Saatja:
[email protected]
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>, "Andreas Kangur - JUSTDIGI" <
[email protected]>
Teema: Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (ametiprivileegid)
Kuupäev: 2026-01-22 11:20
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Saadan Eesti Meediaettevõtete Liidu seisukohad kriminaalmenetluse
seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu
kohta.
Lugupidamisega
Maige Prööm
Tegevsekretär
Eesti Meediaettevõtete Liit
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta 22.01.26 Koopia: Andreas Kangur Dokument on edastatud digitaalselt aadressil
[email protected] ja
[email protected] Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (ametiprivileegid) Lugupeetud proua minister, Eesti Meediaettevõtete Liit (edaspidi EML) tänab võimaluse eest osaleda kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu (edaspidi eelnõu ) väljatöötamisel ning esitab käesolevaga oma seisukohad ja ettepanekud. I Õiguslik raamistik Eelnõu eesmärgiks on tagada advokaatidele ja teistele eristaatuses olevate elukutsete esindajatele ameti- ja kutsesaladuse tõhusam ja selgem kaitse süüteomenetluses. Eelnõuga kehtestatavad nõuded kutsesaladuse hoidmisele ja kaitsmisele ei saa ega tohi olla madalamad kui eriseadustega teatud elukutsete esindajatele pandud saladuse hoidmise kohustused ning selle kohustuse täitmise tagatised. Käesolev seisukoht puudutab üksnes meediateenust ja ajakirjandust ning selle valdkonnaga seotud privileege. Seisukohas ei hinnata teiste ametite osas kehtestatud nõudeid ega nende vastavust eriseadustele. 11. aprillil 2024 võeti vastu Euroopa Meediavabaduse Määrus (European Media Freedom Act, edaspidi „EMFA“), mis hakkas kehtima 8. augustil 2025 aastal. Tegemist on otsekohalduva määrusega, millest madalamate standardite seadmine liikmesriigi õigusega pole lubatud. EMFA on meediateenuse osutajate, sh ajakirjanike ja nendega seotud isikute, suhtes eriseaduseks, mida eelnõu peab ametiprivileegide reguleerimisel arvesse võtma ning milles seatud tagatised on miinimumstandardiks. EMFA artikkel 4 sätestab meediateenuse osutaja õigused, millest peaks meediateenuse osutaja ametiprivileegide sisustamisel lähtuma ka eelnõu. II EMFA-ga meediateenuse osutajale tagatud õigused EMFA artikkel 4 alajaotus 3 sätestab liikmesriikide kohustuse tagada, et ajakirjandusallikad ja konfidentsiaalsed teated on tulemuslikult kaitstud. Liikmesriigid ei võta meetmeid, millega: kohustatakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid avalikustama ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega seotud või nende tuvastamist võimaldatavat teavet, või kohustatakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või toimetuse töötajatega omada sellist teavet, sellist teavet avalikustama; peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis võimaldab nende tuvastamist, või peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või selle toimetuse töötajatega omada sellist teavet, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil; kasutatakse sekkuvat jälgimistarkvara materjali, digiseadme, -masina või -vahendi puhul, mida kasutavad meediateenuse osutajad, nende toimetuse töötajad või isikud, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või tema toimetuse töötajatega omada teavet, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis võimaldab neid tuvastada. Eelnevast nähtuvalt kehtestab EMFA allikakaitse reeglistiku, mis reguleerib nii isikulist kohaldamist ehk neid meediateenuse osutamisega seotud isikuid, kellele allikakaitse laieneb kui ka sisulisi piiranguid allika kaitsmisel. II Vastuolud eelnõu ja EMFA vahel Isikuline kohaldamisala (EMFA art 4 vs KrMS § 64¹). EMFA artikkel 4 laiendab kaitset: meediateenuse osutajatele; kõigile isikutele, kellel on regulaarse või professionaalse suhte tõttu ligipääs allikainfole. Eelnõu § 64¹ lg 1 p 3 piirdub: „ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuga“; tema püsivas eraelulises lähedases suhtes oleva isikuga. Kaitse ei hõlma toimetusi, juriidilisi isikuid, vabakutselisi koostööpartnereid ega tehnilist personali. Kui tehnilise personali osas võib eelnõu § 64¹ lg 2 leida kaitset eeldusel, et tehnilise personaliga on sõlmitud konfidentsiaalsusklauslit sisaldav leping, siis muud koostööpartnerid, juriidilise isiku juhatuse liikmed, vabakutselised koostööpartnerid jne on kaitsealast väljas. Liiatigi ei saa eelnõuga panna meediaettevõttele kohustust sisustada oma töötajate või muu lepingu alusel tegutsevatele (abi)personaliga sõlmitavate lepingute sisu. Kaitsenorm ei tohi sõltuda lepingulise suhte sisust ega olemasolust. Tegemist on selge vastuoluga EMFA artikli 4 isikulise ulatusega. EMFA ei sätesta lepingust ega seadusest tulenevat konfidentsiaalsuse nõuet, seega ei saa sellist nõuet kehtestada ka eelnõuga. Ametiprivileegi murdmise künnis tõendite kogumisel EMFA lubab allikakaitse riivet üksnes juhul, kui: esineb ülekaalukas avalik huvi; see on kooskõlas Põhiõiguste harta artikliga 52 see on rangelt proportsionaalne; otsuse teeb sõltumatu kohus. Eelnõu § 64 2 lg 1 p 4: - lubab ajakirjandusliku ametiprivileegi murdmist esimese astme kuriteo puhul; - otsuse teeb kohus või eeluurimiskohtunik EML hinnangul on r iive künnis on madalam kui EMFA miinimumstandard ja jätab liiga laia kaalutlusruumi menetlejale. Eelnõu peaks sisaldama ka nõuet proportsionaalsuse ning isikuõiguste riive hindamiseks. Siinjuures on oluline märkida, et eelnõu § 64 2 lg 1 p-s 3 nimetatud ametiprivileegiga hõlmatud teabe kogumisel on tõendi kogumisel põhjendamatu isikuõiguste riive puudumist peetud oluliseks. Võimalus tuvastada ametiprivileegi puudumine Eelnõu § 72 lg 4 võimaldab prokuratuuril taotleda eeluurimiskohtult ametiprivileegi puudumise tuvastamist juhul kui prokuratuur leiab, et tunnistaja poolt ütluste andmisest keeldumine on alusetu. Ametiprivileegi tagab kuulumine ametiprivileegiga kaitstud isikute ringi, mitte menetleja ega kohtu diskretsiooniotsus. EMFA ei näe üldse ette võimalust , et ametiprivileegi omava isiku puhul võidakse tuvastada ametiprivileegi puudumine. Selline võimalus eelnõus annab menetlejale ja eeluurimiskohtunikule võimaluse jätta isik, kellel on EMFA-st tulenevalt õigus kaitsta oma allikat, sellest õigusest menetleja ja kohtu subjektiivsel hinnangul ilma. Selline õigus ei ole proportsionaalne ja on vastuolus EMFA-ga sätestatud tagatistega. Kaudne allikakaitse murdmine jälitustoimingutega Eelnõu § 126¹² lg 3¹ lubab kasutada kolmanda isiku suhtes tehtud jälitustoimingust ilmnenud teavet ametiprivileegiga isiku vastu. EMFA käsitluses on keelatud ka kaudne allikate tuvastamine ja allikakaitse kaudne rikkumine. Eelnõu võimaldab EMFA-ga tagatud allikakaitse tagatisi mitte järgida ning rikub otsekohalduva määrusega meediateenuse osutajale antud tagatisi. Allikakaitse privileegi ei tohiks rikkuda ka kaudselt ehk jälitustoimingutega. Ebavõrdne kohtlemine: ajakirjanik vs advokaat Eelnõus on advokaadi ametiprivileeg reguleeritud detailse erimenetlusega (§§ 91 2 –91 3 ). Advokaadile on tagatud Advokatuuri esindaja juuresolek menetlustoimingute läbiviimisel ning seeläbi on advokaadi ametiprivileeg oluliselt detailsemalt ja paremini kaitstud. Meediateenuse pakkuja (aga ka teiste ametiprivileegi omavate kutsete) puhul sellised detailsed tagatised puuduvad, mistõttu on teiste ametiprivileegi omavate ametite privileeg oluliselt nõrgemalt kaitstud. Meediateenuse osutamisega seotud ametiprivileegi puhul peaks sarnaselt advokaadiga olema tagatud organisatoorne kaitse, mis meediaorganisatsiooni puhul võiks tähendada väljaande peatoimetaja vm isiku juuresolekut, kelle kohalolek tagaks toimingu neutraalsuse ja seaduslikkuse. Kokkuvõtteks Eelnõu ei ole kooskõlas EMFA artikli 4 nõuetega. Selle vastuvõtmine praegusel kujul looks olukorra, kus Eesti kriminaalmenetluse õigus: ei taga ajakirjanduslike allikate piisavat kaitset; suurendab rikkumismenetluse riski Euroopa Komisjoni poolt, eriti arvestades, et 2025 aasta lõpus pöördus Euroopa Komisjon järelepärimisega EV Kultuuriministeeriumi poole küsimuses, et miks ei ole EMFA-ga tagatud õigusi viidud sisse siseriiklikusse õigusesse. 11.2 . EML teeb ettepaneku viia eelnõu § 64 ¹ isikuline kohaldamisala kooskõlla EMFA terminoloogiaga, tagades allikakaitse määral, millisel see on sätestatud EMFA-s. Viia eelnõusse nõue hinnata § 642 kg 1 punktis 2 muuhulgas ka isikuõiguste riivet ja proportsionaalsust ning jätta ametiprivileegi riive nö viimaseks võimaluseks, kui kõik muud menetluslikud võimalused on ammendatud ( ultima ratio põhimõte). EML peab äärmiselt oluliseks välistada allikate tuvastamine ka jälitustoimingute kaudu (kaudne allikakaitse rikkumine) ning teeb muuhulgas ettepaneku tagada meediateenuste osutajatele advokaatidega võrdsed kaitsetagatised ametiprivileegi sisustamisel. Küsimuste või ettepanekute korral oleme valmis eelnõu täiendamisel kaasa rääkima ning kaasabi pakkuma. Lugupidamisega, Väino Koorberg EML juhatuse liige Koostas vandeadvokaat Mari Männiko Advokaadibüroost Supremia