Justiits- ja Digiministeerium · 16. jaanuar 2026
- Viit
- 8-1/10256-10
- Registreeritud
- 16. jaanuar 2026
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Kunstiakadeemia
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 8 Eelnõude menetlemine
- Sari
- 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 8-1/2025
- Vastutaja
- Alex Luik (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus)
Sisu (failidest)
Justiits- ja digiministeerium
Teie 22.12.2025 nr 8-1/10256-1
Meie 16.01.2026 nr 1-17/1454-1
Lugupeetud minister Liisa-Ly Pakosta
Lugupeetud eelnõu koostajad
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) esitab oma seisukoha autoriõiguse seaduse muutmise seaduse
(isiklike õiguste) eelnõu kohta, lähtudes EKA kogemusest loome- ja haridusasutusena ning
autorite praktikast eri loomevaldkondades.
EKA näeb, et loomevaldkonnad ei ole oma olemuselt ühesugused. On valdkondi – eeskätt IT-
sektor ja tarkvaraarendus –, kus luuakse funktsionaalseid teoseid ning kus on põhjendatud, et
teose muutmise õigus on varaline õigus ega eelda iga muudatuse puhul eraldi autori
nõusolekut.
Samas on paljudes loomevaldkondades teosed oma olemuselt autorikesksed. Selliste teoste
puhul – nagu näiteks arhitektuur ja kujutav kunst – on teose tähendus ja vastutus tihedalt
seotud autoriga ning teose muutmine ei ole pelgalt tehniline toiming. Nendes valdkondades on
põhjendatud, et autoril säilib suurem kontroll teose muutmise üle.
Ministeeriumi seletuskiri viitab sellele, et EL-i õiguslik mõju seondub eeskätt
arvutiprogrammidega ega eelda isiklike õiguste kataloogi üldist ümberkujundamist. Seetõttu
peab EKA sobivaks ja proportsionaalseks lahenduseks sektoripõhist lähenemist, mis arvestab
funktsionaalsete teoste eripära, kuid jätab autorikesksete teoste puhul kehtima senise isiklike
õiguste süsteemi.
EKA kogemus autorite praktikaga näitab, et kavandatav muudatus võib nihutada riskijaotust
senisest suuremas ulatuses autorite kahjuks. Varaliste õiguste täielik üleminek tööandjale või
tellijale on praktikas sageli standard ning autorid, eriti noored autorid, ei ole alati teadlikud
kõigist sellega kaasnevatest tagajärgedest. Kui teose muutmise õigus muutub varaliseks
õiguseks, mis läheb sellise üleminekuga automaatselt kaasa, suureneb autorite risk.
Kehtiv õigusruum, mis eeldab teose muutmiseks autori eraldi nõusolekut, on EKA hinnangul
praktikas pigem toiminud riskide maandamise mehhanismina. Nõusoleku küsimise kohustus
loob hetke, kus autor on teadlik teose edasisest muutmisest ning saab vajadusel oma
seisukohta väljendada. See on eriti oluline autorikesksetes loomevaldkondades, nagu näiteks
arhitektuur ja kujutav kunst, kus teos on tihedalt seotud autori loomingu, vastutuse ja
professionaalse identiteediga.
EKA möönab, et ka autorikesksete teoste puhul võib teatud juhtudel olla praktiline vajadus
paindlikumaks muutmiseks, kuid sellised olukorrad on pigem erandlikud ning tuleks lahendada
lepingulisel tasandil, mitte kehtestada seaduse üldreeglina.
EKA leiab, et eelnõu senises menetluses ei ole olnud piisavalt kuulatud eeskätt neid autoreid ja
loomevaldkondi, kelle looming on oma olemuselt autorikeskne ning kelle puhul kavandatavad
muudatused omavad kõige vahetumat ja pikaajalisemat mõju. Kiire ajastus on teinud sisulise
kaasamise keerukaks ning EKA peab seetõttu oluliseks jätkata menetlust viisil, mis võimaldab
täiendavalt kaasata eri autorikesksete loomevaldkondade autorite ja praktikute seisukohti.
EKA on valmis panustama edasisse arutellu ja lahenduse kujundamisse, mis arvestab
loomevaldkondade tegelikke erinevusi ning säilitab autorikesksete teoste puhul tasakaalustatud
kaitsetaseme.
Lugupidamisega
Eesti Kunstiakadeemia