Bodies , Deployed NATO Forces , and Installations (Assets) Against Terrorist Threats “ rakendamist liitlasüksuste ja Kaitseväe poolt. K ehtiva seaduse järgi ei ole võimalik reageerida julgeolekuala kaitseks enne , kui julgeolekuala puutumatus on rikutud . Samuti ei ole võimalik välja s pool julgeolekuala reageerida julgeolekuala vahetus läheduses liitlaste suhtes võimalikku luuretegevust teostavate , n äi t eks pildistavate või jälgivate isikute osas . Mitmetes NATO liitlasriikides on tuvastatud Vene eriteenistuste huvi kasv u sinna paigutatud liitlasüksuste vastu. Näiteks on Soome julgeolekuteenistus täheldanud 2025 . aasta veebruaris Vene eriteenistuste huvi Soome paigutatud liitlasüksuste vastu ning on tuvasta tud MÕS ide lende linnakute ja NATO staapide kohal, kuhu on eelpaigutatud NATO liitlasväed . Eelnõuga lisatakse § 54 4 , millega luuakse Kaitseväele võimalus tuvastada julgeolekualal või selle vahetus läheduses isiku isikusamasust kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil. Siinkohal võib muuks õiguspäraseks viisiks pidada näiteks isiku küsitlemist , kuni objektiivsetele andmetele tuginedes võib isikusamasus t pidada piisavalt tõenäoliseks. Lisaks on alates 2025 . aastast võimalik igal isikul enda isikut tõendada Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud kontrollpäringuga . Seega saab julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isiku isikusamasus t kontroll ida ka riigi mobiilirakenduse kaudu. Kui isikul ei ole ühtegi kehtivat dokumenti ega riigiäppi , siis on tavapärane praktika, et isiku tuvastamist kaitseväelane ise läbi ei vii, vaid kutsutakse appi politsei ametnik , kes teeb selle toimingu oma andmebaasidele tuginedes. Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ohustamise iseloomustamiseks võib tuua olukorra, kus Kaitseväe objekti piirdeaia taga viibivad isikud tuvastamata eesmärgil ja toimetavad seal nähtavalt foto aparaadi või kotiga. S ellisel juhul tuleb Kaitseväel veenduda, et tegemist ei ole näiteks lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise või luureteg e vuse eesmärgil infokogumise ning pildistamise katsega. Isikuid tuleb kõigepealt küsitleda ja neilt isikut tõendavat dokumenti nõuda, et teha kindlaks , ke s nad on ja mis eesmärgil nad julgeolekuala pildistavad . Kui selgub, et isikud ei tee koostööd, väidavad, et neil ei ole kaasas isikut tõendavaid dokumente , ja üritavad lahkuda, tuleb nad kinni pidada. Sõidukiga lahkuda üritavaid isikuid tuleb kinni pidada sõiduk i peatamise teel . Isikute kinnipidamisel tuleb kaitseväelaste ohutuse tagamiseks teha turvakontrolli (eelnõuga planeeritav § 54 8 ) , veendumaks , et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast ja teisi isikuid. Kahtluse korral võib isiku läbi vaa data , kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida. Isiku läbivaatuse käigus ei ole Kaitseväel lubatud läbi vaadata isiku kehaõõnsusi, sell ine õigus on vaid politseil. Isiku läbivaatuse mee d e on kehtivas KKS §-s 56 olemas selle kehtestamisest alates, kuid see tunnistatakse käesoleva muudatusega kehtetuks . Isiku läbivaatust võib Kaitsevägi teha vaid kõrgendatud ohu tõrjumiseks pärast isiku kinnipidamist. Isiku läbivaatuse peab tegema üldjuhul isikuga samast soost kaitseväelane. Isiku kinnipidamisel ei või vahetut sundi kohaldada, kui se da ei ole enam vältimatult vaja. Tuleb märkida, et e elnõu kohaselt saab isikut läbi vaadata vaid vahetu kõrgendatud ohu korral ehk siis , kui on juba üsna selge, et riigi julgeolekut ähvardav juhtum võib aset leida. Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku ( KarS ) 15. peatükis sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Nimetatud KarS 15 . peatüki kuritegude hulgas on ka riigivastased süüteod , nagu riigireetmine, salakuulamine, Eesti vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine jt. Kaitseväe vastu on neid süütegusid var em ka toime pandud ja mitmed neist juhtumitest sisaldasid luuretea be kogumist Kaitseväe objektide jälgimise või pildistamise teel. Eelnõuga antakse Kaitseväele võimalus antud juhtumite kahtluse korral isikut küsitleda ja temalt dokumente nõuda ning kui on selgunud, et eksisteerib vahetu kõrgendatud oht julgeolekualale, siis võib rakendada äärmisel juhul ka isiku läbivaatust. Eelnõukohase §-ga 54 7 antakse Kaitseväele õigus Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldada erimeetmeid ning kasutada teatud erivahendeid mehitamata süsteemid e tõrjumiseks. Mehitamata süsteeme võidakse kasutada ka kuritegevuse ja terrorismi eesmärgil, samuti hübriidtegevusteks Kaitseväe julgeolekuala vastu. Sellest tulenevalt on vaja Kaitseväe julgeolekuala kaitsmise eesmärgil vahendeid ja seadusega loodud õigusi, et vajadusel tõrjuda ohtu, mida need kätkevad . Sellest tulenevalt luuakse eelnõuga õiguslik alus Kaitseväe julgeolekuala kaitseks kohaldada erimeetmeid ja kasutada erivahend eid . Mehitamata süsteemi sõitu sekkumiseks ning nende tõrjumiseks on mitmeid meetmeid, mida saab kohaldada. Näiteks võib kohaldada järgmisi meetmeid: 1 ) sõit u sekkumine (st võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle); 2 ) raadiosageduste segamine (ingl jamming ); 3 ) GNSS-i segamine (katkestatakse mehitama süsteemi navigeerimiseks kasutatav satelliidiühendus); 4 ) petmine (ingl spoofing ; sisuliselt võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle); 5 ) pimestamine (ingl dazzling ; suure intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse mehitamata süsteemi kaamerat „pimestama“); 6 ) laseri kasutamine (mehitamata süsteemile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab); 7 ) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave ; mehitamata süsteemile fokuseeritud mikrolaine energia halvab süsteemi elektroonilised süsteemid) ; 8 ) võrgu kasutamine (peamiselt mehitamata õhusõidukile visatakse võrk selle püüdmiseks, kuid kasutatav ka mehitamata veesõiduki ja sõiduki puhul) ; 9 ) laskemoona kasutamine (mehitamata süsteemi pihta lastakse, mille tulemusena süsteem hävib) ; 1 0 ) kokkupõrkesüsteemi kasutamine (eesmärk on kahe mehitamata süsteemi kokkupõrge, mille tulemusena mõlemad hävivad) . Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada ainult ühte või mitut meedet korraga. Mehitamata süsteemide tõrjumise riskiks on kõrvalseisjate või nende vara ohtu sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks mehitamata sõiduk sõidab otsa objektile , mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata riske iga kord eraldi ning sõitu sekkumise puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu veesõiduki või sõiduki operaatoriga ühenduse võtmine, hoiatamine, mehitamata süsteemi sundmaandamine või -peatamine . Alles siis, k ui need ei aita, saab kohaldada selliseid meetmeid nagu raadioside segamine, mehitamata süsteemi juhtimise ülevõtmine või hävitamine. Selle põhimõtte järgi on ka üles ehitatud § 54 7 lõiked – lõike s 1 antakse mehitamata süsteemi sund peatamise õigus, lõikes 2 antakse füüsilise jõu, tulirelva sõit u sekkumise õigus ning tulirelva kõrval selliste erivahendite kasutami se õigus , mille korral mehitamata süsteem tõenäoliselt hävib . V ahetu ja olulise ohu tõrjumiseks võib kohaldada järgmisi meetmeid nii kaua, kui neid on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja: 1) sundida sõitvat mehitamata veesõidukit või sõidukit peatuma ; 2) kasutada füüsilist jõudu mehitamata veesõiduki ja sõiduki peatuma sundimiseks; 3) kasutada tulirelva; 4) võtta mehitamata süsteemi juhtimine arvutiseadmega üle. Füüsilise jõu kasutamise käigus võib kasutada järgmisi erivahendeid: 1) tulirelv; 2) raadioside segaja (ingl jammer ); 3) laserseade või muu seade, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist ; 4) võrk; 5) mehitamata süsteem , mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemiga kokku põrkamiseks, et tõkestada selle edasist liikumist ; 6) muu seade või vahend, mis on eespool nimetud seadmete või vahenditega sarnase toimega. Füüsilist jõudu, tulirelva ja erivahendeid võib kasutada ning mehitamata süsteemi juhtimi s e võib arvutiseadmega üle võtta nii kaua ks , kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. Seega on oluline, et Kaitsevägi hindab ohuolukorda ja kohaldab üksnes sellist meedet, mis on proportsionaalne antud olukorraga. Selleks peab Kaitsevägi välja töötama protseduurid, hindamismaatriksid ja muu sellise, et tagada ohu suurusega proportsionaalne tõrjemeetodi kohaldamine. Muu seade laserseadme kõrval võib olla selline seade, mis kiirgab valgust, mikrolaineid, elektromagnetlaineid või muud sellist, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist , pimestades kaamerat, et kaugpiloot või operaator ei näe ks , kus ta lendab või sõidab , või sega des GPS - i, et kaugpiloot või operaator ei teaks süsteemi asukohta, või segades raadiolaineid. Kui r aadioside t piira takse, et sundida mehitamata süsteem peatuma , tuleb arvesse võtta elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a asta määruses nr 301 „Raadioside piiramise kord“ kehtestatud nõudeid raadioside piiramise loa taotlemiseks. See tähendab, et määrusest võetakse arvesse ainult selle §-d 3 – 5 ega arvestata § des 2 1 ja 2 2 seatud piiranguid asukohale, kus võib raadiosidet piirata. Eelnõuga lisatav turvakontrolli teostamise võimalus (planeeritav KKS § 54 8 ) on üldjuhul julgeolekualale sisenejate ja väljujate suhtes tavapärane ja rutiinne meede tagada julgeolekuala turvalisus ja kindlustada, et alale ei satu keelatud ja ohtlikke esemeid ega viida välja Kaitseväele kuuluvat vara. Turvakontrolle teostatakse tavaolukorras pisteliselt. Kaitseväe ohutasemete tõstmisel võidakse tihendada julgeolekualale sisenejate ja julgeolekualalt väljujate turvakontrolle. Turvakontrolli teostatakse eelnõu alusel ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid ainult juhtudel , kui esineb kõrgendatud oht ning se e on vaja välja selgitada või vahetu oht, mida on vaja tõrjuda. Turvakontrolli teostatakse ka kinnipeetud isikutele, kui on vaja tagada, et isik ei peida oma riietes midagi (nt nuga), millega ta võiks ohustada ennast või teisi . Eelnõuga täpsustatakse KKS § 55 ning lisatakse Kaitseväele õigus isikut kinni pidada julgeolekuala vahetus läheduses. Isiku kinnipidamise meede ei ole KKS- is uus, seni on kehtinud õigus isikut kinni pidada vaid julgeolekualal (kehtiv KKS § 55) . Lisanduva meetmega võib Kaitsevägi isikut kinni pidada ka julgeolekuala vahetus läheduses vaid siis , kui ta ohustab julgeolekuala, on tunginud julgeolekualale loata või esineb kahtlus, et ta on pannud toime süüteo julgeolekuala või seal viibivate teenistujate vastu. Kehtivat KKS § 55 on vaja muuta , kuna kehtivas KKS- is on sõnastatud säte selliselt , et isiku suhtes peaks teada olema, et ta on pannud julgeolekualal toime süüteo. K aitsevägi ei saa otsustada , kas isik on toime pannud süüteo või mitte , Kaitsevägi võib tuvastada ainult kahtluse ja selle korral isiku kinni pidada. Isikut võib julgeolekuala vahetus läheduses kinni pidada vaid seaduses nimetatud juhtudel . Juhul , kui neid ei esine, on proportsionaalse meetmena õigus isikut vaid küsitleda ja t em alt dokumente nõuda ning ainult seni , kuni ennetatakse julgeolekuala ähvardavat ohtu . Eelnõuga kehtestatakse seni kehtiva KKS § 56 asemel KKS § 54 9 , millega on Kaitseväe l õigus kinnipeetud isikut läbi vaadata. Õigus isikut läbi vaadata ei ole KKS- is uus. Seni kehtiv KKS § 56 sä testab isiku läbivaatuse õiguse, kuid ei sätesta vajalikke toimingut piiravaid ja proportsionaalsust tagavaid sätteid. Lisatava KKS § 54 9 järgi sätestatakse , millisel juhul ja kuidas tuleb isiku t läbi vaadata . Isikut võib läbi vaadata vaid kõrgendatud ohu korral ja ka alles siis , kui isik on eelnevalt KKS § 55 alusel kinni peetud. Suurt riivet põhjustav at isiku läbivaatust saab pidada proportsionaalseks meetmeks vaid juhtudel, kui on suur tõenäosus arvata, et isiku tegevus võib põhjustada kõrgendatud vahetut ohtu julgeolekualale. Kaitseväele antakse õigus vaadata läbi vaid isiku keha, riided ja kehal kantava d esemed , kuid ei anta õigust läbi vaadata isiku kehaõõnsusi, see õigus jääb vaid politseile. Kõiki isiku suhtes rakendatavaid meetmeid tuleb protokollida seadustes ettenähtud viisil ja nende rakendamise kohta võib isik esitada ka vaide Kaitseväe juhatajale või kaebuse kohtule. Eelnõuga luuakse KKS §- s 54 10 Kaitseväel e võimalus vallasasja läbi vaadata. Vallasasja läbivaatus on sätestatud ka kehtivas KKS §-s 56, kuid seda on vaja täpsustada ja muuta selgemaks ning tänapäeva nõuetele vastavaks. Vallasasja võib läbi vaadata julgeolekualale sisenevate isikute puhul , kuna tuleb veenduda, et isik ei saabu linnakusse keelatud esemetega ega lahku linnakust esemetega , mida ei ole lubatud välja viia (nt laskemoon, relvad, varastatud esemed , salastatud teave ). Vallasasja läbivaatust korraldatakse Kaitseväe julgeolekualade korral üldisel t vaid pisteliselt, et igapäeva selt tagada julgeolekuala turvalisus. Eelnõuga lisatakse võimalus vallasasja läbi vaadata ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid seda tingimusel , et julgeolekuala ähvardab kõrgendatud oht või seda on vaja kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks. Näiteks võib tuua olukorra, kus isik üritab jätta maha koti või paki julgeolekuala aia äärde ning lahkuda. Sel juhul on Kaitseväel vaja tuvastada, mis eesmärgil kott maha jäeti ja mis võib kotis olla ning ega see ei põhjusta julgeolekualale ohtu. Sel juhul võib olla Kaitseväel vaja isiku kott või julgeolekuala vahetus läheduses asuva auto pakiruum läbi vaadata ning veenduda , et seal ei ole lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise materjale . Vallasasja läbivaatuse vajalikkuse kohta võib tuua näite, kus isikud on Kaitseväe objekti läheduses mehitamata õhusõidukit lennutanud, kuid on jõudnud õhusõiduki ja sellega seotud tehnika pakkida auto pakiruumi ning üritavad linnaku vahetust lähedusest minema sõita. Sel juhul tuleb Kaitseväel kõigepealt hinnata, kas võib olla tegemist ohuga julgeolekualale , ning sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumente ning seejärel vajaduse korra l vallasasi ehk auto läbi vaadata. MÕS - i lennutamine julgeolekuala kohal võib põhjustada Kaitseväele ohtu. Näiteks ei ole lubatud elektroonilisi sidevahendeid , s eal h ulgas MÕS -i , kasutada lahingumoonalao piirkonnas, kus see võib tekitada ohtu lahingumoonale. Samuti võib MÕS - i lennutamisega julgeolekualal toime panna riigivastase süüteo, kui kogutakse infot luuretegevuse eesmärgil. Tuleb rõhutada, et isiku kahtlustamiseks mehitamata õhusõiduki lennutamise suhtes peavad olema selged ja kindlad tõendid, sest ilma nendeta ei ole isiku peatamine ja auto läbivaatamine proportsionaalne meede. Kui küsitlemise tulemusena tekib kahtlus, et isik ikkagi võib suure tõenäosusega olla seotud mehitamata õhusõiduki lennutamisega Kaitseväe julgeolekuala kohal ehk süüteoga , o n eelnõus toodud muudatuste tulemusel Kaitseväel isikute lahkumise takistamiseks õigus lik alus . Kaitseväel on igakordne kohustus selgelt välja tuua, mille alusel isiku suhtes meetmeid rakendatakse , ja veenduda, et see on isikule iga ti arusaadav. Kui on tuvastatud, et isik võis juhtida mehitamata sõidukit julgeolekuala läheduses või ohustada sellega julgeolekuala, tuleb asjaolude selgitamiseks mehitamata sõiduk hoiule võtta (eelnõuga kav a ndatav KKS § 54 11 ) , et see kui vallasasi läbi vaadata (eelnõuga kavandatav KKS § 54 10 ) ja süüteo korral kasutada seda asitõendina. Isiku põhi õi gusi riivavamate erimeetmete rakendamisel on Kaitseväel kohustus see kirjalikult fikseerida üldjuhul protokollis või kirjalikult muus Kaitseväes kasut atavas dokumendis. Selleks, e t ennetada ohtu julgeolekualale ja sealsetele Kaitseväe tegevustele, on Kaitseväel võimalik eelnõukohase sätte alusel kehtestada viibimiskeeld (eelnõuga kav a ndatav KKS § 54 5 ) . Viibimiskeelu kehtestamist julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis on vaja selleks, et tagada Kaitseväe julgeolekuala puutumatu s või isikute ohutus. Viibimiskeelu võib kehtestada kuni 12 tun niks . Seda võib pikendada üle 12 tunni üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema loal, kes teeb vastava motiveeritud otsuse. Algne viibimiskeelu kehtestaja ei ole sama isik, kes otsustab viibimiskeelu pikendamise. Viibimiskeelu pikendamise otsuse teeb kas Kaitseväe juhataja või kõrgem ülem. Viibimiskeelu kehtestamise ja sellest teavitamise protseduurid kehtestatakse Kaitseväe - siseselt. Näiteks võib viibimiskeelu kehtestam ise vajadus tekkida avaliku tee o sale julgeolekuala vahetus läheduses , mis viib lahingumoonalao juurde, kui seal parajasti veetakse lahingumoona. Lao territoorium on julgeolekuala, kuid sinna juurdepääsemiseks kasutatavad teed on avalik ruum, mistõttu võib olla vaja kehtestada seal ajutiselt viibimiskeeld ning autod ja inimesed mujale suunata. V iibimiskeel d on vaja kehtestada nende kõrvaliste isikute ohutus e tagamiseks , kes muidu võiksid sattuda ohualasse. Lahingumoona vedavad veokid võivad moodustada lattu sissepääsu teeotsal järjekorra, mistõttu tuleb Kaitseväel ajutiselt kehtestada teeotsa ja julgeolekuala läheduses viibimiskeeld, et tsiviilsõidukid ei satuks kogemata lahi n gumoonaveokite vahele. Seda võib teha vaid julgeolekuala vahetus läheduses ja ohutuse tagamiseks. J ulgeolekualast k augemal tuleb endiselt tugineda politsei abile. K KS-i kohaselt on Kaitseväel võimalik kehtestada ka ajutine julgeolekuala, kuid selle kehtestamine on aeganõudev. Viibimiskeelu võib kehtestada paindlikult ja viivitamata ning tehes selle juures viibijatele suuliselt teatavaks. Viib i miskeelu näitlikustamiseks võib tuua ka olukorra, kus Kaitseväe objekti peapääsla ette kogunenud rahvamass takistab liiklust objektile ja välja. Seni on tuginetud politsei abile, kes tuleb ja kehtestab viibimiskeelu ohutuse tagamiseks. Siiski on politseil vaja jääda viibimiskeeldu jõustama ja seda võib olla vaja teha pikemalt, mis võib hoida kinni olulist politseiressurssi. Eelnõu järgi võib sel juhul viibimiskeelu kehtestada ja selle jõustamise tagada julgeolekuala vahetus läheduses ka Kaitsevägi ise ega pea tuginema igal juhul politsei abile. Laiemalt on kõik kirjeldatud , täpsustatud ja lisanduvad erimeetmed suunatud julgeolekuala ohutuse tagamisele ning selle kaitsmisele. Antud kontekstis tuleb märkida, et Euroopas on toimunud mitmeid rünnakuid kaitsejõudude taristu, sõidukite ja isikute vastu ning rünnakutes kahtlustatakse agressorriikide eriteenistusi. Näiteks on Saksamaal mitmel korral süüdatud kaitsejõudude veokeid . S arnased rünnakud e i ole välistatud ka Eestis ning seega on julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses rakendatavate eri meetmete hulka vaja arvata ka need meetme d, mille abil oleks Kaitseväel võimalik efektiivselt julgeolekuala kaitsta vahetus läheduses avalikus ruumis. Kaitsevägi võib olla sihtmärgiks ainuüksi selle tõttu, et Eesti toetab poliitiliselt Ukraina t . Sarnastel motiividel on Vene luurega seotu d isikud on toime pannud rünnakuid Ukrainasse suunduvate relva- või abisaadetiste vastu. , Ka Eestis on toime pandud rünnakuid, millel on seosed Vene luureteenistusega ja mis on suunatud Ukraina toetamise kollektiivse tahte õ õ nestamisele ja destabiliseerimisele. Kaitsevägi on korraldanud relva- j a moonasaadetisi Ukrainale ning võib eelda da , et säilib Venemaa huvi sellise abi saatmist takistada. S ihtmärkideks võivad olla Kaitseväe lahingumoonalaod, kus abi võidakse hoiusta da , või veokite kolonnid, millega vedusid korraldatakse. Kaitseväe lahingumoonaladude piirkonnas on tuvastatud kahtlasi isikuid ning loata mehitamata õhusõidukite lende. Selleks, et kirjeldatud a gressorriigi tegevuste st tuleneva id risk e tõhusalt maanda da, on vaja Kaitseväele anda õigus julgeolekuala vahetus läheduses isikuid tuvastada, neid küsitleda ja vajadusel kinni pidada. Isikuid ei ole võimalik tuvastada ilma, et kaitseväelased väljuksid julgeolekualalt avalikku ruumi ning rakendaksid seal isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmise meedet. Lisaks Kaitseväe territooriumile on Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid julgeolekuala KKS § 50 järgi. Seega saab nende vahetus läheduses samuti kohaldada eelnõuga lisatavaid eri meetmeid. See võimaldaks näiteks peatada ja küsitleda isikuid, kes pildistavad või jälgivad maanteel liikuvaid Kaitseväe sõidukite kolonne. Antud juhul oleks kolonni kahtlase pildistamise korral proportsionaalne meede vaid i sikut küsitleda ja dokumenti nõu da . Tuvastatud on hulgaliselt juhtumeid, kus Kaitseväe sõidukite kolonne on jälginud või jälitanud sõidukid teadmata põhjustel. Kuna praegu ei saa Kaitsevägi rakendada meetmeid julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses, siis on sellises olukorras tavaliselt kutsutud politsei, kuna aga kolonn ja pildistaja liigu vad samal ajal sõidukitega edasi, on politseil keeruline efektiivselt reageerida. Seetõttu luuakse eelnõuga Kaitseväele õigus ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumenti. Kaitsevägi hindab olukorda iga kord eraldi ning vastavalt proportsionaalsuse ja õiguspärasuse printsiibile astub n äi t eks sõidukite kolonni pildistanud isikutega vajaduse korra l kontakti. Kõiki kaitseväelaste vastu huvi tundvaid isikuid ei peatata ega küsitleta, sest heauskne huvi Kaitseväe tegemiste vastu avalikus ruumis on eeldatav ja iga kord ei ole tuvastatud ohtu, millele reageerida . Kui aga näiteks eraisik sõidab kolonni ette või vahele vaatamata sõjaväepolitsei keelavate le märguannete le , aeglustab või takistab kolonni ning seejärel pildistab ja kordab tegevust mitu korda, on Kaitseväel vaja isikult küsida selgitusi tema tegevusele. Eelnõuga lisatakse KKS § 54 12 , millega võimaldatakse Kaitseväel julgeolekualal või selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku või liikuvkaamerat , aga vaid siis , kui se da on vaja julgeolekuala ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Kehtivas KKS- is on selline õigus antud vaid julgeolekualal. Julgeolekuala vahetut lähedust tuleb jälgida selleks, et ennetada julgeolekuala puutumatuse kahjustamist. Kui Kaitsevägi ei suuda tuvastada näiteks julgeolekuala välispiiril oleva piirdeaia läbimise ettevalmistamist ja reageerib alles siis , kui piirdeaed on puruks lõigatud, siis ei ole julgeolekuala puutumatus tagatud ning oht riigi julgeolekule on realiseerunud. Kaitsevägi peab reageerima julgeolekuala kaitseks juba ohu ennetamise faasis ning see eeldab vastavate seadmete kasutamist ja ka julgeolekuala vahetu läheduse jälgimist. Tuleb märkida , et julgeolekuala kaitse korral on ohu ennetamine ja tõrjumine preventiivse iseloomuga tegevus ja julgeolekuala lähistel liikuvate inimeste lausalist põhjuseta jälgimist ei teostata . Julgeolekualal ja selle vahetuses läheduses paiknevate jälgimisseadmete olemasolust on jälgimisseadmestiku mõjuulatuses viibivaid isikuid reeglina teavitatud, mis annab isikutele võimaluse vabalt valida õigusi vähem riivav liikumissuund. Ohu hindamisel lähtutakse isiku tegevusest igal konkreetsel juhtumil ja kui isik oma tegevusega ei anna indikatsiooni, et ta võib olla ohuks julgeolekualale, siis edasist jälgimist ega isiku suhtes erimeetmeid ei rakendata. Ohutõrje eesmärgiks on õigushüvesid ähvardavate ohtude tõrjumine, julgeolekualale kahju ärahoidmine ja kõrvaldamine. Tegemist on eelkõige prognoosil põhineva, võimalikult efektiivse , vähemriivava ja paindliku reaktsiooniga kahju tõenäosusele . Riigi sisemise rahu kaitse ei tähenda riigi jaoks üksnes reaktiivsust, vaid riik on kohustatud olema ka proaktiivne – üks viis proaktiivseks käitumiseks on õigushüvesid ähvardava ohu ennetamine ja seda ka julgeolekuala kaitsel. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks , lähtudes igal sammul siiski põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest . KKS §-ga 54 12 sätestatakse ka kogutavate andmete andmetöötlust reguleerivad sätted. Lõikes 1 sätestatakse salvestise olemus, milleks on vahend, mille abil tuvastatakse julgeolekuala, selle vahetus läheduses ja laeva ohutusalal tegevus ja asetus, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Salvestisega töödeldakse fotot, video- või helisalvestust ning need võivad sisaldada isikuandmeid. Salvestise abil tuvastatakse eelkõige isikute ja objektide põhjustatud ohtu. Üldjuhul ei ole s alvestamise eesmärgiks isikuid tuvastada . Valdavalt ei tuvasta alaliste julgeolekualade valveks paigaldatud valvekaamera isikut, kuid kaameraga võidakse töödelda isikuandmeid. Isiku osas tuvastatakse vaid niipalju, et tegemist on inimesega , ja tema tegevuse üldi ne iseloom. Selle alusel hinnatakse, kas on vajalik minna julgeolekuala vahetu sse lähedusse isikut tuvastama või ohule reageerima. Sõidukite puhul tuvastatakse valvekaameraga võimalusel sõiduki number ja asetus ning tegevus , et tuvastada, kas sõidukist võib lähtuda oht julgeolekualale. Sõiduki numbrit võidakse edasiselt töödelda § 36 l õike 1 punktis 6 sätestatud kaitseväeluure eesmärgil. Liikuvkaamera regulatsioon julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kaitseks on uus. Kehtivas regulatsioonis ei ole selle kasutamine reguleeritud ega lubatud . Liikuvkaamerad on näiteks kaitseväelase riiete külge kinnitatud vormikaamerad. Antud juhul kasutatakse vormikaamerat vaid julgeolekualal või julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisel. Kui julgeolekuala vahetus läheduses viibiva isikuga on vaja minna vestlema, siis on vormikaamera vajalik kaitseväelase ohutuse tagamiseks ja ka küsitletava isiku õiguste tagamiseks , kui hiljem tekib vaidlus. Kaitseväelane on kohustatud teavitama isikut vormikaamera kasutamisest kohe isikuga kontakti saavutamisel, et isikul oleks võimalik teada, et tema isikuandmeid (juttu, näopilti, muid andmeid) võidakse salvestada. Üldjuhul kasutatakse salvestist julgeolekuala turvalisust tagava teenistuja ohutuse tagamiseks. Kui isikuga on vestlema mindud julgeolekuala vahetusse lähedusse, siis võidakse hiljem salvestist kasutada ka § 36 l õike 1 punktis 6 sätestatud kaitseväeluure teostamisel (KKS § 37 l õike 6 p unkt 2) . Vormikaamera salvestisi ei säilitata üle 90 päeva , välja arvatud kaitseväeluure otstarbel töötlemine. Vormikaamera kasutamise kohta koostab ja jõustab Kaitsevägi sisemise regulatsiooni, mis reguleerib liikuvkaamerate kasutamise julgeolekuala kaitsel . Regulatsioonis sätestatakse , millal on õigustatud vormikaamera kasutuselevõtt, millal lülitatakse vormikaamera sisse, millal võib selle välja lülitada (isiklikke toiminguid tehes , näiteks riietusruumis või tualetis), kuidas andmeid kaamerast maha laaditakse ja kellel on juurdepääs salvestistele. J ulgeolekualal ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasuta takse ainult pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku ning liikuv - või vormikaamera ga salvestatakse nii pilti kui ka heli. Liikuv - või vormikaamera kasutamine tagab, et vahetus läheduses isikuga tehtud toimingud on õiguspärased ; see on kaitseväelase käitumise lisakontrollimehhanism, et keegi ei saaks võimu ga liialdada . Liikuvkaamerate alla kuuluvad ka sõidukitele või droonidele paigaldatud kaamerad, mida kasutatakse julgeolekuala ohutuse tagamiseks vaid julgeolekualal või selle vahetus läheduses. Droon võimaldab julgeolekuala kohal viibides tuvastada ohtu ka julgeolekuala vahetus läheduses. Seega , kui julgeolekuala ise on tähistatud, on võimalik inimesel aru saada, et selle kohal viibiv droon võib olla seotud julgeolekuala kaitsega ja kuulub riigile. Kõiki nimetatud julgeolekuala kaitseks kasutatavaid salvestisi ei säilitata kauem kui 90 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Foto, video ja heli salvestamisest teavitatakse julgeolekuala välispiirile paigaldatud tea b etahvlil , välja arvatud juhtudel, kui selline teavitamine seaks ohtu julgeolekuala või Kaitseväe ülesande. Teabetahvlid peavad olema kasutusel kõikide püsivate Kaitseväe objektide osas , nagu Kaitseväe linnakud ja objektid, kuna need ei ole varjatud iseloomuga. Alaliste Kaitseväe objektide vahetus läheduses isikute ohu tuvastamise eesmärgil filmimisest võib Kaitsevägi teavitada ka n äiteks juurdepääsuteedele paigaldatavate siltidega ning samuti teavitustega riiklikes kanalites, Kaitseväe kodulehel mil.ee, teiste riigiasutuste kodulehtedel või ka näiteks sotsiaalmeedia kanalites või kohaliku omavalitsuse teavituskanalite kaudu . Samuti võidakse julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isikut salvestamise võimalikkusest teavitada julgeolekuala kaitsemeeskonna poolt vahetult. Selliste teavituste tulemusena on isikul võimalik eemalduda ja vältida oma andmete edasist töötlemist. KKS § 54 12 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erisused salvestise säilitamise kohta . Kuigi julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestised kustutatakse pärast 90 p äeva möödumist , võib Kaitseväel teatud juhtudel lisaks julgeoleku tagamisele ja kaitseväeluure teostamisele oma muude põhiülesannete täitmiseks olla vaja salvestisest teha väljavõtteid ning neid kauem säilitada . Väljavõtteid tehakse vaid põhjendatud konkreetsetel juhtudel . I lma otsese vajaduseta väljavõtteid ei tehta ja neid säilitatakse vaid nii kaua , kui ülesande täitmiseks vaja. Salvestisest on vaja väljavõte te ha näiteks objektivalvekaamerate kvaliteedi kontrolliks, n äiteks kaamerate asendi parandamise korraldamiseks, julgeolekualal isikute liikumise analüüsiks ja vastavate koolituste läbiviimiseks. Näiteks võib tuua järgmise olukorra : kui tuvastatakse , et üks julgeolekuala objektivalvekaamera on tehnilise tõrkega, siis tehakse selle kaamera pildist väljavõte, näidates ära, mis osas ei täida kaamera nõudeid. See väljavõte edastatakse kaamerate parandamise või vahetamise eest vastutavale haldurile. Sel juhul võib olla vajalik kaamera väljavõtet säilitada kauem kui 90 p äeva , kuna uue kaamera hange võib aega võtta. Sel juhul ei töödelda kaamera salvestise väljavõttes isikuandmeid, kuna neid ei ole vajalik ega õiguspärane töödelda. Ku i uus kaamera on paigaldatud, siis kustutatakse vana kaamera väljavõte, kuna seda ei ole enam vaja. Täiendavalt võib väljavõtteid teha ka näiteks distsiplinaarmenetluste asjaolude kontrolliks või julgeolekualal teatud piirkondades liikumise tiheduse hindamiseks, et ehitada sinna n äiteks ohutuse tagamiseks lisataristu. Nendel juhtudel töödeldakse isikuandmeid vaid seaduses ettenähtud juhtudel Kaitseväe ülesande täitmise eesmärgil. Kui selle ülesande täitmiseks ei ole vaja isikuandmeid või isikuid väljavõttel tuvastada, siis eemaldatakse võimalikud salvestises sisalduvad isikuandmed salvestise väljavõtte tegemise käigus. Toome välja, et reeglina ei sisalda need väljavõtted isikuandmeid , kuid kui salvestis sisaldab isikuandmeid, siis nende töötlemine on lubatud vaid seaduses ettenähtud juhtudel. KKS § 54 12 lõikes 7 sätestatakse, et Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti teatud õigusi . See tagab Kaitseväele võimaluse kaitsta julgeolekuala kaitse ja valvega seotud informatsiooni , n äiteks teavet kaamerate piltide vaatevälja, resolutsiooni ja võimekuse kohta. Samuti ei saaks isik nõuda julgeolekuala vahetu läheduse valvekaamera kasutamise lõpetamist. Kaitseväele on jäetud õigus otsustada isikuandmete töötlemisel andmesubjekti õiguste piiramise vajadus vastavalt olukorrale , tuginedes k onventsioon ile 108 . Kaitsevä e õigus piirata andmesubjekti õigusi julgeolekuala kaitse eesmärgil andmete töötlemisel on tulenevalt i sikuandmete kaitse üldmääruses t vajalik sätestada seaduses. Kaitseväeluure otstarbel andmete töötlemise korral lähtutakse 5. jao artiklist 23, kus on üldmääruse rakendamise kohustuse osas eranditena loetletud riigi julgeolek, riigikaitse jne. Andmesubjekti õiguste piiramine on võimalik riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks ja muudel seaduses sätestatud põhjustel. KKS §-ga 54 13 sätestatakse nõuded isikuandmete töötlemisele erimeetmete rakendamise käigus julgeolekuala kaitsel. Kui isikut küsitletakse ja tema lt palutakse isikusamasuse tuvastamiseks tema dokumente , tehakse turvakontrolli või viiakse läbi isiku läbivaatust , siis töödeldakse isikuandmeid (isiku nime ja isikukoodi, sünniaega või kohta). Kõikide nende toimingute läbiviimiseks on vaja tuvastada see isik , kelle suhtes meedet rakendatakse. Tuvastamine on vajalik seoses põhiseaduses sätestatud isiku põhiõiguste võimaliku riivega ning tuleneb vajadusest isikut riive ulatusest teavitada. Isikule tutvustatakse tema õigusi pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu, õ iguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, e t kontrollida, kas tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud. Erimeetmete rakendamise osas koostatakse üldjuhul protokoll, välja arvatud juhul , kui isik siseneb julgeolekualale ja turvakontrolli teostatakse pisteliselt , näiteks kui Kaitseväe objekti julgeolekumeetmeid tugevdatakse ajutiselt. Sel juhul on isik juba tuvastatud läbipääsukaardi alusel või julgeolekuale sisenedes. Kui Kaitsevägi teostab turvakontrolli julgeolekuala vahetus läheduses julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, siis tuleb vormistada meetme protokoll, kuna meetmele on allutatud kõrvaline isik, mitte n äiteks julgeolekualale siseneja või reservväelane. Küsitlemise ja dokumentide nõudmise, isikusamasuse tuvastamise ja isiku läbivaatuse korral julgeolekuala vahetus läheduses vormistatakse meetme protokoll või kui meetmeid kohaldatakse julgeolekualal, siis Kaitseväes kinnitatud vormil dokumentatsioon , kuhu läheb kirja isiku nimi ja isikukood või sünniaeg ja koht. Isik võib nõuda igal ajal meetme rakendamise protokolli koostamist. Kõik isiku õigusi rohkem riivavad (v älja arvatud n äiteks dokumentide küsimine) rakendatavad erimeetmed tuleb Kaitseväel kirjalikult dokumenteerida ja neid dokumente säilitada üldises Kaitseväes kehtivas korras. Iga kord isikult julgeolekuala vahetus läheduses dokumendi küsimise korral ei vormistata protokolli, kuid isiku nime ja isikukoodi töödeldakse Kaitseväes kinnitatud dokumentatsioonivormil. § 2. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses muudetakse § 115 lõike 1 punkti 1, mis reguleerib Kaitseväe poolt raadioside piiramist riigi julgeoleku tagamiseks . Kehtiva õiguse kohaselt on Kaitseväel õigus piirata raadiosidet riigi julgeoleku tagamiseks riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil . Eelnõukohase muudatusega jäetakse sättest välja tingimus, et see territoorium või objekt peab olema tähistatud. Muudatus t on vaja, et tagada julgeoleku kaalutlustel territooriumi ja objekti kaitse ka juhul, kui tuleb varjata selle objekti või territooriumi seost Kaitseväega. Näiteks ei ole sellist tingimust seatud avaliku korra tagamisel ( vt ESS § 115 l õike 1 p unkt 4 ) , mistõttu riigikaitse eesmärgil ja julgeoleku tagamiseks oleks muutunud julgeolekuolukorras tingimuse säilitamine ülemäärane. Julgeolekuala tähistamine on kehtestatud kaitseministri 12. augusti 2019 . a asta määruses „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“. Korras on sätestatud, et Kaitseväe objektid on üldjuhul selgelt tähistatud, kuid sellest on lubatud ka erandeid. Näiteks korra § 3 lõikes 5 on ette nähtud võimalus Kaitseväe territoorium tähistada erineva tähisega, kui on vaja varjata territooriumi seost Kaitseväega või selle valvamise viisi. Sellisel juhul peab tähisest nähtuma, et territooriumile sisenemine on keelatud, ning tähisel peavad olema esitatud kontaktandmed territooriumi valdajaga ühenduse võtmiseks. Samuti võib korra § 10 lõike 4 alusel jätta Kaitseväe sõiduki tähistamata, kui on vaja varjata sõiduki seost Kaitseväega. Kaitsevägi piirab raadiosidet võimalikult proportsionaalselt, tagades , et raadioside on häiritud minimaalselt, tagamaks riigikaitselise objekti julgeolek. Kaitsevägi jälgib, et mõjud ei ulatuks ülemääraselt avalikku ruumi, kus need võivad põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi. Samuti võivad lähedalviibivad isikud seda märgata ning seega kompromiteerida asukoha seost Kaitseväga. Raadiosidet piiravad vahendid seadistab Kaitsevägi selliselt, et need avaldaksid mõju näiteks vaid riigikaitseobjekti ohustavatele mehitamata süsteemi dele ega häiriks sagedusi, mida need reeglina ei kasuta. § 3. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Eelnõu § 3 punkti 1 muudatus on tehniline täpsustus, mis on seotud § 3 punktis 6 tehtava muudatusega . Eelnõu § 3 punkti de s 2 – 5 tehakse muudatused seni isiku turvakontrolli meedet reguleerinud JAS § 34 6 (ja seotud §-s 34 8 ) ning lisatakse sellesse isiku läbivaatuse volitus. Muudatuse järgi võib julgeolekuasutus (s.t asjakohase väljaõppe läbinud julgeolekuasutuse ametnik) läbi vaadata isiku, sealhulgas riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik turvakontrolli käigus isiku riietes või kehal kantava potentsiaalselt ohtliku eseme tuvastamise korral kindlaks teha, millega on tegemist, kui isik keeldub eset välja andmast, sest turvakontroll ei hõlma isiku riiete, riietes oleva või kehal kantava asja läbi vaatamist. Lisaks on isiku läbivaatuse õiguse olemasolul võimalik teha kindlaks isikusamasus, kui isik ei esita isikut tõendavat dokumenti ning keeldub ütlemast oma nime. Isiku läbivaatuse käigus on võimalik kontrollida, kas tal on kaasas isikut tõendav dokument. Sarnaselt 2023. aastal jõustunud JAS-i 4. peatüki muudatuste le on uute lõigete ülesehituses ja sõnastuses lähtutud võimalikult palju korrakaitseseaduse (edaspidi KorS ) 3. peatüki loogikast ja sõnastustest, arvestades julgeolekuasutuse volituste eripära ja nende piiratust. Samasisuline säte on KorS § -s 48. Kavandatud JAS § 34 6 lõike 1 1 punkt 1 lähtub KorS § 48 lõike 1 punktist 1, kuid erimeetmele allutatavate isikute ringi on sarnaselt JAS § 34 6 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1 sätestatud turvakontrolli le kitsendatud nii, et hõlmatud on vaid julgeolekuasutuse territooriumile sisenevad või lahkuvad isikud ning selgelt esile toodud julgeolekuasutuse valdust ja ülesannete täitmist ohustavad esemed ja ained. See annab julgeolekuasutusele võimalikult selge õigusliku aluse tuvastada muu hulgas teabe ebaseaduslikuks kogumiseks kasutatavaid seadmeid ning ebaseaduslikult väljaviidavaid teabekandjaid. JAS § 34 6 lõike 1 1 punkt 2 vastab sama paragrahvi lõike 1 punktile 2. JAS § 34 6 lõike 1 1 punkt 3 on kooskõlas KorS § 48 lõike 1 punktiga 3. Ühtlasi lisatakse piirav tingimus, mille järgi võib isiku läbivaatuse kohaldamisel läbi vaadata üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatamine on keelatud. Piirangu sõnastamisel on võetud eeskujuks Siseministeeriumi koostatud seaduseelnõu , millega sooviti KorS-i täiendusega valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnikule ette näha samasisuline piirang. See on vajalik, et riive, mis isiku läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ning protseduur piirduks eelkõige riietuse kui vähem riivava osa läbivaatamisega. Samas on isiku läbivaatus vajalik, et tuvastada keelatud esemed või isiku kontrollimiseks vajalikud dokumendid, kui kontrollitav isik paneb need taskusse ega nõustu neid vabatahtlikult välja andma. Arvestades, et kõnealusel juhul on kehtestatud riive intensiivsusele piirang, ei ole sättes ette nähtud täpsemat isiku läbivaatuse korda , nagu on KorS § 48 lõigetes 2–4. Siiski nähakse eelnõus JAS § 34 6 lõike 2 muudatusega ette, et üldjuhul teeb nii turvakontrolli kompimise teel kui ka isiku läbivaatust ametnik, kes on isikuga samast soost. Kuna turvakontroll hõlmab ka tegevusi, mille käigus ei puudutata isiku keha, ei ole ka riive märkimisväärne ning toimingu tegija sugu puudutava piirangu kehtestamine ei oleks põhjendatud. Ühtlasi sätestatakse, et kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata ka selline ametnik, kes ei ole isikuga samast soost. Paragrahvi 34 8 lõike 1 punkti 3 muudatusega antakse sõnaselge volitus võtta hoiule lisaks turvakontrollile ka isiku läbivaatuse käigus tuvastatud vallasasi, mis ei ole seadusega keelatud, kuid mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. Ka isiku läbivaatuse suhtes kehtib JAS § 34 1 , mille järgi võib erimeedet kohaldada üksnes sellekohase väljaõppe läbinud ametnik, erimeetme kohaldamisel võib kasutada vahetut sundi KorS §-des 76–78 sätestatud korras ja nii kaua, kui on eesmärgi täitmiseks vältimatu, ning erimeetme kohaldamine on lubatud ainult kuni politsei saabumiseni. Sarnaselt seniste le JAS §-de le 34 2 –34 8 puudutab muudatus üksnes sellist julgeolekuasutuse ametnikku, kes ei ole politseiametnik. Kaitsepolitseiameti politseiametnik võib oma ülesannete täitmisel kohaldada isiku läbivaatust KorS-is sätestatud alustel ja korras tehtava riikliku järelevalve raames. Eelnõu § 3 punktis 6 antakse e elnõukohase §-ga 34 9 julgeolekuasutusele õigus julgeolekuasutuse territooriumil ja selle vahetus läheduses kohaldada erimeetmeid ja kasutada teatud erivahendeid mehitamata süsteemide tõrjumiseks. Mehitamata süsteeme võidakse kasutada ka kuritegevuse ja terrorismi eesmärgil, samuti hübriidtegevusteks julgeolekuasutuse territooriumi vastu. Sellest tulenevalt on vaja julgeolekuasutuse territooriumi kaitsmise eesmärgil vahendeid ja seadusega loodud õigusi, et vajadusel tõrjuda ohtu, mida need kätkevad. Seetõttu luuaksegi eelnõuga õiguslik alus julgeolekuasutuse territooriumi kaitseks kohaldada erimeetmeid ja kasutada erivahendeid. Mehitamata süsteemi sõitu sekkumiseks ning nende tõrjumiseks on mitmeid meetmeid, mida saab kohaldada. Näiteks võib kohaldada järgmisi meetmeid: 1 ) sõit u sekkumine (st võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle); 2 ) raadiosageduste segamine (ingl jamming ); 3 ) GNSS-i [1] segamine (katkestatakse mehitama süsteemi navigeerimiseks kasutatav satelliidiühendus); 4 ) petmine (ingl spoofing ; sisuliselt võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle); 5 ) pimestamine (ingl dazzling ; suure intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse mehitamata süsteemi kaamerat „pimestama“); 6 ) laseri kasutamine (mehitamata süsteemile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab); 7 ) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave ; mehitamata süsteemile fokuseeritud mikrolaine energia halvab süsteemi elektroonilised süsteemid) ; 8 ) võrgu kasutamine (peamiselt mehitamata õhusõidukile visatakse võrk selle püüdmiseks, kuid kasutatav ka mehitamata veesõiduki ja sõiduki puhul) ; 9 ) laskemoona kasutamine (mehitamata süsteemi pihta lastakse, mille tulemusena süsteem hävib) ; 1 0 ) kokkupõrkesüsteemi kasutamine (eesmärk on kahe mehitamata süsteemi kokkupõrge, mille tulemusena mõlemad hävivad) . Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada ainult ühte või mitut meedet korraga. Mehitamata süsteemide tõrjumise riskiks on kõrvalseisjate või nende vara ohtu sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks mehitamata sõiduk sõidab otsa objektile , mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata riske iga kord eraldi ning sõitu sekkumise puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu mehitamata süsteemi operaatoriga ühenduse võtmine, hoiatamine, mehitamata süsteemi sundpeatamine. A lles siis , k ui need ei aita, saab kohaldada selliseid meetmeid nagu raadioside segamine, mehitamata süsteemi juhtimise ülevõtmine või hävitamine. Selle põhimõtte järgi on ka üles ehitatud § 34 9 lõiked – lõike s 1 antakse mehitamata süsteemi sundpeatamise õigus, lõikes 2 antakse füüsilise jõu, tulirelva ja sõit u sekkumise õigus ning tulirelva kõrval selliste erivahendite kasutami se õigus , mille korral mehitamata süsteem tõenäoliselt hävib . Vahetu ja olulise ohu tõrjumiseks võib kohaldada järgmisi meetmeid nii kaua, kui neid on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja: 1) sundida mehitamata süsteemi peatuma; 2) kasutada füüsilist jõudu mehitamata süsteemi peatumiseks ; 3) kasutada tulirelva; 4) võtta mehitamata süsteemi juhtimine arvutiseadmega üle. Füüsilise jõu kasutamise käigus võib kasutada järgmisi erivahendeid: 1) tulirelv; 2) raadioside segaja (ingl jammer ); 3) laserseade või muu seade, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist; 4) võrk; 5) mehitamata süsteem, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemiga kokku põrkamiseks, et tõkestada selle edasist liikumist; 6) muu seade või vahend, mis on eespool nimetud seadmete või vahenditega sarnase toimega. [2] Muu seade laserseadme kõrval võib olla selline seade, mis kiirgab valgust, mikrolaineid, elektromagnetlaineid või muud sellist, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist , pimestades kaamerat, et kaugpiloot või operaator ei näe ks , kus ta sõidab, või sega des GPS i, et kaugpiloot või operaator ei teaks süsteemi asukohta, või segades raadiolaineid. § 4 . Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse muudatused, mis on peamiselt seotud Kaitseliidu julgeolekuala loomisega ning sellest tulenevalt Kaitseliidu julgeolekuala ja valvatava objekti eristamisega. Muudatused on ajendatud sellest, et Kaitseliidu roll riigi sõjalises kaitses ning selleks valmistumisel on suurenenud. Seaduse järgi võib Kaitseliitu kaasata Kaitseväe sõjaliste ülesannete täitmisse ning Kaitseliidul on ka iseseisev roll maakaitses. Kaitseliidu ülesanded seoses sõjaliseks kaitseks valmistumisega on samuti suurenenud ning Kaitseliidu enda läbiviidavad õppused vajavad enamasti juleolekuala määramist. Eelnõu § 4 punktiga 1 asendatakse KaLS § 4 lõi kes 2 2 tekstiosa „ lõike 2 “ tekstiosaga „lõigete 2 ja 3 1 “ , millega täpsustatakse Kaitseliidu kaasamist Kaitseväe ülesannete täitmisse eesmärgiga anda Kaitseliidule ülesannete täitmisel kaasava haldusorgani volitused. Ka LS § -s 4 sätesta takse Kaitseliidu ülesanded, mis jagunevad Kaitseliidu põhiülesanneteks ning ülesanneteks, mille täitmisse Kaitseliit vajadusel kaasatakse. KaLS § 4 lõike 2 kohaselt on nendeks ülesanneteks päästesündmuste lahendamine, eriolukorra tööde tegemine, erakorralise seisukorra lahendamine, küberturvalisuse tagamine, politsei- ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmine ning riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamine ja tõkestamine. Nimetatud ülesannete täitmisel on Kaitseliidul kaasava haldusorgani volitused ulatuses, mille täitmiseks on kaasamine toimunud. Sama paragrahvi lõi k e s 3 1 nä hakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmisse: riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses, valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses ning osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös. Nende ülesannete täpsema loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ning kuna seni on tegu vaid toetava funktsiooniga, ei kaasu ülesannete täitmisega haldusorgani volitusi. Kaitseväe ja Kaitseliidu ressurss on piiratud ning tuleb luua võimalused eeskätt isikkoosseisu efektiivsemaks rakendamiseks. Praegu puudub Kaitseväel võimalus kaasata Kaitseliidu tegevliikmeid väljaspool õppekogunemisi (tegevliige omandab reservis oleva isiku staatuse) või viidatud määruse rakendamist. Kumbki meede ei ole piisav rahuaegsete ülesannete täitmiseks, kus Kaitseliidu tegevliikmed omavad vajalikku väljaõpet ning saaksid tõhusamalt kaasuda Kaitseväe ülesannetesse. Samas eeldab sisulisemate ülesannete täitmine ka vajalikke volitusi, mistõttu on otstarbekas muuta Kaitseliidu seadust viisil, kus Kaitseliit saab kaasava haldusorgani volitused nii lõikes 2 kui ka lõikes 3 1 sätestatud ülesannete täitmisel. Seeläbi loome struktuuri, kus Kaitsevägi saab rahuajal kaasata Kaitseliitu viimase nõusolekul ülesannete täitmisse, mis olemuselt ei ole vaadeldavad õppekogunemise ega lisaõppekogunemisena; paraneb ressursikasutus, kuna praegused määruses nimetatud toetavad tegevused ei taga tegelikke vajadusi. Samuti on võimalik Kaitseliidu võimekust senisest oluliselt paremini kasutada riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel ja hoidmisel. Kaitseliit peab olema kaasatav eeskätt Kaitseväe väekaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on juba praegu oluline roll Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimise ja teostamise toetamisel, kuid kehtivas õigusruumis on neid tegevusi võimalik teostada vaid lisaõppekogunemise läbiviimise kaudu . Olgugi et lisaõppekogunemise eesmärgiks on harjutada mobilisatsioonivalmidust, ei ole nende ülesannete täitmise puhul tegu mõistliku lahendusega, kuna tegu ei ole mitte ainult väljaõppe, vaid reaalsete rahuaegsete ülesannete täitmisega. R ahuaegsete tegevuste spektri laiendamise kaudu ühtlustuvad senisest paremini Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppeprotsessid ja ettevalmistus riigi sõjaliseks kaitseks ning paraneb üldine tegevuse kvaliteet. V äekaitsemeetmete rakend amise kaudu on võimalik efektiivsemalt tagada ka droonivastast tegevust . Nende eesmärkide saavutamiseks tehakse käesoleva eelnõu raames Kaitseliidu seaduses veel kaks olulist muudatust: täpsustatakse Kaitseliidu valvuri kasutuses olevat relvastust ning luuakse Kaitseliidu julgeolekuala regulatsioon. Olgugi et Kaitseliit on vabatahtlik avalik-õiguslik riigikaitseorganisatsioon, on tema üheks põhiolemuseks riigikaitseorganisatsiooni korraldus, kus valmistatakse ette riigi sõjalise kaitse võimet ( KaLS § 4 l õike 1 p unkt 2). Eesti kaitsevõime tugineb reservarmeele ja koostööle liitlastega ning Kaitseliidu liikmeskonnast umbes 50% moodustavad reservis olevad isikud, kes asuvad täitma sõjalise riigikaitse ülesannet. Siin on esmatähtis omandada oskused ja rakendada võimekused, mis on koheselt ülekantavad rahuajast kõrgendatud kaitsevalmidusse ning sealt edasi vastavalt kriisi eskalatsioonile. Teise suure p lokina on Kaitseliidu roll toetada teisi riigiasutusi kaasamise kaudu . Siin on organisatsioonil juba praegu väga suured volitused (kaasava haldusorgani volitused nende ülesannete ulatuses, mille täitmisse Kaitseliit kaasati). Eelnõu § 4 punkti 2 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse KaLS § 69 lõige 1 järgmiselt: „ Kaitseliidu valvatav objekt (edaspidi valvatav objekt ) on riigi, Kaitseliidu või muu isiku omandis olev territoorium, hoone või seade või riigikaitseobjet , mille valve on korraldatud riigi julgeoleku, avaliku võimu ülesannete või Kaitseliidu ülesannete tagamise eesmärgil Kaitseliidu valvena. Kaitseliidu valve (edaspidi valve ) on valvatava objekti ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks. “ Muudatus on seotud Kaitseliidu julgeolekuala kehtestamisega ning võimaldab selgemini eristada Kaitseliidu valvet julgeolekuala kaitsest ja valvest. Võrreldes KaLS § 69 l õike 1 kehtiva tekstiga on terminite „valve“ ja „valvatav objekt“ definitsioonid toodud kahe eraldi lausena, nii et ühte terminit ei pea otsima teise termini määratlusest – see tagab mõisteta selgema määratlemise. Kaitseliidu valvatav objekt on määratletud kui mistahes riigi, Kaitseliidu või muu isiku omandis olev territoorium, hoone või seade või riigikaitseobjet , mille valve on korraldatud riigi julgeoleku, avaliku võimu ülesannete või Kaitseliidu ülesannete tagamise eesmärgil Kaitseliidu valvena. Kaitseliidu valvatavaks objektiks võib olla mistahes asi, mille valve on otsustatud korraldada Kaitseliidu valve kaudu. Erinevalt politsei valvatavatest objektidest (vt PPVS § 3 l õike d 4 ja 5) võib Kaitseliidu valvatavaks objekti k s määrata asja üksnes riigi julgeoleku, avaliku võimu ülesannete või Kaitseliidu ülesannete tagamise eesmärgil . Norm annab haldusorganile avara kaalutlusruumi, kuid ei jäta seda ka täiesti haldusorgani suvaotsuseks. Eelkõige on tegemist riigikaitse ja julgeoleku tagamise või Kaitseväe enda ülesannete täitmisega seotud objektidega, mida ei ole määratud julgeolekualaks. Üks asi võib olla tavaolukorras valvatav objekt ning kriisiolukorra tekkides ka julgeolekuala, sõltuvalt asja kasutuse ja sellega seotud ülesannete muutumisest. Kaitseliidu valvatavaks objektiks võib olla ka riigikaitseobjekt. RiKS § 83 l õikes 1 sätestatakse: „ Riigikaitseobjekt võib olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. “ Reeglina korraldab riigikaitseobjekti valvet riigikaitseobjekti valdaja ( RiKS § 86 l õige 1), kuid riigikaitseobjekti suhtes võib seadusega või seaduse alusel rakendada ka politsei, Kaitseväe või Kaitseliidu valvet ( RiKS § 86 l õike d 2 – 4). KaLS § 69 l õiget e 2 ja 4 – 6 kohaselt tuleb valvatava objekti kohta sõlmida valveleping. Seega tuleb riigikaitseobjektid, mille valvesse võib rakendada Kaitseliitu, määrata kindlaks valve kohta sõlmistavas valvelepingus, ning seaduses neid ei loetleta. Eelnõu § 4 punkt i 3 kohaselt täiendatakse KaLS § 69 lõiget 2 lausega enne kehtiva lõike teksti järgmises sõnastuses: „Alaliselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium, hoone või seade, mille valve on korraldatud alaliselt.“ KaLS § 69 l õike 2 kehtiva sõnastuse kohaselt kehtestab alaliselt valvatavate objektide loetelu valdkonna eest vastutav minister määrusega . Seaduses ei ole määratletud, mida mõiste „alaliselt valvatav objekt“ tähendab. Kuigi termini „alaliselt valvatav objekt“ on keeleliselt üheselt tajutav, tuleks seaduses selguse huvides see mõiste määratleda. Kuna termin „valvatav objekt“ on sama paragrahvi lõikes 1 määratletud, osutatakse sellele kui klassitunnusele viitega lõikele 1 ning täpsusta t akse seda liig i tunnusega „ mille valve on korraldatud ala liselt “ . Nii on üheselt selge, et kui valve on lõpptähtaega määramata püsivalt korraldatud, siis on tegemist alaliselt valvatava objektiga. Lõike senine tekst muutub lõike teiseks lauseks ja jääb kehtima senisel kujul. Kuna volitusnorm ei muutu, siis ei ole vaja ka rakendusakti muuta. Küll tuleneb muutmise vajadus juleolekuala kehtestamisest (vt allpool). Eelnõu § 4 punkti 4 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse KaLS § 69 lõige 2 1 järgmiselt: „ (2 1 ) Ajutiselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium, hoone või seade, mille valve on korraldatud ajutiselt. Ajutiselt valvatava objekti valve korraldamiseks sõlmib Kaitseliit selle omaniku või seadusliku valdajaga taasesitatavas vormis sõlmitud kokkuleppe (edaspidi valveleping ). “ Kehtivas õiguses on ajutiselt valvatav objekt seotud sõjaväelise väljaõppega seotud territooriumiga, kuid eelnõu kohaselt määratletakse kõik alad, hooned ja seadmed, mis on seotud riigi sõjalise kaitse või selleks valmistumisega, julgeolekualadena. Ajutised valvatavad objektid määratletakse lähtvalt asja kasutamise eesmärgist. Kuigi termini „ajutiselt valvatav objekt“ on keeleliselt üheselt tajutav, tuleks seaduses selguse huvides see mõiste määratleda. Eriti oluline on see põhjusel , et kehtivas õiguses on termin teisiti määratletud. Kuna termin „valvatav objekt“ on samas paragrahvis määratletud, siis osutatakse sellele kui klassitunnusele viitega lõikele 1 ning täpsusta t akse seda liig i tunnusega „mille valve on korraldatud ajutiselt“. Nii on üheselt selge, et kui valve on korraldatud konkreetse juhtumi ajaks selge lõpptähtajaga, siis on tegemist ajutise valvatava objektiga. Eelnõu § 4 punkti 5 kohaselt täiendatakse KaLS § 69 lõikega 9 järgmises sõnastuses: „ (9) Kaitsevägi võib ametiabi tingimustel ja korras taotleda Kaitseväe ajutise julgeolekuala kaitsel ja valvamisel Kaitseliidu valvet. Kaitseliidu valve kohaldamiseks sõlmivad Kaitsevägi ja Kaitseliit valvelepingu. Kaitseväe juhataja ettepanekul võib riigikaitse valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antava määrusega määrata Kaitseväe territooriumi või sõiduki alaliselt valvatavaks objektiks. “ Selle sättega seotakse Kaitseväe ajutise l julgeolekualal Kaitseliidu valve korraldamine valvelepingu sõlmimisega. See regulatsioon asendab senise kohmaka lahenduse, kus kaitseministri 15.05.2013 . aasta määruse nr 31 „ Kaitseliidu alaliselt valvatavate objektide loetelu “ § 1 p unkti 5 kohaselt võis Kaitseliit alaliselt valvatava objektina valvata Kaitseväe ajutist julgeolekuala. Muudatuse tulemusena sõlmivad Kaitsevägi ja Kaitseliit lihtsalt Kaitseväe ajutise julgeolekuala valvamiseks omavahel valvelepingu. Muudatuse tulemusena tuleb kaitseministri 15.05.2013 . aasta määruse nr 31 „ Kaitseliidu alaliselt valvatavate objektide loetelu “ § 1 p unkt 5 kehtetuks tunnistada. Selgitamist vajab, mida mõeldakse tingimusega „ ametiabi tingimustel ja korras “ ning millises ulatuses on kohaldatav ametiabi regulatsioon ja millises osas koha l dub sättest tulenev eriregulatsioon. Peamine põhjus, miks on eelnõus Kaitseväe ajutise julgeolekuala seotud valve ametiabiga , seisneb soovis rõhutada selle kui Kaitseliidu enda pädevuses oleva haldusülesande iseloomu ja eristada seda Kaitseliidu kaasamisest Kaitseväe ülesannete täitmisse. Haldusülesanne, mille täitmist Kaitseliidult taotletakse , on Kaitseliidu valve KaLS § 69 l õike 1 tähenduses. Kaitseliit on pädev valvet teostama, kui tegemist on territoorium i , hoone või sead m e ga või riigikaitseobjetiga , mille valve on korraldatud Kaitseliidu valvena riigi julgeoleku, avaliku võimu ülesannete või Kaitseliidu ülesannete tagamise eesmärgil . Sellisteks territooriumiteks, hooneteks või seadmeteks on kõik Kaitseväe ajutised julgeolekualad, sest nende valve on vajalik riigi julgeoleku või Kaitseväe täidetava avaliku võimu ülesande (riigi sõjaline kaitse või selleks valmistumine) täitmiseks. KaLS § 69 lõike 9 kohaldamisel ei saa kohaldada HKTS § 19 l õike 1 ametiabi andmise tingimusi, sest KaLS § 69 lõike s 9 nähakse selgelt ette sellel eesmärgil ametiabi andmi n e. Samas tuleb arvestada HKTS § 19 l õigetes 2 ja 3 nimetatud keeldumise aluseid. Näiteks ei saa ametiabi anda, kui valvuritel puudub vajalik riigisaladusele juurdepääs u luba või välisteabele juurdepääsu sertifikaat (HKTS § 18 l õike 2 p unkt 3). Samuti ei saa Kaitseväe ajutise julgeolekuala valvet korraldada nii, et selle tõttu jääksid valveta teised Kaitseliidu valvatavad objektid (HKTS § 18 l õike 3 p unkt 2). Kohaldatavad ei ole HKTS § -d 19 ja 20, sest KaLS § 69 lõike s 9 nähakse ette valvelepingu sõlmimine kooskõlas KaLS § 69 lõigetega 4 – 6. Eelnõu § 4 punkti 6 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse KaLS § 72 lõik eid 1 ja 2 järgmiselt: „ (1) Valvuril on õ igus t ööü lesande t ä itmisel kanda ja kasutada tulirelva, relvas ü steemi, elektri š oki-, k ü lm- ja gaasirelva ning erivahendit ja enesekaitsevahendit, “ ja „ (2) Tuli-, elektri š oki-, k ü lm- ja gaasirelva k ä itlemine toimub k ä esoleva seaduse ja selle alusel antud õ igusaktides s ä testatud korras, kui k ä esolevas seaduses ei ole s ä testatud teisiti. “ Eelnõu § 4 punktiga 7 täiendatakse KaLS § 72 lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Tööülesannete täitmisel valvuri poolt teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamise korral toimub tulirelva kasutus kooskõlas käesoleva seaduse paragrahviga 52. “ Nende muudatustega ajakohastatakse Kaitseliidu valvuri relvastusega seonduvat. Kehtiva sõnastuse kohaselt on valvuril õigus kanda muude vahendite hulgas tulirelva. Sätte lõige 2 piirab kasutatavate tulirelvade loetelu: püstol, revolver, püss ja automaattulirelv. Piirangud on praeguses julgeolekuolukorras osutunud ebamõistlikuks ning takistavad valvuril täitmast oma ülesandeid piisava efektiivsusega. Senises praktikas on saanud üheks põhivajaduseks üksuse droonivastane kaitse, mille tagamiseks ei piisa olemasolevast relvastusest (k.a automaattulirelv kui käsitulirelv ). Seetõttu on vajalik sätet laiendada ning kaotada kehtivad piirangud selliselt, et tulevikus oleks võimalik kasutada ka Kaitseliidu varustuses olevaid relvasüsteeme. Eelnõu kohaselt on valvuril õigus kanda ja kasutada tulirelva, relvasüsteemi, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning erivahendit ja enesekaitsevahendit. Relvaseaduse § 83 3 lõike 1 1 kohaselt on relvsüsteem sõjarelv või mitu sõjarelva koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Eelnõuga ei piirata kasutatava relvasüsteemi valikut, kuna see sõltub eeskätt täidetava ülesande iseloomust ning süsteemide kasutusotstarbest. K ehtiva regulatsiooni kohaselt puudub õigus ja võimalus kasutada muu hulgas droonivastases võitluses toimivaid lahendusi ning droonirünnaku korral või vad julgeolekualal või Kaitseliidu valvataval objektil sattuda reaalsesse ohtu inimelud, salastatud teave ja riigivara. Relvasüsteemi lisamine varustusse koos sellekohase väljaõppega tagab üksuse esmase objektikaitse, mille põhirõhk lasub valvuril või valves osaleval isikul. Suurema õigusselguse tagamiseks lisatakse Kaitseliidu seaduse paragrahvi 72 lõige 7, millega sätestatakse, et valvur võib kasutada teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva Kaitseliidu seaduse paragrahvi 52 alusel. Eelnõu § 4 punktiga 8 täiendatakse KaLS § 74 lõikega 10 järgmises sõnastuses: „ (10) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka tegevväelase, reservteenistuja, tegevliikme ja Kaitseliidu valvuri, kes teostab Kaitseväe julgeolekuala või Kaitseliidu julgeolekuala valvet, suhtes. “ KaLS § 74 reguleeritakse valvuri tagatisi tööülesannete täitmise tagajärjel osalise või puuduva töövõime või hukkumise korral. Eelnõuga luuakse lisaks Kaitseliidu valvatavale objektile ka Kaitseliidu julgeolekuala mõiste ja reguleeritakse selle valvamist. Osa seniseid Kaitseliidu alalisi valvatavaid objekte muudetakse selle tulemusena alalisteks julgeolekualadeks ning kõik senised Kaitseliidu ajutised valvatavad objektid muutuvad alalisteks või ajutisteks julgeolekualadeks. Samuti kohaldatakse eelnõu kohaselt Kaitseliidu valvet Kaitseväe ajutisel julgeolekualal vastavalt valvelepingule. Kõigil nendel juhtudel säilib ka valvurite poolt Kaitseliidu valve kohaldamine. Seetõttu tuleks valvurile ettenähtud tagatisi laiendada kõigile juhtudele, kus Kaitseliidu valvatava objekti või julgeolekuala valvesse on määratud valvur . Kaitseliidu julgeolekuala valves osalevad sõltuvalt olukorrast tegevteenistujad (riigi sõjaline kaitse), reservteenistujad (RÕK ja LÕK õppused), tegevliikmed (Kaitseliidu õppused) või valvurid (alalised julgeolekualad, Kaitseväe ajutised julgeolekualad, täiendavad valveülesanded Kaitseliidu õppusel jms). Kõigi nende isikute ülesanded ja seisund julgeolekuala valve ülesannete täitmisel on sarnane Kaitseliidu valvuriga, kes valvab valvatavat objekti. Seetõttu tuleb tagada nendele isikutele ka valvuriga võrdsed tagatised. Eelnõu § 4 punktiga 9 lisatakse KaLS - i uus peatükk 10 1 , millega luuakse KaLS - i uus õigusmõiste „Kaitseliidu julgeolekuala“ ning sätestatakse Kaitseliidu julgeolekualal rakendatavad meetm ed. Julgeolekuala mõiste kasutuselevõtt Ka LS-is on tingitud eeskät t praktilistest kaalutlustest. Kaitseväe julgeolekuala on kehtestatud KKS - i s eesmärgiga tagada eeskätt Kaitseväe valduses oleva territooriumi ning ob jektide kaitse. Julgeolekuala põhieesmärgiks tagada nii Kaitseväele kui võimalikele kolmanda tele isikutele turvalisus Kaitseväele pandud ülesannete täitmisel. Kaitsevägi kasutab alalist ja ajutist julgeolekuala KKS § -s 3 toodud ülesannete täitmisel. Nimetatud ülesannetest on esmatähtsad riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks. Nende ja KKS- i s nimetatud teiste ülesannete täitmine nõuab kõrgendatud turva- ja julgeolekumeetmeid. Kaitseliidul on märkimisväärsed riigikaitselised ülesanded : valmistada ette reservüksusi Kaitseväele, viia läbi sõjalisi õppusi ja harjutusi, tagada Kaitseliidu kasutusse antud riigikaitselise vara julgeolek ning säilimine. Kaitsevägi võib kaasata Kaitseliitu enda sõjalise riigikaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on ka iseseisvad sõjalise riigikaitse ülesanded, milleks tal on vaja tagada oma tegevusega seotud turvalisus. Seega on põhjendatud Kaitseväe julgeolekuala regulatsiooni ga sarna neva julgeolekuala regulatsiooni loomine ka Kaitseliidule, mis võimaldaks Kaitseliidul oma riigi sõjalise kaitse ja selleks valmistumisega seotud ülesannete täitmiseks ka su tusel olevat territooriumit, objekte, isikuid ja teavet efektiivselt kaitsta. Kui Kaitseliidu valvatava objekti kaitse ja valve eesmärk on tagada riigi julgeolekuga seotud avaliku võimu ülesande täitmine kas teise riigiasutuse või Kaitseliidu enda poolt, siis julgeolekuala on seotud otseselt riigi sõjalise kaitse ja selleks valmistumisega. Julgeolekuala regulatsiooni kaudu tagatakse muu hulgas operatsiooni turvalisus, üksuste turvalisus, taktika turvalisus, seadmete turvalisus ning eelnevaga seotud teabe turvalisus. Julgeolekualaks võib olla riigi sõjaliseks kaitseks kasutatav territoorium või hoone alaliselt, kui üksuse tegutsemise piirkond, aga ka üksik sõiduk, mis sisaldab sõjalise riigikaitsega seotud olulisi seadmeid ja teavet. Kaitseväe valvatava objekti kaitse ja valve tagatakse ainult töölepingu alusel tegutsevate valvurite ja valves osalevate isikutega. Kuigi ka Kaitseväe julgeolekuala kaitses ja valves võivad valvurid osaleda vastavalt valvelepingutele, on peamiseks julgeolekuala valve ja kaitse tagajaks üksus e , mille tegevuse turvalisust tagatakse, koosseisu kuuluv tegevväelane, reservväelane või tegevliige. Kaitseliidu julgeolekuala kaitseks kasutatavad meetmed on samad, mis on Kaitseväel julgeolekuala kaitsmisel ja valvamisel. See tagab, et Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisel tegutsemisel, s ealhulgas juhul, kui on kehtestatud nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu julgeolekualad, oleks pädevus ja avaliku võimu volitused samasugused. Järgnevalt on toodud võrdlustabel Kaitseliidu julgeolekuala, Kaitseväe julgeolekuala ja Kaitseliidu valvatava objekti kaitse eesmärkidest, pädevusest ja meetmetes t . Kriteerium Kaitseliidu julgeolekuala Kaitseväe julgeolekuala Kaitseliidu valvatav objekt Näide 1 Kaitseliidu peastaabi hoone ja territoorium, kus toimub sõjaline planeerimine ja on ka turvaala Kaitseväe peastaabi hoone ja territoorium, kus toimub sõjaline planeerimine ja on ka turvaala Kaitseliidu maleva hoone ja territoorium, kus ei toimu sõjalist planeerimist, pole turvaala ja ei hoita sõjarelvi Näide 2 Kaitseliidu maleva hoone ja territoorium, kus hoitakse sõjarelvi ja sellega seotud riigisaladust ja toimub väljaõpe Kaitseväe üksuse hoone ja territoorium, kus hoitakse sõjarelvi ja sellega seotud riigisaladust ja toimub väljaõpe Kaitseliidu noorte organisat siooni hoone ja territoorium, kus ei hoita sõjarelvi ja ei toimu sõjalist väljaõpet Näide 3 Kaitseliidu korraldatav õppus (mitte LÕK/RÕK), millel kasutatakse sõjarelvi, töödeldakse riigisaladust ja toimub sõjaline väljaõpe. Kaitseväe korraldatav õppus (LÕK või RÕK, ajateenistus), millel kasutatakse sõjarelvi, töödeldakse riigisaladust ja toimub sõjaline väljaõpe Kaitseliidu korraldatav metsa laager, kus õpitakse ellujäämist, sõjalisi oskusi ja võib olla kaasas käsitulirelvi, kuid ei töödelda riigisaladust Näide 4 Operatsiooniala, kus Kaitseliit on kaasatud Kaitseväe ülesannete täitmisse ja täidab sõjalist ülesannet Operatsiooniala, kus Kaitsevägi täidab enda sõjalist ülesannet Ala, mida avaliku korra kaitsesse kaasatud Kaitseliit kasutab oma tehnika hoidmiseks ja teabe töötlemiseks Näide 5 Kaitseliidu sideüksuse sõiduk, kus on sõjalise ülesande täitmiseks vajalik tehnika ja töödeldakse riigisaladust Kaitseväe sõiduk, kus on sõjalise ülesande täitmiseks vajalik tehnika ja töödeldakse riigisaladust (sh tehnika ise) Kaitseliidu sõiduk, mida ei kasutata sõjalise ülesande täitmiseks Mõiste KaLSEN § 89’1: Kaitseliidu julgeolekuala (edaspidi Kaitseliidu julgeolekuala ) on Kaitseliidu valduses olev territoorium, ehitis või seade, mida kasutatakse riigi sõjaliseks kaitseks või selleks valmistumiseks KKS § 50: Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi julgeolekuala ) on 1) Kaitseväe territoorium; 2) Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid; 3) territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud (edaspidi ajutine julgeolekuala ) KaLS § 69 l õige 1: Kaitseliidu valvatav objekt (edaspidi valvatav objekt ) on riigi, Kaitseliidu või muu isiku omandis olev territoorium, hoone või seade, mille valve on korraldatud riigi julgeoleku, avaliku võimu ülesannete või Kaitseliidu ülesannete tagamise eesmärgil Kaitseliidu valvena Alaline … KaLSEN § 89’1 l õige 3: a laline Kaitseliidu julgeolekuala on sõjaliseks riigikaitseks, selle toetamiseks või selleks valmistumiseks Kaitseliidu poolt alaliselt kasutatav territoorium, ehitis või seade . Alalise Kaitseliidu julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem käskkirjaga Kaitseväe territoorium ja Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid. KaLS § 53 l õige 1: Kaitseväe territoorium käesoleva seaduse tähenduses on alaliselt Kaitseväe valduses olev territoorium KaLS § 69 l õige 2: a laliselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastava territoorium, hoone või seade, mille valve on korraldatud alaliselt. Alaliselt valvatavate objektide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Ajutine … KaLSEN § 89’1 l õige 4: a jutine Kaitseliidu julgeolekuala on sõjalise riigikaitseks, selle toetamiseks ja selleks valmistumise korraldamiseks Kaitseliidu poolt ajutiselt kasutatav territoorium, hoone või seade. Ajutise Kaitseliidu julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht KKS § 54: Kaitsevägi võib ajutiselt julgeolekualana piiritleda territooriumi, millel tal on seadusest, muust õigusaktist või lepingust tulenev õigus viibida, kui see on seoses tema ülesannete täitmisega Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu. (2) Territooriumi võib piiritleda ajutise julgeolekualana üksnes sellises ulatuses ja nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu KaLS § 69 (2’1) : a jutiselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastava territoorium, hoone või seade, mille valve on korraldatud ajutiselt. Ajutiselt valvatav objekt valve korraldamiseks sõlmib Kaitseliit selle omaniku või seadusliku valdajaga taasesitatavas vormis sõlmitud kokkuleppe (edaspidi valveleping ) V alvaja KaLSEN § 89’1 l õige 7: Kaitseliidu julgeolekuala kaitset ning valvet teostab sõjalises riigikaitses või selle toetamises osalev tegevväelane, selleks valmistumisel osalev reservväelane või tegevliige ning käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 1 1 nimetatud isikud KKS § 49 l õike 1 p unkt 3, l õiked 1’1 ja 2; § 54’1 – Kaitsevägi; KKS § -d 55 – 56 – kaitseväelane KaLS § 70 l õiked 1 ja 1’1: v alvur on isik, kelle tööülesanne on osutada alaliselt valvatava objekti valvet. Valves osalev isik on 1) Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane, kelle teenistusülesanne on valves osalemine; 2) Kaitseliidu tegevliige, kelle teenistuskohustus on valves osalemine Sunni-meetmed KaLSEN § -d 84’3 – 84’5 – korrakaitse (sh isikuandmete töötlemise piirangud) ja vahetu sund. Ei ole jõu kasutamine, kuid KKS § -de 44 – 46 ja 47’1 alusel sõltumata sellest, kas on julgeolekuala KKS § 49 – vahetu sund, § 54’1 – korrakaitse ja jälitustegevus; § d 55 – 56 – korrakaitse. Ei ole jõu kasutamine, kuid KKS § -de 44 – 46 ja 47’1 alusel sõltumata sellest, kas on julgeolekuala KaLS § -d 71 – 73 – korrakaitse sarnased volitused ja vahetu sund. Ei ole jõu kasutamine, kuid KKS § -de 44 – 46 ja 47’1 alusel sõltumata sellest, kas on valvatav objekt Eelnõu § 4 punkti s 10 täiendatakse KaLS § 85 lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 2 ) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab haldus järelevalvet Kaitsevägi.“ Kõnealune muudatus on seotud käesoleva eelnõu § 7 punktidega 3−5 , milles reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite tehnilist järelevalvet ja ülevaatust ning sõidukõlblikuks tunnistamist . Täpsem selgitus on antud eelnõu § 7 punktide 3−5 selgituse juures. § 5. Korrakaitseseaduse muutmine Eelnõu § 5 punktis 1 sätestatakse korrakaitseseaduses koostöö välisriigi relvajõududega. Kehtiv as korrakaitseseadus es reguleeri takse avaliku korra kaitse üldpõhimõtteid, alust ja korraldust, m uu hulgas rahvusvahelist koostööd ning viimast eelkõi g e Euroopa Liidu kontekstis. Seevastu Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks olevate riikide relvajõud on seaduses käsitlemata. Võimaldamaks suuremat riigisisest koostööd kohapeal viibivate relvajõudude liikmetega, on vaja luua alus koostöö formaadiks ning kaasamine avaliku korra tagamise eesmärgil on seejuures ü ks koostöö erilii ke . Ühtlasi tuleb arvestada, et vastavate välisriigi relvajõududega tuleb täpne ulatus ja kaasumise detailid eraldi kokku leppida ka saatva riigiga. Praeguses julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult efektiivselt, mistõttu oleks vajadusel välisriigi relvajõudude liikmete kaasamine oluline lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel. Avalikku korda ähvardavad ohud võiva d suureneda ja muutuda riigi julgeolekut ähvardavaks ohuks, mille tõrjumiseks tuleb hakata kasutama sõjalist jõudu , ning sellega kaasneb märkimisväärselt suurem kahju riigile ja selle elanikele. Seetõttu on otstarbekas kasutada kõiki riigi käsutuses olevaid võimalusi selliste ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks. Olukorra tõsiduse tõttu võib olla vaja avaliku korra kaitsesse lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule kaasata ka Eestis viibivaid NATO liitlasriikide relvajõudude üksuseid, kui ohu iseloom või suurus seda tingib ning välisriigi relvajõudude liikmete kvalifikatsioon seda võimaldab . Pädev korrakaitseorgan, kes kaasamist taotleks, sõltub lahendatavast olukorrast, mistõttu ei ole otstarbekas piiritleda seda vaid politseiga. K aasamise olukordi avaliku korra tagamiseks korrakaitseseaduse järgi võib ette tulla ka muudel juhtudel, mistõttu tuleb koostöö all mõelda ka muid olukordi (nt andmete vahetus keskkonnareostuse lahendamiseks). Eesti õiguses ei ole seni välisriigi relvajõudude korrakaitsesse kaasamise võimalust selgelt ette nähtud ning Eestis välisriigi relvajõudude kaasamise võimalused on ebaselged. See takistab riigil kasutamast ohu tõrjumiseks või ennetamiseks kõiki potentsiaalseid ressursse. Välisriigi relvajõudude kaasamisel Eestis avaliku korra kaitsesse tuleks rakendada samasugust õigusraamistikku nagu Kaitseväe kaasamise puhul, et tagada koostegutsemise efektiivsus. Seega tuleb välisriigi relvajõudude kaasamine reguleerida üldregulatsioonina KoRS-is , kuid välisriigi relvajõud kaasatakse üksnes koos Kaitseväega , olles seejuures vastava Kaitseväe üksuse koosseisus ja käsuahelas. Eelnõu § 5 punkti s 2 kaasatakse välisriigi relvajõud avaliku korra kaitsesse. Uue paragrahvi loomisega sätestatakse korrakaitseseaduses alus selleks, et juhul, kui Kaitsevägi on vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse redaktsioonile kaasatud avaliku korra kaitsesse, oleks võimalik kaasatud Kaitseväe üksuse koosseisus ning kaasatud Kaitseväe üksuse juhile allutatud välisriigi relvajõud kaasa ta nimetatud ülesande täitmisse koos Kaitseväega. Teisisõnu tähendab see, et välisriigi relvajõud on võimalik kaasata avaliku korra kaitsesse üksnes koos Kaitseväega, mitte eraldiseisvalt. Välisriigi relvajõudude kaasamine ei muuda kehtivaid täidesaatva riigivõimu teostamise põhimõtteid. Eestis teostab täidesaatvat riigivõimu Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus ja valitsusasutused moodustavad riigi haldusorganisatsiooni ning Vabariigi Valitsus teostab riigivõimu ise või valitsusasutuste kaudu. Riigivõimu tuleb teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning see on ka üks olulisemaid õigusriigi põhimõtte väljendusi. Riigikohtu üldkogu otsuses nr 3-1-1-86-07 on õiguskantsler väljendanud seisukohta, mille kohaselt põhiseadus keelab riigivõimul delegeerida riigi tuumikülesandeid riigisektorist väljapoole. Riigi tuumikülesannete delegeerimise keeld tuleneb demokraatia aluspõhimõttest, riigi jõumonopolist, põhiõigustest ja ametnikkonna nõudest, millega on seotud kõik kolm riigivõimu – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Antud regulatsiooniga ei delegeerita avaliku võimu teostamist välisriigi relvajõududele, vaid kaasatakse välisriigi relvajõud Kaitseväe üksuse koosseisus konkreetse korrakaitselise ülesande täitmisse. Seejuures tulevad juhised ja kontroll ülesande täitmise üle jätkuvalt Eesti konkreetselt korrakaitseorganilt. Niisiis ei minda vastuollu tuumikülesande delegeerimise keeluga . Arvestades pikaajalist rahvusvaheliste ja riigisiseste kohtute praktikat, võib praegusel ajal väita, et riigi relvajõudude puhul on tegemist kindlasti riigi organiga ning riigi vastutus oma relvajõudude tegevuse eest on käsitatav rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttena. Välisriigi relvajõud on saatva suveräänse riigi esindajad ehk neile laieneb sisuliselt riigi immuniteet. Seetõttu ei saa saatva riigi relvajõude vastuvõtva riigi huvides kohaldada pelgalt territoriaalset jurisdiktsiooni ehk kitsalt Eesti Kaitseväe suhtes kehtiva id õigusakt e , vaid vajalik on saatva riigi nõusolek. Kuna saatev riik ei mineta täielikku käsuõigust (ingl full command ) oma väeüksuste üle isegi nende allutamisel NATO sõjalisele juhtimisstruktuurile, on saatva riigi nõusolek tema väeüksuse teatud viisil kasutamiseks määrava tähtsusega. Selline nõusolek avaldub NATO operatsioonide puhul valdavalt operatsiooniplaani ja selles sisalduvate ülesannete heakskiitmise kaudu (koos võimalike rahvuslike piirangutega), aga võimalikud on ka kahepoolsed vastavad kokkulepped. Välisriigi relvajõudude kaasamise selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav regulatsioon loob riigile võimaluse reageerida avalikku korda või põhiseaduslikku korda ähvardavale ohule nii, et selle ennetamise, väljaselgitamise ja tõrjumise abil välditakse ohu suurenemist või riigi julgeolekut ähvardava ohu teket. Välisriigi relvajõudude tulemuslik kaasamine aitab vähendada tõenäosust, et algselt avaliku korra kaitse valdkonda kuuluv oht suureneb ning areneb ohuks, mis võib kahjustada kogu riiki ja selle elanikkonda. Regulatsiooni rakendamisega on võimalik neutraliseerida paremini ohte enne seda, kui tekib vajadus kuulutada välja erakorraline seisukord või sõjaseisukord, mis kahjustaks riigi julgeolekut rohkem. Välisriigi relvajõudude kaasamine võimaldab kasutada maksimaalselt kõiki Eesti riigi territooriumil olevaid ressursse või kaasata samameelsete riikide relvajõude juhtudel, kui Eesti vastava abipalve esitab. Olukorras, kus Eesti ei suuda kriisiolukorras oma riigiasutuste ressursiga enam täita kõiki vajalikke ülesandeid, on ühine huvi tagada avalik kord, mida sel hetkel saab tagada välisriigi relvajõudude kaasamisega. Selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav avaliku korra tagamise regulatsioon on ühtlasi osa heidutusest, mis näitab riigi head võimekust erinevatele ohtudele reageerida. Selle abil tugevdab Eesti oma mainet NATO ja Euroopa Liidu tõsiselt võetava liikmena ning hea partnerina julgeolekualases koostöös. Välisriigi relvajõud osalevad antud juhul osaliselt Eesti valitsusasutuste ülesannete täitmisel ning seega tegutsevad Eesti riigi organi koos s eisus ja vastutusel. Eelnõu § 5 punkti s 3 antakse välisriigi relvajõudude liikmele luba kasutada oma relva . K ui ülesande täitmisse on kaasatud välisriigi relvajõudude liige, siis on tal KorS § 16 1 ülesande täitmisel vahetu sunni kohaldamise vajadusel lubatud kasutada oma relva. Ilma käesoleva täienduseta tekiks olukord, kus välisriigi relvajõududele on vaja väljastada Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste sõjaväerelv ning korraldada vastav väljaõpe, mis oleks Kaitseväele lisakohustus ja nõuaks täiendavaid ressursse. Ühtlasi läheks see vastuollu loodava eelnõu eesmärgi ja mõttega, mille kohaselt luuakse võimalused vastavalt ohuolukorrale kaasata Eestis viibivad välisriigi relvajõudude liikmed, kellel on vastav väljaõpe ja kvalifikatsioon ning kes viibivad Eestis koos oma varustusega. § 6 . Majandusvööndi seaduse muutmine Eelnõu § 6 punkti s 1 tunnistatakse kehtetuks viide mandrilava seadusele, sest sellenimelist kehtivat seadust ei ole, samuti ei ole seda lähiajal plaanis ka kehtestada. Eelnõu § 6 punkti s 2 kehtestatav muudatus on seotud RiPS-i lisatava §-ga 14 2 ( vt eelnõu § 10 punkt 7 ) , mis on seotud mere aluse taristu hooldustöödega seo nduvate tegevustega. Mere alune taristu ei asu ainult Eesti sis e - ega territoriaalmeres, vaid ka majandusvööndis. Nagu eespool öeldud, on m ajandusvöönd väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, kus kehtib õiguslik erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja vabadusi majandusvööndis. Rannikuriigil on oma majandusvööndis muu hulgas õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele. Rannikuriigi jurisdiktsiooni kohaldatakse veel ka tolli, makse, tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni reguleerivatele õigusaktidele. Kehtiv MVS on kehtestatud 1993. aastal ehk enne seda, kui Eesti suhtes ha kati kohald a ma UNCLOS i . MVS-i on hiljem minimaalselt uuendatud , viimati 2019. aastal, kui muudeti veealuse kultuuripärandi peatükki. Kuigi esmajoones on kohustus mere alust taristut valvata ja kaitsta taristu omanikel ning valdajatel, on praeguses julgeolekuolukorras oluline, et ka riigiasutused seda teha aitavad. Selline tegevus on riigi ainupädevuses , ent selleks, et oleks juba ette teada, mida merel jälgida ning millal tuleks reageerida , on vaja ka taristu omanike ja valdajate panust. Seetõttu nähakse ette, et taristu omanik ja valdaja teavitavad Kaitseväge kõikidest kavandatavatest mere aluse taristu hooldamisega seotud tegevustest, sealhulgas vaatlustegevustest. V õrreldes RiPS-is sätestatud nõudega taotleda luba sise - ja te r ritoriaalmere s nendeks tege vusteks ei saa majandusvööndis otsest loakohustust kehtestada selle erirežiimi tõttu . Küll on võimalik riigil kehtestada ohutusega seotud reegleid ning kui asutustel on teada, millised tööd on taristu omanik või valdaj a tellinud, saab teisi laevu hoiatada või jälgida, et need töötavale laevale liiga lähedale ei läheks , või ka veenduda , et see on õige laev, mis seal tegutseb (seisab). Teavitamise vorm sisaldaks samu andmeid, mis sise - ja territoriaalmeres tegutsemise loa taotlus. Näiteks kui plaanitakse kogu pikkuses mere aluse taristu vaatlustegevust, läbib see kogu mereala ning ettevõtjal on lihtsam esitada sarnased andmed kõikide mereala piirkondade kohta, sealhulgas teha üks joonis kogu töö piirkonna ulatuse kohta. Sellega välditakse ka liigset halduskoormust mere aluse taristu omanikule ja valdajale. Eelnõu § 6 punkti s 3 täiendatakse seadust §-ga 14 2 , millega sätestatakse, et laeva suhtes, millel ei ole riikkondsust, võib kohaldada Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni. Säte on kooskõlas UNCLOS artikli 58 lõikega 2 ning artiklitega 91, 92 ja 110. UNCLOS a rtikli 58 lõikega 2 sätestatakse, et majandusvööndile kohaldatakse UNCLOS artikleid 88 – 115 ning teisi asjakohaseid rahvusvahelise õiguse norme niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus V osas reguleerituga. UNCLOS - i kommentaarides on selgitatud, et artikli 58 lõiget 2 tuleb esmajoones tõlgendada kuritegevuse ja muude ebaseaduslike tegevuste, mis on sätestatud artiklites 99 – 110, vastu võitlemise alusena, mis laiendab avamerel lubatud tegevused ka majandusvööndisse. Seega ei ole see vahetult seotud artiklis 56 sätestatud rannikuriigi õiguste, jurisdiktsiooni ega kohustustega. Pigem tuleks seda vaadata koostoimes teiste rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu m eresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsioon (nn SUA konventsioon ) ja selle 2005. a asta protokoll , n arkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane Ü RO konventsioon , r ahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioon ja selle protokollid jms. Artikli 58 lõiget 2 tuleb vaadata kui riigile pandud miinimumnõuet merel kuritegevuse vastu võitlemisel, kohustused ja õigused on kaudselt tuletatavad. UNCLOS artikkel 91 paneb riigile kohustuse kehtestada laeva oma riikkondsusse võtmise, oma territooriumil registreerimise ja oma lipu all sõitmise tingimused. Laeval on selle riigi riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita. Nimetatud riigi ja laeva vahel peab olema tegelik seos. Artikkel 92 sätestab aga, et laev peab olema merel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all, kelle lipu all see sõidab, kui muu rahvusvahelise õigusega ei sätestata teisiti. Reisi vältel ei tohi laev lippu vahetada, välja arvatud juhul, kui vahetub omanik või tehakse registrimuudatus. Ühtlasi sätestatakse, et juhul, kui laev sõidab kahe või mitme riigi lipu all ja kasutab neid oma huvidest lähtudes, ei saa ta kuuluda ühegi kõnesoleva riigi riikkondsusesse ning teda võib käsitada riikkondsuseta laevana. S eega , piltlikult öeldes kuulub riikkondsuseta laev merel sõites kõigile ning selle võib enda lipu alla võtta ja oma riigi jurisdiktsiooni kohaldada iga riik. Artiklis 110 sätestatakse, millisel juhul võib rannikuriik parduda laevale. Üheks selliseks juhtumiks on see, kui laeval puudub riikkondsus. Sõjalaev võib kontrollida laeva õigust sõita selle lipu all. Sõjalaev võib sel eesmärgil saata kahtlustatavale laevale ohvitseri juhtimisel paadi. Kui kahtlus pärast dokumentide kontrolli säilib, võib laeva pardal jätkata uurimist kõiki asjaolusid arvestades. Eri riikide p raktika on näidanud, et dokumentide kontrollimine võib võtta aega mitu päeva ning kogu selle aja peetakse laeva kinni . S ealjuures võidakse meresõiduohutuse tagamiseks suunata laev mõnele ankrualale, mis ei pruugi alati olla majandusvööndis, vaid võib olla ka rannikuriigi territoriaal- või sisemeres . Paljudes NATO liikmesriikides on asutud seisukohale, et riikkondsuseta laevade kontrollimiseks ei piisa ainult UNCLOS artiklite 91, 92 ja 110 koostoimest, et laeva kontrollida, vaid vaja on ka rannikuriigi õigusesse asjakohast sätet, milles sätestatakse, et riikkondsuseta laeva suhtes kohaldatakse rannikuriigi õigust, kui teda kinni pidama ja kontrollima asutakse. Seda ka kõnesoleva täiendusega tehakse. Lisatavas paragrahvis on kasutatud sõnu „võib kohaldada“, jättes nii iga kord Eesti enda otsustada (kaalutlusotsusena), kuidas riikkondsuseta laeva suhtes reageeritakse, muu hulgas kas seda üldse peatatakse kontrollimise eesmärgil või mitte. Eelnõu § 6 punkti s 4 tunnistatakse kehtetuks MVS § 17 kui mittevajalik ja praeguseks sisutühjaks muutunud paragrahv. Paragrahv is 17 sätesta takse , et MVS - i sätetes nimetatud pädevad riigiasutused ja majandusvööndi kaitsmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Pädevad riigiasutused on praegu kehtestatud eri seadustega, näiteks veealuse kultuuripärandi kaitse osas on pädev asutus muinsuskaitseseaduse järgi Muinsuskaitseamet, merekeskkonna kaitse üle teeb järelevalvet keskkonnajärelevalve seaduse järgi Keskkonnaamet, merre ehitamist ja selle üle järelevalvet teeb ehitusseadustiku alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, majandusvööndi õigusrežiimi tagab RiPS - i järgi Kaitsevägi. Seadust on täiendatud alates selle vastuvõtmisest 1993. aastal mitmeid kordi, täpsustades majandusvööndis lubatud tegevusi, mis on üks osa majandusvööndi kaitsest, sealhulgas osa sellest moodustab RiPS - is oleva majandusvööndi õigusrežiimi tagamise sisustamine. § 7 . Meresõiduohutuse seaduse muutmine Eelnõu § 7 punkti ga 1 lisatakse MSOS § 1 uus lõige 2 1 . Paragrahv is 1 käsitle takse MSOS-i reguleerimisala (ja kohaldamisala). Eelnõuga kavandatava s lõikes 2 1 sätestatakse, et sõjalise riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse MSOS-i üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud. Analoogselt on sätestatud sama paragrahvi lõige 2. Seadused kehtivad olenemata riigis valitsevast olukorrast. Selleks, et vältida olukorda, kus mõnda sõjalise riigikaitse või selleks valmistumisele kohaldatavat meedet loetaks tõlgendamise teel olukorraks, kus on vaja taotleda luba , või see on (tsiviil)laevadele või isikutele keelatud tegevus , on vaja MSOS-i reguleerimis- ja kohaldamisalas välistada sellisele tegevusele MSOS-i kohaldumine. See aga ei tähenda, et sõjalise riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele ükski õigusakt ei kohaldu. Neid tegevusi reguleerivad teised seadused (nt KKS, RiPS , KorS jne), samuti rahvusvaheline õigus (nt rahvusvaheline relvakonfliktiõigus). Lisaks tehakse koostööd teiste asjakohaste riigi asutustega, kes näiteks kaasatakse ülesannete täitmisse või keda tuleb teavitada konkreetsetest tegevustest. Eelnõu § 7 punkti s 2 muudetakse MSOS § 1 lõike 4 sõnastust ning täpsustatakse , millised MSOS i normid kehtivad iga sõjalaeva suhtes olenemata tema lipuriigist ning millised MSOS i normid kehtivad lisaks Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes . E elnõu § 7 punkti s 6 muudetakse MSOS § 19 lõike 7 sõnastust nii, et selles olevast volitusnormist jäetakse välja sõjalaevad . Kehtiv a sõnastuse järgi laieneb sõjalaevale MSOS § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, kui seadusega ei sätestata teisiti. Paragrahvi 19 lõige 7 on volitusnorm, millega on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a asta määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“. 11. peatükiga on reguleeritud veeliikluse ohutus veeteel. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid liigituvad peamiselt sõjalaevadeks, kuid seal võib olla ka abilaevasid ja muid veesõidukeid , kuid neid kõiki kasutatakse siiski sõjalisel otstarbel. Puudub vaja dus kehtestada side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõudeid sõjalaevale ning neid ei ole ka seetõttu kehtestatud. Valitsuse 27. mai 2022. a asta määruse nr 59 eelnõu koostamise seletuskirjas on selgitatud, miks ei ole määruses nõudeid sõjalaevade kohta: „ Määruse volitusnorm võimaldab kehtestada nõuded ka sõjalaevade side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise kohta, ent Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole antud määruses vajalik sõjalaevadele nõudeid esitada, mistõttu määruses selliseid nõudeid ei käsitleta. See on ka põhjendatud, arvestades, et MSOS on mõeldud reguleerima tsiviiladministratsiooni järelevalve alla kuuluvate veesõidukite ja mereohutuse nõuetega seonduvat ning sõjalaevade nõuded kehtestatakse Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Näiteks MSOS § 3 kohaselt laienevad sõjalaevadele üksnes teatud üksikud sätted MSOS-is . Eeltoodust tulenevalt muudetakse MSOS § 19 lõiget 7 esimesel võimalusel, et jätta sealt sõjalaevad välja . “ Tagamaks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva d veesõiduki d (laevad ja väikelaevad) on mer ekõlblikud või sõidukõlblik ud , sätestatakse eraldi nõuded eelnõu § 7 punktidega 3 − 5 . Need uued MSOS-i lisatavad sätted tuleb lisada nende sätete hulka, mi s kehtivad sõjalaeva või täpsemini Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes , ning seda eelnõu § 7 punktiga 2 ka tehakse . S amas viiakse eelnõu § 7 punktiga 6 MSOS § 19 lõikes 7 asuv volitusnorm kooskõlla tegelikkusega ja sellest jäetakse välja sõjalaevad. T uleb märkida , et MSOS § 1 lõike 4 uue sõnast use järgi jagatakse sõjalaevade sätted kaheks: 1) nõuded, mis kehtivad kõikide sõjalaevade suhtes olenemata nende lipuriigi lipust , ning 2) nõuded, mis kehtivad ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite ehk Eesti lipu all sõitvate veesõidukite (sõjalaevade) suhtes . Eesti ei tee lipu - ega ranniku riigina järelevalvet ega kehtesta tehnilisi nõudeid teise lipuriigi sõjalaevale . Sa mas peab teise lipuriigi sõjalaev Eesti territoriaalmeres täitma neid nõudeid, mis on seotud navigatsiooniohutusega. Kõikidele sõjalaevadele olenemata nende lipuriigist kohaldatakse MSOS §-s 45 ja § 49 lõikes 1 sätestatut. Need nimetatud paragrahvid käsitlevad veeteel liiklemist. Sõjalaevad peavad üldjuhul samuti kinni pidama veeteel liiklemisel reeglitest, mis on sätestatud kas rahvusvahelise õigusega (nt UNCLOS, COLREG) või Eesti õigusaktidega. Kogu 11. peatükk ei käsitle veeliikluse reegleid, vaid ka veeteel liiklemise reguleerimiseks vajalikku korralduslikku poolt. Sõjalaevadele ei saa kohaldada neid sätteid, mis puudutavad korralduslikku poolt (nt kes annab välja loa hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemiseks või kes vastutab navigatsioonimärgistuse korrasoleku eest), mistõttu viidataksegi konkreetsetele paragrahvidele 11. peatükis, mis käsitlevad veeteel (merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel) liiklemist : §- ga 45 sätestatakse peamised veeteel liiklemise nõuded ja §-s 49 pukseerimise nõuded. Eelnõu § 7 punktidega 3 − 5 lisatakse MSOS §-desse 12, 13 ja 17 uued lõiked, mi s puudutavad Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva id veesõiduke id , täpsemalt laevu ja väikelaevu . Sätete eesmärk on tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu laevade ja väikelaevade me rekõlblikkus ja sõidukõlblikkus ning kehtestada nendele veesõidukitele sarnased nõuded. Regulatsiooni ei laiendata kuni 2,5-meetristele veesõidukitele (nt paatidele), ega allveerobotitele jms, mis liigitub veesõidukiks, nende merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse eest vastutab iga üksus ise (samas tuleb nende andmed kanda Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse) . Eelnõu § 7 punktiga 3 lisatakse uus lõige 7 MSOS § 12 , eelnõu § 7 punktiga 4 uus lõige 10 MSOS § 13 ja eelnõu § 7 punktiga 5 uus lõige 10 MSOS § 17 . Paragrahv is 12 käsitle takse laeva tehnilise järelevalve korraldamist. Tehniliseks järelevalveks loetakse laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ja MSOS-is sätestatud nõuetele . Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises. Paragrahv iga 13 reguleeri takse tehnilise ülevaatuse korraldamist ja liigitamist ning § -ga 17 reguleeritakse merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistus t ega seonduvat. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad, et laevale on tehtud nõuetekohane tehniline ülevaatus ning laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele MSOS-is sätestatud nõuetele. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist järelevalvet Kaitsevägi . Sarnaselt tsiviillaevade le hõlmab tehnili ne järelevalve laeva ja väikelaeva ning nende seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimi st kehtestatud nõuetele. Tehnilist järelevalvet tehakse peamiselt tehnilise ülevaatusena. Nõuded laevale ja väikelaevale kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik , kes kehtestab k a tehnilise ülevaatuse korra. Kui laev või väikelaev ning selle seadmed ja varustus vasta vad kehtestatud nõuetele, antakse sellele laevale või väikelaevale kas merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus. Selleks kehtestatakse muu hulgas laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord. Oluline on märkida, et kui tehnili ne ülevaatus ning nõuded laevale ja väikelaevale oleks vaja kehtestada ainult Kaitseväe jaoks, võiks need kehtestada ka ilma, et seaduses selline kohustus sätestataks. Kuna aga samad nõuded kehtestatakse Kaitseliidu veesõidukitele ja tehakse nende üle järelevalvet (vt eelnõu § 3 ) , on vaja need kehtestada seadusega. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tähendab, et Kaitseväele kehtestatavad nõuded kehtivad Kaitseliidu kohta ainult siis, kui need on kehtestatud seadusega. See tähendab, et nõuded ise ei pea olema seaduses, vaid Kaitseväele peab olema antud volitus kehtestada nõuded, mis kehtivad ka Kaitseliidu kohta . See on põhjus, miks lisatakse eelnõu § 4 punktiga 10 K aitseliidu seaduse § 85 uus lõige 2 2 , mille kohaselt teeb Kaitsevägi järelevalvet selle üle, kas Kaitseliidus täidetakse nõudeid, mis on sätestatud MSOS - is ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel antud õigusaktides. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusest tule ne b kohustus esitada laeva ja väikelaeva andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse. Nagu eespool mainitud, antakse eelnõu § 7 punktidega 4 ja 5 Kaitseväele õigus kehtestada tehnilise ülevaatuse kord, tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele ning laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord. KKS § 24 punkti 11 1 kohaselt kehtestab Kaitseväe juhataja Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra. Enamus akte kehtestatakse käskkirjaga. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad laevad ja väikelaevad on konkreetsed veesõidukid, mille suhtes eelnõukohase seadusega Kaitseväe juhatajale antakse õigus nõuded kehtestada, neid on võimalik eristada individuaalsete tunnuste järgi (praegusel juhul on selleks kuuluvus), tegu ei ole piiritlemata arvu juhtumitega ning ei ole suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Laevadele ja väikelaevadele kehtestatavad tehnilised nõuded on enamuses piiratud juurdepääsuga kas avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt. Sellest tulenevalt on antud ka nõuete ja kordade kehtestamise õigus Kaitseväele, mitte näiteks kaitseministrile üldaktiga (määrus) kehtestamiseks. Eelnõu § 7 punktiga 7 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 5 2 . Paragrahviga 45 reguleeritakse veeteel liiklemist, sätestades selleks üldised nõuded, sealhulgas liiklemise piirangud. Sama paragrahvi lõigetega 5 ja 5 1 antakse Transpordiametile õigus kehtestada ajutisi piira nguid, et tagada veeteel veeliikluse ohutus . Põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral võib olla samuti vajadus kehtestada ajutisi piiranguid. Aeg-ajalt tuleb need kehtestada väga kiiresti või põhjustel, mida ei saa Transpordiametile avaldada. Seetõttu antakse Kaitseväele õigus korraldada veeliiklust ning kehtestada ajutisi piiranguid põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal, samuti anda korraldusi Transpordiametile nende kehtestamiseks, et tagada veeteel veeliikluse ohutus. Peale selle saab Kaitsevägi õiguse anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse. Üldine eeldus on, et Transpordiamet ise jätkab oma ülesannete täitmist, mitte Kaitsevägi ei võta ülesannete täitmist üle. Kõik vajalikud menetluslikud üksikasjad (soovide edastamise viisid, kontaktid jms) lepivad Kaitsevägi ja Transpordiamet omavahel kokku pärast eelnõukohase seaduse jõustumist. Kaitseväel on olemas asjakohased plaanid. Võimalik on korraldada ka sobivas formaadis õppusi, et seda kõike harjutada. PS -i kommenteeritud väljaande § 129 selgituse punktides 3 ja 4 on kommenteeritud, et riigi julgeolek on riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku toimimist ei rikuta PS- i ga vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolek on tegelik olukord, kus riigi suveräänsus ja põhiseaduslike institutsioonide võime täita enda PS- i st tulenevaid ülesandeid ei ole mõjutatud muul kui PS- i s määratud viisil. Mõiste „riigi julgeolek“ erineb mõistest „põhiseaduslik kord“ selle poolest, et on tegelik olukord – rikkumise või selle ohu puudumine. Riigi julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja toimimise vastu, samas kui põhiseaduslikku korda ohustab eelkõige konstitutsiooniliste normide mittetunnustamine või nende süstemaatiline eiramine. Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust), PS -i aluspõhimõtteid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Põhiseaduslik kord on osa avalikust korrast , mille tagamiseks ja kaitseks on kehtestatud tavapärastele meetmetele (nt riiklik järelevalve, süüteomenetlus) täiendav eriregulatsioon (nt julgeolekuasutuste tegevus, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kohaldatavad meetmed). Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Eelnõu § 7 punktiga 8 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 6 1 , sätestades selgelt, et lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist korraldab Eesti merealal Kaitsevägi ning laevatataval siseveekogul P äästeamet. MSOS § 1 lõike 1 järgi kohaldatakse MSOS - i Eesti merealal ja laevatatavatel siseveekogudel, sealhulgas piiriveekogudel. KKS § 3 lõike 1 punkti 4 1 kohaselt on Kaitseväe ülesanne lahingumoona kahjutuks tegemine sise - ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. Päästeseaduse § 5 lõike 1 punkti 2 järgi on Päästeameti ülesanne demineerimistöö tegemine maismaal ja siseveekogudel. Viimaste hulka kuuluvad ka laevatatavad siseveekogud. Sellest tulenevalt on vaja ka MSOS - is sätestada, milline asutus millises veekogus korraldab asjakohaseid töid, mis seotud lõhkematerjaliga . MSOS § 45 lõige 6 sätestab, et veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise. Nimetatud lõikes sätestatut on võimalik tõlgendada nii, et vaatamata sellele, et KKS - i ja päästeseadusega on pandud merel demineerimistöö tegemine Kaitseväele ja siseveekogudes Päästeametile, peab ikkagi lõhkematerjali ja muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti (nt miini) kõrvaldama või korraldama selle kõrvaldamise Transpordiamet. Näiteks võib tekkida olukord, kus merest leitakse triivimas miin ning selle justkui peaks kui takistuse kõrvaldama Transpordiamet. Selleks, et vältida sellise tõlgenduse andmise ning olukorra te k kimise võimaluse, kus Transpordiamet peaks hakkama sõjaseisukorra ajal või pärast seda merre paigutatud miine kahju tu stama hakkama, lisatakse säte, et sellega tegeleb ja selle korraldab Kaitsevägi. Kuna ka praegu tegeleb Kaitsevägi lõhkematerjali kahjutuks tegemisega Eesti merealal, on see tavaliselt korraldatud nii, et Kaitsevägi teavitab nii Transpordiametit kui ka Keskkonnaametit asukohast, kus demineerimistööd tegema hakatakse ning koostöös mõlema asutusega leitakse võimalused, kuidas seda kõige vähem merekeskkonda ja veeliiklust häirides teha saaks. Eelnõu § 7 punktid ega 9 ja 1 1 on seotud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e ga (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE , mille koostamise l oli üks lähtepunkt e , et laeva kaptenil või muu veesõiduki juhil on või peaks olema üks kontaktpunkt, kelle poole ta saab merel olles pöörduda, kuid hiljem praktika käigus on selgunud, et nii see siiski ei ole . Ühtset kontaktpunkti ei ole ning laeva kaptenid ja muude veesõidukite juhid ei suhtle üksnes ühe kontaktpunktiga (JRCC Tallinnaga), vaid olene valt teemast kas mereväe või JRCC Tallinnaga (vastavalt kas raadio kanal 69 või 16 , harva ka digitaalsel kanalil 70 ). Seega tuleb vastavad parandused teha ka MSOS-is , et isikud teavitaks õige t asutus t, ning samas tagada teatud juhtudel paindlik suhtlemisviis. Ühtlasi tuleb märkida, et kui näiteks laeva kapten ei teavita avastatud merereostusest või sellest, et ta selle ise tekitas, Kaitseväele, vaid JRCC Tallinnale, tuleb lugeda teade edastatuks, sest JRCC Tallinn edastab teate õigele asutusele ehk Kaitseväele, kes saab nii teate kätte . Kui teadet üldse ei edastata, tuleb see lugeda teavitamiskohustuse rikkumiseks. Eelnõu § 7 punkti s 9 asendatakse kahes eri paragrahvis tekstiosa „politseiasutusele“ tekstiosaga „Politsei- ja P iirivalveametile või Kaitseväele“ − § 45 lõikes 12 ja § 90 4 lõikes 1. MSOS § 45 lõi kega 12 pannakse laeva kaptenile või väikelaeva või muu veesõiduki juhile kohu s tus kohe teatada õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest politseiasutusele ja Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. Paragrahv 90 4 on aga vastutuse peatükis ning selles sätestatakse , et kui laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht jätab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest teavitamata, on tegu seaduse rikkumisega. Nimetatud juhul peab jääma laeva kaptenile või muu veesõiduki juhile paindlikkus otsustada, kummal e raadiokanalil e ta sellest tea tab , tõenäoliselt pigem Kaitseväe kasutuses olevale raadiokanalile 69. Oluline on, et teave edastatakse , sest siis saab kiiresti reageeri d a, et objekt korda teha, samuti teatada teistele merel liiklejatele, mis piirkonnas sõites tuleb ettevaatlik olla. Tegemist on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Eelnõu § 7 punktid 10 ja 1 9 on omavahel seotud ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutavate laevadega. Ankrualal või sadama r eidil olevale laevale teenust pakkuv ja osutav laev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev ), peab olema varustatud nõuetele vastava A-klassi AIS - seadmega , kui ankruala või reid asub kaugemal kui üheksa meremiili rannajoonest, ning vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või reid asub lähemal kui üheksa meremiili rannajoonest (eelnõu § 7 punkt 10 ). Eesmärk tõhustada järelevalvet reidi teenust osutavate laevade üle , eelkõige sanktsioonirežiimist kinnipidamise tagamiseks. Sätte asukoht on valitud ökonoomiat silmas pidades. Juhul, kui panna nõue MSOS § 53 1 lõike 3 ette, oleks vaja muuta ka lõiget 3 selleks, et välistada nende laevade puhul AIS-seadme paigaldamise nõue, mis on loetletud lõike 3 punktis 2 ( see punkt tühistaks eespool oleva nõude). A- ja B-klassi AIS-seadmed erinevad üksteisest võimsuse poolest. B-klassi AIS -seadme tavaline võimsus on 2 − 5 W ja A-klassi AIS-seadmetel 12,5 − 25 W, millest oleneb ka nende levi kaugus merel – B-klassi AIS-seadme maksimaalne levi kaugus , et suudaks veel AIS teadet edastada, on kuni üheksa meremiili, A-klassi AIS-seadmetel piirangut ei ole. Enamus Eesti sisemeres ja territoriaalmeres asuvatest ankrualadest ja reididest jäävad kuni üheksa meremiili ulatusse, mistõttu ei ole mõistlik kehtestada kõikidele ühtset nõuet A-klassi AIS-seadme kehtestamiseks, kui reiditeenust osutav laev või väikelaev ei sõida kaugemale kui üheksa meremiili rannajoonest. See on piisav kaugus, et B-klassi AIS-seadet omav laev või väikelaev on veel levis. B-klassi AIS-seadmed on ka odavamad A-klassi AIS-seadmetest. Juhul, kui laeval või väikelaeval juba ei ole peal nõuetekohast AIS-seadet ning ta osutab reiditeenust juba enne kõnesoleva eelnõukohase seaduse jõustumist ja jätkab se da ka hiljem , antakse üleminekuaeg kuus kuud, mille jooksul ta peab nõuetekohase AIS-seadme (kas A- või B-klassi AIS-seade) laeval või väikelaeval kasutusele võtma. Kuna AIS-seadmed ei ole kuigi kallid , on kuus kuud piisav aeg, et iga reiditeenust osutava laeva või väikelaeva omanik jõua ks soetada nõuetekohase AIS-seadme ja paigaldada selle laevale või väikelaevale . Eelnõu koostamise ajal on teada seitse laeva ja väikelaeva , kes praegu reiditeenust osutavad ja keda see nõue puudutab. Eesmärk on parem ini jälgi da piirirežiimist kinnipidamist ehk teha järelevalve t riigipiiri ja piiripunkti vahelisel alal ning tagada tõhusam alt õiguskor d Eesti merealal. Järelevalvet ei tehta üksnes sadamas või sisemeres , vaid ka territoriaalmeres. Kuna osa reidikoh ti asu b navigatsioonihooajal väga tiheda väikelaevaliiklusega piirkonnas , on vaja neid laevu eristada teistest laevadest ja väikelaevadest, kellel ei ole AIS-seadme paigaldamise kohustust , et saada parem ülevaade sellest, milliseid laevu reiditeenust osutavad laevad teenindavad ning kas peetakse kinni kõikidest nõuetest, sealhulgas kehtestatud sanktsioonidest. Teenuseid osutavad vastava tegevusl oaga ettevõtted, kasutades selleks spetsiaalseid laevu, mille kogumahtuvus võib jääda alla 300 ja millel seega ei ole kohustust paigaldada AIS-seadet. Reidil peatuvatele laevadele osutatakse eri teenuseid, nagu : 1) isikute transport laevalt piiripunkti või piiripunktist laevale (meeskonnaliikmete vahetus, eri inspektorite pardale toimetamine, jäälootside transport); 2) laevade varustamine kütuse ( punkerdamine ), määrdeainete või muu kaubaga, mi da on vaja selleks, et jätkata laeva edasis t transii t i merel; 3) laevadelt jäätmete vastuvõtmine (pils ivesi ja muud jäätmed, mis tekivad la eva normaalsel käitamisel ) . Eelnõu § 7 punktiga 11 uuendatakse § 72 lõike 1 sõnastust. Tegemist on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Kehtiva sõnastuse järgi on laevaõnnetuse korral Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud teatama õnnetuse asjaoludest viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti merealadel ja sisevetel toimunud laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama viivitamata politseiasutusele ning kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, siis ka Keskkonnaametile. Politseiasutus teatab laevaõnnetusest viivitamata Kaitseväele, Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Sõnastuse muutmise eesmärk on teha see lühemaks, sätestada õiged asutused, keda tuleb laevaõnnetusest teavitada, ning jätta välja asutustevaheline suhtlus, mida saab teha kas rakendusakti tasemel või asutustevahelise kokkuleppega. Praegusel juhul on asutustevaheline teavitamine paika pandud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a asta määrusega nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ (vt nt § 10 lõige 3, § 18 lõige 2), samuti asutustevahelise kokkuleppega. Uues sõnastuses vahetavad asukohta lõike esimene ja teine lause. Uue sõnastuse kohaselt on laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest viivitamata PPA-le (ehk JRCC Tallinnale). Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Muudatus otsustati teha seetõttu, et inimelude päästmine on alati esikohal ning seejärel saab juba teavitada õnnetuse asjaoludest Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse Keskust. Eelnõu § 7 punktidega 12 – 18 muudetakse MSOS § 78. Kehtiv MSOS § 78 käsitleb laeva sadamast väljumise keeldu. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib Transpordiameti järelevalveametnik keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval sadamast väljuda, kui laeva kapten keelab laeva kontrollimise, laeval esinevad olulised puudused seoses meresõiduohutuse, töö- ja töötervishoiutingimuste tagamise, tunnistuste ja kindlustuste esitamise ning keskkonnaohutuse jm nõuete täitmisel. L õike 2 2 kohaselt on [laeva] kinnipidamine laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamiseni. Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011 . a asta määrusega nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“. Praktikas võib esineda olukordi, kus on põhjendatud viia laevakontroll läbi mitte sadamas, vaid sise - või territoriaalmeres viibiva välisriigi lippu kandva laeva suhtes. Näiteks juhul, kui välisriigi lippu kandev laev on sadama reidil või kui see on mõne pädeva asutuse poolt territoriaalmeres peatatud (nt UNCLOS- i s sätestatud kinnipidamise alused mere keskkonna kaitseks) ning reostuse tekkimisest , laeva seisukorrast või laevapere liikmete olukorrast tulenevalt ilmneb vajadus teostada laevakontroll meresõiduohutuse, merekeskkonna või töötervishoiu tingimustega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks, või esineb mõni muu rahvusvahelise õigusega kooskõlas olev alus laeva kontrollimiseks. Territoriaalmeres kontrollitavatel laevadel esinevate oluliste puuduste korral ei ole praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt võimalik Transpordiametil laeva kinni pidada (s.o teha ettekirjutust laeva edasise liikumise keelamiseks). Seetõttu on vaja kehtestada õiguslik alus laeva kinnipidamiseks analoogselt laeva kinnipidamisega sadamas, et puudused laeva s saaksid kõrvaldatud ja võimalikud ohud maandatud enne laeva territoriaalmeres edasiliikumist , et tagada laeva jätkuv meresõiduohutus ning laevapere heaolu . See tähendab, et k ui laeval esinevad olulised puudused, aga laeva liikumist ei saa kehtiva regulatsiooni tõttu sise - või territoriaalmeres keelata, võib see osutuda ohtlikuks meresõiduohutusele, merekeskkonnale, aga ka laevapere liikmete elule ja tervisele. Sellest tulenevalt tehakse muudatused § 78 lõigetes 1, 2 1 , 2 2 , 3, 5 ja 10, lisades võimaluse keelata laeval ankrualalt või sadama reidilt lahkuda, kui laeval esineb olulisi puudusi. See on kooskõlas ka UNCLOS - i artikl iga 21 , mis sätestab, et rannikuriik võib kooskõlas konventsiooni ja muude rahvusvahelise õiguse normidega vastu võtta oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad meresõiduohutust ning keskkonnakaitset, reostuse vältimist, vähendamist ja kontrollimist. Eelnõu § 7 punktidega 19 ja 20 tehtavad muudatused MSOS -i § -s 79 1 käsitle vad ühekordse ülesõidu tingimusi remondisadamasse. Antud paragrahvi on vaja muuta tulenevalt eelnevates punktides käsitletud MSOS § 78 puudutavatest muudatustest, võimaldamaks territoriaalmeres laeva liikumise keelu rakendamise asemel lubada laeval liikuda oma territoriaalmere asukohast lähimasse remondisadamasse, sest kõiki laeval esinevaid puudusi ei pruugi olla võimalik territoriaalmerel viibides kõrvaldada. Eelnõu § 7 punkti s 21 on sätestatud rakendussäte, et jätta laevaomanikele kuus kuud aega nõuete täitmiseks. § 8 . Riigikaitseseaduse muutmine Eelnõu §- s 8 täiendatakse RiKS-i uue peatükiga 6 2 , millega luuakse sõjavangide kinnipidamist puudutav regulatsioon riigisisesesse õigusesse. Planeeritavate muudatustega riigikaitseseaduses luuakse riigisisene kontseptuaalne vaade sõjavange puudutavale. Edaspidi on kavas rakendusaktiga määratleda täpsemad kinnipidamisega kaasnevad ja selle korrektseks ettevalmistamiseks vajaminevad tegevused ( keda Kaitsevägi teavitab sõjavangide veo alustamisest, saatelehtede täitmise nõuetest ; kes on vanglateenistuse määratud vastuvõtja ja veo ajal kontaktisik ; milline näeb välja sõjavangidega kokkupuutuva personali koolitus jm). Sõjavangide kinnipidamisel ja kohtlemisel tuleb lähtuda sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 . aasta Genfi (III) konventsiooni st (edaspidi ka GC III ), mille Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ratifitseeris 24. augustil 1992 . Tegemist on konventsiooniga, mida kohaldatakse relvakonflikti ajal . Eelnõuga loodava sõjavangide kinnipidamist puudutava regulatsiooni rakendamise ajal on riigisiseselt eelduslikult välja kuulutatud sõjaseisukord , kuid sõjaseisukorra väljakuulutamine ei ole selle regulatsiooni rakendamise eeldus . Sõjaseisukorra väljakuulutamise järel asutakse täitma sõjaseisukorra ajaks ette nähtud riigikaitseülesandeid, Kaitseväe ülesanne on riigi sõjaline kaitsmine. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus, eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, elanikkonna turvalisus ja ühiskonna toimimine. Eesti julgeolekupoliitika lähtub avarast julgeolekukäsitusest, võttes arvesse kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja tegureid. Julgeolekupoliitika elluviimine toimub põhimõttel „ ühiskond kui tervik ja riik kui tervik “ . Sõjalise kaitsega tagatakse piisavad võimed riigi suveräänsuse kindlustamiseks ning sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks. Kriisideks, ka sõjaks, valmistumisel ja kriiside lahendamisel lähtub Eesti ülesannete jäävuse põhimõttest: kõik asutused ja isikud täidavad oma rolli nii tavaolukorras kui ka kriisi- ja sõjaajal. Kaitseväe sõjaliste eesmärkide saavutamiseks on laia riigikaitse toimimine ja toetus sõjaliste eesmärkide saavutamisel e hädavajalik. Relvakonflikti raames r ahvusvahelise humanitaarõiguse normide rakendamise täpne riigisise ne rakendamise kord tuleb kõiki asjakohaseid osapooli kaasates välja töötada rahuajal. Vastutavate asutuste selge kindlaksmääramine võimaldab Kaitseväel keskenduda oma sõjaaja põhiülesande täitmisele. Sõda Ukrainas käivitas ka Eestis riigisises t e õigusaktide ülevaatamise, et tagada kriisivalmidus , kuid sõjavangidega seonduv on riigisisese õigusega seni täpsemalt reguleerimata. Ka töö korralduslikult ei ole seni asutuste vahel välja töötatud lahendust sõjavangide pikaajaliseks ehk kauemaks kui 48 tunniseks kinnipidamiseks ega määratletud asutuste pädevust. Sõjavangi mõiste Loodavas peatükis sätestatakse sõjavangi mõiste eelnõukohase RiKS §-s 87 7 . Sõjavangina käsitletakse sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 . aasta Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides A ja B nimetatud isikuid. Eelnimetatud konventsioonis on sätestatud sõjavangide kohtlemise ja kaitse põhimõtted, mida konventsiooniosaline peab relvakonflikti raames järgima. Genfi (III) konventsiooni artik lis 4 loetle takse nende isiku te kategooriad , keda tuleb vangi langemise korral kohelda sõjavangina . Eelkõige on need konfliktiosalise relvajõudude liikmed, samuti nende relvajõudude koosseisu kuuluvate maakaitsevägede või vabatahtlike väeüksuste liikmed ning muude maakaitsevägede ja vabatahtlike väeüksuste liikmed, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumistest osavõtjad, kes tegutsevad oma territooriumil või sellest väljaspool, ka juhul, kui see territoorium on okupeeritud. Sellised maakaitseväed või vabatahtlike väeüksused, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumised, peavad vastama järgmistele nõuetele: a) neid juhib isik, kes vastutab oma alluvate eest; b) nad kannavad kindlaid kaugelt eristatavaid eraldusmärke; c) nad kannavad relvi avalikult; d) nad järgivad sõjapidamise seadusi ja tavasid. Sõjavangi staatuse tuvastab Kaitsevägi , juhindu des asutusesisestest regulatsioonidest ja muudest rahvusvahelistest juhistest (eelkõige NATO standarditest ja rahvusvahelise õiguse nõuetest ). Sõjavangid kuuluvad rahvusvahelise õiguse mõttes eriliselt kaitstud isikute alla , mis tähendab, et sõjavangidele tuleb tagada muu hulgas minimaalsed elamistingimused, kui nad langevad vastaspoole kätte vangi . Järgida tuleb konventsiooni nõudeid ja tagada, et sõjavangide kinnipidamisel toimitakse kooskõlas rahvusvahelise õiguse nõuetega. Selleks tuleb leida sobiv kinnipidamis koht sõjavangide pikaajaliseks hoidmiseks kuni relvakonflikti lõpuni või muu poliitilise, kinnipidamist lõpetava otsuseni. Ülesannete jaotuse kindlaksmääramine seaduse tasandil Loodavas peatükis sätestatakse Kaitseministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusalad sõjavangide kinnipidamisel. Eelnõukoha ses RiKS § 87 8 l õikes 1 sätesta takse , et s õjavangide kinnipidamine toimub Kaitseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning nende valitsemisala asutuste koostöös . See tähendab ka Kaitseväe ja vanglateenistuse tulevast koostööd. Käesoleva regulatsiooniga ei looda riiklikku informatsioonibürood ega määrata seda, milline ministeerium või asutus hakkab riikliku informatsioonibüroo kohustusi täitma. Samuti ei ole käesoleva eelnõu kohaldamisalas sõjavangide vahetuse korraldamine. Nimetatud tegevused ja kohustused määratakse hilisemate rahvusvaheliste kokkulepete alusel või muude riigisiseste õigusaktidega. Eelnõukoha ses RiKS § 87 8 l õikes 2 sätesta takse sõjavangide kinnipidamisega s e o tud Kaitseministeeriumi vastutusala. Relvakonflikti olemusest tuleneval t võtavad sõjavange eelkõige kaitseväelased, mistõttu on ka s õjavangide lühiajaline kinnipidamine ja sellega seotud toimingud Kaitseväe pädevuses. Kinnipidamise õiguspärasuse ja sõjavangi staatuse määramise eest vastutab samuti Kaitsevägi. S amas puudub Kaitseväel võimekus isikute pikaajaliseks kinnipidamiseks. Seadusega määratud põhiülesannete alusel saavad laiapindse riigikaitse põhimõttele tuginedes seda rolli täita Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas olevad vanglad ja vanglateenistus. S õjavangide lühiajali ne kinnipidam ine hõlmab peamiselt tegevusi lahinguväljal , sõjavangi kohta andmete kogumist ja nende andmete registreerimist, kohapealset kategoriseerimist, esmaabi andmist, suhtlust pikaajalise kinnipidamis e kohaga, edasist konvoeerimist üldjuhul vangla territooriumil olevasse pikaajalise kinnipidamise kohta jm . Kaitseväe vastutada on , et sõjavangide transport oleks võimalikult ohutu ja toimuks võimalikult kiirelt, võimalusel isiku kinnipidamisest 48 tunni jooksul. Kaitsevägi vastutab ka muus osas sõjavangide transpordi eest, näiteks kui sõjavangi on vaja evakueerida või transportida pikaajalisest kinnipidamiskohast haiglasse. Eelnõukohase RiKS § 87 8 l õike 3 alusel vastutab Justiits- ja Digiministeerium sõjavangide pikaajalise kinnipidamise korraldamise eest. Justiits- ja Digiministeerium võimaldab sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutada vanglate taristut. Eelkõige on tõenäoline vajadus kasutada Tallinna ja Tartu vangla t . Vanglate taristu kasutamiseks sõjavangide kinnipidamise eesmärgil võib Justiits- ja Digiministeerium kriisiplaanides ette näha tavavangide ümber paigutamise või vabastamise korra sõjaseisukorra ajal . Justiits- ja Digiministeerium vastutab sõjavangide pikaajalise kinnipidamise korraldamise eest, s eal h ulgas rakendab vanglateenistust sõjavangide kinnipidamisel, ning vajadusel tagab vanglate ümberehitamise, et need vastaksid GC III nõuetele. Justiits- ja Digiministeerium korraldab ja tagab nimetatud teenuseid ainult kinnipidamiskohtades. Järgnevalt tuuakse välja tegevused ja teenused, mida Justiits- ja Digiministeerium kavandatava eelnõuga kinnipidamiskohas tagab ning korraldab: pakub ja korraldab sõjavangidele majutuse, tagades sealjuures eraldatuse tavavangidest ja kinnipeetavatest; tagab toitlustuse sõjavangidele; arvestab sõjavangide erivajadus i ; registreerib sõjavangid nende üleandmisel kinnipidamiskohta; vanglateenistuse personal tagab järelevalve , valve ja ohutu keskkonna sõjavangidele -s elline tegevus ja ohustava d asjaolud dokumenteeritakse ; tagab kinnipidamiskoha vastavuse GC III nõuetele sõjavangi kinnipidamise ajal; korraldab s uhtlus t ja kõne sid ning diplomaatiliste esindajatega kohtumis i . Näiteks on GC III artiklites 79 – 81 sätestatud sõjavangide õigus kohtuda nende esindajatega . Sinna juurde kuulub ka Rahvusvahelise Punase Risti lubamine vanglasse ja nende külastuse korraldamine ja organiseerimine; võimaldab ja korraldab sõjavangile töötamise võimalused ja tingimused; pakub usulist teenust – tagab kabelite olemasolu ja nende korrashoiu , vajadusel arvestab usulis i eripära sid ; tagab poe olemasolu ja ostlemis võimaluse ; tagab muud teenused, mis on vältimatult vajalikud sõjavangide igapäevase elukorralduse jaoks . Sealjuures ei vastuta Justiits- ja Digiministeerium sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise eest. Tervis hoiu teenuste osutami st sõjavangidele korraldab eelnõukohase RiKS § 87 11 l õike 1 järgi Tervisekassa . Samuti ei kuulu rehabiliteerimisteenused eelnõukohase RiKS § 87 8 l õike 3 alla, kuigi praegu tavavangidele neid pakutakse. GC III nõuetele vastavuse analüüs on koostamisel ja täpsed vajadused selgitatakse välja asutustevahelise koostöö kokkuleppe raames. Sõjavangide pikaajaline kinnipidamine toimub kuni aktiivse sõjategevuse lõppemiseni või muu poliitilise ja kinnipidamist lõpetava otsuseni. Vangl ate taristu määratakse sõjavangide pikaajalise kinnipidamise eelistatud asukohaks, kuid juhul, kui vangla te taristut ei ole võimalik kasutada, määratakse eelnõukohase RiKS § 87 8 l õike 4 järgi alternatiiv sed kinnipidamiskohad Vabariigi Valitsuse korraldusega. Sõjavangidega seotud muude võimalike, eelnõuga reguleerimata tegevuste vastutuse määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse seadusest. Pikaajalise kinnipidamise koht ja senine Ukraina praktika Rahvusvahelise õiguse kohaselt tuleb sõjavangidele tagada nõuetele vastavad kinnipidamise tingimused. Genfi III konventsiooni mitmes artiklis on sätestatud nõuded, millele sõjavangide kinnipidamiskoht ehk sõjavangilaager peab vastama. Need puudutavad m uu h ulgas ruumide hügieenitingimusi ja tervislikkust, niiskustaset, turvalisust (varjendid), eraldamise võimalusi, liikumisvõimalusi, omavahelise suhtlemise võimalusi, õues viibimise võimalusi jne. Lisaks on üks peamiseid nõudeid, et sõjavangid peavad olema teistest kinnipeetutest eraldatud . Muu hulgas öeldakse GC III a rtikli 22 esimese lõigu teises lauses, et „[k] aristusasutusse võib [sõjavange] paigutada ainult erandjuhtudel, kui see on vangide endi huvides“. Eesti vanglate taristu on nüüdis aegne, neis on tagatud nõutud olme- ja turvalisustingimused ning eelnõu ja selle rakendusakti jõustumisel tagatakse vangla personalile vastav koolitus ning määratakse sõjavangide kinnipidamiskoha juhiks konventsiooni nõuetele vastav tegevväelane. Samuti on neis võimalik tagada täielik eraldatus kriminaalkaristust kandvatest vangidest, kui neid selles vanglas sel ajal viibib. Nende tingimuste täitmisel ei ole tegemist karistusasutusega, vaid vangla taristu baasil kohandatud sõjavangilaagriga Genfi III konventsiooni tähenduses. Seda toetavaid näiteid on ka Ukraina praktikas. Arvestades Eesti riigi piiratud rahalist ja inimressurssi, on sõjavangide pikaajalise kinnipidamise kohtade sisseseadmine vanglate taristu baasil kõige realistlikum viis täita Genfi III konventsioonist tulenevaid kohustusi. Ka rahvusvahelise Pun a se Risti Komitee esindajad on Ukraina praktika põhjal möönnud , et kinnipidamisasutuste kasutamine ei ole keelatud, kui neid kasutades järgitakse rahvusvahelis e õiguse nõudeid. Ukrainal on Lvivi regioonis üks alaline sõjavangilaager, mis on üles ehitatud endise kinnipidamisasutuse taristul. Ka ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on selle kasutamise heaks kiitnud. Vanglate t aristu kasutamis e lubatusele viitab ka ÜRO projektiteenuste büroo oma vanglate planeerimise suunistes, mille järgi võib sõjavangide kinnipidamiseks kasutada olemasolevat taristut, kui eraldi laagrite loomine on võimatu või ebapraktiline. Tingimuseks on see, et tava - ja sõjavangid tuleb üksteisest täielikult eraldada ning sõjavange tuleb kohelda kooskõlas konventsiooni nõuetega. Seejuures on tähtis, et sõjavange ei tohi kohelda samaväärselt tavavangidega, vaid neile tuleb tagada nende sõjaline väärikus ja au. Seetõttu tuleb tagada nende eraldatus ning erikohtlemine. Eraldamine on oluline, sest sõjavange ei hoita kinni karistamise eesmärgil , samuti selleks, et hoida ära tava - ja sõjavangide vahelisi konflikte. Vangla taristut on sõjavangide pikaajaliseks kinnip idamiseks lubatud kasutada juhul, kui vangla olmetingimused vastavad konventsioonist tulenevatele nõuetele, millele tänapäeva vanglad üldiselt peavad vastama. Sõjavangidel on lubatud vabalt vangla territooriumil liikuda ja nende tubasid või kambreid ei lukustata katkematuks perioodiks. Samuti peavad sõjavangid olema täielikult eraldatud tavavangidest ning vangla ei tohi asuda lahingutsoonis ega ohtlikus piirkonnas. Sealjuures tuleneb GC III-st erisus, mille kohaselt peab sõjavangide pikaajalise kinnipidami se koha juht olema ohvitseri auastmes isik , mille saab korraldada vastavalt sõjaajaametikohtade jaotusele . Regulatsiooni väljatöötamisel on võetud eeskujuks asutustevaheline pädevuste jaotus Ukrainas. Ukraina jaotas sõjavangide haldamise ülesanded eri institutsioonide vahel. 2022. aasta alguses laiendati Ukraina justiitsministeeriumi ülesandeid ja sõjavangide haldamisega seotu jäi justiitsministeeriumi vastu tada. Ukraina kaitseministeeriumi roll on aga sealjuures piiratud kahe peamise tegevusega: vastutada ainult sõjavangide esmase kinnipidamise ja nende transpordi eest pikaajalise kinnipidamise asutusse või kohta. Esialgu hoitakse kõiki sõjavange justiitsministeer iumi hallatava te s kinnipidamiskeskustes (ingl designated detention facilities ), pärast mida viiakse kinnipeetud sõjavangilaagritesse. Kinnipeetud sõjavangide transpordi kinnipidamiskeskustesse korraldab Ukraina sõjaväepolitsei. Sõjaväepolitsei ülem suhtleb justiitsministeeriumiga vangilaagrite täituvuse ja asukohavaliku küsimustes. Kirjeldatud kogemust rakendame võimaluste piires Eesti eripärasid arvestades. 2025. aasta õppuse Siil raames on harjutatud sõjavangide viimist pikaajalise kinnipidamise kohta ehk vangla hoonesse . Sõjaväepolitsei toimetas sõjavangid Viru ja Tartu vanglasse, kus vanglateenistus tegi esmased menetlustoimingud. Samuti olid tagatud vajalikud kontaktid, et üleandev üksus saaks vanglaga otse suhelda ja tegevust koordineerida. Vabariigi Valitsuse määrus Eelnõu sätestab volitusnormi ( RiKS § 87 8 l õi g e 5 ) Vabariigi Valitsuse poolt rakendusakti andmiseks, mille alusel kehtestatakse määruses Kaitseministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi tegevuste täpsem korraldus, tingimuse d ja kor d . Volitusnorm on dispositiivne , et tagada Vabariigi Valitsusele paindlikkus sõjavangide kohtlemist reguleerivate sätete kehtestamisel. Eelnõukoha s e RiKS § 87 8 lõikega 6 t äpsustatakse , et Vabariigi Valitsuse määruses võib sätestada näiteks pikaajalise kinnipidamise koha valiku, kasutamise tingimuste ja t egevuse korraldamise küsimused. Samuti määratakse , kellel on pädevus otsustada konkreetse vangla kasutamine ja selle kasutamise lõpetamine sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks. Kuna sõjavangidega tegelev personal peab tundma asjakohaseid rahvusvahelise õiguse nõudeid (esmajärgus GC III -st tulenevaid sõjavangi kohtlemise reegleid ), tuleb Vabariigi Valitsuse määruses ette näha neile v äljaõppe andmise kor d . Lisaks täpsustatakse Kaitseväe pädevust sõjavangi staatuse määramisel, nõuded arvestuse pidamisel ja nõ uded kinnipidamist korraldavale personalile. Rakendusaktis võib ette näha transporti puudutav a infovahetuse kor ra , transpordiliigi valiku otsustuspädevus e ja muud sellega seotud tingimused. Sõjavangidele t ervishoiuteenuste osutami s e korraldamine Genfi III konventsiooni artikli 30 alusel tuleb tagada sõjavangidele vangilaagris vajalik arstiabi. Igas laagris peab olema korralik haigla, kus sõjavangide eest vajalikul määral hoolitsetakse ja neid kohaselt toitlustatakse. Lisaks tuleb sõjavangile vajaduse korral tagada v ajalik eraldatu s nakkus- ja vaimuhaigetest. Sealjuures tuleb sõjavange hoidval riigil endal tasuda ravikulud ning kulutused sõjavangide tervise hoidmiseks vajalikele seadmetele. Sõjavangidele tuleb teostada vähemalt kord kuus arstlik läbivaatus, mille raa mes kontrollitakse ka sõjavangi kehakaalu. Eesmärk on jälgida sõjavangide üldist terviklikku seisundit, toitumust ja puhtust ning avastada nakkushaigusi, eriti tuberkuloosi, malaariat ja suguhaigusi. Genfi III konventsioon is täpsusta takse , et igas vangilaagri s ei pea olema sellisel tasemel meditsiiniüksust, mis vastaks kirurgiliste erialadega haigla tasemele. Vangilaagris olev meditsiiniüksus peab suutma pakkuda esmaabi väiksemate vigastuste korral ja tavapärast arstiabi ravitavate haiguste puhul. Samuti loetakse piisavaks, kui olemasolevad ruumid, inventar ja personal on mehitatud sellisele tasemele. Kui sõjavangidel on vaja kirurgilist sekkumist või statsionaarset arstiabi, tuleb suunata nad raviasutusse, mis on selleks mõeldud. Transpordi vanglahoonest pika ajalisse raviasutusse teostab Kaitsevägi. Tervishoiuteenuste korraldamine toimub eelnõukohase RiKS § 87 11 järgi Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste , täpsemalt Tervisekassa kaudu . Alates 2024. aastas t vastutab Tervisekassa VangS §-de 49 ja 52 järgi tervishoiuteenuste osutamise eest vanglas. Kuna esmane valik sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks on vanglate taristu, on mõistlik, et ka sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise eest vastutab Tervisekassa. Vangistusseaduses on regulatsioon n ii- ö elda tavavangidele, mistõttu toimub vanglatesse paigutatud sõjavangidele teenuse osutamine samadel tingimusel. Alternatiivsete asukohtade kasutamine ja sinna sõjavangide paigutamine otsustatakse sõjaseisukorra ajal V abariigi V alitsuse korraldusega , milles arvestatakse alternatiivse asukoha eripärasid ja riigieelarvelisi võimalusi teenuse osutamiseks . Alternatiivses asukohas vajaliku tervishoiut eenuse osutamise tegevusloa olemasolu ja tingimused lahendatakse samuti V abariigi V alistuse korraldusega olukorra tekkimisel. Sõjavangide üle arvestuse pidamine Lisaks luuakse uus paragrahv sõjavangide üle arvestuse pidamiseks ja registreerimiseks. GC III artiklitega 122–125 pannakse konventsiooniosalistele kohustus koguda sõjavangide kohta käivat teavet. Kohustuse eesmärk on tagada, et kinnipeetavate isikuandmed, tervis e seisund, auaste, sünniaeg ja muu isiklik teave oleksid kinnipidamise eest vastutava riigi infosüsteemides kättesaadavad. Lisaks peab riigil olema pidev ülevaade sõjavangide arvust. Selline teave on oluline nii julgeolekukaalutlustel, pikaajalise kinnipidamise korraldamisel ressursside plaanimiseks , sõjavangide kaitseks kui ka koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sõjavangide üle arvestuse pidamiseks saab kasutada vangistusseaduse § 5 1 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogu. Tegemist on kasutuses oleva, andmekaitsenõuetele vastava registriga, mida saaks kasutada ka sõjavangide üle arvestuse pidamiseks. Registri arendamisel arvestatakse võimalusega luua tulevikus alaregistreid sõjavange puudutava info talletamiseks. Et nimetatud registrit saaks sõjavangide üle arvestuse pidamiseks kasutada, tuleb teha vastavad muudatused VangS-i s , täiendades kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu reguleerivaid sätteid. Täpsemad muudatused on sätestatud eelnõu §-s 12. Distsiplinaarmenetluste puhul kohaldatakse eelnõukohase RiKS § 87 10 järgi kaitseväeteenistuse seaduse 10. peatükis sätestatut ning juhindutakse sellest. § 9. Riigilõivuseaduse muutmine MSOS § 78 puudutavate muudatusettepanekutega seonduvalt on vaja muuta riigilõivuseaduse (RLS) §-s 142 47 sätestatud laeva kinnipidamisjärgse kontrollimise riigilõivu suurust. Kehtiv riigilõivu regulatsioon ja suurus on loodud sadamas toimuva laevakontrolli tarbeks ega arvesta täiendavate kuludega (nt Transpordiameti järelevalveametnike töö- ja transpordikulu), mis kaasnevad laeva kontrollimisega territoriaalmeres. Kui arvestada, et territoriaalmeres viibiva laeva kontrollimisega kaasnevad transpordikulud Transpordiameti järelevalveametniku laevale ja tagasi kaldale toimetamisega (umbes 350 eurot tunnis ) ja kokku võib transport võtta aega kuni 3 tundi ( 1050 eurot ) ning et Transpordiameti järelevalveametniku töötunni tasu suurust arvestatakse RLS § 142 47 lõike 1 kohaselt ( 100 eurot ) ning et laeva puudusi ja suurust arvestades võib töötundide arv laeval varieeruda vastavalt igale üksikjuhtumile (nt 10 – 30 tundi), oleks põhjendatud seada riigilõivu suuruseks 3400 eurot laevakontrolli eest. RLS § 142 48 , § 142 49 ja § 142 50 kohaste erinevate merendusalaste ülevaatuste maksimaalne riigilõivu suurus on samuti 3400 eurot. Võrdlusena on Soomes kehtestatud samasisulise toimingu tasu suuruseks 380 eurot tunnis tööajal ja 550 eurot tunnis töövälisel ajal . Lätis on vastav tasu 5000 eurot . § 10 . Riigipiiri seaduse muutmine Eelnõu § 10 punkti s 1 muudetakse RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastust, viies se lle kooskõlla Schengeni piirieeskirja de sõnastuse ja terminitega. Kehtiv punkti 4 sõnastus on järgmine : õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, õhuruumis liikumise ning õhuruumist väljumise kord. Selline sõnastus viitab, et piirirežiimiga määratakse, kuidas võivad Eesti õhuruumis õhusõidukid liikuda ja kuidas siseneda või väljuda Eesti õhuruumist. See sõnastus kehtib aastast 1994, kui riigipiiri seadus vastu võeti ja jõustus. Eesti ei olnud siis veel muu hulgas Euroopa Liiduga ühinenud, mistõttu ei kehtinud piirivalvamise ja piirirežiimi määramisel EL -i õigusaktid ning Eesti reguleeris seda selle aja vajaduste järgi. Selle hulka kuulus ka see, kuidas eelkõige tsiviilõhusõidukid Eesti õhuruumi ehk Eesti territooriumile siseneda võisid, kus toimus õhusõidukiga saabunud inimeste (reisijad, piloodid, meeskonnaliikmed) piiriületamine ja kuidas inimesed õhusõidukiga Eesti õhuruumist väljuda võisid. Märkusena olgu öeldud , et kaitselennunduse õhusõidukite ja riiklike õhusõidukite Eesti territooriumile sisenemine on reguleeritud teiste õigusaktidega. Piirirežiimiga määratakse tegelikult ainult õhusõidukiga Eestisse saabunud reisijate, pilootide ja õhusõiduki meeskonnaliikmete õhupiiri ületamise kord, mitte se e , kuidas õhusõidukid Eesti õhuruumis liiguvad. Sisuliselt käsitleb see seda, kuidas peamiselt lennujaamades riigipiiri ületamist ja kontrolli tehakse ning millal ei loeta õhupiiri ületamist rikkumiseks, kui riigipiir ületatakse korras kirjeldatust teistmoodi. Schengeni piirieeskirjade 6. lisa 2. peatük is käsitle takse õhupiiri ületamist. RiPS § -s 9 sätesta takse nõuded riigipiiri ületamisele ja § -s 12 sätestatakse nõuded konkreetselt õhupiiri ületamisele. RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastuse muutmine on kooskõlas Schengeni piirieeskirjades sätestatuga ning selle tulemusena seotakse RiPS - is paremini ka piirirežiimi käsitlev § 8 ja õhupiiri ületamist käsitlev § 12. Õhuruum i terminit ei ole muudes sätetes vaja muuta, sest see on pigem seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega, mitte niivõrd piiriületamisega. Õhuruum on selles kontekstis võrdne Eesti territooriumiga. Nagu eespool selgitatud, ei ole eelnõuga muudetav säte vahetult seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega. Eelnõu § 10 punktidega 2 ja 3 täiendatakse RiPS § 11 4 lõikeid 1 ja 1 1 , lisades nendesse uue riikliku järelevalve erimeetme, mida võib kohaldada piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ning piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is sätestatud alusel ja korras. Selleks on KorS §-s 44 sätestatud erimeede – viibimiskeeld. Praegu on lubatud mõlema nimetatud lõike kohaselt rakendada meetmeid, mis on sätestatud KorS § des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 31 (kutse saatmine ja sundtoomine), 32 (isikusamasuse tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega), 45 (sõiduki peatamine), 46 (isiku kinnipidamine), 47 (turvakontroll), 48 (isiku läbivaatus), 49 (vallasasja läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine), 51 (valduse läbivaatus), 52 (vallasasja hoiulevõtmine ) ning 53 ( hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine). Viibimiskeelu meetme kehtestamise vajadus on seotud riigipiiri valvamisega ning aitab vajaduse korral tagada patrull- ja vaatlustegevust maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ebaseaduslik toimetamine ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine. Nagu lähiajalugu näitab, kasutatakse näiteks ebaseaduslikku rännet üha enam ühe vahendina riikide vastu ning seetõttu peab ka riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel olema PPA-l ja Kaitseväel võimalik rakendada meetmeid, mis tagavad eduka riigipiiri valvamise ja kaitsmise. Näitena toodud juhul aitab sündmust lahendada muu hulgas viibimiskeelu kohaldamine teatud alale (nt piirivööndis), et ebaseaduslikku piiriületust tõkestada ja piirivahejuhtumeid lahendada. Viibimiskeelu kehtestamise alused tulenevad KorS-i § 44 lõikest 1. Juhul, kui viibimiskeeldu tuleb kohaldada üle 12 tunni, teeb sellise otsuse prefekt, kui otsus puudutab maismaapiiri ja piiriveekogusid, ning Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik, kui otsus puudutab merepiiri. Eelnõu § 10 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RiPS § 14 lõike 1 punkt 6. Paragrahv iga 14 reguleeri takse sisenemist sisemerre , sadamasse ja piiriveekogusse. Selle lõike 1 punkt is 6 sätesta takse , et välisriigi tsiviillaev võib sisemeres läbida, sinna siseneda või sealt väljuda punkerdamiseks . Sama paragrahvi lõi kes 1 1 sätesta takse , et lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välisriigi tsiviillaev sisemeres läbida, sinna siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul. See tähendab, et kehtiva sõnastuse järgi ei pea laev küsima nõusolekut sisemeres punkerdamiseks . Punkerdamine on tegevus, mis halbade asjade kokkulangemise, hooletuse või tahtluse tõttu võib põhjustada suure merereostuse. Merekeskkonna kaitse eesmärgil ei tohiks punkerdamine ega laevalt laevale ümberlaadimine olla tegevused, mida võib lubada laevadel ilma sellekohase kontrollita teha. Sisemere osa on rannale lähedal, mistõttu on suur oht, et tekkinud reostus jõuab kiiresti randa. Praegu on punkerdamine ja laevalt laevale ümberlaadimine reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a asta määrusega nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“, aga sellest ei piisa, sest määrusega on küll kehtestatud sisemeres käitlemise nõuded, kuid puudub kontrollimehhanism selle üle, millal seda tehakse ja kus. Näiteks Soomes on see reguleeritud, sealhulgas määratud punkerdamiseks lubatud asukohad. Seetõttu võetakse punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks välisriigi tsiviillaev ei pea saama Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda, samuti täpsustatakse vajaduse korra l nimetatud määrust. Eelnõu § 10 punkti s 5 muudetakse RiPS § 14 lõiget 1 1 , asendades selles sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“. Praegune sõnastus ei ole selge, sest kooskõlastamisest saadakse erinevalt aru. Mõeldud on siiski nõusoleku saamist, mitte lihtsalt teavitamist. N äiteks tekib k üsimus, mida teha juhul, kui kooskõlastust ei saa – kas see on võrdne sellega, et nõusolekut ei ole, või võib laev ikkagi jätkata sisenemist sisemerre , sest ta on oma plaanist teavitanud. Seetõttu on oluline, et kõik osalised tõlgendaks sätet ühtemoodi – nõusoleku puudumisel ei ole sisemere läbimine, sinna sisenemine või sealt väljumine lubatud. Eelnõu § 10 punkti s 6 täiendatakse RiPS § 14 1 uue lõikega 1 2 , mille tulemusena lihtsustub laevaloa taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP ) riikidele kuuluvate laevade (nt Norra piirivalvelaevad) jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd tellitakse välisriigist (nt Soomest, Norrast). Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja EMP riigi laevale, mis täidab ranniku- ja piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda mitmekordne laevaluba (nn aastane laevaluba) . Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada mitmekordset luba ja seetõttu peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui eelnõukohane säte jõustub, võib liikmesriik või EMP riik taotleda nendele laevadele nn aastase laevaloa, mis vähendab muu hulgas Välisministeeriumi ametniku, EL-i liikmesriigi ja EMP riigi vastava ametniku töökoormust, samuti nende asutuste töökoormust , kes loataotlusi kooskõlastavad (nt PPA, Kaitsevägi). RiPS § 14 1 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul jäetakse kehtima kohustus taotleda iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad, uus laevaluba. Kuna laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk üsna suured, mistõttu tuleb ette teada, et selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka sadamasse tulla, valmistumaks võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid riigilaevu soovib sisemerre tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele nn aastaseid lubasid. Eelnõu § 10 punkti s 7 täiendatakse RiPS-i uue §-ga 14 2 , millega pannakse isikutele kohustus taotleda luba või saada nõusolek sise - ja territoriaalmeres toimuvateks veealusteks ja -pealseteks tegevusteks, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, ning kui see kavandatav tegevus ei ole juba kas RiPS-i või muu seadusega (nt muinsuskaitseseadusega , ehitusseadustikuga , sadamaseadusega) reguleeritud ja sellel ei ole otsest seost rahumeelse läbisõiduga. Nõusoleku puudumisel ei ole nimetatud tegevused lubatud. Sellega on seotud omakorda eelnõu § 4, millega pannakse sarnane kohustus taristu omanikele ja valdajatele. See on kooskõlas ka UNCLOS -i artikli 79 lõikega 4. Kohustuse võib jagada kaheks: 1) taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning 2) muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta ning mida ei ole juba RiPS-i või muude seadustega reguleeritud ( lõige 1 ). Sellised muud tegevused võivad olla näiteks otsing, mis ei ole seotud inimelu päästmise ega vrakkide otsimisega (nt hobina); lõhkeainete asukoha kaardistamine ja otsimine; riigiasutuse korraldatav õppus, kus välisriigile kuuluvad laevad (nt piirivalvelaevad) ei sisene sisemerre , vaid jäävad ainult territoriaalmerre; merepõhja uuringud, mis ei ole teadusuuringud, jms. Nagu eespool juba kirjeldatud, on mereolukorrateadlikkus kõige alus, et tagada meresõiduohutus, turvalisus ja merejulgeolek. See tagab, et nii Transpordiameti laevaliiklusteenindus (VTS) kui ka Kaitsevägi teab, miks laev seisab just selle koha peal või liigub tavapärasest aeglasemalt, samuti seda, kui laev teeb või laevalt tehakse merealuse taristu hooldustöid või vaadeldakse allveeroboti või tuukri abil taristu seisukorda või tehakse muid tegevusi. Kui ei teata, miks laev seisab või liigub väga aeglaselt, võib see peale julgeolekuriskide mõjutada ka navigatsiooniohutust (meresõiduohutust). Navigatsiooniohutuse tagamiseks saab vajadusel teisi laevu hoiatada. Samuti on kasulik see , et Kaitsevägi saab optimeerida patrull-laevade liikumise marsruute, kui on teada, kes ja mida kuskil teeb . L isaks annab see täiendava tööriista seadusega Kaitseväele antud ülesandega Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega ) kehtestada oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad a) meresõidu ohutust ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude vahendite ja rajatiste kaitset; c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist; g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise vältimist. Selleks, et rannikuriik saaks tõhusalt kontrollida kõigi loetelus olevate nõuete täitmist ja seda, ega neid ei rikuta, on kehtestatud kontrollivahendid, nagu loa taotlemine sise - ja territoriaalmeres toimuvateks tegevusteks või vähemalt nende tegevuste jaoks nõusoleku küsimine. Esimesel juhul tuleb esitada põhjalikumad andmed ja siis tehakse ka esmane taustakontroll julgeoleku tagamiseks. Loa taotlemise ja nõusoleku saamise menetlemisel kontrollitakse eelkõige nimetatud loetelu punktides a − d, g ja h olevate nõuete täitmist. Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (ehk kaitseminister) määrusega ( lõige 3 ). Hooldustöödega seonduva alla arvatakse ka vaatlustegevus, mitte ainult reaalne toru või kaabli parandamine. Vaatlustegevus on näiteks allveeroboti või tuukri abil vee all oleva kaabli või toru ülevaatus. Kuna veepealne ja -alune taristu ning muud rajatised on sageli määratud riigi kriitiliseks taristuks, mis tagab elanikkonna kerksuse, on oluline saada rohkem teavet, kes teeb hooldustöid ja kas tegemist on usaldusväärse isikuga, sest enamasti ei tee taristu omanikud või valdajad neid töid ise, vaid need tellitakse. Ka praegu esitavad ettevõtjad andmed Kaitseväele ja nende alusel annab Kaitsevägi nõusoleku. Tegelikult on sisuliselt tegu loa küsimisega. Kuna Kaitsevägi soovib laeva ja isikute tausta kontrollida, kuid see võtab aega, kehtestatakse taotluse vorm ning taotlemise kord ja loa andmise kord, vältimaks olukorda, kus andmed esitatakse näiteks tund aega enne tööde algust. Kuna taotlus kas rahuldatakse või mitte ja muid haldusmenetluses olevaid õigusi, nagu loa peatamine või väljaantud loa kehtetuks tunnistamine, ei kasutata, siis seadusega taotluse esitamise või loa andmisega seonduvat rohkem ei sätestata. Praegune praktika näitab, et üldjuhul on hooldustööd kavandatud tegevus ja isegi kui on avastatud katkestus või anomaalia, ei minda töid tegema kohe, vaid nende ettevalmistamine võtab natuke aega, mille jooksul jõutakse ka esitada andmed Kaitseväele (sh on Kaitseväge juba eelnevalt teavitatud). Selleks, et töid sujuvama lt ja kiire sti korralda da , võib taotluse esitada ka suuliselt, kui hooldus- ja parandustöid tegev ettevõtja ja laev on kohe saadaval ning saab kohe merele minna töid tegema. Taotlus tuleb kirjalikult esitada tagantjär ele esimesel võimalusel. Määruse koostamise käigus arutatakse nii Kaitseväe kui ka merealuse taristu omanikega, kuidas lahendada kiirelt tegutsemist vajav olukor d optimaalselt (taotluse esitamisest siiski loobumata). Taotleja on taristu või rajatise omanik või valdaja. Taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed: 1) enda kontaktandmed; 2) tööde tegija (kontakt)andmed; 3) tööde toimumise aeg; 4) kasutatava laeva lipuriik ja tüüp, samuti laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber; 5) laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv; 6) lähtesadam enne Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemist ning Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 7) Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT) ja koordinaadid; 8) Eesti territoriaal- ja sisemeres sõitmise ja tööde tegemise skeem; 9) tööde eesmärk ja kasutatavad seadmed. Tööde käigus tehtud salvestiste (pildid, video) koopiad tuleb esitada mereväele. Loa taotlemisest peaks olema vabastatud riigiasutused, kes täidavad neile seadusega (laias tähenduses) pandud ülesandeid merel, kuid nad peaks oma tegevusest siiski teavitama ( lõige 2 ), et tagada mereolukorrateadlikkus. Tegevused, millest teavitada tuleb, on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja hooldustöödega ning meremõõdistustega. Näiteks võib olla vaja täita navigatsiooniohutusega seotud ülesannet olukorras, kus laev on jätnud ankru vette ja selle asukoha tähistanud või teada andnud; siis Riigilaevastik kontrollib üle, kas ankur on vee all selle koha peal, mis laev ütles, ja tähistab selle asukoha poiga. Eelnõu § 10 punktis 8 muudetakse Ri PS § 18 lõiget 2. RiPS § 18 lõike s 1 sätestatakse riigipiiri valvamise ja kaitsmise ülesan n e politseile ja Kaitseväele. Kehtiva RiPS § 18 lõike 2 kohaselt võib lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisele kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud. Alates 2004. aastast on Eesti riik kaasanud (Balti riikide kaitseministrite ühine taotlus NATO-le) õhuruumi puutumatuse tagamiseks ning kontrollimiseks NATO koordineerimisel erinevate NATO riikide hävitajad. Samuti on eri perioodidel kaitseministri taotlusel rotatsiooni korras Eesti õhuruumi kaitset tagatud ka erinevate NATO liitlaste maapealsete õhukaitsevahenditega. Alates 2023. aastast on suurenenud Kaitseväe korrakaitseliste ülesannete osakaal ning Kaitseväele on lisandunud muu hulgas riigipiiri valvamise ülesanne merel. Kuna riigipiiri valvamise ülesanne merel hõlmab ka selgeid seadusest tulenevaid volitusi rakendada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitselisi erimeetmeid, mida õhuruumi valvamisel vaja ei ole, on vajalik täiendav selgus , et riigipiiri kaitse ja valvamise tegevus i parem ini erista da . Arvestades viimaste aastate julgeolekuintsidentide arvu Eesti merealadel või selle vahetus läheduses ja Eesti merealade suurust, on oluline valmistada Eesti õigusruum ette selliselt, et Eesti julgeoleku tagamisel oleks võimalik rakendada vajadusel maksimaalselt seda toetust, mida me NATO liitlastelt taotleme ning mida meile ollakse valmis pakkuma. Olukorras, kus lisaks õhuruumi valvamise ülesandele on praktiline vajadus kaasata välisriigi relvajõud ka Kaitseväe mereliste ülesannete täitmisse, on oluline eristada õigusaktis selgemalt, kas tegemist on välisriigi relvajõudude kaasamisega korrakaitselise iseloomuga riigipiiri valvamise ülesandesse või sõjalise iseloomuga riigipiiri kaitsmise ülesandesse , ning anda kaitseministrile selged volitused otsustada välisriigi relvajõudude kaasamine ja kehtestada selleks ka vastav kord. RiPS § 18 lõike 2 muutmisega eristatakse riigipiiri valvamist ja kaitset selgepiirilisemalt ning sätestatakse täpsemad viited välisriigi relvajõudude kaasamise korrale eriseaduses. Eelnõuga täpsustatakse kehtivat õigust ja seni eksisteerinud kaasamise võimalust , nähes ette ülesanded, mille täitmisse võib liitlasi kaasata, ning korra, kuidas ja mis ulatuses seda teha. § 1 1 . Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõiget 3 1 muudetakse ja selle lõikega hõlmatakse ka sõjavangidele tervishoiuteenuse osutamine. Muudetud kujul tagab norm sama korraldamise, rahastamise ja teenuste süsteemi nagu teistel vangidel. Oluline on see, et teenuseid rahastatakse riigieelarvest. Koostoimes uue riigikaitseseaduse normiga tuleneb see, et sõjavangid saavad teenuseid nii palju, kui raha riigieelarvest eraldatakse. Sõjavangide raviks on vaja leida raha riigieelarvest. Teenuse korraldamise lihtsustamiseks ja võimalikult võrdseks kohtlemiseks on oluline, et vangidele ja sõ j avangidele osutatakse samu teenuseid ning võimaldatakse samu ravimeid. § 1 2 . Vangistusseaduse muutmine Vang S -i muudatus on seotud eelnõu § -s 6 tehtavate muudatustega. Eesmärk on võimaldada pidada arvestust eelnõukohase RiKS §-s 87 8 nimetatud sõjavangide kinnipidamise üle . Kuigi relvakonflikti ajal võib olla vajalik pidada sõjavangide üle arvestust ka paberkandjal, on mõistlik ette näha regulatsioon, kuidas pidada arvestust elektrooniliselt. Sõjavangide üle arvestuse pidamiseks kasutatakse eelnõu järgi VangS § 5 1 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogu. Tegemist on kasutuses oleva, andmekaitse nõuetele vastava registriga, mida saaks kasutada ka sõjavangide üle arvestuse pidamiseks. Registri arendamisel arvestatakse võimalusega luua tulevikus alamregistreid sõjavange puudutava info talletamiseks. Teabe esmane sisestaja on Kaitsevägi sõjavangi esmasel kinnipidamisel. Registrisse kantakse andmed sõjavangi isiku kohta. Sõjavang peab küsitlemisel vangistuse alguses avaldama üksnes oma perekonnanime, eesnimed ja auastme, sünnikuupäeva, samuti väe-, rügemendi-, isiku- või seerianumbri või selle puudumisel muu samaväärse informatsiooni. GC III alusel on sõjavangil lubatud jätta enda valdusse ka isiklikud esemed ja vara , seega tuleb nende kohta käiv informatsioon ka registrisse kanda. Lisaks on võimalik kanda registrisse kinnipidamise kohta käivad andmed, näiteks kinnipidamise aeg ja koht. Andmed säilitatakse eelkõige selleks, et riigiasutustel oleks parem jälgitavus sõjavangide hetkeseisust. Seda olukorras, kus on tarvilik sõjavange eraldada näiteks meditsiinilistel põhjustel või auastmepõhiselt, nii nagu Genfi III konventsioon is eelda takse . Nimetatud registri kasutamiseks sõjavangide arvestuse pidamisel on vaja teha vastavad muudatused VangS-i s , täiendades kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu pidamise eesmärki kinnipeetud sõjavangide arvestuse pidamiseks ning sõjavangide kinnipidamise kohta teabe andmiseks. Sõjavangide andmed kantakse sõjavangide andmestikku ( eelnõu § 1 2 punkt 2 ). VangS § 5 1 lõikes 2 laiendatakse sõjavangide andmestiku kaasvastutava i d tööt le jaid ( eelnõu § 1 2 punkt id 2 ja 3 ). Sõjavangide kinnipidamise arvestuse andmetöötluse kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ja Kaitsevägi . VangS § 5 2 täiendatakse lõikega 8 1 ( eelnõu § 1 2 punkt 4 ). Lõikes 8 1 sätestatakse, kellele ja milliseid andmeid sõjavangide andmestikust väljastatakse. Esiteks väljastakse andmeid seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele ja asutustele . Teiseks väljastakse andmeid VangS §-s 52 nimetatud tervishoiuteenuse osutajale, kellel on juurdepääs, et täita käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud ülesandeid . Kui tervishoiuteenuseid osutatakse mujal kui vanglas, kohaldatakse lõike 8 1 punk t i 1 . Kolmandaks on võimalik väljastada andmeid teise riiki edastamiseks olukorras, ku s see on vajalik seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks . Sellisel juhul peab andmete kasutamine olema selgelt seadusega kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise eesmärgiga . Samuti saab väljastada sõjavangile tema enda kohta käivaid andmeid, kui sõjavang on selleks kirjaliku taotluse esitanud. Eelnõu § 1 2 punkti s 5 sätestatakse sõjavangide andmestikku kantavad andmed. Need on koos selgitustega järgmised : 1) üldandmed – nimi, isikukood, sünnikuupäev ; 2) auastme andmed – sõjavangi auaste ; 3) andmed kinnipidamise asjaolude, sealhulgas kinnipidamise aja ja koha kohta – mis ajahetkel ja kelle poolt kinnipidamine toimus ; 4) kinnipidamise korraldamiseks vajalikud terviseandmed – sõjavangi meditsiinili s e terviseseisun di hetkeseis , mis on vajalik näiteks tervisest tulenevate piirangute ja tervishoiuteenuste osutamiseks ; 5) andmed asjade, sõjaliste dokumentide ja raha hoiulevõtmise ja tagastamise ning talle vanglateenistuse või Kaitseväe poolt antud asjade kohta – andmeid kogutakse kõikide sõjavangi esemete ja asjade kohta, kuid ära võetakse ainult Genfi III konventsioonis nimetatud asjad ja esemed ; 6) andmed sõjavangi paiknemise ning liikumise kohta – näiteks kui sõjavangid viiakse ühest vanglast teise või kinnipidamiskohast alternatiivsesse kinnipidamiskohta ; 7) andmed sõjavangi järelevalve kohta – andmed sõjavangi suhtes rakendatud järelevalve- ja julgeolekuabinõude kohta ; 8) andmed sõjavangile määratud distsiplinaarkaristuse ja selle täideviimise kohta – d istsiplinaarmenetluste puhul juhindutakse ja kohaldatakse RiKS § 87 10 järgi kaitseväeteenistuse seaduse 10. peatükis sätestatut ; 9) andmed sõjavangi suhete, kontaktide, sealhulgas elektroonilise suhtluse, kirjavahetuse, interneti kasutamise ja telefonikõnede ning nende kontrollimise või piiramise kohta – vanglateenistusel peab olema vajadusel võimalik sõjavangi tegevust kontrollida , eelkõige nimetatud andmete kogumise teel . Selliseid andmeid on võimalik koguda ulatuses, milles need ei ole vastuolus Genfi III konventsiooni sõnumisaladuse kaitse nõuetega ; 10) andmed sõjavangi töötamise kohta – mis tööd ja mis ajal sõjavang teeb või tegi ; 11) digitaalsed dokumendid, mis koostatakse ja edastatakse riigikaitseseaduses või muus seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmise käigus ; 12) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui sõjavang on seda avaldanud; 13) teave sõjavangi ja kinnipidamiskohta ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise ohule viitav teave – näiteks võimalikud kaklused sõjavangide vahel kinnipidamiskohas . Eelnõu § 1 2 punkti s 6 sätestakse , millise dokumendi alusel kantakse andmed sõjavangide andmestikku. VangS § 5 3 täiendatakse lõikega 2 1 , mille kohaselt kantakse sõjavangide andmestikku andmed kinnipidamise alusdokumentidest , teistest andmekogudest saadud teabe, isikutelt ja asutustelt saadud teabe või vanglateenistuse tegevuse käigus saadud teabe alusel. Näiteks võib selline teave tuleneda rahvusvaheliste organisatsioonide muudest registritest, organisatsioonilisest infovahetusest või NATO liikmesriikide vahelisest suhtlusest. Eelnõu § 1 2 punkti s 7 sätestatakse vangisregistrisse kantud andmete säilitamise ja arhiveerimise tähtaeg. Sõjavangide andmed kantakse üle arhiivi kolm kuud pärast kinnipidamise lõppemist ja neid säilitatakse 50 aastat. Pikem tähtaeg on seotud muu hulgas isiku eeldatava elueaga . Samuti tuleb tagada võimalus tuvastada kadunuks jäänud isikuid hilisemates menetlustes. Relvakonflikti kestust ei ole võimalik ette näha, mistõttu ei saa prognoosida ka aega, mil tekib vajadus kadunud isikute otsimise või tuvastamise järele. Informatsioonibüroo peab vastama kõigile talle saadetud järelepärimistele sõjavangide kohta, sealhulgas vangistuses surnud sõjavangide kohta . Kadunud isikute otsimine eeldab rahvusvahelist koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riikidega ja seetõttu peab riigil olema võimekus tuvastada isikuid ka aastakümneid pärast relvakonflikti lõppu. Lisaks on riigil vaja olla valmis potentsiaalseteks rahvusvahelisteks vaidlusteks, mille puhul tuleb tõendada, et riik on järginud Genfi III konventsioonist tulenevaid kohustusi. Pikaajaline andmete säilitamine võimaldab tagada vajaliku tõenduspõhise läbipaistvuse ja vastavuse rahvusvahelisele humanitaarõigusele. Eelnõu §-s 13 on sätestatud seaduse jõustumine. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele Eesti õiguses varem kasutamata termin „sõjavang“, mille sisustamisel lähtutakse rahvusvahelisest õigusest. Sõjavangina käsitletakse sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides A ja B nimetatud isikuid. Eelnimetatud punktides sätestatud isikud on: k onfliktiosalise relvajõudude liikmed, samuti nende relvajõudude koosseisu kuuluvate maakaitsevägede või vabatahtlike väeüksuste liikmed ; m uude maakaitsevägede ja vabatahtlike väeüksuste liikmed, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumistest osavõtjad, kes tegutsevad oma territooriumil või sellest väljaspool, ka juhul, kui see territoorium on okupeeritud. Sellised maakaitseväed või vabatahtlike väeüksused, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumised, peavad vastama järgmistele nõuetele: neid juhib isik, kes vastutab oma alluvate eest; nad kannavad kindlaid kaugelt eristatavaid eraldusmärke; nad kannavad relvi avalikult; nad järgivad sõjapidamise seadusi ja tavasid ; r egulaarväe liikmed, kes on truudust vandunud valitsusele või võimule, keda neid vangis hoidev pool ei tunnusta ; r elvajõudusid saatvad isikud, kes ei ole relvajõudude liikmed, nagu sõjalennukite meeskondade tsiviilliikmed, sõjakorrespondendid, varustajad, töö- või teenindusbrigaadide liikmed, kes vastutavad relvajõudude olme eest, eeldusel et neid on selleks volitanud relvajõud, keda nad saadavad ; k onfliktiosalise kaubalaevastiku meeskondade liikmed, sealhulgas kaptenid, lootsid ja jungad, ning tsiviillennukite meeskonnad, juhul kui neil ei ole õigust veelgi paremale kohtlemisele vastavalt muudele rahvusvahelise õiguse normidele ; o kupeerimata territooriumide elanikud, kes on vaenlase lähenemisel omal algatusel relvastunud, et osutada sissetungijale vastupanu , ning kes ei ole jõudnud formeeruda regulaarväe üksusteks, eeldusel et nad kannavad relvi avalikult ning austavad sõjapidamise seadusi ja tavasid ; i sikud, kes kuuluvad või on kuulunud okupeeritud riigi relvajõududesse, kui okupeeriv riik peab niisuguse kuuluvuse tõttu vajalikuks nad interneerida, kuigi ta on nad algselt vabastanud ajal, mil sõjategevus toimus väljaspool okupeeritavat territooriumi, eriti kui sellised isikud on teinud ebaõnnestunud katse taasliituda relvajõududega, millesse nad kuuluvad ja mis osalevad lahingutegevuses , või kui nad ei täida neile esitatud kutset interneerimise kohta ; i sikud, kes kuuluvad ühte artiklis 4 loetletud kategooriasse ja kes on vastu võetud neutraalse või mittesõdiva riigi territooriumile ja kelle need riigid peavad vastavalt rahvusvahelisele õigusele interneerima, mis sealjuures ei taki s ta neil riikidel kohelda nimetatud isikuid soodsamalt. Erandiks on Genfi (III) konven t s iooni artiklites 8, 10, 15, 30 l õikes 5, 58–67, 92 ja 126 sisalduvad juhendid ning kui konfliktiosaliste ja asjaomaseomase neutraalse või mittesõdiva riigi vahel on diplomaatilised suhted, sealhulgas artiklid kaitsvate riikide kohta. Kui sellised diplomaatilised suhted on olemas, lubatakse konfliktiosalistel, kellest need isikud sõltuvad, nende suhtes täita käesolevas konventsioonis ette nähtud kaitsva riigi ülesandeid, takistamata sealjuures nende konfliktiosaliste ülesannete täitmist vastavalt diplomaatilist ja konsulaartööd reguleerivatele tavadele ja lepingutele. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Merelise ohutuse komisjoni loomine Selleks, et merelt tulenevale ohule kiiremini reageerida, luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon , et parandada mereolukorrateadlikkust (teabevahetus ja selle liikumise kiirus) ning asutuste koostööd. Komisjoni eesmärk on parandada asutustevahelist teabevahetust ning eri ohtudele reageerimiseks töötatakse välja toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muu sellisena läbi harjutatakse, et kontrollida, kas need toimivad. Juhtumid, millal riik peab merel tegutsema, on muu hulgas järgmised: piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relvavedu, ebaseaduslik kalapüük, veealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine, samuti majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine või sanktsioonide rikkumine. 6.1.1. Sihtrühm Sihtrühma moodustavad kõik need asutused, kes osalevad merelise ohutuse komisjonis : Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ning julgeoleku- ja riigiasutused, kellel on merelised ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega merel või riikliku järelevalve teostamisega . 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest muudatustel on üldiselt positiivne mõju ohuolukordadeks valmisolekule, kuna muu hulgas ei pea Kaitsevägi viivitama sündmusele reageerimisega hindamaks, kas ta võib reageerida, samuti kiirendab see reageerimist, sest tal on parem olukorrateadlikkus. Parema mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamisega on tagatud sellise keskse koordineerija olemasolu, kes suudab ülesannet täita nii tavaolukorras kui ka eri tüüpi ohtude või sündmuste korral. Kaitseväel tekib olukorrast laiahaardelisem arusaam, mis võimaldab teha kvaliteetsemaid otsuseid ning loob eeldused ressursside säästlikumaks kasutamiseks ka operatsioonide planeerimisel või elluviimisel (sisaldades muu hulgas asjakohase väljaõppe kavandamist). Kuigi iga merelise ohutuse komisjoni kuuluv asutus täidab oma ülesandeid enda pädevuse piires, tagab parem asutuste teabevahetus ning läbimõeldud ja harjutatud sündmustele reageerimine lühema reageerimisaja, kiirendades paljudel juhtudel ka võimaliku süüdlase tuvastamist ja leidmist. Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne, sest merelise ohutuse komisjon on pigem riigisisese asutuste koostöö koordineerimise vahend. Iga asutus teeb oma pädevuse piires teiste riikide asjakohaste asutustega koostööd ning merelise ohutuse komisjon vahetult välisriikide asutustega koostööd ei tee. 6.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne. Alguses võib mõju asutuste töökorraldusele olla suurem (väiksest suureni), sest kui komisjon tööle hakkab, on vaja kokku leppida töökord ning koos asjakohaste asutustega (st asutustega, kes teatud sündmustele reageerivad) tuleb kokku leppida teabevahetuseks vajaliku teabe sisu ja sagedus, samuti koostöö tegemise vorm ja toimingud (tegevusjuhenditena), kui asutused ei ole juba varem koostöökokkuleppeid sõlminud. Hiljem see mõju väheneb, kui töörühma formaat on paigas, koostöö toimib ja tekkimas on rutiin. Kuna iga asutus tegutseb oma pädevuse piires, siis eelnõukohased muudatused asutuste tööülesannete korraldust otseselt ei mõjuta, sest ülesandeid asutuste vahel ümber ei jagata, samuti ei eeldata, et selline vajadus tekiks asutuse sees. Komisjoni eesmärk on tagada parem ja koordineeritum teabevahetus, samuti teadlikum ja koordineeritum koostöö asutuste vahel (st teades üksteise võimeid ja tegevusi paremini), mis peaks parandama olukorrateadlikkust kõikides asutustes ning muutma koostöö sujuvamaks. 6.1.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.2. Mere aluse taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevuste st ning muudest sise - ja territoriaalmeres tehtavatest tegevustest teavitamine või nendega seotud loa taotlemine Eelnõuga pannakse kohustus taotleda territoriaalmeres merealuse taristu hooldamisega seotud tegevuste (vaatlus, parandamine jne) jaoks l uba ning kohustus teavitada majandusvööndis tehtavatest tegevustest . Muudest tegevustest, mis pole juba seadustega reguleeritud, tuleb Kaitseväge teavitada ja saada nende nõusolek. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või muul viisil merel toimuvat jälgivad asutused teaks, et tegemist on seadusliku tegevusega. Vastasel korral võib Kaitsevägi kasutada jõudu , et ebaseaduslik tegevus tõkesta da . Samuti täidab hooldustöödega seotud tegevustest teavitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse tö ötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise. Riigiasutused, kes tegutsevad merel, peavad oma tegevusest teavitama. 6.2.1. Sihtrühm Peamise s ihtrühma moodustavad mere aluse taristu ja rajatiste omanikud ning valdajad , samuti need isikud, kes soovivad tegutseda merel peamiselt vee all muul põhjusel, mis ei ole veel seadusega reguleeritud. Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kes loob mereolukorrateadlikkust ja tagab merel piirirežiimi. Kolmanda sihtrühma moodustab kogu Eesti elanikkond, kes tarbib teenuseid, mida tarnitakse mere aluse taristu kaudu. 6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub või on kaudne . Muudatusel võib olla kaudne, kuigi juhusliku loomuga positiivne mõju rahvusvahelistele suhetele, kui vältida ebasoovitava mõjuna tekkida võivat tarbetut ülereageerimist , kuid samas on taga tud julgeolek. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest parem mereolukorrateadlikkus loob parema merejulgeoleku ja see omakorda parema eelduse, et mere alune taristu jääb puutumatuks , mis omakorda mõjutab kogu Eesti elanikkonda, kui merealuse taristu kaudu tarnitavad teenused toimivad . Seejuures tuleb m ärkida, et tea tavasti ei saa mõistlike kuludega tagada mere aluse taristu puhul täielikku kaitset , mis tähendab, et jääb teatud tõenäosus, et mere alust taristut kogemata või pahatahtlikult kahjustatakse. Seda on aga võimalik minimeerida, kui mereolukorrateadlikkuse raames on teada, kes, millal ja kus mere alust taristut hooldab , et mitte reageerida juhtudel, kus seda vaja ei ole . Terve ja toimiv mere alune taristu on üks majandusjulgeoleku alustalasid . 6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike. Mõjuta tud on peamiselt Kaitseväg i , kellele tuleb taotlus esitada ja kes seda menetleb ning keda tuleb teavitada muudest tegevustest . Kuna taotlust menetlevate isikute a rv võrreldes kogu Kaitseväe koosseisuga on väike, on ka mõju väike. Samuti ei ole võimalik taotluste arv suur, mi stõttu ei ole ka töökoormus suur. RiPS seab juba praegu paljudel juhtudel kohustuse saada nõusolek Kaitseväelt paljudeks tegevusteks (keskmiselt 90 −95 korda kuus, olenedes natuke ka aastaajast) , mistõttu need lisanduvad teavitamised ning loa taotlemine taristu ja rajatiste korral ei kasvata töökoormus t kuigi palju . See tähendab, et puudub vajadus lisanduvate teavitamiste ja nõusoleku küsimiste tõttu uute töökohtade jär ele . Kaitsevägi teeb seda tööd n agu nii iga päev ja seega on niisugune teenus tagatud ööpäev läbi . 6.2.4. Mõju majandusele Eelnõus sätestatu mõjutab majandus t pigem kaudselt , sest terve d ja toimivad mere alune taristu ja rajatised tagavad kogu elanikkonna ja ka ettevõtjate jaoks andmeside liikumise, elektrivõrgu töö ning gaasiga varusta tuse . Loa taotlemine ja teavitamine hooldustöödest ei mõjuta taristu omanik ke ega valdaja id kuigi palju , sest seda tehakse teatud ulatuses ka praegu ning see on pikemas plaanis nende endi huvides, sest nii suudetakse koostöös tagada parem mereolukorrateadlikkus ja sealt edasi kiirem reageerimine kahtlase le tegevuse le taristu läheduses. 6.2.5. Eelnõus sätestatu ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule , samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju . 6.3. Tehniline järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle Eelnõu kohaselt teeb Kaitsevägi Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle järelevalve t. Eesmärk on tagada, et registris olevad veesõidukid on merekõlblikud või sõidukõlblikud. Selleks lisatakse asjakohane säte nii MSOS-i kui ka KaLS -i . Samuti antakse MSOS i ga Kaitseväele õigus kehtestada 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord, 2) tehnilised nõuded nendele laevadele ja väikelaevadele ning 3) laeva ja väikelaeva merekõlblikuks või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. 6.3.1. Sihtrühm Sihtrühma, keda eelnõus sätestatu mõjutab, moodustavad Kaitsevägi ja Kaitseliit. Täpsemalt need üksused, kes kasutavad veesõidukeid ja kelle üle Kaitsevägi järelevalvet teeb, samuti Kaitseväes järelevalvet tegev üksus. 6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub. Mõju riigi julgeolekule on positiivne , kuid kaudne , sest ainult merekõlblike ja sõidukõlblike laevadega ja väikelaevadega on võimalik täita ülesandeid merel ja siseveekogudel. Samas ei ole probleeme veesõidukite merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkusega . M uudatuse peamine eesmärk on ühtlustada nõuded Kaitseväes ja Kaitseliidus, kuid Kaitsevägi saab kehtestada nõudeid Kaitseliidu tegevusele ja vahenditele ainult siis, kui see õigus on antud talle seadusega. 6.3.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Eelnõus sätestatu ei mõjut a muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe , samuti mõjutab Kaitselii t u . Kaitseväel ja Kaitseliidul on hulk veesõidukeid , mis on registreeritud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris. Ka praegu tehakse neile tehnilist ülevaatust, kuid seda ei tehta ühtsete nõuete alusel. Kuna ka praegu toimub teatud ulatuses kontrollimine, siis pärast eelnõukohase seaduse jõustumist ei suurene Kaitseväe töökoormus märgatavalt. Alguses on vaja üle vaadata ja kehtestada kõik vajalikud nõuded ning korrad, kuid pärast nende valmimist jääb üksnes rutiinne kontroll kooskõlas kehtestatud korra ga . 6.3.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale , samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.4. AIS-seadme pa igaldamise kohustus Eelnõuga pannakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele veesõidukitele , kellel ei ole praegu kohustust AIS-seade t paigaldada, A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seadme paigaldamise kohustus. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal või sadama r eidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevusluba. Selleks, et tõhusamalt kontrollida l aevade liikumis t ja tegevusl oaga veesõiduk eid , muu hulgas piirirežiimi ja sanktsiooni de nõuetest kinnipidamis t , on vaja teada, ku idas ja kus need veesõidukid liiguvad . Ilma AIS-seadmeta on seda väga keeruline teha. A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seade tuleb ankrualal või sadama reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel ja väikelaevadel paigaldada kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest. 6.4.1. Sihtrühm Sihtrühma moodustavad ne nde veesõiduki te , mi llele pea b eelnõukohas e sead use jõustumise järel paigaldama nõuetekohase A - klassi või vähemalt B-klassi AIS-seadme , omanikud . Eelnõu koostamise ajal on selliseid veesõidukeid seitse, kellel e on antud luba teenust osutada, kuid kel lel puudub A-klassi või B-klassi AIS-seade. Kokku on lubatud ankrualal või sadama reidil olevatele laevadele teenust osutada 51 veesõiduki l (sh lootsilaevad) . 6.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest see parandab mereolukorrateadlikkust ja järelevalve kvaliteeti ning tagab, et laevad ei osutaks teenust nendele laevadele, kellele seda ei tohi osutada, näiteks sanktsiooni all olevatele laevadele. 6.4.3. Mõju majandusele Mõju majandusele on kaudne. Sihtrühm, kes pea b paigaldama A - klassi või B-klassi AIS-seadme , on võrreldes kõikide laevadega, kellel on õigus ankrualal, sadamates ja sadama reidil olevatele laevadele teenust osutada , väike. AIS-seadmed ei maksa palju võrreldes laeva enda maksumuse või muude seadmete maksumusega, seetõttu ei ole tegemist ebaproportsionaalse nõudega. Üleminekuajana määratud tähtaeg ei ole samuti ebamõistlik, vaid piisav selleks , et laeva omanik jõuaks soetada asjakohase AIS-seadme. N endel laevad el , kes plaanivad alustada teenuse osutamis t pärast eelnõukohase seaduse jõustumist, pea b o lema A - klassi või B-klassi AIS-seade juba tegevuse algusest alates. 6. 4 . 4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale , samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.4.5. Kokkuvõte mõjust eraõiguslike isikute halduskoormusele Eelnõuga plaanitava tel muudatus tel on väike mõju Kaitseliidu nende üksuste tegevusele, kes kasutavad veesõidukeid. Kaitsevägi teeb tehnilist järelevalvet nende veesõidukite üle, mida Kaitseliit varem ise kontrollis. Samas pea b Kaitseliit hakkama täitma Kaitseväe kehtestatud nõudeid, kuid see ei ole suure mõjuga, sest koostöö Kaitseväega käib ka praegu. Mere aluse taristu ja rajatiste omanike ning valdajate halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nad esitavad hooldustöödega seotud andmeid ja teavitavad nendest ka praegu. Eelnõuga pigem täpsustatakse, millal tuleb esitada taotlus ja millal teavitada. Nendel isikutel, kes soovivad merel peamiselt vee all tegutseda muul põhjusel, mis ei ole juba seadusega reguleeritud ja mis ei ole vahetult seotud rahumeelse läbisõiduga , tekib väike halduskoormus, sest nad peavad teavitama Kaitseväge kavandatavast tegevusest. Osa neist tee b seda juba praegu, kuigi kohustust ei ole, kuid osa mitte. Viimaste le tekib väike halduskoormus teavitamis kohustuse tõttu . Otsene halduskoormus vastavuskulu näol tekib ka neile seitsmele veesõiduki omanikule, kes peavad oma laevale asjakohase AIS - seadme paigaldama. Tegemist on ühekordse kohustusega , mis tuleb täita kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest . 6.5. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine 6.5.1. Sihtrühm Peamine sihtrühm on Kaitsevägi ja selle teenistujad. Kaitseväe teenistujad võib jagada tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseväe teenistujad, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse. Teisese sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja selle puutumatust (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid) või kaitseväelasi. Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub otseselt riigi julgeolekust. 6.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi saab nende vastu suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. See ga on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseväele ja nende teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseväe julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitseväe vara ja teavet ning nende teenistujate elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal. Mõju sihtrühm a 1 suurus on keskmine, sest Kaitsevägi ja selle teenistujad moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitseväe julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitseväele ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitseväe võimet kaitsta julgeolekuala selle vahetus läheduses , arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ja seeläbi ohuolukorra eskaleerimise. Kuna julgeolekualal asuvad kaitseväelased, mitte teiste asutuste teenistujad, saab ka Kaitsevägi julgeolekuala ohustavale sündmusele julgeolekuala vahetus läheduses esimesena reageerida, kuid kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi peab ootama reageerimisega , kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus , ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe, kui vajalikud toimingud on tehtud. ESS - i seotud muudatuste t äpsema sihtrühma moodustavad kaitseväelased, kes piiravad riigikaitselist tähtsust omava objekti piirkonnas raadiosidet ja tähistavad objekti, paigaldavad raadioside piiramise piirkonda nõuetekohaseid tähiseid ning jälgivad, et neid oleks piisavalt ja need olek s õigetes kohtades. Muudatus võimaldab Kaitseväel rakendada raadioside piiramist julgeoleku tagamiseks kiiremini ja paindlikumalt, sest ei pea selle tegevusega ootama , kuni objektile on tähised paigaldatud. Seega mõjutab muudatus riigi julgeolekut positiivselt. Mõju välissuhetele puudub. 6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on Kaitseväe tegevusele , sest ta saab õiguse ohtudele reageerida julgeolekuala vahetus läheduses. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis reageerima igal ajal , kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva. Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule julgeolekuala vahetus läheduses õige l ajal , adekvaatselt ja proportsionaalselt. Kaitsevägi vajab spetsiaalset väljaõpet julgeolekuala vahetus läheduses ohtudele reageerimiseks. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa , kuid paljud kaitseväelased võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (nt õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima julgeolekuala vahetus es lähedus es olevale ohule ja seal meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida. 6.5.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.5.5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad piirkonnas , kus Kaitsevägi rakendab riigikaitselist tähtsust omava objekti kaitseks raadioside piiramist. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel on võimalik piirata raadiosidet operatiivselt ja vältida ala aeganõudvat tähistamist. Samuti on Kaitseväe varjatud tegevuste julgeolek rohkem tagatud , sest raadiosidet piiratakse nii, et see ei pruugi olla avalikus ruumis kaugele märgatav ega põhjustada julgeolekuohtu ega liigset tähelepanu. Kaitsevägi saab oma varjamist nõudvaid tegevusi paremini teostada ning suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Se ega on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Mõju avaldumise sagedus on praegu väike, sest riigikaitselist tähtsust omaval objektil raadioside piiramise vajadus ja n äiteks MÕS - idest põhjustatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal , kuid see võib hüppeliselt suureneda vastavalt valitsevale julgeolekuolukorrale. Mõju sihtrühm a 1 suurus on keskmine, sest riigikaitselist tähtsust omavad objekt id , kus Kaitsevägi ja selle teenistujad tegutsevad , moodustavad kõigist riigiasutustest ja - ametnikest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis riigikaitselist tähtsust omavate objektide lähedal viibivatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike kuni keskmine, sest raadioside piiramine tähistamata territooriumil julgeolekukaalutlustel riigikaitselist tähtsust omavatel objektidel võib kaasa tuua ebasoovitavaid mõjusid raadiosidele piirkonnas, mobiililevile, mõnedele raadiosidet kasutavate meditsiiniseadmete funktsioonidele ning ka n äiteks ehitustööriistadele, mis rakendavad töötamisel raadiosidet. Olenevalt kasutatavast raadioside piiramise seadmest ei pruugi mõju iga kor d avalduda. Samuti piiratakse raadiosidet vajalikus piirkonnas nii, et mõjud oleks avalikus ruumis minimaalselt märgatavad , sest vastupidine võib kaasa tuua ebasoovitava tähelepanu ning kompromiteerida Kaitseväe tegevust. M uudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi saab erilist kaitset vajavaid objekte kaitsta raadioside piiramise teel ilma, et need oleks avalikus ruumis kaugele märgatavad ja põhjustaks seega lisaohtu. Mõju välissuhetele puudub. 6.5.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Pigem toob muudatus riigiasutusele vähest rahalist kokkuhoidu, kuna julgeolekukaalutlustel võib jätta raadioside piiramise piirkonnas objekti ümber tähised paigaldamata. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on Kaitseväe tegevusele , sest ta saab õiguse piirata raadiosidet tähistamata riigikaitsega seotud objektidel ning sellega paindlikumalt reageerida n äi t eks MÕS - idest põhjustatud ohtudele . Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis raadiosidet piirama vajaduse korra l igal ajal, kuid tähistamata objektidel on see suhteliselt harv. Eelkõige piiratakse raadiosidet endiselt tähistatud riigikaitseobjektide kaitseks. Mõju sihtrühm on keskmine, sest raadioside piiramise ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa . 6.5.7. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.6 . Kaitseliidule kaasamisel Kaitseväe ülesannete täitmisesse kaasava haldusorgani volituste andmine 6.6.1. Sihtrühm Peamine sihtrühm on Kaitse liit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad , keda võib Kaitseväe ülesannetesse kaasata . Teise sihtrühma moodusta b Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus kasutada Kaitseliidu võimeid , et täit a rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad olemasolevast suuremat ressurssi. 6.6. 2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitse liit ja selle liikmed ning teenistujad. Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi . Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel . Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna Kaitsevägi ei vaja toetust igapäevaselt. Samas luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus . Kaitse liit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja reageerimisvõimekust . Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühm nende ülesannete osas võrreldav Kaitseväega, mistõttu rakenduvad ülesannete täitmisel ka kaasava halduorgani volitused. Mõju sihtrühm a 1 suurus on keskmine . Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid ühiskonnaliikmeid. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas on oluline. Mõju välissuhetele puudub. 6.6. 3 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust . Suurim mõju on Kaitseliidu kui avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele , sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete täitmisse senisest suuremas mahus. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal , kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega . Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeoleku olukorrale tõhusamalt, õige l ajal , adekvaatselt ja proportsionaalselt. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa , kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda kaasamisega seotud ülesannete täitmisega ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.6.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.7 . Kaitseliidu valvuri kasutuses oleva relvastuse täiendamine relvasüsteemiga 6.7.1. Sihtrühm Peamine sihtrühm on Kaitse liit, Kaitseliidu valvurid ja isikud, keda saab valvetegevusse kaasata. Teise sihtrühma moodusta b Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus kasutada Kaitseliidu valveteenistuse võimeid , et täit a rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad olemasolevast suuremat ressurssi. 6.7. 2 . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitse liit ja selle liikmed ning teenistujad. Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi . Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel . Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust. Samuti paraneb oluliselt nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu julgeolekuala kaitse, kuna relvasüsteem on suuremahulise droonikaitse vajaduse olukorras tõhusaim kasutatav relv. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Kaitsevägi ega Kaitseliit ei vaja relvsüsteemi kasutamist igapäevaselt. Samas luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus . Kaitse liit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja reageerimisvõimekust . Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühmal nende ülesannete täitmisel vahetu sunni kohaldamise õigus. Mõju sihtrühm a 1 suurus on keskmine . Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid ühiskonnaliikmeid. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas on oluline. Mõju välissuhetele puudub. 6.7. 3 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust . Suurim mõju on Kaitseliidu kui avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele , sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete täitmisse senisest suuremas mahus. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal , kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega . Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeoleku olukorrale tõhusamalt, õig el ajal , adekvaatselt ja proportsionaalselt. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad valvurid moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa , kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda olukorraga, kus julgeolekuala ähvardab droonirünnaku näol reaalne oht ning valvurid peavad olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.7.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.8 . Kaitseliidu julgeolekuala kehtestamine ja piiravate meetmete rakendamine 6.8.1. Sihtrühm Peamine sihtrühm on Kaitse liit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad. Kaitse liidu liikmed ja teenistujad võib jagada tinglikult k aheks . Esim esse rühma kuuluvad kõik Kaitseliidu teenistujad ja liikmed, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse. Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja selle puutumatust (territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid) või kaitseväelasi. Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub otseselt riigi julgeolekust. 6.8. 2 . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitse liit ja selle liikmed ning teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitse liidu julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitse liit saab nende vastu suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. See ga on senisest veelgi paremini tagatud Kaitse liidu ja liikmete ning teenistujate kaitse, seeläbi ka riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitse liidu liikmetele ja teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitse liidu julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitse liidu vara ja teavet ning liikmete ja teenistujate elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Järelikult mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal. Mõju sihtrühm a 1 suurus on keskmine, sest Kaitse liit, selle liikmed ja teenistujad moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühm oma ülesannete poolest võrreldav teiste riigiasutusega. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitse liidu julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitse liidu le ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitse liidu võimet kaitsta julgeolekuala , arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra eskaleerimise. Kuna julgeolekualal asuvad Kaitseliidu liikmed, kaitseväelased ja Kaitseliiduga töösuhtes olevad töötajad , mitte teiste asutuste teenistujad, saab Kaitseliit sarnaselt Kaitsevä ele julgeolekuala ohustavale sündmusele esimesena reageerida . Selle õiguseta võib tekkida olukord, kus Kaitse liit peab ootama reageerimisega , kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus , ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitseliit ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe, kui vajalikud toimingud on tehtud. Mõju välissuhetele puudub. 6.8. 3 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust . Suurim mõju on Kaitseliidu kui avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele , sest ta saab õiguse reageerida ohtudele senisest tõhusamalt . Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal , kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva. Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule õige l ajal , adekvaatselt ja proportsionaalselt. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased ning Kaitseliidu tegevliikmed peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa , kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (nt õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida. 6.8.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. 6.9 . Sõjavangide kohtlemise regulatsiooni kehtestamine 6.9.1. Sihtrühm Peamine sihtrühm on Kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused , Justiits- ja Digiministeerium ning Vanglateenistus , samuti Tervisekassa. Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes relvakonflikti raames saavad sõjavangi staatuse ja keda peetakse kinni. 6.9. 2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on positiivne mõju Eesti riigikaitsele, sealhulgas sõjalise kaitse sihipärasele teostamisele. Määratletakse s õjavangide haldamise pädevus ed ja täpsema d tegevus ed , et Eesti täida ks rahvusvahelisi kohustusi G enfi III konventsiooni raames ning sellega kooskõlas . Lahendusel on oluline mõju riigikaitse korraldusele, sest see toob kaasa tööjaotuse ja selgete vastutusvaldkondade määramise asutuste vahel. Sõjavangide pikaajalise kinnipidamise kohtadena vanglate territooriumide kasutamine kasutab riigi ressursse optimaalselt . Sellega välditakse Kaitseväe täiendavat halduskoormust ja võimaldatakse Kaitseväe isikkoosseisu täiemahuline keskendumine sõjapidamisele. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala on oma pädevusest tulenevalt väheste ümberkorraldustega võimeline sõjalise kriisi ajal tegelema sõjavangide kui kinnipeetud isikute erikategooriaga, järgides rahvusvahelise humanitaarõiguse nõudeid. See tähendab riigi tõhusamat ressursikasutust sõjaajal ning on kooskõlas laiapindse riigikaitse põhimõttega, mis näeb ette tsiviilsektori laialdasemat kaasamist riigi julgeolekusse ja kaitsetegevusse. Vanglate territooriumide kasutamine võimaldab tõhusamalt tagada ka riigi sisejulgeolekut sõjaolukorras, tagada parema kontrolli vangilangenud vastaste üle ning tagada nende kinnipidamiskohtade nõuetekohase ohutuse. Mõju avaldub vaid relvakonflikti ajal. 6.9. 3 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 6.9. 4 . Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta rahuajal neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. 6.9. 5 . Mõju riigiasutuste korraldusele avaldub vaid relvakonflikti ajal, mil see on väga intensiivne. Eelnõus sätestatu ei mõjuta esmaselt muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe , Vanglateenistuse ja Tervisekassa . Mõju ulatus ja ebasoovi tavate mõjude kaasnemise risk avaldub samuti vaid relvakonflikti ajal. Sõjaväepolitsei on seni ni arvestanud ja harjutanud sõjavangidega ümberkäimis t ja esmas te kinnipidamistoimingute teostamis t , mistõttu õigusmuudatus ei avalda negatiivset mõju Kaitseväe ülesannete täitmisele ega kaitseväekohustuse täitmisele. Samas on sellel märkimisväärne positiivne mõju, kuna sõjavangide pikaajalise kinnipidamise ülesande osas selgete vastutus alade määratlemine riigisiseses õiguses võimaldab Kaitseväel keskenduda relvakonflikti ajal oma põhiülesan dele – riigi kaitsmisele. Regulatsioon vähendab koormust kaitseväekohustust täitvale personalile, tagades, et nende ressursid ja tähelepanu on suunatud otseselt riigi julgeoleku ja sõjalise kaitse tagamisele, mitte sõjavangide pikaajalisele haldamisele. Samuti tagab selge rollijaotus tõhusama sõjavangide pikaajalise kinnipidamissüsteemi, vähendades riski koordineerimata ülesannete täitmiseks. Selline lahendus tugevdab kahe ministeeriumi koostööd laiapindse riigikaitse põhimõtte alusel. Samuti välistab regulatsiooni vastuvõtmine riski, et sõjavangide kinnipidamise korraldust tuleb kiirkorras lahendada relvakonflikti puhkedes. Sõjavangide kinnipidamine võib eelduslikult mõjutada eelkõige Tartu ja Tallinna vanglat . Olenevalt olukorrast võib sõjavange hoida kõigis vanglates või ühes neist. Kuigi hinnanguliselt on Tallinna vanglas ligi 1300 kohta ja Tartu vanglas 993 kohta , mõjutavad sõjaseisukorras vabade vanglakohtade arvu mitmed tegurid. Vabade kohtade arvu mõjutab näiteks kinnipeetavate arv vanglas, kinnipeetavate vangistuse kandmise alus ning see, kui kiirelt suudetakse kinnipeetavad evakueerida ja seeläbi vanglakohti vabastada . Kui vanglaid kinnipidamiskohana kasutada ei saa, peab vanglateenistus sõjavangid paigutama Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud alternatiiv sesse asukohta. Vanglasüsteemi kasutamine võimaldab rakendada olemasolevat taristut ja kogemusi ning see on kulutõhusam lahendus. Rahuajal avaldub muudatuse mõju eelkõige ettevalmistava tegevusena vanglasüsteemi valmiduse parandamisel. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on oluline koolitada personali Genfi III konventsiooni nõuete teema l, mille osas saab tuge pakkuda Kaitsevägi . Kuna sõjavangide kohtlemine erine b tavakinnipeetavate kohtlemisest, peab vanglapersonal saama vajaliku väljaõppe. Tuleb välja töötada konkreetsed juhised sõjavangide käsitlemiseks. Samuti vajab tähelepanu vanglaasutuste valmisolek: tuleb hinnata, millised ruumid sobivad sõjavangide isoleeritud majutamiseks ja milliseid lisatingimusi on sõjavangide kinnipidamise jaoks vaja. Kuna sõjavangid ei tohi kokku puutuda kinnipeetavatega, on oluline nende eraldatus vangla territooriumil. Vajaduse korral tuleb arendada võimekus a ndmete turvaliseks edastamiseks . Tegemist on ettevalmistava faasiga, mis tähendab ajaliselt hajutatud planeerimis- ja arendustöid. Kui sõjavangid saabuvad, tekib vanglateenistusele juurde lisaülesanne. Vanglateenistus saab seni, kuni see on võimalik, kasutada vanglate taristut ka sõjavangide kinnipidamiseks. Mis puudutab Tartu v angla väljarentimist Rootsi kinnipeetavate jaoks, siis on juba rendilepingu sõlmimisel arvestatud, et lepingus oleks klausel, mille alusel on võimalik sõjaolukorras Rootsi kinnipeetavad evakueerida Rootsi. Samuti on selles lepingus märgitud, et oluline on arvestada vanglateenistuse võimega panustada siseturvalisusesse , laiapindsesse riigikaitsesse ning tegeleda sõja korral näiteks sõjavangide kinnipidamisega. Olukorras, kus vanglad peavad majutama nii tavalisi kinnipeetavaid kui ka sõjavange, suureneb ka turvarisk. Seetõttu võib osutuda vajalikuks ajutiste struktuuride, näiteks valvealade või tööprotseduuride ümberkujundamine. Vanglateenistus peab olema valmis sõjavangide registreerimiseks, majutamiseks ja nende eraldamiseks teistest kinnipeetavatest. Samuti tuleb sõjavangidele tagada piisav elamispind, toitlustus, meditsiiniabi ja suhtlemisõigused kooskõlas Genfi konventsiooniga. Reaalne mõju vanglatele sõltub sellest, kui palju sõjavange riigis on. Mõju avaldub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale, täpsemalt Tervisekassale, olukorras, kui on vaja sõjavangidele osutada ja korraldada tervishoiuteenuseid. Koormuse kasv avaldub sõjaseisukorra ajal vastavalt sõjavangide arvule. Genfi III konventsiooni järgi tuleb taga da esmane ravi sõjavangidele vanglas. 6.9. 6 . Mõju elu- ja looduskeskkonnale, sotsiaalsetele ja demograafilistele tingimustele ning kohalikule majandusele on vähene. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka tulu. Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei kaasne kohalikule omavalitsusele eelnõukohase seadusega mingeid tegevusi. Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, näiteks hakkab Kaitseväe juures tegutsema merelise ohutuse komisjon . See tähendab Kaitseväe (peamiselt mereväe) jaoks uusi tööülesandeid ja oskusi, mille täitmiseks on vaja üle vaadata või kehtestada uued tegevusjuhendid. See on ühekordne ülesanne ja ei vaja lisatööjõudu ega kordade kehtestamise järel ümberkorraldusi Kaitseväes. Merelise ohutuse komisjoni loomisega kaasnevad Kaitseväele väike töökoormus ja uued ülesanded, mis seisnevad peamiselt komisjoni töö koordineerimises ning tegevusjuhendite väljatöötamises. Muu suhtes täidab Kaitsevägi oma tavapäraseid ülesandeid. Ka kõik töörühmas osalevad asutused täidavad oma tavapäraseid ülesandeid ning uusi ülesandeid, mida nad ka ilma komisjonita ei teeks, komisjonis osalemisega ei teki (nt osaletakse ühisõppustel , kohtutakse eri tööasjade arutamiseks jne). Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad lisanduda merel mis tahes merelisele ohule reageerimise õiguse saamise tõttu , ning plaanima asjakohase väljaõppe . Üks selline ülesanne on pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires. S eoses j ulgeolekuala vahetus läheduses reageerimise õiguse lisandumisega tekib riigiasutustest õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse reageerida julgeolekuala vahetus läheduses ohtudele julgeolekuala kaitse eesmärgil. Kaitseväe julgeolekuala kaitse ja julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisega seotud muudatuste rakendamisega ei kaasne vajadust teha muudatusi Kaitseväe koosseisus ega struktuuris. Ka praegu on Kaitseväe koosseisus teenistujad, kelle ülesanne on tagada julgeolekuala ning sealse taristu, vara, teenistujate ja teabe valve ning kaitse. Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad lisanduda julgeolekuala vahetus läheduses ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima asjakohase väljaõppe. Lisakoolitusega kindlustatakse, et volitusi rakendavad kaitseväelased on teadlikult nende tingimustest ja piiridest. V äljaõppe korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda. Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus suureneb sõjavangide pikaajalise kinnipidajana . Sealjuures kasvab personali töökoormus sõjaseisukorra ajal, kuna lisaks tavapärastele ülesannetele kinnipeetavate kinnipidamisel peab personal hakkama tegelema ka täiesti uue isikute rühmaga – sõjavangidega. Riigi erinevate tegevuste rahastamine ja riigieelarve muutmine erikorra ajal on sätestatud riigieelarveseaduses (RES) ja RiKS- i s . Sõjavangide kinnipidamine loodava regulatsiooni mõttes saab toimuda üksnes relvakonflikti raames. Relvakonflikti puhkedes kuulutatakse kõigi eelduste kohaselt riigisiseselt välja sõjaseisukord. Sõjaseisukorra ajal on võimalik sõjaseisukorraga seonduvate ülesannete täitmiseks vajalikke tegevusi riigieelarvest rahastada paindlikumalt kui rahuajal. Kui riik on sõjaseisukorras , on riigi prioriteet tagada selliste ülesannete jätkusuutlik täitmine (nt rahaliste vahenditega), mis on seotud sõjaliste ülesannetega. Vabariigi Valitsusel on pädevus teha ettepanek lisavahendite eraldamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul on võimalik riigieelarvet muuta , leida rahalised vahendid ja jagada need vastavalt ülesannete prioriteetsusele. Oluline on, et RiKS ja RES sätestavad erandid riigieelarve muutmisele, kui ülesanne seondub kõrgendatud kaitsevalmiduse (KKV) või sõjaseisukorraga. Samuti on võimalik KKV ja sõjaseisukorra ajal juba enne Riigikogu poolt RES - i muutmise otsustamist hakata esitatud eelnõu rakendama. Siinkohal vt RiKS § 14 l õike 1 p unkt 3; RES § 43 l õige 1; § 44 l õige 1; § 45 l õige 1, l õike 2 punkt 3 ja l õige 3. Lisaks on sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamiseks või ennetamiseks võimalik kasutada finantsreservi ehk stabiliseerimisreservi (RES § 71). Seega olukorras, kus sõjavange puudutavat regulatsiooni tuleb hakata rakendama, on võimalik eri reeglite järgi riigieelarvet muuta ning võtta kasutusele ka stabiliseerimisreserv, et vastava ülesandega asutus ed saaksid täita ülesandeid, mis on seotud sõjaseisukorraga , sealhulgas sõjavangide pikaajalise kinnipidamisega . Tulud Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu. Eelnõuga ei kehtestata kohustust tasuda riigilõivu taristu ja rajatiste hooldustöödega seotud tegevuste jaoks taotluse menetlemiseks. Kulud Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lähiajal ettenähtavaid lisa kulutusi , välja arvatud sõjavangide regulatsiooni rakendamisega seotud kulud . Kõik muud vajalikud kulutused jäävad riigieelarve , s eal h ulgas Kaitseväe , Kaitseliidu ja teiste asutuste eelarve piiresse . Kaitseväe jaoks vajaliku väljaõppe kulud kavandatakse Kaitseväe eelarve planeerimise l . Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda . Kaitseväele võib kaasneda kulu Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019 . aasta määruse nr 69 „ Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ rakendamisel. Samas on tegu Kaitseväe igapäevaülesannete toetamisega, mistõttu kaetakse kulud olemasolevast Kaitseväe eelarvest. Võimalik kulu kaasneb julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvate Kaitseväe teenistujate lisakoolitusega, mille käigus omandavad nad lisateadmised ja -oskused ning hoiakud, mida on vaja lisandunud volituste proportsionaalseks rakendamiseks. Neid koolitusi saab ühendada regulaarsete füüsilise jõu, vahetu sunni ja relva kasutamise oskuste täiendamise ja kontrollimise koolitustega ning katta Kaitseväe eelarves sellisteks koolitus t eks ette nähtud vahenditest. Sõja seisu korras võib p otentsiaalne mõju kuludes o lla vanglateenistusele suur em . Reaalne mõju vanglateenistuse eelarvele sõltub kahest asjaolust: millist eelnevat ettevalmistuse taset eeldatakse (investeeringud jt) ning kui palju sõjavange riigis viibib ja kui pikalt neid kinni peetakse. Praegu puudub vanglateenistusel raha sõjavangide kinnipidamise ülesande ettevalmistamiseks ja täitmiseks väljaspool igapäevaseid tegevuskulusid. Eelnõu jõustumisel tuleb määratleda vanglateenistuse vajalik valmisoleku aste ning eraldada selleks vastavad vahendid. Ühtlasi kaasnevad eelnõuga Justiits- ja Digiministeeriumile kulud seoses VangS § 5 1 lõikes 1 nimetatud registri arendustöödega, et luua registrisse lahendus sõjavangide üle arvestuse pidamiseks. TTKS §-s 52 on sätestatud tervishoiu rahastamine riigieelarvest ning loetlet ud kulud, mis kaetakse ministeeriumite või nende allasutuste eelarvest. Eelnõu ga nä hakse ette, et Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse riigieelarvest tulevikus ka sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise korraldamist ning rahastamine toimub Terviseameti kaudu. Kulu tekib ainult sõjaseisukorras ning sõltub sõjavangide arvust ja nendele pakutavatest raviteenustest. 8. Rakendusaktid Seoses eelnõu rakendamisega on vaja teha järgmised muudatused ning kehtestada järgmised aktid : 1 . KKS § 3 2 lõige 2: KKS § 3 2 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse kaasamise otsustab riigikaitse valdkonna eest vastutav minister. Eelnõu on väljatöötamisel, kavandit ei ole lisatud. 2 . RiPS § 14 2 lõige 3 : t aristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse eelnõu kavand lisatud . 3 . RiKS § 87 8 lõige 5: sõjavangide lühiajalise ja pikaajalise kinnipidamise kor d ning Kaitseministeeriumi ja Justiits- ja Digiministeeriumi koostöö selle korraldamisel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kavand seletuskirjale lisatud. 4 . Kaitseväele uue ülesande (tehnilise järelevalve tegemine) lisandumisega on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a asta määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“. Põhimääruse § 19 lõikesse 2 on vaja lisada mereväele uus ülesanne, mis on seotud tehnilise järelevalve tegemisega. Selleks lisatakse punkt 7 tekstiga „ 7) korraldada meresõiduohutust Kaitseministeeriumi valitsemisalas “ . Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud . 5 . Seoses eelnõu § 7 punktiga 4 on vaja asjakohane muudatus teha Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a asta määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre , sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 3 lõikes 1, jättes erandite loetelust välja punkerdamise . Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud . 6 . Mitmekordse loa andmise võimaluse loomise tõttu teatud ülesandeid täitvatele riigilaevadele (eelnõu § 7 punkt 6) on vaja asjakohane muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a asta määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3 lõi kes 2, lisades sellesse mitmekordse loa saajate hulka eelnõukohases seaduses nimetatud riigilaevad. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud . 7 . Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019 . aasta määruse nr 69 „ Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord “ muudatus on vajalik eelnõu § 4 punkti 1 rakendamiseks. Määruses muudetakse § 1 l õike 2 punkti 4, nähes ette, et Kaitseliiduga töösuhtes olevad isikud saavad Kaitseväe palvel kaasuda üksnes mittesõjaliste ülesannete täitmisse. Määruse § 2 muudatusega täpsustatakse seniseid kaasatavaid ülesandeid. Muudatusega lisatakse järgmised ülesanded: juhtimis-, lahingu- ja teenindustoetus maakaitseüksustele; Kaitseväe julgeolekualal väekaitse tagamine; sõjaliste operatsioonide planeerimise ja toetamise teostamine. Määruse muutmisega täpsustatakse § 6 kulude hüvitamise tingimusi, lisades teksti uue lõike, mille alusel hüvitatakse tegevliikme ja tegevväel a se kaasamise kulu valdkonna eest vastutava ministri määrusega reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse määras. Kui käesoleva määruse paragrahvi 1 lõike 2 punktides 1 – 3 nimetatud isikul puudub sõjaväeline auaste, lähtutakse vastutava ministri määrusega õppekogunemisel sõduri ametikohal olevale reservväelasele makstava toetuse määrast. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. juun i l . Käesoleva seaduse § 7 punkt 10 jõustub 2026 . aasta 1. juulil. Üleminekuaeg kuus kuud (vt § 5 punkt 12) on antud nende veesõidukite omanikele, kelle veesõidukitega osutatakse ankrualal või sadama reidil seisvatele ja ootavatele laevadele teenust. Vt täpsemalt eelnõu § 5 punkt 12. Muudel juhtudel puudub vajadus üleminekuaja andmiseks, sest enam ik sätteid puudutab õiguse andmist, mitte nõuetele vastamise kohustust, või viiakse seaduses olev säte kooskõlla tegelikkusega. Eelnõukohase seaduse sätteid on võimalik täita jooksvalt nii, et riigi julgeolek ja -kaitse on tagatud. Käesoleva seaduse §-s 8 kehtestatud riigikaitseseaduse § 87 8 lõiked 5 ja 6 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita ti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Välisministeeriumile ja arvamuse andmiseks Eesti Laevaomanike Liidule ning merealuse taristu omanikele , Kaitseliidule, Kaitsepolitseile , Kaitseväele, Logistika ja Sadamate Liidule , Politsei- ja Piirivalveametile , Riigikantseleile, Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale, Viru Vanglale, Tervisekassale , Transpordiametile ning Välisluureametile . Lisa d Lisa 1 Rakendusaktide kavandid Lisa 2 Kooskõlastustabel Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Rakendusakti kavand nr 1 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise kord ning loa taotlemise vorm Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 142 lõike 3 alusel. § 1. Loa taotlemine (1) Loa taotlus esitatakse Kaitseväele elektronposti teel. (2) Loa taotluse näidisvorm on esitatud määruse lisas. (3) Loa taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) taotluse esitamise kuupäev; 2) tööde tellija Eestis ja tema kontaktandmed; 3) territoriaalmeres või sisemeres tehtavate tööde aeg; 4) laeva lipuriik ja tüüp; 5) laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber; 6) laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv; 7) lähtesadam enne Eesti Vabariigi territoriaalmerre või sisemerre sisenemist; 8) Eesti Vabariigi territoriaalmerre või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT) ja koordinaadid; 9) Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 10) Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemeres seilamise ja tööde tegemise skeem; 11) tööde eesmärk; 12) töödel kasutatavad seadmed; 13) taotluse esitamise kuupäev. § 2. Loa andmine Loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse teeb Kaitsevägi 5 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.  Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Kaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Kaimo Kuusk Kantsler Lisa Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotluse näidisvorm  Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Kaitseministri pp.kk 2025. a määruse nr … „Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise kord ning loa taotlemise vorm“ LISA Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotluse näidisvorm VEEALUSTE KAABLITE JA TORUDE NING RAJATISTE HOOLDUSTÖÖDEGA SEOTUD TEGEVUSTEKS LOA TAOTLEMISE VORM APPLICATION FORM FOR MAINTENANCE OF UNDERWATER CABLES AND PIPELINES AND CIVIL ENGINEERING WORKS 1. Taotluse esitamise kuupäev/ Date of application or notification 2. Tööde tellija Eestis ja tema kontaktid/ Contact info 3. Territoriaalmeres või sisemeres tehtavate tööde aeg/ Period of works in territoriaal waters or internal waters 4. Laeva lipuriik ja tüüp/ Nationality and type of ship 5. Laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber/ Name, call sign and registration number of the ship 6. Laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv/ Name of captain of the ship and number of crew members  Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 7. Lähtesadam enne Eesti Vabariigi territoriaalmerre või sisemerre sisenemist/ Last port of departure before entering territoriaal waters or internal waters of the Republic of Estonia 8. Eesti Vabariigi territoriaalmerre või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT) ja koordinaadid/ Date, estimated time (GMT) and point on entry into territoriaal waters or internal waters of the Republic of Estonia 9. Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg/ Port of destination in Estonia, estimated duration of stay in port (anchorage) 10. Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemeres seilamise ja tööde tegemise skeem/ Route and work line within Estonian territorial and internal waters 11. Tööde eesmärk/ Purpose of the work 12. Töödel kasutatavad seadmed/ Equipment used for maintenance work 13. Allkiri/ Signature  Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Rakendusakti kavand nr 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) korraldada meresõiduohutust Kaitseministeeriumi valitsemisalas“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Kaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär  Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Rakendusakti kavand nr 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord1“ muutmine Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 3 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Kaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär  Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Rakendusakti kavand nr 4 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 141 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi laevale võib anda loa mitmekordseks sisenemiseks ranniku- ja piirivalve ülesande täitmiseks või jäämurdetööde teostamiseks.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Kaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär  Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Rakendusakti kavand nr 5 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Sõjavangide kinnipidamise ning asutustevahelise koostöö tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 878 lõike 5 ja § 8711 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse kohaldamisala ja eesmärk § 2. Terminid 2. peatükk Lühiajaline kinnipidamine § 3. Lühiajalist kinnipidamist teostav asutus § 4. Sõjavangide kategoriseerimine § 5. Lühiajaliseks kinnipidamiseks kasutatavad kohad § 6. Sõjavangide transpordi korraldamine § 7. Sõjavangide üleandmine pikaajalist kinnipidamist teostavale asutusele 3. peatükk Pikaajaline kinnipidamine § 8. Pikaajalist kinnipidamist teostav asutus § 9. Pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutatavad kohad § 10. Sõjavangide vastuvõtmine pikaajalisse kinnipidamiskohta  Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa § 11. Pikaajalise kinnipidamise erisused alternatiivses kinnipidamiskohas § 12. Evakueerimine pikaajalisest kinnipidamiskohast 4. peatükk Tervishoiuteenuste osutamine sõjavangidele § 13. Sõjavangile osutatavad tervishoiuteenused § 14. Tervishoiuteenuste korraldamine § 15. Tervishoiuteenuste osutamine alternatiivasukohas 5. peatükk Sõjavangide transpordi planeerimine ja koordineerimine § 16. Kinnipeetavate konvoeerimist teostav asutus § 17. Teavitamine veo algusest § 18. Sõjavangide transpordi eest vastutava asutuse ülesanded § 19. Esmaabi andmine sõjavangide konvoeerimisel 6. peatükk Sõjavangide arvestus § 20. Sõjavangide register § 21. Registri andmete kaitse § 22. Vastutav töötleja ja tema ülesanded § 23. Volitatud töötleja ja tema ülesanded § 24. Juurdepääs registrisse sisestatud andmetele § 25. Registri kasutamine ja andmete saamine 7. peatükk Määruse jõustumine  Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa § 26. Määruse jõustumine (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Kaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär  Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Rakendusakti kavand nr 6 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005.a määruses nr 301 „Raadioside piiramise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 pealkirjast jäetakse välja sõna „tähistatud“ ning paragrahvi tekst sõnastatakse järgmiselt: „Kaitsevägi võib raadiosidet piirata järgmistel riigikaitselist tähtsust omavatel objektidel ja territooriumitel: 1) Kaitseväe või Kaitseliidu valduses olev territoorium, objektid ja sõidukid; 2) Kaitseväe julgeolekuala; 3) territoorium, mille Vabariigi Valitsus on Kaitseväe korralduse seaduse § 53 lõike 3 alusel Kaitseväe territooriumiks määranud; 4) Kaitseväe või Kaitseliidu antava sõjaväelise väljaõppe territoorium väljaõppe ajal; 5) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjekti territoorium, sealhulgas riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses.“; 2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3 ja 4“ tekstiosaga „3–5“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Raadioside piiramisel riigikaitselist tähtsust omavatel objektidel ja territooriumitel otsustab Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud struktuuriüksuse ülem, kas julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt on enne sündmuse toimumist võimalik esitada teavet raadioside piiramise kohta. (6) Kaitsevägi teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit raadioside piiramise ajast, kohast ja piiratavatest raadiosagedustest hiljemalt ühe tööpäeva jooksul enne sündmuse toimumist või ühe tööpäeva jooksul pärast sündmuse toimumist, kui teavitamine enne sündmuse toimumist ei olnud võimalik.“. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister  Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Keit Kasemets Riigisekretär  Seletuskirja lisa 2 Kooskõlastustabel Kliimaministeerium 1. Eelnõu § 1 p-s 3 (seaduse täiendamine §-ga 32, esimene lause) peaks olema „komisjoni“, mitte Arvestatud. „komisjon“. Eelnõus sõna parandatud. 2. Eelnõu seletuskirja § 5 muudatuste juures lk-l 28 on kahel korral ekslikult viidatud eelnõu § 4 punktile Arvestatud. 6, õige oleks viidata eelnõu § 5 punktile 6. Samuti on viidatud eelnõu § 4 punktile 2, õige oleks viidata Eelnõu seletuskirjas viited parandatud. eelnõu § 5 punktile 2. Eelnõu § 4 käsitleb majandusvööndi seaduse muutmist, mitte MSOS § 19 lõike 7 volitusnormi ega MSOS § 1 lõike 4 muutmist. 3. Eelnõu § 7 p-i 3 kohaselt oleks edaspidi sisemerre punkerdamiseks sisenemine lubatud Kaitseväe Antud selgitus. Topelt teavitamise nõusolekul. Seletuskirjas on selgitatud, et „/…/ Praegu on punkerdamine ja laevalt laevale kohustust ettevõtjale ei jää ega tule. ümberlaadimine reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määrusega nr 51 „Merel, Narva jõel Vabariigi Valitsuse 25.06.2020 määrus ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole nr 50 täpsustab, mis andmed peab ettevõtja lubatud sisemerel transiidina vedada“, aga sellest ei piisa, sest määrusega on küll kehtestatud sisemeres esitama nõusoleku saamiseks. Ettevõtja käitlemise nõuded, kuid puudub kontrollimehhanism selle üle, millal seda tehakse ja kus.“ jaoks ei muutu andmete esitamisel midagi, Kliimaministeeriumi juhib tähelepanu, et viidatud määruse nr 51 § 6 lõike 1 kohaselt teavitatakse ka tulevikus esitab ta elektroonilise Kaitseväge punkerdamisest 48 tundi ette ning määruse nr 51 § 6 lõike 2 kohaselt on teavituse sisuks mereinfosüsteemi kaudu andmed. Ettevõtja muu hulgas käitlemisel osalevate laevade andmed, käitlemiskoha koordinaadid, käitlemise alustamise peab tulevikus saama nõusoleku 1 aeg, teave ohtlike ainete kohta, eeldatav käitlemise kestus. Palume seletuskirjas täpsustada, mida punkerdamiseks RiPS § 14 lg 1 alusel. mõeldakse selle all, et „puudub kontrollimehhanism selle üle, millal seda tehakse ja kus“, sest Seletuskirja punkt 6.3 ei käsitle sellekohane teave peab Kaitseväel olemas olema vastavasisulise teavituse kaudu juba täna kehtiva punkerdamisega seonduvat, vaid teisi regulatsiooni kohaselt. tegevusi, seetõttu ei ole selles ka mõju Määruse nr 51 § 6 lõike 3 kohaselt annab ohtlike ainete käitlemiseks loa Kaitsevägi elektroonilise looduskeskkonnale hinnatud punkerdamise mereinfosüsteemi kaudu kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kui eelnõu kohaselt oleks sisemerre vaatest. Punktis 6.3 on hinnatud mõju, mis sisenemiseks punkerdamise eesmärgil edaspidi vaja Kaitseväe nõusolekut riigipiiri seaduse alusel ja võib kaasneda RiPSi lisatava § 142 nõuete sisemeres punkerdamiseks on täna kehtiva määruse nr 51 kohaselt vajalik Kaitseväe luba, siis palume täitmise või täitmata jätmise korral. Nagu seletuskirjas selgitada, millega selline topeltloastamine on põhjendatud ja milliseid andmeid on eespool öeldud, on punkerdamiseks täiendavalt, lisaks määruses nr 51 kirjeldatud andmetele, mida täna esitatakse, plaanis edaspidi nõusoleku saamine § 14 lõike 11 kohane sisemerre sisenemiseks nõusolekut taotlevatelt laevadelt küsida. tegevus. Lisaks võib punkti seletusest lugeda, et punkerdamisele kooskõlastuse saamise kohustuse tekkimise üks põhjus on, et hoida merekeskkonda ning vähendada võimalikku keskkonnakahju tekkimist ning selle tekkimisel ranniku mõjutamist. Samas on seletuskirja mõjude all märgitud (SK p 6.3), et muudatusel ei ole mõju looduskeskkonnale. Palume siinkohal hinnata, kuidas aitab punkerdamise ja laevalt laevale operatsioonidele loa saamise kohustus hoida looduskeskkonda. 4. Palume võimalusel täiendada eelnõu §-i 2 meresõiduohutuse seaduse (MSOS) §-de 78 ja 791 Arvestatud. muudatustega ning uue paragrahviga riigilõivuseaduse § 14247 puudutavate muudatustega, mis on Eelnõu täiendatud. toodud käesoleva kooskõlastuskirja lisas koos täpsemate selgitustega. Leiame, et antud muudatusettepanekud panustavad meresõiduohutuse ja mereolukorrateadlikkuse tagamisse ning merekeskkonna kaitsesse, võimaldades paremini tagada territoriaalmeres viibivatel välisriigi lippu kandvatel laevadel esinevate puuduste kontrollimist ja kõrvaldamist, ning palume võimalusel nendega arvestada eelnõu edasisel menetlemisel. 5. Eelnõu punkti 4 (§ 224 lõige 3) muudatusega sätestatakse, et kaitselennunduse järelevalveteenistusel Arvestatud. on õigus kehtestada nõudeid kaitselennunduse lennundusohutuse tagamiseks, kui seadusega ei ole Eelnõust säte välja jäetud. kehtestatud teisiti. Seletuskirjas märgite: „Selle hulka kuulub muu hulgas õigus järelevalve ühe osana anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lube ja sertifikaate. Võrdluseks, et paljudes riikides on seaduse või haldusaktiga antud õigus MAA-le kehtestada eelkõige lennuohutuse tagamise eesmärgil kaitselennunduse nõuded nii õhusõidukitele, rajatistele, seadmetele, organisatsioonidele kui ka isikutele. Näiteks Soome lennundusseaduse §-d 6 ja 7 jagavad lennu(ndus)ohutuse eest vastutuse ja nõuete kehtestamise õiguse õhuväe ja Soome MAA vahel. Saksamaal on see õigus samuti jagatud õhuväe ja MAA vahel. Mõlemas riigis seaduse tasemel kaitselennundusele nõudeid ei ole kehtestatud, vaid need on kehtestatud peamiselt asutusesiseste haldusaktidega. Meetmed, mida KLJT (haldus)järelevalve käigus kohaldada saab, on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Praegu on peamine kaitselennunduse regulatsioon sätestatud kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määruses nr 20 „Kaitselennundusmäärustik“ Nõustuda ei saa, et kaitselennunduse järelevalveteenistusel on õigus kehtestada nõudeid kaitselennunduses lennuohutuse tagamiseks. Lennundusõiguses saavad õigused ja kohustused tuleneda vaid lennundusseadusest (edaspidi LennS) või selle alusel antud õigusaktidest. LennS-is on selgelt sätestatud, et kaitselennunduses on asjakohaste nõuete kehtestamine delegeeritud kaitseministrile (LennS § 72 lõige 3 ning 73. peatükkist tulenevad volitusnormid), mitte Kaitseväele. Kaitseväe korralduse seaduse reguleerimisalas ei ole lennundusõiguse reguleerimine, mistõttu käesoleva eelnõuga eriregulatsiooni kehtestamine LennS-is sätestatust ei ole lubatav. Palume nimetatud osas eelnõu ja seletuskirja täiendada ja vastuolu likvideerida. 6. Nõustuda ei saa ka seletuskirjas märgituga: „Selle hulka kuulub muu hulgas õigus järelevalve ühe Arvestatud. osana anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja organisatsioonide välja Seletuskiri täiendatud ja eksitus parandatud. antud lube ja sertifikaate“. Oleme seisukohal, et MAA poolt teostatava järelevalvemenetlusega ei ole hõlmatud asjakohaste lubade ja sertifikaatide jne väljastamine. Näiteks, kaitselennunduses tegutsemise korral peab olema kehtiv asjaomane sertifikaat või luba (LennS § 4628). Selle sertifikaadi või loa väljastab MAA. Kõnealuse loa või sertifikaadi andmine ei toimu järelevalvemenetluse käigus. Luba või sertifikaat väljastatakse, kuna loa või sertifikaadi andjaks on määratud vastav organ (MAA). Järelevalvemenetlusega on tegemist, kui kontrollitakse, kas kõikidel isikutel või organisatsioonidel on vajalik luba või sertifikaat olemas. Palume nimetatud osas seletuskirja täiendada ja vastuolu likvideerida. 7. Seoses eelnevas lõikes märgituga, soovime taaskord juhtida tähelepanu (oleme teinud seda ka Antud selgitus. varasematel aastatel) puudustele regulatsioonides, mis käsitlevad MAA-d kui pädevat organit, MAA-d Märgime, et MAA ei tee riiklikku kui järelevalvemenetluse läbiviijat, väärteo menetluse koosseise ning vastutuse sätteid. Nimelt tekib järelevalvet, vaid haldusjärelevalvet. olukord, kus MAA on pädev organ tegema toimingut, samas on ta ka pädev järelevalve organ tehtud Riiklikku järelevalvet teeb Kaitsevägi toimingu üle kontrolli teostamisel ehk ta kontrollib iseenda tegevust. Selline olukord, ei taga järelevalve geograafilistes alades ja ajutistes sõltumatust ja erapooletust. LennS näeb nõuete rikkumise korral ette ka vastutusele võtmise, mis geograafilistes alades ebaseadusliku praktikas tähendaks, et MAA peaks määrama teatud olukordades karistuse iseendale. Samas reguleerib lendamise üle, kuid selle üle ei tee LennS vaid tsiviillennunduse menetluspädevusi ja vastutusele võtmise sätteid (va kaitselennunduses järelevalvet MAA, vaid teised Kaitseväe MÕS geograafiliste alade osa). LennS § 6056 lõike 1 kohaselt on Transpordiamet LennS §-des 605–607, üksused. 609, 6010, 6012–6020, 6022–6025, 6027, 6028, 6031, 6035, 6039–6042, 6046, 6047 ja 6053–6055 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja. Viidatud LennS koosseisud ning menetluspädevuse alused ei ole omistatavad kaitselennundusele. Eeltoodu valguses palume analüüsida MAA pädevuse osas väljatoodud konflikti ning sisustada puuduvas osas kaitselennunduse menetluspädevuste ja vastutuse sätteid. 8. Kaitseministeeriumi poolt 2022. a algatatud LennS muutmise eelnõuga on kahetsusväärselt tekitatud Mitte arvestatud. vastuolu ka LennS § 7 lõikega 10, kui kehtestati § 6056 lõikes 11 (ja teistes lõigetes) viide õhusõiduki Seoses lennundusseaduse revisjoniga teeme juhi poolt lennureeglite rikkumise menetluspädevusele. Paraku, meie märkustega menetluse käigus ei ettepaneku analüüsida probleemi ja see arvestatud. Vastavalt LennS § 7 lõikele 10 on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1139/2018 lahendada revisjoni ning uue (edaspidi EASA alusmäärus) alusel vastu võetud rakendusmääruste mõistes pädev asutus lennundusseaduse eelnõu koostamise Transpordiamet. Kõnealuse EASA alusmääruse alusel on kehtestatud rakendusmäärus 923/2012, protsessi käigus. millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted. LennS § 4 lõike 3 ja lõike 31 kohaselt tuleb õhusõidukite liiklemisel Eesti õhuruumis juhinduda riigisisestest lennureeglitest ja lennureeglitest, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 ning erisused saab kehtestada taristuministri määrusega. Seega on lennureeglite rikkumise menetluspädevus Transpordiametil ning viited teiste asutuste sellekohasele pädevusele tuleb tunnistada kehtetuks. 9. KKS §-s 47 reguleeritakse jõu kasutamist tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks. Mitte arvestatud. Lennundusõiguses saavad õigused ja kohustused tuleneda vaid lennundusseadusest või selle alusel KKS § 47 sätte eesmärk ei ole reguleerida antud õigusaktidest. Kaitseväe korralduse seaduse reguleerimisalas ei ole lennundusõiguse lennundust, sealhulgas lennuohutust ega reguleerimine, mistõttu käesoleva eelnõuga eriregulatsiooni kehtestamine LennS-is sätestatust ei ole lennureegleid, vaid reguleerida rahuajal lubatav. Palume nimetatud osa KKS-st eraldada ja kehtestada see LennS-is. tsiviilõhusõiduki suhtes jõu kasutamist riigikaitselise või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, ning millel võib olla väga suur mõju. KKS § 1 lõikes 1 sätestatakse, et seadus sätestab Kaitseväe õigusliku seisundi ja ülesanded, Kaitseväe ülesehituse, Kaitseväe juhtimise alused ja Kaitseväe poolt jõu kasutamise alused. Nimetatud paragrahv kehtestati, et täpsustada Kaitseväe jõu kasutamise reegleid ning selle normi otsene adressaat on Kaitsevägi, mitte kolmandad isikud. Tulenevalt normi eesmärgist peab see säte olema kehtestatud KKSis, mitte LennSis. Viimane ei reguleeri riigikaitseks ja riigi julgeoleku tagamiseks vajalikke nõudeid ega tegevusi, vaid selle eesmärk on reguleerida tsiviillennundust, täpsemalt selle lennundustegevust ja lennundus-  julgestuse korraldamist ning lennuohutuse tagamise aluseid. Lennundustegevuseks loetakse tegevusvaldkonda, mis on seotud (tsiviil)õhusõiduki käitamise, mehitamise, valmistamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, lennuväljade ja kopteriväljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega. LennSi kohaldatakse tsiviillennunduses ja riiklike õhusõidukite suhtes, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Seega ei käsitle LennS riigikaitse ja riigijulgeoleku tegevusi ega nendeks ettevalmistavaid tegevusi, need reguleeritakse (LennSi suhtes) eriseadustes. 10. Ühtlasi juhime tähelepanu, et hetkel on §-s 47 reguleeritud tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumist.Antud selgitus. Kehtivas regulatsioonis on arvestatud vaid mehitatud tsiviilõhusõiduki tekitatud ohuga (viited Paragrahvis 47 sätestatu kehtib üksnes lennuplaanile, lennujuhtidele jne), samas termin „tsiviilõhusõiduk“ hõlmab endas ka mehitamata mehitatud õhusõiduki suhtes, sest sündmus õhusõidukit. Kuna ohtu on võimalik tekitada ka mehitamata õhusõidukiga (droon), tuleks ka vastavas ja olukord saab tekkida ainult mehitatud osas ohu tõrjumist reguleerida. Palume nimetatud osas sätte sisu analüüsida ning esitada õhusõidukiga (ehk nn renegaat) ning regulatsioon mehitamata õhusõidukite poolt tekitatud ohu tõrjumiseks ning seda LennS-i sarnase regulatsiooni vajadus KKS-is täiendamise kaudu. Käesoleva ettepaneku valguses palume koostöös Justiits- ja puudub mehitamata õhusõiduki suhtes. Digiministeeriumiga vaadata üle karistusseadustikus (KarS) sätestatud koosseisud, mis Viimasel juhul kohaldatakse KorSi või reguleerivad „õhusõidukit ja sellega tekitavat kahju“. Arvestades lennunduse kiiret arengut on muud asjakohast seadust olukorra kõiki koosseise kahju põhjustamise osas võimalik täita ka mehitamata õhusõidukite vahendusel lahendamiseks, mitte KKS-i. ehk analüüsimist vajab, kas kehtivad KarS regulatsioonid katavad mõlemad kategooriad ehk mehitatud, kui mehitamata õhusõidukiga seotud tegevused. 2022. a tehtud lennundusseaduses on selgitatud: „Teine suurem muudatus on mehitamata tsiviilõhusõiduki suhtes riikliku järelevalve käigus kohaldada lubatavate meetmete (nn droonitõrje meetmed) lisamine seadusesse. Kehtiva LennSi § 52  reguleerib praegu ainult seda, kuidas lennujuht võib sundmaandada mehitatud õhusõidukit ning Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) §-s 47 on kehtestatud (mehitatud) tsiviilõhusõiduki suhtes jõu kasutamise regulatsioon (nn renegaat). Mehitamata tsiviilõhusõidukite kaitse- ja kasutusstrateegias on loetletud hulk ohtusid, mida mehitamata õhusõidukid tekitada võivad ‒ alates lennuohutuse mittetagamisest kuni otseste riigi julgeoleku ohtudeni välja. Riikliku järelevalve käigus kohaldada lubatud meetmed on seotud avaliku korra tagamise ja riigi julgeoleku kaitsmisega, mistõttu neid ei saa kohaldada iga juhtumi korral.“ 11. KKS § 47 lõike 6 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega tsiviilõhusõiduki tekitatava ohu Antud selgitus. määratlemise ja sellele ohule reageerimise korra ning Kaitseväe poolt tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu Viidatud määruse on kehtestanud Vabariigi tõrjumiseks relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise korra. Vabariigi Valitsuse määruse „Jõu Valitsus 11.12.2008. Antud küsimuse kasutamine tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks“ § 1 lõike 3 kohaselt kehtestatakse renegaadiohu lahendamine kuulub Vabariigi Valitsuse, määratlemise, jõu kasutamise ja Vabariigi Valitsuse volitatud ministrite määramise kord lisas. Juhime mitte Kaitseministeeriumi pädevusse. tähelepanu, et viidatud lisa ei ole võimalik määrusest leida. Kui määruse lisa kehtestatakse piiratult, siis kõnealust fakti peaks ka määrus kajastama. Palume vastavas osas puudus likvideerida. 12. Eelnõu punktide 8–10 ja 12 muudatused ei ole kooskõlas lennundusseadusega. Arvestatud osaliselt. Eelnõu täiendatud ning julgeolekuala KKS § 50 järgi on julgeolekuala: 1) Kaitseväe territoorium; 2) Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja puudutava õhuruumi ja geograafilise ala või sõidukid; 3) territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt ajutise geograafilise alaga loodud seos. julgeolekualana määratlenud. Eelnõust välja jäetud õhuruumi piiranguid puudutavad sätted. KKS § 52 kohaselt ei tohi julgeolekualal viibida ilma Kaitseväe loata (lõige 1). Julgeolekualal viibimiseks loetakse ka Kaitseväe territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, sealhulgas osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki või vahendi kasutamist (lõige 3). Seega nähtub, et § 52 lõike 3 alusel loetakse julgeolekualal viibimiseks ka julgeolekuala kohal õhusõiduki või muu lendava seadme kasutamist. Eelnõu muudatustega tuuakse kõnealustesse sätetesse juurde ka „julgeolekuala vahetu läheduse“ mõiste. Eelnõu järgnevate muudatustega (alates punktist 12) antakse õigus erimeetme kohaldamiseks ja piirangute kehtestamiseks julgeolekuala kaitse eesmärgil selle vahetus läheduses. Arusaadavalt võib olla vajalik teatud alade või objektide kohal lendamist piirata. Küll ei saa lennundusõiguse vaates olla lubatav õhuruumi piirangute seadmine väljaspool lennunduse õigusakte ning tehes seda lendamise piiramiseks ettenähtud menetluskorda eirates. Olete eelnõus reguleerinud julgeolekuala ja selle vahetu läheduse mõisteid selliselt, et kaitsta on vaja ka õhuruumi nende alade või objektide kohal. Kui õhuruum loetakse hõlmatuks julgeolekuala ja selle vahetuse läheduse mõistetega (vt § 52 lõige 3) ning edaspidistes sätetes antakse õiguseid julgeolekuala osas erimeetmete kohaldamiseks, tähendab see, et reguleerite KKS-is õhuruumiga seotud piiranguid, mis ei ole aga lubatav. Õhuruumi puudutavas osa tuleb piirangute seadmiseks järgida LennS-is sätestatud korda ja tingimusi, mis tähendab, et KKS-is on lubatud esitada vaid viide LennS-is antavale õiguslikule alusele (LennS § 41). Seega tuleb teil luua eraldi lõige, mis sätestab, et julgeolekuala või selle vahetu läheduse kaitse eesmärgil on võimalik õhuruumis piiranguid seada LennS-is sätestatud korda ja tingimusi järgides. Geograafilisi piirkondi mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil võimaldab liikmesriigil kehtestada komisjoni rakendusmääruse nr 947/2019 artikkel 15, mille rakendamiseks on vastavad õigused ja kohustused sätestatud LennS §-s 41. Kõnealuse EL rakendusmääruse kohaldamisala reguleerimine väljaspool lennundusõigust (s.t kaitseväe korraldamise seaduses) ei ole lubatav. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 229 „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks“ on kehtestatud alalised lennupiirangud (mehitatud õhusõidukitele) ja geograafilised piirkonnad (mehitamata õhusõidukitele) Kaitseministeeriumi valitsemisala alades lendamise piiramiseks. Ajutise geograafilise piirkonna kehtestamisel mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks tuleb lähtuda LennS § 41 lõikest 2 ning Vabariigi Valitsuse määrusest nr 82 „Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord„ ja Vabariigi Valitsuse määrusest nr 81 „Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andja määramine“. Märgite eelnõu § 1 punktis 10, et ajutisi julgeolekualasid on võimalik kehtestada ka varjatult s.t Kaitseväel on erandjuhul õigus jätta ajutine julgeolekuala tähistamata, kui seda nõuab riigikaitseline varjatud iseloomuga ülesanne. Kui nüüd lähtuda eelnõu loogikast, et julgeolekualal viibimiseks loetakse ka selle ala või objekti kohal õhuruumis viibimist, tähendaks see, et ajutine varjatud julgeolekuala ning sellega kaasnevad õhuruumi piirangud - ei ole õhuruumis lendajatele teada (eelnõu kohaselt jäetakse see tähistamata). Arusaadavalt ei ole võimalik õhuruumis lendamise piiranguid kehtestada selliselt, et piirangud on käitajate eest varjatud. Lendamise piiramine on võimalik vaid siis, kui piirangud on avalikustatud. Seega, kui Kaitseväe julgeolekuala kohale on vaja tekitada alaline piiranguala (nt lõhkemoonalaod), siis tuleb seda teha LennS § 41 lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusega. Kui soovitakse julgeolekuala kohal mehitamata õhusõidukite lendamist piirata ajutiselt, siis seda saab teha LennS § 41 lõikes 2 sätestatud korda järgides. Ehk asjaolu, et ala on tunnistatud julgeolekualaks KKS-i mõistes, ei anna sellele alale automaatset õigust õhuruumis piirangute kehtestamiseks. Alaline või ajutine õhuruumi piirang tuleb kehtestada (sh avalikustada) eraldiseisvalt ja seda vaid lennundusseaduses sätestatud korda ja tingimusi järgides. Seega ei saa KKS § 52 lõikele 3 tuginedes öelda, et mehitamata õhusõiduk lendas luba omamata julgeolekualal, kui selle ala või objekti kohale ei ole geograafilist piirkonda kehtestatud. Kui geograafiline piirkond on kehtestatud, siis rikkus mehitamata õhusõiduki käitaja geograafilise piirkonna käitamisnõudeid, mitte julgeolekualale loata sisenemist (mis KarS § 266 kohaselt on Politsei-ja Piirivalveameti menetletav väärtegu). Ühtlasi juhime tähelepanu KarS §-le 266 (omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine) sätestatud koosseisule, mille valguses tekib vastuolu KKS §-ga 562, kuna KarS-i kohaselt on Kaitseväe julgeolekualale loata sisenemise ja seal viibimise1 väärteomenetleja Politsei-ja Piirivalveamet. 1 KKS § 52 lõige 3 kohaselt loetakse ka julgeolekuala kohal õhuruumis käitamist julgeolekualal viibimiseks. Palume tutvuda ka ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruste seletuskirjadega, kus oleme Kaitseministeeriumi valitsemisala julgeolekualade osa selgitanud. Seletuskirjast leiate: „sätestatakse lennupiirangud riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Need alad kehtestatakse peamiselt Kaitseväe objektide kohale, kus kehtib ka Kaitseväe korralduse seadusest (KKS) tulenevalt julgeolekuala. KKS § 52 lõike 1 kohaselt on Kaitseväe julgeolekualal viibimine keelatud, välja arvatud Kaitseväe loal. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et julgeolekualal viibimiseks loetakse ka Kaitseväe territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, sealhulgas osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki või vahendi kasutamist. Lennupiirangutega antakse igale sellisele objektile kõrgus, kus ilma Kaitseväe loata viibida ei või. Praegu ei ole kõrgus selgelt seadusega määratud ning lähtuda tuleb asjaõigusseadusest, ent see on abstraktne ja sellega ei ole tagatud see, et piloodid teaks, kui kõrgelt nad võivad konkreetsest Kaitseväe objektist üle lennata. Sarnaselt riigipiiri läheduses madalalt lendamisega (vt eelmine punkt), on Kaitseväe jaoks oluline teada, kes ja mis eesmärgil lendab madalalt tema objektidest üle. Praegu ei ole kavas kehtestada ühtegi keeluala, mille tulemusena oleks lennupiiranguna lendamine keelatud, vaid piiranguna seatakse, et tuleb taotleda luba. Luba taotletakse LennS § 41 lõigete 8 ja 9 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andjate määramine“ kohaselt.“2 Palume nimetatud osas vastuolud likvideerida – eemaldada KKS-ile omastest mõistetest õhuruum ning esitada õhuruumi puudutavate piirangute osas selge viide LennS-ile. 13. Seoses „ohutusala“ reguleerimisega peame vajalikuks märkida, et ka selles küsimuses kohalduvad Antud selgitus. eelnevates punktides esitatud põhimõtted õhuruumis lendamise piiramiseks3. Ühtlasi tekib küsimus, kas Kliimaministeeriumi viidatud eelnõu muudatuste korral on arvestatud, et mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks on juba kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 on Vabariigi Valitsuse korralduse nr 229 punkti 1.3. sätestatud, et mehitamata õhusõiduki lendamise kehtestatud ehitusseadustiku § 120 lg 4 piiramiseks geograafiliste koordinaatide piiritlemisel lisandub riigi julgeoleku või avaliku korra alusel, mille sisu on piirangute tagamise eesmärgil ohutusala kuni 50 meetri ulatuses maa-ala või ehitise (edaspidi objekt) kinnistu kehtestamine riigikaitselise ehitise piirist kui see on vajalik objekti töövõime säilitamise või ohu vältimiseks. Ohutusala kehtib korralduse ümbruses või seda mõjutada võivate ehitiste punktis 5.1 kehtestatud alades mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks. ehitamisel. Seega viide kaitseministri 26.06.2015 määrusele nr 16 ei ole 2 Vabariigi Valitsuse korralduse nr 229 seletuskiri 3 Eelnõu seletuskiri (lk 15): „Küll aga säilib ohutusala ülapiir õhuruumist tuleva ohu eest kaitsmiseks“ Juhime tähelepanu ka kaitseministri määrusele nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, käesolevas eelnõus kavandatavate piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“. muudatustega seoses relevantne. Määruse Käesoleva eelnõu seletuskirjas märgite: „Paljud linnakud, näiteks lahingumoonalaod, on ohutuse eesmärk on selle § 1 järgi kehtestada põhjustel eraldatud ja asuvad hajaasustusega kohtades, kuhu politseipatrulli reageerimine võtab aega. riigikaitselise ehitise ning seal asuvate Isik, kes pildistab või jälgib linnakut, on tõenäoliselt selleks ajaks juba lahkunud ja ei ole enam võimalik süsteemide ja seadmete töövõime kindlaks teha tema isikut ega motiive“. Eelnõu seletuskirjas esitatud näited on aga kaetud kriteeriumi ja piiranguvööndi ruumiline riigikaitseobjekti piiranguvööndiga4, mistõttu tekib eelnõu valguses küsimus, mis vahe on ulatus ning ruumilised piirangud ehitiste riigikaitseobjekti piiranguvööndil ning riigikaitseobjekti vahetu läheduse ning ohutusala terminite osas, mis võivad ohustada riigikaitselist vahel? Palume nimetatud osas eelnõu ja seletuskirja täiendada ja vastuolu likvideerida. ehitist või sellele ehitisel määratud ülesande täitmist või mis võivad mõjutada sellise ehitise töövõimet. Ehk siis teisisõnu on sätestatud piiranguvöönd kauguse ja kõrguse osas – tuuleelektrijaamade, päikeseelektrijaamade jms ehitiste puhul. Püsivate julgeolekualade puhul on täiesti asjakohane kehtestada piirangud Vabariigi Valitsuse 25.08.2022 korraldusega nr 229, ent liikuva julgeolekuala (veesõidukid, sõidukid, õhusõidukid) kohale ei ole võimalik geograafilist ega ajutist geograafilist ala kehtestada. Ala saab kehtestada ainult juhul, kui objekt püsib paigal ja sellel on igal ajal samad koordinaadid. Laeva ohutusala põhimõte on sama, mis julgeolekuala vahetul lähedusel, kuid meetmed, mida kohaldatakse selles, on suures mahus erinevad ning neid 4 (2) Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest: 1) kuni 25 meetrit ehitise osas, mille kasutamise otstarbest võib tuleneda oht riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele; 2) kuni 300 meetrit linnades, alevikes ja alevites ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet; 3) kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet.  kohaldatakse mitmel juhul teistel alustel võrreldes maismaal püsiva julgeolekualaga. 14. Eelnõu § 1 punktidega 12–16 sätestatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil täpsem Arvestatud. erimeetmete kohaldamise ja piirangute kehtestamise õiguslik regulatsioon. Esitatud selgituste kohaselt Eelnõust õhuruumi kasutamist piiravad on kehtivas praktikas puudu õiguslikud alused erimeetmete kohaldamiseks. Sellise tõlgendusega ei saa sätted eemaldatud. nõustuda. Õhuruumis lendamise piiramiseks on kõik erimeetmed juba kehtiva LennSi alusel kehtestatud ning kaitselennunduses LennSi tingimustel ja korras ka rakendatavad. Seletuskirjas märgite: „Näiteks võib tuua linnaku vahetus läheduses asuva isiku, kes lennutab mehitamata õhusõidukit lahingumoonalao kohal, kuid kui kaitseväelased linnaku vahetusse lähedusse väljuvad, on ta pakkinud mehitamata õhusõiduki juba auto pakiruumi. Sel juhul oleks vaja kaitseväelastel sõiduk peatada (eelnõuga § 546 ) ja vallasasi läbi vaadata (eelnõuga § 549 ), et tuvastada pakiruumis mehitamata õhusõiduki olemasolu ja selles olevad pildid või videod Kaitseväe linnakust. Kõik seletuskirjas nimetatud erimeetmed on juba LennS-i geograafiliste piirkondade kehtestamise korral ala valdajatele tagatud. LennS § 602 lõige 1 annab geograafilise piirkonna kehtestamisel ala valdajale õiguse kasutada KorS §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 31 (kutse ja sundtoomine), 32 (isikusamasuse tuvastamine), 37 (isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine), 38 (alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal), 49 (vallasasja läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine), 51 (valduse läbivaatus) ja 52 (vallasasja hoiulevõtmine) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. LennS § 602 lõiked 8-105 reguleerivad õigust kasutada mehitamata õhusõiduki maanduma sundimisel füüsilist jõudu, tulirelva, erivahendit või võtta mehitamata õhusõiduki juhtimise arvutiseadmega üle 5 Lõike 9 kohaselt võib vahetu sunni rakendamisel kasutada järgmisi erivahendeid: 1) raadioside segajat; 2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata õhusõiduki edasist lendamist; 3) võrku; 4) mehitamata õhusõidukit, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata õhusõidukiga kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist lendamist; 5) muud käesoleva lõike punktides 1‒4 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet või vahendit. Lõike 10 kohaselt tuleb raadioside piiramisel mehitamata õhusõiduki maanduma sundimiseks arvesse võtta elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel kehtestatud raadioside piiramise korda. korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi, nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. Lennundusõiguse väliselt või sellega paralleelselt õhuruumi piiramise reguleerimine, ei ole lubatav. Nagu käesoleva vastuskirja eelnevates punktides oleme selgitatud, tuleb õhuruumi mõiste eraldada julgeolekualast ning sätestada eraldiseisva lõikena, et kui julgeolekuala kaitseks on vajalik ka õhuruumis piiranguid seada, tuleb seda teha LennS-i alusel ja selles sätestatud korras ja tingimustel. Palume nimetatud osas eelnõu ja seletuskirja täiendada ja vastuolu likvideerida. 15. Juhime tähelepanu KKS §-le 562. Kaitseväe loata Kaitseväe territooriumil, selle kohal liikuva Antud selgitus. õhusõiduki või muu lendava seadme, mis on osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav, Tõstatatud teema jääb väljapoole käesoleva kasutamise eest −karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime seaduse eesmärki ning vajab täiendavat pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot. analüüsi. Teeme ettepaneku analüüsida ja vajadusel murekohtadega tegeleda Lennundusõigusega seotud menetluspädevused saavad tulla vaid LennS-ist (vt ka punktis 1 esitatud lennundusseaduse revisjoni ja uue 53 põhjendusi), mitte KKS-st. LennS §-s 60 on sätestatud, et mehitamata õhusõiduki süsteemi lennundusseaduse eelnõu koostamise kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga protsessi käigus. kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot. LennS-s reguleeritud koosseisud ning menetluspädevuse alused ei ole omistatavad kaitselennundusele, mis tähendab, et kaitselennunduse osas tuleb LennS-i täiendada. KKS-i valguses nähtub, et Kaitseministeeriumi geograafiliste piirkondade käitamisnõuete rikkumise korral on leebem trahviühikute määr, kui LennSis. Kuna tegemist on lennundusõiguse reguleerimisalaga palume vastav regulatsioon KKS-st eemaldada ning esitada see LennS-i muutmise kaudu. 16. Eelnevates punktides esitatud põhjendused õhuruumi piiramise kohta kohalduvad ka eelnõus Arvestatud. esitatud Kaitseliitu puudutavatele sätetele. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eelnõust õhuruumi piiramist käsitlevad vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev sätted välja jäetud. riigikaitseorganisatsioon, mida juhib Kaitseliidu ülem. Oleme seisukohal, et ka Kaitseliit ei saa Analüüsime ja vastavalt vajadusele esitame julgeolekuala hõlmata õhuruumiga ning sätestada selles õhuruumis käitamise piiranguid seotuna ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse julgeolekualast. Palume tutvuda Vabariigi Valitsuse korralduse nr 229, millest nähtub nr 229 muutmiseks. Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste objektidele kehtestatud geograafilised piirkonnad. Juhime tähelepanu, et seal on esitatud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused, kui objekti valdajad (nt Välisluureamet). Kui on soov Kaitseliidu objektide osas mehitamata õhusõidukite lendamist piirata alaliselt, tuleb seda teha Vabariigi Valitsuse korraldust täiendades Ajutise geograafilise ala kehtestamise õigus on Kaitseväel endal. Palun vastavas osas eelnõu täiendada ja vastuolu likvideerida ning Vabariigi Valitsuse korralduse nr 229 muutmiseks esitada Kliimaministeeriumile põhjendatud ettepanek. 17. Kuna eelnõuga muudetakse ka riigipiiri seadust (edaspidi RIPS) ning Kaitseliidu ja Kaitseväe Antud selgitus. kaasamisega seoses on olukordi, kus rakendatakse KorS §-i 161 (Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine RiPSiga sätestatakse Eesti riigipiiri mõiste, avaliku korra kaitsesse), on oluline, et käesoleva eelnõuga lahendatakse vastuolud lennundusõiguse riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise, küsimustes ka kõnealuses eriseaduses. maismaapiiripunkti sisenemise korraldamise, piirirežiimi ning vastutuse Nagu märgitud, õhuruumis lendamise piiramist ei saa sisuliselt reguleerida teistes õigusharudes, kuna piirirežiimi rikkumise ja riigipiiri tegemist on LennS-i reguleerimisalaga. RIPS § 8 lõike 1 punkt 4 on vastuolus LennS §-ga 4. ebaseadusliku ületamise eest. Piirirežiimiga ei saa kehtestada õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, õhuruumis liikumise ning Õhusõidukiga Eesti territooriumile ehk õhuruumist väljumise korda. Vastavalt LennS § 7 lõikele 10 on Euroopa Parlamendi ja nõukogu õhuruumi tulemine või sellest väljumine määruse (EL) 1139/2018 alusel vastu võetud rakendusmääruste mõistes pädev asutus Transpordiamet. ehk õhupiiri ületamine on piirirežiimi osa LennS § 4 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Eesti õhuruumi ja Tallinna ning seda ei ole õigusselguse huvides lennuinfopiirkonna kasutamise ning lennuliikluse teenindamise korra. Selleks on Vabariigi Valitsuse võimalik ega otstarbekas reguleerida teiste määrus nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna seadustega. RiPS on LennSi suhtes lennuinfopiirkonnas“, mitte aga RIPSi alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 176 eriseadus ning õigusloome põhimõtete järgi „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“. Kui piirirežiimi tagamiseks on vajalik õhuruumi puudutavas osas on võimalik kehtestada üldisest erisusi asjaolusid reguleerida, siis tuleb seda teha õhuruumi puudutavas määruses 240. eriseadustega. Õhuruumi sisenemine ja Lubatav ei ole ka piirirežiimiga piirata mehitamata õhusõidukite käitamist õhuruumis (RIPS § 8 lõige sealt väljumine on piiriületamisega seotud, 2), kuna vastavad õiguslikud alused tulenevad LennS §-st 41 ning piirangud peavad olema kehtestatud mitte LennSi reguleerimisalas olev LennS-is sätestatud alustel ja korras. RIPS § 8 lõike 1 punktist 4 ja lõikest 2 tuleb eemaldada osa, mis valdkond, seega tuleb reguleerida see reguleerib õhuruumis lendamise piiramist. RIPS-i sätetes on võimalik viidata, et vastavate piirangute RiPSi, mitte LennSiga. LennS reguleerib kehtestamise vajaduse korral lähtutakse LennS-st ja selles sätestatud tingimustest ja korrast (vajadusel tsiviillennundust, täpsemalt selle leida täpne paragrahvi viide). Palume nimetatud osas eelnõu ja seletuskirja täiendada ja vastuolu lennundustegevust ja lennundusjulgestuse likvideerida. korraldamist ning lennuohutuse tagamise aluseid. Lennundustegevuseks loetakse tegevusvaldkonda, mis on seotud (tsiviil)õhusõiduki käitamise, mehitamise, valmistamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, lennuväljade ja  kopteriväljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega. LennSi kohaldatakse tsiviillennunduses ja riiklike õhusõidukite suhtes, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Seega õhusõidukiga piiriületamine kui tegevus ei ole LennSi reguleerimis- ega kohaldamisalas, kuid on RiPSi reguleerimis- ja kohaldamisalas. Eelnõus tehtud muudatus parema õigusselguse tagamiseks, täpsustatakse, mis ulatuses RiPS õhusõidukiga õhuruumi sisenemist ja sealt väljumist reguleerib. Seosed mehitamata õhusõidukite käitamise piirangute seadmiseks RiPSi ja lennS vahel on olemas ning seda muuta ei ole vaja (nii nagu üldjuhul LennSiga viidatakse eriseadusele, kui viimasega sätestatakse erisusi üldisest, on RiPSis viidatud, et piirirežiimi kohaldamise puhul võidakse piirata muu hulgas mehitamata õhusõidukite lendamist (mida on tehtud LennSi alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25.08.2022 korraldusele nr 229). Välisministeerium Esitasite Välisministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste Antud selgitus. muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastan eelnõu järgmiste märkustega. Kaitseväe laeva ohutusala kehtib kõikidel merealadel – sisemerel, territoriaalmerel ja 1. Eelnõu § 1 punktiga 5 soovitakse muuta kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 49 lg 1 punkti avamerel, samuti teiste riikide merealal, 3 ning täpsustatakse, et Kaitsevägi võib kohaldada vahetut sundi ka Kaitseväe laeva ohutusalal ohu kuid viimases ei kohaldata Eesti merealal väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Eelnõu § 1 punktiga 9 soovitakse sätestada, et ohutusala mõõtmed kohaldada lubatud vahetut sundi, vaid on veesõiduki välisküljest arvates 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning lähtutakse rahvusvahelisest õigusest (sh ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit. Samas ei selgu eelnõust ega tavaõigusest) ning teostatakse laeval ja seletuskirjast, millistel merealadel soovitakse Kaitseväe laeva ümber olevat ohutusala kehtestada – kas laeva ohutusalal üksnes enesekaitse õigust. sisevetes, territoriaalmerel, majandusvööndis või avamerel. Seetõttu soovitame eelnõus täpsustada, Seletuskirja on täiendatud. millistel merealadel hakkaks Kaitseväe laeva ohutusala kehtima. 2. Eelnõu § 1 punktiga 9 soovitakse muuhulgas täiendada KKS § 50 lõikega 4, mille kohaselt Kaitseväe Antud selgitus. laeva ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui veesõiduk on sadama või sadama akvatooriumi alal. Laeva ohutusala on seotud konkreetse Eelnõu tekstist ei selgu, kas sadama ja sadama akvatooriumi all mõeldakse vaid Eesti sadamaid ja laevaga ning ümbritseb laeva igal ajal ja sadama akvatooriume? Samuti võib ebaselgust tekitada termini „horisontaalsuunas“ kasutamine, kuna igal pool. Seega ei ole vahet, millise riigi ei ole üheselt selge, millal loetakse oht vertikaalselt lähenevaks. Näiteks, kui droon lendab sadamas sadamas või sadama akvatooriumis laev oleva laeva ohutusalasse horisontaalselt, kas sellisel juhul saab siiski rakendada ohutusala meetmeid? parajasti asub. Küll aga tehakse vahet, milliseid meetmeid saab laev kohaldada enda kaitsmiseks. Eesti territooriumil viibides on võimalik põhimõtteliselt kohaldada samu meetmeid, mis julgeolekuala vahetus läheduses, kuid väljaspool Eesti mereala kohaldatakse ainult enesekaitse õigust. 3. Eelnõu § 4 punktiga 3 soovitakse täiendada majandusvööndi seaduses §-ga 142, millega sätestatakse, Arvestatud. et ujuvvahendi suhtes, millel ei ole riikkondsust, võib kohaldada Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eelnõus asendatud „ujuvvahend“ Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni. Välisministeerium teeb ettepaneku kasutada eelnõu vastava punkti „laevaga“. Samuti on täiendatud pealkirjas sõnade „millel ei ole lipuriiki“ asemel ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikli seletuskirja. 110 lg 1 sõnastust „puudub riikkondsus“, nagu on seda kasutatud ka seletuskirja ja eelnõu vastava punkti sisulise osa sõnastuses. Eelnõu § 4 punktis 3 kasutatakse terminit „ujuvvahend“, mis on UNCLOS artikli 110 lg 1 sõnastuses kasutatud terminist „laev“ palju laiahaardelisem. Kuna UNCLOS artikli 56 kohaselt on Eestil oma majandusvööndis vaid piiratud suveräänsus (art 56 lg 1 p a) ja jurisdiktsioon üksnes teatud eesmärkidel (art 56 lg 1 p b), tuleks täiendavalt analüüsida ning seletuskirjas selgitada, millisel alusel laiendatakse laeva mõistet kõigile ujuvvahenditele. Samuti vajab täiendavat analüüsi, kas UNCLOS-i artikli 56 lg 1 punkt c annab Eestile õiguse kohaldada oma jurisdiktsiooni Eesti majandusvööndisse sisenenud riikkondsuseta laeva suhtes. 4. Eelnõu § 5 punktiga 11 soovitakse uuendada meresõiduohutuse seaduses § 72 lõike 1 sõnastust. Antud selgitus. Välisministeeriumi arvates tuleks seletuskirjas täiendavalt põhjendada, miks välisriigi lippu kandva laeva kapten või reeder peab Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest teavitama vaid Politsei- Tegemist ei ole uue regulatsiooniga. ja Piirivalveametit (edaspidi PPA), kuid Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder on kohustatudVõrreldes kehtiva sõnastusega, on välja laevaõnnetusest viivitamata teatama PPA-le ning siis ka veel Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse jäetud riigiasutuste omavaheline Keskusele. teavitamiskohustus. Üldjuhul rakendatakse laevadele ühe kontaktpunkti põhimõtet, kui see on võimalik. See ühe kontaktpunkti põhimõte aga ei kehti laeva reederitele, agentidele ja sadamakaptenitele. Välisriigi lippu kandva laeva puhul ei eeldata, et ta peab teadma muid kontaktandmeid kui ainult JRCC Tallinna oma, mistõttu välisriigi lippu kandva laeva kapten peab teavitama ainult PPA-d, kelle koosseisus JRCC Tallinn on, samas Eesti riigilippu kandva laeva reeder peaks teadma ka teiste oluliste asutuste kontakte ja otse andma teada kõikidest vajalikest detailidest. Välisriigi laeva korral edastab JRCC Tallinn Transpordiametile ja Ohutusjuurdluskeskusele vajaliku teabe. 5. Eelnõuga riigikaitseseadusesse lisatava paragrahvi 878 lõikes 5 sätestatakse Vabariigi Valitsusele Arvestatud. võimalus kehtestada määrusega sõjavangide kinnipidamise ning asutustevahelise koostöö tingimused Lisatakse rakendussäte hilisema Vabariigi ja kord. Palume Kaitseministeeriumil kaaluda nimetatud sättes sõnade „võib määrusega kehtestada“ Valitsuse määruse jõustumise kohta. asendamist sõnadega „kehtestab määrusega“. Eesti riik on sõjavangide kinnipidamisel ja kohtlemisel kohustatud täitma sellekohaseid rahvusvahelise õiguse reegleid ning nende kohustuste täitmise tagamiseks on lisaks kõnesoleva seaduse eelnõu vastuvõtmisele vaja kehtestada ka täpsem kord. Seetõttu leiab Välisministeerium, et kõnealuse määruse kehtestamine ei peaks olema valikuline. Kui määruse koostamiseks on vaja rohkem aega, võib seaduse eelnõusse lisada rakendussätte määruse andmise volitusnormi hilisema jõustumise kohta. 6. Eelnõu seletuskirja osas „Pikaajalise kinnipidamise koht ja senine Ukraina praktika“ (lk 36) on Arvestatud. esitatud väide, et sõjavangide kohtlemise Genfi (III) konventsiooni artikli 22 kohaselt on keelatud sõjavange paigutada kinnipidamisasutustesse. Juhime tähelepanu, et selline väide ei ole korrektne. Genfi III konventsiooni mitmetest sätetest tulenevad nõuded, millele sõjavangide kinnipidamiskoht ehk sõjavangilaager peab vastama. Need puudutavad mh ruumide hügieenitingimusi ja tervislikkust, niiskustaset, turvalisust (varjendid), eraldamise võimalusi, liikumisvõimalusi, omavahelise suhtlemise võimalusi, õues viibimise võimalusi jne. Lisaks on üks peamiseid nõudeid, et sõjavangid peavad olema kriminaalkaristust kandvatest vangidest täielikult eraldatud. Artikli 22 esimese lõigu teises lauses öeldakse, et „[k]aristusasutusse võib [sõjavange] paigutada ainult erandjuhtudel, kui see on vangide endi huvides“. Eesti vanglate taristu on kaasaegne, nõutud olme- ja turvalisuse tingimused neis on tagatud ning eelnõu ja selle rakendusakti jõustumisel tagatakse vangla personalile vastav koolitus ning määratakse sõjavangide kinnipidamiskoha juhiks konventsiooni nõuetele vastav tegevväelane. Samuti on võimalik neis tagada kriminaalkaristust kandvatest vangidest täielik eraldatus, kui neid selles vanglas üldse viibib. Nende tingimuste täitmisel ei ole tegemist karistusasutusega, vaid vangla taristu baasil kohandatud sõjavangilaagriga Genfi III konventsiooni tähenduses. Seda toetavaid näiteid on ka Ukraina praktikas. Arvestades Eesti riigi piiratud rahalist ja inimressurssi, on sõjavangide pikaajalise kinnipidamise kohtade sisseseadmine vanglate taristu baasil kõige realistlikum viis täita Genfi III konventsioonist tulenevaid kohustusi. Palume seletuskirjas teha vastavad parandused. 7. Palume ühtlustada mõisted eelnõuga riigikaitseseadusesse lisatava § 878 lõikes 4 ja lõike 6 punktis Arvestatud. 2, et eelnõu tekstis oleks selge, et mõlemas sättes käsitletakse alternatiivset pikaajalist Eelnõu täiendatud. kinnipidamiskohta. Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu §-iga 6 täiendatakse riigikaitseseadust uue §-iga 8711 . 1 Palume norm sõnastada järgmiselt: Arvestatud. „§ 8711 Sõjavangide tervishoiuteenused Sõjavangidele, keda peetakse kinni vanglas, korraldab Eelnõu ja seletuskirja muudetud. tervishoiuteenuste osutamise Tervisekassa riigieelarveliste võimaluste piires vangistusseaduse §-de 49 ja 52 alusel.“. Eelnõu sõnastusest ei ilmne praegu, kuidas Tervisekassa sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise korraldamise kohustuse täidab. Tervisekassa peab esiteks leidma teenuseosutaja, ning teiseks peab normist tulenema, milliseid teenuseid sõjavangidele osutama hakatakse. Kuna vangistusseaduses on juba vastav regulatsioon nö tavavangidele olemas ning eelduslikult paigutatakse sõjavangid vanglatesse, siis on mõistlik viidata vangistusseaduse vastavatele normidele. Samuti pole otstarbekaks viidata Genfi konventsioonile, kuna see kehtib nagunii. 2. Juhime tähelepanu, et probleemne olukord on nende sõjavangidega, keda ei paigutata vanglatesse Teadmiseks võetud. ning kelle kinnipidamiskoht määratakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Nimelt peab tervishoiuteenuse osutajal olema tegevusluba teatud asukohas tegutsemiseks. Täna vanglates Alternatiivasukoha kasutamine otsustatakse tervishoiuteenuseid pakkuvad tervishoiuteenuse osutajad on enda tegevusloal märkinud vanglad üheks sõjaseisukorra ajal Vabariigi Valitsuse tegevuskohaks. Kui aga sõjavang paigutatakse asukohta, kus tervishoiuteenuse osutajal tegevusluba ei korraldusega. Teenuse osutamiseks ole, siis pole võimalik seal asukohas teenust osutada. Teatud juhtudel on kindlasti mõeldav sõjavangi vajaliku tegevusloa olemasolu ja transportimine teenuseosutaja juurde. Juhtudeks aga, mil see võimalik pole, palume mõelda tingimused saab samuti Vabariigi Valitsuse alternatiividele. korraldusega olukorra tekkimisel lahendada. 3. Teeme ettepaneku tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuse sellisel kujul eelnõust välja Arvestatud. jätta ning asendada järgmise sõnastusega: „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõige 3 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (31) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele, samuti sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“. Sellisel kujul norm tagab sama korraldamise, rahastamise ja teenuste süsteemi nagu teistel vangidel. Oluline on see, et teenuseid rahastatakse riigieelarvest. Koostoimes uue riigikaitse seaduse normiga tuleneb see, et sõjavangid saavad teenuseid nii palju, kui raha riigieelarvest eraldatakse. Sõjavangide ravi ei tohi kindlasti tulla ravikindlustuse eelarvest ning selleks on tarvis leida raha riigieelarvest. Teenuse korraldamise lihtsustamiseks ja võimalikult võrdseks kohtlemiseks on oluline, et vangidele ja sõnavangidele osutatakse samu teenuseid, nad saavad samu ravimeid. Justiits- ja Digiministeerium Põhimõttelised märkused Arvestatud. Halduskoormus Eelnõu seletuskirja täiendatud. 1. Vastavalt HÕNTE § 41 lg 1 p 3 tuleb seletuskirjas sisukokkuvõttes esitada info halduskoormuse kohta ning halduskoormuse kasvu korral ülevaade selle vähendamisest. Käesolevas eelnõus on nii halduskoormust suurendavaid kui ka vähendavaid nõudeid. Samas võib halduskoormuse tasakaalustamise reegli jätta rakendamata, kui halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu (HÕNTE § 1 lg 4(2)). Seega käesolevas eelnõus ei ole kohustust halduskoormuse vähendamise ettepanekuid leida. Siiski teeme ettepaneku sisukokkuvõttes kajastada mõju halduskoormusele tervikuna ning lisada viide julgeoleku erandile. Eelnõu § 1 (KKS) ja § 6 (RiKS) – põhiõiguste piiramine ja andmekaitseõigus Riikliku julgeoleku tagamisega seotud eesmärkides isikuandmete töötlemist reguleerib 28. jaanuaril 1981. a koostatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon ehk nn Konventsioon 108, mille ratifitseerimise seadus jõustus 1. juunil 2002. a. 2. Eelnõu § 1 p-ga 11 muudetakse KKS § 541 lg-d 1 ja 2 ning isikuandmete töötlemine nähakse ette Arvestatud osaliselt. oluliselt laiemana kui kehtivas KKS-s. Lõikes 1 antakse Kaitseväele õigus Kaitseväe julgeolekualal Eelnõu ja seletuskiri täiendatud sätete ja asuva vara või isiku vastu suunatud ründe lõpetamiseks jm ülesannete täitmiseks töödelda selgitustega. isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, sh varjatult. Neid volitusi lubatakse rakendada mistahes tavalise ohu ennetamiseks, Riigikaitseobjektide vastu on toime pandud väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Lõikes 2 antakse Kaitseväele volitus ohu väljaselgitamiseks, luuretegevust mh Eestis. Aastal 2025 on tõrjumiseks ja Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või inimeste vastu suunatud ründe lõpetamiseks kaitsepolitsei kinni pidanud või saatnud kasutada variandmeid, isikut varjatult jälgida ning kasutada pilti edastavat või salvestavatkohtusse juba 4 riigivastases tegevuses jälgimisseadmestikku. kahtlustatavat isikut. Vähemalt kahe isiku korral neist seisnes see ka Kaitseväe Tegemist on põhjendamatult madala ohu lävendiga ning minimaalselt tuleb sätestada, et lisatavad objektide osas luuretegevuse eesmärgil meetmed oleks lubatud vaid julgeolekuala ohutuse tagamiseks või riigi julgeoleku tagamiseks. andmete kogumises. Kaks neist on tänaseks Seejuures vajab eraldi põhjendamist, miks on vaja meetmeid rakendada juba abstraktselt ohu ka süüdi mõistetud. Seega on oht Kaitseväe ennetamiseks, s.t ilma reaalse ohuolukorrata. objektide vastu reaalne ja tõenäoline. Tuleb nentida, et luuretegevuse või luuretegevuse eesmärgil andmete kogumise oht esineb kõigi Kaitseväe objektide korral ühesuguselt. Ei ole Kaitseväe objekte, kus seda ohtu ei esine. Eriti tõenäoline on luuretegevuse või jälgimise esinemise tõenäosus nt ajutiste julgeolekualade või paiknemisalade osas. Seega tuleb Kaitseväel tervikuna ka kirjeldatud ohtu ennetada kogu julgeolekuala ja julgeolekuala vahetu läheduse ulatuses. Varjatud andmetöötlus ei vaja uut põhiseaduspärasuse analüüsi, sest see ei ole  käesoleva eelnõuga KKSi lisatud, vaid on KKS-s on praegune norm Kaitseväe luure ja julgeolekuala keskne: isikuandmete varjatud töötlemine eksisteerinud KKSis aastaid ning aastal andmekogudest on lubatud üksnes KKS § 36 lg 1 p 6 ülesande täitmiseks olulise ohu väljaselgitamiseks 2019 on Riigikohus hinnanud oma otsuses ja tõrjumiseks. Eelnõus ettenähtud muudatusega soovitakse isikuandmete erinevatest andmekogudest 5-19-38 kogu KKS § 541 varjatult töötlemise õigust laiendada, sest ohu tase on allapoole toodud/välja jäetud, ülesandeid on põhiseaduspärasust (p 66) ning leidnud, et juurde lisatud (sh lisandunud julgeolekuala vahetu lähedus) ja Kaitseväe üldmõistena kasutusele võetud. abstraktselt hinnates on KKS § 541 lg 1 ja lg Säte (lg 1) on ülesehituselt muutunud pigem raskesti loetavaks ja ilmselt ka rakendajale keeruliseks (ei 2 p 1 põhiseadusega kooskõlas (p 105). ole üheselt selge, kes, mida millal ja milleks tohib). Siinkohal on oluline arvestada, et Riigikohus on Seega täiendav veelkordne hindamine ei ole oma 2019.a PSJV asjas nr 5-19-38 (mis käsitles Kaitseväe õigust isikuandmeid varjatult töödelda) eraldi vajalik. rõhutanud, et isiku kohta varjatult teabe kogumist ja selle edasist töötlemist võib üldjuhul pidada isiku õiguste intensiivseks ja riigivõimu omavoli ohtu sisaldavaks riiveks, mis esitab normide õigusselgusele Seletuskirjas on toodud arvukalt nii Eesti kõrgendatud nõudeid. Seletuskirjas puudub ka piisav põhjendus, miks on vajalik edaspidi nii laialdaselt kui teiste riikide praktikast näiteid riikide kasutada Kaitseväel isikuandmete varjatud töötlemist (andekogudest). Varjatud andmetöötlust kaitsevägede territooriumi ohustamise puudutavas osas vajab eelnõu kavandatavaid muudatusi kogumis arvesse võtvat põhiseaduspärasuse juhtumitest. Andmete töötlemise aluseid analüüsi. lõdvendatakse põhjusel, et julgeolekuolukord on võrreldes 2020. aastaga, kui KKS § 541 kehtestati, oluliselt halvenenud ning Kaitseväge ohustavate juhtumite arv kordades tõusnud. Eriti sekkuvaks isikuandmete töötlemiseks (KKS § 541 lg 2) sätestab kehtiv KKS kaks olulist piirangut Eelnõu ja seletuskirja täiendatud - edasilükkamatu olukord ja kõrgendatud oht. Kuigi eelnõu seletuskirjas nenditakse, et isikuandmete andmetöötlust reguleerivate sätetega. töötlemise õigus on Kaitseväele tagatud ka kehtiva õigusega, ei ole seletuskirjas toodud põhjendusi, miks andmete töötlemise aluseid oluliselt lõdvendatakse - eelnõu kohaselt saab isikuandmeid varjatult töödelda juba lihtohu väljaselgitamiseks. Palume eelnõu seletuskirjas vajalikud põhjendused tuua. Lisaks tekkis küsimus kehtiva sätte lõike 4 osas, milles muudatusi ei kavandata. Kuidas toimub KV Tekstiosa „sealhulgas varjatult“ on kehtivas muude ülesannete (lg 4 on regulatsioon vaid § 36 lg 1 p 6 kohta) täitmisel kogutud isikuandmete KKS-is kasutusel, see töötab ja on säilitamine ja kustutamine? Näib, et siin on sättes osa regulatsiooni puudu. õigusselguse huvides vajalik, vaatamata asjaolule, et osutatud lõiked §-s 4110 võivad Isikuandmete kohta varjatult andmekogust päringu tegemine tähendab eelduslikult, et andmesubjektile viia sama tulemuseni. ei esitata teavet selle kohta, et tema osas on päring tehtud, st piiratakse andmesubjekti õigust saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta. Selleks on KKS-s juba olemas § 4110, mille lg 3 p-d 1 ja 2 Päringuid ei logita andmejälgijas, kuid annavad õiguse jätta andmesubjektile esitamata teave selle kohta, et tema isikuandmeid töödeldakse päringute üle tehakse järelevalvet nii ning selle kohta, kes on nende isikuandmete vastuvõtjad. andmekogu vastutava töötleja poolt, Kaitseväe sisekontrolliga tegelevate 1 Eelpooltoodu tõttu jääb ebaselgeks, miks on vaja muudetava § 54 lg 1 lõppu on vaja lisada tekstiosa üksuste poolt kui ka ministeeriumi „sealhulgas varjatult“ ning norm tuleb sõnastada viitega KKS §-st 4110 tulenevale võimalusele piirata järelevalve poolt. andmesubjekti õigusi. Märgime, et seletuskirjas puudub ka piisav põhjendus selle kohta, et puudub andmesubjektide õiguse ja vabadusi vähem riivavam meede kui andmekogudest nende kohta varjatult päringute tegemine. Seletuskirjas ei ole kirjeldatud, millised oleksid rakendatavad kaitsemeetmed, mis oleks mõeldud sellist ulatuslikku õiguste riivet tasakaalustama. Näiteks – kas päringuid ikkagi logitakse andmejälgijas (päringud poleks nähtavad üksnes andmesubjektile, kuid nende üle on siiski võimalik teostada järelevalvet) või kas toimiks mõni muu kaitsemeede. Selgitame, et Konventsioon 108 artikkel 9 lg 2 p a võimaldab küll teha artiklist 8 erandeid riigi julgeoleku kaitsmise eesmärgil, kuid selline kitsendus on lubatud osalisriigi siseriikliku õigusega ainult juhul, kui kitsendus osutub demokraatlikus ühiskonnas vajalikuks. Kahetsusväärselt pole seletuskirjas esitatud põhjendusi, kuidas kavandatavad andmesubjekti õiguste piirangud vastavad Konventsioon 108 nõuetele. Siseriikliku õigusega ei tohi vastavaid sätteid ette näha, kuni piirangute õiguspärasus ei ole argumenteeritult põhjendatud. Lisaks tekkis küsimus kehtiva sätte lõike 4 osas, milles muudatusi ei kavandata. Kuidas toimub Kaitseväe muude ülesannete (lg 4 on regulatsioon vaid § 36 lg 1 p 6 kohta) täitmisel kogutud isikuandmete säilitamine ja kustutamine? Ka seda on vaja reguleerida ja seetõttu tuleb eelnõu täiendada. Eelnõu § 6 (RiKS 62. ptk) – sõjavangid Antud selgitus. Ülesannete üldised raamid on jaotatud 3. Eelnõus ei ole piisavalt selgelt määratletud, millised ülesanded on seotud lühiajalise ja pikaajalise vastavalt kokkulepitud vastutusaladele. kinnipidamisega. Kuigi nende täpsem reguleerimine on võimalik rakendusaktide tasandil, peaksid Viimase kohaselt täidab Justiits- ja ülesannete üldised raamid olema sätestatud seaduses. Digiministeerium enda valitsemisalaga pikaajalist kinnipidamist, Tõime mitteametliku suhtluse käigus esile vajaduse määrata pädev asutus, kes on peavastutaja Kaitseministeerium lühiajalist sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni rakendamise ja nõuetest kinnipidamist. Täpsustasime kinnipidamisega seoses. Samuti leidsime, et Genfi (III) konventsiooni kohaselt ei ole sõjavangid vanglateenistuse rolli eelnõu seletuskirjas. samastatavad nö tavaliste kinnipeetavatega, siis ei ole õige neile kohaldada vangistusseaduse (VangS) regulatsiooni ega kanda nende andmeid nö tavaliste kinnipeetavate ja vangide andmestikku, vaid nende Riikliku informatsioonibüroo (NIB) tarbeks oleks vaja eraldi sõjavangide andmestikku. loomine ei ole käesoleva eelnõu raames lahendatav. NIB-iga seotud küsimused Eelnõu vajab täpsustamist asjaoluga, et vanglateenistuse roll pikaajalise kinnipidamise korraldamisel lahendatakse eraldiseisvalt, sest esmalt peab piirduma sõjavangide majutamise ja valvamise praktilise korraldamisega, sh elamispindade, tuleb riiklikult määrata, milline turvalisuse ja igapäevase elukorralduse tagamisega kinnipidamiskohtades. Vanglateenistusel ei tohiks ministeerium või asutus täidab tulevikus lasuda riikliku informatsioonibüroo (Information Bureau) ülesandeid ega otsustusõigust sõjavangide NIB kohustust ja rolli. vabastamise küsimustes. Vanglateenistusele ei tulene otsustusõigust Meie eespooltoodud seisukohad ei ole muutunud ja palume eelnõu täpsustada. sõjavangide vabastamise küsimuses, kui selleks ei ole eelnõuga pädevust antud. Sisulised märkused Teadmiseks võetud ja antud selgitus. 4. Üldine märkus – eelnõuga plaanitakse anda Kaitseväele mitmeid julgeolekuala ohu ennetamise, Eelnõu seletuskirjas on ammendavalt väljaselgitamise ja tõrjumise meetmeid. Samas ei avata eelnõus sõnaselgelt ohu sisu. Oleme kirjeldatud juhtumeid teistes NATO ja EL seisukohal, et õigusnormide parema arusaadavuse huvides tuleks eelnõusse lisada säte, mis seoks liikmesriikides toime pandud rünnakutest lisatavad meetmed julgeolekuala ohutuse tagamisega või minimaalselt riigi julgeoleku tagamisega militaartaristu vastu. Samuti on hiljuti (st täpsustaks, et meetmed on ette nähtud vaid julgeolekuala julgeoleku tagamiseks sõltumata lisandunud mitmeid näiteid, kus on Eestis sellest, kas oht julgeolekualale paikneb alal või määratlemata piirkonnas väljapool ala). Selgus ohu tuvastatud võõrriigi kasuks luuretegevuses mõistes on seda olulisem, et KKS-s on Kaitseväele antud kahesugune positsioon - ennekõike on kahtlustatavaid. Seega on julgeolekuala  tema ülesandeks loomulikult riigi julgeoleku tagamine, kuid samas osaleb ta ka avaliku korra ähvardavat ohtu piisavalt avatud ja ei ole kaitses. Mõlemal juhul on kaitstav õigusväärtus erinev – riigi julgeolek versus avalik kord – ning vajalik eraldi sätetes välja tuua, et meetmed seega on erinev ka ohu sisu (oht avalikule korrale hõlmab kõiki avaliku-õiguse norme, oht riigi on vajalikud tagamaks riigi julgeolekut, see julgeolekule on oluliselt spetsiifilisem). Selleks, et vältida segadust, millise õigushüve kaitseks on Kaitseväe põhiülesannetes juba ära Kaitseväele eelnõuga plaanitavad ulatuslikult rakendatavad meetmed ette nähakse, tuleb eelnõu toodud ning samuti on eelnõu sätetes ära täiendada ja kavandatavate meetmete puhul ohu mõistet täpsustada. toodud, et meetmeid rakendatakse ohu ennetamiseks, tuvastamiseks, julgeolekuala vastase ründe lõpetamiseks ja ohu tõrjumiseks. Kui tuuakse välja, et meetmeid rakendatakse ründe lõpetamiseks, siis on selge, et esineb ründe oht julgeolekuala vastu ja on ka seega selge, mis eesmärgil on sätted lisatud. Ei ole vajalik eraldi igas meetme kirjelduses ära nimetada, et mis eesmärgil neid meetmeid on lubatud Kaitseväel rakendada. 5. Eelnõu § 1 p 2 (KKS § 31) – Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeid (väikesaared ja mereala) Arvestatud. reguleerivasse paragrahvi plaanitakse eelnõuga läbivalt lisada sõna Kaitsepolitseiamet (KAPO). Ei Eelnõust säte välja jäetud. ole arusaadav, milliseid KAPO ülesandeid ja millises mahus Kaitsevägi merelt tulenevate ohtude tõkestamiseks selle normi alusel täitma hakkaks. Ka seletuskiri ei loo siin piisavat selgust. Seletuskirjas on üksnes allmärkusena (nr 8) lisatud ülesannete sisulist piiri kirjeldav põhimõtteline erisus, et „ei kohaldu andmete kogumisele ja töötlemisele, sest see ei ole seotud vahetu ohu tõrjumisega“. See selgitus ei ole piisav ja vajab täiendamist, sest dubleerivad või ebaselgelt piiritletud ülesanded võivad kaasa tuua rakendamisel pädevuskonflikte. Samuti vajab läbimõtlemist, kas kehtiva sätte lg 7 vajaks ka täiendamist arvestades, et KAPO kui julgeolekuasutuse tegevuse üle teostatakse parlamentaarset kontrolli julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis. Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada. 6. Eelnõu § 1 p 3 (KKS § 32) – kõnealuse muutmispunktiga reguleeritakse asutuseülene merelistele Antud selgitus. ohtudele reageerimise koordineerimine, mille tarbeks on Kaitseväe juurde moodustatud mereliste Nõustuda võib, et riigiasutused saavad teha ohtude komisjon. koostööd omavahel ka ilma, et see seadusega öeldud oleks. Mereliste ohtude Eelnõu § 1 p 3 tuleb välja jätta, sest komisjonide ja töörühmade tegevust ei ole vaja seaduses komisjon on küll koostöö formaat, kuid on reguleerida. Lisaks on ebaselge, mis on täpsemalt komisjoni roll, sest pealkiri on koordineerimine, kuid laiem. Sarnased formaadid on olemas normi lg 1 p-s 3 sätestatakse ka merelistele ohtudele reageerimine. See on oluliselt laiem, kui termin Saksamaal, USA-s, kui ka mujal riikides, „koordineerima“ võimaldaks. sealjuures on loodud püsiv organ, et koostööd ja infovahetust koordineerida. Vaadates komisjoni tegevusi, tunduvad need olevat sarnased julgeolekuasutuste seaduse (JAS) Eesti on väike riik, mistõttu ei ole mõistlik §-s 10 sätestatud Vabariigi Valitsuse (VV) julgeolekukomisjoni tegevustele. Seletuskirjas on märgitud, luua püsivat asutust merelistele ohtudele et „Oluline on märkida, et juhtrühm ei ole mõeldud asendama Vabariigi Valitsuse juures tegutsevat reageerimiseks ja infovahetuseks, ent julgeoleku nõukogu (edaspidi JKN), kellele on seadusega pandud väga konkreetsed ülesanded, ega koordineerimist on siiski vaja ja see sellega konkureerima.“ – siin on ilmselt mõeldud siiski VV julgeolekukomisjoni? Palume see üle ülesanne tuleb kellelegi anda. Kuna vaadata ja täpsustada. Kaitsevägi on mereolukorrateadlikkuse eest vastutaja, on mõistlik see ülesanne anda Seletuskirjast tuleneb ka see, et „… ei jääda ootama poliitilisi suuniseid julgeolekunõukogult, Kaitseväele. Kaitseväe juhatajal aga ei ole ministeeriumilt või muult asutuselt…“ ja „Põhimõtteliselt teevad asutused oma igapäevast tööd ja praegu kehtiva KKSi järgi volitusi sellise poliitiliselt tasemelt küsitakse nõusolek vaid siis, kui seda näeb ette seadus.“ Juhime tähelepanu, koostööformaadi loomiseks, see tuleb talle et ametiasutused on tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest (VVS) ministeeriumide valitsemisalas ehk seadusega anda. Kõnesoleva paragrahviga minister juhib ministeeriumi – seega teatav poliitiline suunis jääb. Tõstatame küsimuse, et kui seda tehaksegi. Koostöö ja koordineerimise ametiasutused teevad edasi oma tavapärast tööd, siis jääb ebaselgeks, miks tuleb seaduses ette näha vajadus on juba praktikas ilmnenud mitmel komisjoni loomine.? Olukorras, kus tekib oht või kriisiolukord, siis saab ka praegu tagada asjakohaste korral ning iga kord on tekkinud ka asutustega koostöö ja koordineerimise ilma, et oleks seaduses ettenähtud komisjon. küsimused ja vajadus protseduuride jms järele. Kuna merelisi ohte on palju ning Palume kõnealune muutmispunkt eelnõust välja jätta. nendele reageerimine on jagunenud mitmete asutuste vahel, on muu hulgas vaja, et kellelgi oleks üldpilt (mereolukorrateadlikkus) ja koordineeriks keskselt ohtudele reageerimist. See on ka põhjus, miks on loodud eri riikides püsivad  asutused merelistele ohtudele reageerimiseks. 7. Eelnõu § 1 p 4 (KKS §224) – eelnõu kohaselt võib kaitselennunduse järelevalveteenistus kehtestada Arvestatud. nõudeid kaitselennunduse lennundusohutuse tagamiseks. Seletuskirjast nähtub, et järelevalvet Eelnõust nõuete kehtestamise volitus tehakse eelkõige kahest vaatest – tehnilised nõuded ja nõuded inimeste kompetentsusele (teadmised kaitselennunduse järelevalveteenistusele ja oskused). Kui järelevalveasutuse kehtestatavad nõuded puudutavad mh ka näiteks nõudeid välja jäetud. inimeste teadmistele ja oskustele, võib tegu olla põhiõiguste piiranguga. Põhiõiguste piirangud tuleb aga ette näha seaduses, mitte järelevalveorgani haldusaktis. Seetõttu tuleb eelnõu täiendada, et nõuded oleksid seaduses. 8. Eelnõu § 1 p-d 9 ja 10 (KKS § 50 ja § 54 lg 3) – eelnõuga plaanitakse KKS-i lisada uus termin – Antud selgitus. „julgeolekuala vahetu lähedus“. Termini definitsioon on eelnõus nii lai, et Kaitseväe tegevusele ei Antud termin on juba kehtivas seaduses teki sellega vajalikku selget õiguslikku alust ja piiri. Sedavõrd olulise mõjuga säte peab olema olemas – KKS §541 p 2 lg 3. õigusselge, sh arvestades isikute põhiõigusi ja -vabadusi riivavaid meetmeid, mille rakendamist Samuti on „vahetu lähedus“ kasutusel KorS julgeolekuala vahetus läheduse mõistega seonduvalt eelnõus plaanitakse. Palume termini § 47 lg l p 3, § 48 lg 1 p 2, § 49 lg 1 p 5, mis definitsiooni täpsustada. sätestab et turvakontrolli, isiku läbivaatust, vallasasja läbivaatust jm võib teostada ka isikule, kui ta viibib elutähtsa asutuse, avaliku võimu toimimisele tähtsa ehitise vahetus läheduses. Antud konstruktsioon on kehtinud KorS tervikteksti kehtestamisest alates, aastast 2011 ja täiendavaid sätteid „vahetu läheduse“ täpsustamise osas ei ole KorS-i lisatud. „Vahetut lähedust“ on kasutatud lisaks KorS-le paljudes erinevates seadustes. näiteks RipS, ApolS, PPVS, Riigikaitseobjekti kaitse kord, kaubandustegevuse seadus, alkoholiseadus, avaliku koosoleku seadus jne. Viimati kasutati terminit „vahetu lähedus“ 02.11.2025 jõustunud PPVS muudatuses numbrikaamerate osas.  Sarnast lausekonstruktsiooni on kasutatud ka KorS-is – vahetult eesseisev rünne, vahetult eesseisev rünne, vahetu oht. Oleme seisukohal, et siin tuleb lähtuda tõlgendamisel lisaks ruumilise mõõtme arvestamisel ka ajaraamist lähtuvast terminist „vahetu“. Samuti on „vahetu“ sisustatud KarS-is kui vahetult eesseisev, „vahetult“ millegi alustamine, teo toimepanemine jne. Seega tähendab „vahetu“ otseselt eesseisvat, väga lähedal olevat, peaaegu saabunud tagajärge. Samale analoogile tugineme ka julgeolekuala „vahetu“ läheduse sisustamisel. Samuti tugineme KorS-i analoogile asutuse, ehitise, piirkonna „vahetu läheduse“ mõttes, mis Eelnõuga soovitakse Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähistamist ja ala loomisest teavitamist tähendabki vahetult ala juures olev, vahetult põhimõttelises osas muuta. Kehtivas KKS-s on ette nähtud kohustus ka ajutine julgeolekuala tähistada hoone juures olev. esimesel võimalusel ning ala loomisest asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust (KOV) teavitada. "Vahetu lähedus" Eesti õigusaktides on Eelnõuga soovitakse KV ajutise julgeolekuala tähistamine ning KOV-de teavitamine jätta KV peaaegu alati kontekstist tulenev mõiste, kaalutlusotsuseks (eelnõu sõnastus – võimaluse korral). Seletuskirjas selgitatakse, et tähistamata ja mis tähistab väga lühikest vahemaad, otsest teavitamata jätmine võib olla vajalik, kui seda nõuab riigikaitseline varjatud iseloomuga ülesanne ning kättesaadavust või füüsilist kontakti, mitte tähistamata jäetakse vaid juhul, kui selle tähistuse puudumine ei põhjusta ohtu piirkonnas liikuvatele aga seaduslikult fikseeritud arvu meetreid. isikutele. Põhjendused on arusaadavad, kuid oleme seisukohal, et need olulised tingimused peavad tulenema selgelt ka seadusest. Siinkohal ei piisa Kaitseväe sisesest regulatsioonist arvestades ajutise Arvestatud. julgeolekuala regulatsiooni rakendamisega kaasneda võivat välist mõju. Palume eelnõu täiendada. Eelnõu ja seletuskirja täpsustatud julgeolekuala tähistamise sätete osas. Lisatud kindlad tingimused, millal võib julgeolekuala jätta tähistamata. 9. Eelnõu § 1 p 12 (KKS-i lisatava § 542 lg 4 ja 5) – sätte kohaselt võib Kaitseväe juhataja või tema Arvestatud. volitatud struktuuriüksuse ülem kehtestada julgeolekuala vahetus läheduses piiranguid liikumisele, Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. pildistamisele ja muule tegevusele. Palume seletuskirjas täpsustada, millise õigusaktiga on piirangute kehtestamise näol tegemist. Kuna piirangute kehtestajal ei ole määrusandlusõigust, saab ilmselt tegemist olla haldusaktiga (üldkorraldusega). Kuna piirangud võivad mõjutada määratlemata hulka inimesi, tuleb läbi mõtelda, kuidas piirangud avalikkusele teatavaks tehakse. Seejuures tuleks täpsustada ka lõike 5 sõnastust, sest hetkel jääb arusaamatuks, kas sättega lubatakse piirangud ka teatavaks tegemata jätta (tehakse teatavaks võimaluse korral) või sõnastatakse sättega teavitamise võimalikud alternatiivid. Samuti tasub kaaluda, kas norm ei ole liialt avara sisuga võimaldades piirata sisuliselt igasuguse tegevuse julgeolekuala vahetus läheduses, mis on territoriaalselt määratlemata mõiste. Palume eelnõu täiendada. 10. Eelnõu § 1 p 12 (KKS § 544) – norm annab Kaitseväele õiguse tuvastada isikusamasus kehtiva Arvestatud. isikut tõendava dokumendi alusel või kui see pole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ning Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust. Samasugune sõnastus, kus kasutatakse viidet „muule õiguspärasele viisile“ on ära Seletuskirjast ei selgu, mida täpsemalt loetakse „muuks õiguspäraseks viisiks“ tuvastamaks toodud ka KorS § 32 lg 1 ja JAS 344. isikusamasust. Nimetatud toimingut pole eelduslikult võimalik teha ilma isikuandmeid töötlemata ning Muu õiguspärane viis võib olla näiteks ka Konventsioon 108 nõuab asjakohast, minimaalset ja läbipaistvat andmetöötlust. Antud juhul ei ole isikusamasuse tuvastamine Eesti riigiäpi meil võimalik võtta seisukohta, kas planeeritav regulatsioon Konventsioon 108 nõuetele vastab, kuna abil või küsitlemise abil kuni on piisavalt seletuskirjas ei ole avatud, mis viisidel läbiviidavat andmetöötlust loetakse „muuks õiguspäraseks tõenäoliselt isik tuvastatud. viisiks“ isikusamasuse tuvastamiseks. Palume vastavad selgitused ja täpsustused seletuskirja lisada, et saaksime regulatsiooni õiguspärasust hinnata ja omapoolseid ettepanekuid esitada. 11. Eelnõu p 12 (KKS § 545) – esmalt tekib küsimus nn kategooria „julgeolekualale teatud kaugus“ Antud selgitus. sisse toomise põhjendatuses. Arusaamatuks jääb, miks on vaja seda eristada julgeolekuala vahetust Eelnõus viibimiskeelu kehtestamist lähedusest (mis on definitsiooni järgi niigi ülimalt lai, st ala, millel toimuv tegevus võib kaasa tuua võimaldav säte on sisuliselt identne KorS § ohu KV julgeolekuala). Palume seda seletuskirjas põhjendada. 44 lõikega 1 . Antud sätte mõte on keelata isikute lähenemist julgeolekualale, mitte julgeolekuala vahetusse lähedusse. Lisatava sätte lõikega 3 soovitakse anda Kaitseväele õigus nende inimeste puhul, kelle elu- või tööruumid asuvad Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses, neid oma koju ja tööruumidesse kuni 12 tundi järjest mitte lubada (juurdepääs võimaldatakse võimalusel ning eelnõu eelnevaid sätteid Viibimiskeeldu rakendatakse vastavalt arvestades võidakse KV ajutine julgeolekuala ka vajadusel tähistamata jätta…). Säte vajab KorS § 7 proportsionaalsuse põhimõttele ja põhiseaduspärasuse analüüsis eraldi tähelepanu. Palume seletuskirja täiendada. § 8 otstarbekuse põhimõttele, mille alusel saab kehtestada piiranguid vaid lähtudes sellest, mis piirangu alla langevaid isikuid võimalikult vähem kahjustab ning piirangud peavad olema eesmärgipärased, efektiivsed ja paindlikud. Kirjeldatud näidisolukorras peab seega olema tõendatud, et oma tööruumides või kodus julgeolekuala vahetus läheduses olevad isikud ise põhjustavad ohtu julgeolekualale või nende seal viibimine seab neid ennast ohtu. Muudel juhtudel ei ole viibimiskeelu kehtestamine õiguspärane ja sellest ka Kaitsevägi lähtub. Viibimiskeeld on eraldi toiming võrreldes julgeolekualale lubamisega. Julgeolekualale lubatakse isikuid kindlatel alustel ja kontrollitult, kuid kui Kaitseväe objektil on näiteks külastuspäev ja kõik isikud on kontrollitud ja lubatud, kuid kui Lõpetuseks - viibimiskeelu saab eelnõu kohaselt kehtestada ka julgeolekualale. Palume kaaluda, kas on vaja ootamatult ohutust täiendavalt see on vajalik, kuivõrd KKS § 52 sätestab üldise julgeolekualal viibimise piirangu. tagada, siis võidakse kehtestada mingis objekti osas viibimiskeeld. Oluline on märkida, et viibimiskeeld on paindlik meede ja võimaldab kiiresti isikutele seadusliku korralduse anda alalt lahkumiseks. Näiteks võib tuua, kui lennubaasis on külastuspäev ja isikud liiguvad ka lennuvälja lähistel võib  ootamatult ette tulla vajadus lennukitel õhku tõusta. Siis tuleb kiiresti kehtestada lennuraja lähedal ohutuse tagamiseks viibimiskeeld, et julgeolekualale lubatud külalised suunata eemale ja nad hiljem tagasi lubada. 8 12. Eelnõu § 1 p-ga 12 täiendatakse KKS §-ga 54 , mis reguleerib isiku läbivaatust Kaitseväe poolt. Arvestatud. Lõikes 1 sätestatakse, et teatud olukordades võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sh isiku keha, Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. riided, riietes oleva või kehal kantava asja. Selles osas märgime, et läbivaatuse läbiviimine või tulemuste mingil viisil talletamine (nt protokollis kajastamine) eeldab isikuandmete töötlemist, millisel juhul on kohustuslik jälgida Konventsioon 108 artikkel 5 nõudeid andmetöötlusele. Seetõttu tuleb eelnõu ja seletuskirja täiendada, et oleks reguleeritud ka isiku läbivaatuse käigus kogutud andmete töötlemine ja säilitamine – enne ei ole meil võimalik ka omapoolseid ettepanekuid esitada. 13. Eelnõu § 1 p-ga 12 täiendatakse KKS §-ga 5411, mis reguleerib jälgimisseadmestiku kasutamist ja Arvestatud osaliselt ja antud selgitus. mis näeb ette, et Kaitsevägi võib julgeolekualal ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks Eelnõu ja seletuskirja täiendatud kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. andmekaitse aspektist lähtuvalt. Teeme ettepaneku kaaluda sätte vajalikkust, sest isikuandmete töötlemine jälgimisseadme kasutamise Selgitame, et nimetatud säte KKS §-ga 5411 teel on sätestatud juba §-s 541 lõikes 2. Juhime tähelepanu, et korrakaitseõiguses ei ole lubatud on vajalik, sest KKS § 541 regulatsioon isikuandmete töötlemine ohu ennetamiseks, st olukorras, kus puudub vähemalt konkreetse ohu kahtlus. kehtib vaid § 36 lg 1 p 6 ülesande täitmise Ohu ennetamiseks jälgimisseadmete kasutamist on korrakaitseõiguses peetud ebaproportsionaalseks kohta (kaitseväeluure). Kui välja jätta säte § privaatsusõigusesse sekkumiseks. Seega tuleks eelnõu seletuskirjas avada intensiivse 541 lõikest 2 p 3, siis ei ole kaitseväeluurel jälgimisvõimaluse andmise põhjendatust. enam võimalik oma ülesandeid täita. Kui säte on sisuliselt ja ka seletuskirjas põhjendatult vajalik, siis rõhutame vajadust jälgimisseadmestike Kaitseväe linnakute suhtes on tõendatult paigaldamise ja kasutamise sisekordade kehtestamise käigus järgida Konventsioon 108 artikkel 5 toime pandud luuretegevust (nt nõudeid. Seletuskirja (lk 17) kohaselt „Julgeolekuala vahetus läheduses Kaitseväe poolt rakendatavate pildistamine, filmimine, jälgimine) ning erimeetmete lisamine toetab NATO dokumentide ACO Directive 080-025; AD07-001 ACO „Security riigi julgeoleku tagamiseks on oluline, et directive“ ja C-M(2002)50 „Protection Measures for NATO Civil and Military Bodies, Deployed sellist luuretegevust ennetataks, tõkestataks NATO Forces, and Installations (Assets) Against Terrorist Threats“ rakendamist liitlasüksuste ja ja luurajad tuvastataks. Kaitseväe linnakute, Kaitseväe poolt. Antud dokumendid ei ole avalikud.“ Kuivõrd need dokumendid ei ole avalikud, siis ei ehk julgeolekualade korral on peaaegu ole meil võimalik hinnata, kas regulatsioonidest tulev andmetöötlus vastab vajalikkuse ja minimaalsuse ainus meetod sellist tüüpi luuretegevust põhimõttele või kas rakendatav andmetöötlustoimingute protsessikirjeldus ja mõjuhinnangud on ennetada objektivalvekaamerate nõuetekohased. kasutamisega. Kaamerast tuvastatakse, et isik kelle suhtes alguses puudub ohukahtlus (ennetamise faas) paneb toime kahtlase tegevuse (ohukahtlus, väljaselgitamise faas) nt pildistab ning alles siis on võimalik minna isikult dokumenti nõudma (reageerimine). KorS § 5 lg 7 sätestab, et ohu ennetamine on see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Kaitseväe objektide korral saab pidada tõenäoliseks ja võimalikuks, et objekti suhtes teostatakse luuretegevust, mis väljendub mh ka julgeolekuala jälgimises ja pildistamises. Samuti on asjakohane Kaitseväe objektide kontekstis ka sama KorS lõige, mis sätestab, et ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. 14. Eelnõu § 3 p 2 (KaLS § 842) – eelnõu kohaselt peab Kaitseliidu julgeolekuala olema tähistatud. Antud selgitus. Julgeolekualaks on § 841 lg 3 kohaselt ka loetletud objektide vahetu kaitsmisega seotud territoorium. Julgeolekuala võib olla alaline või ajutine. Kas Kaitseliidu puhul on julgeolekuala vahetu lähedus siiski territoriaalselt piiritletav? Mille poolest Alaliseks julgeolekualaks loetakse  erineb see Kaitseväe julgeolekuala vahetust lähedusest, mis eelnõu kohaselt ei ole territoriaalselt Kaitseliidu territoorium, ujuvvahend, piiritletav? lennuvahend või sõiduk, mis on Kaitseliidu valduses. Nii kuuluvad julgeolekuala Palume neile küsimustele seletuskirjas vastuses anda. koosseisu Kaitseliidu omandis või valduses olevad hooned, väljaõppekeskused, laod, harjutusväljad, lasketiirud jms. Samuti ujuv- ja lennuvahendid ning sõidukid. Sõidukite all peetakse silmas nii mehitatud kui mehitamata sõiduvahendeid (maa, õhk, vesi). Kuna Kaitseliit on avalikõiguslik riigikaitseorganisatsioon, piirdub julgeolekuala määratletud territooriumiga (puuduvad täidesaatva riigivõimu volitused). Kaitseliit ei määratle oma julgeolekuala läbi vahetu läheduse, vaid üksnes piiritletud ehk geograafilise alaga. 15. Eelnõu § 3 p 2 (KaLS § 843) – lisatava sättega kohustatakse Kaitseliidu julgeolekualal viibijaid Antud selgitus. alluma valvuri ja valves oleva isiku korraldustele. Palume eelnõu täiendada ja siduda korraldused Säte viitab KaLS §-le 71, mis loetleb kindla eesmärgiga, et tagada selgus, millistele korraldustele inimesed alluma peavad ja välistada valvuri õigused alates alale siseneda võimuliialdus. sooviva isiku isikusamasuse tuvastamisest kuni isiku kinnipidamiseni. Nende õiguste eesmärgiks on tagada julgeolekuala kaitse ning on iseloomult proportsionaalsed ja võimuliialdusi välistavad. Sätete dubleerimine § 843 ei ole seetõttu otstarbekas. 16. Eelnõu § 3 p 2 (KaLS § 844) – sätte sisu ja vajalikkus on arusaamatu. Kehtiv seadus tagab valvurile Antud selgitus. kinnipidamisõiguse konkreetse objekti ohustamisega seoses. Kui sellele sättele lisaks on vaja Säte on eelnõusse lisatud markeerimaks pädevusi konkreetselt julgeolekualaga  täiendavat isiku kinnipidamise sätet, tuleb eelnõus selgelt reguleerida tuua, millistel juhtudel seonduvalt. Valvur täidab oma ülesandeid kinnipidamist kohaldada võidakse. ka väljaspool julgeolekuala- iga valvatav objekt, k.a Kaitseliidu objekt ei pruugi olla julgeolekuala. Seetõttu on oluline meetme ulatust arvestades kinnipidamisega seotud normid eraldi välja tuua. 2 17. Eelnõu § 5 p 7 (MSOS § 45 lg 5 ) – juhime tähelepanu, et seletuskiri (lk 2) erineb märkimisväärselt Arvestatud. eelnõust. Seletuskirjas on toodud järgnev: „Täiendavalt antakse meresõiduohutuse seadusega Seletuskirja täpsustatud. (edaspidi MSOS) Kaitseväele õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal korraldada laevaliiklust ning kehtestada ajutisi piiranguid või anda Transpordiametile nende kehtestamise korraldus, et tagada üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutus.“. Eelnõu § 5 p 7 tehtav muudatus näeb aga ette, et Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks valmistumise korral kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse. Palume tagada, et eelnõu säte ja seletuskiri oleksid kooskõlas. III. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta Arvestatud. Seletuskirjas (lk 60) on kulude osas märgitud, et „Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine Seletuskiri täiendatud, selgitus muudetud. lähiajal ettenähtavaid lisakulutusi. Kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve, sealhulgas Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste asutuste eelarve piiresse“. Vanglateenistusel puuduvad vahendid sõjavangide kinnipidamise ülesande ettevalmistamiseks ja täitmiseks väljaspool igapäevaseid tegevuskulusid. Lisaks tekivad täiendavad kulud vangiregistri arendustöödega seoses. Seetõttu on vajalik tagada vanglateenistusele vastavate ülesannete täitmiseks vajalik rahastus riigieelarveliste vahendite arvelt. Seetõttu on selgitus eksitav ja palume seletuskirjas märkida, et ka vanglateenistusele tekivad kulutused. 18. Seletuskirja mõjude osa tuleb täiendada ja käsitleda ka dekonfliktimisega seotud küsimusi ning Arvestatud. vajaliku inimressursi hinnangut sõjavangide pikaajalise kinnipidamise korral. Sõjavangide kinnipidamine vanglas eeldab vastava ametikohtade arvu tagamist. Samuti toob täiendava kinnipidamiskoha kasutuselevõtt kaasa vajaduse suurendada isikkoosseisu, mis omakorda tähendab  täiendavat värbamisvajadust ja sellega seotud ressursikulu. Vanglateenistusel on vaja arvestada, millise personaliressursiga on seoses dekonfliktimisega võimalik arvestada. 19. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud Arvestatud. märkustega. Riigikantselei 1. Mereliste ohtude komisjon. Eelnõu § 1 punktiga 3 soovitakse luua Kaitseväe korralduse seadusesse Mitte arvestatud. (KKS) alus mereliste ohtude komisjoni moodustamiseks, mille eesmärk on toetada mereolukorrateadlikkuse Arvestades, et komisjon on asutusteülene loomist ja tagamist, aidata tagada merel piirirežiim, ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida ning ning sellest tulevad püsivad kohustused parandada asutustevahelist teabevahetust. Asutustevahelist koostööd ja infovahetust ning olukorrateadlikkust erinevatele asutustele, peame õigemaks toetav koordineerimiskomisjon on Riigikantselei hinnangul väga vajalik, kuid selle sätestamine seaduse selle kehtestamist seaduse tasandil, tasandil on küsitav. Komisjonil ei ole eelnõu järgi ka õiguslikult siduvat, nt haldusotsuste tegemise pädevust. Töörühmade ja komisjonide moodustamine töötasandil (nt asutuse juhi käskkirjaga) on asutuste tavapärase töö sarnaselt nagu ka nt FUA komisjon osa. Teeme ettepaneku see säte eelnõust välja jätta. lennunduses, kellel samuti puudub haldusotsuste tegemise pädevus. Juhime veel tähelepanu, et KKS kohaselt ei ole Kaitseväe juhatajal volitust sellise komisjoni moodustamiseks, mistõttu on oluline see volitus talle seadusega anda. 2. Kaitselennunduse järelevalveteenistus. Eelnõu § 1 punktiga 4 soovitakse luua kaitselennunduse Mitte arvestatud. järelevalveteenistus, mille ülesanne on teha järelevalvet kaitselennunduse üle. Järelevalveteenistus on Kaitselennunduse järelevalveteenistus sõltumatu ning asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle ülesande eest vastutav Kaitseväe (KLJT) peab olema järelevalve tegemises struktuuriüksus määratakse eelnõu järgi Kaitseväe põhimääruses. Seletuskirja järgi on tegemist sõltumatu, seetõttu ei ole kohane, et Kaitseväe sisemist töökorraldust puudutava sättega, millel puudub mõju väljapoole. Riigikantselei kaitseminister kehtestab järelevalve 1 hinnangul on see ebaselge, sest lennundusseaduse (LennS) § 6 järgi on kaitselennundus tegemise korra, sh nimetab, kes teeb Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse (s.t Kaitseväe, Välisluureameti, Riigi järelevalvet või kuidas ta seda teha tohib, Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi), Kaitseliidu ning ning võttes veel arvesse, et KLJT teeb välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus. Sellele viidatakse ka järelevalvet ka Kaitseministeeriumi üle, kui seletuskirja lk 10–11, mistõttu jääb selgitus väljapoole ulatuva mõju piiratuse kohta ebaselgeks. ministeeriumil on näiteks MÕS-id. Võrdluseks võib tuua sõjaväepolitsei, kes Palume täiendavalt analüüsida, kas soovitud eesmärgi saavutamiseks piisaks üksnes on küll Kaitseväe üksus, kuid kelle õigused kaitselennundusmäärustiku muutmisest. LennSi § 7 lõike 3 punkti 6 kohaselt sätestatakse kaitseministri ja kohutused on samuti seaduse tasandil kehtestatavas kaitselennundusmäärustikus muu hulgas kaitselennunduse järelevalve korraldamise kord. reguleeritud (enamus KKS-is, osa Kui asjakohase järelevalveteenistuse sätestamine seaduse tasandil on siiski vajalik, tuleb selleks muuta eriseadustes). Võtame arvesse sätestada LennSi, mis reguleerib lennunduse, sealhulgas kaitselennunduse küsimusi. Teeme ettepaneku eelnõu täpsemad KLJT-d puudutavad normid vastavalt koostöös Kliimaministeeriumiga muuta. lennundusseaduses selle revisjoni tegemise käigus. Liaks on eelnõukohase KKSi § 224 lõike 3 järgi kaitselennunduse järelevalveteenistusel õigus kehtestada nõudeid kaitselennunduse lennundusohutuse tagamiseks, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti. Seletuskirjas on selgitatud, et selle hulka kuulub muu hulgas õigus järelevalve ühe osana anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lube ja sertifikaate. Jääb ebaselgeks, kas ja kuidas seonduvad sellised kaitselennunduse järelevalveteenistuse kehtestatavad nõuded LennSi ning selle alusel kehtestatud kaitselennundusmäärustikuga, mis mõlemas sisaldavad samuti kaitselennunduse lennuohutuse tagamise nõudeid. Sättes toodud välistus „kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti“ ei ole üheselt mõistetav – mis ulatuses soovitakse kaitselennunduse järelevalveteenistuse nõuete kehtestamise õigust sellega piirata? Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt muuta. 3. Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus ja laeva ohutusala. Eelnõu § 1 punktiga 9 soovitakse Arvestatud osaliselt. määratleda Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus ning Kaitseväe laeva ohutusala ning § 1 punktides 5 ja 11–13 on läbivalt sätestatud võimalus kohaldada erimeetmeid Kaitseväe julgeolekualal või selle Piiritlesime julgeolekuala õhuruumi osa vahetus läheduses, osaliselt ka laeva ohutusalas. Eelnõu järgi on julgeolekuala vahetu lähedus maapind, geograafilise ja ajutise geograafilise alaga, maapõu, õhuruum ja veekogu ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe kui julgeolekuala ja selle vahetu lähedus julgeolekualale. Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning kattub geograafilise alaga. õhuruum, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale, ning mille mõõtmed veesõiduki välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir Julgeolekuala on üldjuhul ka vastavalt veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit. märgistatud, välja arvatud osadel juhtudel, kui tegu on ajutise julgeolekualaga või Need on alad, milles soovitakse anda Kaitseväele lisavolitusi isikute suhtes mitmesuguste erimeetmete Kaitseväe laeva ohutusalaga (mis on kohaldamiseks, kuid mida samas ei tähistata ega piirata isikutele arusaadaval viisil. On ebaselge, horisontaalselt ligukaudu kaks kaablit, mida millisel moel on isikul võimalik võimalikust piirangust teada saada, oma tegevust sellele vastavalt on teistel veesõidukitel lihtne arvutada). kohandada, nt vältida sellesse alasse sattumist, ning arvestada võimalusega, et Kaitsevägi võib isiku suhtes kohaldada erimeetmeid ja nende tagamiseks ka vahetut sundi ning töödelda isikuandmeid Teatud juhtudel ei ole võimalik ajutist andmekogudest, sealhulgas teha seda varjatult. julgeolekuala julgeolekukaalutulustel märgistada, sel juhul teavitatakse sinna Mõlemad alad ulatuksid nende definitsioonide kohaselt ka õhuruumi, seejuures ei ole Kaitseväe sattunud isikut muul viisil – suusõnaline julgeolekuala ulatus maapinnast otsesõnu piiratud ning sõltub hinnangust julgeolekuala ähvardavale märguanne vms. ohule, järelikult sellest, kuidas hindaja ja erimeetme rakendaja mõistab ja tajub konkreetse ohu liiki ja olemust. Õhuruumis erimeetmeid kohaldades mõjutatakse vahetult lennundustegevust ja õhuruumi Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud, et kasutamist, mida reguleerivad LennS ja selle alusel antud õigusaktid, mistõttu ei pruugi õhuruumi isikuid võimalusel alati teavitatakse, puudutav osa olla nendega kooskõlas. Teeme seetõttu ettepaneku õhuruumi puudutavat osa nendes sealhulgas juhul, kui see põhjustab ohtu definitsioonides koostöös Kliimaministeeriumiga hinnata ja vajadusel muuta. piirkonnas viibivatele isikutele. Kaitseväe laeva ohutusalasse sisenemisel samuti Muu hulgas on LennSi alusel võimalik kehtestada ning ongi kehtestatud Kaitseväe julgeolekualade veesõiduki juhti hoiatatakse raadio teel. kohale geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks. Nendes alades kehtib ka LennSi §-st 602 tulenev vastava riiklikku järelevalvet tegeva korrakaitseorgani volitus sundida vahetu ohu tõrjumiseks nendes alades lendavat mehitamata õhusõidukit maanduma ning kasutada selleks ka vahetut sundi, sh erivahendeid. Jääb ebaselgeks, kuidas kavandatud regulatsiooni kohased õhuruumis kehtivad volitused ja LennSi riikliku järelevalve volitused omavahel suhestuvad. Alalise geograafilise ala kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega ning ajutise geograafilise ala saab kehtestada Kaitsevägi KKSist või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks. Jääb ebaselgeks, miks ei piisa olemasoleva regulatsiooni rakendamisest. Mõlema ala ja nende vahetu läheduse puhul tuleb arvestada ka sellega, et tegemist võib olla liikuva alaga, mistõttu on võimalik julgeolekuala vahetu lähedusena teoreetiliselt käsitada tervet Eesti territooriumi ning Kaitseväe laeva ohutusalana kogu Eesti mereala ja laevatatavaid siseveekogusid. See suurendab veelgi potentsiaalse riive intensiivsust ning vajab seetõttu väga täpset piiritlemist, sh isikute teavitamise läbimõtlemist. Asjakohased erimeetmed antakse teoreetiliselt väga suurele hulgale isikutele, mistõttu nende kohaldamise volitus julgeolekuala vahetus läheduses või laeva ohutusalas, s.t tähistamata ja piiramata alal, üldjuhul avalikus ruumis, loob suure volituste ületamise või ebaühtlase kasutamise riski, sõltumata sellest, et eelnõu kohaselt saab erimeetmete kohaldamise õiguse üksnes väljaõppe läbinud kaitseväelane ja Kaitseväe ametnik. Eelnevale lisaks palume eelnõu seletuskirjas tuua esile, kas ja kuidas suhestub julgeolekuala vahetu lähedus muude sarnaste objektist või perimeetrist (nt piirdeaiast) kaugemale ulatuvate tsoonidega, milles kehtivad piirangud või eriõigused, sealhulgas riigikaitseobjekti piiranguvöönd ning ohutusala. Eelnõu järgi võib Kaitsevägi Kaitseväe julgeolekualal, ajutisel julgeolekualal ning nende vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal vahetu ohu tõrjumiseks mehitamata õhusõiduki vastu kohaldada LennSi § 602 lõigetes 7‒10 sätestatud meetmeid ja erivahendeid. Samas ei nähtu seletuskirjast, kas ja kuidas seondub see asjakohase Vabariigi Valitsuse korralduse punktiga 1.3, mille kohaselt lisandub mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks geograafiliste koordinaatide piiritlemisel riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil ohutusala kuni 50 meetri ulatuses maa-ala või ehitise kinnistu piirist, kui see on vajalik objekti töövõime säilitamise või ohu vältimiseks. Teeme ettepaneku seletuskirja vastavalt täiendada. 4. Mehitama õhusõidukite vastased volitused. Eelnõu § 1 punktis 12 ja § 3 punktis 2 esitatud KKSi Arvestatud. ja Kaitseliidu seaduse (KaLS) muudatustega soovitakse muu hulgas luua lisavolitusi reageerimaks Kõnealused muudatused eelnõust välja mehitamata Kaitseväe ja Kaitseliidu objektide kohal ning vahetus läheduses viibivatele mehitamata jäetud. õhusõidukitele. Riigikantselei hinnangul ei ole otstarbekas lahendada riigiülest mehitamata õhusõidukitest lähtuva ohu ennetamise, väljaselgitamise ja tõrjumise probleemi ühe valitsemisala kaupa, andes sobivaid volitusi üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatele. Samaväärne või olemasolevate volituste seisukohalt isegi suurem murekoht on mehitamata õhusõidukitest lähtuv oht kogu nn kriitilisele taristule, sh riigikaitseobjektidele ning elutähtsa teenuse osutajate objektidele. Seetõttu tuleb valdkond lahendada tervikuna ning anda asjakohased volitused kõigile riigi julgeoleku, avaliku korra ja elutähtsate teenuste toimepidevuse seisukohalt oluliste objektide valdajatele või nende lepingupartneriks olevatele turvaettevõtjatele. Selleks tuleb koostada asjakohased LennSi, korrakaitseseaduse ja turvategevuse seaduse muudatused. Seetõttu teeme ettepaneku kõnealused muudatused sellest eelnõust välja jätta ning ühendada sobival viisil terviklikku objektikaitset reguleeriva seaduseelnõuga selle koostamisel. Lisaks on eelnõu § 3 punktiga 2 eelnõusse lisatavas §-s 845 ebaselgeks, kas soovitakse reguleerida mehitamata õhusõidukeid (nagu pealkirjas) või ka muid sõidukeid (lõigete 2 ja 3 tekstis). 5. Kaitseväe kehtestatavate piirangute ulatus. Eelnõu § 1 punktiga 12 KKSi lisatavas § 542 lõikes Arvestatud. 4 nähakse ette, et Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem võib Eelnõu ja seletuskirja täiendatud ja lisatud Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil kehtestada julgeolekuala vahetus läheduses piiranguid isikute sättesse kehtestada piirangu või erimeetme liikumisele, sõidukiga peatumisele, pildistamisele või filmimisele või muule tegevusele. Eelnõus ega kohaldamise ajaline ja ruumiline ulatus seletuskirjas ei ole nende piirangute sisu ja olemust piisavalt selgitatud, sh milliseid piiranguid võib ning kehtestatud ammendav loetelu. Kaitsevägi haldusaktiga kehtestada. Eriti täpset selgitust ja isikulist, ruumilist, ajalist, toimingulist piiritlemist vajavad need piirangud seetõttu, et need ei kohaldu üksnes Kaitseväe (alalisel või ajutisel) julgeolekualal, vaid ka selle vahetus läheduses. Samuti ei ole eelnõu § 542 lõikest 4 selgelt arusaadav, mida seadusandja soovib selle volitusnormiga volitada. Lõike sõnastusest ei nähtu – erinevalt seletuskirjast – et kõiki eelnõu §-s 12 kavandatud erimeetmeid võiks isiku suhtes kohaldada üksnes juhul, kui kaitseväelane on saanud selleks volituse Kaitseväe juhatajalt või tema poolt volitatud ülemalt. Seletuskirjas on selgitatud, et eelnõuga lisatakse §-i 542 lõikesse 4 sätted julgeolekuala vahetus läheduses piirangute rakendamise otsustamise kohta. Piirangute rakendamise julgeolekuala vahetus läheduses otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Enne sellise otsuse vastuvõtmist ei ole kaitseväelastel lubatud erimeetmeid kohaldada ega piiranguid rakendada. Kuna eelnõuga lisatavad erimeetmed on isikuvabaduste riive, peab sellise otsuse vastu võtma Kaitseväes kõige kõrgemal tasemel ning sellega antakse volitus nende rakendamiseks“. Praegu kujundab lõike 4 sõnastus aga arusaama, et seadusega antakse Kaitseväe juhatajale või tema volitatud pädevale struktuuriüksuse ülemale õigus kehtestada julgeolekuala vahetus läheduses mis tahes piiranguid. Kuigi lõikes 4 on toodud piirangute näidisloetelu, jätab eelnõu avatuks võimaluse kehtestada ka muid piiranguid, mis võivad mõjutada julgeolekuala vahetus läheduses viibivate isikute õigusi ja vabadusi. Siit tekib omakorda küsimus, kas sellised õiguste ja vabaduste piirangud – olenemata sellest, kas tegemist on keeldude või käskudega – peaksid olema ammendavalt sätestatud seaduses. Seadus saab anda haldusorganile sealjuures aga volituse rakendada neid seaduses nimetatud piiranguid konkreetsete adressaatide või kõigi isikute suhtes, näiteks kindlaksmääratud territooriumil ja ajavahemikul. Praegu ei ole aga lõike 4 ja seletuskirja koosmõjus aru saada, mida soovitakse lõikega 4 volitada. 6. Kaitseväe aktide avaldamine Riigi Teatajas. Eelnõu § 1 punktiga 12 KKSi lisatavas § 542 lõikes Arvestatud osaliselt. 5 nähakse ette, et Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud pädeva struktuuriüksuse ülema poolt Täiendasime eelnõuga loodava KKS § 542 Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses kehtestatud piirangud isikute liikumisele, sõidukiga lõiget 3, et erimeetme kohaldamisel peab peatumisele, pildistamisele või filmimisele või muule tegevusele tehakse isikule võimaluse korral sätestama ka selle ajalise ja ruumilise teatavaks (…) või avaldatakse (…) Riigi Teatajas. ulatuse. Täpsem teavitamine piiraks Kaitseväe Sätte kohaselt võib jätta adressaadi teavitamata, kui selleks puudub võimalus. Oleme seisukohal, et tegevust. lõiget 5 tuleb muuta nii, et selles oleksid selgelt sätestatud viisid, kuidas piirangute kehtestamise Eelnõust jäetud välja Riigi Teatajas haldusakt teatavaks tehakse, ning alused, mis juhtudel on lubatud jätta see isikule teatavaks tegemata. avaldamise võimalus. Lisaks võib sätte kohaselt piirangud avaldada Riigi Teatajas. Võimalik, et tegemist on Riigi Teataja seaduse § 2 lõike 4 punkti 51 kohaselt Riigi Teataja kolmandas osas avaldatava Kaitseväe juhataja või Kaitseväe juhataja volitatud ülema otsusega, mida võib tõesti Riigi Teatajas avaldada, kui see on seadusega ette nähtud. Samas ei ole eelnõus seletuskirjas sellekohaste aktide Riigi Teatajas avaldamist selgitatud. Teeme ettepaneku seletuskirja vastavalt täiendada. 7. Kohaldamise piirang. Eelnõu § 1 punktiga 12 KKSi lisatava § 542 lõike 6 kohaselt kohaldatakse sellesArvestatud. paragrahvis sätestatut Kaitseväe laeva ohutusalas ainult Kaitseväe laeva sadamas või sadamaEelnõu muudetud ning samuti on nimetatud akvatooriumis viibimise ajal. Viide on liiga üldine ning võimaldab sätet grammatilise tõlgendamise korralparagrahvis oleva lõike sõnastust muudetud valesti mõista. Paragrahv § 542 reguleerib mitmeid küsimusi ja seab erimeetmete kohaldamisele piiranguidnii, et see kehtib ka Eesti sise- ja (nt eelneva väljaõppe läbimise kohustus), mis ei tohiks sõltuda sellest, kas laev asub sadamas või selleterritoriaalmeres ning ei sisalda viiteid akvatooriumis või mereala muus osas. teistele paragrahvidele, mis sätestavad meetmed, mida kohaldada võib. 8. Isikuandmete töötlemine. KKSi § 541 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib Kaitsevägi KKSi § 36 lõike 1 Vt selgitust Justiits- ja Digiministeeriumi punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel ehk kaitseväeluure teostamisel Kaitseväe julgeolekuala kooskõlastuskirja punkti 2 juures. kaitseks: * esiteks kontrollida olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, sealhulgas varjatult; * teiseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või inimeste vastu suunatud ründe lõpetamiseks kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, isikut varjatult jälgida, peatada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiv isik, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasus isiku antud andmete alusel ning kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. Eelnõu § 1 punktiga 11 soovitakse neid volitusi oluliselt laiendada ning anda Kaitseväele õigus töödelda mis tahes andmekogu andmeid, sh varjatult, lisaks senisele ka Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal (mis tahes) ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Seega loobutakse minimaalselt olulise ohu kahtluse olemasolu nõudest ning tuuakse sisse volitus kohaldada isikuandmete töötlemist ka julgeolekuala vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal avalduva ohu või selle kahtluse korral. Sellega soovitakse anda sisuliselt kogu Kaitseväele julgeolekuasutustega samaväärsed volitused. KKSi § 37 (Kaitseväe volitused teabe kogumisel) lõiget 5 (Kaitseväe õigused julgeolekuala kaitsel sätestatakse käesoleva seaduse §-s 541) küll ei soovita muuta, kuid sisuliselt laiendatakse senist julgeolekuala kaitse eesmärgil andmekogude andmete töötlemist ka muudele eesmärkidele ning ei nähta ette ka volitatud struktuuriüksuste nimetamist Kaitseväe põhimääruses. Variandmete, konspiratsioonivõtete, varjatud jälgimise ja jälgimisseadmestiku kasutamise volituste puhul loobutakse aga senisest piirangust, et neid võib kasutada ainult edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. See muudab äärmiselt riivavate toimingute tegemise lävendi kriitiliselt madalaks ning võimaldab Kaitseväel julgeolekuala (vahetus) läheduses avalikus ruumis viibivaid isikuid varjatult jälgida ning nende suhtes konspiratsioonivõtteid kasutada ka üksnes mis tahes ohukahtluse korral. 9. Kaitseliidu julgeolekuala. Eelnõu §-ga 3 soovitakse luua uus õigusmõiste, Kaitseliidu Kaitseliidu julgeolekuala loomise julgeolekuala, ja sätestada sellel rakendatavad meetmed. Seletuskirjas viidatakse, et nii Kaitsevägi kui temaatikat tuleb vaadata kooskõlas teiste ka Kaitseliit on sõjaväeliselt korraldatud, nende põhifookus on suunatud riigi sõjalise kaitse võime eelnõu sätetega. tagamisele ning seda tehakse samadel põhimõtetel ja samasuguse varustusega. Samas ei nähtu eelnõust Julgeolekuala loomisel on kolm suuremat ega seletuskirjast, mida täpselt annab Kaitseliidu julgeolekualade loomine Kaitseliidu valvatavate alaeesmärki: objektidega võrreldes lisaks. Seletuskirjas on selgelt esile toodud, et plaanitud muudatused ei muuda 1) Ühtlustada sõjalise riigikaitse Kaitseliidu valve korraldust. Seega soovitakse edaspidi hoida kasutusel kaks paralleelset süsteemi: ettevalmistamise ja elluviimisega Kaitseliidu alalised ja ajutised julgeolekualad ja Kaitseliidu valvatavad objektid. Seejuures teostavad seotud tegevusi ning rakendatavaid mõlema valvet Kaitseliidu valvurid ja valves osalevad isikud. meetmeid. Julgeolekuala on KKS  kaudu sisustatud mõiste, mis on Seletuskirjas esitatust jääb kokkuvõtlikult mulje, et eesmärk on ühtlustada Kaitseväe ja Kaitseliidu riigikaitse valdkonnas üheselt objektidel rakendatavaid erimeetmeid. Riigikantselei toetab lahendust, mille kohaselt on Kaitseväe ja arusaadav ja sisustatud. Arvestades Kaitseliidu objektidel võimalik kohaldada samu erimeetmeid, sõltumata nende valve korraldusest. Kaitseliidu järjest kasvavaid Samas jääb ebaselgeks, miks ei korrastata selleks Kaitseliidu valve sätteid, sh ei vaadata üle Kaitseliidu ülesandeid, on oluline ka ülesannete valvurile antud (juba praegu laiu) volitusi ning Kaitseliidu valvatavate objektide loetelu või nende täitmiseks vajalikud vahendid määramise tingimusi. sarnaselt sisustada ja eesmärgipäraselt korraldada. Kui aga peamine kitsaskoht seisneb selles, et Kaitseliidu valvataval objektil erimeetme kohaldamise 2) Eelnõuga laiendatakse Kaitseliidu volitusi soovitakse anda ka õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalevatele isikutele, kes ei ole ülesannete täitmist viisil, kus ka Kaitseliidu liikmed, siis seda saab lahendada ka ilma Kaitseliidu julgeolekuala loomata vaid näiteks Kaitseväe ülesannetesse kaasumisel valves osalemise sätted muutes (lisades sinna praeguse eelnõu kohase KaLSi § 841 lõike 8). Kaitseliidu antakse Kaitseliidule haldusorgani julgeolekuala loomise sätted olid algselt ka 20.12.2018 Riigikogu menetlusse võetud KaLSi muutmise pädevused. Seega suureneb sõjalise seaduses (786 SE). Riigikogu menetluse ajal Siseministeeriumi ja Kaitseliiduga peetud arutelude ülesande täitmise maht ning selle tulemusena jõudis Kaitseministeerium järeldusele, et otstarbekam on siduda uus regulatsioon tagamiseks ei piisa vaid Kaitseliidu valvega ning jätta eelnõust välja Kaitseliidu julgeolekuala puudutav osa. Praegune eelnõu valveteenistusest. Samuti on toob osa tollal tuvastatud Kaitseliidu julgeolekualaga seotud probleeme taas esile, sealhulgas valvurite oluline, et kaasumiseks vajalike ja valves osalevate isikute volituste ulatusega seotud küsimused ning Kaitseliidu ja Kaitseväe tegevuste ettevalmistamisel peab julgeolekualade kattuvus, näiteks juhtudel, kui toimub sõjaväeline väljaõpe, milles osalevad nii üldine korraldus ja regulatsioon Kaitsevägi kui ka Kaitseliit. olema samane Kaitseväe, kui ülesande andja regulatsiooniga. Eraldi jääb mõneti arusaamatuks, mida peetakse silmas julgeolekuala kaitse all ning kellel on 3) Kaitseliit osutab valveid väga laia sellekohane pädevus. Eelnõu järgi teostavad Kaitseliidu julgeolekuala kaitset Kaitseliidu valvurid ja spektriga asutustele. Suur osa neist valves osalevad isikud (viide KaLSi § 70 lõigetele 1 ja 11). Seletuskirja järgi tagavad julgeolekuala ei vaja julgeolekualaga sarnast kaitset üksnes Kaitseliidu rahuaja ametikohal olevad tegevväelased, kelle teenistusülesanne on korraldust. Ka Kaitseliidu objektid julgeolekuala kaitse tagamine või Kaitseliidu tegevliikmed, kelle teenistuskohustus on julgeoleku kaitse ei pruugi 100% ulatuses olla tagamine ning kes on läbinud Kaitseliidu ülema määratud väljaõppe, samuti et erandina võib ajutise käsitletavad julgeolekualana ning julgeolekuala kaitset tagada reservteenistusse kutsutud isik, kes peab olema läbinud KaLSi § 70 lõikes selles osas teeb Kaitseliidu ülem 3 nimetatud väljaõppe. Selgitatakse, et julgeolekuala kaitse hõlmab endas vahetu sunni kohaldamise igakordselt otsuse- kas objekt allub võimalust. üldisele valvete korraldusele või on vaja luua alaline või ajutine julgeolekuala. 10. Sõnastuslik märkus. Eelnõu § 4 punktis 3 on kasutatud paralleelselt sõnu „lipuriik“ ja Arvestatud. „riikkondsus“. Teeme ettepaneku eelnõu sõnastust ühtlustada. Eelnõus asendatud „lipuriik“ „riikkondsusega“. 11. Sõjavangide kohtlemine. Eelnõu §-ga 6 lisatakse riigikaitseseadusesse (RiKS) sõjavangide Arvestatud. kohtlemise peatükk. Selles nähakse muu hulgas ette, et sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutatakse vanglaid. 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 22 kohaselt on keelatud Seletuskirja täiendatud. paigutada sõjavange kinnipidamisasutustesse. Samas eelnõu kohaselt on sõjavangide esimene paigutamise valik just vangla. Eelnõu seletuskirjas on küll märgitud, et sõjavange ei ole plaanis hoida Vabariigi Valitsuse volitusnormi on koos tavavangidega samas vanglas. Ebaselgeks jääb, kuidas seda korraldatakse, kuna Eestis ei ole plaani muudetud. hoida selleks reservis suurt hulka vabu vanglakohti (mh on Eesti Vabariik on Vabariigi Valitsuse heakskiidul pidanud läbirääkimisi Rootsi Kuningriigiga ja saavutanud kokkuleppe Rootsi Seisukoht, et sõjavangide kohtlemise Genfi kinnipeetavate karistuse kandmises seni vaba olnud Tartu Vanglas). (III) konventsiooni artikli 22 kohaselt on keelatud sõjavange paigutada Sama konventsiooni artikli 39 järgi peab iga sõjavangide laager vahetult alluma vangis hoidva riigi kinnipidamisasutustesse, on väär. Genfi III regulaarväe vastutavale ohvitserile. Eelnõust jääb ebaselgeks, kuidas allutatakse Justiits- ja konventsiooni mitmetest sätetest tulenevad Digiministeeriumi valitsemisalasse kuuluv vangla Kaitseväele. Palume seletuskirja täiendada. nõuded, millele sõjavangide kinnipidamiskoht ehk sõjavangilaager peab Samuti nähakse eelnõuga RiKSi lisatava § 878 lõikes 5 ette, et Vabariigi Valitsus võib määrusega vastama. Need puudutavad mh ruumide kehtestada sõjavangide kinnipidamise ning asutustevahelise koostöö tingimused ja korra. Sätte hügieenitingimusi ja tervislikkust, sõnastuse järgi ei ole määrus kohustuslik, samas sätestatakse lõikes 6 detailselt, mida määrus võib niiskustaset, turvalisust (varjendid), sätestada. Samuti nähakse sama punktiga lisatavas § 8711 lõikes 2 ette sõjavangidele tervishoiuteenuste eraldamise võimalusi, liikumisvõimalusi, osutamise korraldamise tingimusi ja korda reguleeriva määruse andmise võimalus aga mitte kohustus. omavahelise suhtlemise võimalusi, õues Mõistlik on mõlemat volitusnormi muuta nii, et määruste andmine on kohustuslik. viibimise võimalusi jne. Lisaks on üks peamiseid nõudeid, et sõjavangid peavad olema kriminaalkaristust kandvatest vangidest täielikult eraldatud. Artikli 22 esimese lõigu teises lauses öeldakse, et „[k]aristusasutusse võib [sõjavange] paigutada ainult erandjuhtudel, kui see on vangide endi huvides“. Eesti vanglate taristu on kaasaegne, nõutud olme- ja turvalisuse tingimused neis on tagatud ning eelnõu ja selle rakendusakti jõustumisel tagatakse vangla personalile vastav koolitus ning määratakse sõjavangide kinnipidamiskoha juhiks konventsiooni nõuetele vastav tegevväelane. Samuti on võimalik neis tagada kriminaalkaristust kandvatest vangidest täielik eraldatus, kui neid selles vanglas üldse viibib. Nende tingimuste täitmisel ei ole tegemist karistusasutusega, vaid vangla taristu baasil kohandatud sõjavangilaagriga Genfi III konventsiooni tähenduses. Seda toetavaid näiteid on ka Ukraina praktikas. Arvestades Eesti riigi piiratud rahalist ja inimressurssi, on sõjavangide pikaajalise kinnipidamise kohtade sisseseadmine vanglate taristu baasil kõige realistlikum viis täita Genfi III konventsioonist tulenevaid kohustusi. Eelnimetatu on Välisministeeriumi kinnitatud seisukoht sõjavangide paigutamisest vangla taristule. Ka ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on selle kasutamise heaks kiitnud. Mis puudutab Tartu vangla väljarentimist Rootsi kinnipeetavate jaoks, siis on juba rendilepingu sõlmimisel arvestatud, et lepingus oleks klausel, mille alusel on võimalik sõjaolukorras Rootsi kinnipeetavad evakueerida Rootsi. Samuti on selles lepingus märgitud, et oluline on  arvestada vanglateenistuse võimega panustada siseturvalisusesse, laiapindsesse riigikaitsesse ning tegeleda sõja korral näiteks sõjavangide kinnipidamisega. 12. Tegevused sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis – Kaitseväe nõusolek ja Arvestatud. teavitamine. Eelnõu § 7 punktiga 6 soovitakse täiendada riigipiiri seadust (RiPS) §-ga 142, mille Eelnõu ja seletuskiri täiendatud ja antud lõigete 1 ja 2 kohaselt on Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud selgitus. tegevused ning muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, lubatud üldjuhul Kaitseväe nõusolekul ning riigiasutused, kes täidavad seadusega pandud ülesandeid merel, peavad teavitama Kaitseväge iga kuu esimeseks kuupäevaks selle kuu tegevustest, mis on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja hooldustööde ning meremõõdistustega. Seletuskirja järgi peaksid seadusega pandud ülesandeid täitvad riigiasutused olema Kaitseväelt loa taotlemisest (või lõike 1 sõnastusest lähtudes Kaitseväe nõusoleku küsimisest) vabastatud, kuid eelnõus sellekohast sätet ei ole. Lisaks on seletuskirja mõjude osas sellel peatutud põgusalt ning märgitud, et mõju riigiasutuste korraldusele on väike. Seejuures on käsitletud ainult mõju Kaitseväe koormusele, mitte aga mõju teavitavate (või nõusolekut taotlevate) riigiasutuste korraldusele, kes peavad eelnõu kohaselt hakkama Kaitseväele esitama sisuliselt oma järgmise kuu merel tehtava töö plaane. Teeme ettepaneku eelnõu sõnastust korrastada ning seletuskirja vastavalt täiendada. Eelnevaga seondub ka eelnõu § 4 punkt 2, millega täiendatakse majandusvööndi seaduse (MVS) § 11 Majandusvööndi seaduses on kasutuses lõikega 61, mille kohaselt peab isik, kelle omanduses, valduses või kasutuses on tehissaared, rajatised sõnastus „tehissaared, rajatised ja ja seadmestikud, teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest vaatlustegevustest ja seadmestikud“ ning see on kooskõlas hooldustöödest. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, miks on kasutatud RiPSi ja MVSi sarnase sisuga UNCLOS-ga kuna tegevus toimub sätetes erinevat struktuuri ja sõnastust (nt taristu vs tehissaared, rajatised ja seadmestikud või veealused majandusvööndis. UNCLOS-is tehakse vaatlustegevused ja hooldustööd vs hooldamisega seotud tegevused, mille tulemusena kogutakse või vahet merealustel kaablitel, mis on võidakse koguda andmeid). Kui silmas on peetud samade omadustega objekte ja samu või sarnaseid iseseisvad (nagu näiteks ESTLINK kaablid) tegevusi, siis palume eelnõu ühtlustada. Kui soovitakse teadlikult erinevana sätestada sise- ja või kui need on osa osa meres asuvatest territoriaalmeres ning majandusvööndis tehtavatest tegevustest teavitamise ja nõusoleku küsimise rajatistest, mistõttu termin „taristu“ ei sobi korda, siis tuleb see seletuskirjas selgemalt esile tuua lisaks praegu esitatud viitele, et majandusvööndis majandusvööndi režiimi, sest see tähendab ei saa otsest loakohustust kehtestada selle erirežiimi tõttu. igasuguseid merealuseid kaableid, olenemata sellest, kas need osa mõnest  meres asuvast rajatisest või on iseseisvad. Kuna rannikuriigil on õigus oma territoriaalmeres reguleerida korrakaitse jms seotut märksa suuremas mahus, siis ei pea ka vahet tegema merealuste kaablite osas, vaid võib kasutada ühte terminit, mis kirjeldab kõiki kaableid, torusid, seadmestikke jms – „taristu“. 13. Jõu kasutamine tsiviilõhusõidukist tuleneva ohu tõrjumiseks. Kehtiv KKS ei reguleeri seda, Antud selgitus. kuidas toimub rahuajal Eesti õhuruumis olevast tsiviilõhusõidukist (v.a nn renegaadist) tuleneva ohu tõrjumine ja selleks jõu kasutamise otsustamine. Sobivad relvad ja muud vahendid sellise ohu Täname Riigikantseleid heade mõtete eest tõrjumiseks on üksnes Kaitseväel ning rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eesti õhuruumis ja need väärivad tähelepanu, aga kuna need viibivatel välisriigi relvajõududel. Asjakohased otsused tuleb teha võimalikult kiiresti ning teatud on kontseptuaalsed muutused, siis vajame juhtudel juba nn eelautoriseeringuna. Sellisel juhul peab reageerimine ühtaegu lähtuma praktilisest rohkem aega nendega tegelemiseks ja vajadusest ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni käsuahelas olevate relvajõudude toimimise seetõttu jäävad need sellest eelnõust välja. süsteemist ning olema samal ajal kooskõlas Eesti õigusega. Seetõttu ei ole kehtivas KKSis ette nähtud Nõustume, et jõu kasutamine vajab eraldi tavapärane rahuaegse sõjalise jõu kasutamise regulatsioon asjakohane. Palume täiendada eelnõu analüüsi ja pädeva ülema määrus võib olla vastavate KKSi ja RiKSi muudatustega. Asjakohased sõnastusettepanekud on Riigikantselei ajale jalgu jäänud, mistõttu tuleb võtta Kaitseministeeriumile töötasandil esitanud. eraldi aeg selle muutmise analüüsiks. 14. Lisateemad. Lisaks eelnõus sisalduvatele muudatustele on selle koostamise käigus varem kõne all olnud probleeme, mida lõppversioonis ei käsitleta. Teeme ettepaneku nendele veel kord tähelepanu pöörata ning nende muutmise vajadust ja võimalust hinnata, arvestades seda, et eelnõu üks eesmärke on võimalikult terviklikult parandada mereolukorrateadlikkust ja -julgeolekut ning vähendada ebakõlasid ja puudujääke seadustes. Esitame lühidalt olulisemad teemad ning teeme ettepaneku neid eelnõus käsitleda. 14.1. Ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punktist 4 tuleneb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Mitte arvestatud. (TTJA) riikliku järelevalve pädevus, mis seisneb ehitise kaitsevööndi ja seal tegutsemise nõuete täitmise kontrollimises. Säte kohaldub ka merealal asuva ehitise kaitsevööndis. Praktikas ei ole see Ettepanek ei puuduta käesoleva seaduse mõistlik ega rakendatav, kuna tegelikult puudub TTJA-l võimekus merel reageerida ning seda saab teha eesmärki. Lisaks on TTJA-l võimalik ainult Kaitsevägi. Teeme ettepaneku eelnõu asjakohase muudatusega täiendada. paluda Kaitseväelt ametiabi korras abi. 14.2. MVS § 52 lõike 4 järgi võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet pidada rikkumise põhjuste Antud selgitus. väljaselgitamiseks kinni laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi Eeldame, et mõeldud on MSOS-i, mitte tööpiirkonda ei teata laevaliiklusjuhile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu MVS. Kuna MSOS-i paragrahvid 52 ja 53 laevaliiklusjuhi väljakutsetele. Sellises sõnastuses säte ei ole selge ega kooskõlas teiste sarnaste on omavahel seotud ning vajavad tervikuna Kaitseväe või politsei volitusi reguleerivate sätetega. Selguse ja kooskõlas saavutamiseks tuleb ülevaatamist, kuid samas ei ole vahetult täpsustada nii meetme tingimusi, sisu (sh terminid) ja rakendajaid kui ka muuta asukohta seaduses. seotud käesoleva eelnõu eesmärgiga, on Teeme ettepaneku hinnata kooskõla MVSi (eriti § 14 „Ujuvvahendite kinnipidamine“), MSOSi (eriti § mõistlik Kliimaministeeriumil tulevikus, 52 lõige 4 „laeva … võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet rikkumise põhjuste kui tekib vajadus MSOSi muuta, korrastada väljaselgitamiseks kinni pidada“) ja RiPSi (eriti § 13 „Rahumeelne läbisõit territoriaalmerest“) vahel ka neid mõlemaid paragrahve. Ainult § 52 ning vajadusel lisada eelnõusse muutmissätted, et KKSis ja viidatud seadustes sätestatud Kaitseväe lõike 4 täpsustamisest ei piisa. Samas ei tegevuse õiguslikud alused ei konkureeriks omavahel. Samuti tuleb lisada muudatus, mis reguleerib takista ei selle lõike asukoht ega sisu sõnaselgelt, kes kohaldab meedet Kaitseväe ning politsei ühispädevuse puhul. Ilmselt on otstarbekas otseselt ülesande täitmist ka siis mitte, kui lähtuda lähimuse põhimõttest, kuid see tuleb ka seaduses esile tuua. ei ole selgelt kirjas, kumb asutus reageerima peaks. Seda on võimalik lahendada kahe valitsusasutuse omavahelise kokkuleppega, nii nagu seda tehakse ka muudel juhtudel, kui mõnda ülesannet jagatakse (nt MSOSis on selliseks ülesandeks järelevalve väikelaevade ja jettide üle, kus asutusi on kolm, kel see riikliku järelevalve ülesanne). 14.3. MVS § 14, mis reguleerib ujuvvahendite kinnipidamist ja arestimist, käsitleb muu hulgas pädevate Antud selgitus. riigiasutuste volitusi saada ujuvvahenditelt teavet ja vajaduse korral neid kinni pidada, samuti teatud MVS tervikuna on vananenud ning vajab tingimustel jälitada, peatada ja arestida. Lisaks käsitletakse selles lipuriigi teavitamist ujuvvahendi tervikuna ülevaatamist, mitte ainult selle arestimisest, kohtuasja algatamisest ja süüdlaste vastutuse määrast ning ujuvvahendi ja laevapere § 14. Kuna MVS-is on mitme ministeeriumi vabastamist. Paragrahv on vananenud ja vajab lisaks eelmises punktis märgitule terviklikku laiendamist valitsemisalas olevaid ülesandeid, on vaja ja sõnastuslikku korrastamist, mh kooskõlas KorSi terminoloogiaga. kokku leppida, milline ministeerium MVSi uue tervikteksti koostamise enda peale võtab ja selle ellu viib. Selline ülesanne aga ei ole käesoleva eelnõu eesmärk, mistõttu teeme ettepaneku see kas eraldi või mõne  muu merendust sisaldava eelnõu tegemisel seada üheks eesmärgiks. 14.4. KKSiga on antud Kaitseväele riikliku järelevalve pädevus ning vahetu sunni volitused. Samas ei Antud selgitus. ole Kaitseväel õigust kasutada riikliku järelevalve ülesande täitmisel sõjarelva ja lahingumoona. See See väide on ebakorrektne, sest Kaitsevägi raskendab või isegi muudab võimatuks rakendada tulemuslikult Kaitseväe riikliku järelevalve pädevust, võib kasutada praegu sõjarelvi ja teatud eriti merel. Teeme ettepaneku asjakohane säte eelnõusse lisada. lahingumoona. Automaattulirelv on ka sõjarelv, KorSi § 784 sätestab, et lisaks politseile võib ka Kaitsevägi korrakaitse ülesande täitmisel teatud liiki lahingumoona kasutada. KorSi § 782 punkt 1 nimetab, et Kaitsevägi võib kasutada ülesande täitmiseks teenistusrelva. Kaitseväelase teenistusrelvad on sõjaväerelvad ning nende hulka kuuluvad ka sõjarelvad (vt kaitseministri 09.07.2018 määruse nr 9 § 2). Oluline on korrakaitse ülesande täitmisel arvestada proportsionaalsusega, et kasutataks tulirelva, mis on proportsionaalne selle ülesande täitmiseks, ohu kõrvaldamiseks. 14.5. RiPSi rahumeelset läbisõitu puudutavate sätete sõnastuste ebakõlad. Teeme ettepaneku Antud selgitus. vaadata üle nii RiPS kui ka selle alusel kehtestatud piirirežiimi eeskirja asjakohased sätted ning need Analüüs on tehtud ning pärast eelnõukohase ühtlustada. seaduse jõustumist, algatatakse lähiajal Vabariigi Valitsuse 17.09.1997 määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ uue tervikteksti koostamine, et see viia kooskõlla kehtiva normitehnikaga ning Schengeni piirieeskirjadega.