Arvamus

Saatja: [email protected] Saaja: "Stella Johanson - JUSTDIGI" <[email protected]>, "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Meedialiidu seisukoht TsMS jt seaduste muutmise (vaigistuskaebuste direktiivi ülevõtmine) kohta Kuupäev: 2026-01-22 11:03 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Saadan Eesti Meediaettevõtete Liidu seisukoha tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Lugupidamisega Maige Prööm Tegevsekretär Eesti Meediaettevõtete Liit Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta 2 2 .01.2026 Koopia Stella Johanson Dokument on edastatud digitaalselt aadressil [email protected] ja [email protected] Lugupeetud proua minister, Eesti Meediaettevõtete Liit (edaspidi EML) tänab võimaluse eest kaasa rääkida tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) valmimisel, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, 11. aprillist 2024, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest (edaspidi SLAPP Direktiiv). I Eelnõu terminoloogiast Avalikus elus osalemine EML leiab, et definitsioon „avalikus elus osalemine“ on nii eestikeelses SLAPP Direktiivi tõlkes kui ka sellest tulenevalt eelnõus ebatäpne ega anna eesti keeles arusaadavalt edasi seadusandja mõtet vaigistushagide menetlemise sisustamisel. Inglise keeles kasutatakse SLAPP Direktiivi artiklis 4 terminit „ public participation “, mida direktiivi eestikeelses versioonis tõlgitakse „ avalikus elus osalemine “ , mida defineeritakse nii: füüsilise või juriidilise isiku seisukoha võtmine või tegevus, millega teostatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust ja sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus, ning mis on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega. Leiame, et definitsioonis kasutatav sõna elus annab tõlgendamisel edasi ebaõige sisu. Praktikas on laialdaselt kasutusel termin avaliku elu tegelane seetõttu seostub avalikus elus osalemine pigem avaliku elu tegelase tegevusega, mis arusaadavalt ei ole õige ning annab ruumi väärtõlgendusteks. Liiatigi ei kasuta originaaltekst samuti sõna avalikus elus osalemine vaid avalik osalemine . Seega teeb EML ettepaneku asendada termin „avalikus elus osalemine“ terminiga „avalikus arutelus osalemine“, andmaks edasi termini tähendust arusaadaval ning üheselt mõistetaval viisil. EML kasutab käesolevas memos termini „avalikus elus osalemine“ asemel läbivalt terminit „avalikus arutelus osalemine“. Terminoloogiliselt oleks samuti arusaadavam ja keeleliselt mugavam kasutada terminit vaigistushagi/vaigistusmenetlus ning defineerida seda läbi avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud hagi/algatatud menetluse. II Eelnõu analüüs Tagatise määramine Eelnõu § 196¹ näeb ette tagatise andmise menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud hagi korral. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS ) § 196 näeb ette tagatise määramise eeldatavate menetluskulude katteks, kui on alust eeldada, et hageja ei suuda kanda kohtuvaidluse kaotuse puhul kostja menetluskulusid tema majanduslikust seisundist tulenevalt või kui hagejalt menetluskulude sissenõudmine on problemaatiline tema elu- või asukoha tõttu. Paragrahvi eesmärk on tagada, et kostjal ei tekiks tema kasuks tehtud otsuse korral raskusi menetluskulude sissenõudmisega ning et tema nõue menetluskulude hüvitamiseks oleks tagatud. Sätte eesmärk ei ole kaitsta riiki kohtumenetlusele tehtavate kulutuste eest, vaid kitsalt kostjat menetluskulude osas. Tegemist on kaitsenormiga, mille eesmärk on kaitsta kostja majanduslikke huve kohtuvaidluse korral, mille algatamise initsiatiiv tuleb hagejalt. Tagatise andmise otsuse teeb kohus ilma hagi sisulise läbivaatamiseta kostja taotlusel tulenevalt hageja isikust. Eelnõus ettenähtud tagatis nõuaks kohtult hagi sisulist läbivaatamist, otsustamaks, et tegemist on vaigistamiskaebusega, ning selline tagatis oleks olemuslikult vastuolus menetluskulude tagatise andmise eesmärgiga. Üldjuhul on vaigistamiskaebuse esitajateks jõukad isikud, kellel ei ole menetluskulude tasumisega probleeme ning EML hinnangul piisab vaigistushagide puhul SLAPP Direktiivi artiklis 10 sätestatud tagatisnõude tagamiseks olemasolevast TsMS §-s 196 sätestatud regulatsioonist. Ka piiriüleste vaidluste puhul võimaldab kehtiv seadus määrata menetluskulude tagatise, kui hageja elu- või asukoht ei ole Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis. Praeguses sõnastuses tooks vaigistushagide osas eraldi menetluskulude tagatise sisseviimine TsMS -s kaasa hulgaliselt määruskaebemenetlusi, milles potentsiaalsed hagejad ei nõustu kohtuga hagi sisustamisel vaigistushagiks. Lisaks sellele suureneks oluliselt kohtu töökoormus, sest tagatise määramisel peaks kohus tuvastama, et tegemist on vaigistushagiga, ning seda menetluskulude tagatise määruses põhjalikult motiveerima. Soovitud kasu asemel tooks selline säte kaasa täiendavaid vaidlusi ning ka täiendavaid kulutusi isikule, kelle vastu hagi esitati. EML teeb ettepaneku lähtuda vaigistamishagide tagatise määramisel kehtivast seadusest ning mitte kehtestada eraldi vaigistushagide tagatist. Eelnõu § 333 2 sätestab vaigistushagide rahuldamata jätmise Hagi rahuldamata jätmine eeldab hagi sisulist läbivaatamist ning hagi osas otsuse tegemist. Kehtiva TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. EML hinnangul oleks menetlusökonoomiast lähtudes oluliselt ressursisäästlikum jätta vaigistushagid viidatud alusel läbi vaatamata ning -- vältimaks TsMS 246 lg 1 kuritarvitusi -- võiks TsMS reguleerida korduva hagi esitamise võimalust ning anda kohtule võimaluse jätta korduv samasisuline hagi menetlusse võtmata. Vajadusel võib eelnõusse sisse viia täiendava TsMS täpsustuse, mis võimaldab vaigistamishagid läbi vaatamata jätta, kuid selline ettepanek eeldab, et esineksid formaalsed kriteeriumid, mis eristaksid vaigistushagi mittevaralise kahju hagist, millega soovitakse ümber lükata ebaõigeid faktiväiteid või millega nõutakse mittevaralist kahju seoses ebakohaste väärtushinnangutega. EML rõhutab, et kohtupraktikat arvesse võttes on selline formaalne vahetegemine ülimalt keeruline kui mitte võimatu. Eelnõus pakutud sõnastus, mis kohustab kohut täitma selgitamiskohustust (milline kohustus on kohtul iga hagimenetluse korral), oleks vastuolus SLAPP Direktiivi artikliga 8, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes -- seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud kohtumenetlustes -- ei mõjuta hageja nõuete või menetlusdokumentide hilisem muutmine , sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas riigisisese õigusega. Kehtiv TsMS § 168 lg 2 võimaldab hagejalt välja mõista kohtukulud (sh kostja kulud), kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Samas kui kohtu selgitamiskohustuse käigus hageja muudab nõuet või esitab täiendavaid dokumente, tooks see kostjale kaasa üksnes täiendavaid kulusid ning venitaks vaigistamishagi menetlust ega täidaks SLAPP Direktiivi eesmärki lõpetada vaigistamishagi menetlus võimalikult varajases staadiumis (SLAPP Direktiiv artikkel 11). § 333² (lai variant) ei lisa uut kvaliteeti, vaid loob paralleelse ja segase varajase otsustamise mehhanismi, mis omakorda tekitab juurde täiendavaid vaidlusi. Avaliku huvi sisustamine Senini on seadusandja hoidunud avaliku huvi skoobis olevate teemaderingi loetelust, kuna avalikku huvi ei ole võimalik ammendavalt defineerida ning loetelu kehtestamine võib kaasa tuua uusi vaidlusi mõne avaliku huvi kataloogi kuulumise või mittekuulumise kohta. Senine kohtupraktika on lähtunud pigem välistamisest ning leidnud, et tuleb tuvastada hoopis avaliku huvi puudumine. Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks täitevvõim riikliku järelevalve käigus liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte . SLAPP Direktiiv ei pane liikmesriikidele kohustust kehtestada avaliku huvi skoobis olevate teemade loetelu ei ammendavalt ega mitteammendavalt, ning avaliku huvi tõlgendamisel ei ole SLAPP Direktiivist lähtumine keelatud. Küll aga peab EML ohtlikuks kehtestada avaliku huvi teemadering TsMS -s, mis pärsiks ajakirjandusvabaduse teostamist teemaderingi laiendamisel, täpsustamisel või sisustamisel. Seega teeb EML ettepaneku loobuda eelnõu § 406 2 lõikes 3 sätestatud loetelust ning avalikku huvi mitte sisustada, vaid jätta see iga kord kohtu otsustada. Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud „hagi“ vs „kuritarvituslik kohtumenetlus“ Eelnõus kasutatakse paralleelselt ja osaliselt kattuvate tähendustega mõisteid „avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi“ (§ 406²) ja “avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus (§ 406³). Eelnõu 406² määratleb hagi objektiivsete tunnuste kaudu (seisukoha võtmine, avalik huvi), aga eelnõu § 406³ seob kuritarvituslikkuse hageja peamise eesmärgiga (subjektiivne element). Eelnõust jääb ebaselgeks, kas kõik avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud hagid on ka kuritarvituslikud, ning mis vahe on kuritarvitusliku hagi esitamisel ja menetlusõiguste pahausksel kasutamisel ( TsMS § 200 lg 1). EML hinnangul võiks TsMS § 200 lg-t 2 täiendada ning lisada sinna menetlusõiguste kuritarvituste nimistusse ka vaigistamishagide esitamise. Võimalik on TsMS § 200 täiendada eraldi lõikega menetlusõiguste kuritarvitamise kohta, mis on seotud vaigistamishagide esitamisega. Võimalik on kasutada eelnõu § 406 3 ja 406 4 sõnastust. EML leiab, et SLAPP Direktiivi artikli 15 täitmiseks oleks asjakohane TsMS §-i 200 täiendada võimalusega pahauskset menetlusosalist trahvida. Selleks, et heidutus vaigistamishagi esitamisel oleks tõhusam, tasuks kaaluda ka trahvimäära lae tõstmist. EML ei näe vajadust kehtivasse TsMS -i täiendava definitsioonina lisada kuritarvituslikku kohtumenetlust, sest see tekitaks täiendavaid vaidluseid kuritarvitusliku olemuse üle ja tekitaks ohu, et kõikidele mittevaralise kahju hagidele, mis puudutavad ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, saaks külge kleepida vaigistushagi sildi. EML peab vajalikuks veel kord rõhutada, et eelnõu § 406 2 defineeritud avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi definitsiooni alla mahub sisuliselt iga meediaettevõtte vastu esitatud mittevaralise kahju hagi. Seega tekib vaigistamishagi defineerimisel väga suur risk, et meediaettevõtte vastu nõude esitamine muutub võimatuks või vähemalt väga keeruliseks. EML ei soovi alahinnata SLAPP Direktiivi tähtsust, kuid selle ülevõtmisel tuleb siiski lähtuda muuhulgas ka põhiseaduse § 15, mis võimaldab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. SLAPP Direktiivi ülevõtmine ei saa võtta isikutelt ära õigust pöörduda ajakirjanduse vastu kohtusse. EML mure seisneb peamiselt selles, et ebaselge regulatsiooni alusel peetavad vaidlused maksab tulevikus kinni meediaettevõte ning seetõttu on vaigistushagi täpsem ja selgepiirilisem defineerimine hädavajalik. EML ettepanek on defineerida vaigistushagi selgemalt ja kitsapiirilisemalt. Defineerimiseks oleks vajalik erinevate seotud erialaspetsialistide sisuline arutelu. Kohtu selgitamiskohustus ja menetlusdokumendi muutmine TsMS § 230 lg 2, § 392 ja § 351 sisustavad kohtu selgitamiskohustuse. Seega peab kohus igal juhul hagi menetlemise käigus teostama selgitamiskohustust. Vaigistamishagid ei saa irduda üldisest tsiviilkohtumenetluse loogikast, sest vastasel juhul võib juhtuda, et kostjatel tekib kõikide mittevaralise kahju nõuete puhul, mida sisustatakse läbi ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise (VÕS § 1046 ja § 1047), soov neid vaigistamishagideks lugeda. Selline võimalus tekitab täiendavaid vaidlusi, sest kohtule tekib täiendav kohustus põhjendada oma seisukohta selles osas, kas tegu on vaigistushagiga või mitte . Kuna SLAPP Direktiivi artikkel 8 kohaldub koos riigisisese õigusega, ei saa EML hinnangul eelnõu §-ga 406 5 võtta hagejalt õigust esitada täiendavaid tõendeid või hagi täpsustada. Eelnõus sätestatud viisil paneb see hageja ebavõrdsesse positsiooni, kus hagejalt võetakse sisuliselt ära võimalus järgida kohtu selgitamiskohustuse täitmisel antud juhiseid. Kokkuvõtteks SLAPP Direktiivi eesmärgiks on kaitsta sõnavabadust ning vaba mõttevahetust ühiskonnas. SLAPP Direktiivi ülevõtmine peaks kaasa tooma vaigistushagide lihtsama ja kiirema lahendamise, mitte täiendavate vaidluste tekkimise. Samas tuleb siiski lähtuda sellest, et vaigistushagi ei ole selgepiiriliselt ja ilmeksimatult eristatav mittevaralise kahju hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Kindlasti ei tohi SLAPP Direktiivi ülevõtmine kaasa tuua eelviidatud hagide menetlemise takistamist ning kohtupidamise kättesaamatuks tegemist nende isikute jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid. EML soovib kaasa rääkida tasakaalustatud ja proportsionaalse eelnõu valmimisel, mis kaitseks nii vaba ajakirjandust kui ka üksikisikut ning tagaks neile kohtupidamisel võrdsed võimalused. Lugupidamisega Väino Koorberg Meediaettevõtete Liidu j uhatuse liige Koostas vandeadvokaat Mari Männiko Advokaadibüroost Supremia