Viimsi Vallavalitsus
Meie 21.01.2026 nr 20-1/5316
Nelgi tee 1, Viimsi alevik
74001 Harjumaa
[email protected]
Tähelepanu juhtimine
Lugupeetud Viimsi Vallavalitsus
Justiits- ja Digiministeeriumile esitati taotlus hindamaks Viimsi Vallavalitsuse 01.07.2025 korralduse
nr 283 (projekteerimistingimuste nr 2011802/05110 kehtivuse pikendamine) õiguspärasust.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõikele 1 teostab Justiits- ja Digiministeerium
haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. VVS §-s
753 sätestatud protestiga seonduvat reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 25.
peatükk. HKMS § 6 lõike 1 kohaselt loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS)
§ 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt.
Järelevalve eesmärgiks on tuvastada, kas haldusakt on õiguspärane ega riku avalikku huvi. Avalik
huvi on ülekaalukas huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, hõlmates laiemalt
ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi. Avalikuks huviks on ka kogukonna ootus kohaliku omavalitsuse
seadusest tulenevate ülesannete õiguspärasele täitmisele.
Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS §-s 54. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on
antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul
haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku
tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja
(VVS § 753 lõige 4). Sama paragrahvi lõige 8 sätestab, et juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole
30 tööpäeva jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku kirjaliku
ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud,
nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib valdkonna eest
vastutav minister või tema volitatud ametnik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel
ja korras esitada protesti.
Algse otsuse (06.07.2020 projekteerimistingimuste 2011802/05110 määramine ärihoone
püstitamiseks) punktist 6.7 nähtub, et EhS § 31 lõike 2 kohaselt kaasati ärihoone püstitamiseks
projekteerimistingimuste menetluses arvamuste avaldamiseks vaid kinnistu Jänese tee 2 omaniku
esindaja ehk taotluses märgitud kinnisasja omanik. Viimsi Vallavalitsus pikendas korraldusega nr 283
projekteerimistingimuste nr 2011802/05110 kehtivuse tähtaega. Selle korralduse menetlemisel
naaberkinnistute omanikke samuti ei kaasatud (nagu ka 06.07.2020 projekteerimistingimuste
2011802/05110 puhul) ning vallavalitsus on seda põhjendanud sellega, et kuna puuduvad uued
asjaolud ning vajadus muuta projekteerimistingimuste eesmärki ja sisu, siis ei saa
projekteerimistingimuste pikendamise haldusakt rikkuda taotleja usaldust või puudutatud isikute huve
ning nende menetlusse kaasamiseks puudub vajadus. Korraldusega pikendatakse vaid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega, et tagada ehitusloa menetluses õigusliku aluse
olemasolu. Kui projekteerimistingimuste andmine puudutas naabrite õigusi või huve, mõjutab neid
tähtaja pikendamine samamoodi. Sisuliselt on see sarnane olukorraga, kui oleks antud uued sama
sisuga projekteerimistingimused (üheaastase tähtajaga). Projekteerimistingimuste (sh ehitusloa
menetlusest) on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud teatama kõigile isikutele, kelle õigusi
kavandatav ehitus võib puudutada (alus ehitusseadustiku (EhS) § 31 lõige 4 punkt 2, § 42 lõige 7
punkt 2). See on üldine nõue, mille sätestab ka HMS § 11 (vt Õiguskantsleri 10.06.2024 seisukohta
nr 7-5/240924/2403492).
Järgnevalt märgime, et Viimsi Vallavalitsus otsustas 06.07.2020 projekteerimistingimuste
2011802/05110 andmise ärihoone püstitamiseks. Projekteerimistingimused anti planeerimisseaduse
(PlanS) § 125 lõikes 5 toodud erandile tuginedes, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus
lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või
laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe
hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:
1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas
piirkonna hoonestuslaadi;
2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine
ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
PlanS § 125 lõike 5 sissejuhatavas osas sätestatud tingimus „olemasoleva hoonestuse vahele jäävale
kinnisasjale“ tähendab, et PlanS § 125 lõiget 5 saab kohaldada vaid sellisel juhul, kui kinnistu, millele
projekteerimistingimused väljastatakse, asub selliste kinnistute vahel, mis on samuti hoonestatud (vt
TlnHKo 23.09.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-913, punkt 9). Osundatud tõlgendust toetab ka
halduspraktika.
Vastuses Justiits- ja Digiministeeriumi poolt edastatud selgitusnõudele on Viimsi Vallavalitsus
vastanud ning selgitanud järgnevat:
PlanS § 125 lg 5 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused olid täitmata. Ärihoonet ei rajata olemasolevate
sarnaste objektide vahele ning üldplaneeringus pole ärihoone üldisi ehitus- ja kasutustingimusi
kindlaks määratud (va maakasutuse juhtotstarve). Seega polnud PlanS § 125 lg 5 p-des 1 ja 2
sätestatud kumulatiivsed tingimused täidetud ning PT andmise asemel oleks tulnud viia läbi kohane
detailplaneeringu menetlus või varasema planeeringu muutmine.
Eeltoodu kokkuvõtteks on Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul Viimsi Vallavalitsuse
06.07.2020 otsus projekteerimistingimuste 2011802/05110 määramiseks õigusvastane, st ei vasta
PlanS § 125 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Eelneva tõttu ei saa õiguspäraseks pidada ka korraldusega
nr 283 projekteerimistingimuste nr 2011802/05110 kehtivuse tähtaja pikendamist. Kuivõrd korralduse
nr 283 menetlemisel naaberkinnistute omanikke ei kaasatud (nagu ka algse 06.07.2020 otsuse
projekteerimistingimuste 2011802/05110 menetlemise puhul), siis toob kaasamata jätmine kui
menetlusviga kaasa haldusakti formaalse õigusvastasuse (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr
3-23-885/83 punkt 64).
Kuigi kohalikul omavalitsusel on põhiseaduse §-st 154 tulenev enesekorraldusõigus, siis ei ole see
piiramatu. Enesekorraldusõigusega ei saa põhjendada ega õigustada seaduse järgimata jätmist. HMS
§ 60 lõike 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja
riigiorganitele. HMS § 56 lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. HMS §
56 lõikest 2 tulenevalt peab haldusakti põhjenduses märkima haldusakti andmise faktilise ja õigusliku
aluse.
Justiits- ja Digiministeerium rõhutab siinkohal, et kuigi korrektsus, õiguskuulekus ja õiguspärane
käitumine on ühiskonnas alati tähtsal kohal, on need eriti olulised kohaliku omavalitsuse kui avaliku
võimu tegevuse aluspõhimõtetena. Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust
ametiasutuse vastu ning ametiasutuse oskuslikku ja läbipaistvat tegutsemist. Ühiskonna usaldus
kohaliku omavalitsuse vastu sõltub kohaliku omavalitsuse seaduspärasest ja eetilisest käitumisest
ning kompetentsest tegutsemisest avalikes huvides. Seejuures peab kohaliku omavalitsuse tegevus
mitte ainult olema, vaid ka näima läbipaistev ja õiguspärane.
2
Järelevalvemeetme valikul on Justiits- ja Digiministeerium kõiki asjaolusid kogumina arvesse võttes
otsustanud käesoleval juhul VVS § 753 lõikes 4 nimetatud ettepaneku tegemise asemel piirduda
tähelepanu juhtimisega Viimsi Vallavalitsuse otsuse (06.07.2020 projekteerimistingimuste
2011802/05110 väljastamine) ning 01.07.2025 korralduse nr 283 (projekteerimistingimuste
nr 2011802/05110 kehtivuse pikendamine) õigusvastasusele, lähtudes seejuures eelkõige
järgnevatest kaalutlustest. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes
põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele (vt
Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-999 punkt 20). Justiits- ja Digiministeeriumi
haldusjärelevalve eesmärgiks on seadusest tulenevalt avaliku huvi kaitsmine. Kinnistu on üld- ja
kehtinud detailplaneeringuga määratud ärimaaks ning avaliku huvi seisukohalt on oluline, et nimetatud
kinnisasja kasutataks sihipäraselt. Vastuses Justiits- ja Digiministeeriumi selgitusnõudele, märkis
Viimsi Vallavalitsus, et hoone on kavandatud avaliku parkla ja elamute vahele puhvriks, vähendades
niimoodi liiklus- ja parklamüra. Hoone teenindab laiemat kasutajaskonda (terviserajad, Vimka
suusamägi, „Pargi ja Reisi“ parkla), mitte üksnes eraärilist huvi. Seetõttu esineb käesoleval juhul avalik
huvi nii projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamiseks kui ka nende kehtima jäämiseks. Sellises
olukorras ei pea Justiits- ja Digiministeerium põhjendatuks esitada ettepanek viidatud haldusaktide
kehtetuks tunnistamiseks. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuse poolt on rikutud isiku subjektiivseid
õigusi, on isikul oma õiguste kaitseks õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse.
Kohalikul omavalitsusel on põhiseaduse §-st 154 tulenev enesekorraldusõigus. Seega on Viimsi
Vallavalitsusel kaalumise tulemusel iseseisvalt võimalik jõuda otsustuseni, kuidas tagada aadressil
Jänese tee 2 ärihoone ehitamise eelduste õiguspärasus (mh, et vallavalitsus võtab arvesse ärihoone
rajamisest puudutatud naaberkinnistute omanike arvamusi). Õigusvastase haldusakti tõttu võidakse
kohaliku omavalitsuse vastu esitada nõudeid riigivastutuse seaduse alusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Victoria Tamme
nõunik
Victoria Tamme 53523094
[email protected]
3