Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
08.01.2026
Lugupeetud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Soovime avaldada arvamust justiits- ja digiministeeriumi menetluses olevale
karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse kohta,
millega muudetakse vaenu õhutamise ja vaenumotiiviga kuritegude sätteid.
Eesti LGBT Ühing tegutseb järjepidevalt LGBT+ inimeste õiguste ja heaolu kaitsel,
lähtudes nende kogemustest, rahvusvahelisest parimast praktikast ning
teaduspõhistest uuringutest. Oleme rõhutanud, et LGBT+ inimestel on vajakajääv
kaitse vaenukõne ja vaenukuritegude eest ning et nende kaitse tugevdamine on
ühiskonna turvalisuse ja võrdsuse seisukohalt hädavajalik.
Juhime tähelepanu, et eelnõu koostamisel ei ole arvestatud otseselt puudutatud
sihtgruppide ega nende esindusorganisatsioonide kaasamisega, mis on vastuolus
hea õigusloome tava ning kaasava poliitika põhimõtetega. Seadusloome ilma
mõjutatud kogukondade ja vabaühenduste teadmiste ja kogemuste kaasamiseta
seab ka kahtluse alla, kas eelnõu suudab täita oma eesmärki.
Toome välja põhimõtted, mis parandavad LGBT+ inimeste kaitset vaenukuritegude
eest:
1. 2019. aastal FRA läbiviidud uuringu1 järgi oli Euroopas iga viies transsooline või
intersooline inimene kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda uuringule
eelnenud viie aasta jooksul, mis on kaks korda rohkem kui teistes LGBTI
gruppides. Kuna trans- ja intersoolisi inimesed kogevad vägivalda rohkem
tulenevalt nende identiteedi tõttu, siis vajavad nad kaitset nende identiteedi
tunnuste alusel. Trans- ja intersooliste inimeste kaitset vajavad tunnused
on sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused.
Ka Euroopa Komisjon soovitab ELi põhiväärtuste edendamiseks ja ELi
põhiõiguste harta järgimise tagamiseks lisada vaenu eest kaitstud tunnuste
loetelusse soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnused.
Euroopa Komisjoni ja Ilga-Europe andmete põhjal on viimastel aastakümnetel
on vaenukõne ja -kuriteod Euroopas järsult kasvanud. Euroopa Nõukogu
1
European Union Agency for Fundamental Rights. (2020). A long way to go for LGBTI equality.
Publications Office. https://data.europa.eu/doi/10.2811/582502
rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) 2015. aasta
soovituses määratleti vaenukõne järgmiselt: „isiku või isikute rühma
alavääristamise, vihkamise või halvustamise propageerimine, edendamine või
õhutamine mis tahes vormis, samuti sellise isiku või isikute rühma ahistamine,
solvamine, nendega seotud negatiivsete stereotüüpide loomine,
häbimärgistamine või ähvardamine ning kõigi eespool nimetatud
väljendusvormide põhjendamine rassi, nahavärvi, sünnipära, rahvusliku või
etnilise päritolu, vanuse, puude, keele, usutunnistuse või veendumuste,
bioloogilise soo, sotsiaalse soo, soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse
ja muude isiklike tunnuste või seisundi alusel“.2 Sama seisukoht on ka KarS §
58 p 14 tunnuste suhtes.
2. Eelnõu näeb § 151² kaudu ette rangema koosseisu rassismi ja ksenofoobia
puhul, samas kui LGBT+ inimeste suhtes suunatud vaenu raskendava
asjaoluna ei käsitleta. See tähendab, et avalik üleskutse diskrimineerimisele,
vihkamisele või vägivallale on kuriteona karistatav üksnes rahvuse, rassi,
nahavärvi, päritolu või usutunnistuse alusel, samal ajal kui vaenu õhutamine
teiste kaitstud tunnuste puhul (nt seksuaalne sättumus, ühingu ettepanekul
ka sooline identiteet, sooline eneseväljendus, sootunnused) jääb väärteoks.
Selline lähenemine loob Eesti õiguses selge hierarhia kaitstuse osas ja läheb
vastuollku ka põhiseaduse § 12 põhimõttele, mille kohaselt on kõik seaduse ees
võrdsed. Palun ühtlustage § 151 ja § 151² kohaldamisala ja sanktsioonid, et et
vaenu õhutamise eest karistatav tegevus oleks seaduse ees võrdselt
käsitletud sõltumata isiku kaitstavast tunnusest..
Oleme käsitlenud vaenu reguleerimist puudutava 2024. aastal pikemalt meie poolt
koostatud Eesti LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitustes. Loodame,
et võtate meie seisukoha arvesse ning heal meelel anname eelnõu menetluse
protsessis ka edaspidi vajalikke sisendeid ja tutvustame Eesti LGBT+ inimeste
vajadusi.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Aili Kala
Eesti LGBT Ühing
Juhtkonna liige
2
Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) 2015. aasta detsembri üldine
poliitikasoovituse nr 15 vaenukõnevastase võitluse kohta, lk 3.
Saatja: "Aili Kala" <
[email protected]>
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>, "Liisa-Ly Pakosta - JUSTDIGI" <
[email protected]>
Teema: Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod), Eesti LGBT Ühingu seisukoht
Kuupäev: 2026-01-08 17:09
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Saadan Eesti LGBT Ühingu nimel seisukoha karistusseadustiku ja
kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja
vaenumotiiviga kuriteod) kohta.
Heade soovidega
--
Aili Kala
Huvikaitsejuht
Eesti LGBT Ühing
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Soovid toetada LGBT+ inimesi ja nende lähedasi?
www.lgbt.ee/toeta-meid <http://www.lgbt.ee/toeta-meid>