.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 20.01.2026 / 1-1/15-800;
Riigikantselei / 20.01.2026 / 2-5/26-00132
Resolutsiooni teema: Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE)
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium
Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 12.02.2026
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 19.2.2026 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 26-0087.
Kontroll: Kertu Nurmsalu
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 20.01.2026
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected],
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/26-0087 - Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 20.1.2026 resolutsioonile.
Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium
Tähtaeg: 12.02.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5ab96ac-4541-40d9-bb4c-5cdc2dc2c943
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5ab96ac-4541-40d9-bb4c-5cdc2dc2c943?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU Karistusseadustiku muutmise seadus e e elnõu Karistusseadustikus tehakse järgmine muudatus: 1) Karistusseadustikku täiendatakse paragrahviga 289 ja sõnastatakse järgmiselt: § 289. Ametiseisundi kuritarvitamine Ametiisiku poolt ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest eesmärgiga tekitada või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, - k aristatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega . 2) Karistusseadustikku täiendatakse paragrahviga 2 90 ja sõnastatakse järgmiselt: § 290. Ametialane lohakus Ametiisiku poolt oma ametialase ülesande täitmata jätmise või pealiskaudse täitmise eest sellesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tõttu, kui sellega on tekitatud suur kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, - Karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 Algatab Riigikogu liige 1 9 .0 1 .202 6 Kalle Grünthal
Ka ristusseadustiku muutmise seaduse e e lnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 1.1.1. Täitmaks Nullum crimen nulla poena sine lege printsiipi („ei ole süütegu , ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta“) näeb karistusseadustik ette erinormide kaudu selgelt ja üheselt mõistetava koosseisu, mis tingivad samas määratletud karistuse piirid. Karistusseadustiku m uutmise seadusega otsustati KarS § 289 „Ametiseisundi kuritarvitamine“ ja 290 „ Ametialane lohakus “ tunnistada aastal 2007 kehtetuks . Sellise muudatusega loobus seaduseandja talle Põhiseaduse § 13 s eadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest ja § 14 õ iguste ja vabaduste tagamine on täidesaatva võimu kohustus delegeeritud õigusest määrata kindlaks kuriteod, mille toimepanemise eest sai kohus kriminaalasja kohtuliku uurimise tulemusena võtta vastutusele ametiisikuid. Käesoleva seaduse muudatuse mõte ja soov on se da olukord a muuta ja taastada võimalus võtta süüteo subjekt vastutusele, kes on toime pannud § 289 ja § 290 sätestatud tunnustega teo. Ametialaste süütegude spetsiifika seisneb aga selles, et siin kahjustatakse täitevvõimu tegevust nii öelda seestpoolt, selle täitevvõimu esindajate endi tegevusega. Nimetatud tunnus piiritleb ametialaste süütegusid ka distsiplinaarüleastumistest, sest erinevalt viimastest ei ole ametialaste süütegude puhul tegemist lihtsalt teenistuskorra rikkumisega, vaid riigivalitsemise kahjustamisega. Täitevvõimu esindajad, kes riigivalitsemist kahjustavad , võivad oma tegevusega olla kahju tekitanud mitte ainult riigi vaid ka eraisiku seadustega kaitstud hüvedele. See on aga lubamatu . 1 .2. Lähtudes eelmärgitust on tekkinud olukord, kus ametnikel puudub kahjuks igasugune gi vastutus, kui nad ei täida vajaliku hoolsusega või siis isegi tahtlikult neile normidega ettenähtud kohustusi. Selline olukord on aga lubamatu. Mõned näited. „ Näpuviga “ või „apsakas“ möödunud aasta detsembris heaks kiidetud hasartmängumaksu seaduse eelnõus , kaotas alanud aastaks veebikasiinode maksustamise. Mille tõttu jääb riigil 2026 aastal saamata miljoni d eurod. Milline on saamata jäänud tulu täpne suurus , ei ole veel täpselt teada , k uid see võib ulatuda 25 kuni 27 miljonini, kui võtta arvesse Maksu- ja tolliameti info t, mille kohaselt koguti 2024. aastal hasartmängumaksu 57 miljonit eurot, millest 22 miljonit koguti veebikasiinodelt. Tähelepanuväärne on aga asjaolu, et 13. jaanuaril käesoleval aastal ERR-i vahendusel , palus Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi vabandust seoses eksitusega hasartmängumaksu seaduses, millega jääb veebikasiinode tegevus 2026. aastal maksuvabaks. Eelmärgitu võib viidata just sellele, et seadu se sse tekkinud nõndanimetatud „ apsakas “ võis tekkida just ametnike süül , sest milleks vabandada, kui süüd ei ole. Teine näide: Möödunud aasta suvel tuvastas Õiguskantsler, et mitmed ametiasutused pääsevad täitmisregistri kaudu ligi pangasaladusele konto omaniku teadmata ja loata ning kohase õigusliku aluseta. Tegemist oli t eabe varjatud kogumi sega, mis on ebaseaduslik, kui selleks puudub seaduslik alus või teabe kogumine ei ole vormistatud seaduses kehtestatud korras. Teabe varjatud kogumine piirab toimingu objektiks oleva isiku kodu, perekonna või eraelu puutumatust ning sellega rikutakse Põhiseaduse § 26 ja 33. Põhiõigusi piiravast teabehanke toimingust tuleb üldjuhul isikut viivitamata teavitada, kelle suhtes seda tehti . Peamiseks küsimuseks on asjaolu, et igas ametiasutuses on Isikuandmete kaitse seaduse § 29 alusel vastutav ja volitatud töötaja, kes peavad rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada isikuandmete töötlemisel seaduse nõuete täitmise osas. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vastutav töötaja vastutab selle eest, et volitatud töötleja täidab isikuandmete töötlemise nõudeid. Oluliseks asjaoluks aga see, et seaduse tasandil on olemas kuriteo subjekt, kelleks on vastutav töötaja, kes töötles ametiasutuses isikuandmeid. Kahjuks aga ühtegi isikut vastutusele ei võetud. Selline olukord ei saa enam jätkuda! 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärgiks on tagada , et ametnikud oma tegevusega ei saaks nii riigile, kui rahvale kahju tekitada. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5 . Seaduse mõju Muudatus tekitab olukorra, kus ametnikud hakkavad kohus e tundlikumalt suhtuma oma ametiülesannetesse ning sellega hoitakse ära võimaliku kahju tekitamine riigile tervikuna Samuti antakse avalikkusele positiiv ne signaal , et Eestis ei ole karistamatuid. 6 . Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused Seaduse muudatusega kaasnevaid kulutusi ei ole. 7 . Rakendusaktid Seaduse jõustamiseks ei ole eraldi rakendusakt e vaja. 8 . Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub seaduse avaldamisest Riigi Teatajas. ___________________________________________________________________________ Algatab Riigikogu liige 1 9 . 0 1 .202 6 Kalle Grünthal
Vabariigi Valitsus
.01.2026 nr 1-1/15-800/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikme Kalle Grünthali k.a 19. jaanuaril
algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]