Kiri

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.11.2025 COM(2025) 838 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta {SWD(2025) 837 final} ET ET  LISA Euroopa ettevõtluskukrute minimaalsete funktsioonide nõuded ja tehnilised nõuded 1. EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRU KOMPLEKTI AUTENTIMINE Juurdepääs Euroopa ettevõtluskukru komplektile antakse alles pärast seda, kui Euroopa ettevõtluskukru kasutaja on edukalt autenditud, kasutades (1) määruse (EL) nr 910/2014 artikli 6 kohast teatatud e-identimise vahendit, mis vastab vähemalt märkimisväärse usaldusväärsuse taseme nõuetele, nagu on määratletud kõnealuse määruse artiklis 8 ja täiendavalt täpsustatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1502, või (2) alternatiivset autentimismehhanismi, mida tunnustatakse samaväärsena ja mis vastab vähemalt märkimisväärse usaldusväärsuse taseme nõuetele, nagu on määratletud määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 8 ja täiendavalt täpsustatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1502. Kuni kõnealuse autentimise lõpuleviimiseni ei tehta kukru kasutajale kättesaadavaks ühtegi Euroopa ettevõtluskukru komplekti funktsiooni ega ühtegi muud funktsiooni. 2. EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRU KOMPLEKTI TERVIKLUS Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad loovad ja allkirjastavad vastavalt punktis 5 sätestatud nõuetele iga Euroopa ettevõtluskukru komplekti puhul Euroopa ettevõtluskukru komplekti tõendi. Ettevõtluskukru komplekti allkirjastamiseks või templiga kinnitamiseks kasutatav sertifikaat väljastatakse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/2980 osutatud usaldusnimekirjas loetletud sertifikaadi alusel. 3. EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRUTE TURVALINE TEABEVAHETUS JA KRIITILISE TÄHTSUSEGA VARA HALDAMINE (1) Euroopa ettevõtluskukru tagasüsteemis kasutatakse kriitilise tähtsusega vara haldamiseks vähemalt ühte kukru turvalist krüptorakendust ja kukru turvalist krüptoseadet. (2) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad ettevõtluskukru tagasüsteemi, eessüsteemi ning turvaliste krüptorakenduste ja -seadme vahelise suhtluse tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse. (3) Kui kriitilise tähtsusega vara on seotud e-identimisega märkimisväärsel usaldusväärsuse tasemel, siis tuleb Euroopa ettevõtluskukru krüptograafilised toimingud või muud toimingud, mille raames töödeldakse kriitilise tähtsusega vara, sooritada vastavalt e-identimise vahendite tunnuste ja disaini märkimisväärse usaldusväärsuse taseme suhtes kehtivatele nõuetele, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1502. 4. KUKRUTE TURVALISED KRÜPTORAKENDUSED (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et Euroopa ettevõtluskukrute turvalised krüptorakendused ja -seadmed ET 1 ET  (a) sooritavad muud kui kukrukomplektile kukru omaniku autentimiseks vajalikku kriitilise tähtsusega vara hõlmavaid krüptograafilisi toiminguid ainult siis, kui need rakendused on kukru kasutaja edukalt autentinud; (b) autendivad Euroopa ettevõtluskukru omaniku e-identimise käigus rakendusmääruses (EL) 2015/1502 sätestatud märkimisväärsel usaldusväärsuse tasemel; (c) suudavad turvaliselt luua uusi krüptovõtmeid; (d) suudavad kriitilise tähtsusega vara turvaliselt kustutada; (e) suudavad luua tõendid privaatvõtme omamise kohta; (f) kaitsevad kõnealuste kukru turvaliste krüptorakenduste ja -seadmete loodud privaatvõtmeid võtmete olemasolu jooksul; (g) vastavad e-identimise vahendite tunnuste ja disaini märkimisväärse usaldusväärsuse taseme suhtes kehtivatele nõuetele, mis on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2015/1502. 5. KUKRUKOMPLEKTIDE AUTENTSUS JA KEHTIVUS (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et punktis 1 osutatud Euroopa ettevõtluskukru komplektide tõendid sisaldavad avalikke võtmeid ja et vastavad privaatvõtmed on kukru turvalise krüptoseadmega kaitstud. (2) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad kukrukomplektidest eraldiseisvad mehhanismid kukru kasutajate turvaliseks identimiseks ja autentimiseks. 6. KUKRUKOMPLEKTI TÕENDITE KEHTETUKS TUNNISTAMINE (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad kehtestavad avalikult kättesaadava poliitika, milles on täpsustatud kukrukomplekti tõendite kehtetuks tunnistamise tingimused ja ajakava. (2) Kui Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad Euroopa ettevõtluskukru komplekti tõendid kehtetuks tunnistavad, siis teavitavad nad kooskõlas artikliga 6 sellest põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 24 tunni jooksul alates oma Euroopa ettevõtluskukru komplekti kehtetuks tunnistamisest mõjutatud Euroopa ettevõtluskukru kasutajaid, märkides muu hulgas ära kehtetuks tunnistamise põhjuse ja tagajärjed Euroopa ettevõtluskukru kasutajale. See teave esitatakse kokkuvõtlikult, hõlpsasti juurdepääsetavalt ning selges ja lihtsas keeles. (3) Kui Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad on Euroopa ettevõtluskukru komplekti tõendi kehtetuks tunnistanud, teevad nad teabe Euroopa ettevõtluskukru tõendi kehtivuse kohta avalikult kättesaadavaks ja märgivad selle teabe asukoha ära ettevõtluskukru komplekti tõendis. 7. TEHINGULOGID (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad kehtestavad asjakohase logimispoliitika, mis hõlmab vähemalt e-allkirja andmist, e-templiga kinnitamist ning kõikidest ettevõtluskukrule tuginevate isikute, teiste Euroopa ET 2 ET  ettevõtluskukru komplektide ja Euroopa digiidentiteedikukru komplektidega tehtavatest tehingutest teatamist, olenemata sellest, kas tehing viiakse edukalt lõpule. (2) Logiandmed peavad sisaldama vähemalt järgmist: (a) tehingu kellaaeg ja kuupäev; (b) vastava ettevõtluskukrule tugineva isiku nimi, kontaktandmed ja kordumatu tunnus ning liikmesriik, kus see ettevõtluskukrule tuginev isik on asutatud, või teiste kukrukomplektide puhul asjakohane kukrukomplekti tõendis sisalduv teave; (c) tehingu käigus taotletud ja esitatud andmete liik või liigid; (d) lõpule viimata jäänud tehingu puhul põhjus, miks seda lõpule ei viidud. (3) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad logiandmete tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse. (4) Euroopa ettevõtluskukru tagasüsteemis logitakse aruanded, mille kukru kasutaja on kukrukomplekti kaudu pädevatele asutustele saatnud, sealhulgas teadete, nõuetele vastavuse, andmete jagamise või audititaotlustega seotud suhtlus. (5) Alapunktides 1 ja 2 osutatud logid peavad olema kättesaadavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujale, kui see on vajalik kukruteenuste pakkumiseks. (6) Alapunktides 1 ja 2 osutatud logid peavad olema kättesaadavad nii kaua, kui see on nõutav liidu või liikmesriigi õigusega. 8. KVALIFITSEERITUD E-ALLKIRJAD JA E-TEMPLID (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad kooskõlas artikliga 6, et kukru kasutajatel on võimalik saada kvalifitseeritud e-allkirja või e-templi kvalifitseeritud sertifikaadid, mis on seotud kvalifitseeritud allkirja andmise või templi loomise vahendiga, mis on kas kukrukomplekti integreeritud, selle väline või toimib kaugfunktsioonina. (2) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et Euroopa ettevõtluskukru lahendused saavad turvaliselt suhelda ühega järgmistest kvalifitseeritud allkirja andmise või templi loomise vahendite liikidest: alapunktis 1 osutatud kvalifitseeritud sertifikaatide kasutamiseks ette nähtud integreeritud, väline või kaughallatav kvalifitseeritud allkirja andmise või templi loomise vahend. 9. ALLKIRJA ANDMISE RAKENDUSED (1) Euroopa ettevõtluskukru komplektides kasutatavaid allkirja andmise rakendusi võivad pakkuda Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad, usaldusteenuse osutajad või ettevõtluskukrule tuginevad isikud. (2) Allkirja andmise rakendustel peavad olema järgmised funktsioonid: (a) Euroopa ettevõtluskukru kasutajate esitatud andmete allkirjastamine või templiga kinnitamine; ET 3 ET  (b) tuginevate isikute esitatud andmete allkirjastamine või templiga kinnitamine; (c) allkirjade või templite loomine kooskõlas vähemalt kohustusliku vorminguga; – allkirjade või templite loomine kooskõlas vabatahtliku vorminguga; – allkirja või templi loomise protsessi tulemuste teatamine kukru kasutajatele. Käesoleva määruse rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks on komisjonil volitus võtta kooskõlas artikliga 6 vastu rakendusakte, milles täpsustatakse alapunkti 2 punktis c ja punkti c alapunktis ii osutatud tehnilisi standardeid. (3) Allkirja andmise rakendused võivad olla Euroopa ettevõtluskukru tagasüsteemi integreeritud või selle välised. Kui allkirja andmise rakendused kasutavad kvalifitseeritud allkirja kaugloomise vahendeid ja kui need on integreeritud Euroopa ettevõtluskukru tagasüsteemi, siis peavad need toetama rakendusliidest, mis nähakse ette rakendusaktidega, mida komisjon on kooskõlas artikliga 5 volitatud vastu võtma, et tagada käesoleva määruse rakendamisel ühtsed tingimused. 10. ANDMETE EKSPORT JA ÜLEKANTAVUS Ettevõtluskukrud toetavad omaniku Euroopa ettevõtluskukru andmete turvalist eksportimist ja ülekantavust vähemalt avatud vormingus. See võimaldab omanikul viia oma andmed üle teise ettevõtluskukru lahendusse, tagades vähemalt märkimisväärse usaldusväärsuse taseme, nagu on määratletud rakendusmääruses (EL) 2015/1502. 11. ETTEVÕTLUSKUKRU TURVALINE SEADUSJÄRGNE SIDEKANAL (1) Vastavalt käesoleva määruse artiklile 5 integreeritakse ettevõtluskukrutesse määruse (EL) nr 910/2014 artiklite 43 ja 44 kohane konkreetne kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus ja toetakse selle kasutamist. (2) Komisjon teeb rakendusaktidega järgmist: (a) määrab ühe kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuse, mis toimib Euroopa ettevõtluskukrute kohustusliku turvalise seadusjärgse sidekanalina; (b) määratleb minimaalsed tehnilised ja koostalitlusvõimet käsitlevad nõuded, millele see kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus peab vastama, sealhulgas vastavus määruse (EL) nr 910/2014 artiklite 43 ja 44 alusel kehtestatud võrdlusstandarditele, tehnilistele kirjeldustele ja menetlustele; (c) tagab, et valitud kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus põhineb avatud, avalikult kättesaadavatel ja tasuta standarditel, et tagada koostalitlusvõime ja vältida sidumist; (d) tagab, et valitud kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus võimaldab otspunktkrüpteerimist, et tagada konfidentsiaalsus; ET 4 ET  (e) kehtestab menetlused pideva kättesaadavuse, varuvõimsuse ja alternatiivsete mehhanismide tagamiseks teenuse tõrgete korral. (3) Ettevõtluskukrute ja määratud kvalifitseeritud registreeritud e- andmevahetusteenuse koostalitlusvõime tagamine on kohustuslik. Ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad tehnilise integreerimise kooskõlas alapunktis 2 osutatud rakendusaktidega. 12. EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRUTE JUURDEPÄÄSUKONTROLLI MEHHANISM (1) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et juurdepääsukontrolli mehhanismi alusel loa andmise kohta tehtavad otsused põhinevad ühel või enamal järgmisel kriteeriumil, nagu on konkreetse juurdepääsutaotluse puhul asjakohane: (a) toimingu sooritaja elektrooniline tõend; (b) toimingu sooritaja ametlik roll tunnustatud organisatsioonilises struktuuris või ettevõttes; (c) mis tahes volituse, delegeeritud volituse või volikirja ulatus, kehtivus ja piirangud; (d) taustteave või liidu või liikmesriigi tasandil valdkondlikele nõuetele vastavuse kohta vastu võetud poliitikameetmed ja normid. (2) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et juurdepääsukontrolli mehhanism võimaldab saavutada lubade andmisel üksikasjalikke ja auditeeritavaid tulemusi, millega tagatakse, et (a) mandaatide ja tõendite nähtavus on valikuline ja sõltub juurdepääsuõigustest; (b) juurdepääsu äriprotsessidele, digitaalsetele menetlustele või teabe esitamise liidestele kontrollitakse rollide ja volituste reaalajas valideerimise teel; (c) kõik juurdepääsu- ja täitesündmused on kantud logisse, varustatud ajatempliga ja seotud krüptograafiliselt kontrollitavate tõenditega nende lubamise kohta, mida saab kasutada auditites ja kohtumenetlustes. (3) Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad tagavad, et (a) rollide ja atribuutide vahelised seosed on kontrollitavad, auditeeritavad, tühistatavad ja nende õiguspäraste väljastajateni jälgitavad; (b) rollidevahelised konfliktid, ülemäärane delegeerimine või aegunud load avastatakse automaatselt ja välistatakse reaalajas; (c) lubade andmise loogika on liikmesriikide lõikes koostalitlusvõimeline. (4) Juurdepääsukontrolli mehhanismi rakendamisel kohaldatavate võrdlusstandardite, tehniliste kirjelduste ja menetluste loetelu määratletakse rakendusaktides, mida komisjon on kooskõlas artikliga 5 volitatud vastu võtma, et tagada käesoleva määruse rakendamisel ühtsed tingimused. Neis käsitletakse eelkõige järgmist: (a) rollide ja atribuutide esitamise vormingud; ET 5 ET  (b) volituste ja delegeeritud volituste kukrutevahelise koostalitlusvõime mehhanismid; (c) protokollid, poliitikameetmetes kasutatav keel ja piirangute järgimise tagamine; (d) nõuded turvalise logimise, ajatempliga varustamise ja loa andmise sündmuste auditeeritavuse kohta. (5) Kui alapunktis 1 osutatud standardeid, tehnilisi kirjeldusi ja menetlusi järgitakse, loetakse käesolevas punktis sätestatud nõuded täidetuks. 13. PROTOKOLLE JA LIIDESEID KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED Kooskõlas käesoleva määruse artikliga 6 tagavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad, et Euroopa ettevõtluskukru komplektides (1) antakse taotluste tegemiseks luba ja vajaduse korral autenditakse tuginevate isikute pääsusertifikaatide või kukrukomplekti tõendite kaudu tehtud taotlused. Kui tõendid on ette nähtud piiratud kasutajaskonnale, siis nõutakse tugineva isiku autentimist, kõikidel muudel juhtudel võivad tõendeid esitada kõik taotlevad isikud; (2) kuvatakse ettevõtluskukrule tuginevate isikute pääsusertifikaadis, või kui see on kohaldatav, siis kukrukomplekti tõendis sisalduv kukru kasutajate teave; (3) kuvatakse kukru kasutajatele vajaduse korral atribuudid, mille esitamist kukru kasutajatelt nõutakse; (4) esitatakse kukrukomplektile antud kukrukomplekti tõendid neid taotlevatele ettevõtluskukrule tuginevatele isikutele või kukrukomplektidele. 14. KUKRUKOMPLEKTIDELE ELEKTROONILISTE TÕENDITE VÄLJASTAMINE (1) Kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 tagavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad, et elektrooniliste tõendite väljastamist taotlevad ettevõtluskukru komplektid suudavad tuginevaid isikuid autentida. (2) Seoses kukrukomplektile elektrooniliste tõendite väljastamisega tagavad kukruteenuse pakkujad, et täidetud on järgmised nõuded: (a) kui Euroopa ettevõtluskukru omanikud taotlevad oma ettevõtluskukru komplekti kaudu ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete väljastamist Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujalt või elektrooniliste tõendite väljastamist ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete pakkujatelt või elektrooniliste tõendite pakkujatelt, kes võimaldavad ettevõtluskukru omaniku tuvastusandmete või elektrooniliste tõendite väljastamist enam kui ühes vormingus, siis taotleb kukrukomplekt neid kõigis käesoleva määruse (millega kehtestatakse eeskirjad ettevõtluskukrute määruse kohaldamiseks seoses Euroopa ettevõtluskukrute tervikluse ja põhifunktsioonidega) artiklis 8 osutatud vormingutes; (b) kui ettevõtluskukru omanikud kasutavad oma ettevõtluskukru komplekti liikmesriigi pädevate asutuste ja elektrooniliste tõendite pakkujatega suhtlemiseks, siis võimaldavad kukrukomplekid kukrukomplekti komponentide autentimist ja valideerimist, esitades kõnealustele ET 6 ET  liikmesriigi pädevatele asutustele ja pakkujatele nende taotluse korral kukrukomplekti tõendid; (c) kukrulahendused peavad toetama mehhanisme, mis võimaldavad ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete pakkujatel kontrollida, et need on väljastatud, üle antud ja aktiveeritud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1502 märkimisväärse usaldusväärsuse taseme kohta sätestatud nõuete kohaselt; (d) kukrukomplektid peavad kontrollima ettevõtluskukru omanike tuvastusandmete ja elektrooniliste tõendite autentsust ja kehtivust. 15. ATRIBUUTIDE ESITAMINE EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRULE TUGINEVATELE ISIKUTELE Kooskõlas artikli 5 lõike 1 punktidega d ja k tagavad Euroopa ettevõtluskukru teenuse pakkujad, et (1) Euroopa ettevõtluskukru lahendused toetavad protokolle ja liideseid ettevõtluskukrule tuginevatele isikutele atribuutide esitamiseks kooskõlas rakendusaktides määratletud standarditega; (2) kasutajate taotluse korral vastavad Euroopa ettevõtluskukru komplekid ettevõtluskukrule tuginevate isikute edukalt autenditud ja valideeritud taotlustele kooskõlas rakendusaktides määratletud standarditega; (3) Euroopa ettevõtluskukru komplektid toetavad krüptograafilisel sidumisel kasutatavatele avalikele võtmetele vastavate privaatvõtmete omamise tõestamist. 16. KUKRUKOMPLEKTIDELE EUROOPA ETTEVÕTLUSKUKRU OMANIKU TUVASTUSANDMETE VÄLJASTAMINE (1) Pädevad asutused tagavad, et kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 vastavad ettevõtluskukru komplektile väljastatud ettevõtluskukru omanike tuvastusandmed rakendusaktides sätestatud tehnilistele kirjeldustele. (2) Liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et nende väljastatavad ettevõtluskukru omanike tuvastusandmed on krüptograafiliselt seotud kukrukomplektiga, millele need väljastatakse. 17. KUKRUKOMPLEKTIDELE ELEKTROONILISTE TÕENDITE VÄLJASTAMINE (1) Euroopa ettevõtluskukru komplektidele väljastatud elektroonilised tõendid vastavad vähemalt ühele käesoleva määruse artikli 5 kohastes rakendusaktides kehtestatud loetelus sisalduvale standardile. (2) Elektrooniliste tõendite pakkujad idendivad ennast Euroopa ettevõtluskukrutele, kasutades oma kukrule tugineva isiku pääsusertifikaati. (3) Elektrooniliste tõendite pakkujad tagavad, et Euroopa ettevõtluskukru komplektidele väljastatud elektroonilised tõendid sisaldavad kõnealuste elektrooniliste tõendite autentimiseks ja valideerimiseks vajalikku teavet. ET 7 ET ET 8 ET  Riigikantselei Meie 13.01.2026 nr 7-1/265 [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomise eelnõu kohta Esitame Teile Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta Euroopa ettevõtluskukrute loomisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Kaasamistabel 4. Määruse eelnõu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Kristiina Krause 51933390 [email protected] 2  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja .01.2026 Päevakorrapunkt nr ... Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta Euroopa ettevõtluskukrute loomisest 1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta Euroopa ettevõtluskukrute loomisest. 1.1 Eesti ei toeta olemasolevate digilahenduste dubleerimist ja eraldiseisva ärikukru loomist ning peab vajalikuks eelnõu eesmärkide saavutamist tuginedes olemasolevatele lahendustele. Üksnes juhul, kui tulevane ärikukru lahendus arendab edasi olemasolevaid lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik, adresseerib konkreetseid valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekita liikmesriikidele tänasega võrreldes täiendavaid kulusid, saab Eesti seda toetada. 1.2 Eesti toetab eelnõuga eelduste loomist ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ja administratiivsete protseduuride lihtsustamiseks ainult siis, kui kasutatakse ära piiriüleselt toimivate digilahenduste võimalusi. Eesti hinnangul ei ole ärikukru loomisega kaasnevad kulud mõistlikud ega kooskõlas eeldatava väärtusloomega. 1.3 Eesti toetab ärikukru eelnõus toodud põhimõtet paberdokumentidega tehtud toimingute õigusliku tähenduse võrdsustamisega digikeskkonnas tehtuga, kuid see ei tohi viia pabertoimingute taas tunnustamiseni seal, kus on juba täielikult digilahendustele üle mindud ning olla piiratud ainult ärikukru kasutamisega. 1.4 Eesti pooldab püüdlusi juriidilisi isikuid üle EL-i üheselt identifitseerida, kuid peab oluliseks tugineda selles äriregistrite koostöö protsessile, peab vajalikuks identifitseerimise ajakohasuse tagamist ning ei toeta muude majandusosaliste võrdsustamist juriidiliste isikutega Euroopa ärikukru regulatsiooni raames. 1.5 Eesti ei toeta üldist nõuet ärikukru ja sellega seonduva e-kättetoimetamise teenuse kohustuslikuks muutmist avaliku sektori asutustele. Taoliste teenuste kasutamine peaks olema sisulise kasutusjuhu põhine ning tehniline teostus arvestama liikmesriigi olemasoleva taristuga. 1.6 Eesti toetab ärikukru eelnõus kavandatud eIDAS määruse muutmist viisil, mis kaotab eIDASest viited juriidilise isiku digikukrule ja hõlmab Euroopa Liidu institutsioonid eIDAS määruse õiguslikku raamistikku. 1.7 Eesti leiab, et algatust tuleb täiendada viitega selle kohta, et väljapakutud regulatsioon ei mõjuta EL ja liikmesriikide volikirjade koostamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise sisulisi nõudeid. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michael Keit Kasemets peaminister riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde “Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomise eelnõu kohta” Euroopa Komisjon avaldas 19.11.2025 Euroopa ärikukru loomise algatuse. Euroopa ärikukru puhul on tegemist uue digitaalse teenusega, mis võimaldab kukru omanikel ennast autentida, e- allkirjastada, e-tembeldada ja oma erinevaid tõendeid esitada kukrust. Ettevõtjatele on ettepaneku kohaselt ärikukru kasutamine vabatahtlik, kuid kõik liikmesriikide asutused peavad võimaldama selle kasutamist endaga suhtlusel. Komisjoni ettepaneku kohaselt arendab seda uut teenust erasektor, riigi kanda jäävad liidestumiskulud, koolituskulud, ärikukrute soetamiskulud ning edaspidi halduskulud erasektorilt. Ärikukru algatusel puudub Euroopa Komisjoni mõjuhinnang, mistõttu on keeruline hinnata selle tegelikku lisandväärtust Eesti kontekstis, kui seda üldse peaks olema. Esialgsete hinnangute kohaselt on algatuse rakendamine Eesti jaoks väga kulukas (esimesel juurutamise aastal suurusjärk 153 miljonit eurot ja edaspidi haldus/hoolduskulud 24 miljonit), samas kui lubatud kokkuhoiu metoodika ja realistlikkus on ebaselged. Arvestades, et Eestis on juba toimiv ja küps digiriigi taristu (eID, X-tee, registripõhine andmevahetus), on selgusetu ärikukru koostalitusvõime ja tegelik lisandväärtus ning näeme riski dubleerivate, dokumendipõhiste paralleelsüsteemide tekkeks. Lisaks vajab algatus põhjalikku analüüsi IT-, koostalitusvõime, küberturvalisuse, identiteedi kuritarvituste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vaatenurgast, sh suhetes EUDI digikukru kohustusliku juurutamisega. Eesti vaatest on vajalik täiendav, tõenduspõhine ja liikmesriikide ülene mõjuhinnang enne edasiste kohustuste võtmist. Eesti toetab innovatsiooni ning ideed muuta ärisuhtlus Euroopa siseturu piires lihtsamaks ja vähem koormavamaks. Muret valmistab Euroopa Liidu ärikukru praktiline väärtus, liikmesriikidele tulev ebamõistlik halduskoormus ja kulud. Lahenduse eesmärk ja planeeritava lahenduse praktiline väärtus ei ole omavahel kooskõlas. Sellest tulenevalt on Eesti olulisimad seisukohad järgnevad: - Eesti ei toeta olemasolevate digilahenduste dubleerimist ja eraldiseisva ärikukru loomist ning peab vajalikuks eelnõu eesmärkide saavutamist tuginedes olemasolevatele lahendustele. Üksnes juhul, kui tulevane ärikukru lahendus arendab edasi olemasolevaid lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik, adresseerib konkreetseid valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekita liikmesriikidele tänasega võrreldes täiendavaid kulusid, saab Eesti seda toetada. - Eesti toetab eelnõuga eelduste loomist ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ja administratiivsete protseduuride lihtsustamiseks ainult siis, kui kasutatakse ära piiriüleselt toimivate digilahenduste võimalusi. Eesti hinnangul ei ole ärikukru loomisega kaasnevad kulud mõistlikud ega kooskõlas eeldatava väärtusloomega. - Eesti toetab ärikukru eelnõus toodud põhimõtet paberdokumentidega tehtud toimingute õigusliku tähenduse võrdsustamisega digikeskkonnas tehtuga, kuid see ei tohi viia pabertoimingute taastunnustamiseni seal, kus on juba täielikult digilahendustele üle mindud ning see ei tohiks olla piiratud ainult ärikukru kasutamisega. - Eesti pooldab püüdlusi juriidilisi isikuid üle EL-i üheselt identifitseerida, kuid peab oluliseks tugineda selles äriregistrite koostöö protsessile, peab vajalikuks identifitseerimise ajakohasuse tagamist ning ei toeta muude majandusosaliste võrdsustamist juriidiliste isikutega Euroopa ärikukru regulatsiooni raames. 1  1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon avaldas 19.11.2025 Euroopa ettevõtluskukrute loomise algatuse (inglise keeles European Business Wallet, EBW, COM(2025) 838)1. Ettevõtluskukru (edaspidi ärikukru) näol on tegemist uue digitaalse teenusega, mis võimaldab Euroopa ärikukrute omanikel turvaliselt säilitada, hallata ja esitada kukru omanike identifitseerimisandmeid ja atribuutide elektroonilisi kinnitusi ärikukrutest sõltuvatele osapooltele ja teistele üksustele, kes kasutavad Euroopa ärikukruid ja Euroopa digitaalse identiteedi kukruid järgmistel eesmärkidel: (a) sõltuva osapoole nõutavate kontrollitud tõendite autentimine ja esitamine; (b) atribuutide elektrooniliste kinnituste, elektrooniliste allkirjade, elektrooniliste templite, elektrooniliste registreeritud kättetoimetamisteenuste ja elektrooniliste ajatemplite avamine ja kasutamine; ning (c) volitatud esindajatele volituste loomise, haldamise ja delegeerimise võimaldamine. Algatuse eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, rahuldades ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste erivajadusi digitaalse identifitseerimise ja usaldusteenuste valdkonnas ning pakkudes neile ühtlustatud, usaldusväärset ja kasutajasõbralikku teenust turvaliseks ja juriidiliselt kehtivaks identifitseerimiseks, autentimiseks ja andmevahetuseks. Lisaeesmärkidena on välja toodud vajadus vähendada halduskoormust, muuta sujuvamaks vastavusprotsesse ja parandada teenuste osutamist ning tagada, et ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel oleks juurdepääs turvalisele ja usaldusväärsele digitaalsele identifitseerimisele piiriüleselt, rahuldades kasutajate vajadusi ja turu nõudlust. Kohati on siseturus ettevõtjatel raske teenuseid tarbida. Nende hulgas ka Eesti ettevõtjatel. Põhjuseid on selleks mitmeid, sh mõned põhjused ei ole Euroopa Liidu tasandil. Euroopa ärikukkur peaks võimaldama teoreetiliselt vajalike juriidiliste osapoolte identifitseerimist, digiallkirjastamist ning tõendi allalaadimist ja ettenäitamist, mis võimaldab omakorda juriidilistel isikutel suhelda avaliku sektoriga. Samas on sarnaseid lahendusi Euroopas juba ka teisi, nt Euroopa Liidu ühtne digivärav (ing. k. Single Digital Gateway, SDG), äriregistrite andmevahetus süsteem (ing. k. Business Register Interconnection System, BRIS) ja Euroopa digiidentiteedikukkur (ing. k. EUDI Wallet). Seega on arusaamatu, miks on vaja uut lahendust ja miks olemasolevad lahendused eesmärki ei täida. Algatusega luuakse uus digitaalne teenus, mis ei muuda liikmesriikide siseriiklikke õigusnorme. Seega võib teenus teatud ulatuses toetada piiriülest äritegevust, kuid see iseeneses ei lahenda kõiki piiriülese äritegevuse probleeme. Algatusega ei olnud kaasas Komisjoni mõjuhinnangut, seega pole võimalik hinnata, kas ja palju halduskoormust reaalselt vähendatakse. Eesti toetab innovatsiooni ning ideed muuta ärisuhtlus Euroopa siseturu piires lihtsamaks ja vähem koormavamaks. Muret valmistab Euroopa Liidu ärikukru praktiline väärtus, liikmesriikidele tulev ebamõistlik halduskoormus ja kulud. Lahenduse eesmärk ja praktiline lahendus ei ole omavahel täielikus kooskõlas. Lahenduse väärtuspakkumine on ebaselge. Euroopa ärikukru algatus on jagatud nelja peatükki järgnevalt: I peatükis on määruse rakendusala ning definitsioonid; II peatükis on väljatoodud ärikukrutele kohalduv samaväärsuse põhimõte, põhifunktsionaalsused ning haldamise raamistik; 1 Commission 19.11.2025 proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council on the establishment of European Business Wallets, COM/2025/838 final). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52025PC0838 (28.12.2025). Hetkel on saadaval vaid inglise keelne versioon. 2 III peatükis on reguleeritud Euroopa ärikukrute aktsepteerimine; IV peatükis on väljatoodud ärikukrutega seotud rahvusvahelised aspektid, eelkõige kolmandate riikide lahenduste tunnustamine; V peatükk on rakendussätted. Komisjoni töödokumentatsiooni hinnangul läheb ärikukkur maksma ühele organisatsioonile esimesel liidestumise aastal suurusjärgus 76 500 eurot ja igal järgneval aastal kulub hooldus/halduskuludele suurusjärgus 12 000 eurot. Hinnanguliselt on Eestis selliseid organisatsioone ligikaudu 2000. Neist eeldustest lähtuvalt on otsene kulu ärikukru juurutamiseks avalikus sektoris esimesel aastal hinnanguliselt 153 miljonit eurot ja igal järgneval aastal hooldus/halduskulu 24 miljonit eurot. Algatus näeb ette, et need kulud katab iga liikmesriik oma eelarvest. Algatus on otseses seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23.07.2014 määrusega nr 910/2014 e- identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (edaspidi eIDAS). 2 Nimelt käesolev ärikukru algatuse eelnõu muudab eIDAS artikleid 5a, 5f, 9c ja 15. Muudatused on seotud eelkõige kukru pakkumise kohustusega avaliku sektori poolt ning juriidiliste isikute esindamisega. Läbi eIDASe on algatus seotud ka siseriiklikult e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusega (edaspidi EUTS)3. Euroopa Nõukogus on vaja algatuse vastuvõtmiseks kvalifitseeritud häälteenamust. Täpne algatuse menetlemise ajakava ei ole seletuskirja koostamise hetkel teada, kuid arvestades esialgset infot ja eesistuja poolseid tagasiside tähtaegu, siis soovitakse teemaga edasi liikuda kiirelt. 2. Koostajad Seisukohad ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi üldosakonna kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause ([email protected]), õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse nõunik Marget Pae ([email protected]), digitaristu ja küberturvalisuse osakonna riikliku IKT taristu elektroonilise identiteedi (eID) valdkonnajuht Anna Mõtlik ([email protected]), digiriigi osakonna digiriigi poliitika ja arenduse talituse digiarengu valdkonna strateegiajuht Anna-Liisa Pärnalaas ([email protected]), sama osakonna IT õiguse talituse nõunik Mait Heidelberg ([email protected]) ning sama talituse juhataja Stina Avvo ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi digitaristu ja küberturvalisuse asekantsler Tõnu Grünberg (tõnu.grü[email protected]). 3. Sisu ja võrdlev analüüs Euroopa määruse algatus on jagatud nelja peatükki. I peatükis on määruse rakendusala, mida kohaldatakse Euroopa ärikukru pakkumisele ja vastuvõtmisele, ning määruses kasutatavatele definitsioonidele. Komisjon selgitab, et Euroopa 2 Kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj (29.12.2025). 3 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus - RT I, 30.12.2024, 6. 3 ärikukru määratlus on tahtlikult lai ja tehnoloogiliselt neutraalne, et võimaldada paindlikkust erinevatele turupõhistele lahendustele ja tulevastele tehnoloogilistele arengutele. Ärikukkur on nn digitaalne teenus, mis võimaldab selle omanikel salvestada, hallata ja jagada kontrollitud isikuandmeid ja atribuutide elektroonilisi kinnitusi, samuti anda ja delegeerida volitusi. II peatükis sätestatakse Euroopa ärikukrute raamistiku põhikomponendid ning õigusliku samaväärsuse põhimõtte. See põhimõte võrdsustab Euroopa ärikukru kaudu tehtud toimingud isiklikult, paberil või muude vahendite või protsesside abil tehtud toimingutega. Samaväärsuse põhimõte kehtib ka kvalifitseeritud elektroonilise registreeritud kättetoimetamisteenuse kasutamise kohta füüsilisest isikust ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt. Samas peatükis määratletakse minimaalne ja koostalitlusvõimeline põhifunktsioonide nimekiri koos tehniliste nõuetega, mida on lisas laiendatud ja mida on ette nähtud rakendusaktidega täiendada. Sätted käsitlevad ka seda, kes saab pakkuda Euroopa ärikukruid, asjakohaseid nõudeid, mida ärikukrut kasutavad juriidilised isikud peavad täitma, ja usaldusväärsete pakkujate nimekirja kandmise protsessi. Järjepideva piiriülese tunnustamise tagamiseks tugineb ettepanek Euroopa ärikukrute omanike identifitseerimisandmetele, mille on väljastanud kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujad, riiklikud avaliku sektori asutused või komisjon liidu üksuste puhul elektrooniliste atribuutide tõendina. Lisaks omistatakse igale ärikukru omanikule unikaalne identifikaator. Kui äriühinguõiguse direktiivi (EL) 2017/1132 või rahapesuvastase direktiivi alusel on määratud Euroopas kordumatu identifikaator, kasutavad ärikukrud seda identifikaatorit. Muudel juhtudel määravad liikmesriigid olemasolevad riiklikud registrid ja vastavad registreerimisnumbrid autentseks allikaks samaväärse identifikaatori genereerimisel. Selle identifikaatori struktuur ja tehnilised kirjeldused, mis tagavad kogu liidus ainulaadsuse ja koostalitlusvõime, määratletakse rakendusaktidega. Algatusega luuakse ka Euroopa digitaalne kataloog (ing. k. European Digital Directory). Selle loob ja seda haldab Euroopa Komisjon. Selline kataloog peaks võimaldama ettevõtjate ja avaliku sektori asutustega hõlpsalt ühendust võtta, rakendades samal ajal piisavaid meetmeid isikuandmete kaitsmiseks. Sellega seoses kehtestab komisjon rakendusaktidega standardid, tehnilised kirjeldused ja teabekategooriad, mis tuleb komisjonile kataloogi jaoks edastada. II peatükis kehtestatakse ka juhtimis- ja järelevalvemehhanism. Olemasolevad eIDAS-e järgsed järelevalveasutused hakkavad järelevalvet teostama ka ärikukrute üle. Need asutused abistavad ka ärikukru pakkujaid juurdepääsu saamisel teabele, teevad tihedat koostööd kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujate pädevate asutustega ning teavitavad komisjoni riiklikest registritest, mis sisaldavad andmeid ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste kohta. Määrus sätestab sellekohased rollid ja ülesanded. III peatükis on sätestatud avaliku sektori asutustele pandud kohustused. Need sätted tagavad, et avaliku sektori asutused võimaldaks ettevõtjatel kasutada Euroopa ärikukrut dokumentide tuvastamiseks, autentimiseks, allkirjastamiseks või pitseerimiseks, esitamiseks ning teadete saatmiseks või vastuvõtmiseks haldus- või aruandlusmenetlustes. Dokumentide ja teadete vahetamiseks peavad avaliku sektori asutused ise omama Euroopa ärikukrut ja kasutama turvalist sidekanalit. Algatuse kohaselt peavad kõik siseriiklikud avaliku sektori asutused ärikukrut omama. IV peatükis on sätestatud Euroopa ärikukrute raamistiku rahvusvahelised aspektid. Nendega luuakse võimalus tunnustada kolmandates riikides välja töötatud lahendusi, mis pakuvad ettepanekuga samaväärseid funktsioone, kui on tagatud võrreldava usalduse, turvalisuse ja koostalitlusvõime tasemed. 4 V peatükk sisaldab rakendussätteid. See näeb ette kavandatava määruse hindamise ja läbivaatamise, et hinnata selle rakendamise tõhusust ja järelevalveraamistiku toimimist. Määrust hakatakse rakendama ühe aasta pärast peale määruse jõustumist. Komisjoni algatus on kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseadusega (edaspidi PS) 4, tagades ettevõtlusvabadust (PS § 31). Algatusega luuakse uus digitaalne teenus, sarnast ärikukru lahendust ei ole täna Eestis olemas. Seetõttu ei ole võimalik algatuse sätteid võrrelda olemasoleva kehtiva ärikukru regulatsiooniga. Kuna algatus on tihedalt seotud eIDASega ja seeläbi ka EUTSiga, siis algatuse vastuvõtmisel ning rakendamise käigus tuleb ilmselt üle vaadata ka EUTSi sätted (eelkõige järelevalvega seotud regulatsioon). Algatuse sisu on seotud ka Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega aastaks 2025–2027 (edaspidi ELPOL) 5 punktiga 44, mille kohaselt piiriülest asjaajamist ettevõtetele tuleb lihtsustada digitehnoloogia võimaluste nagu digikukkur ja ühtne digivärav abil. Eesti huvi on, et kavandatav ettevõtte ärikukkur on volituste kaudu seotud füüsilise isiku identiteediga. Seega on ka ELPOLi kohaselt ärikukru puhul oluline seos füüsilise isiku kaudu ehk Euroopa digiidentiteedi kukru (EUDI) kaudu. 3.1. Õiguslik alus Ettepaneku õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artikkel 114, mis näeb ette meetmete võtmise, mille eesmärk on siseturu toimimine. Turvaline identifitseerimine, usaldusteenused ja kontrollitavate elektrooniliste tõendite sujuv vahetamine on olulised ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste tõhusaks osalemiseks ühtsel turul. Siseturu toimimine tugineb ühtsetele ja järjepidevatele eeskirjadele, mida kohaldatakse kõigi asjaomaste avaliku sektori asutuste suhtes, kes täidavad samaväärseid ülesandeid või pakuvad võrreldavaid teenuseid. Euroopa Liidu institutsioonid, ametid, asutused ja organid (liidu üksused) täidavad sageli sarnaseid tegevusi kui riiklikud avaliku sektori asutused ning neil on olulised järelevalve- ja regulatiivsed rollid. Seega on nende osalemine ühtse turu nõuetekohase toimimise toetamisel vajalik. Euroopa Komisjon leiab, et Euroopa ärikukkur lihtsustab ja tõhustab suhtlust ettevõtjatega, pakkudes ühtlustatud lahendust ettevõtete turvaliseks identifitseerimiseks ja andmevahetuseks. Komisjon rõhutab, et ettepaneku eesmärk kõrvaldada haldustakistused, ennetada edasisi erinevusi ja tagada, et kõik ettevõtjad saaksid ELis võrdsetel tingimustel konkureerida. 3.2. Subsidiaarsus Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi tasandil meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada ELi tasandil. Peale selle peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. 4 Eesti Vabariigi Põhiseadus - RT I, 11.04.2025, 2. 5 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027. Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika- julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidus/eesti-eli-poliitika (29.12.2025). 5  Eesti saab nõustuda, et Euroopa Liidu tasandil on tegutsemine vajalik, et luua ELi ühine koostalitusvõimeline digivahend ettevõtete piiriüleseks turvaliseks identifitseerimiseks ja andmevahetuseks. Kuigi komisjon nendib, et eelnõu adresseerib piiriüleselt erinevate tõendite (sh volituse) tunnustamist ELi siseturu üleselt, siis eelnõu loob vaid uue teenuse, muutmata riigisiseseid tunnustamise reegleid. Viimane ei oleks ka ELi pädevuses. 3.3. Proportsionaalsus EL lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. Komisjoni väitel on käesolev algatus taotletavate eesmärkidega proportsionaalne, kuna see piirab kohustusi sellega, mis on rangelt vajalik, et tagada turvaline, ühtlustatud ja koostalitlusvõimeline raamistik digitaalseks suhtluseks ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahel. Komisjoni hinnangul ettepanek on proportsionaalne oma eeldatava mõju poolest ettevõtjatele, kuid arvutusmetoodikat ei ole esitatud ning puudub mõjuhinnang. Komisjon eeldab, et VKE-d ja mikroettevõtted saavad Euroopa ärikukrute kasutamisest tulenevast lihtsustamisest ja tõhususe kasvust kõige rohkem kasu, kuid väärtust loovad kasutusjuhud on kaardistamata. Eesti hinnangul ei ole komisjoni ettepanek proportsionaalne, kuna pakutav väärtusloome ei ole selge, eelnõu eesmärgid on saavutatavad juba olemasolevate lahenduste kaudu ning prognoositud kulud avalikule ja erasektorile ei ole mõistlikud. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Ärikukru algatusega ei kaasnenud Euroopa Komisjoni poolset mõjuhinnangut, seega ei ole võimalik Eestil valideerida, kas ettenähtav väärtusloome ja kaasnevad kulud on Eesti kontekstis asjakohased. Esialgse hinnangu kohaselt toob algatus kaasa mõjud järgnevates valdkondades. 4.1. Mõju majandusele Peale algatuse jõustumist võib eeldada, et ELis tekivad mitmed ärikurud, arvatavasti tekivad need valdkondadesse, milles on vastavad kasutusjuhud, kuid kuna ärikukkur on digivahend, mis võimaldab autentida ja allkirjastada, ei taga algatus teises riigis dokumentide tunnustamist. Seega on lahenduse reaalsed kasutusvaldkonnad piiratud. 4.2. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Eesti digiriik toimib juba 20 aastat. Meil on laialt levinud kasutuses nii riiklikud kui ka erasektori kõrge taseme eID vahendid, millel on ka digiallkirjastamise funktsionaalsus. Andmevahetus on Eestis andmekogude ja infosüsteemide vahel andmevahetuspõhine ja toimib X-tee kaudu. Siseriiklikult on oluline vältida mitme paralleelse kanali loomist või olukorda, kus ärikukru kasutuselevõtt nõuab riigilt praegu olemasoleva ja toimiva lahenduste ümberehitamist. Eelnõu ei arvesta avaliku sektori asutustega, kelle kontakt majandustegevuse subjektidega on marginaalne ning piirdub peamiselt riigihangete ja üksikutele pöördumistele vastamisega. Algatuse eeldus, et avaliku sektori asutuste põhitegevus on seotud äriühingutega, ei vasta tegelikkusele. Seetõttu tuleb asutused, kelle ülesannete hulka ei kuulu majandustegevuse subjektidele lubade, tõendite ega muude haldusaktide andmine, määruse kohaldamisalast välja jätta, võimaldades neile ärikukru kasutamist vabatahtlikkuse alusel. Eesti toetab ärikukru vabatahtlikku tunnustamist 6 avalikus sektoris juhul, kui see loob kodanikele ja ettevõtjatele selget lisandväärtust võrreldes juba toimivate siseriiklike lahendustega. Ärikukru rakendamine praegusel pakutud kujul tähendab Eesti infoühiskonnale sammu tagasi dokumendikesksete digilahenduste ja -protsesside suunas. Eesti digiühiskond on harjunud andmevahetuspõhise süsteemiga ning selle muutmine digitaalse dokumendi lahenduse suunas või dokumendipõhise paralleelsüsteemi loomine ärikukru näol nõuaks suurt jõupingutust inimeste digiharjumuste ümberkujundamisel. Loodava ärikukru lisandväärtus peab olema selgelt mõõdetav nii siseriiklikult kui ka piiriüleselt. Üks suurimaid raskuskohti Eesti digiühiskonna vaates on piiriülene koostalitusvõime ja selle piiratus Euroopa Liidu tasemel. Eesti toetab piiriüleseid koostalitusvõimet suurendavaid algatusi, mis kasutavad maksimaalselt ära olemasolevat siseriiklikku loodud infrastruktuuri ja seni loodud piiriüleseid lahendusi nagu SDG, eIDAS Node, BRIS jne, mis loovad eeldused ka ettevõtete ja avaliku sektori suhtlusele. SDG ja EUDI digikukru juurutuse käigus loodavate funktsionaalsuste ja lahenduste taaskasutamine aitab vältida dubleeriva lisakihi loomist. Olukorras, kus igas liikmesriigis arendatakse mitmeid erinevaid kukru-laadseid lahendusi peab Eesti vaatest keskenduma ühtse liidestuse mehhanismi arendamisele, mis tagab piiriüleste ettevõtete teenindamise võimekuse. Ärikukru algatusega paralleelselt toimub EUDI digikukru lahenduse juurutamine Eestis ja liikmesriikides, mis on vastavalt eIDAS määrusele kohustuslik juurutada alates 2026. aasta lõpust. Ärikukru eelnõust ei nähtu, kas ja kuidas EUDI digikukkur ning ärikukkur omavahel suhestuvad. Kui ärikukru algatuse näol on tegemist eraldiseisva lahendusega, siis mõjutab see otseselt EUDI digikukru rakendamise tähtaega, kuna vajalik ekspertiis, kes teemaga tegeleb, kattub. Eeltoodust tulenevalt tuleb hinnata, kuidas ärikuru määrusega taotletavaid eesmärke on võimalik saavutada juba planeeritava EUDI kukrutehnilise lahenduse raames. 4.3. Mõju küberturvalisusele ja julgeolekule Ärikukru lahendusega soovitakse luua võimalus, et organisatsiooni esindab ärikukkur ilma, et teisele osapoolele oleks selgelt teada, kes füüsilise isikuna selle organisatsiooni või tehingu taga on. Eesti vaates peab seda algatust täiendavalt analüüsima ja hindama ka piiriülese rahapesu ja terrorismitõkestamise vaates. Samuti eeldatakse algatuses ainult ex post järelevalvet, millega esialgsel hinnangul kõik järelevalveasutusele pandavad ülesanded ei ole saavutatavad. Algatus näeb ette ärikukrute piiriülese tunnustamise, mis tekitab täiendava ohuvektori olukorras, kus ei ole selge, mis on lõplikud tingimused, millele kolmanda riigi ärikukkur vastama peab. Ärikukru algatus vajab põhjalikku mõjuhinnangut küberohtude ja peaasjalikult füüsiliste ja juriidiliste isikute identiteedi varguste ja küberpettuste vaatenurgast. 4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Eesti kontekstis on otsesed esmased juurutuskulud ja edaspidised haldus/hoolduskulud väga suured. Komisjoni töödokumentatsiooni kuluhinnangu alusel läheb ärikukkur maksma ühele organisatsioonile esimesel liidestumise aastal suurusjärgus 76 500 eurot ja igal järgneval aastal kulub hooldus/halduskuludele suurusjärgus 12 000 eurot. Komisjon ei ole seejuures välja toonud, millist metoodikat on kasutatud nende maksumuste numbriteni jõudmisel ja kuidas on sellised kalkulatsioonid tehtud. Hinnanguliselt on Eestis selliseid asutusi ligikaudu 20006. Sellest lähtuvalt on otsene kulu Eesti riigile ca 153 miljonit eurot esimesel aastal ja ca 24 miljonit eurot igal järgneval aastal ning see tuleb katta igal liikmesriigil ise. Need on hinnangulised kulud avalikule sektorile, mis 6 Avaliku sektori statistika. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus- kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika (05.01.2026). 7 hõlmavad ärikukru teenuse hankimist organisatsioonidele, olemasolevate süsteemide lisaarendusi ja liidestusvajadusi. Algatuses on välja toodud miljarditesse ulatuv potentsiaalne sääst ja kokkuhoid seoses ettevõtete ja avaliku sektori asutuste dokumendivahetuse ja/või andmevahetuse lihtsustamisega, küll aga ei ole välja toodud, millist metoodikat on kasutatud nende kokkuhoiu numbriteni jõudmisel ja kuidas on sellised kalkulatsioonid tehtud. Seega Eesti vaates on ärikukru algatusega kaasneva potentsiaalse kokkuhoiu numbrid ebaselged ja arusaamatud ning keeruline valideerida nende paikapidavust. Eestis on olemasolevate ja toimivate lahendustega isikutuvastus lahendatud eID vahendite näol, andmevahetus läbi X-tee platvormi ning ettevõtete-avaliku sektori suhtlus kaetud registripõhise andmevahetuse ja riikliku postkasti teenusega. Praeguse info põhjal on keeruline hinnata, kas Eestis olemasolev toimiv taristu on koostalitusvõimeline loodava ärikukru lahendusega nii siseriiklikult kui ka piiriüleselt. Eesti vaatest on vajalik täpsem mõjuhinnang komisjoni ja liikmesriikide tasemel, mis käsitleb nii olemasoleva ärikeskkonna valmisolekut ärikukru kasutuselevõtuks kui ka selle praktilist mõju. See hõlmab ettevõtete valmidust ärikukrut pakkuda ning ärikukru lisandväärtust loovaid kasutusjuhte siseriiklikus ja piiriüleses kontekstis, arvestades ühtlasi vajadust siduda Eesti toimiv digitaalne infrastruktuur uute üleeuroopaliste raamistikega. Täiendavat põhjalikumat analüüsi vajab laiemalt avaliku sektori arendusvajaduste ja investeeringute vajaduse analüüs, mis kaasneb ärikukru siseriikliku juurutamisega (sh protsesside ülevaatamine, muutmine, arendusvajaduste kaardistus ja lisaarendused). 8 5. Eesti seisukohad 5.1. Eesti ei toeta olemasolevate digilahenduste dubleerimist ja eraldiseisva ärikukru loomist ning peab vajalikuks eelnõu eesmärkide saavutamist tuginedes olemasolevatele lahendustele. Üksnes juhul, kui tulevane ärikukru lahendus arendab edasi olemasolevaid lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik, adresseerib konkreetseid valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekita liikmesriikidele tänasega võrreldes täiendavaid kulusid, saab Eesti seda toetada. Selgitus: Euroopa liidus on juba vastu võetud mitmeid õigusakte ja käivitatud algatusi, mis peaks digivõimalusi ettevõtluse hüvanguks rakendama: eIDAS määrus usaldusteenuste kohta (e-allkirjad, templid jne), sealt tulenev digiidentiteedi kukkur, ühtse digivärava (SDG) määrus koos sealt tuleneva andmete ühekordse esitamise süsteemiga (OOTS), äriregistrite liidestuse süsteem (BRIS) jt. Valdavaks probleemiks on juba reguleeritud lahenduste kasutuselevõtt praktikas. Ärikukru näol veel ühe äärmiselt kaheldava lisandväärtusega, suurte halduskuludega ja olemasolevat paljuski dubleeriva lahenduse juurde tekitamine ei loo lisandväärtust. Tulemuslikum oleks seniste regulatsioonide tööle panemine, eIDAS määruse vajalike rakendusaktide vastu võtmine, seniste valdkondlike õigusaktidega kooskõlas olevate standardite tellimise kiirendamine, kaua oodatud sertifitseerimiskavade tootmine ENISA poolt, käimasolevate algatuste tõhusam toetamine liidu finantsinstrumentide kaudu jmt. Komisjoni algatuses esitatakse ärikukru kontseptsioon, mis hõlmab suuresti eIDAS määrusega reguleeritud usaldusteenuseid, lisamata sinna uusi nõudeid. Nii digiallkirjastatud, digitembeldatud kui ka ajatembeldatud dokumentide kasutamine on võimalik juba täna ilma kavandatava ärikukruta. Ka igasuguste digiallkirjastatud/digitembeldatud tõendite (sealhulgas ka ettevõtlust puudutavate) loomist ja EUDI kukrusse või mujale väljastamist ning nende kehtivuse kontrollimist toetab olemasolev eIDAS määrus. Piiriüleste e-teenuste loomist ei piira mitte tehnilisi lahendusi kirjeldavate regulatsioonide vähesus vaid nende juba reguleeritud teenuste praktiline kasutuselevõtt. Uudse funktsionaalsusena kirjeldatakse algatuses ettevõtte autentimise võimalust e-teenustes. Enamikes EL liikmesriikides esindavad ettevõtteid füüsilised isikud ja e-teenuste kasutamine toimub füüsiliste isikute autentimise kaudu, kes on siis volitatud ettevõtte nimel toimetama. Mõnes üksikus liikmesriigis esinev teistsugune praktika ei tohiks muutuda üldiseks reegliks üle Euroopa. Ka on ebaselge asjaolu, mille poolest erineb kavandatav ettevõtte autentimine näiteks digitempli kasutusest, mis samuti võimaldab ettevõtet identifitseerida. e-allkirjade vastastikuse tunnustamise kohustus avalikus sektoris on sätestatud juba teenuste direktiivis, eIDAS määruses ja ka muudes õigusaktides - puudu on nõude rakendamisest praktikas, mitte vähesest reguleeritusest. Määruse kohaselt lisanduks hulk riiklikku infrastruktuuri, mida tuleb üleval pidada, kuid samas funktsionaalsus kattub nii digikukruga (tõendite hoiustamine, esitamine) kui ka SDG-ga (ühest liikmesriigist tõendi hankimine, et seda teises liikmesriigis esitada). Kokkuvõtlikult võiks öelda, et olemasolevaid sarnast eesmärki täitvaid lahendusi on Euroopa siseturus olemas ja pigem võiks keskenduda olemasoleva kasutuselevõtule. 5.2. Eesti toetab eelnõuga eelduste loomist ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ja administratiivsete protseduuride lihtsustamiseks ainult siis, kui kasutatakse ära piiriüleselt toimivate digilahenduste võimalusi. Eesti hinnangul ei ole ärikukru loomisega kaasnevad kulud mõistlikud ega kooskõlas eeldatava väärtusloomega. 9 Selgitus: Eestis on riigi ja ettevõtjate suhtluses digilahendused tavapärased. Paraku paljudes EL liikmesriikides see ei ole veel Eestiga sarnasel tasemel. Kui digilahendusi kasutatakse, siis tihtilugu ei ole need piiriüleselt toimivad. EL-i õigusruumis on üldised alused piiriüleste e-valitsuse digilahenduste toimimiseks enamasti loodud – eIDAS määrusega on reguleeritud usaldusteenused nagu e-allkirjad ja nende piiriülese tunnustamise kohustus, Euroopa Liidu ühtse digivärava määrus7 reguleerib andmete ühekordset esitamist ja piiriüleselt pakutavaid teenuseid ning ka mitmed teised õigusaktid annavad pidepunkte digilahenduste piiriüleseks kasutamiseks. Arengu piduriteks on olnud peamiselt valdkondlikud regulatsioonid ja liikmesriikide erinevad praktikad, mis nende digivõimaluste kasutamisega piisavalt ei arvesta. Ärikukru rakendamisega kaasneks Eestis väga suur rahaline koormus: ligikaudu 153 miljonit eurot esimesel aastal ja 24 miljonit eurot igal järgneval aastal, kusjuures kulu- ja tuluhinnangute aluseks olev metoodika on ebaselge. Kulud hõlmavad teenuse hankimist, süsteemide arendusi ja liidestusi ning jäävad täielikult liikmesriigi kanda. 5.3. Eesti toetab ärikukru eelnõus toodud põhimõtet paberdokumentidega tehtud toimingute õigusliku tähenduse võrdsustamisega digikeskkonnas tehtuga, kuid see ei tohi viia pabertoimingute taas tunnustamiseni seal, kus on juba täielikult digilahendustele üle mindud ning olla piiratud ainult ärikukru kasutamisega. Selgitus: eelnõu sätestab, et ettevõtjate ärikukru põhifunktsionaalsusi kasutades tehtud toimingud peaks omama sama õiguslikku tähendust kui paberlikult või muul seaduslikul viisil toimetatud. Selline formuleering ei peaks kaasa tooma paberprotsesside taaselustamist, millele selline võrdsustamine paraku viitab. Ka on ebaselge see, miks ärikukru põhifunktsionaalsusteks olevad teenused, nagu digiallkirjastatud dokumentide piiriülene aktsepteerimine (mis on juba eIDAS määruses ja teenuste direktiivis 8 reguleeritud), vajavad selle eelnõu kaudu üle reguleerimist ja kitsendamist ainult Euroopa ärikukru kasutusega. See, et olemasolevaid regulatsioone praktikas ei järgita, ei peaks olema dubleeriva õigusloome õigustuseks. 5.4. Eesti pooldab püüdlusi juriidilisi isikuid üle EL-i üheselt identifitseerida, kuid peab oluliseks tugineda selles äriregistrite koostöö protsessile, peab vajalikuks identifitseerimise ajakohasuse tagamist ning ei toeta muude majandusosaliste võrdsustamist juriidiliste isikutega Euroopa ärikukru regulatsiooni raames. Selgitus: Algatuses nähakse ette kõigile ettevõtjatele unikaalse identifikaatori omistamist ja vastava üleeuroopalise kataloogi loomist. Äriregistrites olevate juriidiliste isikute puhul kavandatakse sealse info kasutamist identifikaatori moodustamisel. Ebamääraselt on käsitletud võimalused selle info aktuaalsena hoidmiseks. Identifikaatori andmist ja kataloogi kandmist nähakse ette ka juriidiliseks isikuks mitteolevate muude n-ö majanduskäibe osaliste (economic operators) jaoks, kes ei ole kantud äriregistrisse, vaid on lepingulised moodustised (näiteks sarnaselt Eestis tuntud seltsingutega). Mis protseduuride kaudu nende olemasolu tõendatakse ja mis õiguslikud tagajärjed on kataloogi kandmisel – jääb paljuski selgusetuks ja tuleks seetõttu eelnõu kohaldumisalast välja jätta. 7 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 02.10.2018 määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012. Kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj (29.12.2025). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2006 direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul. Kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/123/oj (29.12.2025). 10 5.5. Eesti ei toeta üldist nõuet ärikukru ja sellega seonduva e-kättetoimetamise teenuse kohustuslikuks muutmist avaliku sektori asutustele. Taoliste teenuste kasutamine peaks olema sisulise kasutusjuhu põhine ning tehniline teostus arvestama liikmesriigi olemasoleva taristuga. Selgitus: algatuses nähakse ette, et kõik asutused, kes digitaalset asjaajamist pruugivad, peavad endale hankima ärikukru teenuse ja ühtlasi hakkama üleeuroopalise e-kättetoimetamise teenuse kliendiks. Komisjon ise on hinnanud sellise teenuse kuluks ühe asutuse kohta esimesel aastal 65 tuhat eurot. Hiljem summa väheneks. Samas muid meetodeid ettevõtetega suhtlemiseks võib avalik sektor paralleelselt edasi kasutada – näiteks võib digitaalseid dokumente asutus vastu võtta ilma, et see läbi ärikukrute peaks käima. Üleminekumeetmena on liikmesriikidel võimalus 36 kuu jooksul kasutada ühist lüüsi e-kättetoimetamise teenuse ja siseriiklike süsteemide vahel nii, et iga asutus ise ei pea endale eraldi teenust hankima. Peale seda tähtaega tuleb igal asutusel ise omale ärikukkur hankida. Sellele vaatamata lubatakse dubleerivana ühislahendust ka edaspidi kasutada. Kui ärikukru kontseptsioon peaks realiseeruma, siis selle kasutuselevõtt võiks toimuda vajaduspõhiselt vastavalt valdkondlikele arengutele. Ärikukru tehniline realisatsioon peaks koosvõimeliselt tuginema ja täiendama siseriiklikke lahendusi, mitte neid dubleerima. 5.6. Eesti toetab eelnõus kavandatud eIDAS määruse muutmist viisil, mis kaotab eIDASest viited juriidilise isiku EUDI kukrule ja hõlmab Euroopa Liidu institutsioonid eIDAS määruse õiguslikku raamistikku. Selgitus: eIDAS määruses on sätestatud nelja liiki isikuid, kellele EUDI kukruid väljastatakse – (1) füüsilised isikud, (2) füüsilised isikud, kes esindavad teist füüsilist isikut, (3) füüsilised isikud, kes esindavad juriidilist isikut ja (4) juriidilised isikud. Juriidilise isiku EUDI kukrut pole seni suudetud eIDAS rakendusaktides mõttekalt kirjeldada. Arusaamatu on, kuidas selline mobiilirakenduse abil tuvastatav anonüümne juriidiline isik praktikas välja näeb, kelle käes mobiil on ja millist õiguslikku tähendust selline konstruktsioon omaks. EUDI kukrud on mõeldud füüsilistele isikutele, kes võivad olla volitatud esindama juriidilist isikut ja tegema juriidilise isiku nimel erinevaid toiminguid. Nende sätete kustutamisega eIDAS määrusest luuakse õigusselgust ja kaotatakse praktikas rakendamatud nõuded. Kehtiv eIDAS määrus kehtib ainult liikmesriikidele, mitte EL institutsioonidele, mis raskendab üleeuroopalist e-teenuste osutamist ning on üheks suurimaks väljakutseks kodanikele e- teenuste kättesaamisel piiriüleselt. Eesti toetab seega Euroopa Liidu institutsioonide kaasamist eIDAS juriidilisse raamistikku. 5.7 Eesti leiab, et algatust tuleb täiendada viitega selle kohta, et väljapakutud regulatsioon ei mõjuta EL ja liikmesriikide volikirjade koostamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise sisulisi nõudeid. Selgitus: Ärikukruga seonduvate volikirjade koostamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine peab jääma määratletuks juba kehtiva ja tulevikus kehtestatavate EL ja riigisiseste nõuete järgi. Sellised ELi volikirja koostamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise riigisisesed nõuded hõlmavad vähemalt volikirja andja, muutja või kehtetuks tunnistaja isikusamasuse, õigus- ja teovõime ning äriühingu esindamise õiguse kohtulikku, notariaalset või muude pädevate asutuste poolset kontrolli. 11 Nimetatud nõue on juba olemas kehtivas EL teises ühinguõiguse digidirektiivi 9 artiklis 16c (1) seoses digitaalse volikirjaga. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Justiits- ja Digiministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Riigikantseleilt, Vabariigi Presidendi Kantseleilt, Õiguskantsleri Kantseleilt, Riigikogult, Riigi Infosüsteemi Ametilt, Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt, Riigi IT Keskuselt (RIT), Riigiside Sihtasutuselt, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuselt, Andmekaitse Inspektsioonilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Transpordiametilt, Ravimiametilt, Terviseametilt, Eesti Linnade ja Valdade Liidult, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Eesti Tööandjate Keskliidult, Konkurentsiametilt, Patendiametilt, Teenusmajanduse Kojalt, Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjonilt, Eesti E-kaubanduse Liidult, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt, Eesti Toiduainetööstuse Liidult, Eesti Kaupmeeste Liidult, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, Eesti Andmekaitse Liidult, Eesti Meediaettevõtete Liidult, Patendivolinike Kojalt, MTÜ-lt Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Akrediteerimiskeskuselt, Tallinna Tehnikaülikoolilt, Tartu Ülikoolilt, Tallinna Ülikoolilt ja Eesti Pangaliidult. 04.12.2025 toimus ka avalik kaasamisseminar, kus JDM tegi huvigruppidele ülevaate ärikukru algatusest ning edasistest sammudest. Arvamuse saatsid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Riigikogu Kantselei, Eesti Pangaliit, Kliimaministeerium, Riigikogu, Sotsiaalministeerium, Eesti Pangaliit, Riigi Infosüsteemi Amet, Andmekaitse Inspektsioon, Välisministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Transpordiamet, Siseministeerium. Saabunud sisendid on esitatud kaasamistabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on võimaluse korral arvestatud. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud EL koordinatsioonikogus. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024 direktiiv 2025/25, millega muudetakse direktiive 2009/102/EÜ ja (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamise laiendamise ja ajakohastamisega äriühinguõiguses. 12  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Kaasamistabel - EL ärikukru loomise määruse eelnõu Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine/ Osaline arvestamine/ Mittearvestamine/ Teadmiseks võtmine 1. Eesti Infotehnoloogia ja ITL toetab üldist eesmärki lihtsustada ettevõtete piiriülest digitaalset Arvestatud. Telekommunikatsiooni Liit tegutsemist EL-is. Eesti ettevõtete vaates on EBW peamine potentsiaal Vt seletuskirjas (ITL) just olukordades, kus praegused protsessid (nt esindusõiguse kontroll, seisukoha punkte 5.1. ja registriväljavõtete ja tegevuslubade esitamine või ametlike teadete 5.2. vahetamine) osutuvad piiriüleselt aeganõudvaks või ebaefektiivseks. Seetõttu on oluline, et EBW keskenduks üleeuroopalise usaldusraamistiku Juhime tähelepanu, et ja koostalitlusvõime loomisele, mitte liikmesriikide siseriiklike EBW algatuse puhul on süsteemide dubleerimisele. tegemist digivahendiga, mis võimaldab tõendeid esitada. Tõendi õigusjõud ja selle piiriülene tunnustamine ei ole algatuse piires. ITL toetab Komisjoni ettepanekut eemaldada juriidilise isiku digikukru Arvestatud osaliselt. sätted eIDAS2 raamistikust ning koondada need EBW alla ja luua seeläbi selgem regulatiivne piir füüsilise ja juriidilise isiku lahenduste vahel. See võimaldaks laiemalt eristada füüsilise isiku poolset juriidilise isiku esindamist, mis saaks jääda EUDIW skoopi ning pakkuda eraldiseisvat ja Oleme nõus, et eIDAS II- unikaalset funktsionaalsust EBW'le, kui sellised kasutusjuhud leitakse. st võib kustuda viited Samas ei tohiks EBW rakendumine tähendada liikmesriikidele uute kallite juriidiliste isikute infrastruktuuride kohustuslikku rajamist. Määrus peab võimaldama kukrutele. Vt seletuskirja kasutada riigi olemasolevaid lahendusi, mille puhul vastavad funktsioonid seisukoha punkti 5.6. on juba tagatud. Samas on kaheldav, kas EBW on asenduseks hea 1  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel lahendus (vt teisi seisukoha punkte, millega meil mured). Eestis on ettevõtteid puudutavad digilahendused küpsed ja Arvestatud. Vt usaldusväärsed: äriregister pakub ajakohastatud andmeid, notarite süsteem seletuskirja punkti 5.1. tagab juriidilise tõestusväärtusega tehingud ning X-tee võimaldab turvalist andmevahetust. Nende koosmõju täidab sisuliselt ärikukru rolli. Oluline on, et EBW ei tekitaks vajadust neid süsteeme ümber ehitada ega looks kohustust ehitada kõrvale riiklikku paralleelset „ärikukrut“. EBW väärtus peaks tekkima just sealt, kus lahendused täna piiriüleselt puuduvad. Piiriülese dokumendikasutuse seisukohast on EBW potentsiaal võrreldav Mitte arvestatud. tänase apostilliga – dokument peab olema teises jurisdiktsioonis kohe kasutatav ning usaldusväärne. Selle toimimiseks vajab määrus täpsust, kellel on volitus väljastada „verified credential“ tüüpi tõendeid ning kuidas tagatakse ettevõtte elukaare (asutamine, ühinemised, Kahjuks ei ole need likvideerimine) korrektne ja ühtne kajastus. Eesti notaritel ja registritel on küsimused antud siin tugev digipõhine võimekus, mis võiks anda väärtusliku panuse digiomnibussi algatuse euroopaülese mudeli kujundamisel. skoobis. Määruse ettepanek sisaldab ka avaliku sektori asutuste kohustust hakata Arvestatud. Vt EBW kaudu vastu võtma ettevõtete dokumente ja esitatud teavet. Eesti seletuskirja punkti 5.1 4.2 kontekstis tekib siinkohal küsimus, kas ja kuivõrd kattuvad EBW funktsioonid riikliku postkasti ning keskse teabeedastuse lahendusega, mille arendamine on riigis juba käimas. Oluline on vältida kahe paralleelse kanali loomist või olukorda, kus EBW kasutuselevõtt nõuab riigilt praegu loomisel oleva postkastilahenduse ümberehitamist. ITL leiab, et EBW tuleks rakendada etapiviisiliselt ning alustada selgelt Osaliselt arvestatud. Vt piiritletud ja kõrge väärtusega kasutusjuhtudest: esindusõiguse piiriülene seletuskirja punkti 5.5. tõendamine, registridokumentide esitamine teises riigis ning ametlike 2  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel teadete ühtne edastamine üle piiri. Need lahendaksid reaalseid probleeme, Paraku ei ole ilma et liikmesriigid peaksid tegema mastaapseid siseriiklikke kasutusjuhtudega seotud ümberkorraldusi. sisulised küsimused antud eelnõu skoobis. Kokkuvõttes toetab ITL EBW eesmärki tugevdada Euroopa ühisturu Arvestatud. Vt toimimist, kuid peab Eesti seisukohast oluliseks, et lahendused oleksid seletuskirja punkti 5.1, praktilised, standardipõhised, mitte-dubleerivad ning arvestaksid 5.2, 5.3. liikmesriikide olemasolevaid toimivaid süsteeme. EBW peaks andma Eesti ettevõtetele selget piiriülest väärtust ega tohi muutuda kohustuslikuks lisakihiks siseriiklikult. 2. Riigikogu Eelnõu artikli 16 (4) kohaselt on ärikukru teenuste kasutamine avaliku Arvestatud. Vt sektori asutustele (public sector bodies) kohustuslik, kui kasutatakse selle seletuskirja punkti 5.5. nelja funktsiooni: 1) identifitseerimine ja autentimine 2) allkirjastamine 4.2 või tembeldamine 3) dokumentide esitamine 4) teadete saatmine või vastuvõtmine. Nimetatud toimingud peavad olema läbi viidud aruandluskohustuse täitmiseks või haldusmenetluse läbiviimise eesmärgil. Eelnõu ei näe ette erisust avaliku sektori asutustele, kelle suhtlus majandustegevuse subjektidega on marginaalne, piirdudes eelkõige riigihangete läbiviimise ja võimalike ärisubjektide märgukirjadele, selgitustaotlustele või teabenõuetele vastamisega. Määruse eelnõu näib eeldavat, et kõigi avaliku sektori keskne tegevus on seotud äriühingutega, mis ei vasta tõele. Seetõttu tuleks meie hinnangul välistada määruse kohaldamisalast asutused, kelle funktsioonide hulka ei kuulu majandustegevuse subjektidele lubade, tõendite jms andmine. Küll võiks nendele asutustele olla ärikukru kasutamine vabatahtlik. 3. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium toetab määruse üldist eesmärki vähendada Arvestatud. Vt (Seisukohad on koostatud ettevõtjate halduskoormust, parandada piiriülest andmevahetust ning seletuskirja punkti 5.2. koostöös TEHIKUga) ühtlustada digitaalset suhtlust ettevõtjate ja avaliku sektori vahel. Positiivsena näeme lähenemist, mis tugineb olemasolevatele Euroopa 3  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Liidu digitaristutele ja standarditele ning aitab vältida dubleerivate või paralleelsete lahenduste tekkimist. Peame oluliseks, et määruse rakenduslikud nõuded oleksid selgelt Teadmiseks võetud. määratletud ja liikmesriikide jaoks ühtmoodi tõlgendatavad. See on vajalik, et tagada ühtne ja koordineeritud rakendamine, vältida erinevaid Rakenduslikud nõuded riigipõhiseid tõlgendusi ning võimaldada olemasolevate riiklike määratletakse eelnõu digilahenduste sujuvat integreerimist. kohaselt rakendusaktides peale määruse vastu võtmist. Sotsiaalministeerium näeb Business Wallet rakendamisel eelistatud Arvestatud. Vt lahendusena tsentraalset riiklikku integratsioonimudelit, mis võimaldab seletuskirja punkti 5.5. koondada Walletiga seotud tehnilised ja turbelised funktsioonid ühtsesse 4.4. teenusesse. Selline lähenemine vähendab vajadust üksikute teenuste eraldiseisvaks arendamiseks, aitab vältida dubleerimist ja tehnilist killustatust, toetab kulutõhusust ning tagab ühtse ja hallatava rakendamise kogu avalikus sektoris. Määruse rakendamine eeldab mitmete olemasolevate riiklike ja valdkondlike digiteenuste edasiarendamist, eeskätt juriidiliste isikute piiriülese autentimise, esindusõiguse ja volituste digitaalse kontrolli ning masinloetavate tõendite vastuvõtmise osas. Tervise- ja sotsiaalkaitsevaldkonnas puudutab see eelkõige ettevõtjate ja teenuseosutajate suhtlust avaliku sektoriga ning vastavate e-teenuste ligipääsu- ja menetlusprotsesse. Samuti soovime tähelepanu pöörata vajadusele hinnata rakendamisega seotud kulusid ja ressursivajadust, sealhulgas arendus-, haldus- ja hoolduskulusid, et liikmesriikidel oleks realistlik võimekus muudatused ellu viia ning tagada lahenduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Peame oluliseks, et üleminek uuele lahendusele toimuks etapiviisiliselt ning arvestaks eri liikmesriikide halduslikku ja tehnilist valmisolekut. Paindlik üleminekumudel aitaks tagada olemasolevate teenuste järjepideva toimimise ning vähendada rakendamisega seotud riske. 4  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel 4. Eesti Pangaliit Eesti Pangaliit tervitab Euroopa Komisjoni 2025 novembri ettepanekut EL Arvestatud. Vt Ärikukru (EBW) osas ning eIDAS 2.0 raamistiku kriitilist edasiarendust. seletuskirja punkti 4.4, Kuna Eesti on digitaalse identiteedi vallas ülemaailmne pioneer, näevad 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.5. siinsed finantsasutused EBW-d mitte ainult vastavusnõudena, vaid ka strateegilise võimalusena kõrvaldada ELis viimased "paberpiirid". Praegune piiriülene "Tunne Oma Ettevõtet" kontroll on äripanganduses üks olulisemaid pudelikaelu. Välismaise ettevõtte tegeliku kasusaaja (UBO) või juhatuse volituste kontrollimine hõlmab praegu dokumentide käsitsi kogumist, notariaalset tõlkimist ja nädalaid kestvaid kontrolle. Me toetame EBW-d kui vahendit, mis võimaldab Eesti pankadel teenindada Euroopaüleseid kliente sama kogemusega, mis on praegu kättesaadav kodumaistele klientidele. Edukas rakendamine nõuab silda Eesti olemasoleva digitaalse infrastruktuuri ja uute üleeuroopaliste standardite vahel. Tagatud peab olema koostalitlusvõime olemasoleva infrastruktuuriga Eesti digitaalne ökosüsteem tugineb suures osas X-teel ja kohalikel digitaalse identiteedi vahenditel (ID-kaart, Smart-ID). EBW ei tohi asendada neid süsteeme, vaid peab olema tagasiühilduv X-Tee ökosüsteemiga. Pooldame "sillalahendust," kus olemasolevaid Eesti identiteedivahendeid saab kasutada Euroopa Ärikukru väljastamise turvalise alusena. Selgus vastutuses ja usaldusväärsuse tasemes. Pangad on rahapesu ja Mitte arvestatud. terrorismi rahastamise tõkestamise (AML/CFT) regulatsioonide alusel "kohustatud isikud". Selleks, et pangad saaksid rahakotile tugineda kõrge Toodud küsimus ei ole riskiga tehingute puhul, peavad EBW-s olevad mandaadid ja tunnistused antud eelnõu skoobis. saavutama usaldusväärsuse taseme (Level of Assurance) "Kõrge." Peab olema selge õigusraamistik, mis sätestab, et kui pank tugineb "kvalifitseeritud" tunnistusele (nt kontrollitud äriregistri väljavõte), mis osutub hiljem petturlikuks, lasub vastutus tunnistuse väljastajal (riigil/registril), mitte sellele tugineval pangal. 5  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Autentimine ettevõte või eraisikuna. Lähtume klientide teenindamisel Osaliselt arvestatud. Vt sellest, et igal ettevõttel on alati esindaja. Vajame rohkem selgust 5.4. Muus osas olukorra kohta, kui EBW’d kasutatakse ettevõtte autentimiseks. Kas teadmiseks võetud. võime eeldada, et alati on igal ettevõttel vähemalt üks esindaja? Selgust ootavad kõik. On tervitatav, et ettevõtetele väljastatakse unikaalsed ja püsivad identifikaatorid. Samas jääb endiselt lahendamata küsimus, kuidas tagada ettevõtete esindajate unikaalne ja muutumatu identifitseerimine. Killustatus. Kutsume Komisjoni üles vältima "rahakoti silosid." Teadmiseks võetud. Olukorras, kus iga liikmesriik arendab välja erineva liidese, kasvab piiriüleste ettevõtete teenindamise halduskoormus. Oleme avatud edasiseks dialoogiks EBW teadlikkuse tõstmise osas Eesti finantssektoris ning valmis panustama EBW edukaks rakendamiseks Eestis. 5. Riigi Infosüsteemi Amet Määruse rakendamine toob kaasa täiendavaid olulisi kulusid, kuna Arvestatud. Vt liidestumine EBW teenustega eeldab e-teenuste poolelt uute seletuskirja punkti 5.1. liideste loomist. Eelkõige eelnõu artikli 15 vaates, mille kohaselt Toodud detailsed mõtted on üldistatult kaetud avaliku sektori asutustel on kohustus 12-kuu möödumisel määruse punkti 5.1 all ja 4.2 jõustumisest määruses nimetatud teenustele juurdepääsu võimaldada.  Paralleelselt EBW-ga toimub EUDIW lahenduse kasutuselevõtt liikmesriikides. Eelnõust ei nähtu, kas ja kuidas EUDIW ning EBW omavahel suhestuvad. Kui tegemist on eraldiseisva planeeritava lahendusega, siis mõjutab see otseselt EUDIW rakendamise tähtaega, kuna vajalik ekspertiis, kes teemaga tegeleb, valdavalt kattub (ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka teistes liikmesriikides). Isegi siis, kui muudetakse eIDAS määrust ja kaotatakse sealt viited juriidilise isiku EUDI kukrule, tuleb EUDIW lahendus ikkagi kasutusele võtta. Eeltoodust tulenevalt, tuleks hinnata, kuidas EBW määrusega taotletavaid eesmärke 6  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel oleks võimalik saavutada juba planeeritava EUDIW tehnilise lahenduse raames.  EL ülest unikaalset identifikaatorit juriidilistele isikutele on tegelikult vaja kiiremini, kui antud määrus rakendub.  Määruse kohaselt eeldatakse ainult ex post järelevalvet. Samas ei ole meie hinnangul ex post järelevalvega kõik järelevalveasutusele pandavad ülesanded saavutatavad (vt artikkel 13).  Lisandub hulk riiklikku infrastruktuuri, mida tuleb üleval pidada, kuid samas funktsionaalsus kattub nii EUDIW (tõendite hoiustamine, esitamine) kui ka SDG-ga (ühest liikmesriigist tõendi hankimine, et seda teises liikmesriigis esitada).  Äriregistrite vaheline liidestatus on loodud (https://e- justice.europa.eu/topics/registers-business-insolvency- land/business-registers-search-company-eu_en) ning selle edasiarendamine võimaldaks osa EBW abil liigutatavatest andmetest teha teises liikmesriigis kättesaadavaks, aga antud määruse kontekstis ei ole seda arvesse võetud (seda justkui ei eksisteeriks). Äriregistrite vahelise liidestuse edasiarendus võimaldaks andmeid liigutada algallikast, ent EBW puhul tehakse andmete liigutamiseks sisuliselt juurde lisakiht.  SDG/OOTS vaatest kaardistatakse ja liidestatakse omavahel usaldusväärseid andmeallikaid. Nii SDG/OOTS kui EUDIW käigus loodavate funktsionaalsuste ja lahenduste kaaskasutamine aitaks vältida dubleeriva lisakihi loomist.  OOTS hüvanguks töötav eDelivery access point (AS4) kasutamine EBW tööshoidmiseks ei ole hea mõte, seega selle kõrvale tuleks luua uus instants eDelivery access pointist. 6. Andmekaitse Inspektsioon Andmekaitse Inspektsioon toetab määruse üldisi eesmärke: Arvestatud. Vt halduskoormuse vähendamine, usaldusväärse ja turvalise piiriülese seletuskirja punkti 5.2, digitaalse ärikeskkonna loomine ning ettevõtjate ja avaliku sektori 5.3. asutuste jaoks ühtse, usaldusväärse digitaalse identiteedi ja 7  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel andmevahetuse raamistiku loomine. Eelnõu pakub välja mitmeid lahendusi, mis on kooskõlas Eesti e-riigi põhimõtetega:  Ärikukru kaudu tehtud toimingud on võrdsed paberkandjal või kohapeal tehtud toimingutega;  Turvaline autentimine, allkirjastamine, dokumentide esitamine ja teavituste saatmine;  Kasutajatel on kontroll selle üle, milliseid andmeid ja kellele avaldatakse;  Koostoime võimekus olemasolevate EL süsteemidega;  Turvalisus ja küberturbe nõuded: viited NIS2 direktiivile ja eIDAS raamistikule. Need lahendused aitavad vähendada dubleerimist, parandada andmete kvaliteeti ja läbipaistvust ning tugevdada usaldust digiteenuste vastu. Andmekaitse Inspektsioon on kaardistanud ka mõned riskikohad, millele Mittearvestatud. tähelepanu pöörata:  Määruse ettepanek ei täpsusta piisavalt, milline on Eelnõu ei käsitle otseselt andmekaitseasutuste roll ärikukru teenusepakkujate ja kasutajate isikuandmete töötlemist, järelevalves, eriti seoses isikuandmete töötlemisega. Seetõttu ega loo selleks uusi teeme ettepaneku täpsustada, millal ja kuidas kaasatakse norme. Kui eelnõus andmekaitseasutusi. kirjeldatud tegevuste  Kõigi tehingute logimine, sh mittetäielike tehingute põhjused, võib käigus peaks puutumust kaasa tuua liigse andmete kogumise ja säilitamise, mis on olema isikuandmetega, vastuolus minimaalsuse põhimõttega. Teeme ettepaneku siis kohaldub täpsustada, kui kaua logisid säilitatakse, kes ja millistel tingimustel andmekaitse üldmäärus neile ligi pääseb ning kuidas tagatakse logide turvalisus ja (IKÜM). Sellele viitab ka andmekaitse. algatus ise.  Leiame, et määruses tuleks täpsustada, kuidas tagatakse andmete eksportimisel ja teisaldamisel andmete turvalisus ja isikuandmete kaitse.  Eestis on juba olemas arenenud digitaalsed identiteedid (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID) ja ettevõtjate portaalid. Uue ärikukru 8  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel rakendamisel on oluline tagada kooskõla olemasolevate lahendustega ning vältida dubleerimist. Seejuures tuleks tagada, et ärikukru liidestamine Eesti X-tee teenustega oleks tehniliselt ja õiguslikult võimalik ning ei tooks kaasa andmete dubleerimist ega turvariske. Kokkuvõtvalt toetame määruse ettepaneku eesmärke, kuid rõhutame vajadust täpsustada andmekaitse järelevalve rolli, logide säilitamise ja ligipääsu reegleid, volituste haldust ning tagada, et Eesti olemasolevad digilahendused oleksid sujuvalt integreeritud. Soovitame kaasata andmekaitseasutused standardite ja juhiste väljatöötamisse ning tagada, et kõik andmetöötluse aspektid oleksid läbipaistvad ja minimaalsed. 7. Eesti Linnade ja Valdade Liit Kas toetate eelnõus toodud eesmärke ja pakutud lahendusi? Palun Arvestatud. Vt tooge välja, milliseid toetate ja miks? Milliseid ettepanekuid Teie ei seletuskirja punkti 5.1, toeta ja miks? 5.5, 4.1, 4.4. Ühtse raamistiku loomine, mis võimaldab ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel end digitaalselt tuvastada, autentida ja vahetada andmeid õigusliku kehtivusega, on arusaadav eesmärk. Kohalikud omavalitsused osalevad mitmetes tegevustes, kus osapooleks võib olla piiriülene ettevõte (n. ehituslubade menetlemine ja väljastamine, hangete korraldamine, sündmuste korraldamine, vähesel määral ettevõtlustoetused), kus digitaalse identiteedi ja dokumentide turvaline vahetus on oluline. Omavalitsused on eelnõu kohaselt kohustatud 24 kuu jooksul pärast määruse jõustumist võimaldama ettevõtjatel kasutada EBW põhifunktsioone (identifitseerimine, autentimine, dokumentide esitamine ja teavituste vastuvõtt). Eesti Linnade ja Valdade Liit ei ole aga kogunud statistikat selle kohta, kui palju Eesti kohalikud omavalitsused puutuvad oma tegevuses kokku piiriüleste ettevõtetega, kellel Eestis puudub esindus ning kui palju ning milliste teenuste pakkumine on seetõttu olnud probleemiks. Pigem võib pakkuda, et teenused pole jäänud osutamata, kuid kui osapooleks on olnud piiriülene ettevõte EL-st, siis on asjaajamine käinud juhul, kui ettevõtte koduriik ei paku ettevõtja esindajale tugevat elektroonilist identiteeti, 9  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel näiteks läbi Eesti advokaadibüroo või on ettevõtja esindaja end registreerinud e-residendiks. Suurim võimalik mure Eesti kohalikele omavalitsustele on seotud kuludega, mis tuleb teha EBW kasutuselevõtuks (EL Komisjon on hinnanud, et EBW kasutuselevõtt maksaks avaliku sektori asutusele 65 000 EUR, hiljem on aastatasu veidi madalam, vt https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/121737, lk 34). Lahendus, et iga avaliku sektori asutus (on ka ebaselge, kas näiteks linnavalitsus ning linnavalitsuse poolt asutatud linnavarahaldus OÜ (mõlemad võivad korraldada hankeid) on eraldi avaliku sektori asutused?) peab kasutusele võtma oma EBW, on lihtsalt liiga kallis ning on arusaamatu, kes katab kasutusele võtmisega seotud kulud. Mõistlik oleks EBW-sse ehitada pääsuõiguste haldus, mis võimaldaks ühte EBW-d mitmel kasutajal ühiselt kasutada ehk omavalitsuste jaoks tekitada keskset teenus (nt riiklik gateway), et vältida iga KOV-i märkimisväärset kulu. Seda kõike eeldusel, et EBW kasutuselevõtt EL digikukru kõrval on üldse vajalik ning sisulist väärtust loov, sest nagu EL Komisjon on dokumendis välja toonud, sobib n. füüsilisest isikust ettevõtja jaoks ka European Digital Identity Wallet (SWD(2025) 837 final, lk 6). EL Komisjon peaks veel kord kaaluma, kas EU Digital Identity Wallet saaks sisaldada ka funktsionaalsust, mis on vajalikud juriidilistele isikutele ja organisatsioonidele, kellel tõepoolest on spetsiifilised vajadused (milleks soovitakse luua EBW) nagu:  volituste ja rollipõhiste õiguste haldus (nt ettevõtte esindajad, prokuristid);  ettevõtte identiteedi ja äriregistri andmete sidumine;  kvalifitseeritud elektroonilised pitsatid ja äridokumendid;  turvaline kanal ametlike teadete ja aruandluse jaoks (QERDS). Palun tooge välja muud teemad, mis on nimetatud akti puhul Teile Teadmiseks võetud. murekohaks. Vajalik on ilmselt kohalikes omavalitsustes muuta menetlus- ja dokumentide käsitlemise reegleid ja protseduure, et EBW kaudu saabuvad 10  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel digitaalsed teavitused ja allkirjad oleksid õiguslikult samaväärsed paberdokumentidega. See on ilmselt 24 kuuga tehtav ning hea oleks siin riiklik juhendmaterjal. Küll on aga täna arusaamatu, kas näiteks juhul, kui hange korraldatakse riigihangete registris (RHR), tuleb EBW kaudu saabunud dokumentatsioon kanda (käsitsi) samuti RHR-i ning kuidas tagada sel juhul dokumentatsiooni terviklus? Ei saa ka aru, kas ja kuidas toimub võimalik liidestamine X-teega ja kohalikes omavalitsustes kasutusel olevate menetlussüsteemidega? Kas on ette nähtud EL-i tehnilised juhendid või rahastus vastavaks integratsiooniks? 8. Eesti Põllumajandus- Kindlasti toetame muudatuste välja töötamist, mis aitavad liikmesriikide Teadmiseks võetud Kaubanduskoda vahelist IT-tehnoloogiliste ebavõrdsust vähendada. Oluline on siinkohal, et õigusruum pakuks tuge, mitte ei looks piiranguid. Oleme nõus, et Eesti on erinevate e-teenuste välja töötamises ja kasutamises Euroopas eesrindlik. Samas Eesti ettevõtjad ja kodanikud soovivad sarnaseid teenuseid kasutada igal pool Euroopa Liidus, seda nii liikmesriikides kui EL-i erinevate institutsioonide menetlusprotsessidel. Detsembri alguses toimunud kohtumisel jäi kõlama välja ütlemine, et ärikukru kaudu pakutavad e-allkirjastamine, e-tembeldamine, ajatembeldamine ja tõendite käsitlemine ei saa olema kasutusel EL-i institutsioonides. Juhul kui see nii jääbki, on määruse eesmärk poolik lahendus. Määruse kohaselt EBW kaudu tehtud toimingud on õiguslikult võrdväärsed paberdokumentide esitamisega. Meil on paljud riigi teenused, nt lubade või toetuste taotlemine, juba suuresti e-keskkonda suunatud. Paberile üleminek on tagasikäik, nõus. Samas on meie valdkonnas, põllumajandussektoris palju vanemaealisi inimesi, kellel on probleeme e- keskkondade kasutamisega ning kes eelistavad paberkandjal toimetamist. Selline võimalus peab olema võimalik edaspidigi ning seetõttu me määruse seda mõtet ka toetame. Suurim küsimus ja probleemkoht on siiski mõjuhinnangu puudumine. Eesti leiab kindlasti palju erinevaid näiteid kui palju e-teenuste, sh eesti.ee, x-tee jmt. välja töötamine, juurutamine ning üleval hoidmine 11  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel maksab. Välja käidud 65 tuhat eurot esimesel aastal ja 11 tuhat eurot järgmistel aastatel tundub liialt optimistlik hinnang. Lisaks tuleb arvestada, et juhul kui süsteemid saavad olema eraalgatuslikud ja erasektori poolt hallatavad, siis lisandub teenusele kindlasti mingi maksumus. Kui e-allkirja andmine on täna DigiDoc-s tasuta, siis nt e- arvete keskkondades on tegemist kuutasudega või e-arve koostamise tasuga, sama on pangaülekannete puhul. Summad taolistel teenustel ei pruugi olla suured, kuid kõik e-erateenused kokkuliites, on kulu juba märgatav. Ma arvan, et neid näited kaustades, saab Eesti poolt mõjuhinnangut oluliselt täiendada. 9. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Kaubanduskoda toetab üldjoontes eelnõu eesmärki vähendada Arvestatud. Vt halduskoormust ja lihtsustada piiriülest asjaajamist läbi ühtse digitaalse seletuskirja punkti 5.2. raamistiku. Tunnustame püüdlust muuta äritegevus andmepõhiseks ja automatiseerituks. Samas juhime tähelepanu mitmetele kriitilistele aspektile (vt järgmiseid punkte), mis võivad pärssida Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja tekitada põhjendamatuid kulusid. Ühilduvus Eesti olemasolevate digilahendustega. Arvestatud. Vt Esmalt on Kaubanduskoja hinnangul uue algatuse raames kriitilise seletuskirja punkti 5.1. tähtsusega tagada täielik ühilduvus Eesti seniste digitaalsete lahendustega. Eesti on investeerinud märkimisväärselt e-identimise (ID-kaart, Mobiil- ID, Smart-ID) ja äriregistri süsteemidesse. Meie hinnangul on oluline, et uus lahendus ei tohi muuta neid investeeringuid kasutuks ega sundida ettevõtjaid loobuma toimivatest süsteemidest. Mõistame, et paljudes EL liikmesriikides puuduvad täna veel toimivad ja usaldusväärsed digitaalsed lahendused, mistõttu võib ühtne EL standard olla suunatud n-ö keskmisele tasemele. Kaubanduskoda on aga seisukohal, et Eesti ei tohi nii öelda uue regulatsiooni tõttu astuda sammu tagasi. Leiame, et et EL ärikukru tehnilised spetsifikatsioonid peavad võimaldama kiiret ja madalate kuludega liidestamist Eesti riikliku infrastruktuuriga, vältides tehnoloogilist tagasiminekut ja dubleerivaid arenduskulusid. 12  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Halduskoormuse ja kulude potentsiaalne kasv. Arvestatud. Vt Leiame, et muudatused võivad potentsiaalselt endaga kaasa tuua ka seletuskirja punkti 5.5. halduskoormuse ja kulude kasvu, võib tekkida oht, et ettevõtjad peavad hakkama ülal pidama kahte paralleelset süsteemi, ühte EL-i siseseks asjaajamiseks ja teist muu maailma jaoks, kus kehtivad/võivad kehtida teised standardid. Leiame ka, et eelnõus toodud implementeerimiskulud on tõenäoliselt alahinnatud, kuna reaalsed IT-arenduse ja personalikulud süsteemide liidestamisel võivad osutuda kordades suuremaks. Digilahenduste juurutamisel tuleb arvestada, et need ei tohi suurendada ettevõtete töökoormust ega kulusid ning andmete reaalajas liikumine ei tohi olla eesmärk omaette, vaid peab ettevõtetele looma reaalselt tajutavat väärtust. 10. Haridus- ja Teadusministeerium EHISe poole pealt juba implementeerime ja ka hetkel ühena vähestest üle Arvestatud. Vt liidu saame lives kasutada SDG lahendust ja kohe ka Europassi võimalusi seletuskirja punkti 5.1. dokumentide osas. Lisaks, kas palun oleks võimalik, et enne pandaks kasvõi nimetatud initsiatiivid tööle, kui uusi tehakse. 11. Majandus- ja Toetame eelnõu üldeesmärke ja põhimõttelist lähenemist Business Walleti Arvestatud osaliselt. Kommunikatsiooniministeerium loomisele. Peame oluliseks, et Business Walleti taga toimub reaalaajas andmevahetus. Vt seletuskirja punkti 5.2. Ärikukru kontseptsioon Selgitus: Eelnõu eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, on vastandlik reaalajas andmevahetusele ja lihtsustada piiriüleseid B2G ja B2B protsesse ning luua ühtne digitaalne põhineb off-line usaldusraamistik. Business Walleti kontseptsioon loob eelduse, et dokumentide/andmete ettevõtjate õigused, volitused ja põhiandmed on masinloetavalt ja vahetusel. Reaalajas usaldusväärselt kättesaadavad, mis soodustab reaalajamajanduse andmevahetuse rakendamist. nõudmine eeldaks kogu kontseptsiooni hülgamist ja mingi muu asemele pakkumist. 13  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Mitte arvestatud. Toetame Business Walleti miinimumfunktsioonide kehtestamist EL-i tasandil. Miinimumfunktsioonid (e-allkirjad, temlpid jne.) Selgitus: Eelnõus sätestatud miinimumfunktsioonid (sh e-allkirjad ja - on juba reguleeritud eIDAS määruses ja templid, ajatemplid, elektroonilised tõendid, volituste haldus, logimine eelnõu selles osas midagi ning andmete ekspordi võimalus) moodustavad vajaliku tehnilise ja ei lisa. õigusliku vundamendi, millele saab ehitada automaatseid aruandlus- ja teenuseprotsesse. Ilma ühtse miinimumtasemeta ei ole võimalik saavutada piiriülest andmete taaskasutust ega protsesside automatiseerimist. Arvestatud Vt.5.5. Me ei saa toetada üheainsa kohustusliku kvalifitseeritud elektroonilise registreeritud kättetoimetamisteenuse (QERDS) määramist kogu ELis. Määrus ei tohiks ette kirjutada kohustuslikke Selgitus: Kuigi eelnõu eesmärk tagada ühtne ja usaldusväärne teenuseid ja teenusepakkujaid kättetoimetamine on mõistetav, loob ühe teenuse kohustuslik määramine liikmesriikidele. olulise teenuse- ja tururiskide kontsentratsiooni. On oluline vältida teenusepakkuja sõltuvust (vendor lock-in), hinnariski ning innovatsiooni pidurdumist. Eelistatav on lahendus, kus kehtestatakse ühtsed tehnilised ja õiguslikud nõuded ning sertifitseerimismudel, mis võimaldab mitme teenusepakkuja koostoimet. Arvestatud. Vt European Digital Directory (EDD) keskne roll vajab täiendavat seletuskirja punkti 5.4. täpsustamist. Selgitus: EDD võib oluliselt lihtsustada ettevõtjate ja asutuste kontaktandmete ning volituste leidmist, kuid eelnõus jääb ebaselgeks andmete ajakohastamise vastutus, uuendussagedus ning teenuse 14  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel töökindluse nõuded. Ilma selgete reegliteta võib EDD muutuda üheks keskseks tõrkepunktiks, mis takistab reaalajas automaatsete lahenduste toimimist. Arvestatud. Vt Eestis peab Business Wallet täiendama, mitte dubleerima olemasolevaid seletuskirja punkti 5.1. digiriigi lahendusi. Selgitus: Business Walleti rakendamisel on oluline vältida olukorda, kus ettevõtjatele tekib täiendav paralleelkanal seniste toimivate digitaalsete avaliku sektori teenuste kõrvale. Business Walleti roll Eestis võiks olla eelkõige piiriülese usalduse ja volituste standardiseerija. Toetame Business Walleti sidumist EUDI, SDG ja BRIS süsteemidega ning Osaliselt arvestatud. Vt peame vajalikuks selle integreerimist ka teiste EL-i digilahendustega, sh seletuskirja punkti 5.1. eFTI raamistikuga, et tagada lahenduste vaheline sünergia. Eelnõu ei käsitle sisulisi küsimusi nagu volituste Selgitus: Need lahendused moodustavad EL-i digitaalse ja tõendite kasutamine ja ettevõtluskeskkonna põhitaristu. Business Wallet peaks toimima tunnustamine ega horisontaalse usaldus- ja identiteedikihina, mis võimaldab erinevates EL-i sektoripõhiseid süsteemides kasutada samu identiteete, volitusi ja tõendeid. Süsteemide lahendusi. killustatuse vältimiseks on oluline, et Business Walleti rakendamisel kavandataks teadlikult ühiste komponentide taaskasutust ning toetataks andmete automatiseeritud ja korduvkasutust, sh sektoripõhistes lahendustes nagu eFTI. Liikmesriigid ei tohiks Business Walleti rakendamisel konkureerida Osaliselt arvestatud erasektoriga ega piirata erasektori rolli uute lahenduste ja ärimudelite Vt.5.5. väljatöötamisel. 15  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Selgitus: On oluline, et Business Walleti ökosüsteem kujuneks avatud ja Määrus ei tohiks ette turupõhiselt arenevaks. Riigi roll peaks piirduma ühiste reeglite, kirjutada kohustuslikke standardite, õigusliku raamistiku ja usaldusmehhanismide kehtestamisega, teenuseid ja teenusepakkujaid mitte lõppkasutajalahenduste või kommertsteenuste pakkumisega, millega liikmesriikidele. erasektor on võimeline konkureerima. Erasektorile peab jääma piisav ruum innovatsiooniks, uute teenuste ja ärimudelite tekkeks (nt ärikukrupõhised finantsteenused). Liigne riiklik sekkumine või riiklike lahenduste eelistamine võib pidurdada investeeringuid, vähendada teenuste mitmekesisust. 12. Transpordiamet Tõenäoliselt on Transpordiametil olemas tehniline võimekus võtta Teadmiseks võetud. ärikukkur kasutusele 12 kuu pärast, kui selleks on olemas rahalised vahendid ning detailsem ülesandepüstitus. Kui tuleb digikukkur, mida peab aktsepteerima, siis sõidukite Teadmiseks võetud. registreerimisega seotud vajalikud dokumendid, mida võib digiallkirjastada, peavad olema Transpordiametil töödeldavad, kättesaadavad, aktsepteeritavad, seega ilmselt eeldab ka teatud arendusi, sellekohast eelarvet jne ning on Transpordiameti üleselt kasutusele võetav, kui jõustub. Ärikukru idee on hea, kuid tundub ebamõistlik anda "European Business Teadmiseks võetud. Wallet" rakenduse tegemine erakätesse. Seetõttu on palju teenusepakkujaid ja siis muutub ametiasutustel keeruliseks erinevatest kohtadest dokumentide leidmine. Samuti järelevalve tegemine erasektori, eriti piiriülese juhtumite korral on keeruline. Süsteem peaks olema EL Komisjoni hallata. 16  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel 13. Siseministeerium Algatus on suunatud juriidiliste isikute e-ID raamistiku loomisele ja Teadmiseks võetud. puutumus SIM haldusalasse kuuluva identiteedihaldusega on kaudne, sest nõuetekohane isikutuvastus ja identiteedihaldus peab olema tagatud enne st Juhime tähelepanu, et ärikukkur on digivahend füüsilisele isikule eID-vahendi väljaandmisel, mida võidakse kasutada EL ja seda ei tohi segamini ärikukru funktsionaalsustele ligipääsuks. Samuti ei koguta SIM haldusalas ajada volituste andmeid, mis võimaldaksid tuvastada füüsilise isiku seotust juriidilise tunnustamisega. Viimane isikuga. ei ole algatuse skoobis. Märgin, et nii lühikese ajaga põhjendatud seisukohti kujundada ei jõua, aga jagan siiski mõningaid oma tähelepanekuid: 1. EL ärikukru oluliseks osaks on volitatud esindajate (authorised representatives) määramine ja haldus. Volitamise süsteem ja reeglistik füüsilise isiku volitamiseks võiks arvestada ka isikusamasuse kontrollimise võimaluste ja vajadusega. 2. Eestis on kasutusel e-identimise skeemid, mille usaldusväärsuse tase on „kõrge“. EL ärikukru algatusega oleks lubatud ligipääs ärikukrutele ka e- identimise skeemiga, mille tase on „märkimisväärne“. Selline järeleandmine usaldusväärsuse tasemes peab olema Eestis väga hästi põhjendatud, eriti kui reguleeritakse ettevõtlusega seotut. 3. EL ärikukru algatus näeb ette selle ulatusliku koostalitusvõimet füüsilise isiku digikukruga, mille tagamist toetamiseks peaks olema võimalikult põhjalikud spetsifikatsioonid. 14. Haridus ja Teadusministeerium Siit ilmneb oluline halduskoormuslik mõju haridus- ja teadusasutustele. Arvestatud. Vt Loodan, et saate neid mõtteid omalt poolt vastavalt vajadusele (mõjude seletuskirja punkti 5.1, analüüsi osas?) seletuskirja integreerida. 5.5. 17  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel 1. Avaliku sektori asutustele tekib kohustus EBW-d aktsepteerida - HTM haldusalasse kuuluvad asutused (sh koolid/ülikoolid) on samuti avaliku sektori asutused, mis tähendab, et kohustus ei jää “ministeeriumide tasemele”, vaid laieneb kogu haldusalale. 2. Avaliku sektori asutused peavad ise omama EBW-d ja kasutama turvalist sidekanalit- See tähendab sisuliselt, et iga kool/ülikool/teadusasutus peaks: hankima teenuse (erasektorilt), looma liidestused, ümber tegema protsessid, sh dokumendivahetus ja aruandlus. 3. Kõik siseriiklikud avaliku sektori asutused peavad ärikukurt omama - Just siit tuleb meie haldusalal on ka koolid → koormus kasvab. 4. Komisjoni ettepanek: arendab erasektor, riigi kanda liidestus- ja koolituskulud + teenuse soetamine - See tähendab haridussektoris: tekib paralleelne dokumentide/teadete kanal, tekivad topeltprotsessid (EBW + olemasolev), kasvab auditikoormus (“näita, et täitsid nõudeid”). 5. Kohad, mis mõjutavad haridussektorit läbi „majandusosaliste” / ettevõtluse / teaduse. Haridussektoris on neid olukordi palju: toetused (projektid, aruandlus), teenuste hangete dokumenteerimine, akrediteerimine/protsessid, teadusrahastuse aruandlus. Kokkuvõtteks : Dokument sisaldab mitut selget kohta, mis tekitavad haridussektorile mõju, kuna EBW kohustused laienevad kõigile avaliku sektori asutustele (sh koolid, ülikoolid ja teadusasutused), nõudes neil EBW omamist, aktsepteerimist ja turvaliste kanalite kasutamist, millega 18  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel kaasnevad märkimisväärsed liidestus-, koolitus- ja teenuse soetamise kulud ning risk paralleelsüsteemide tekkeks. 15. Kliimaministeerium Meie ekspertidelt tuli palve, et kas seletuskirja oleks võimalik täiendada Osaliselt arvestatud, vt. mõne konkreetse Eesti IT-teenuse näitega, et mida ärikukru regulatsioon 5.1. sellele kaasa tooks (nt arendus- ja liidestuskulud, muudatused Väga konkreetseid ja äriprotsessides)? selgeid kasutusjuhte ei Seisukohtade osas on kindlasti tervitatav, et Eesti ei toeta eraldi ärikukru ole Komisjon täna välja toonud. loomist ja toetab olemasolevate lahenduste maksimaalset ärakasutamist. 16. Välisministeerium Selle seletuskirjas on viidatud vajadusele luua jälgitavuse ja turvalisuse Teadmiseks võetud. tagamiseks ettevõtetele suhtlemiseks usaldusväärne standardiseeritud kanal. Oluline on tagada, et kukkur vastab sellele nõudele ja et kukru kasutamine ei võimalda sanktsioonidest kõrvale hiilida ega muud seadusevastast tegevust. Algatuses käsitletakse rahvusvahelist koostööd, küberohte ja standardite levitamist, seega mõjutab see enamat kui ainult EL siseturgu. Ärikukrul oleks ka laialdane diplomaatiline mõõde, näiteks kaubandus- või koostöölepingutele (EL- USA digipartnerlus, EL-Aasia koostöö). Ärikukkur võib olla ka tööriist, mis lihtsustab kolmandate riikide ettevõtete osalemist EL turul, näiteks sertifikaatide, tolliandmete või litsentside digitaalse vahetuse kaudu. 19  Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel Samaaegselt on küberjulgeoleku aspektist oluline, et EL süsteemidel ei ole turvaauke, mis ohustaks EL kriitilisi süsteeme. Välisministeeriumi arvates on oluline ärikukru arendamisel võimaldada selle kasutamist ka saatkondades ja konsulaatides suhtluseks Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtetega ja võimalusel ka kolmanda, sealhulgas asukohariigi ettevõtetega. Selle tagamiseks peab väga hoolikalt sõnastama artiklid 17 ja 18, mis käsitlevad välisriike ja välisettevõtteid. Kliimaministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) andsid teada, et neil kommentaare ega ettepanekuid algatusele ei ole. Kliimaministeerium edastas 30.12.2025 oma kommentaari seletuskirja mustandi täienduse osas. 20