Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele

16.01.2026 nr 2 MINISTRI MÄÄRUS Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 821 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded elektroonilise side võrkude projekteerimisele ja ehitamisele. (2) Elektroonilise side võrkude projekteerimisele ja ehitamisele esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on varustada uued hooned või oluliselt rekonstrueeritavad hooned valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga ning juurdepääsupunktiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024, lk 1–40), tähenduses. (3) Määruses kehtestatud nõudeid ei kohaldata ehitusseadustiku § 821 lõikes 2 nimetatud hoonetele. § 2. Terminite kasutamine (1) Elektroonilise side ettevõtjat (edaspidi sideettevõtja), elektroonilise side võrku (edaspidi sidevõrk), üldkasutatavat elektroonilise side võrku ja elektroonilise side teenust (edaspidi sideteenus) käsitatakse käesolevas määruses elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Hoonesisest füüsilist taristut, hoonesisest valguskaablit ja valguskaablivalmidusega hoonesisest füüsilist taristut käsitatakse käesolevas määruses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 tähenduses. § 3. Hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt (1) Hoonesisene juurdepääsupunkt on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt hoones, mille kaudu tehakse kättesaadavaks valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 2 punktile 11. (2) Hooneväline juurdepääsupunkt on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt (sidekaev, sidekapp) kinnistu piiril või selle vahetus läheduses, mis on ühendatud hoonesisese juurdepääsupunktiga kinnistusisese sidetoru või multitoru kaudu. § 4. Sidetoru ja multitoru (1) Sidetoru on toru, millesse on võimalik paigaldada sidekaableid ja mille peamine otstarve on sidekaablite kaitsmine; sidetoru on muu hulgas ka multitoru. (2) Multitoru on mitmest väiksemast ühes kestas paiknevast sidetorust koosnev sidetoru liik. § 5. Tehnilised nõuded hoonesisesele ja hoonevälisele juurdepääsupunktile (1) Hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud ohutus nende tavapärasel kasutamisel ja hooldamisel, ning et sinna mahuks vähemalt viie sideettevõtja valguskaablid, mis on vajalikud juurdepääsuks ja hoone teenindamiseks. (2) Hoonevälise juurdepääsupunkti ja kuni hooneni ulatuva sidetoru ehitamine peab olema dokumenteeritud viisil, mis võimaldab hinnata nende tehnilisi andmeid ning olema varustatud vähemalt teostusjoonisega. (3) Hoonesisese juurdepääsupunkti ehitamine peab olema dokumenteeritud vähemalt skemaatiliselt ning olema varustatud selgitava kasutusjuhendiga, mis tehakse kättesaadavaks hoonesisest juurdepääsupunkti kasutavatele sideettevõtjatele. (4) Hoonesisese juurdepääsupunkti jaoks ette nähtud sidekapi suurus peab vastama korterite arvule ning olema piisav, et võimaldada paigaldada sinna sideteenuse osutamiseks vajalikud seadmed. Iga 48 korteri jaoks peab olema vähemalt neli püstikuühikut (4U, ingl unit) ruumi ühe sideettevõtja jaoks. (5) Hoonesisese juurdepääsupunkti valguskaablid peavad olema tähistatud nii, et oleks arusaadav, mis korterile nad kuuluvad. (6) Hoonesisese juurdepääsupunkti sidekapp või seda sisaldav ruum peab olema lukustatav. § 6. Tehnilised nõuded sidetorule, valguskaablile ja pistikupesadele (1) Sidetoru paigaldamisel peab arvestama vähemalt 25 protsendi vaba ruumiga, et tagada rikete kõrvaldamiseks vajalik tehniline reserv ja tulevikuvajadused. (2) Hoonesisene valguskaabel peab jõudma hoonesisesest juurdepääsupunktist kliendi terminalseadme ühenduspunktini ilma vahepealse jagamiseta. (3) Eeldatakse, et valguskaablites kasutatavad kiud on nõuetekohased, kui nad vastavad Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) ITU-T G.657 või uuemale valguskaabli kiududele ettenähtud soovitusele. (4) Hoonesisese valguskaabli kiud lõpetatakse soovitatavalt SC/APC (Subscriber Connector / Angled Physical Contact) tüüpi pistikutes koos vastava adapteriga, võimaldades juurdepääsu hoonesiseses juurdepääsupunktis viiele sideettevõtjale vastavalt määruse §-le 5. (5) Valguskaabli paigaldamisel on soovitatav kasutada halogeenivaba ja dielektrilist valguskaablit. § 7. Valguskaablite ja multitoru paigaldamise tehnilised nõuded (1) Valguskaablid tuleb paigaldada selliselt, et need ei tekitaks elektrikaablitega üksteisele häireid. Võimaluse korral tuleb paigaldada valguskaablid ja elektrikaablid erinevatesse torudesse üksteisest kaugemale, et vältida elektromagnetilisi häireid, mis mõjutavad elektroonilise side signaale. (2) Hooneväline sidetoru, mis sisaldab tuvastustraati, peab olema ehitatud viisil, et tuvastustraat ei põhjustaks häireid teistele kaablitele ja nende kaudu osutatavatele teenustele. (3) Tuvastustraadiga multitoru peab olema maandatud vastavalt elektriohutusnõuetele. (4) Valguskaablite ja multitoru lubatav painderaadius paigaldamisel peab vastama tootja juhenditele või kehtivatele standarditele. (5) Hooneväliselt tuleb valguskaablid paigaldada sidetorusse või multitorusse. § 8. Tehnilised nõuded hoonesse sisenevale sidetorule (1) Hoonesse sisenevad sidetorud kogumina peavad võimaldama vähemalt kümmet paigalduskohta, sealhulgas tehnilist reservi rikete kõrvaldamiseks. 2 (2) Paigalduskoht on sidekaabli paigaldamiseks ette nähtud koht sidetorus. (3) Hoonesse sisenev sidetoru projekteeritakse hoonesisesest juurdepääsupunktist kuni hoonevälise juurdepääsupunktini kinnistu piiril või selle vahetus läheduses, mis võimaldab hoonet ühendada üldkasutatava elektroonilise side võrguga. (4) Sideettevõtja ei tohi hoonesse sisenevas sidetorus võtta kasutusele rohkem kui kaks paigalduskohta. Kui sidetorus on enam kui kümme paigalduskohta, võib sideettevõtja kasutada rohkem kui kahte paigalduskohta tingimusel, et teistele sideettevõtjatele jääb kasutada vähemalt kaheksa paigalduskohta. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 12. veebruaril 2026. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler 3  Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku (EhS1) § 821 lõike 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kehtestab nõuded elektroonilise side võrkude projekteerimisele ja ehitamisele valdkonna eest vastutav minister (antud juhul justiits- ja digiminister) määrusega. EhS-iga rakendatakse Eesti õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (edaspidi gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.20242). Selle määrusega rakendatakse Eesti õiguses gigabititaristu määruse artikli 10 lõiget 4. Sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on varustada uued hooned või oluliselt rekonstrueeritavad hooned valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga ning juurdepääsupunktiga. Gigabititaristu määruse kohaselt peaksid liikmesriigid vastu võtma tehnilised kirjeldused või standardid, mis võimaldaksid hõlpsalt teha tavapärast hooldustegevust üksikute valguskaablite puhul, mida iga sideettevõtja kasutab väga suure läbilaskevõimega võrguteenuste osutamiseks, ning neis sätestatakse vähemalt järgmine: a) hoone juurdepääsupunkti tehniline kirjeldus ja valguskaabli liidese tehniline kirjeldus; b) kaabli tehniline kirjeldus; c) pistikupesade tehniline kirjeldus; d) kaablitorude või mikrotorude tehniline kirjeldus; e) tehniline kirjeldus, mida on vaja, et hoida ära elektrikaablite häired; f) minimaalne painderaadius; g) kaablite paigaldamise tehniline kirjeldus. Tegemist on uue rakendusakti terviktekstiga. Eestis kehtib ehitise projekteerimisel, ehitamisel ning korrashoidmisel EhS-i § 7 tähenduses hea ehitustava põhimõte. Majandus- ja taristuministri määrusega nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ kehtestatakse üldised nõuded ehitusprojektile ning justiits- ja digiministri määrusega kehtestatakse valdkonnaspetsiifilised nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele, mis üksnes täiendavad üldiseid nõudeid. Määruses on sätestatud minimaalsed tehnilised nõuded, mis on vajalikud sidevõrkude projekteerimisel ja ehitamisel selleks, et oleks tagatud kvaliteetne sideteenus ja efektiivne sidevõrkude korrashoid, kuid see, kuidas täpselt ühe või teise nõude täitmiseni jõuda, on jäetud lahtiseks arvestusega, et nõuded peavad jätma ruumi tehnoloogilisele neutraalsusele ja innovatsioonile. Määruses kehtestatud nõuded hakkavad kehtima kõikidele uutele hoonetele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, juhul kui uued või oluliselt rekonstrueeritavad hooned ei ole vabastatud gigabititaristu määruse artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest. 1 Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus–Riigi Teataja 2 http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1309/oj 1 Loetelu hoonetest, mis on objektiivsetel põhjustel vabastatud gigabititaristu määruse artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud nõuetest, on sätestatud EhS-i § 821 lõikes 2. Määruseelnõuga võrreldes ehitusseadustikuga uusi halduskoormust tõstvaid kohustusi inimestele, vabaühendustele ja ettevõtjatele ei lisandu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik Elena Reilent ([email protected], 58851081), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideosakonna endine ekspert Martin Vallimäe ([email protected]) ning sideturu ekspert Peeter Lutsoja ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk ([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud ehitusseadustikuga, kuivõrd määrus antakse EhS-i § 821 lõike 1 alusel. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–2027 punktiga 3713, mille kohaselt parandatakse sidevaldkonna konkurentsireegleid ning lihtsustatakse uute sideühenduste rajamist ja laiendatakse kiire interneti kättesaadavust maapiirkondades. Ühe ülesandena selle üldeesmärgi täitmisel on välja toodud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu jõustumine ja määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“ kehtestamine. Määrus on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd määrusega kehtestatakse gigabititaristu määruse artikli 10 lõikes 4 olevad nõuded. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 821 lõike 1 alusel. Määrus koosneb üheksast paragrahvist. Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määruse eesmärk on kehtestada täpsustatud nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele selleks, et varustada uued hooned või oluliselt rekonstrueeritavad hooned valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga ning juurdepääsupunktiga gigabititaristu määruse tähenduses. Määruses kasutatud termin „sidevõrk“ hõlmab ka väga suure läbilaskevõimega sidevõrku. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on sidevõrk, mis võimaldab kiiremat andmeedastust. Lõikes 3 on sätestatud, et määruses kehtestatud nõudeid ei kohaldata EhS-i § 821 lõikes 2 nimetatud hoonetele. EhS-i § 821 lõikes 2 sätestatud loetelus nimetatud ehitiste puhul on objektiivsed põhjused, miks määruse nõudeid nendele kohaldama ei peaks. 3 VVTP 2025-2027.xlsx 2 Muinsuskaitse all olevatele ehitistele, religioossetele või kultuskohtadena kasutatavatele hoonetele ei ole mõistlik sätestada valguskaablivalmiduse kohustust ja valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristuga varustamise kohustust, sest see võib rikkuda nende hoonete olemust ja välisilmet. See ei ole kooskõlas muinsuskaitse all oleva ehitise kaitsmise huvidega ja rikuks ehitist. Hoonesisese füüsilise taristuga varustamise nõuete järgimine võib kahjustada nende hoonete olemust ja välisilmet ehk ajale iseloomulike hoonete arhitektuuri, seda kujundavaid võtteid ja materjale. Samuti on ebaproportsionaalne kohaldada hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga varustamise nõudeid hoonetele, mida kasutatakse vaid piiratud ajavahemikul (kaks aastat), ning ajutistele hoonetele. EhS-i § 821 lõike 2 punktis 3 sätestatakse erand hoonetele (nii elamule kui ka mitteelamule), mille ehitisealune pind on kuni 60 m2, sõltumata hoone kõrgusest (st, et siin on mõeldud nii hooneid, mis on kuni 5 m kui ka üle 5 m kõrged), vastavalt EhS-i lisale 1. Nende hoonete (näiteks kuuride) ehitamisel või ümberehitamisel ei ole vaja rajada hoonesisest füüsilist taristut ja vedada valguskaablit. EhS-i § 821 lõike 2 punktis 4 sätestatakse erand ühe korteriga elamule (üksikelamu, ridaelamuboks või kaksikelamu osa, suvila, aiamaja)4 ehk ühepereelamule. Eelnõu koostajate hinnangul on erandi kehtestamine ühe korteriga elamule mõistlik, kuna sel juhul jäetakse omaniku otsustada, kas ta varustab oma hoone hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga või mitte. Sellise otsuse langetamine mõjutab vaid omanikku ennast. Ühe korteriga elamu puhul võib väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu ehitamine osutuda objektiivsetel põhjustel liiga keeruliseks, et väga suure läbilaskevõimega sidevõrku toetava hoonesisese füüsilise taristu kasutuselevõtuga seotud lisakulud oleksid põhjendatud. EhS-i § 821 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei kohaldata hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga varustamise nõuet riigikaitselistele ja julgeolekuasutuste ehitistele, kuna nende ehitiste ehitamisele kohaldatakse erinõudeid (EhS-i 13. peatükk) ja nende suhtes ei saa kohaldada valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu, hoonesisese valguskaabli ja juurdepääsupunktiga varustamise kohustust. Paragrahviga 2 sätestatakse eelnõukohases määruses terminite kasutamine. Lõikes 1 sätestatakse, et elektroonilise side ettevõtjat (edaspidi sideettevõtja), elektroonilise side võrku (edaspidi sidevõrk), üldkasutatavat elektroonilise side võrku ja elektroonilise side teenust (edaspidi sideteenus) käsitatakse eelnõukohases määruses elektroonilise side seaduse (ESS5) tähenduses, et mitte dubleerida juba kasutuses olevaid termineid. Lõikes 2 sätestatakse, et juurdepääsupunkti, hoonesisest füüsilist taristut, hoonesisest valguskaablit ja valguskaablivalmidusega hoonesisest füüsilist taristut käsitatakse eelnõukohases määruses gigabititaristu määruse tähenduses. Gigabititaristu määruses kasutatakse nimetatud termineid allpool toodud tähenduses: „juurdepääsupunkt“ – üldkasutatavaid elektroonilise side võrke pakkuvatele või selleks volitatud ettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt hoones või väljaspool hoonet, mille kaudu tehakse kättesaadavaks valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu; 4 EhS-i § 50 lõike 7 punkti 1 alusel antud ministri määruses sätestatud tähenduses. 5 Elektroonilise side seadus–Riigi Teataja 3 „hoonesisene füüsiline taristu“ – lõppkasutaja asukohas asuv füüsiline taristu või seal asuvad rajatised, sealhulgas ühisomandis olevad elemendid, mis on mõeldud sisaldama traadiga ja/või traadita juurdepääsuvõrke, kui selliste juurdepääsuvõrkude abil saab osutada elektroonilise side teenuseid ja ühendada hoone juurdepääsupunkti võrgu lõpp-punktiga; „hoonesisene valguskaabel“ – lõppkasutaja asukohas asuvad kiudoptilised kaablid, sealhulgas ühisomandis olevad elemendid, mis on mõeldud elektroonilise side teenuste osutamiseks ja hoone juurdepääsupunkti ühendamiseks võrgu lõpp-punktiga; „valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu“ – hoonesisene füüsiline taristu, mis on ette nähtud kiudoptiliste elementide majutamiseks. Määruses nimetatud termineid „sidekapp“ ja „sidekaabel“ ei defineerita, kuna nende sisu ei erine tavapärasest tähendusest ja nad on üldmõistetavad. Paragrahvis 3 määratletakse terminid hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt. Paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse hoonesisese ja hoonevälise juurdepääsupunkti tähendus. Hoonesisene juurdepääsupunkt ehk jaotuspunkt on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt hoones, mille kaudu tehakse kättesaadavaks valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu vastavalt gigabititaristu määruse artikli 2 punktile 11. Hooneväline juurdepääsupunkt ehk liitumiskoht on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt (sidekaev, sidekapp) kinnistu piiril või selle vahetus läheduses, mille kaudu tehakse kättesaadavaks valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu vastavalt gigabititaristu määruse artikli 2 punktile 11. Hooneväline ja hoonesisene juurdepääsupunkt on omavahel ühendatud sidetoru või multitoru kaudu. Paragrahvis 4 määratletakse terminid sidetoru ja multitoru. Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse sidetoru ja multitoru tähendus. Sidetoru on toru, millesse on võimalik paigaldada sidekaableid ja mille peamine otstarve on sidekaablite kaitsmine; sidetoru on muu hulgas ka multitoru. Sidetoru on sama, mis kaablitunnel või kaablikanalisatsioon. EhS-i § 80 lõike 2 kohaselt on sideehitis liin ja liinirajatis elektroonilise side seaduse tähenduses. ESS-i § 2 lõike 25 kohaselt on liinirajatis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses. EhS-i § 35 lõike 3 kohaselt on ehitusteatise esitamine nõutav käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Lisas 1 on liinirajatis nimetatud, seega kuulub sidetoru EhS-i § 80 4 lõikes 2 ja ESS-i § 2 lõikes 25 märgitud liinirajatise alla ja selle paigaldamisel tuleks esitada ehitusteatis. Multitoru on mitmest väiksemast ühes kehas paiknevast sidetorust koosnev sidetoru liik, mida kasutatakse elektroonilise side teenuse jaoks vajalike valguskaablite paigaldamiseks puhumise meetodil. Paragrahvis 5 sätestatakse tehnilised nõuded hoonesisesele ja hoonevälisele juurdepääsupunktile. Sidevõrgu ülesehitus on järgmine: hooneväline juurdepääsupunkt >>> hoonesse sisenev sidetoru >>> hoonesisene juurdepääsupunkt (vt joonis 1). Lõikes 1 sätestatakse, et hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende tavapärane kasutamine ja hooldamine oleks ohutu ning et sinna mahuks vähemalt viie sideettevõtja valguskaablid, mis on vajalikud juurdepääsuks ja hoone teenindamiseks. Hooneväline juurdepääsupunkt on üldjuhul hoone omanikule kuuluv kaev või punkt kinnistu piiril, kus sideettevõtjatel tekib juurdepääs hoonesisesele taristule. Hoonesisene juurdepääsupunkt ehk jaotuspunkt on koht, mis on ühendatud sidetoru või multitoru kaudu hoonevälise juurdepääsupunktiga ning hoones sees hoonesisese füüsilise taristuga ja valguskaablitega, mida on sideettevõtjatel võimalik kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks hoones. Kuna määrusega kehtestatakse üksnes vähimad nõuded hoonesisesele ja hoonevälisele juurdepääsupunktile ning need nõuded peavad jätma ruumi tehnoloogilisele neutraalsusele ja innovatsioonile, siis pole konkreetseid juurdepääsupunktide mõõtmeid seletuskirja vaja kirjutada. Põhiline on see, et juurdepääsupunktide suurus peab võimaldama viie sideettevõtja juurdepääsu. Lõikes 2 sätestatakse, et hoonevälise juurdepääsupunkti ja kuni hooneni ulatuva sidetoru ehitamine peab olema dokumenteeritud viisil, mis võimaldab hinnata nende tehnilisi andmeid ning olema varustatud vähemalt teostusjoonisega. Minimaalne dokumenteerimise nõue on vajalik, kuna kui hoone omanikud (kes tegutsevad reeglina korteriühistuna) soovivad olla kinnistusisese ehitise omanikud ja sideettevõtetele kaablite paigaldamist sidetorusse lubada, siis on sideettevõtetel vaja andmeid (ehk ehitusdokumentatsioon sideehitise kohta, kuhu nad oma kaablid panevad). Lisaks teeb korralik dokumenteerimine lihtsamaks sideehitise hilisema kaitsevööndis tegutsemise ilma seda lõhkumata, sh hooldamise ja parandamise, kui seda peaks vaja minema. Lõikes 3 sätestatakse, et hoonesisese juurdepääsupunkti ehitamine peab olema dokumenteeritud vähemalt skemaatiliselt ning olema varustatud selgitava kasutusjuhendiga, mis tehakse kättesaadavaks hoonesisest juurdepääsupunkti kasutavatele sideettevõtjatele. Lõikes 4 sätestatakse, et hoonesisese juurdepääsupunkti jaoks ette nähtud sidekapi suurus peab vastama korterite arvule hoones ning olema piisav, et võimaldada paigaldada sinna sideteenuse osutamiseks vajalikud seadmed. Iga 48 korteri jaoks peab olema vähemalt neli püstikuühikut (4U, ingl unit) ruumi ühe sideettevõtja jaoks. 5 Kapi suuruse reguleerimine mitme sideettevõtja jaoks aitab lõpetada olukorra, kus ajalooliselt on ehitanud iga sideettevõtja hoonesse oma võrgu, sh igaühel on oma kapp. 4U tähendab maksimaalselt 48 korterit/tarbijat. Iga sideettevõtja jaoks on vajalik saada tarbijate arvuga võrdset mahtu. Näiteks 90 korteriga korterelamus on vaja 8U-d sideettevõtja kohta, see tähendab 40Ud viie sideettevõtja kohta jne. U ehk unit ehk püstikuühik on valdkonnas väga levinud mõõtühik ja tähistab sidekapis oleva riiuli kõrgusühikut. Üks U on 1,75 tolli ehk 44,45 mm kõrge. Näiteks kasutatakse U mõõtühikut tehnilistes standardites6. Sidekapi laius on üldjuhul 19 tolli ehk 482,6 mm. Hoone sidelahendus peab olema läbimõeldud, ühest asukohast eluruumideni hargnev. Eesmärk on, et hoones on üks sidekapp, kuhu on toodud kõikide korterite valguskaablid, ning sellele sidekapile saavad juurdepääsu kõik sideettevõtjad, kes soovivad selles hoones klientidele sideteenust pakkuda. See suurendab klientide valikut saada endale kõige sobivam sideteenus. Lõike 5 kohaselt peavad hoonesisese juurdepääsupunkti kaablid olema tähistatud nii, et oleks arusaadav, mis korterile nad kuuluvad. Lõike 6 kohaselt peab hoonesisese juurdepääsupunkti sidekapp või seda sisaldav ruum olema lukustatav, kuna elektrivoolu vajav osa peab olema kaitstud volitamata juurdepääsu eest. Sidevõrkude jaoks mõeldud ruumile või kapile ei tohi ligi saada võõras või kõrvaline isik vandaalitsemise või sabotaaži eesmärgil. Ühenduste katkestamine või lõhkumine häirib väga tugevalt nii tavapärast elu-, äri- kui ka tootmistegevust, aga võib olla ka väga halbade tagajärgedega, kuna sideteenust kasutatakse tänapäeval ka keerukate süsteemide, transpordi jms juhtimiseks. Paragrahvis 6 sätestatakse sidetoru, valguskaabli ja pistikupesade tehnilised nõuded. Lõike 1 kohaselt tuleb sidetoru paigaldamisel arvestada vähemalt 25% vaba ruumiga, et tagada rikete kõrvaldamiseks vajalik tehniline reserv ja tulevikuvajadused. Sidetorus peab jääma vähemalt 25% vaba ruumi, et vajaduse korral saaks selles asuvat kaablit parandada. Lõike 2 kohaselt peab hoonesisene valguskaabel jõudma hoonesisesest juurdepääsupunktist kliendi terminalseadme ühenduspunktini ilma vahepealse jagamiseta. Hoonesisest valguskaablivõrku ei tohi ehitada jagatud kiudude põhimõttel, paigaldades selleks jaotureid (nn splitter), sest ühise kiu puhul ei saa kliendid enam teenuseosutajat valida ning see vähendab tarbijate ja omanike võimalusi oma vara kasutada ja käsutada nii, nagu nad soovivad. Ühe jaoturi taga olevad kliendid saavad valida ainult ühe operaatori vahel ja vahetada sideteenuse osutajat ainult koos, mitte igaüks eraldi. Selleks, et kõik saaksid teenuseosutajat vabalt valida, peab valguskaabli kiud olema n-ö otsekiud sidekapist kohta, kus sideteenust soovitakse tarbida. Lõike 3 kohaselt sätestatakse tehnilised nõuded valguskaablites kasutatavatele kiududele. Eeldatakse, et valguskaablites kasutatavad kiud on nõuetekohased, kui nad vastavad Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) ITU-T G.6577 või uuemale valguskaabli kiududele ettenähtud soovitusele. Määruse sõnastus võimaldab tulevikus kehtestatavate soovituste jälgimist. 6https://www.evs.ee/StandardDownload/DownloadPreview?productId=92648&language=EnglishLangu age 7 G.657 : Characteristics of a bending-loss insensitive single-mode optical fibre and cable 6 ITU on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) info- ja sidetehnoloogia allorganisatsioon, valitsuste ja erasektori tunnustatud rahvusvaheline foorum sidevõrkude ja -teenuste ning normide arendamises, mis koordineerib rahvusvahelist raadiosageduste kasutust ja töötab välja tehnilised soovitused, et tagada elektrooniliste sidevõrkude ja seadmete koostoime ja ohutus. ITU soovitused põhinevad ulatuslikel eksperditeadmistel, konsensusel ja rahvusvahelistel tehnilistel standarditel ning neid kasutatakse üle maailma nii riiklike kui ka erasektori sidelahenduste planeerimisel. Lõike 4 kohaselt lõpetatakse hoonesisese valguskaabli kiud soovitatavalt teatud tüüpi pistikutes koos vastava adapteriga, võimaldades jaotuspunktis juurdepääsu viiele sideettevõtjale. Pistiku tüüp SC/APC on optilise valguskaabli pistiku laialt levinud standard. Sidekapp peab olema nõuetekohaselt korras ning kõik kliendid eraldi märgistatud. Lõike 5 kohaselt on valguskaabli paigaldamisel soovitatav kasutada halogeenivaba ja dielektrilist valguskaablit. Halogeenivaba peab valguskaabel olema selle jaoks, et ei tekitaks tulekahju korral paksu suitsu, ja dielektriline selle jaoks, et ei tekitaks elektrivõrgus häireid. Paragrahvis 7 sätestatakse tehnilised nõuded valguskaablite ja multitoru paigaldamiseks. Lõike 1 kohaselt tuleb valguskaablid paigaldada selliselt, et nad ei hakkaks elektrikaablitega üksteisele häireid tekitama. Võimaluse korral tuleb paigaldada valguskaablid ja elektrikaablid erinevatesse torudesse üksteisest kaugemale, et vältida elektromagnetilisi häireid (EMI), mis mõjutavad elektroonilise side signaale. Lõigete 2 ja 3 kohaselt peab hooneväline sidetoru, mis sisaldab tuvastustraati, olema ehitatud viisil, et tuvastustraat ei põhjustaks häireid teistele kaablitele ja nende kaudu osutatavatele teenustele. Tuvastustraadiga multitoru peab olema maandatud vastavalt elektriohutusnõuetele. Lõike 4 kohaselt peab valguskaablite ja multitoru lubatav painderaadius paigaldamisel vastama tootja juhenditele või kehtivatele standarditele. Valguskaablit ei soovitata painutada 90-kraadise või teravama nurga all, kuna klaaskiud selle sees lähevad katki. Kaablid on aja jooksul arendamise ja materjalikulu vähendamise käigus saanud küll järjest väiksemad mõõtmed, kuid isegi kui klaaskiud kaablis ei purune, siis väga teravat nurka murda ei tohi, kuna klaaskius liikuv valgus hakkab seintel peegelduma ja tekib sumbumus, mis takistab valguse ülikiiret liikumist ja seega ka sideteenust. Sellepärast on kehtestatud standardid, kui väikese raadiusega saab mingit kaablit keerata. Välistingimustes pole raadius nii oluline kui sisetingimustes, kus paratamatult tuleb näiteks varem valmis ehitatud hoones liikuda kaabliga ka erinevaid nurki mööda. Valesti ehitades võib sisevõrk olla oluliselt kehvema läbilaskvusega, kui kaabel tegelikult võimaldaks, seepärast on seda oluline ka sätestada. Lõike 5 kohaselt tuleb välistingimustes paigaldada valguskaablid ja kiud sidetorusse või multitorusse ilmastiku eest kaitstuna. Puhumistorudesse ei tohi sattuda vett ega pinnast. Kui torustikku satub vesi, tekib oht, et jäätumisel tekkiva paisumisega lükatakse või tõmmatakse kaablit, mis aga ei tohi liikuda, kuna kiududes võib tekkida sumbumus või kiud võivad katkeda. Paragrahvis 8 sätestatakse tehnilised nõuded hoonesse sisenevale sidetorule. Määruse eesmärk on, et rajatav sidevõrgu kaablikanalisatsioon võimaldaks hoonet ühendada vähemalt viie sideettevõtja valguskaablitega. 7 Selle eesmärgiga soovitakse parandada konkurentsi sideturul. Määruses ei sätestata sidetoru välist läbimõõtu, kuna see on vananenud lähenemine. Tehnoloogia areneb ning valguskaablite läbimõõt väheneb, seega oluline on sätestada, et kaablikanalisatsiooni peavad mahtuma vähemalt viie sideettevõtja valguskaablid, mis suurendaks klientide valikuvõimalust saada mõistliku hinnaga internetti. Lõike 1 kohaselt peavad hoonesse sisenevad sidetorud kogumina võimaldama vähemalt kümmet paigalduskohta, sealhulgas tehnilist reservi rikete kõrvaldamiseks. Kümme paigalduskohta tagab võimaluse viiele sideettevõtjale oma kaablid sidetorusse paigaldada. Juhul, kui hoonesse siseneva sidetoru asemel paigaldatakse multitoru või multirorud, peab see koosnema minimaalselt kümnest mikrotorust, st võimaldama vähemalt kümmet paigalduskohta. Kui kasutatakse mõnda muud suuremõõtmelist (nt 100 mm läbimõõduga) sidetoru, siis jagatakse see üldjuhul 10 võrdseks paigalduskohaks ning jäetakse üks mõtteline paigalduskoht tehniliseks reserviks. Vähemalt kümme paigalduskohta tähendab seda, et praktikas võib see arv suurem olla, aga väiksem ei saa olla. Seda nõuet ja kõiki määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse kahe või enama korteriga elamutele ja ärihoonetele. Lõikes 2 sätestatakse paigalduskoht tähendus. Paigalduskoht on sidekaabli paigaldamiseks ette nähtud koht sidetorus. Lõike 3 kohaselt projekteeritakse hoonesse sisenev sidetoru hoonesisesest juurdepääsupunktist ehk jaotuspunktist kuni hoonevälise juurdepääsupunktini kinnistu piiril või selle vahetus läheduses (sidekaev, sidekapp), mis võimaldab hoonet ühendada üldkasutatava elektroonilise side võrguga (liitumiskoht). Lõike 4 kohaselt ei tohi sideettevõtja hoonesse sisenevates sidetorudes võtta kasutusele rohkem kui kaks paigalduskohta, kuna üldjuhul sideettevõtjatel rohkem kui kahte paigalduskohta vaja ei ole. Kui sidetorus on enam kui kümme paigalduskohta, võib sideettevõtja kasutada rohkem kui kahte paigalduskohta tingimusel, et teistele sideettevõtjatele jääb kasutada vähemalt kaheksa paigalduskohta. See tähendab, kui rajatakse rohkem kui 10 paigalduskohta, siis võib vajadusel lubada sideettevõtjale kasutusele võtta ka rohkem kui 2 paigalduskohta, kuid teistele peab jääma vähemalt kaheksa paigalduskohta. Paragrahvis 9 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub ehitusseadustiku sättega8 samal päeval ehk 12. veebruaril 2026. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd määrusega kehtestatakse gigabititaristu määruse artikli 10 lõikes 4 olevad nõuded. 4. Määruse mõjud Eelnõukohase määruse kehtestamise aluseks oleva volitusnormi alusel kehtestatakse nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele. Määrusega ei kehtestata uusi nõudeid, vaid sätestatakse praktikas juba kasutuses olevad tehnilised spetsifikatsioonid, seega määruse rakendamisega kaasnevad lisakulud hoone omanikule on minimaalsed. 8 Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus–Riigi Teataja 8 Hoone ehitusaegne varustamine füüsilise taristuga tekitab ainult piiratud lisakulusid ehitise omanikule, samal ajal kui ülikiiret andmeedastust võimaldava hoonesisese füüsilise taristu tagantjärele paigaldamise kulud võivad moodustada olulise osa sidevõrgu kasutuselevõtmise kuludest. Samal ajal lisab hoonele väärtust hoone varustamine füüsilise taristuga, mis võimaldab sideettevõtjal pakkuda ülikiiret andmesideühendust. Kaasnevat lisakulu on keeruline prognoosida, see oleneb mitmest asjaolust. Näiteks 50 korteriga elamu ehitamiskuludest moodustavad hoonesisese füüsilise taristu rajamise kulud väga väikese protsendi kogu maja ehituskuludest, samal ajal kui viie korteriga elamu ehituskuludest moodustab see juba suurema protsendi. Kuna tänapäeval rajatakse hoonetesse niikuinii sidevõrgud, siis määruse nõuetega ainult ühtlustatakse norme, kuidas tuleb neid rajada. Sidetorude ja valguskaablite paigaldamisel moodustab materjali kulu ligikaudu 30% kogukuludest, mistõttu natuke suurem sidetoru (nõue, et see mahutaks vähemalt viie sideettevõtja kaablid) ei mõjuta kulude üldist suurust. Määrus kohaldub uutele hoonetele ja põhjalikult rekonstrueeritavatele hoonetele, mille kohta esitatakse ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026. Määrusega soovitakse parandada konkurentsi side valdkonnas ning mitmes kohas sätestatakse, et hoonesisene võrk peab võimaldama ligipääsu vähemalt viiele sideettevõtjale, mis suurendab klientide võimalusi saada mõistliku hinnaga andmesidet. Määrus võib eelduslikult mõjutada järgnevaid valdkondasid: mõju majandusele, sotsiaalne mõju, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale ning riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi järgmiste kriteeriumide alusel: mõju ulatus, mõju avaldamise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud nõuded ei mõjuta siseturvalisust, regionaalarengut ega riigikaitse ja välissuhete mõjuvaldkonda, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Mõjuvaldkond – majanduslik mõju Sihtrühm: hoonete omanikud, sideettevõtjad, sidevõrkude arendajad, kinnisvaraarendajad Hoonete omanike täpset arvulist suurust pole võimalik välja tuua, kuna see sõltub eelkõige sellest, kui paljud omanikud oma hoonet oluliselt renoveerida otsustavad ning kui palju olemasolevad hooned tingimustele juba vastavad või kui palju rajatakse uusi hooneid. Määrus ei kohaldu ühepereelamutele, mis vähendab isikute hulka, kellele mõju avaldub. Samas korterelamute rekonstrueerimise puhul avaldub mõju kõigile korteriomanikele, kes peavad omavahel kulud jagama. Sideettevõtjate arv, keda määrus mõjutab on umbes 50 ja sidevõrkude arendajate arv on ligi 50. Mõju avaldub ka kinnisvaraarendajatele, kelle valdkonda uute hoonete rajamine sageli kuulub. Kinnisvaraarendajate arv on ligi 100. Samas on EhS-i paragrahv 618 kehtinud juba alates 2017. aastast ja selle kohaselt peab uus hoone ja hoone, kus tehakse põhjalikku rekonstrueerimistööd, olema varustatud lõppkasutaja asukohas oleva sidevõrku toetava hoonesisese füüsilise taristu ja juurdepääsupunktiga. Määrusega täpsustatakse sidevõrkude tehnilisi nõudeid. Eelnõukohases määruses nimetatud nõuded kehtestatakse selguse ja kehtivate ehitustavade ühtlustamise huvides. Kehtestatavad nõuded mõjutavad sideettevõtjaid, sidevõrkude arendajaid, uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete omanikke. Määruses kehtestatud nõuded ei too kaasa olulisi lisakulusid sihtrühmale, vaid selgust, kuidas tuleb hoonesisene füüsiline taristu projekteerida ja ehitada. Lisaks on positiivne mõju sellel, kui juba ehitamise ajal arvestatakse ja jäetakse vaba ruumi tulevikus tekkida võiva vajaduse tarbeks. See võib tulevikus vähendada ümberehitamise vajadust ja hoida raha kokku. 9 Määruse nõuded soodustavad konkurentsi teket, kuna peavad võimaldama hoonet ühendada vähemalt viie sideettevõtja võrguga. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna nõuetega tuleb arvestada vaid uute ja põhjalikult rekonstrueeritavate hoonete puhul. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest määrusega kehtestatakse vaid miinimumnõuded hoonesisese füüsilise taristu kavandamiseks ja rajamiseks, mis toetab võrgu töökindlust, sideettevõtjate juurdepääsu ning tulevikukindlust. 4.2. Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Sihtrühm: elektroonilise side teenuse kasutajad, elanikkond Määrusel võib olla kaudne mõju kogu elanikkonnale, kuna tänapäeval kasutavad kõik inimesed elektroonilise side teenuseid. Määrus tegeleb eelkõige tehniliste nõuete ühtlustamisega. Valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu projekteerimine, ehitamine ja hooldamine kehtestatud nõuete alusel parandab elukeskkonna turvalisust, töökindlust ja kvaliteeti. Valguskaablivalmidusega füüsilise taristu olemasolu hoonetes parandab klientide e- kaasatust ja aitab kaasa infotehnoloogiast tulenevate sotsiaalsete hüvede kasutamisele. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest nõuded kehtestatakse vaid uutele ja põhjalikult rekonstrueeritavatele hoonetele. Ebasoovitavate mõjude risk on samal põhimõttel keskmine. Sihtrühm on suur, hõlmates sisuliselt kogu elanikest koosnevat elektroonilise side teenuste kasutajaskonda korterelamutes, ärimajades ja ühiskasutusega hoonetes. Kokkuvõtlikult saab muudatuse mõju elanikkonnale pidada väheoluliseks. Mõju on eelkõige positiivne, sest tagab parema kvaliteediga elektroonilise side teenuse uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes. 4.3. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine Sihtrühm: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ja kohalikud omavalitsused (edaspidi ka KOV). TTJA kogu asutuse isikkoosseis on 163 ametikohta ning sidevõrkude projekteerimise ja ehitamise nõuete järelevalvega otseselt seotud ametikohtade arv on 1. KOV-i ehitus- ja planeeringutega tegelevaid ametnikke on ligi 500. Riigivalitsemises mõjutab määruse kehtestamine eelkõige TTJA-d ja KOV-e. TTJA teeb juba kehtiva õiguse kohaselt riiklikku järelevalvet sideehitise nõutele vastamise kontrollimiseks ja huvipiirkonna määramise nõude täitmise kontrollimiseks ning määruse kehtima hakkamisel säilib TTJA roll riikliku järelevalve tegijana gigabititaristu määruses sätestatud nõuete täitmise üle. Vajaduse korral on TTJA-l võimalus kasutada haldussundi, mis seisneb ettekirjutuses, sunnirahas või asendustäitmises9. Mõju KOV-i töökorraldusele tuleneb gigabititaristu määruse artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõudest, et kõik uued hooned ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned, sealhulgas ühisomandis olevad elemendid, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, peavad olema varustatud valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga, ning artikli 10 lõikes 2 sätestatud nõudest, et kõik uued korterelamud või oluliselt rekonstrueeritavad korterelamud, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, varustatakse juurdepääsupunktiga. EhS-i § 44 punkti 1 ja § 55 punkti 1 9 Asendustäitmise ja sunniraha seadus – Riigi Teataja 10 kohaselt keeldub pädev asutus (kohalik omavalitsus) ehitisele ehitusloa ja kasutusloa andmisest, kui see ei vasta nõuetele ehk muu hulgas ka EhS-i 9. peatükis ja gigabititaristu määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu suurendab vaid vähesel määral kohaliku omavalitsuse koormust ehitus- ja kasutusloa andmise menetlemisel, kuna peab jälgima nõuete täitmist. Määruses sätestatud nõuete täitmise kontrollimisest tulenev lisakoormus on proportsionaalne saavutatud kasuga, kuna nõuded aitavad tagada konkurentsi sideturul ning toovad seeläbi kasu tarbijatele. Eelnevat arvestades on TTJA-le ja KOV-idele avalduv mõju hinnanguliselt väike, sest määruse rakendamine eeldab TTJA-lt ja KOV-ilt seniste tööprotsesside ajakohastamist ning uute nõuetega arvestamist, kuid selle tegemine ja sellega kohanemine on ajutine. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisavahendeid ega ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. Sidevõrkude projekteerimise ja ehitamise nõuded kehtivad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse rajatavatele uutele või oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, kuid nende rakendamine ei too kaasa olulist lisakulu. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile, sest ehitiste vastavust nõuetele kontrollitakse ehitusloa andmisel või ehitusteatise menetlemisel EhS-is sätestatud korra alusel. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 12. veebruar 2026. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (25-131610). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MTÜ Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Kaubandus- Tööstuskoda kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kliimaministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit esitasid oma arvamused, mida on eelnõus osaliselt arvestatud. Ülevaade märkuste arvestamisest on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2. Määrus esitati arvamuse avaldamiseks järgmistele asjaosalistele: Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Gaasiliidule, Eesti Geodeetide Ühingule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Planeerijate Ühingule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Puitmajaliidule, Eesti Sisearhitektide Liidule, Eesti Soojuspumba Liidule, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsile, Eesti Vee- ettevõtete Liidule, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule, Linnalaborile, Teenusmajanduse 10 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d20a55dd-acb5-4451-a0da-e35671d0c370 11 Kojale, Harjumaa Omavalitsuste Liidule, Hiiumaa Vallavalitsusele, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, Jõgeva Vallavalitsusele, Järva Vallavalitsusele, Läänemaa Omavalitsuste Liidule, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule, Põlva Vallavalitsusele, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele, Rapla Vallavalitsusele, Saaremaa Vallavalitsusele, Tartu Vallavalitsusele, Valga Vallavalitsusele, Viljandi Vallavalitsusele ning Võru Vallavalitsusele. 12  Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“ eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Lühendid: SE – sideettevõtja JDP – juurdepääsupunkt (kapp, kaev jms) Ühenduspunkt on kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht, elektroonilise side seaduse tähenduses. Igas korteris on kliendi terminalseadme Kinnistu ühenduspunkt Korter 6 Korter 7 Korter 8 piir valguskaablid Hoonesisene füüsiline taristu ja liinid Korter 3 Korter 4 Korter 5 (valguskaablid) Ühendustoru (sh sidetoru või multitoru) SE 1 SE 1 Korter 1 SE 2 Korter 2 SE Hooneväline JDP 3 Hoonesisene SE 1 SE JDP 4 SE 1 SE 5 SE 1  Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“ määruse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“ eelnõu kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud Kliimaministeerium 15.12.2025 kiri nr 1-5/25/5218-2 Kliimaministeerium kooskõlastab määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja ehitamisele“ eelnõu järgmiste märkustega: on täiendatud. Palume võimalusel läbivalt selgitada eelnõu kõiki sätteid põhjalikumalt seletuskirjas. Vaid eelnõus kajastatud lause lisamine seletuskirja ei anna edasi vastava sätte sisu. Näiteks on § 7 lg 4 eelnõu ja seletuskirja sõnastus identne ja seletuskiri ei anna lisandväärtust või tuleks § 2 lõikes 2 toodud mõisted avada juba seletuskirja tasemel, et seletuskirja lugeja ei peaks otsima mõistete selgitust gigabittaristu määrusest. A) Eelnõu sätted ja seletuskiri: Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja 1. § 4 lg 1 selgitab, et „Sidetoru on toru, millesse on võimalik paigaldada sidekaableid ja mille on täiendatud. peamine otstarve on sidekaablite kaitsmine; sidetoru on muu hulgas ka multitoru.“. Ehitusseadustiku (EhS) lisades ei ole mõistet sidetoru. Palume selgitada vähemalt seletuskirja tasemel kas sidetoru kuulub mõiste „liinirajatised“ alla ja on seeläbi hõlmatud püstitamisel ehitusteatise esitamise kohustusega. 2. § 5 lg 1 sätestab, et „Hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt peavad olema Ettepanekut on osaliselt arvestatud ja projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud ohutus nende tavapärasel kasutamisel ja seletuskirja on täiendatud. hooldamisel, ning et sinna mahuks vähemalt viie sideettevõtja ja hoone teenindamiseks vajalikud valguskaablid.“. Põhjendus: Gigabititaristu määruse kohaselt Majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 11 lg 2 seab kohustuse, et peaksid liikmesriigid vastu võtma hoone esitatud tehnosüsteemide lahendused ja nende paiknemine peavad olema võrreldud ja omavahel juurdepääsupunkti tehnilised kirjeldused, sobima selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks teha nende seega tegemist on valdkonna spetsiifiliste hooldust ja remonti. Ka EhS § 8 sätestab juba ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamisega seonduvalt nõuete kehtestamisega. ohutuse põhimõtte. Meie hinnangul puudub vajadus seda määruse tasemel dubleerida. Lisaks mõistame, et määruse koostaja soov on vältida konkreetsete numbriliste väärtuste (mõõtude) määramist õigusakti tasemel. Sellises sõnastuses on loaandjal keeruline hinnata vastava nõude täitmist. Seega peaksid võimalikud juurdepääsupunkti mõõdud, mis võimaldavad paigaldada viie sideettevõtja kaablid, olema kirjeldatud seletuskirja tasemel. Ka juhime tähelepanu, et vaid määruse seletuskirja tasemel ei ole võimalik reguleerida omandiga seonduvaid küsimusi (SK-s „ei kuulu ühelegi sideettevõtjale“). 3. § 5 lg 2 sätestab, et „Hoonevälise juurdepääsupunkti ja hoonesse siseneva sidetoru Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu ning ehitamine peab olema dokumenteeritud ehitusseadustiku §-s 15 ehitamise dokumenteerimisele seletuskirja on muudetud. esitatud nõuete kohaselt.“. Ehitusseadustiku § 15 alusel kehtestatud dokumenteerimise määrus kohaldub vaid ehitustegevusele, mille eelduseks on ehitusluba või ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Sideehitised (va mastid) on reguleeritud ehitusteatise esitamise kohustusega või jäetud nö vabaks ehitustegevuseks (kaabel). Sellest tulenevalt dokumenteerimise määrus sideehitiste rajamisel ei kohaldu. Meie hinnangul selle kohalduma panekuks ei piisa vaid sellisest üldisest viitest, vaid tuleb selgelt tuua esile, mida ja millal on vaja koostada ning üle anda. 4. § 5 lg 4 sätestab, et „Hoonesisese juurdepääsupunkti jaoks ette nähtud sidekapi suurus peab Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu ning vastama ruumide arvule ning olema piisav, et võimaldada paigaldada sinna sideteenuse seletuskirja on muudetud. osutamiseks vajalikud seadmed.“ ja § 5 lg 6 sätestab, et „Hoonesiseses juurdepääsupunktis tuleb jätta vähemalt 25 protsenti ruumist vabaks viie sideettevõtja seadmete jaoks.“. Eelnõus on reguleeritud vastav säte läbi ruumide arvu ja seletuskirjas on öeldud, et peab vastama korterite arvule. Korterid võivad sisaldada mitmeid ruume, seega ei ole eelnõu ja seletuskiri kooskõlas. Arusaamatuks jääb kuidas seda menetlustes kontrollida ja sellises sõnastuses tõstab see oluliselt menetluskoormust. Palume reguleerida kapi suuruse leidmise metoodikat kas eelnõus või selgitada oluliselt põhjalikumalt seletuskirjas kuidas vastavat näitajat hinnata. Lõike 4 teine pool (piisav ruum) on reguleeritud juba täpsemalt lõikes 6. Palume kaaluda lõigete ühendamist. Lõiget 6 lugedes tundub arusaamatu, et esimene sideettevõtja vajab kapist 75% ruumist ja järgmised 5 vaid 25%. Palume selgitada selle ülesehituse loogikat lähemalt ka seletuskirjas. Juhul, kui eelnõus ei ole peetud silmas kapi enda suurust vaid sinna paigaldatavate seadmete võimsust või muid parameetrid, siis tuleb eelnõu ümber sõnastada. 5. § 6 lg 1 sätestab, et „Valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ehitamisel peab Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu ning arvestama vähemalt 25 protsendi vaba ruumiga, et tagada rikete kõrvaldamiseks vajalik tehniline seletuskirja on muudetud. reserv ja tulevikuvajadused.“. Füüsiline taristu on võrgu element, mille eesmärk on majutada muid võrgu elemente, muutumata ise võrgu aktiivseks elemendiks, näiteks torud, mastid, kaablikanalid, kontrollkaevud, juurdepääsuluugid, kaablikapid, antennirajatised, tornid ja postid, samuti hooned, sealhulgas nende katused ja teatav osa fassaadist või hoonetesse sissepääsud, ja mis tahes muu vara, sealhulgas tänavainventar, näiteks valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid ja teemaksu kogumispunkti tarindid ning samuti bussi- ja trammipeatused ning metroo- ja rongijaamad (gigabittaristu määrus). Sätte sisust jääb arusaamatuks mille vahel, ees, taga, keskel või kõrval tuleb jätta 25% vaba ruumi. Kas mõeldud on, et sidetorude vahel peab olema 25% ruumi või kordab see hoonesisese juurdepääsukapi ruumivajaduse nõuet. Arvestades füüsilise taristu mõiste sisu pole arusaadav, millest 25% arvestada. Palume eelnõud täiendada. 6. § 6 lg 2 sätestab, et „Hoonesisene valguskaabel peab jõudma hoonesisesest Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu ning juurdepääsupunktist eluruumi või äriruumi ilma vahepealse jagamiseta.“. seletuskirja on muudetud. Ehitise tehnilised andmed eristavad hooned järgmiseid pindu: eluruum, mitteeluruum, tehnopind ja üldkasutatav pind. Millist pinda on peetud silmas siin lõikes? Millise pinna alla lähevad näiteks haigla või kohaliku omavalitsuse ruumid? Kas nendes või teistes suuremates hoonetes ei tohi olla ka erinevate osade vahel vahepealset jagamist? Ehituseadustik ja selle alamaktid, sh majandus- ja taristuministri määrus „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ äriruumi mõistet meile teadaolevalt ei kasuta. Palume muuta eelnõu või selgitada täpsemalt seletuskirjas. 7. § 7 lg 1 sätestab, et „Valguskaablid tuleb paigaldada selliselt, et need ei tekitaks Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu ning elektrikaablitega üksteisele häireid. Võimalusel tuleb paigaldada valguskaablid ja elektrikaablid seletuskirja on muudetud. erinevatesse torudesse üksteisest kaugemale, et vältida elektromagnetilisi häireid, mis mõjutavad elektroonilise side signaale. Minimaalne soovituslik vahekaugus on 50 millimeetrit või füüsiline eraldatus.“. Minimaalselt soovitatakse vahekaugust või füüsilist eraldatust aga samas eelmine lause ütleb, et tuleb paigaldada erinevatesse torudesse ja üksteisest kaugemale. Tõstatub küsimus, et kas tuleb siiski täita mõlemad nõuded? Juhul, kui tehnilisteks nõueteks on olemas standard, siis palume viidata sellele kui vastavuse eeldusele seletuskirjas (või eelnõus sarnaselt § 6 lg 3 ). 8. § 7 lg 3 sätestab, et „Tuvastustraadiga multitoru peab olema maandatud vastavalt Ettepanek on võetud teadmiseks. elektriohutusnõuetele.“ Ja lõige 4, et „Valguskaablite ja multitoru lubatav painderaadius paigaldamisel peab vastama tootja juhenditele ja kehtivatele standarditele.“. Põhjendus: Gigabititaristu määruse kohaselt Meie hinnangul tulenevad vastavad nõuded juba nii elektriohutusseadusest (nagu viidatud) ning peaksid liikmesriigid selle rakendamiseks ka ehituse heast tavast. Tekib küsimus nende määruse tasemel reguleerimise vajalikkuse kohta. sätestama tehnilised nõuded, mida on vaja, Neid (seadus ja standardid) on võimalik ilmselt mainida lõike 1 seletuskirjas, kus tuleb et hoida ära elektrikaablite häireid ning põhjalikumalt selgitada ehitamise viise või lõige 4 ehitada üles sarnaselt nagu § 6 lg 3. minimaalse painderaadiuse, seega tegemist on valdkonna spetsiifiliste nõuete kehtestamisega. 9. § 8 lg 1 sätestab, et „Hoonesse sisenev sidetoru peab olema ehitatud piisava varuga ning Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu ning see peab võimaldama vähemalt kümmet paigalduskohta, sealhulgas tehnilist reservi rikete seletuskirja on muudetud. kõrvaldamiseks.“. Pole selgelt võimalik tuvastada kas piisav varu ja 10 paigalduskohta on teineteist täiendavad ehk lisaks kümnele kohale tuleb tagada piisav varu? Sellise sõnastusega tõstab see menetlustes oluliselt halduskoormust. Palume siiski kaaluda läbimõõtude või muude vähimate suuruste sätestamist. 10. § 8 lg 4 sätestab, et „Sideettevõtja ei tohi hoonesse sisenevas sidetorus võtta kasutusele Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu ning rohkem kui kaks paigalduskohta, välja arvatud juhul, kui korterite arv hoones jääb alla 20 ja seletuskirja on muudetud. juurdepääsu soovivaid sideettevõtjaid on vähem kui viis ning sideettevõtjal on vastav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek hoone omanikult.“. Sätte praktikas rakendamine on küsitav ja palume seletuskirja täpsustada. Kuidas tuvastab sideettevõtja, et teistel sideettevõtjatel puudub sellel hetkel huvi ning kas korterelamu puhul on vaja kõikide omanike nõusolekut sh olukorras, kus omanikke võib olla 60+ ringis, kellest osa elab välismaal ning mis saab olukorras, kus ehitamise ajal omanike ring muutub? Küsimus taandub sellele, kas tegemist on avalik-õigusliku reguleerimisalaga või tsiviilõigussuhtega (nt asjaõigus). B) Mõjude hindamine: Ettepanekut on osaliselt arvestatud ja 1. Kaasnevat lisakulu on keeruline prognoosida, see oleneb mitmest asjaolust. Näiteks 50 seletuskirja on täiendatud. korteriga elamu ehitamiskuludest moodustavad hoonesisese füüsilise taristu rajamise kulud väga väikese protsendi kogu maja ehituskuludest, samal ajal kui viie korteriga elamu ehituskuludest moodustab see juba suurema protsendi. Suurel ehitisel on suurem protsent ja väiksemal ehitisel on väiksem protsent ei anna võimalust hinnata vastava nõudega kaasnevat mõju ehk kulu omanikele. Palume esitada siiski keskmine reaalne maksumus sidetorustiku ja juurdepääsupunktide rajamiseks nii väiksemale kui ka suuremale ehitisele. Eriti oluline on võrdlus, mille võrra läheb ehitus täna kallimaks, sest nõutakse varu jätmist võimalikele tulevastele sideettevõtjatele. 2. Hoonete omanike täpset arvulist suurust pole võimalik välja tuua, kuna see sõltub eelkõige Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja sellest, kui paljud omanikud oma hoonet oluliselt renoveerida otsustavad ning kui palju on muudetud. olemasolevad rajatised tingimustele juba vastavad või kui palju rajatakse uusi hooneid. Määrus ei kohaldu ühepereelamutele, mis vähendab isikute hulka, kellele mõju avaldub. Samas korterelamute rekonstrueerimise puhul avaldub mõju kõigile korteriomanikele, kes peavad omavahel kulud jagama. Punkti 4.1 esimese lõigu esimeses lauses peaks ilmselt sõna „rajatised“ asemel olema sõna „hooned“. 3. TTJA teeb juba kehtiva õiguse kohaselt riiklikku järelevalvet ehitamisega seotud nõuete Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja täitmise üle ning määruse kehtima hakkamisel säilib TTJA roll riikliku järelevalve tegijana. on täiendatud. Vajaduse korral on TTJA-l võimalus kasutada haldussundi, mis seisneb ettekirjutuses, sunnirahas või asendustäitmises. Riiklikku järelevalvet ehitamisega seotud nõuete üle teevad ka kohalikud omavalitsused. Palume täpsustada, millist või mille üle järelevalvet siin lõigus on täpsemalt mõeldud. 4. Seega ei suurenda eelnõu oluliselt kohaliku omavalitsuse koormust ehitus- ja kasutusloa Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja andmise menetlemisel. on täiendatud. Meie hinnangul suurendab iga uus määratud nõue kohaliku omavalitsuse töökoormust, eriti olukorras, kus tehnilised nõuded ei ole numbriliselt määratud vaid hinnangulised näiteks „piisav varu“. C) Jõustumine Ettepanek on võetud teadmiseks. Palume kaaluda jõustumise aja pikendamist, sest ehitusprojektid, mis esitatakse 12.02.2026, on tänaseks juba suurel määral valmis. Ehitusprojekti koostamiseks ja vajadusel muutmiseks on Põhjendus: Määruse jõustumine on seotud mõistlik jätta vähemalt 6 kuud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamisega (EL) 2024/1309, mis käsitleb  meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (edaspidi gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024 ). Gigabititaristu määruse artikli 10 lõigete 1 ja 2 kohaselt kõik uued korterelamud või oluliselt rekonstrueeritavad korterelamud, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, varustatakse juurdepääsupunktiga, valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristuga ja hoonesisese valguskaabliga. Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud asjakohased standardid või tehnilised kirjeldused. Lisaks palume hinnata kas koostatud määrus vajab ka tehnilise normi teavitust. Selles osas oskab Ettepanek on võetud teadmiseks. anda nõu ja hinnangut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Põhjendus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas, et soovituslik nõue annab võimaluse kasutada ka teisi lahendusi, mis on Euroopa Liidu nõuetega kooskõlas. Sellisel juhul ei pea teavitama. Täiendavalt palume meid teavitada, kas eelnõu koostajad on ette näinud, et sideehitiste Arvamus on võetud teadmiseks. projekteerimine ja sellele esitatavad nõuded jäävad edaspidi majandus ja taristuministri määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" kohaldamisalast välja (st kas käesolev määrus seab ammendavad Põhjendus: Majandus- ja taristuministri nõuded). määrusega nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ kehtestatakse üldised nõuded ehitusprojektile ning justiits- ja digiministri määrusega kehtestatakse valdkonna spetsiifilised nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele, mis üksnes täiendavad üldiseid nõudeid. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 11.12.2025 kiri nr 5.1-1/177-1 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit kaasamise Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu ning eest määruse „Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele“ eelnõu (edaspidi: eelnõu) seletuskirja on muudetud. menetlusse. Oleme eelnõud analüüsinud ning täname ministeeriumit sektoriga konsulteerimise ja senise tagasiside arvestamise eest. I ITL esitab järgmised ettepanekud eelnõu muutmiseks: 1. Lisada eelnõusse, et hooneväline ja hoonesisene juurdepääsupunkt on omavahel ühendatud; Hetkel on eelnõus puudu viide sellele, et hoonevälise ja hoonesisese juurdepääsupunkti vahel peab olema sidetoru, mis neid ühendab. Seetõttu teeme ettepane täiendada eelnõu § 3 lõikes 2 sisalduvat hoonevälise juurdepääsupunkti sõnastust ja lisada sinise värviga tekstiosa järgmiselt: „(2) Hooneväline juurdepääsupunkt on sideettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt (sidekaev, sidekapp) kinnistu piiril või selle vahetus läheduses, mis on ühendatud hoonesisese juurdepääsupunktiga kinnistusisese sidetoru või multitoru kaudu.“ Teeme ettepaneku ka eelnõu seletuskirja lisaks 1 oleval joonisel märkida see ühendustoru ära kui ühendustoru. 2. Täpsustada eelnõu § 5 lg 1 sõnastust; Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu ning Teeme ettepaneku selguse huvides lisada eelnõu § 5 lõikesse 1 järgmine sõna (sinisega): seletuskirja on muudetud. „(1) Hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud ohutus nende tavapärasel kasutamisel ja hooldamisel, ning et sinna mahuks vähemalt viie sideettevõtja juurdepääsuks ja hoone teenindamiseks vajalikud valguskaablid.“ 3. Täpsustada eelnõus sidetoru ehitamise dokumenteerimist; Ettepanekut on osaliselt arvestatud ja ITL on seisukohal, et hoonevälise juurdepääsupunkti ja hoonesse siseneva sidetoru osas ei ole eelnõu eelnõu ning seletuskirja on muudetud. § 5 lõikes 2 viide ehitusseadustiku (EhS) §-le15 asjakohane. Kui jätta eelnõusse viide EhS §-le 15, siis tähendab see, et nõudeid ei ole, sest sideehitised (liin, liinirajatis, v.a sidemast) ei ole ehitusloakohustuslikud ehitised. Samas on need nõuded vajalikud, kuna kui hoone omanikud (kes tegutsevad korteriühistuna) soovivad olla kinnistusisese ehitise omanikud ja sideettevõtetele kaablite paigaldamist torusse lubada, siis on sideettevõtetel vaja andmeid (ehk ehitusdokumentatsiooni sideehitise kohta, kuhu nad oma kaablid panevad). Lisaks teeb korralik dokumenteerimine lihtsamaks hilisema sideehitise kaitsevööndis tegutsemise ilma seda lõhkumata, sh hooldamise ja parandamise, kui seda peaks vaja minema. Seega leiame, et vähemalt minimaalses mahus ehitusdokumentatsioon on hoonevälise sideehitise kohta vajalik isegi siis, kui ehitusseadustik seda ei nõua otseselt. Seetõttu teeme ettepanek sõnastada see nõue sarnaselt hoonesiseste nõuetega ja näha eelnõus ette minimaalne dokumenteerimise maht. Selleks täiendada hoonevälise juurdepääsupunkti sõnastust eelnõu § 5 lõikes 2 ja lisada sinise värviga tekstiosa, punasega kustutada: „(2) Hoonevälise juurdepääsupunkti ja kuni hooneni ulatuva hoonesse siseneva sidetoru ehitamine peab olema dokumenteeritud viisil, mis võimaldab hoonevälise juurdepääsupunkti ja hoonevälise sidetoru kasutajatel hinnata sidetoru tehnilisi andmeid ning olema varustatud vähemalt teostusjoonisega ehitusseadustiku §-s 15 ehitamise dokumenteerimisele esitatud nõuete kohaselt.“ 4. Täpsustada eelnõu seletuskirja ja selle lisaks 1 olevat joonist. Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja Eelnõu seletuskirja leheküljel 4 selgitatakse, et sidevõrgu ülesehitus on järgmine: hooneväline ning joonist on muudetud. juurdepääsupunkt >>> hoonesse sisenev sidetoru >>> hoonesisene juurdepääsupunkt. See on esitatud skemaatiliselt eelnõu seletuskirja lisaks 1 oleval joonisel. Kuna hooneväline juurdepääsu punkt peab olema see koht, kuhu on tagatud viiele sideettevõtjale juurdepääs, siis teeme ettepaneku alustada joonist vasakult hoonevälise juurdepääsupunktiga (kaev, kapp), mille juurde on joonistatud kinnistu piir (näiteks katkendlik joon ja selgitus, mis see on. Leiame, et vasakul pool hoonevälist juurdepääsupunkti toru ei ole antud regulatsiooni kontekstis asjakohane ja teeme ettepaneku see kustutada, sest seda kohustust hoone omanikul ei ole. Seega ei ole oluline joonisel kajastada, kas ja kuidas sinna sideettevõtjad jõuavad. Samuti puudub vajadus „kliendiliini“ mõiste lisamiseks joonisele. Piisab viitest juurdepääsupunkti juures, et viie sideettevõtja valguskaablitele on paigalduskoht olemas. Lisaks teeme ettepaneku täpsustada ka eelnõu § 5 lg 1 selgitust eelnõu seletuskirjas järgmiselt (sinisega osa lisada, punasega kustutada): „Lõikes 1 sätestatakse, et hoonesisene ja hooneväline juurdepääsupunkt peavad olema projekteeritud ja ehitatud ning dokumenteeritud selliselt, et nende tavapärane kasutamine ja hooldamine oleks ohutu ning et sinna mahuks vähemalt viie sideettevõtja ja hoone teenindamiseks vajalikud valguskaablid. Hooneväline juurdepääsupunkt on üldjuhul hoone omanikule kuuluv kaev või punkt kinnistu piiril, kus sideettevõtjatel tekib juurdepääs hoonesisesele taristule. Hoone omanik ei pea hoonevälist juurdepääsupunkti rajama, kui olemasolev ja sidekaev või jaotuskoht, millele on tagatud juurdepääs vähemalt viiele sideoperaatorile asub kinnistu piiril või selle vahetus läheduses ning kinnistu sisene sidetoru on võimalik välja ehitada kuni selle sidekaevuni või sidekapini. Hoonesisene juurdepääsupunkt ehk jaotuspunkt on koht, mis on ühendatud sidetoru või multitoru kaudu hoonevälise juurdepääsu punktiga ning hoones sees hoonesisese füüsilise taristuga ja valguskaablitega, mida on sideettevõtjatel võimalik kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks hoones. kus ühendatakse sideettevõtja sidevõrk hoonesisese taristuga. Hoonele kuuluv füüsiline taristu peab olema sideettevõtja neutraalne, see tähendab, et ei kuulu ühelegi sideettevõtjale.“ Selgituseks viimase lause kustutamise ettepanekule: ehituseadustik ei reguleeri omandisuhteid, mistõttu füüsilise taristu kuuluvust käsitlev lause ei ole asjakohane. Üldjuhul on omanik see, kes midagi ehitab või ehitamise tellib. Samas kortermajade puhul saab kitsaskoht olema ilmselt mujal. Kui kaabel lõhutakse ja teenused ei toimi, siis isegi kui korteriühistu on selle ehituse tellinud, siis hooldada ega rikkeid kõrvaldada nad ei oska ega ka hooli sellest. See ei puuduta enam korteriühistut, vaid konkreetset korteri omanikku. Seega kes kannab kulud, saab ilmselt olema vaidluse koht praktikas, mis ei tähenda, et omandi küsimust peaks määruse eelnõu seletuskirjas reguleerima. II ITL-i täiendavad tähepanekud: Arvamus on võetud teadmiseks. 1. Eelnõu pealkiri on selle sisust laiem. Eelnõu pealkirja järgi kehtestatakse nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele. Eelnõu sisu Põhjendus: Eelnõu pealkiri on laiem on aga kitsam, kuna nõuded kehtestatakse EL-i gigabititaristu määruse rakendamiseks ehk selleks, et eesmärgiga tulevikus vajadusel kehtestada varustada uued hooned või oluliselt rekonstrueeritavad hooned valguskaablivalmidusega hoonesisese täiendavad nõuded sidevõrkude füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga ning juurdepääsupunktiga. Seetõttu palume kaaluda, kas projekteerimisele ja ehitamisele sama seda seost oleks võimalik eelnõus paremini välja tuua näiteks eelnõu § 1 punktis 2. õigusakti raames ilma pealkirja muutmata. 2. Palume selgitust eelnõus sisalduva kohustuse kohta arvestada vähemalt 25 protsendi vaba Arvamus on arvestatud ja eelnõu ning ruumiga. seletuskirja on muudetud. Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab järgmist: „Valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ehitamisel peab arvestama vähemalt 25 protsendi vaba ruumiga, et tagada rikete kõrvaldamiseks vajalik tehniline reserv ja tulevikuvajadused.“ Sellest sättest jääb segaseks, mille osas peab jääma 25 protsenti vaba ruumi. Saame aru, et mõeldud on vaba ruumi torus, et vajadusel saaks selles asuvat kaablit parandada. Samas võib sellest sättest aru saada ka, et mõeldud on kaablit ennast, mis tekitab kohe küsimuse, kuidas see säte sel juhul rakenduma peaks, sest uutes majades ehitatakse sisevõrk nii, et igasse korterisse jõuab seadmekapist vaid üks kaabel. See on jagatud ressurss – konkreetse kliendi teenusepakkuja kasutab seda kaablit teenuse pakkumiseks. Tavaliselt ei ehitata võrgulahendust nii, et seadmekapist jookseb igasse korterisse mitu (nt viis) kaablit. EL-i gigabititaristu määruse järgi peab minema valguskaabel igasse korterisse ja jaotuskohas olema tähis, milline port millise korteri jaoks on. Seetõttu palume kaaluda, kas kõnealuses sättes tuleks kirjeldada mitte valguskaablivalmidusega hoonesisesest füüsilisest taristut, vaid seda, et hoonesiseselt ehitatakse optiline valguskaablivõrk igasse korterisse. See toru võib olla ainult see osa, mis jookseb kuni hoonesisese jaotuskohani, kuhu sideettevõtted oma kaabliga tulevad hoonesse. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Oleme valmis neid ka täiendavalt selgitama.