Eelnõu teadmiseks

Saatja: [email protected] Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: [EIS] Ülesanne täitmiseks: eelnõu RIIGIKOGU/26-0086 - "Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE)" Kuupäev: 2026-01-20 16:11 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/26-0086 - Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 20.1.2026 resolutsioonile. Osapooled: Kliimaministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Tähtaeg: 12.02.2026 23:59 Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/88b114e2-c1d7-40fd-86cf-acac69033cc7 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/88b114e2-c1d7-40fd-86cf-acac69033cc7?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU Jäätmeseaduse muutmise seadus § 1. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 5 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5 1 ) Korraldatud jäätmeveo tellimisele ja sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele ei kohaldata riigihangete seaduse §-s 12 sätestatut.“ ; 2 ) seadus t t äienda takse §-ga 136 2 8 järgmises sõnastuses : „§ 136 2 8 Jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimise muudatuse rakendamine Käesoleva seaduse kuni 2030. aasta 31. detsembrini kehtiva redaktsiooni § 1 lõike 5 1 kohaselt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimise lepingute sõlmimisel tuleb arvestada, et need alates 2031. aasta 1. jaanuarist vastaksid käesoleva seaduse samal kuupäeval jõustunud nõuetele . ” . § 2. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 p unk t 1 jõustu b 2031. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 Algatab keskkonnakomisjon 19 . 01 .202 6 . ( allkirjas tatud digitaalselt) Yoko Alender Keskkonnakomisjoni esimees J äätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu s eletuskiri 1. Sissejuhatus 2025. aastal menetles keskkonnakomisjon Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ( edaspidi JäätS ) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) (jäätmereform) , mis võeti vastu sama aasta 9. detsembril. Eelnõu eesmärk o li keskkonnahoidliku majanduskasvu edendamine , a lameesmärgiks o li rolliselguse loomine valdkonnas , mill eks tõhusta ti taaskasutusorganisatsioonide tegevust ja vähendat i kohaliku omavalitsuse piiranguid jäätmehoolduse korraldamisel. Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust, kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne teke (ehk stabiilne liigiti kogumine) on investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks. Jäätmereformi eelnõu arutelul koos huvigruppidega tõusetus vajadus täiendada JäätS is kehtestatud sisetehingu te regulatsiooni . 2. Eelnõu sisu Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse JäätS i § 1 l õiget 5 1 ja lisatakse piirang riigihangete seaduse § 12 rakendamisele ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Muudatuse eesmärk on suunata olmejäätmed ringmajandusse, toetada ringlussevõtu tööstuse arengut , parandada konkurentsitingimusi , avada turgu ning täita jäätmedirektiivi 2008 / 98 / EÜ kohustused . Jäätmedirektiivi 2008/98/EÜ artikkel 11 seab liikmesriikidele kohustuse saavutada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud - 55% aastaks 2025, 65% aastaks 2035. Euroopa Komisjoni varajase hoiatuse aruandes märgitakse, et on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Euroopa Komisjoni 2023. aasta vastavasisuline a ruanne soovitab teha lisajõupingutusi ja arendada jäätmekäitlustaristut. Seega e rasektori osalus ja investeeringud on keskse tähtsusega, et tagada jäätmehoolduse korraldamisel keskkonnahoidlikud ja innovaatilised lahendused. Avatud konkurents motiveerib eraettevõtjaid arendama sortimise ja ringlussevõtu võimekust. Samas sisetehingu rakendamine võib jätta turult välja kvalifitseeritud ettevõtjad, kes sooviksid turule siseneda ja valdkonda investeerida ringlussevõtu edendamiseks. See omakorda võib tekitada olukorra, et ohtu satub riigile jäätmete käitlemiseks sobiva ja kestva infrastruktuuri loomine, mis toob kaasa olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu saavutamata jätmise ning võib piirata liikmesriigi võimalust käidelda jäätmeid iseseisvalt. Muudatus jõustub 01.01.2031, mis ajani võib kohalik omavalitsus jätkata sisetehingu kaudu jäätmekäitluse tellimist. Seega on seadusandja andnud piisava üleminekuaja KOVle uue olukorraga kohanemiseks. Juhul kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näe vad riigihangete seaduse § 49 ja § 50 ette väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist . Jäätmekäitlusega saavad KOVi rajatud käitluskohad edasi tegeleda sõltumata sisetehingu keelamisest, mistõttu ei ole KOV üksuse finantsautonoomiat mõjutatud ning nende tavapärane majandustegevus saab jätkuda ka edaspidi. Ehk, kuigi tehtud on pikaajalisi investeeringuid kohalike jäätmekäitluskeskuste rajamiseks, ei mõjuta sisetehingu keelamine omavalitsusüksuste õigust osaleda jäätmekäitluskoha hankel tema rahalisel toel rajatud jäätmekäitluskeskusel. Jäätmekäitluskoha valikul tuleb ka edaspidi järgida JäätS §-s 32 sätestatud läheduse põhimõtet, mille kohaselt kõrvaldatakse jäätmed ja taaskasutatakse segaolmejäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Eelnõu § 1 p unktiga 2 lisatakse JäätSi § 136 28 , muudatuse eesmärk on tagada sujuv üleminek JäätS-i uuele regulatsioonile. Säte ei muuda kehtivate lepingute kehtivust enne 2030. aasta lõppu, vaid sätestab kohustuse need sõlmida nii, et need vastaksid uuele regulatsioonile alates 2031. aasta 1. jaanuarist . Säte ei muuda kehtivate lepingute kehtivust enne 2030. aasta lõppu, vaid sätestab kohustuse need üle vaadata ja vajadusel muuta, et need vastaksid uuele regulatsioonile alates 2031. aasta 1. jaanuarist. Korraldatud jäätmeveo tellimisel on JäätS § 1 lg 5 1 alusel sisetehingu kasutamine keelatud. Muudatusega keelatakse sisetehingu kasutamine ka JäätS i § 70 lg 1 1 ja 1 2 nimetatud hankelepingute sõlmimiseks. Seega ei või alates 01.01.2031 toimuda korraldatud jäätmeveo teenuse ega ka KOVi korraldusel kokku kogutud jäätmete edasise käitluse teenuse osutamine sisetehingu alusel. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu keskkonnakomisjoni nõunik Vivi Older (631 65 10 , [email protected] ) , Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna olmejäätmete valdkonna juh t Katrin Koppel ( [email protected] ) ja Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg (626 0798, [email protected] ) . 3 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kohalik e omavalitsus te omandis olevaid jäätmekäitluskoh ti , kuhu korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed on suunatud, on üksikuid (nt Paikuse prügila, Hiiumaa jäätmejaa m , Kudjape jäätme keskus , Võru j äätmekeskus, Lääne-Viru j äätmekeskus , Aardlapalu jäätmekäitluskeskus ) . Neist vaid paaris toimub ka jäätmete lõppkäitlus, ülejäänud käitluskohad toimivad pigem ümberlaadimisjaamadena. Mit m el juhul ei opereeri KOV või KOV i äriühing käitluskohta ise, vaid selle operaator on leitud hankega. Erandiks on Paikuse prügila, Võru jäätmekeskus ja Lääne-Viru jäätmekeskus. Tallin n a prügila on küll samuti omavalitsusele kuuluv käitluskoht, kuid Tallinna linn viib korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitlemiseks läbi eraldi hankemenetlused ja sisetehingut selleks ei rakenda. Ka KOVi korraldusel (nt jäätmejaamas, avalikes kogumispunktides, kogumisringidel) kokku kogutud jäätmete taaskasutami se ga ei saa KOV või KOV i äriühing alates 01.01.2031 enam tegeleda ilma , et oleks läbi viidud hankemenetlus. Muudatusest tulenevalt võivad KOV i käitluskohad kaotada kindla jäätmevoo , mistõttu nende tegevus ja käitluskoha ülalpidamisega seotud rahastami ne või vad vajada ümberkorraldamist. KOVil kaob sisetehingust loobumisel surve investeerida oma käitluskoha käitlustaristusse . KOV i käit l usko htades saab keskenduda näiteks jäätmejaama teenuse ja pakendijäätmete vaheladustamisteenuse pakkumisele . Suuremad käitluskohad saavad konkureerida käit l usturul võrdselt erasektori ettevõtetega ning jätkata jäätmete käitlemisega. Kui jäätmed suunatakse turult hangitud käitluskohta, siis väheneb KOVidel võimalus teenida tulu oma käitluskoha kaudu ( KOV i käitluskoha rent, kontsessioonitasu , kasutustasu), kuna väheneb käivet tekitav jäätmevoog. KOV i jäätmejaamade ülalpidamine võib vajada KOVilt lisarahastust. JäätSi sisse viidud muudatus (alternatiivne korraldatud jäätmevedu) võimaldab KOVil jäätmejaama ülalpidamist rahastada „ saastaja maksab “ põhimõttest lähtuvalt. 4 . Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte . 5 . Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 punkt i 1 jõustu mise aeg 2031. aasta 1. jaanuar on vajalik selleks, et kohaliku omavalitsuse üksusele jääks uue nõudega arvestamiseks piisavalt aega, et oma tegevused ümber korraldada. Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub üldises korras. 6 . E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on kooskõlastatud Kliimaministeeriumi , Rahandusministeeriumi ja Konkurentsiametiga . Algatab keskkonna komisjon 19 . 01 . 20 2 6 . (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender K eskkonna komisjoni esimees EELNÕU Jäätmeseaduse muutmise seadus § 1. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(51) Korraldatud jäätmeveo tellimisele ja sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele ei kohaldata riigihangete seaduse §-s 12 sätestatut.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 13628 järgmises sõnastuses: „§ 13628 Jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimise muudatuse rakendamine Käesoleva seaduse kuni 2030. aasta 31. detsembrini kehtiva redaktsiooni § 1 lõike 51 kohaselt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimise lepingute sõlmimisel tuleb arvestada, et need alates 2031. aasta 1. jaanuarist vastaksid käesoleva seaduse samal kuupäeval jõustunud nõuetele.”. § 2. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2031. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab keskkonnakomisjon 19.01.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender Keskkonnakomisjoni esimees  Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 2025. aastal menetles keskkonnakomisjon Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) (jäätmereform), mis võeti vastu sama aasta 9. detsembril. Eelnõu eesmärk oli keskkonnahoidliku majanduskasvu edendamine, alameesmärgiks oli rolliselguse loomine valdkonnas, milleks tõhustati taaskasutusorganisatsioonide tegevust ja vähendati kohaliku omavalitsuse piiranguid jäätmehoolduse korraldamisel. Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust, kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne teke (ehk stabiilne liigiti kogumine) on investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks. Jäätmereformi eelnõu arutelul koos huvigruppidega tõusetus vajadus täiendada JäätSis kehtestatud sisetehingute regulatsiooni. 2. Eelnõu sisu Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse JäätSi § 1 lõiget 51 ja lisatakse piirang riigihangete seaduse § 12 rakendamisele ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Muudatuse eesmärk on suunata olmejäätmed ringmajandusse, toetada ringlussevõtu tööstuse arengut, parandada konkurentsitingimusi, avada turgu ning täita jäätmedirektiivi 2008/98/EÜ1 kohustused. Jäätmedirektiivi 2008/98/EÜ artikkel 11 seab liikmesriikidele kohustuse saavutada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud - 55% aastaks 2025, 65% aastaks 2035. Euroopa Komisjoni varajase hoiatuse aruandes2 märgitakse, et on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Euroopa Komisjoni 2023. aasta vastavasisuline aruanne3 soovitab teha lisajõupingutusi ja arendada jäätmekäitlustaristut. Seega erasektori osalus ja investeeringud on keskse tähtsusega, et tagada jäätmehoolduse korraldamisel keskkonnahoidlikud ja innovaatilised lahendused. Avatud konkurents motiveerib eraettevõtjaid arendama sortimise ja ringlussevõtu võimekust. Samas sisetehingu rakendamine võib jätta turult välja kvalifitseeritud ettevõtjad, kes sooviksid turule siseneda ja valdkonda investeerida ringlussevõtu edendamiseks. See omakorda võib tekitada olukorra, et ohtu satub riigile jäätmete käitlemiseks sobiva ja kestva infrastruktuuri loomine, mis toob kaasa olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu saavutamata jätmise ning võib piirata liikmesriigi võimalust käidelda jäätmeid iseseisvalt. Muudatus jõustub 01.01.2031, mis ajani võib kohalik omavalitsus jätkata sisetehingu kaudu jäätmekäitluse tellimist. Seega on seadusandja andnud piisava üleminekuaja KOVle uue olukorraga kohanemiseks. Juhul kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02008L0098-20251016 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1768316524050 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023SC0180&qid=1768316524050 1 puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse § 49 ja § 50 ette väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist. Jäätmekäitlusega saavad KOVi rajatud käitluskohad edasi tegeleda sõltumata sisetehingu keelamisest, mistõttu ei ole KOV üksuse finantsautonoomiat mõjutatud ning nende tavapärane majandustegevus saab jätkuda ka edaspidi. Ehk, kuigi tehtud on pikaajalisi investeeringuid kohalike jäätmekäitluskeskuste rajamiseks, ei mõjuta sisetehingu keelamine omavalitsusüksuste õigust osaleda jäätmekäitluskoha hankel tema rahalisel toel rajatud jäätmekäitluskeskusel. Jäätmekäitluskoha valikul tuleb ka edaspidi järgida JäätS §-s 32 sätestatud läheduse põhimõtet, mille kohaselt kõrvaldatakse jäätmed ja taaskasutatakse segaolmejäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse JäätSi § 13628, muudatuse eesmärk on tagada sujuv üleminek JäätS-i uuele regulatsioonile. Säte ei muuda kehtivate lepingute kehtivust enne 2030. aasta lõppu, vaid sätestab kohustuse need sõlmida nii, et need vastaksid uuele regulatsioonile alates 2031. aasta 1. jaanuarist. Säte ei muuda kehtivate lepingute kehtivust enne 2030. aasta lõppu, vaid sätestab kohustuse need üle vaadata ja vajadusel muuta, et need vastaksid uuele regulatsioonile alates 2031. aasta 1. jaanuarist. Korraldatud jäätmeveo tellimisel on JäätS § 1 lg 51 alusel sisetehingu kasutamine keelatud. Muudatusega keelatakse sisetehingu kasutamine ka JäätSi § 70 lg 11 ja 12 nimetatud hankelepingute sõlmimiseks. Seega ei või alates 01.01.2031 toimuda korraldatud jäätmeveo teenuse ega ka KOVi korraldusel kokku kogutud jäätmete edasise käitluse teenuse osutamine sisetehingu alusel. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu keskkonnakomisjoni nõunik Vivi Older (631 6510, [email protected]), Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna olmejäätmete valdkonna juht Katrin Koppel ([email protected]) ja Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg (626 0798, [email protected]). 3. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kohalike omavalitsuste omandis olevaid jäätmekäitluskohti, kuhu korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed on suunatud, on üksikuid (nt Paikuse prügila, Hiiumaa jäätmejaam, Kudjape jäätmekeskus, Võru jäätmekeskus, Lääne-Viru jäätmekeskus, Aardlapalu jäätmekäitluskeskus). Neist vaid paaris toimub ka jäätmete lõppkäitlus, ülejäänud käitluskohad toimivad pigem ümberlaadimisjaamadena. Mitmel juhul ei opereeri KOV või KOVi äriühing käitluskohta ise, vaid selle operaator on leitud hankega. Erandiks on Paikuse prügila, Võru jäätmekeskus ja Lääne-Viru jäätmekeskus. Tallinna prügila on küll samuti omavalitsusele kuuluv käitluskoht, kuid Tallinna linn viib korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitlemiseks läbi eraldi hankemenetlused ja sisetehingut selleks ei rakenda. Ka KOVi korraldusel (nt jäätmejaamas, avalikes kogumispunktides, kogumisringidel) kokku kogutud jäätmete taaskasutamisega ei saa KOV või KOVi äriühing alates 01.01.2031 enam tegeleda ilma, et oleks läbi viidud hankemenetlus. Muudatusest tulenevalt võivad KOVi käitluskohad kaotada kindla jäätmevoo, mistõttu nende tegevus ja käitluskoha ülalpidamisega seotud rahastamine võivad vajada ümberkorraldamist. KOVil kaob sisetehingust loobumisel surve investeerida oma käitluskoha käitlustaristusse. 2 KOVi käitluskohtades saab keskenduda näiteks jäätmejaama teenuse ja pakendijäätmete vaheladustamisteenuse pakkumisele. Suuremad käitluskohad saavad konkureerida käitlusturul võrdselt erasektori ettevõtetega ning jätkata jäätmete käitlemisega. Kui jäätmed suunatakse turult hangitud käitluskohta, siis väheneb KOVidel võimalus teenida tulu oma käitluskoha kaudu (KOVi käitluskoha rent, kontsessioonitasu, kasutustasu), kuna väheneb käivet tekitav jäätmevoog. KOVi jäätmejaamade ülalpidamine võib vajada KOVilt lisarahastust. JäätSi sisse viidud muudatus (alternatiivne korraldatud jäätmevedu) võimaldab KOVil jäätmejaama ülalpidamist rahastada „saastaja maksab“ põhimõttest lähtuvalt. 4. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte. 5. Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 punkti 1 jõustumise aeg 2031. aasta 1. jaanuar on vajalik selleks, et kohaliku omavalitsuse üksusele jääks uue nõudega arvestamiseks piisavalt aega, et oma tegevused ümber korraldada. Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on kooskõlastatud Kliimaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Konkurentsiametiga. Algatab keskkonnakomisjon 19.01.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender Keskkonnakomisjoni esimees 3  Vabariigi Valitsus .01.2026 nr 1-1/15-799/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu keskkonnakomisjoni k.a 19. jaanuaril algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 20.01.2026 / 1-1/15-799; Riigikantselei / 20.01.2026 / 2-5/26-00130 Resolutsiooni teema: Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE) Adressaat: Kliimaministeerium Ülesanne: Palun Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 12.02.2026 Adressaat: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek. Tähtaeg: 05.02.2026 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 19.2.2026 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 26-0086. Kontroll: Hendrick Rang Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 20.01.2026 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected],