Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

2 8 . 1 1 . 2025 Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse töölepingu seadust (TLS). T LS-i s tehtavad muudatused on seotud alaealise iga-aastas e põhipuhkus e , pereettevõttes töötamis e , koolivaheaegadel töötamis e ning 7–12-aastase alaealise tö öle võtmiseks Tööinspektsioonilt loa taotlemisega . Heaolu arengukavas 2023–2030 on noor i kirjeldatud kui üh t ebasoodsamas olukorras olevat riski rühma tööturul . Selleks, e t tõsta noorte töö jõus osalemise määra , tuleb tegeleda nende tööturule toomise ja seal püsimise toetamisega . Nimetatud arengukava eesmärkide elluviimiseks on koostatud tööturu programm aastateks 2023–2026, mis keskendub kõrge tööhõive saavutamisele , sh noorte seas. Noorte lähtepositsioon ja olukord tööturul on nende vähese töökogemuse ja ebapiisavate teadmiste tõttu oma õiguste st ning tööandja kohustuste st keerulisem võrreldes teiste elanikkonnarühmadega . Eelkõige on murekoh t 15–24-aastaste noorte kõrge töötuse määr , mis ületab 2–3 korda üldist töötuse määra . 2024. aastal ulatus 15–24-aastaste noorte töötuse määr 19,1 protsendi ni, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Eeltoodud näitajad tõstavad esile vajadust tegeleda alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamisega ja sihipäras te meetme te rakendamisega , et toetada noort e võimalikult varas t kaasamis t töö turule esimese töökogemuse omandamiseks ja nende tööga hõivatust. Vara se töökogemus e saamine on noore le oluline , kuna see pakub hariduse kõrval tööellu sisenemiseks ja seal toimetulekuks vajalikke teadmisi, erinevaid praktilisi oskusi , samuti üldisemaid eluks vajalikke oskus i . Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealiste töötingimusi reguleerivat korda selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele paremad võimalused varas t töökogemus t omanda da ja tööharjumus t kujunda da . Alaealise lapse kõige tähtsam ülesanne on õppida, teisalt on arvukal t neid, ke l on huvi töötamise vastu ja kes sooviksid töötada eakohaselt. Seega on mõistlikud leevendused alaealiste töötamise reeglites vajalikud ja põhjendatud. Eelnõuga ei kavandata uusi kohustusi. Eelnõukohase s eaduse rakendamisega ei suurene halduskoormus. Eelnõu kohase seaduse muudatuse ga luuakse võimalus 7–17-aastasel alaealisel töötada oma pere ettevõttes , kohaldamata tema suhtes tegevusvaldkonna piiranguid . Samuti v õimalda b eelnõu kohane seadus alaealisel töötada koolivaheaegadel rohkem kui pool koolivaheaja kestusest , täpsustades iga koolivaheaja kohta eraldi maksimaalse töötamise perioodi . Eelnõu kohaselt lühenda takse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmis t nõutava Tööinspektsiooni loa menet lus tähtaega seniselt kümnelt tööpäevalt kahe tööpäeva ni . Samuti ühtlusta takse eelnõu kohaselt alaealise töötaja iga-aastase põhi puhkuse kestus täiskasvanud töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestusega, lühendades alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkust 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani. Viimati nimetatud muudatusega seo ses tehakse ka muudatus tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a asta määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ , mille tulemusena ei hüvitata tööandjale enam riigieelarvest alaealise töötaja pikema iga-aastase põhipuhkuse osa (28 kalendripäeva pikku st põhipuhkust ületava seits m e kalendripäeva) eest makstud puhkusetasu. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172) , sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (e-post [email protected], tel 5916 2680) ning töövaldkonna andmete nõunik ud Age Viira (e-post age . viira @mkm.ee, tel 5910 7348 ) ja Ingel Kadarik (e-post [email protected], tel 5451 0226). Eelnõu õigus ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post ragnar.kass @mkm.ee ). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post inge.mehide @justdigi.ee, tel 5366 8522 ) . Märkused Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja e rakon na Eesti 200 vahel 24. märtsil 2025. aastal sõlmitud valitsusliidu programmiga aastateks 2025–2027 (edaspidi koalitsioonilepe ) , mille kohaselt on valitsusliit seadnud eesmärgiks oskustööjõu puuduse lahendamise, milleks tagatakse ettevõtetele hea kvalifikatsiooni ja vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus Eesti Töötukassa teenuste ja haridusmeetmete kaudu ning paindlikuma töölepingu seaduse abil , neist viimane hõlmab alaealiste töötamist puudutavate nõuete lihtsustamist. Eelnõu on seotud ka Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (edaspidi direktiiv 94/33 ) artikli 2 lõike 2 punktiga b . Eelnõu arvestab direktiivi selle sätte nõuetega . Direktiiv kohustab EL-i liikmesriike tagama noorukite töö range reguleerimise ja kaitsmise. L iikmesrii gid peavad tagama noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise eest ja mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takista ks hariduse omandamist. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu kohase seaduse ga on kavas muu ta TLS-i 01.09.2025 jõustu nud redaktsiooni (RT I, 23.12.2024, 6 ) . Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73 koosmõjus § 104 lõikega 2). 2. Seaduse eesmärk Eelnõu algatamine on tingitud asjaolust, et 24. märtsil 2025. aastal sõlmiti koalitsioonilepe ehk valitsusliidu programm aastateks 2025–2027, mille peatüki 9.4 „Tööjõupoliitika“ punkt 263 näeb ühe tegevusena ette TLS-is alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamise eesmärgiga võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. Eelnõukohase seaduse eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise tingimusi, et soodustada n ende es mase töökogemuse omandamist . Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamine aitab kaasa noorte varasemale tööturul osalemisele , mis omakorda loob eeldused nende tööharjumuse kujunemiseks ja sotsiaalsete oskuste arenguks ning aitab suurendada teadlikkus t töötaja õigustest ja kohustustest. Samuti suurendab varajane töökogemus alaealiste konkurentsivõimet tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus. Alaealised on riskirühmana tööturul haavatavamas positsioonis kui täiskasvanud, mistõttu on olulin e toetada nende võimalusi siseneda tööturule varases eas. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Väljatöötamiskavatsus ei ole h ea õigusloome ja normitehnika eeskirja ( HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5 järgi vajalik, kuivõrd muudatustega ei kaasne olulist mõju – need mõjutavad üksikuid sektoreid, kus alaealised rohkem töötavad. Arvestada tuleb ka sellega, et alaealiste tööle rakendamisel kehtivad niigi direktiiviga 94/33 ette nähtud ranged piirangud, mistõttu on võimalikud leevendused alaealiste töötamise tingimustes piiratud ning alternatiivseid lahendusi, mida väljatöötamiskavatsuses tavapäraselt kaalutakse, ei ole kuigi palju võimalik välja pakkuda. HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav ka juhul, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomuli st menetlus t põhjenda b ka see , et kui alaealiste töötamist puudutavad lihtsustatud reeglid jõustuvad enne 2026. aasta suve, annab see alaealistele võimaluse juba järgmise aasta suvekuudel, nende tavapärasel esmase töökogemuse omandamise perioodil, töötada leevendatud tingimustel. Viimaks on eelnõu ettevalmistamine seotud koalitsioonileppe eesmärkidega. Koalitsioonileppe tööjõupoliitikat käsitleva peatüki punktis 263 on ühe tegevusena märgitud töölepingu seaduses alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamine eesmärgiga võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. Selle tegevuse täitmise tähtajaks on määratud 2025. aasta neljas kvartal. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüü s Eelnõu punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7 lõi get 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide sisaldaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 4 1 ja 4 2 . TLS-i § 7 kehtivas lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille kohaselt ei tohi tööandja alla 15-aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada, välja arvatud TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on var em lisatud erand sama sätte lõikest 1 (lõige 4 1 ) ja eelnõu punktiga 2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina lõige 4 2 , täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see sisaldaks kõiki erand eid § 7 lõikest 1. Muudatus on tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS -i § 7 lõige 1 jääb üldreegliks, erandid sellele tulenevad § 7 lõigetest 4, 4 1 ja 4 2 . Eelnõu punktiga 2 täiendatakse alaealisega töölepingu sõlmimist reguleerivat TLS-i § 7 lõikega 4 2 . TLS-i § -i 7 lisatava lõike 4 2 kohaselt võib pereettevõttes sõlmida 7–17-aastase alaealisega tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks § 7 lõike 4 teises lauses ja lõikes 4 1 sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata . Seejuures v anusevahemik us 7–17 on ka 17-aastase d kaasa arvatud. Pereettevõttes töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus tööandja , kes sõlmib alaealisega töölepingu, on kas selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane, külgjoones sugulane või lapsendaja perekonnaseaduse (PKS) tähenduses . Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased (PKS § 80 l õige 1) . Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased (PKS § 80 l õige 2) . Külgjoones suguluse puhul on tegemist õdede, vendade, tädide ja onudega. Seega , TLS-i § -i 7 lisatava lõike 6 puhul tuleb tööandja na mõista eelkõige töölevõetava alaealise ema, isa, nende eellasi (vanavanema id , vanavanavanema id ) , onu, tädi , õde, venda ja lapsendajat . Lisaks eeltoodule võib pereettevõttes töötamisel olla tööandja alaealise lapse kasuvanem või eestkostja . PKS -i § 174 lõike 1 kohaselt saab eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik. Maailmas on erinevaid pereettevõtte määratlusi . E L-is puudub ühtne pereettevõtte definitsioon, mida kohaldataks eranditult kõigis valdkondades , ka õigusaktides kasutatakse seda mõistet erinevates tähendustes. EL-is oli 2015. aasta l üle 90 pereettevõtte definitsiooni . Samas ollakse kahes põhitunnuses enam-vähem kokkuleppele jõutud: 1) ühele perele peab kuuluma vähemalt pool ühingu osalusest, 2) selle pere kaks või enam liiget peavad aktiivselt osalema selle ühingu juhtimises (st osalema ühingu tegevuses näiteks juhatuse või nõukogu liikmena). Euroopa Komisjoni eksperttöö r ühm püüdis 2009. a astal määratle da terminit „pereettevõte “ . R aportis „ Overview of Family Business Relevant Issues “ pakuti välja käsitlus , mille kohaselt ettevõte on pereettevõte, kui: häälteenamus on selles ettevõttes ühe pere füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on selle ettevõtte asutaja ( d ) , või füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on omandanud osaluse ettevõtte kapitalis, või eelnimetatud isikute abikaasa, vanemate, laste või laste otseste pärijate käes; häälteenamus on otsene või kaudne; vähemalt üks pere või sugu võsa esindaja on seotud ettevõtte juhtimisega. D irektiiv 94/33 lubab erand ina teatud eelduste täitmisel võtta noori alates seitsmendast eluaastast tööle pereettevõttes se ka muudesse tegevus valdkondades se väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus t . Nimelt sätestab direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b, et liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et õigusnormidega kindlaksmääratud piirides ja tingimuste kohaselt ei kohaldata direktiivi 94/33 juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka kuulub muu hulgas pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks. Kehtivas seaduses sellist pereettevõttes mis tahes valdkonnas töötamise erandit praegu ette nähtud ei ole. Pereettevõttes töötamise erandi rakendamisel jäävad endiselt alaealiste suhtes kehti ma TLS-ist tulenevad p iirangud alaealisega töölepingu sõlmimisele ja alaealise töötamisele , m uu h ulgas peab tehtav töö olema kerge , ei tohi olla lapsele ohtlik ega kahjustada tema tervist . Ku ivõrd direktiivis 94/33 sisaldub mõiste „pereettevõte“ ühekordselt (artikli 2 lõike 2 punkt b), ei saa seda mõistet eelnõus sisustada, sest EL-i õigusaktid sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn määratlemata õigusmõisteid) või mille definitsioon jääb konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Sellised mõisteid vajavad õiguskäibes sisustamist tõlgendamise teel. EL-i õiguskorras on selline ettevõtmine seotud spetsiifiliste ohtudega. Nimelt, kuna EL-i kuulub 27 riiki, esineb arvestatav risk, et ühte ja sama mõistet võidakse eri liikmesriikides mõista erinevalt. Seda silmas pidades on Euroopa Kohus EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrd s use põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. See tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole lubat ud , kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole otsesõna sätestatud vastupidist, sisustada liidu õiguses kasutatud mõisteid riigisiseses õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest lähtudes . Ku na mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne õigus mõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus. P ereettevõt tes , näiteks majutus-, toitlustus- või muus teenindusvaldkonnas ( su vekohvik utes , väikestes talumajapidamistes, turismiettevõtetes j ms ) , võib pere l olla tegelik vajadus oma pere konna laste abi järele . K ui praegusel juhul ei ole TLS-i § 7 lõike 4 teise lause kohaselt 7–12-aastaste alaealiste töötamine muude l tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi - või reklaamitegevu s l ubatud , võib see viia olukorrani , kus pereettevõttes laste tehtava id abistava iseloomuga tö i d väljaspool eelnimetatud nelja tegevus valdkond a tuleb käsit a da seaduse rikkumisena , mille tõttu võib Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse alusel selle pere ettevõtte suhtes alustada TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja määrata füüsilisele isikule kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi või karistada juriidilist isikut kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga TLS-i § 118 alusel. Teisalt võimaldatakse pereettevõttes töötamist üksnes tähtajalise töölepingu alusel, kuivõrd direktiivi 94/33 artikkel 2 võimaldab pereettevõttes töötamise erisust just „ju h utööde või lühiajaliste tööde“ korral. Paljud alaealised lapsed panustavad juba praegu pereettevõtte tegevusse, sageli õppimise kõrvalt ja suvisel perioodil lühiajaliselt töötades. S elline pereliikmete abistamine on noorte puhul tihti loomulik osa nende igapäevaelust. Tava päraselt toimub alaealise töö pereettevõttes ilma töölepingut kirjalikult vormista mata, kuigi oma sisult võib siiski olla tegemist töölepingulise suhtega , kui esinevad töösuhtele omased elemendid , millisel juhul tuleks vormistada ka tööleping kirjalikult ja registreerida alaealise töötamine töötamise registris. Alaealisega alates seitsmendast eluaastast p ereettevõttes väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusvaldkonda lühiajaliseks töötamiseks t öölepingu sõlmimise võimaluse seaduses ette nägemine võimaldaks noorel töötada seaduslikult , alustada varakult pensionistaaži kogumist ja tutvuda lähemalt tööeluga ning tagaks talle toetatud ja turvalises keskkonnas es mase töökogemuse omandamise . Pereettevõttes esimese töökogemuse saamine, mis on noore jaoks positiivne kogemus, võib suurendada temas motivatsiooni ja huvi töötamise vastu. Tegemist oleks alaealise jaok s lisa võimalusega, mitte kohustusega, ning töötamine toimuks pereliikmete järelevalve all ja seadusega alaealiste töötamisele kehtivate nõuete piires. Eelnõu punktiga 3 muudetakse TLS-i § 8 lõiget 2 . TLS -i § 8 kehtiv lõige 2 reguleerib alaealise seadusliku esindaja nõusoleku andmist alaealise töötamiseks, sätestades , et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Teisisõnu, õppimiskohustuslik alaealine võib kehtiva õiguse alusel töötada kuni pool iga koolivaheaja kestusest (n äiteks kui vaheaeg kestab 14 päeva , võib alaealine töötada kuni seitse päeva) . Muudatusega täpsustatakse õppimiskohustusliku alaealise töötamise kestust koolivaheaegadel. Muudatuse kohaselt ei tohi alaealise seaduslik esindaja (üldjuhul ema või isa) anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune puhkeaeg, viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal ja küm me kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal. Näiteks kui kahe nädala pikkune koolivaheaeg kestab 22.12.2025 kuni 04.01.2026 , saab seadu slik esindaja anda nõusoleku, et alaealine töötab selle aja kestel kuni kümnel päeval . Seejuures on oluline, et suvevaheajal võib õppimiskohustuslik alaealine töötada rohkem kui pool kooli vaheaja kestusest, tingimusel et suvevaheajast vähemalt neli järjestikust nädalat , s.o 28 kalendripäeva , jääb puhk amiseks. Vähemalt neljanädalase puhkamise nõue suvevaheajal tuleneb Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa Sotsiaalõiguste K omitee järeldustest . M uudatusega võimaldatakse alaealise l töötada koolivaheaegadel senisest pikema ajavahemiku jooksul, kehtestades samas selged töötamise aja ülempiirid, mis tagavad õppimiskohustuslikule alaealisele piisava puhkeaja säilimise ja väljapuhkamise järgmiseks õppeperioodiks , et koo lis käivat e alaealiste töötamine koolivaheaegadel ei ohustaks nende tervist ega takistaks hariduse omandamist või kahjustaks nende võimet õppetööst täiel määral kasu saada. Tööandjal on alaealise töölevõtmisel kohustus jälgida, et alaealise töötamise periood ei ületaks seaduses iga koolivaheaja kohta sätestatud maksimaalset lubatud töötamise kestust. Muudatus annab võimaluse alaealisel paindlikumalt töökogemust omandada, säilitades samas tasakaalu töö ja puhk amise vahel. Õppimine ja hariduse omandamine on alaealise kõige olulisem kohustus ja õigus. Muudatuse e esmärk on pakkuda alaealistele senisest rohkem võimalusi esimese töökogemuse saamiseks viisil, mis ei takista ks nende õpinguid ja õppimiskohustuse täitmist. Eelnõu punktiga 4 asendatakse TLS-i § 8 lõikes 3 sõna „kümne“ sõnaga „ kahe “. Seega on TLS -i § 8 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „ Tööandja ei tohi lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne kahe tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse § s 25 1 sätestatud töötamise registris.“ Enne 7–12-aastase alaealisega töölepingu sõlmimis t on lisaks seadusliku esindaja nõusolekule nõutav Tööinspektsiooni nõusolek. TLS -i § 8 lõigetega 3–8 on kehtestatud üksikasjalik kord selle kohta, kuidas Tööinspektsioon kontrollib 7–12-aastase alaealise tööle lubamist. TLS i § 8 lõike 4 kohaselt tuleb tööandjal enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmis t taotleda selleks luba Tööinspektsioonilt. TLS -i § 8 l õike 3 kohaselt ei tohi tööandja lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 25 1 sätestatud töötamise registris. Seega peab kehtiva seaduse kohaselt tööandja registreerima töötamise registris 7–12-aastase lapse töötamise vähemalt kümme tööpäeva enne nimeta t ud vanuses lapse tööle asumist. Seejärel kontrollib Tööinspektsiooni tööinspektor kümne tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga, alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduse nõuetega ning et alaealine soovib tööd teha . Muudatusega lühendatakse Tööinspektsiooni antava loa menetl emi se täht aega kümnelt tööpäevalt kahe tööpäevani . See tähendab, et edaspidi on Tööinspektsioonil aega kontrollida kahe tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga ning alaealise töötingimused o leksid kooskõlas seaduse nõuetega ja alaealine soovib tööd teha. Seega ei saa ka edaspidi 7–12-aastane alaealine asuda tööle enne, kui Tööinspektsioon on selleks nõusoleku andnud või kui Tööinspektori nõusolekut eeldatakse pärast loa menetlemiseks ette nähtud kahe tööpäeva pikku se tähtaja möödumist TLS-i § 8 lõike 6 kohaselt. Direktiiv 94/33 näeb ette, et 7–12-aastase alaealise töölevõtmise ks on vajalik pädeva ametiasutuse nõusolek, määrates selgelt, et pädev ametiasutus peab andma nõusolek u enne alaealise töölevõtmis t . Kavandatav muudatus seda põhimõtet ei muuda – Tööinspektsioon peab tegema kontroll i ja andma nõusoleku ka edaspidi e nne 7–12-aastase tööle lubamis t . Tööinspektsioon on varem kinnitanud, et üldjuhul ei ole Tööinspektsioon teinud 7–12-aast a se alaealise tööle lubamise kohta keelduva t otsus t töö sisu puudutavatel põhjustel ja tegemist on olnud üksikjuhtumitega, mil on keeldutud alaealist tööle lubamast. Näiteks 2024. aasta suvel tehti mõned keelduvad otsused põhjusel, et tööandja ei pidanud kinni TLS-i § 8 lõikes 3 sätestatud alaealise tööt aja töötamise registris registreerimise tähtajast või töösuhe oli juba lõppenud selleks ajaks, kui teave alaealise töötamise kohta Tööinspektsioonini jõudis . Arvestades seda , et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises töös olnud juhtumeid, kus esineb sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest , samuti ei registreerita töötamise registris 7–12-aastaseid alaealisi ülemäära palju (vt täpsemat statistikat peatükist 6) , on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikku ne tähtaeg loa menetlemiseks piisav . K uivõrd alaealiste töötingimusi ja töökeskkonda kontrollitakse jätkuvalt järelevalve käigus, s h juhtumi põh jal ehk konkreetsete vihjete või kaebuste alusel, on alaealiste õiguste kaitse tagatud sama tõhusalt kui enne . TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet muudetavale § 8 lõikele 3 : TLS-i § 8 lõige 5 : „Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete saamist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud, alaealise töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas ning alaealine soovib teha tööd.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna TLS-i § 8 lõi ge 5 osu tab lõikele 3, milles on praegu sätestatud kümne tööpäeva pikkune Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaeg, samal ajal kui lõige 5 ei korda loamenetluse tähtaega, mis on juba sätestatud TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega. TLS-i § 8 lõige 6 : „Tööinspektori nõusolekut 7–12-aastase alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna se e ei sisald a konkreetset tähtaega Tööinspektsiooni antava loa menetlemis eks, mis on juba sätestatud TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega. Eelnõu punktiga 5 asendatakse TLS-i § 54 lõikes 3 tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55, 57 ja 58 “ . Seega on TLS-i § 54 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Käesoleva seaduse §-des 55, 57 ja 58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspühi ja riigipühi.“ Kuivõrd eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mis näeb ette alaealisele töötaja le 35 kalendripäeva pikkuse põhipuhkuse ja muudatuse kohaselt hakkaks edaspidi alaealiste le kohalduma TLS-i § 55 järgne 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus, siis on vaja TLS-i § 54 lõikest 3 jätta välja viide §-le 56. Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Kehtiva TLS -i § 56 kohaselt on alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva . Samas on TLS -i § 55 kohaselt täisealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva , kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti . TLS -i § 56 kehtetuks tunnistamise tagajärg on see, et alaealis e töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkus lühen eb seitsme päeva võrra , seniselt 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevale aastas. See tähendab, et ka alaealisele töötajale hakkab kohalduma TLS -i §-s 55 sätestatud põhipuhkuse re egel . Muudatusest hoolimata võib tööandja alaealise töötajaga sõlmida soodsama kokkuleppe põhipuhkuse kestuse kohta , nähes ette seaduses kehtestatud alammäär ast pikema põhipuhkuse . Alaealis t e töötajate suhtes kehtivate e risuste vähendamine muudab tööandja jaoks alaealise töölevõtmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks ning võib seeläbi suurendada tööandjate valmisolekut alaealis i tööle võt ta . Kehtiv pikem iga-aastane põhipuhkus võib piirata alaealise võimalusi töökogemus t omanda da , kuna tööandjad eelistavad pigem töötajaid, kelle s suhtes kohaldub vähem seadusest tulenevaid erisusi ja kelle töötingimused võimaldavad panustada võrdselt teistega. Muudatuse eesmärk on rakendada alaealiste töötajate suhtes võrdsuse printsiipi. Kooli ealiste noorte senisest tagasisidest on ilmnenud , et alaealised ise soovivad tööelus täiskasvanutega võrdset kohtlemist , sh võrdsete töötingimuste rakendamist nende suhtes . TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet kehtetuks tunnistatavale §-le 56 : TLS-i § 54 lõige 3 : „ Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. “ Seda sätet muudetakse eelnõu punktiga 5 , sest eelnõukohase seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. TLS-i § 66 lõige 1 : „ Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest. “ Seda sätet muudetakse eelnõu punktiga 7 , sest eelnõukohase seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Eelnõu punktiga 7 muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1, jä ttes sellest välja vii t e §-le 56 , kuna eelnõu punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Seega on TLS-i § 66 lõike 1 uus sõnastus järgmine: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-s 57 ette nähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest.“ Kui k ehtiva seaduse alusel hüvitatakse tööandjale 28 kalendripäeva pikku st põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusetasu kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest nii osalise või puuduva töövõimega kui ka alaealise töötaja puhul , siis TLS-i § 66 lõike 1 muutmise tulemusena makstakse tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest vaid osalise või puuduva töövõimega töötaja puhul , kuna eelnõu kohase seadusega lühendatakse alaealise iga-aastane põhipuhkus 28 kalendripäevale TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise kaudu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse Eesti õiguses kasutusele termin „pereettevõte“. Kuivõrd see on EL-i autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada seda mõistet riigisiseses õiguses, siis ei määratleta mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus. Täpsemalt on pereettevõtte terminit selgitatud eelnõu punkti 2 selgituse all. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu s sisalduv üks seadus e muudatus (eelnõu punkt 2) on seotud Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl , mi lle artikli 2 lõike 2 punkt b annab liikmesriikidele võimalus e lubada noori alates seitsmendast eluaastast p ereettevõttesse tööle ka muudesse tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevust. Eelnõukohase seadusega näha kse ette võimalus sõlmida pereettevõttes 7–17-aastase alaealisega tähtajali n e tööleping kerge töö tegemiseks igas tegevusvaldkonnas . See muudatus lähtub otseselt Euroopa Liidu õigusest ning on sellega kooskõlas . 6. Seaduse mõjud Seaduse jõustumise korral võib eeldada järgmisi mõjusid: sotsiaalset mõju , majanduslikku mõju ja mõju riigiasutuste töö korraldusele. Muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri, sporti; riigikaitset ja välissuhteid; siseturvalisust ega keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud M uudatustega kaasneb mõju tööturule ja töökeskkonnale : suuren eb tööandjate paindlikkus ja paranevad võimalus ed alaealisi töötajaid tööle võtta , vähen eb halduskoormus ja paraneb tööjõu kättesaadavus, eriti hooajatööde ks . See omakorda l oob laste le ja noorte le võrdse d võimalus ed olla tööelus varakult kaasatud – paranevad alaealiste võimalused osaleda tööturul, mis võimalda b rohkematel laste l ja noortel varakult tutvuda tööeluga ning saada töökogemus, mis toetab ka nende hilisemat karjääri- ja tööoskuste arengut. Seega on mõju sihtrühmaks kaks osa poolt: tööandjad ja alaealised. Sihtrühm 1: t ööandjad Mõtteko j a Praxis avaldatud analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi palganud tööandjate arv perioodil 2021 – 2023 vahemikku 2500 – 2700 . Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal ettevõtete kogu arv ca 156 200 . S eega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. Varasema Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt oli 2018. aastal 7 – 17-aastaseid lapsi ja noori palganud ettevõtet e arv 3800 , mis moodustas kõikidest sama aasta ettevõtetest 4,2%. Tõenäoliselt jääb ka praegu ettevõtete arv, kes alaealisi palkavad, alla 5% kõikidest ettevõtetest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Praxise analüüsi kohaselt on 13 – 16-aastaseid palganud tööandja test 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on 10 – 49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest ettevõtetest tegutse b majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (14%) ning töötlev tööstus (11%). Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodi de pikendamise positiivne mõju tööandjate le on suurem paindlikkus hooajatööde korral ning võimalik u tööjõupuuduse leevendamine suv ise l ajal . Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal . Tööjõu järelkasvu koolitamise vajadus ja soov pakkuda noortele esmast töökogemust on peamis ed argumen did noorte värbamisel. Seega aitab koolivaheaegadel töötamise aja pikendamine tööandjatel paremini katta hooajalis t tööjõuvajadus t , pakkudes samal ajal noortele väärtuslikku töökogemust ja võimalust tulevikus ettevõtte püsivaks tööjõuks saada. Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmis t nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähta ja lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele võimaldab selles vanuserühmas alaealiste kiiremat töölevõtmist (eriti hooajatöödel) ning vähendab tööjõu planeerimise viivitusi. 7–12-aastasi tööle võtnud tööandjate arv kogu tööandjate sihtrüma võrdluses on marginaalne (alla 50 ettevõtte aastas). Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine muudab alaealiste töölevõtmise tööandja le mõnevõrra soodsamaks ja paindlikumaks. Esiteks, tööandjal väheneb asendamise vajadus alaealise töötaja põhipuhkuse ajaks, kui alaealine kogu ettenähtud 28-kalendripäevase põhipuhkuse aasta jooksul välja võtab. Teiseks, alaealise töötajaga töösuhte lõppe des väheneb tööandja jaoks eelkõige lühemate töösuhete korral aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse päevade hüvitamise kulu . 28-kalendripäevase põhipuhkuse korral koguneb töötamise ajal vähem puhkusepäevi ( ca 2,3 põhipuhkuse päeva ühes kuus) kui 35-päevase põhipuhkuse korral ( ca 2,9 põhipuhkuse päeva ühes kuus). Näide: t öösuhe kestis 01.01.2026–31.03.202 6 . Töötajale kohaldub kehtiva korra kohane 35-kalendripäevane põhipuhkus. Töötaja ei kasutanud töösuhte jooksul ühtegi põhipuhkuse päeva. Tööandja peab sellele töötajale töösuhte lõppe des hüvitama 8,6 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 35 = 8,6). M uudatuse jõustumise jär el peab tööandja sellele töötajale hüvitama 6,9 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 28 = 6,9). 7–17-aastastel alaealistel p ereettevõttes töötamise lubamine võimaldab seaduslikult kaasata pere lapsed neile jõukohastesse töödesse. Juba praegu panustavad alaealised lapsed oma pereettevõtte tegevusse ning see on loomulik osa nende igapäevaelust, kuid pereettevõtted riskivad seeläbi väärteomenetluse algatamisega enda suhtes , kui 7 – 12 - aastane laps töötab muul tegevusalal kui kultuuri-, kunsti-, spordi - või reklaamitegevus. Kokkuvõttes on kõiki muudatusi arvestades mõjutatud sihtrühm võrreldes kõikide tööandjatega väike, puudutades pigem üksikute sektorite tööd, kus alaealised rohkem töötavad. Mõju avald u mise sagedus nendele ettevõtetele on keskmine, sest kokkupuude alaealiste töötajatega on peamiselt hooajatöö iseloomust tingituna peamiselt suvevaheaegadel, aga mitte igapäevane. Mõju ulatus on keskmine, kui tööandjad võivad olla rohkem motiveeritud alaealisi palkama, kuid eeldatava s t i ei kaasne muudatustega tööandjatele kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Kokkuvõttes saab muudatuste mõju tööandjatele hinnata keskmiseks. Sihtrühm 2: l apsed ja noored vanus es 7 – 17 Mõtteko j a Praxis avaldatud analüüsi kohaselt töötas 2023. aastal Eestis 18 752 noort vanuses 7–17, mis moodustab umbes 11% samavanustest noortest. S eega mõjutab muudatus keskmise suurusega sihtrühma . Nii Praxise kui ka Sotsiaalministeeriumi analüüsid näitasid, et alaealistest töötavad enim 16 – 17-aastased, tüdrukud (Praxise uuringu kohaselt 56–58% töötajatest) ning Põhja-Eestis elavad noored , kus ka elab enim noori. Samas on kõige suurem töötavate noorte osakaal kõigist selle vanusegrupi noortest hoopis Lääne-Eestis ning madalaim Kirde-Eestis. 13–16-aastased töötavad kõige sagedamini lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajatena. Koolivahea j al lubatud töötamise perioodi pikendamine võimaldab koolivahea ja l töötada soovivatel noortel endale ise sissetulekut teenida ja saada rohkem töökogemust. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja juuli), mil lõppeb kool, on 7 – 17-aastaste noorte töötamise alguse haripunkt. 7–17-aastastel alaealistel p ereettevõttes töötamise võimaldamine soodustab laste ja noorte varajase töö- ja ettevõtluskogemuse omandamist turvalises keskkonnas. Sotsiaalministeeriumi analüüsi käigus koolinoorte seas tehtud ankeetküsitlus näitas, et sageli saavad noored esimese töökogemuse mitteametlikult töötades ja tehes seda kas perekonnaliikmete või tuttavate juures. Seega soosib muudatus juba levinud praktikat. Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmis t nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele võimaldab noortel kiirem ini tööle asu da . Tööinspektsiooni andmetel on nende noorte arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest . Keelduva id otsuseid alaealise tööle lubamise kohta on tehtud üksikjuhtudel ning üldjuhul ei ole esinenud töö sisu puudutavaid põhjuse i d mitte luba da alaealist tööle . Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine võib suurendada tööandjate motivatsiooni alaealis i tööle võt ta , mis omakorda suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust. Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt on 38% mittetöötavatest noortest otsinud tööd , kuid ei ole sobivat tööd leidnud , ning 16% on tööd otsinud, kuid ei ole tööle võetud. Ebasoovitavate mõjude risk . Alaealiste töötajate iga-aastase põhipuhkuse lühendamine ning koolivaheaegadel lubatud töötamise aja pikendamine tähendab potentsiaalselt noorte le lühemat aega puhkamiseks ja taastumiseks, mis võib suurendada terviseprobleemide tekk imis e riski , vähendada õppimisvõimet ja üldist heaolu. 2024. aastal maksis Sotsiaalkindlustusamet (SKA) puhkusetasu hüvitist 302 ettevõttele 2180 alaealise eest. Risk on siiski minimaalne, kuna muudatuse järel on tagatud, et noortele peab jääma piisavalt puhkeaega. Tööinspektsiooni loamenetluse tähtaja lühendamine võib tähendada, et Tööinspektsioonil ei jää piisavalt aega veendumaks, et alaealise töötingimused vastavad seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu võib laps asuda tööle talle sobi matu te sse tingimustesse. Arvestades seda , et loamenetlusi on võrdlemisi vähe (st Tööinspektsiooni koormus nende menetlemisel ei ole suur) ning sisulisi puudusi ei ole senises praktikas üldjuhul esinenud, on riski realiseerumise tõenäosus minimaalne. Ku na muudatuste tulemusena võib oodata alaealiste tööhõive kasvu, võib ebasoovitava mõjuna suureneda ka alaealistega juhtuvate tööõnnetuste arv. Seni on alaealistega toimunud väga vähe tööõnnetusi (2024. a astal kaheksa ja 2023. a astal 18 ehk kuni 0,5% kõikidest tööõnnetustest ) ning valdav osa tööõnnetustest on kergemad haavad või pindmised vigastused (nt noaga näppu lõikamine). Muudatuste t ulemusena ei vähene tööandja kohustused tagada alaealisele töötajale ohutu töökeskkond ega Tööinspektsiooni järelevalve alaealiste töötingimuste üle, kuid tööõnnetuste vältimiseks tuleb tööandjal alaealistele nende vähese töökogemuse tõttu enam tähelepanu pöörata. Kokkuvõttes suurendavad kavandatavad muudatused alaealiste võimalusi saada väärtuslikku töökogemust, mis võib toetada nende edasist töökarjääri. Mõju sihtrühm on keskmise suurusega. Mõju ulatus on keskmine, sest muudatused avardavad alaealiste võimalusi töötada ning teenida sissetulekut , kuid muudatustega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna lapsed ja noored töötavad eelkõige hooajaliselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale keskmine. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: Tööinspektsioon 2023. aasta jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid lapsi tööle 246. Kõikide tööle soovijate töötingimused vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat otsust ei olnud vaja teha . Tööinspektsiooni antava loa menetlemine o n praegu ühe tööinspektori vastutusala s . 7–12-aastaste tööle lubamisele eelneva kontrolli kohta on veel teadmised kahel Tööinspektsiooni järelevalveametnikul, kes täidavad seda ülesannet vastutava ametniku äraoleku korral. Loamenetluse tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele vähendab alaealise tööle lubamise otsuse tegemise aega , mis võib muuta T ööinspektsiooni senise töökorralduse ja planeerimise keerulisemaks, seda eriti puhkuste perioodil või töötajate haigestumise korral. Seega n õuab muudatus Tööinspektsioonilt kohanemistegevusi , et töö aja planeerimine kohandada uuele korrale vastavaks . Taotluste arv on siiski väike (115 taotlus t 2023. a astal ning 88 taotlust 2024. a astal ) , üldju hul koondunud suve-eelsesse perioodi (valdav osa taotlusi on seotud suvemalevatega) ning loamenetluse protsess on Tööinspektsioonil välja töötatud. Lühem menetlus tähtaeg parandab tööandjate jaoks menetluse kiirust ja suurendab teenuse kasutajate rahulolu. Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet Eelnõukohaste muudatuste jõustumisel ei pea riik enam alaealise töötaja puhul riigieelarvest hüvitama tööandjale 28 kalendripäeva pikku st põhipuhkust ületava osa eest töötajale tasutud puhkusetasu, s e s t alaealise töötaja iga-aasta n e põhipuhkus lüheneb 28 kalendripäevale aastas. Osalise või puuduva töövõimega töötaja või alaealise töötaja pikendatud iga-aastase põhipuhkuse ( seits m e lisanduva kalendripäeva) eest ette nähtud puhkusetasu hüvitis on eraldiseisev hüvitise liik S KA menetletavate väljamaksete hulgas. Kavandatud muudatuste jõustumise korra l ei pea S KA enam menetlema alaealiste töötajate põhipuhkuse hüvitisi 28 kalendripäeva pikku st põhipuhkust ületava osa eest. 2024. aastal oli S KA andmetel hüvitise saajate arv 2180 alaealist 302 ettevõttest. Riigieelarve kulu oli 65 400 eurot. S KA toetuste ja hüvitiste koguportfelliga võrreldes (S KA 2024. aasta eelarve oli 4,47 miljardit eurot) on tegu väikesemahulise meetmega. S KA teenuste portfell muutub küll lihtsamaks, kuid töökoormuse vähenemine on marginaalne ning mõju ulatus ja sagedus S KA-le väikesed. Ebasoovitava mõju na võib kaasneda risk , et teenuse muutumi ne põhjustab tööandjate seas segadust , kuid see on ajutine ning muutunud seadusega aitab kohaneda teavitamine. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid kulusid. Kuna seadusega tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mille tagajärjel lüheneb alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus seitsme kalendripäeva võrra, ning muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1, mille kohaselt makstakse edaspidi tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest üksnes osalise või puuduva töövõimega töötaja eest, suurenevad riigieelarve tulud , s e s t riik ei pea enam hüvitama riigieelarvest tööandjale 28 kalendripäeva pikku st põhipuhkust kuni seitse kalendripäeva ületava osa eest alaealisele töötajale tasutud puhkusetasu. Tabel 1. Riigieelarve kulude kokkuhoiu prognoos aastateks 2026 – 2029 (alaealise töötaja põhi puhkuse tasu hüvitamine) 2026* 2027 2028 2029 43 000 77 000 81 000 85 000 * Arvutused on tehtud eeldusel, et seadusmuudatused jõustuvad 2026. aasta juunikuus. Olenevalt kavandatavate muudatuste tegelikust jõustumise ajast võib muutuda kulude kokkuhoiu prognoos 2026. aasta kohta. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmiseks ja jõustumiseks ei ole vaja vastu võtta uusi rakendusakte. S eaduse vastuvõtmise korra l on vaja muuta tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a asta määrus e nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (RT I, 24.03.2022, 5) § 1 punkti 1 ja § 2 lõi keid 1 ja 4 selles osas, mis puudutab vii det TLS-i §-le 56 ja alaealise puhkusetasu arvutamist 28 - kalendripäevast põhipuhkust ületava puhkuseosa eest ( eelnõu kavand lisatud seletuskirjale , lisa 1 ) . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaeg a. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise ettevalmistamiseks korraldati 30. aprillil 2025. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud. Ümarlaual arutati alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamist, tutvustati noorte esimese töökogemuse saamise võimalusi ning käsitleti küsimust, kas olemasolevad meetmed noorte esimese töökogemuse saamiseks on piisavad või on vaja võtta uu si meetme id . Ümarlaual osalesid noorte, töötajate, tööandjate ja riigiasutuste esindajad, kes vahetasid mõtteid alaealiste töötamist reguleerivate piirangute ja võimalike muudatuste üle. Pärast kohtumist anti ümarlaual osalenutele võimalus esitada ka kirjalikult ettepanekuid ja kommentaare , et nende abil paremini kaardistada eri huvirühmade seisukohti eelnõu koostamise protsessis . Huvirühmade tagasiside eelnõu ettevalmistamise le on olnud valdavalt positiivne – alaealiste töötamise tingimuste mõistlikku leevendamist peetakse vajalikuks sammuks , mis kinnitab vajadust eelnõuga edasi liikuda . Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu , ( toimik 25-1105 ) , delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT {recipientName.1} ile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile , Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeerium ile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Lastekaitse Liidule, Eesti Pereettevõtjate Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti HR Seltsile, Eesti Personalijuhtumise Ühingule PARE, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Õiguskantsleri Kantseleile. Eelnõu kohta olid märkused Haridus- ja Teadusministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil, Eesti Kaubandus-Tööstuskojal, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidul, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal, Eesti Ametiühingute Keskliidul, Eesti Tööandjate Keskliidul, Tööinspektsioonil, Tervise Arengu Instituudil, Lastekaitse Liidul, Eesti Õpilasesinduste Liidul, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul. Märkustega arvestamise või mittearvestamise ko ht a on toodud ülevaade seletuskirja lisas 2. Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2025. a EELNÕU 2 8 . 1 1 .2025 Töölepingu seaduse muutmise seadus Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõigetes 4–4 2 “; 2 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 2 järgmises sõnastuses: „ (4 2 ) Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses ja lõikes 4 1 sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata . “; 3 ) paragrahv i 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui: 1) kaks kuud suvevaheajal, t ingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädala n e järjestiku n e puhkea eg ; 2) vii s kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal; 3) küm me kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal.“ ; 4 ) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna „kümne“ sõnaga „ kahe “; 5) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55 , 57 ja 58“; 6 ) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahvi 66 lõi k e s 1 asendatakse tek s tiosa „ §-des 56 ja 57 “ tekstiosaga „ §-s 57“ . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………. 2025. a _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2025. a Teie 10.12.2025 nr 2-2/4136-1, MKM/25- 1105/-2K [email protected] Meie 21.01.2026 nr 8-2/8177 Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu normitehniliste märkustega, mis on käesolevale kirjale lisatud eelnõu ja seletuskirja failides. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega. Maarja-Liis Lall 54770628 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 [email protected] 2