Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-1175 - Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.02.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/50c3eba6-e21f-4ee0-851f-4e42a878002b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/50c3eba6-e21f-4ee0-851f-4e42a878002b?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Justiits- ja Digiministeerium 20.01.2026 nr 1-4/25/4674-27 Looduskaitseseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja metsaseaduse muutmise seadus Austatud minister Esitame Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 5 tulenevalt Teile kooskõlastamiseks looduskaitseseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Rakendusaktide kavandid 4. Tagasisidetabel Kadri Alasi, 626 2882 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 13 . 0 1 . 202 6 Looduskaitseseaduse , k eskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja metsaseaduse muutmise seadus § 1. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõi getega 3 ja 4 järgmises sõnastuses : „(3) Käesoleva seaduse § - s 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuste kaudu tagatakse maismaal 30 protsendi ja merel 30 protsendi ulatuses tõhus kaitse . (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaitse t tagavate loodusobjektide lo e telu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“ ; 2 ) paragrahvi 7 lõi ge t 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ „(1) Loodusobjekti käesoleva seaduse alusel kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus või tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. “; 3 ) paragrahvi 8 1 täienda takse lõi kega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitusala määramisel peab arendaja saavutama kirjaliku kokkuleppe kinnisasja omaniku ga . “; 4 ) paragrahvi 9 lõi ge 10 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(10 1 ) Kohaliku kaitse alla võetava loodusobjekti kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja muutmise otsuse eelnõu kooskõlasta takse Kliimaministeeriumiga. “; 5 ) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ ( 3 ) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud e esmärgi saavutamisel lähtub Keskkonnaamet valdkonna eest vastutavale ministrile alade kaitse alt välja arvamiseks ja kaitse -eeskirjade muutmise ks ettepaneku tegemisel sama paragrahvi lõi get es 1 ja 2 seatud põhimõtetest , liikide ja elupaikade seisundi seire st , asjakohaste uuringute ja inventuuride tulemustest ning arvestades käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 sätestatud eesmärki .“; 6 ) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „ 1 2 ) hoolda da maaparandussüsteemi ehitis i või teha maaparandushoiutöid, mille käigus eemaldatakse setet mehhaniseeritult või muude takse veerežiimi. “ ; 7 ) seadust täiendatakse § -ga 14 1 järgmises sõnastuses: „ § 14 1 . Riiklik seire, uuring ja inventuur (1) Kinnisasja omanikul või valdajal ei ole õigust keelata k äesoleva seaduse alusel r iigi kavandatud või tellitud uuringu või inventuuri (edaspidi ka töö ) tegijal, kes esitab töötõendi või tellitud töö lepingu ja andmed, millise s haldusme n etluse s keskkonnateavet kogutakse, kinnisasjal viibida või seal t läbi liikuda töö läbiviimiseks . (2) Kinnisasja omanikul on õigus viibida kinnisasjal tehtava uuringu või inventuuri juures töö tegija pakutud ajal ja juhiseid järgides , välja arvatud juhul , kui sellega kaasneks elupaiga või liigi kasvukoha kahjustamine või liigi häirimine. ( 3 ) Teave kavandatud uuringu või inventuuri kohta avaldatakse selle asutuse kodulehel, kes töö on kavandanud või tellinud ning saadetakse elektrooniliselt kinnisasja füüsilisest isikust omaniku Eesti teabeväravas eesti.ee aktiveeritud või rahvastikuregistrisse kantud ametlikule e-posti aadressile ja juriidilisele isikule äriregistrisse kantud e-posti aadressile . ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teates mägitakse uuringu või inventuuri: 1) eesmärk; 2) piirkond; 3) toimumise periood. ( 5 ) Kui riigi kavandatud või tellitud uuring või inventuur tehakse maakatastri kõlvikukaardile kantud õuemaal, teatab töö kavandanud või tellinud asutus kinnisasja omanikule täpse töö toimumise aja , töö tegija ning tähtaja, mis aja jooksul kinnisasja omanik saab anda teada enda või kinnisasja valdaja soovist viibida uuringu või inventuuri te gemisel ning lisab teatele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teabe . Kinnisasja omanik või valdaja peab võimaldama juurdepääsu õuealale toimingu tegemise ajaks. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul saadab töö kavandanud või tellinud asutus teate elektrooniliselt füüsilisest isikust kinnisasja omanikule , kellel on Eesti teabeväravas eesti.ee aktiveeritud ametlikule e-posti aadressile registreeritud või rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadress vastavale e posti aadressile ning juriidilisele isikule äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Muul juhul saadetakse teade li htkirjaga isiku rahvastikuregistrisse või juriidilise isiku äriregistrisse kantud aadressile. ( 7 ) Õuemaal uuringu või inventuuri läbiviimise ks ja sellest kinnisasja omaniku teavitamiseks on vaja töödelda järgmisi isikuandmeid : 1) isiku nimi, 2) isikukood, 3) e-posti aadress, 4 ) elukohajärgne aad r ess , 5) kinnistu andmed . (8) Töö kavandanud või tellinud asutusel on õigus saada kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri vastutavalt töötlejalt käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud ülesande täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikuandmeid ning neid sellel eesmärgil töödelda. ( 9 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikuandmeid säilitatakse uuringu või inventuuri tegemise lõpuni , välja arvatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 39 5 lõikes 8 2 sätestatud juhul . “; 8 ) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis , hoiualal või kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava l loodusobjekti l olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. “; 9 ) paragrahvi 15 lõike 3 punt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) teadustöötajal, kes tegeleb kaitstava loodusobjekti ga seotud teadustööga ja esitab valdaja nõudel teadusasutuse väljastatud sellekohase õiendi , mis sisaldab infot teadustöö tegija, uurimisala ja perioodi ning teadustöö eesmärgi kohta .“; 10 ) seadust täiendatakse § -ga 1 8 1 järgmises sõnastuses: „ § 18 1 . Loodusväärtuse kaitseks isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndit asuva Eesti looduse infosüsteemi kantud l oodusväärtuse kaitseks võib kinnisasja omanikuga sõlmida notariaalse lepingu (edaspidi leping ), mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. (2) Riigi i siklik kasutusõigus käesoleva paragrahvi tähenduses on riigi õigus kasutada kinnisasja loodusväärtuse kaitseks ja keelata või piirata kinnisasjal majandustegevust kaitse-eesmärgi kohaselt . (3) Kinnisasja omanik tagab loodusväärtuse säilimiseks lepingus ette nähtud kohustuste täitmise . (4) Loodusväärtuse kaitseks riigi kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisel ja lepingu sõlmimisel on riigi volitatud esindaja keskkonnainvesteeringutega tegelev riigi sihtasutus . (5) Loodusväärtuse ga kinnisasja omandiõiguse üleminekul lähevad omandajale üle kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Loodusväärtusega omandi üleminekul ei ole omandajal õigust lõpetada lepingut ennetähtaegselt ühe aasta jooksul omandamisest arvates. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 seatud keelu , piirangu või loodusväärtuse hooldamise eest makstakse hüvitist (edaspidi loodusväärtuse kasutusõiguse tasu ) kinnisasja omanikule riigi kasuks isikliku kasutusõigusega koormamise perioodil iga-aastaste võrdsete maksetena. (7) Loodusväärtuste loetelu, selle kasutusõiguse tasu arvutamise alused ja metoodika ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sisu ja sõlmimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Loodusväärtuse kasutusõiguse tasu arvutamisel kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud metoodikat. (9) Lepingu sõlmimisega ning kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamisega kaasnevad riigilõivud ja notari tasu maksab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asutus . “; 11 ) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kaitstava l loodusobjektil asuva kinnisasja riigi poolt omandamise ja sellele kasutusvalduse seadmise ja ettepanekute menetlemise korra ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, samuti kinnisasja väärtuse määramise korra ja alused ning kasutusvalduse seadmise lepingus kokkulepitavad tingimused , kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. “; 12 ) seadust täiendatakse §-ga 20 3 järgmises sõnastuses: „ § 20 3 . Riiklikult k aitstava l loodusobjekti l asuvale kinnisasjale kasutusvalduse seadmine (1) Käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1‒1 3 sätestatud tingimustel võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga seada metsaga kinnisasjale või selle osale kasutusvalduse 99 aastaks. ( 2 ) Kasutusvalduse seadmise ettepaneku tegemise õigus on kinnisasja omanikul, kaitstava loodusobjekti valitsejal või valdkonna eest vastutaval ministril. Kasutusvalduse seadmise algatamise ning omandamise otsustab Keskkonnaameti peadirektor . Kasutusvalduse seadmisega seotud kulud kannab riik ja seda finantseeritakse riigieelarvest igaks eelarveaastaks määratud summa piires või riigitulundusasutuse eelarvest. (3) Kasutusvalduse seadmisel on tasu suuruse aluseks kinnisasjal kasvava metsa väärtus, lähtudes käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel kehtestatud kinnisasja väärtuse määramise korrast . Tasu makstakse välja ühekordselt kasutusvalduse seadmisel. (4) K ui kinnisasja omanik rikub kasutusvalduse tingimusi, ning kasutusvalduse ennetähtaegsel lõpetamisel on riigil õigus nõuda kinnisasja omanikult terves ulatuses tagasi makstud tasu ning lisaks leppetrahvi, mis moodustab 10 protsenti hüvitisest. ( 5 ) Juhul, kui kinnisasja koormavad hüpoteegid, tuleb kasutusvaldus seada kinnistusraamatus hüpoteekidest kõrgemale järjekohale. ( 5 ) Kasutusvalduse seadmisele käesoleva paragrahvi alusel kohaldatakse käesoleva seaduse § 20 lõigetes 4 ‒ 7 sätesta t ut .“ ; 13 ) paragrahvi 22 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3) kaitse-eeskirjast , kaitsekorralduskavast ja liigi tegevuskavast tuleneva tegevuse korraldamine ;“; 1 4 ) paragrahvi 24 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ pruunkaru talvitumispaika või“; 15) paragrahvi 24 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „pruunkaru talvitumispaiga või“; 16 ) paragrahvi 25 lõi ge t 1 täiendatakse p ärast tekstiosa „loodusobjekti“ tekstiosaga „ning ranna ja kalda“; 17 ) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus , nagu mullaharimine, puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine.“; 18 ) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus , nagu mullaharimine, puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine , välja arvatud kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul tehtav tegevus . “; 19 ) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Kui piiranguvööndis olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutööd võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist, võib kaitse-eeskirjaga seada ne ndeks tingimusi või need tegevused keelata , kui tingimus või keeld ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti . “; 20 ) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks ; 21 ) seadus e 7. peatükki täiendatakse §-ga 45 1 jär g mises sõnastuses: „ § 4 5 1 . H aljastuse inventeerimine (1) Ehitustegevusest huvitatud isikute võrdse kohtlemise tagamiseks võib kohalik omavalitsus kehtestada haljastuse inventeerimise korra, milles määratakse vähemalt: 1) millistel juhtudel on kinnisasja omanik kohustatud enne kavandatavat ehitustegevust inventeerima kinnisasjal olevat haljastust; 2) h aljastuse hindamise metoodika; 3) inventuuri tegijate kvalifikatsioon; 4) inventeerimise tulemuste vormistamise nõuded . (2) Käesoleva paragrahvi tähenduses on haljastus looduslik või inimtekkeline taimkate, mis koosneb puit- ja rohttaimestikust .“; 2 2 ) paragrahvi 51 1 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Talvituspaiga avastanud isik on kohustatud informeerima sellest kolme ööpäeva jooksul Keskkonnaametit, kes nii kiiresti kui võimalik teavitab kirjalikult ja võimalusel ka suuliselt kinnisasja omanikku ning peatab pruunkaru talvituspaigas metsateatisega lubatud tegevused ja jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevused kuni talvitusperioodi lõpuni. “; 2 3 ) paragrahvi 63 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Leidja võib surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendi enda valdusesse jätta, kui Keskkonnaamet ei ole leidjat kirjalikult teavitanud teisiti . “; 2 4 ) paragrahvi 63 lõi ge 3 t unnistatakse kehtetuks ; 2 5 ) paragrahvi 63 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „ (4) Kui Keskkonnaamet soovib surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendi t enda valdusesse või kui leidja ei soovi isendit oma valdusesse jätta, antakse isend üle Keskkonnaametile, kes korraldab isendi kasutamise teadus- või õppeotstarbel või isendi hävitamise. “; 26 ) paragrahvi 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 71. Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumine (1) Kaitstava loodusobjekti kasutamis e või kaitse nõuete rikkumise eest , välja arvatud § des 71¹‒71 9 , 73 , 74¹ , 74² ja 74⁵ ‒74 2 6 loetletud rikkumised, – k a ri statakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. “; 27 ) seadust täiendatakse §-dega 71¹‒71 9 järgmises sõnastuses: „ § 71 1 . Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise keelu rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 71 2 . Kaitstaval loodusobjektil ehitamise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil ebaseadusliku ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 71 3 . Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 eurot. § 71 4 . Kaitstaval loodusobjektil sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga , või ujuvvahendiga sõitmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 71 5 . Kaitstaval loodusobjektil telkimise ja lõkke tegemise keelu rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil telkimise või lõkke tegemise eest selleks keelatud kohas – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 71 6 . Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamise kohta kehtestatud piirangute rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 71 7 . Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise ja raie nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. § 7 1 8 . Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis e ja kaitse nõuete rikkumine (1) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis e või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 71 9 . Kaitstaval loodusobjektil poollooduslike koosluste kaitse nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil poollooduslike koosluste kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. “; 28 ) paragrahvi 73 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Tiheasustusalal kasvava puu või selle osa ebaseadusliku raie eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot. “; 29 ) paragrahv 74 tunnistatakse kehtetuks; 30 ) paragrahv 74 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Võõrliikide kasutamis e nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 0 000 eurot. “; 31 ) paragrahv 74 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 74 2 . Kaaviaripakendi märgistamise nõuete rikkumine (1) Kaaviaripakendi märgistamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot. “; 32 ) paragrahvid 74 3 ja 74 4 tunnistatakse kehtetuks; 33 ) paragrahvi 74 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 artiklis 3 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1850 sätestatud hülgetoodete turule laskmise või impordi nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühi kut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 eurot.“; 34 ) paragrahvi 74 6 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „ 100 000“ ; 35 ) seadust täiendatakse §-dega 74 7 ‒74 2 6 järgmises sõnastuses: „ § 74 7 . Ranna ja kalda piiranguvööndis metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis metsa kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. § 74 8 . Ranna ja kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 74 9 . Ranna ja kalda piiranguvööndis mootor- ja maastiku sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis mootor- või maastiku sõidukiga sõitmise nõuete ri kkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 74 10 . Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ebaseadusliku ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 74 1 1 . Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumine (1) Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. § 74 1 2 . Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise keelu rikkumine (1) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise või tahtliku häirimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 74 1 3 . I kaitsekategooria taimede ja seente kaitse nõuete rikkumine (1) I kaitsekategooria taimede või seente kahjustamise, sealhulgas korjamise või hävitamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 5 0 000 eurot. § 74 1 4 . II kaitsekategooria taimede ja seente kaitse nõuete rikkumine (1) II kaitsekategooria taimede või seente kahjustamise, sealhulgas korjamise või hävitamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 0 000 eurot. § 74 1 5 . III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade kaitse nõuete rikkumine (1) III kaitsekategooria taimede, seente või selgrootute loomade hävitamise või loodusest korjamise ulatuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 0 000 eurot. § 74 1 6 . Looduslikult esinevate lin dude tahtliku häirimise keelu rikkumine (1) Looduslikult esinevate lindude tahtliku häirimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 eurot. § 74 17 . L ooduslikult esinevate lindude , nende pesade ja munade tahtliku kahjustamise keelu rikkumine ( 1 ) Looduslikult esinevate lindude või nende pesade või munade tahtliku kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. ( 2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3 0 000 eurot. § 74 18 . Looduslikult esinevate lin du de, nende pesade ja munade tahtliku hävitamise keelu rikkumine ( 1 ) Looduslikult esinevate lindude või nende pesade või munade tahtliku hävitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. ( 2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 0 000 eurot. § 74 19 . Nahkhiirte ja lindude rõngastamise nõuete rikkumine (1) Nahkhiirte ja lindude rõngastamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – k aristatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot. § 74 2 0 . Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitse nõuete rikkumise või võõrsilt sisse toodud või tehistingimustes peetud looduslikult esinevate liikide isendite loodusesse laskmise nõuete rikkumise eest (1) Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitse nõuete rikkumise või võõrsilt sisse toodud või tehistingimustes peetud looduslikult esinevate liikide isendite loodusesse laskmise nõuete rikkumise est – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot. § 74 2 1 . Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomalii kide isendi te paljunemis- ja puhkekohtade hävitamise ja kahjustamise keelu rikkumine (1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliikide isendite selgelt märgatavate paljunemis- või puhkekohtade hävitamise või kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 74 2 2 . I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumi s e eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 74 2 3 . II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumi s e eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 eurot. § 74 2 4 . III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumi s e eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot. § 74 2 5 . L ooduslikult esinevate linnuliikide isendi te ga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) L ooduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isendite või nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ja müügiks pakkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 8 000 eurot. § 74 2 6 . Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega riikidevahelise kauplemise nõuete rikkumine (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 lisades A–D loetletud looma- ja taimeliikide kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. “; 36 ) paragrahvi 75 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ 71, 73, 74 ja 74 2 ‒74 4 ja 74 6 “ tekstiosaga „71–71 7 , 71 9 , 74 2 , 74 6 –74 8 ja 74 1 1 –74 2 6 “; 37 ) paragrahvi 75 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „71, 73 ja 74“ tekstiosaga „71 8 ja 73“; 38 ) paragrahvi 75 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „74 1 ja 74 5 “ tekstiosaga „74 1 , 74 5 ja 74 2 6 “; 39 ) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ ( 5 ) Käesoleva seaduse §-des 74 9 ja 74 1 0 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonna amet või valla- või linnavalitsus. “; 40 ) paragrahvi 75 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „71 ja 74 1 ‒ 74 6 “ tekstiosaga „71–71 2 , 74 1 , 74 2 , 74 5 , 74 6 ja 74 1 1 –74 2 6 “; 41 ) paragrahvi 76 tek s tis asendatakse tekstiosa „ 7 1, 73 ja 74“ tekstiosaga „71 8 , 73, 74 9 ja 74 10 “; 42 ) paragrahvist 77 moodustatakse seaduse 11 1 . peatükk ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ 11¹. peatükk LOODUSOBJEKTILE TEKITATUD KAHJU “ ; 43 ) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) L oodusobjekti hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju ulatuse ja kahju hüvitamise arvestamise alused, hüvitamise korra ja hüvitise määrad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. “; 4 4 ) paragrahvi 77 täiendatakse lõiget ega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse kehtestamisel tuleb aluseks võtta § 77 1 toodud piirsummad ja arvestad a kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset . (1 2 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud määruse s võib : 1) kaitstava loodusobjekti hävitamise või kahjustamise mitme keelu rikkumise korral hüvitise määrad liita ; 2) kaitsealuse l iigi paljunemise ja pesitsusega seotud rikkumiste korral määrata need kuni kolmekordses ulatuses . “ ; 4 5 ) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Loodusobjektile õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile käesolevas peatükis sätestatud ulatuses ja korras.“; 4 6 ) paragrahvi 77 lõike 3 punkt id 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kaitstava loodusobjekti, ranna või kalda piiranguvööndis raiutakse või raadatakse puittaimestikku keelatud ajal või sellises kohas, kus kasutatav raieliik või raadamine on keelatud, või rikkudes kehtestatud raietingimusi; 2) kaitstava loodusobjekti piires või ranna või kalda piiranguvööndis kahjustatakse ebaseaduslikult pinnast; “; 4 7 ) paragrahvi 77 lõiget 3 täiendatakse punkti de ga 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „ 8) loodusesse lastakse võõrliigi isend või ei takistatud selle leviku laienemist või arvukuse suurenemist looduses ; 9) kaitstava l loodusobjekti l hävitatakse või kahjustatakse poollooduslikku kooslust. “; 4 8 ) p aragrahvi 77 lõiked 4‒10 1 tunnistatakse kehtetuks; 4 9 ) seadus e 11 1 . peatükki täiendatakse §-ga 77 1 järgmises sõnastuses: „ § 77¹. Loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise määrad ( 1 ) I kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 384–7000 eurot isendi kohta või 26 – 70 eurot isendi massi iga grammi kohta ; 2) kahjustamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 64–3500 eurot isendi kohta või 10 – 30 eurot isendi massi iga grammi kohta . ( 2 ) II kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 256–3500 eurot isendi või 13–35 eurot isendi massi iga grammi kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 24–1500 eurot isendi või 5–15 eurot isendi massi iga grammi kohta. ( 3 ) III kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 128–1500 eurot isendi või 5–15 eurot isendi massi iga grammi kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 24–700 eurot isendi või 3–7 eurot isendi massi iga grammi kohta. ( 4 ) Liigi püsi elupaiga , kaitseala ja hoiuala : 1) hävitamise korral arvestatakse keskkonnakahju 8000 –15 000 eurot ü he hektari kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 4000 –7000 eurot ühe hektari kohta . ( 5 ) Kaitstava looduse üksikobjekti: 1) hävitamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 1280– 7 000 eurot; 2) kahjustamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 768– 3 500 eurot. ( 6 ) Kaitstava l loodusobjekti l oleva ja Eesti looduse infosüsteemi kantud elupaiga : 1) hävitamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 8000–15 000 eurot ühe hektari kohta; 2) kahjustamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 4000–7000 eurot ühe hektari kohta. (7 ) Kui n õukogu määruse (EÜ) nr 338/97 lisades A–D nimetatud liigi isendiga tehingu või toimingu te gemis eks rikutakse nimetatud määrusega ja selle alusel kehtestatud reegl eid või kui selline isend eemaldatakse loodusest ebaseadusliku lt, arvestatakse keskkonnakahju 52–150 000 eurot liigi ohustatuse astme ja isendi turuväärtuse põhjal . (8 ) L iigi isend iga tehtud ebaseaduslik u to imi ngu , tema hävitamise, elujõuetuseni vigastamise, loodusest eemaldami se, tahtliku häirimise, tema pesa või munade tahtliku hävitamise, pesa kõrvaldamise või isendiga või tema selgelt äratuntava kehaosaga või sell est valmistatud toote või muu kau ba ga tehtava tehingu eest arvestatakse keskkonnakahju 128– 7000 eurot isendi kohta. (9 ) Võõrlii gi loodusesse laskmisega ja selle leviku laienemise või arvukuse suurenemisega keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse 5 0 –6400 eurot võõrliigi isendi või ruutmeetri kohta. (1 0 ) K aitse all mitteoleva linnu- ja imetajaliigi isendi, välja arvatud jahiuluki: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 50 - 1000 eurot isendi kohta ; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 10 - 500 eurot isendi kohta . (1 1 ) K ivistise leiukoha : 1) hävitamise korral arvestatakse keskkonnakahju 3 50 -1 0 000 eurot leiukoha kohta ; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 150 - 3 500 eurot leiukoha kohta . (12) R anna või kalda piiranguvööndi : 1) hävitamise korral arvestatakse keskkonnakahju 4000 - 75 00 eurot ü he hektari kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 2000 – 35 00 eurot ühe hektari kohta .“; 50 ) paragrahvi 91 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(15) Sellise kinnisasja, mis on omandatud pärast selle kaitse alla võtmist ja mille võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta ja mille omandamiseks on avaldus esitatud kuni 14. aprill 2013. aasta, omandamiseks tehtud avaldus kantakse käesoleva sätte jõustumisel samasse järjekorda kinnisasja omandamiseks tehtud avaldustega, mis on omandatud enne kaitse alla võtmist või mis vastavad käesoleva seaduse § 20 lõike 1 1 punktides 1–4 toodud eranditele ja menetletakse järjekorra alusel ühes järjekorras.“; 51 ) paragrahvi 91 täiendatakse lõi get ega 26 ja 2 7 järgmises sõnastuses: „(2 6 ) Enne käesoleva lõike jõustumist kaitse alla võetud alal on käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 7 ja § 31 lõike 2 punktis 13 nimetatud tegevus lubatud valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti. (27) Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks looduse kaitsmiseks maismaal 30 protsendi ja merel 30 protsendi ulatuses tõhusa kaitse seadmise eesmärgi tulemuslikkust. Kui maismaa või mere tõhusaks kaitseks seatud osakaal on käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud osakaalust kuni üks protsent väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. “. § 2 . Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 39 5 lõi ked 8 1 ja 8 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8 1 ) Eesti looduse infosüsteemis töödeldakse järgmiseid isikuandmeid: 1) infosüsteemi andmed esitanud isiku nim i , isikukoodi ja kontaktandmed ; 2) isiku , kelle kinnisasjal tehakse riigi kavandat avat või tellitud uuringu t või inventuuri , nim i , isikukood, kontaktandme d ja talle kuuluva te kinnistu te andmed ( kinnistu nimi, number ja katastritunnus) ning andmeid isikule uuringu või inventuur i tegemisega seoses saadetud teavituste kohta . (8 2 ) Eesti looduse infosüsteemi andmed esitanud registreeritud kasutajate nime ja isikukoodi säilitatakse tähtajatult ning kontaktandmed kustutatakse kasutajaõiguste peatamise korral või üks aasta pärast viimast andmete andmekogusse esitamist. Käesoleva paragrahvi lõike 8 1 punktis 2 nimetatud andmeid säilitatakse 25 aastat andmete andmekogusse kandmisest. “; 2) paragrahvi 39 5 täiendatakse lõike ga 8 3 j ärgmises sõnastuses: „(8 3 ) Käesoleva paragrahvi lõike 8 1 punktis 2 nimetatud andmeid töödeldakse looduskaitseseaduse § 14 1 lõigetes 5 ja 6 sätestatud eesmärgil ning teavitamise nõuetekohasuse tagamiseks. “ . § 3 . Metsaseaduse muutmine Metsaseaduse § 63 lõi kes 1 asendatakse tekstiosa „ §-s 20 “ tekstiosaga „ §- de s 20 ja 20 3 “. § 4. S eaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 10 , 11 ja 12 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …………………. 202 6 . a Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel Looduskaitseseaduse, k eskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Looduskaitseseadus (edaspidi ka LKS ) võeti vastu 21. aprillil 2004. aastal ning selle eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega, samuti loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamisega. Käesoleva eelnõu eesmärk on halduskoormuse vähendamine, taime- ja loomaliikide kaitse tõhustamine ja loodusliku mitmekesisuse suurendamine ning karistuste proportsionaalsuse ja preventiivsuse tag amine . Eelnõukohase seadusega on kavas teha järgmised muudatused: s ätesta takse raami stik , mis on vajalik looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu looduse kaitse eesmärkide tagamiseks , milleks on 30% Eesti maismaa ja 30% mereala tõhus kaitse ; m uudetakse ja korrastatakse vastutussätteid, eelkõige suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid ja täpsustatakse väärteokoosseis e . Vastutussätete ajakohastamisega muudetakse need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. Samuti korrastatakse loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise sätteid; s ätestatakse selgemalt sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav a tegevus e keeld; täiendatakse kaitse alla võtmise eelduste loetelu ökosüsteemide sidususe aspektiga, mis aitab tagada ohustatud taime- ja loomaliikide levimis- ja sigimisvõimalused ökosüsteemide vahel ning aitab vältida loodusalade asurkondade geneetilist vaesestumist ; p iiranguvööndisse lisatakse võimalus kaitse-eeskirjaga reguleerida ka maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöid ning täpsustatakse kaitstavatel aladel asuvaid maaparandussüsteem e käsitlevaid sätteid ; l isatakse kohalikul e omavalitsusel e (edaspidi KOV ) võimalus kehtestada loodusväärtuse väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise kord ja kohustus enne kavandatavat ehitustegevust haljastus nõuetekohaselt inventeerida ; l isatakse kohustus KOV loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitsekorra muutmise otsuse eelnõu kooskõlastada Kliimaministeeriumiga (edaspidi KLIM ) ; lisatakse maade omandamise kõrvale võimalus seada riiklikult k aitstava l loodusobjekti l asuvale kinnisasjale kasutusvaldus ; l isatakse hüvitusalade määramisel kinnisasja omaniku nõusoleku nõue ; lisatakse riiklikust või riigi tellitud inventuuri st või uuringu st maaomaniku teavitamise kord; b ürokraatia vähendami s e eesmärgil lihtsustatakse pruunkaru talvituspaiga ja surnuna leitud kaitsealusest loomast teavitamise ning teadustöötaja õiendi väljastamise korda . Hea õigusloome ja normitehnika (HÕNTE) eeskirja § 41 lõike 3 kohaselt tuleb eelnõu sissejuhatavas osas kirjeldada mõju halduskoormusele ning halduskoormuse kasvamisel näidata ka ülevaade meetmetest, millega olemasolevat halduskoormust vähendatakse. Samuti sätestab eeskirja § 1 punkt 4¹, et juhul kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu suureneb ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus, tuleb ette näha ka halduskoormust vähendavad muudatused. Käesoleva eelnõu puhul tuleb rõhutada, et mitmed eelnõus sisalduvad muudatused ei kuulu halduskoormuse mõiste alla ning seetõttu ei kohaldu neile halduskoormuse tasakaalustamise ja vähendamise kohustus. Sellisteks mittehalduskoormuslikeks säteteks on eelkõige trahvid , mis on avalik-õiguslikud rahalised kohustused . Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt võib halduskoormuse tasakaalustamise nõudest loobuda juhul, kui tegemist on avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamisega , eelnõuga on kavandatud juriidilise isiku karistusmäärade suurendamine ja vastutussätete korrastamine , mis kuulub erandi alla. LKSi täiendamine uue regulatsiooniga , mis võimaldab riigil loodusobjekti kaitseks sõlmida kinnisasja omanik uga lepingu isikliku kasutusõiguse seadmiseks , eelda b isiku poolset tahteavaldust , mis toob kaasa halduskoormus e , kuid on vabatahtlik . Ka riigi kasuks kasutusvalduse seadmise võimalus alternatiivina riigi poolt kinnisasja omandamisele täiendavat halduskoormust ei too, kuna see on isiku otsustada, kas soovib kinnisasja, mille sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, riigile võõrandada või sõlmida kasutusvalduse seadmine riigi kasuks. Lepingute sõlmimine antakse ülesandeks asutus t ele, mis juba sarnaseid ülesandeid täida vad . Ü lejäänud muudatuste mõjul ei muutu või väheneb kokkuvõttes avaliku sektori töökoormus ning isikute ja ettevõtete halduskoormus. Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi e l urikkuse kaitse osakonna nõunik ud Kadri Alasi (626 2882, kadri.alasi@ kliimaministeerium .ee) , Marika Erikson ( 626 2880, [email protected] ) , Eleri Pulk (626 2872, [email protected] ) ja Kadri Möller (626 2876 [email protected] ) ning peaspetsialist Kris Heinsoo (627 2319, [email protected] ) . Vastutussätete muutmise peatükk on koostatud koostöös Keskkonnaametiga. Keeletoimet use on teinud enne eelnõude infosüsteemi teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks esitamist Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ( aili.sandre@ justdigi.ee ). Samuti on arvestatud Justiits- ja Digiministeeriumi esitatud keeleliste märkustega. Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre ( 626 0738, [email protected] ) . Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva l ooduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus eelnõuga ( 612 SE) . E elnõuga täiendatakse § 8 1 , mis lisatakse eelnõu 612 SE järgi . Eelnõu on seotud E Li õiguse rakendamisega. Sisulise st küljest on eelnõul puutumus nõukogu direktiiv iga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) . Samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (taastamismäärus) . Vastutussätete muutmine on seotud karistusõiguse revisjoni eelnõuga 554 SE . Karistusõiguse revisjonist, mille tulemusena võeti vastu ja jõustus 0 1.01.2015 karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, jäid välja keskkonna valdkonda jäävate seaduste, s h looduskaitseseaduse muudatused, mi da toonane Keskkonnaministeerium oli asunud kodifitseerim a . LKS i vastutussätete ajakohastamisel on lähtutud karistusõiguse revisjoni põhimõtetest, mis on kajastatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Vastutussätete l on vormiline puutumus järgmiste EL i õigusaktidega, mille järgi rikkumised eraldatakse eri väärteokoosseisude sse : 1) N õukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta ; 4 ) N õukogu määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel . Eelnõukohase seadusega muudetakse looduskaitseseaduse redaktsiooni RT I, 12.07.2025, 18 , keskkonnaseadustiku üldosa seaduse redaktsiooni RT I, 07.01.2026, 20 ja metsaseaduse redaktsiooni RT I, 19.12.2024, 6 . Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus olevaid kohustusi. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on ajakohastada loodus e kaitse ks kehtestatud korda , et tõhustada taime- ja loomaliikide kaitse t, suurendada looduslik k u mitmekesisus t ja karistuste proportsionaalsus t ja preventiivsus t . Eelnõu mõningate punktide kohta on koostatud väljatöötamiskavatsus (EIS i toimik nr 16-1029). Väljatöötamiskavatsus ( VTK ) käsitles vastutussätete korrastamist ( karistusmäärade ajakohastamist ja väärteokoosseisude täpsustamist). Kooskõlastusprotsessis ei esitatud nimetatud muudatuste kohta vastuväiteid. Tehti ettepanekuid seletuskirja täiendamiseks ja täpsustamiseks, mida eelnõu koostamisel ka arvestati. Samas VTK-s sisaldunud o stueesõiguse kaotami st ja loomakahjude sätte i d käsitleti eraldi eelnõu 301 SE menetluses . Ülejäänud punktide osas VTK-d koostatud ei ole, kuna need on kas kiireloomulised ja/või rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE §1 lg 2 punktid 1 ja 5). Täpsemad eesmärgid iga punkti kohta eraldi on välja toodud seletuskirja peatükis 3. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. 3.1 Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse l ooduskaitseseadus t. P unkti de ga 1 , 5 ja 51 täiendatakse § 2 lõikega 3 ja § 13 lõi kega 3 ning lisatakse rakendussäte . Punkti 1 täiendusega sätestatakse eesmärk kaitsta Eesti maa - alast 30 % ja merealast 30% . 30% Eesti loodusväärtuste tõhus kaitse on oluline ökoloogiline siht, mis aitab tagada looduse suuremat vastupidavust ka muutuvates kliimatingimustes ning hea elukeskkonna säilimi st tulevastele inimpõlvedele. 30% kaitse eesmär k on tagada Eesti looduse tuumikalade ning kõigi Eesti loodusele omastele ökosüsteemide, liikide ja nende elupaikade kestev kaitse . Selleks tuleb hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult, tagada neile uusimatel e teadmistel e tuginev püsiv kaitse ja hea ökoloogiline seisund ning määrata selleks kindlaks selged kaitse - eesmärgid ja meetmed ning seirata neid asjakohaselt. Muudatus on seotud Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga aastani 2030, mille peami ne eesmär k on kaitsta õiguslikult vähemalt 30% maismaast ja 30% merealasid . EL i eesmärgi alusel lisati 2021. a uuendatud Helcomi Läänemere tegevuskava sse (Baltic Sea Action Plan, BSAP 2021: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Action-Plan-2021-update.pdf ) mereökosüsteemide seisundi parandamiseks nende pindalalise kaitse meede B1: võtta 2030. aastaks kaitse alla vähemalt 30% Läänemerest. Sellest rahvusvahelisest suunisest lähtudes on ka Eesti merestrateegia 2024. a uuendatud sihtides (kinnitatud kliimaministri 18.07.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/304: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=b2f30e25-b5ee-4ece-8eee-938787974fbd ) üks eesmär ke (vt siht BALEE-T40-2024) merekaitsealade sidusa võrgustiku loomine ja merekaitsealade laiendamine nende omavahelise sidususe tagamiseks. Sihi saavutamiseks kasutatakse indikaatoreid (T40.4 ja T40.5) kooskõlas regionaalselt kokku lepitud BSAPiga: a) merekaitsealade (merelise osa) osakaal on 30% merealast, b) range kaitse all oleva osa osakaal on 10%. Seega on strateegilise eesmärgina ka kliimaminister merekaitsealade 30% määra juba Eesti merestrateegia ga kinnitanud. Samuti on 30% kaitse eesmär k lõimida loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid ning kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku kaitsealadest, sealhulgas kõiki veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi. Tõhusa kaitse all mõeldaks e kaitsealade sh KOV tasandi kaitsealade , hoiualade, püsielupaikade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alla võtmist, ranna ja kalda kaitset (v . a tiheasustusalad ja kalda piiranguvöönd ), l õhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade kaitset, vääriselupaikade kaitse t riigi maal ja eramaal lepinguga kaetud vääriselupaikade kaitset , loodusdirektiivi I lisa elupaikade ning loodus- ja põlismetsade kaitset riigi maal ning I ja II kategooria liikide kaitset looduskaitseseaduse § 55 lõike 7 kohase isendikaitse sätete alusel . Tõhus kaitse peab tagama nende loodusväärtuste kaitse, mis on antud ala kaitse-eesmärgiks. R anna ja kalda jaoks on kavas koostada kaitsekorralduskava, mis saab aluseks nende vööndite kaitse korra ülevaatamisel ja vajaduse l selle muutmisel, et oleks tagatud sealsete liikide ja elupaikade sood ne seisund. 30% hulka arvestatud r iikliku kaitsega ja ka KOV tasandil kaitse alla võetud alad moodustavad loodusvõrgustiku tuum ik alad, mis koos neile lisanduva rohevõrgustiku elementidega ja maastike mitmekesisuse tagamisega tagavad laiema liikide levi ku ja ökosüsteemide sidusus e . Praegu on kaitstavate loodusobjektidena (kai tsealad, hoiualad, püsielupaigad ja üksikobjektid (koos piiranguvööndiga) ) riikliku kaitse all 20 , 8 % ( 9 40 000 ha) maismaast. Sellele lisanduvad ranna ja kalda kaitse vöönd id – (v . a tiheasustusalad) ranna ja kalda ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV ) ja ranna piiranguvöönd ( 135 000 ha) , vääriselupaigad (edaspidi VEP ) ( 16 000 ha) , I ja II kategooria taime-, seene- ja samblike kasvukohad ( 600 0 ha) , l õhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaiga d (1400 ha), Natura elupaigatüübid riigimaal väljaspool kaitstavaid ja kavandatavaid kaitstavaid alasid (45 000 ha) ning kavandatavad kaitstavad alad (75 000 ha). KOV kaitstavad loodusobjektid (3400 ha) . Kavandatavad kaitstavad alad on alad, mille kaitse alla võtmine on erinevates menetlusetappides töös, sh mille kaitse alla võtmine on algatatud, esitatud on kaitse alla võtmise ettepanek, eelnõu on avalikustamisel või kinnitamise menetluses. Kõik alad on kantud Eesti looduse infosüsteemi ( EELIS-esse ) projekteeritavate/kavandatavate alade kihile. Seega mõeldakse 30% puhul laiemat kaitset, mis praegu on kokku ligikaudu 1 22 8 000 ha ehk 27 % maismaast. See number täpsustub peale ranna ja kalda kaitsevööndite kohta täpsete kaartide valmimist. Kaitset tagavate loodusobjektide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega , kuna sellel võib olla valdkonnaülene mõju. Tulevikus lisandub veel elurikkuse strateegia eesmärkide täitmiseks loodus- ja põlismetsade sh lepinguline looduskaitse ning väärtuslike soo - ja niiduelupaikade kaitse tagamiseks nende kaitse alla võtmine riigimaal. S ee protsess on veel pooleli ja täpset tähtaega selle saavutamiseks ei ole määratud . Mereala tõhus kaitse tagatakse üksnes riiklike kaitstavate aladega (kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad) . Ja mereala arvestatakse koos majandusvööndiga, mis on 3,6 miljonit ha. Praegu on sellest riiklik ult kaitstud üle miljoni ha ehk 27,6%. Kuna riikliku looduskaitse eesmärk on tagada pikaajaliselt Eesti loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisus, Eestile iseloomulikud looduslikud ja poollooduslikud ökosüsteemid ning hoida eluruumi meiega kodumaad jagavale 40 000 liigile, siis nende eesmärkide saavutamiseks on vaja mõningaid alasid tõhusalt kaitsta ja seda saab tagada eelkõige riiklike kaitsealade või seaduse ga kehtestatud piirangutega. Seega moodustavad just riikliku kaitsega alad 30% . K OV tasandi kaitsealade 30% hulka arvamise eeldus on eelnev kaalutlus, kas ja kuidas KOVid panustavad 30% tõhusasse kaitsesse. Selleks on seadust täiendatud ka sättega, mis kohustab KOV i del kooskõlastada kaitseala moodustamised Kliimaministeeriumiga , misjärel saab need alad lugeda 30% hulka . T eiste mitteriiklike ja/või ajutiste piirangute korral ei ole riigil võimalik nende loomist ja kaitse korraldust suunata ning kaitse tõhusust ja väärtuste säilimist pikas vaates tagada . Seetõttu ei saa neid lugeda kõnealuse 30% hulka. Kui mainitud siht on saavutatud , kuid looduskaitsevajakutest lähtu des on asjakohane loodusväärtusi veel kaitse alla võtta, siis saab Keskkonnaamet seire- ja teadusandmetele tuginedes kaaluda looduskaitse seisukohast vähem väärtuslike või looduskaitseväärtuse kaotanud alade riikliku kaitse alt väljaarvamis t (LKS § 13 lisatav lõi ge 3 ) ja vajaduse korra l nende soovitamist vabatahtlikesse looduskaitsealgatustesse. Erand on siinkohal Natura võrgustiku alad, kus t väljaarvamise võimalused seab loodusdirektiiv ja kus liikmesriigi kaalutlus on viidud peaaegu nullini. 30% kaitse eesmärkide tulemuslikkust ja tõhusust hindab korrapäraselt Keskkonnaamet , kes vajaduse korra l liikide ja elupaikade eksperte kaasates teeb olemasolevatele andmetele ja kogunenud teadmistele tuginedes ettepaneku d uute kaitsevajakute tekkimise korra l väiksema kaitsevajadusega alade kaitse alt väljaarvamiseks või kaitse tulemuslikumaks korraldamiseks. Seadusesse (§ 91) lisatakse ka järelhindamise säte, mille kohaselt Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks looduse kaitsmiseks maismaal 30 protsendi ja merel 30 protsendi ulatuses tõhusa kaitse seadmise eesmärgi tulemuslikkust. Kui maismaa või mere tõhusaks kaitseks seatud osakaal on LKS § 2 lõikes 3 sätestatud osakaalust kuni üks protsent väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond kui ka Eesti loodusruumi säilimine. Kindel kord püsiva riikliku lt suunatud kaitse kohta annab selguse kõigile. Punktiga 2 täiendatakse § 7 lõi get 1 . Lõikesse lisatakse kaitse alla võtmise eelduste loetel l u „tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel“ . Ökosüsteemide sidusus tähendab elupaikade, liikide populatsioonide ja nendevaheliste ökoloogiliste protsesside toimivat ühendatust . Selline täiendus annab parema võimaluse loodusobjekti kaitse alla võtmisel arvestada ka elupaikade sidususega ja seega tagada ohustatud taime- ja loomaliikide levimis- ja sigimisvõimalused ökosüsteemide vahel ning aita b vältida loodusalade asurkondade geneetilist vaesestumist , mis muuhulgas aitab kohaneda keskkonnamuutustega . Loodusobjektide kaitse alla võtmi sel nende sidusust toetava t rolli arvesta mine aitab ennetada elupaikade killustumist ning toetada elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste säilimist pikaajaliselt. Kaitse alla võtmise eelduste täpsustamine iseenesest ei too automaatselt kaasa piiranguid. Ala kaitse alla võtmisel kaalutakse, kas ja mis ulatuses on ökoloogili s t sidusust tagav ate alade kaasamine hädavajalik konkreetse liigi või elupaiga soodsa seisundi saavutamiseks . Punktiga 3 lisatakse seadusesse nõue, et hüvitusala määramisel peab arendaja saavutama kirjaliku kokkuleppe kinnisasja omaniku või -haldajaga. Suurte infrastruktuuri objektide (Rail Baltic) või kaitseväe polügoonide (Nursipalu, Soodla) planeerimisel on välja pakutud 4500–10 000 hektari suurused hüvitusalad riigimetsast, mis tuleb täiendavalt kaitse alla võtta, mistõttu väheneb Riigimetsa Majandamise Keskuse majandatava metsa pindala. Kui hüvitusala on vaja määrata riigile vajalikul põhjusel, siis üldjuhul määratakse hüvitusala riigimaale. Kui eraomanik on nõus ja saavutatakse kokkulepe, siis on võimalik kinnisasja omaniku nõusolekul määrata ka riigile vajalikul põhjusel hüvitusala eramaale . Hüvitamine on vajalik arendusega kavandatud tegevusest tulenevalt kaitstava loodusobjektile tekitatava kahju kompenseerimiseks, kuid hüvitusala kaitse alla võtmine toimub pärast kinnisasja riigile omandamist. Juhul kui arendaja ja maaomanik on eraisikud , toimub hüvitamine nende omavahelisel kokkuleppel. Kui kokkulepet kinnisasja omaniku või haldajaga või eraisikute vahel ei saavutata, tuleb leida uued hüvitusalad, mille osas kokkulepe saavutatakse. Kokkulepe tuleb saavutada nii hüvitusalade ulatuse kui ka seal kehtestatavate piirangute osas. LKSi kavandatud h üvitus - ja leevendusalade paragrahv ( § 8 1 ) sisaldub Riigikogu menetluses oleva s eelnõus 612 SE. Punktiga 4 täiendatakse eelnõu sättega, mis kohustab KOV kooskõlastama loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmi s e või kaitsekorra muutmise Kliimaministeeriumiga. S äte ei puuduta kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamist . N ormi laiendatakse nii, et igasugune , mitte üksnes maardlaga kattuv kohaliku kaitse alla võetava loodusobjekti kaitse alla võtmise /muutmise otsuse eelnõu tuleb KLIM-ga kooskõlastada. Sealjuures see kooskõlastus tuleb saada enne otsust ja see on KOV-le siduv . Kliimaministeerium vastuta b 30% Eesti maismaa kaitse toimimise eest , selle ulatuses peab olema tagatud liikide ja elupaikade tõhus kaitse . K ooskõlastuse käigus saab KLIM kaaluda, kas alale jäävad loodusvarad, mille kasutamise vajadus kaalub üle KOV kaitstava loodusobjekti moodustamise ja millises ulatuses mõjutab KOV loodusobjekti kaitse alla võtmine kogu Eesti kaitstuse taset ja kvaliteeti ning panustab 30% kaitsesse. Samuti on sellisel juhul riigil olemas ajakohane KOV kaitsealade info ja võimalus tagada ka asjakohaste piiride edastamine K eskkonnaagentuurile ja sisestamine EELISe vastavale kihile. P unkti dega 6 ja 20 täpsustatakse maaparandussüsteemide regulatsiooni. § 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga, millega lisatakse teatud maaparandussüsteemide hoiutööd nende tegevuste hulka, mida ei või k aitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis teha kaitstava loodusobjekti valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekuta . Teise punktiga tunnistatakse kehtetuks § 33 lõike 1 punkt 7 ehk maaparandussüsteemide korral asendatakse hoiualadel teatise kohustus valitseja nõusolekuga , mis annab võimaluse nii suure mõjuga tegevuse lubamist kui ka tingimuste seadmist. Muudatus on seotud Natura hindamise käigus t ekkinud probleemidega maaparanduse mõju hindamise l . Praeguses olu korras on keeruline hinnata mõju tegevuse korral , mis ei vaja luba, teatise esitamist, nõusoleku küsimist ega muud teavitamist. Muudatusega lisat akse nõue , et suurema mõjuga tegevuste ks , milleks on sette eemaldamine mehhaniseeritult o n vaja valitseja nõusolek ut . Maaparandussüsteemi e hitiste hooldustöödega seotud hoiutööde na peetakse silmas eelkõige teekraavide ja truupide setetest puhastamist. Veerežiimi reguleerimise na mõeldakse polderehitistega veetasemete reguleerimist. M aaparandussüsteemi hoiutööde kooskõlastamise kohustus ei tähenda automaatselt vastuolu maaomaniku kohustuste ja looduskaitseliste piirangute vahel. Kaitseala valitseja arvestab maaparandussüsteemide toimimise vajadusega ja valitseja poolt seatud tingimused ei tähenda, et maaomanik ei saaks tingimata hoiutöid teha. Punktiga 7 täiendatakse seadust § -ga 14 1 , millega antakse õigus viibida võõral maal LKS alusel riigi kavandatud või tellitud uuringu või inventuuri tegemiseks. Tegemist on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 5 tuleneva riigi ülesande täitmisega kasutada säästlikult rahvuslikku rikkust ning ühtlasi §-st 53 ja § 32 lõike 2 viimasest lausest tuleneva igaühe talumiskohustusega . Selleks, et oleks võimalik elu- ja looduskeskkonda säästa on vajalik välja selgitada loodusväärtuste seisund. Uuring on mingi probleemi lahendamist taotlev eesmärgistatud, ajaliselt piiratud tegevus . Inventuur on liikide ja/või elupaikade perioodiline kontrollimine. Uue paragrahviga reguleeritakse ka uuringust ja inventuurist teavitamist ning selle töö juures viibimise võimalust. Teavitus saadetakse ja juuresviibimist võimaldatakse omanikule, kes siis vajadusel kaasab ka valdaja. Kinnisasja omanikul ega valdajal ei ole õigust takistada riigi kavandatud või tellitud uuringu või inventuuri läbiviimist . Töö tegija on kohustatud kinnisaja valdaja nõudel esitama töötõendi, lepingu või andmed, millise haldusmenetluse käigus teavet kogutakse. Riigi keskkonnalased otsused toetuvad ajahetke parimale keskkonnateabele, mida tihti kogutakse riiklike ülesannete ja muude seadusest tulevate kohustuste käigus . Andmed kogutakse vastavatesse andmebaasidesse ( Eesti looduse infosüsteem ) . Inimeste teadlikkuse kasvuga on tekkinud küsimus, millised on maaomanike ja keskkonnateabe kogujate õigused ja kohustused, mida tuleb järgida, kui keskkonnateavet kogutakse võõral maal. Eriti oluline on see olukorras, kus need andmed võivad kaasa tuua lisa kitsendus i maaomanikule. Looduskaitseseaduses on reguleeritud seda vaid kaitstavatel loodusobjektidel, samas neid andmeid kogutakse ka väljaspool kaitstavaid alasi. Õigusselguse loomiseks lisatakse seadusesse uus paragrahv , mille kohaselt laienevad kaitstavatel loodusobjektidel kehtivad uuringute ja inventuuridega kaasnevad õigused ja kohustused ka väljapoole kaitstavaid alasi. Maaomanikel pole õigus keelata oma maal viibimist ja vajalike tehniliste vahendite kasutamist keskkonnateabe kogumisel, samas peab see teabekoguja tõendama töövõtulepingu või töötõendiga, et täidab riiklikku tellimust või LKSis sätestatud kohustust. Maaomanikul on võimalik uuringu või inventuuri tegemisel osaleda, kui ta selleks soovi avaldab, töö tegija pakutud ajal ja juhiseid järgides, välja arvatud, kui tegemist on näiteks häirimistundliku liigiga või osalemine võib kahjustada liigi kasvukohta või elupaika. Kuna inventuuri tegemiseks sobiv aeg on väga piiratud ja osade liikide puhul sageli varajastel või hilistel tundidel, siis ei ole alati võimalik arvestada omaniku soovidega uuringu või inventuuri toimumise aja kohta. Samuti on oluline, et omanik järgiks inventeerija juhiseid inventuuri ajal, et andmete kogumine õnnestuks ning selle tulemused oleksid objektiivsed . Õuemaal tuleb arvestada lisaks kinnisasja omaniku õigusega privaatsusele ja sellise l juhu l tuleb maaomanik k u põhjalikumalt teavitada ja samuti anda õigus soovi korral viibida inventuuri juures. Muul juhul tuleb maaomanikke töödest teavitada elektroonilisel teel ja töö kavandaja või tellija kodulehe vahendusel . Peamiselt on keskkonnateavet koguvaks asutuseks riigis Keskkonnaamet või Keskkonnaagentuur, kuid inventuure ja uuringuid tehakse ka keskkonnamõjude, sealhulgas Natura hindamise käigus ning info selle kohta antakse asutuse kodulehel, kes viib läbi keskkonnamõju hindamist sisaldavat haldusmenetlust. Eraldiseisvat Natura hindamist saab kehtiva LKS kohaselt läbi viia , kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Riigikogu menetluses oleva l ooduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e (Natura hindamine) eelnõuga ( 610 SE ) on kavandatud kohaldada eraldiseisvat Natura hindamist kõikidele tegevustele, mis on loa, registreeringu , nõusoleku vmt dokumendi alusel kohustuslikud. Haldusmenetluse korral on eeldus, et puudutatud kinnisasja omanikud kaasatakse menetlusse. Alates 2025. aasta suvest saadab Keskkonnaamet maaomanikele elektroonse teate kavandatava uuringu või inventuuri kohta ja suunab täpsema info saamiseks kodulehele. Tagamaks, et teavituste esitamine on võimalik mõistliku halduskoormusega, on ette nähtud, et eelduslikult tuleb võõral maal viibimiseks teavitused toimetada kätte elektrooniliselt, kasutades riigile teadaolevaid e-posti aadresse. Kui füüsilise isiku puhul ei ole e-posti aadress riigile teada (st see ei ole registreeritud Eesti teabeväravas või kantud rahvastikuregistrisse) saadetakse see isiku rahvastikuregistrisse kantud aadressile. Tulenevalt EL isikuandmete kaitse üldmäärusest ( GDPR ) on ka täpsustatud, et inventuuri või uuringu tegijal on õigus selle ülesande täitmiseks saada vastavate registrite pidajatelt isikuandmeid (kontaktandmeid sh postiaadressi ) ning neid töödelda. L ooduse kaitsmine on riigi põhiseadusest tulenev ülesanne (PS § 5) , mis hõlmab endas ka l oodusväärtuste välja selgitamist ja teabe kogumi st (inventuur, uuring). PS § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Seetõttu on vaja nii riigil kui isikul ajakohast teavet loodusväärtuste esinemise kohta ja teabe kogumine toimub maaomandist sõltumata. PS §-s 32 sätestatud omandiõiguse teostamine (omandi vaba kasutamine) ei ole absoluutne õigus ning demokraatlikus ühiskonnas, kus tuleb tagada ka teiste ühiskonnaliikmete õiguste ja üldiste huvide kaitse (nt PS § 19 lg 2, § 32 lg 2 viimane lause), on omandiõigus alati teatud määral piiratud või kitsendatud avalikust huvist või teiste isikute õigustest lähtuvalt. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus ning PS seab kohustuse säästa keskkonda (§-d 5 ja 53). Omandi vaba kasutamine võib olla kitsendatud looduskaitse eesmärgil (vt PS §-d 5 ja 53 ning LKS §-d 1 ja 2) , kui piirangud on sätestatud seaduses ja on proportsionaalsed. Looduskaitse eesmärgil eramaal teabe kogumine (inventuur, uuring) on PS-ga kooskõlas, arvestades PS § des 5 ja 53 sätestatut. Õiguskantsler on siiski juhtinud tähelepanu, et o maniku teavitamine inventeerija tegevusest kinnistul vastaks hea halduse tavale . Omanike teavitamisel on vajalik töödelda isikuandmeid sh isiku elukoha andmeid . Riive omandiõiguse ja eraelu puutumatusele on suurem, kui inventuuri või uuringut on vaja teha õuemaal, siis on isiku teavitamine eriti oluline. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb kontrollida meetme sobivust, meetme vajalikkust (kas on muid vähemkoormavaid meetmeid) ja mõõdukust (kas meede ei ole võrreldes eesmärgiga ebaproportsionaalselt koormav). Meede on sobiv, kui isikuandmete töötlemine aitab kaasa inventuuri või uuringu läbi viimisest ja kinnisasjal viibimisest maaomaniku teavitamisel . Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui kavandatav meede. M aaomanikule saadab teate inventuuri või uuringu läbiviimise st asutus, kes töö on kavandanud ning teavitab, kes on töö tegija ja edaspidi suhtleb omanikuga tegelik töö tegija. M õistlik on maaomanikuga õuemaal täpse töö tegemise aja kokkuleppimine jätta töö tegijale, asutuse vahendaja roll ei oleks eesmärgipärane ja võiks põhjustada töö tegemise viibimist , suurendaks töökoormust ja kulusid riigile . Töö tegijal on igal juhul vaja õuemaale sisenemiseks või juhul, kui omanik on avaldanud soovi töö tegemise juures viibida, suhelda omanikuga või valdajaga . Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada , et intensiivsema eraelu puutumatuse riive puhul õuemaal viibimiseks, töödeldakse isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik isikule teate kätte toimetamiseks , seejuures eelistatult e-kirjaga. 01.10.2025 seisuga jääb üleni või osaliselt õuemaale 111 I kaitsekategooria ja 1954 II kaitsekategooria liigi elupaika . Sellest omakorda osaliselt või üleni asub kaitstaval alal 62 I ja 1079 II kaitsekategooria liigi elupaika . Võrdluseks 2024 aasta alguses asus õuemaal 115 I ja 1842 II kaitsekategooria elupaika. Neist kaitstaval alal 66 I ja 1043 II kaitsekategooria liigi elupaika. Mõistlik on tagada lihtne ja arusaadav suhtlus kinnisasja omanikule ja, et see ei tekitaks täiendavat ebavajalikku töökoormust keskkonnateabe kogumist täitvale asutusele. E i esine mingit muud mõistlikku viisi, mis võimalda ks sama tulemust väiksema andmetöötlusega saavutada . Andmetöötluse aeg on piiratud inventuuri või uuringu tegemise ajaga, andmeid võib säilitada kuni inventuuri või uuringu tegemise lõpuni , mil võib veel vajalik olla kinnisasjal viibimine , välja arvatud teate saatmisega seotud andmete säilitamisel . Praktikas on olnud vajalik riigil kohtumenetluses tõendada ka üle 20 aasta taguseid asjaolusid, sh seda, et isikut on asjaoludest teavitatud. Töö tegemine, sealhulgas asjakohasel juhul sellel eesmärgil õuemaal viibimine, on vajalik riigi põhiseadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Isiku eelnev teavitamine, millisel eesmärgil isikuandmeid töödeldakse, on vajalik kinnisasja omaniku enda huvides, et ta oleks teadlik tema kinnisasjal toimuvatest töödest ning tal oleks võimalus nende juures viibida, võimaldades tal seega oma õigusi ja privaatsust paremini kaitsta. Isikuandmete maht, mida i siku teavitamisel tema omandil viibimise ks töödeldaks ja nende andmete säilitamise periood , on töötlemise eesmärki arvestades minimaalne. Teate saatmisega seotud andmete säilitamise aeg EELISes 25 aastat on põhjendatud praktikas ilmnenud kohtuvaidluses asjaolude tõendamise vajadusest tulenevalt. Seega on meede proportsionaalne. Punktiga 8 täiendatakse § 15 lõiget 1 , mille kohaselt kehti b see säte edaspidi ka kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide korral. Täna on LKS s nõ u e, et k aitseala l olevad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Kuna inimese jaoks ei ole vahet, millisel tasandil on kaitstav loodusobjekt kaitse alla võetud, siis on mõistlik sarnane nõue kehtestada ka KOV objektide korral . KOV tasandil loodusobjekti kaitse alla võtmine toimub kogukonna huvides, sageli on eesmärgiks kohalike elanike jaoks looduses viibimise võimaluse pakkumine. Ka KOV alade korral on oluline tagada avalikkuse juurdepääs, kus ei ole põhjendatud seda seadusest tulenevalt piirata. Arve stada tuleb näiteks KeÜS § 32 l õike 5 põhimõtet, mis võimaldab riigil või kohaliku omavalitsuse üksus el piirata enda omandis oleval maatükil viibimist, kui see on vajalik avalikes huvides või kolmandate isikute, sealhulgas maakasutajate huvide kaitseks . KOV kaitavate alade korral on tegemist piiranguvööndi režiimiga, kus inimeste viibimist LKS §-st 31 tulenevalt keelata ei saa . Punktiga 9 muudetakse paragrahvi 15 lõike 3 punti 2 sõnastust ja kaotatakse ära volitusnorm valdkonna eest vastutava ministri määrusele, mis kehtestaks kaitstava loodusobjekti piires oleval kinnisasjal liikumiseks teadustöötajale õiendi väljastamise tingimused ja õiendi vormi. K a täna annavad teadusasutuses selliseid õiendeid pigem vabas vormis ja see ei ole praktikas suuri probleeme tekitanud. Pigem võib väga kindla vormi kehtestamine vähendada pandlikkust erinevate olukordade õiendis kajastamisel ja hilisemal lahendamisel. Muudatusega ei kaasne ohtu, et ülikoolide väljastatavad õiendid muutuksid liiga üldisteks või väheinformatiivseks. Ülikoolid e jaoks on oluline sellis t e lubade, õiendite legitiimsus teadustöö publitseerimisel . N eed load peavad olema sellised , mis võimaldavad teadutöö publitseerimisel viitamis t. Juba eelmise seadusemuudatusega lihtsustati kaitstaval loodusobjektil liikumist riigi tellitud teadustööde tegemisel. Kuna kaitstava loodusobjekti valitseja (KeA) tellitud uuringud ja inventuurid ning riikliku seire korraldaja (Keskkonnaagentuur) tellitud või ise tehtavad riiklikud seired on vajalikud loodusobjektide kaitse tulemuslikuks korraldamiseks, on kõnealustel kinnisasjadel viibimine põhjendatud ning halduskoormuse vähendamiseks ei ole otstarbekas selleks eraldi õiendit väljastada. Töö vajalikkust ja tööga hõlmatud piirkonda tõendab tellitud töö leping koos lisadega ja Keskkonnaagentuuri tehtaval seirel töötõend ja seire metoodika avalikult kättesaadav kirjeldus KESEs. Kõnealuse muudatusega rakendatakse sama põhimõtet ka teadustöö raames tehtavate uuringute korral. Ei ole mõistlik ega vajalik seadusega anda volitusnorm ministrile määrusega täiendava regulatsiooni ja üksnes teadusasutusele mõeldud spetsiaalse õiendi vormi kehtestamiseks. Sealjuures säilib kehtivas seaduses olev põhimõte, et §15 lõikes 3 toodud regulatsioon on suunatud valdajale. K ui omanik ei ole ise valdaja, siis ta ei pruugi teadutöö tegemise ajal kohal olla . Punktiga 10 lisatakse seadusesse § 18 1 , millega antakse võimalus sõlmida eramaa omanikuga leping loodusväärtuse kaitseks väljaspool kaitstavat looduobjekti. See on täiendav meede loodushoiutoetusele . Loodushoiutoetus on suunatud vajaliku töö /t egevuse tegemiseks, aga lepinguline looduskaitse on pigem loodusväärtuse seisundi säilitamiseks ehk tegvuste mittetegemiseks ( kasutusõiguse seadmine riigi kasuks ) . Analoogia on metsaseadusega antud võimalusega sõlmida leping vääriselupaiga kaitseks, millest on selle võimaluse loomisel ja regulatsioonide väljatöötamisel eeskuju võetud. Väärtus, mille kaitseks leping sõlmitakse, peab olema kantud Eesti looduse infosüsteemi ja selle kaitse on toetav meede seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja loodusväärtuste seisundi parandamiseks ning soodsa seisundi saavutamiseks. Seaduse muudatusega antakse õigus sõlmida eramaa omanikuga notariaalne leping, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. Lepingus tuuakse ära tingimused, mida väärtuse säilitamiseks on vaja ja sellega võivad kaasneda keelud või piirangud majandustegevusele. Lepingut saab sõlmida juhul, kui mõlema poole huvide arvestamine on tagatud. Lepingu te ette valmistamisel kaasatakse Keskkonnaamet, aga lepingu sõlmimisel on riigi volitatud esindaja keskkonnainvesteeringutega tegelev riigi sihtasutus. Tänase seisuga on selleks Keskkonnainvensteer in gute Keskus. Hüvitis piirangute eest makstakse kinnisasja omanikule riigi kasuks isikliku kasutusõigusega koormamise perioodil iga-aastaste võrdsete maksetena. Loodusväärtuste loetelu, kasutusõiguse tasu arvutamise alused ja metoodika, lepingu sisu ja sõlmimise kord reguleeritakse ministri määrusega. Punktidega 11 ja 12 täiendatakse § 20 ja lisatakse uus paragrahv § 20 3 , mille eesmärgiks on mitmekesistada looduskaitselisi kompensatsioone, et võimaldada isikutel, kelle metsamaast kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist kaitstava loodusobjekti kaitsekord oluliselt piirab, võõrandada riigile metsa kasutamise õigus nii, et maa jääb senise omaniku omandisse. Kavandatava meetmega ei saa riik kinnisasja omanikuks. Tegemist on alternatiivse meetmega kinnisasja täieliku võõrandamise kõrval. Riik maksab ühekordse kompensatsioonina maaomanikule kinni metsa väärtuse ja selleks sobiv õiguslik instrument on kasutusvalduse seadmine, sest siis saab täpselt paika panna kasutusvalduse ulatuse. Info kasutusvalduse kohta kantakse ka kinnistusraamatusse. Kuigi kasutusvalduse puhul saab iga kord erinevalt paika panna selle ulatuse, siis selleks, et isikud oleks ühetaoliselt ja võrdselt koheldud, siis kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega k asutusvalduse seadmise lepingus kokkulepitavad tingimused . E hkki looduskaitseliste piirangute korral on metsa majandamine olulises osas piiratud, ei ole metsaraie siiski täielikult välistatud – nt võib kaitse-eeskirjaga lubada maaparandussüsteemi hoiutöid (millisel juhul võib osutuda ka vajalikuks tee-, kraavi- või trassiraie) . S amuti on piiratud ulatuses raie võimalik piiranguvööndis. Lisaks võib vili seisneda ka õigusviljas, nt tasud erinevatest süsiniku ja elurikkuse programmides osalemise eest. Teatud raied võivad olla vajalikud ka loodushoiutööde raames. Kasutusvalduse pooled saavad sõlmida kasutusvalduse sisuks olevaid õigusi täpsustavaid kokkuleppeid . Kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse kindlaks kasutusvalduse aluseks oleva lepinguga . Kasutusvalduse lepingus tuleb kindlasti lahendada tasu ja selle maksmise kord, kinnisasja omaniku õigused, kinnistu korrashoiukohustus, maksude ja koormatiste kandmine ja lõpetamise alused, lõpetamise tagajärjed, leppetrahv ja ala looduskaitselise eesmärgiga seonduvad kohustused. Eelnõuga luuakse oluliste looduskaitsepiirangute korral pikaajalise meetme rakendamise võimalus – 99 aastaks kasutusvalduse seadmine, makstes isikule kogu metsa väärtuse, kasutades olemasolevat metoodikat, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määrusega nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“. Tulevikus saab kaaluda ka lühemajalise meetme rakendamist, mis eeldab aga uue metoodika väljatöötamist , mi lleväljatöötamine võib osutuda keeruliseks ja aeganõudvaks. K asutusvalduse seadmisel on otsustuspädevus Keskkonnaametil. Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 612 on plaanis muuta LKS § 20 lõiget 2 , et k innisasja omandamise algatamise ja omandamise otsustab Keskkonnaameti peadirektor . Seega on nii k asutusvalduse seadmisel , kui ka kinnisasja omandamisel mõlemal tulevikus otsustuspädevus KeA peadirektoril. Lisaks on eelnõuga sätestatud, et kui kinnisasja koormavad hüpoteegid, tuleb kasutusvaldus seada kinnistusraamatus hüpoteekidest kõrgemale järjekohale. K innisasja täitementluses müügi korral kehtib põhimõte, mille järgi püsima jäävad sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused, kuid järjekohas tagapool olevad õigused lõppevad (täitemenetluse seadustikus (TMS) § 158 lõiked 1 ja 3 ) . Sama põhimõte kehtib ka pankrotimenetluse korral (pankrotiseaduse § 138 lg 2). See tähendab, et juhul, kui kinnisasi on koormatud hüpoteegiga, mis on kasutusvaldusest eespool, siis hüpoteegi realiseerimisel täitemenetluses kasutusvaldus kustub ning riik jääb metsa kasutusõigusest ilma. Kuigi sel juhul on riigil õigus nõuda kasutusvalduse eest hüvitist, ei pruugi see õigus täite- ja või pankrotimenetluse korral olla reaalselt elluviidav. Järelikult on kasutusvaldus vältimatult vajalik seada nii, et see oleks kinnisasja koormavatest hüpoteekidest kõrgemal järjekohal. Selleks on vaja kasutusvalduse seadmisel kõrgemal järjekohal olevad hüpoteegid kas kustutada või mu u ta nende järjekorda. Mõlemal juhul on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek. Enne kasutusvalduse eelnõusse lisamist telliti põhjalik õigusanalüüs, et selgitada välja, milline on õige õiguslik instrument ja millised on kaasnevad mõjud seotud asutustele. Õigusanalüüs on leitav Keskkonnaportaalist . Punktiga 13 lisatakse § 22 punkti 3 liigi tegevuskavad. Nimetatud paragrahvis on loetelu tegevustest, mis on kaitsva loodusobjekti valitsemine. Täna kehtivas seaduses on punktis 3 nimetatud üheks selliseks tegevuseks kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast tuleneva tegevuse korraldamine. L iigi tegevuskavad on oma olemuselt sarnased kaitsekorralduskavadele ja need on samamoodi aluseks kaitstava loodusobjekti valitsemisel. Punktidega 14, 15 ja 22 kaob Keskkonnaameti kohustus edastada pruunkaru talvitumispaiga maaomanikule kaitsekohustusteatis. See asendatakse teavitamiskohustusega (paragrahvi 51 1 lõige 2) . Kaitsekohustuse teatise kaotamisel on siiski vaja kinnisasja omaniku/valdaja teavitamine, kuna piirangute rikkumisele on ette nähtud vastutus. Kuigi KeA peatab pruunkaru talvituspaigas metsateatisega lubatud tegevused ning jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevused kuni talvitusperioodi lõpuni, siis on kinnisasja omaniku/valitseja teavitamiseks vaja töödelda isikuandmeid (näiteks on omanikul võimalik MS i § 41 lõike 14 kohaselt teha raiet teatist esitamata) ja seega on vaja seadusesse lisada omaniku teavitamise kohustus ( LKS § 51 1 lõi ke 2 muudatus ) . Punktiga 16 l isatakse võimalus ka ranna ja kalda kaitse korraldamiseks koostada kaitsekorralduskava . R anna ja kalda kaitsekorralduskava on aluseks nende vööndite kaitsere eglite ülevaatamisel ja muutmisel, mis on vajalik sealse looduskoosluse, liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamiseks. Tegevuskava kehtestamine ei too automaatselt kaasa piiranguid. Tegevuskavaga antakse ülevaade olemasolevast olukorrast ja mõju teguritest ning seatakse eesmärgid ja kirjeldatakse võimalik ke meetme i d nende saavutamiseks . Kava peaks olema praktiliselt rakendatav tööriist, mis aitab tasakaalustada kaitset ja kasutust ning vähendab juhuslikke ja konfliktseid otsuseid nendel aladel. Kava võimaldab arvestada kumulatiivseid mõjusid, mitte ainult üksikuid arendusi või tegevusi ja seega vältida olukorda, kus otsuseid tehakse killustatult (üksikute ehituslubade või erandite kaupa). Kava annab selgemad suunised, kus ja millistel tingimustel on tegevused lubatud, piiratud või välistatud, aitab ennetada konflikte looduskaitse, avaliku kasutuse ja erahuvi vahel ja loob sellega selge raamistiku nii omavalitsustele, maaomanikele kui ka arendajatele. Ranna ja kalda kaitse kava koostamine on võimalus, mitte kohustus ja selle koostamisele eelneb kaasnevate mõjude sh KeA ja KOV töökoormuse analüüs . Punktidega 17 ja 18 korrastatakse ja täpsustatakse poollooduslike koosluste kaitseks kehtestatud korda. Kehtiva seaduse alusel on võimalik poollooduslike koosluse kaitset tagada § 14 lõike 1 punktis 1 sätestatu kohaselt. Sellega reguleeritakse katastriüksuse kõlviku piiri ja sihtotstarbe muutmist. Eesti topograafia andmekogu ( ETAK ) 2019. aasta veebruari väljavõtte alusel jäävad kaitstavate alade poollooduslikud kooslused kõlvikulise jaotuse alusel rohumaade, metsade, põõsastike, muude lagedate alade, madalsoode, põldude, veekogude hulka. ETAK kõlvikuline jaotus näitab, et kõlviku piiri ja sihtotstarbe muutmisega ei suudeta poollooduslikke kooslusi kaitsta. Seetõttu täiendatakse looduskaitseseaduse § 30 sihtkaitsevööndi ja § 31 piiranguvööndi sätteid, kuhu lisatakse punkt, millega tagatakse poollooduslike koosluste ehk pärandniitude kaitse. Seadusesse tuuakse avatud ( lõpetamata ) loetelu tegevustest, mis võivad poollooduslikku kooslust hävitada ja kahjustada, näiteks mullaharimine, puittaimede istutamine, põllukultuuride kasvatamine, kultuurrohumaa rajamine, väetamine jms. Pärandniitudel on keelatud igasugune mullaharimine, sh randaalimise võte, mis oluliselt mõjutab olemasolevat rohukamarat. Eesmärk on säilitada pärandniitudele omast looduslikku taimestikku ning sellega seotud teiste liigirühmade elustikku, mis on kujunenud pika aja jooksul , ilma et kamarat oleks eri abivahenditega oluliselt mehaaniliselt mõjutatud. Pärandniitude pika aja jooksul kujunenud ja liigirohke iseloomuliku ökosüsteemi hävitab mullaharimine pea pöördumatult. Metsloomade ülessongitud rohukamarat või mutimullahunnikuid on lubatud tasandada, see ei ole mullaharimine. Pärandniite kahjustavad tegevused on ka puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine. Sealjuures puittaimena käsitatakse puituvate ja korgistuvate vartega taimi: puud, põõsad, liaanid, puhmad. P unktiga 19 täiendatakse § 31 lõikega 6 , lisa des võimalus e reguleerida kaitse-eeskirjaga piiranguvööndi s maaparandussüsteemide hoiutöid ja rekonstru eer imist . Sättega ei keelata automaatselt maaparandussüsteemi hoiutööd, vaid antakse võimalus seda vajaduse korra l kaitse-eeskirjaga teha. M uudatus võimaldaks piirata või reguleerida ning vajaduse korra l ka keelata olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja rekonstrueerimi ne . Samas on sättesse lisatud lisatingimus, et nimetatud piirangud ei tohi takista da maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti. Maaparandussüsteemide hoiutööd ja rekonstrueerimine on tegevus ed , mis on LKS i järgi sihtkaitsevööndites eelduslikult keelatud, ent mille ks võib kaitse-eeskirjaga ette näha leevendusi. Piiranguvööndites kehtiv LKS seda tegevust praegu ei piira. Selline olukord ei ole aga vastavuses piiranguvööndis hoitavate väärtuste kaitse vajadusega. Maaparandus ja selle hoid mõjutab otseselt kõiki naabruses asuvaid vee - , soo- ja soostunud elupaiku, samuti neist elupaikadest sõltuvaid liike. Natura alade puhul takistab sellise korra puudumine otseselt rahvusvahelise kohustuse täitmist, sest ei võimalda vältida loodusdirektiiv i paljude elupaigatüüpide ja liikide hävitamist või kahjustamist. Piiranguvööndites maaparanduse reguleerimise võimaluse loomine on vajalik kaitstavate alade soodsa seisundi tagamiseks, aga samas aitab ka põhjendamatult rangete piirangute seadmisest hoiduda. Näiteks ei ole soo- või soostuvaid kooslusi, kus kunagi on rajatud kraave, praegu võimalik piiranguvööndi kaitsekorraga kaitsta, sest see ei võimalda soodsa veerežiimi hoidmist , ja ala pidi võtma range kaitse alla. Tihti on juba kahjustatud sookooslustes peami ne eesmär k hoida väljakujunenud olukorda. Soostumisprotsesse tagasi pöörata on väga keeruline ja vahel ka võimatu. Kuna nii rekonstrueerimise , kui ka hoiutöödega kaasneb paratamatult oht, et süsteemi kuivendusmõjud suureneva d , siis looduskaitselisi eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui puudub võimalus kahjulikke mõjusi d vältida või vähendada. Eelnõu k ohaselt võib keelata üksnes tegevusi, mis võivad kahjustada kaitse - eesmärgi saavutamist. Säte annab võimaluse regu leerida kaitse-eeskirja ga maaparandussüsteemi rekonstrueerimistöid , nagu kraavide osaline sulgemine, maaparandussüsteemi osaline ümberehitamine, keskkonnakaitseliste rajatiste raj amine ja voolusängi kuju muutmine . Samuti on oluline võimalus reguleerida ka hoiutöid, kuna nendega võivad kaasneda olulised riskid . S ette eemaldamine võib kaasa tuua pinnase hõljumina suublasse kandumise, mis omakorda võib halvendada vee kvaliteeti ja looduslikku tasakaalu . V algustingimused ja metsa liigendatus võivad muutu da k raavitra sside puhastamise ja raiumise tagajärje l . N iiskustingimus ed võivad muutu da ja t ööde käigus võib tekki da mü ra, suurene da võib tuleoht . K iirenev pinnavee äravool võib vähendada põhjavette valguva vee mahtu . S uurte kraavikallete korral võib kaasneda kraavikallaste ja - põ hja erosioon ning m asinate kasut amisega kaasneb lekete ja reostuse oht. Selliste riskide esinemise tõenäosus sõltub suuresti konkreetsest asukohast ning tööde iseloomust . Kaitse-eeskirja koostamisel tuleb analüüsida hoiutööde vajadus t ja eesmärk i , hinnata piirangu mõju , tasakaalustada erinevad huvid , arvestada eesvooludega, minimeerida maaomanikele avalduva d negatiivsed mõ jud ning vajaduse korra l anda kaitseala valitsejale kaalutlusõigus otsustamaks, kas ja millistel tingimustel maaparandussüsteemide hoiutöid teha võib. Huvide tasakaalustamiseks kaasab KeA kaitse-eeskirja avalikustamise ajal menetlusse Maa- ja Ruumiameti (enne 01.01.2025 , alates millest anti Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded Maa - ja Ruumiametile , kaasas KeA selles osas kaitse-eeskirja de menetlusse Põllumajandus- ja Toiduameti ) . Kaitse-eeskirjaga sätestatav kaitsekord on riiklik meede avaliku huvi ‒ looduskaitse tagamiseks ja ühtlasi enam ikul juhtudel Natura 2000 võrgustiku alal ka rahvusvahelise kohustuse täitmiseks (ava likes huvides antav õigusakt) . S eega peavad haldusorganid riigi esindajatena koostööd tegema, et eesmärk saavutada. Et haldusorganite koostöö laabuks , kontrollib Kliimaministeerium , kas KeA on avalikustamisel Maa- ja Ruumiameti kaasanud. K ui seda tehtud ei ole, kaasa takse amet enne eelnõu eelnõude infosüsteemi ( EISi ) esitamist . K õnealuse sätte rakendamisel ehk kaitse-eeskirjade koostamisel tuleb vaadata, et kehtestatav kord ei läheks vastuollu § 14 muudatusega, millega lisatakse teatud maaparandussüsteemide ho iu tööd nende tegevuste hulka, mida ei või k aitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis teha kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta. K una m uudatuse jõustumisel saab seada maaparanduse hooldamisel tingimusi või need keelata juba kaitse-eeskirjaga, vähendab KeA töökoormust ja kinnisasja omaniku halduskoormust § -s 14 sätestatud valitseja nõusoleku küsimi ne . Punktiga 2 1 lisatakse seadusesse volitusnorm, mis annab KOVile õiguse ja pädevuse kehtestada haljastuse inventeerimise kord, milles sätestatakse haljastuse hindamise metoodika, inventuuri tegijate kvalifikatsiooni ja inventeerimise tulemuste vormistamise nõuded ning kinnistuomaniku kohustus enne kavandatavat ehitustegevust nõuetekohaselt haljastus inventeerida. KOV i l on kohustus planeerida elurikkust säilitavat ja suurendavat haljastust ja tagada ohutu ning keskkonnasäästlik ehitustegevus. Kohustused tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, looduskaitseseaduse § 48 lõikest 4, planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktidest 8 ja 14, ehitusseadustiku §-dest 8 ja 9 jms õigusaktidest, kuid seadusandja ei ole andnud kohaliku omavalitsuse üksusele nende kohustuste täitmiseks sõnaselget volitust. Euroopa Liit on seadnud ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 eesmärgiks looduse kaitsmise ja taastamise. Strateegia punktis 2.2.8 „Linnaruumi ja linnalähedaste piirkondade haljastamine“ kirjeldatakse linnahaljastuse kasulikkust linnaelanikele ja tõdetakse, et linnastumisega kaasneb linnahaljastuse vähenemine. Seetõttu soovitatakse strateegias lõimida ökosüsteemide ja haljastusega tegelemine linna planeerimisse ja projekteerimisse. KOVid tegelevad oma territooriumil vajalike haljastuse hooldustööde organiseerimise ja planeerimise või ehitustegevuse suunamisega ning mõjutavad sel teel elurikkust, linnaliste alade mikrokliimat, kliimamuutustega kohanemisvõimet ja vastupanuvõimet kliimariskidele. Teadlike otsuste tegemiseks peab KOVil olema informatsioon olemasoleva haljastuse kohta. Haljastuse inventeerimise tulemusena on võimalik suunata ehitiste ja rajatiste asukohta, et säilitada juba olemasolevat loodust ning vajaduse korral näha ette projekteerimisel erilahendusi, mis aitaksid säilitada haljastuse kasvutingimusi, samuti kindlaks määrata ehitustegevuses haljastuse säilimiseks vajalikke kaitsemeetmeid. Säte annab KOVidele võimaluse kehtestada kord eespool nimetatud kohustuste ja tegevuste elluviimiseks. Haljastuse inventeerimise laiem eesmärk on aidata kaasa ehitustegevuse ja looduse säilitamise tasakaalu tagamisele. Selge volitusnorm, mille alusel kord kehtestada, võimaldab paremini tagada ehitustegevusest huvitatud isikute võrdse kohtlemise, sest annab aluse ühtse ja läbipaistva õigusraamistiku loomiseks KOV territooriumil. Korras sätestatav ühtne reeglistik on kõigile ehitustegevusest huvitatud isikutele eelnevalt teada ja neil on võimalik sellega arvestada. Planeerimisseadus loetleb üheks detailplaneeringu ülesandeks haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramise ning ehitusseadustiku kohaselt võib asjakohasel juhul projekteerimistingimustega määrata haljastuse põhimõtted, kuid seadus ei sätesta, kuidas KOV põhimõtete määramiseks vajaliku teabe saab. Planeerimisseaduse § 11 lõi k e 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldajal õigus saada planeeringu koostamiseks tasuta teavet. Selleks, et mainitud menetlustes saaks KOV üldse haljastuse põhimõtted määrata, on vajalik, et KOVil oleks olemas teave olemasoleva haljastuse kohta ehitustegevusega hõlmataval alal, samuti selle seisundi kohta. Seda teavet on võimalik saada haljastuse inventeerimise tulemusel. Haljastuse inventeerimine on vajalik, kui ehitustegevusega hõlmatava ala kohta ei ole haljastuse andmeid senini kogutud või varem kogutud andmed on ajakohasuse kaotanud. Punkti dega 23 ‒ 25 täpsustatakse surnuna leitud kaitsealusest loomast teavitamise korda . K aotatakse kohustus, et KeA peab iga kord reageerima , kui tuleb teade surnuna leitud kaitsealusest loomast ja väljastama loa, kui leidja võib selle isendi enda valdusse jätta . KeA peab edaspidi reageerima üksnes siis, kui soovib seda looma endale jätta (kasutada teadus- ja/või õppeotstarbel) . Praktikas on neid juhtumeid väga vähe . P unkti de ga 26 ‒ 41 muudetakse LKS i 11. peatük i „Vastutus“ sätteid . Justiits - ja Digi ministeerium on juhtinud varasema looduskaitseseaduse muutmise menetluses tähelepanu sellele, et analüüsida tuleks LKS i vastutussätete otstarbekust, st kas on võimalik väärteovastutuse asemel kohaldada haldussundi , ning samuti tuleks täpsustada väärteokoosseise. Justiits - ja Digi ministeerium on palunud LKS i vastutussätete ajakohastamisel lähtuda karistusõiguse revisjoni põhimõtetest, mis on kajastatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (eelnõu 554 SE) . Nimetatud seletuskirjas on märgitud, et väärteovastutust tuleb kohaldada üksnes siis, kui haldussund ei anna tulemust. Kui aga karistusnorm on põhjendatud, peab see olema piisavalt määratletud, et isik saaks aru, millist tegu ette heidetaks e . Justiits - ja Digi ministeerium on juhtinud tähelepanu ka sellele, et LKS i §-de s 74 2 , 74 3 ja 74 4 on kehtestatud kvalitatiivselt erinevaid süüteokoosseise ning LKS i s sätestatud juriidilise isiku karistusmäär on liiga leebe võrreldes KarS i juriidilise isiku maksimaalse karistusmääraga. Eelnõukohase seadusega ajakohasta takse seaduse vastutussätteid , e eskätt juriidilise isiku karistusmäära, et tagada õiglane karistus ja vastutussätete õigusselgus. Samuti on kaalutud, millisel juhul on võimalik väärteovastutuse asemel kohaldada haldussundi . Karistusliikidest on alles jäetud üksnes rahatrahvi kohaldamise võimalus, kuna keskkonnaasjades pole kunagi ühtegi aresti määratud, siis on see karistusliik liigne . Keskkonnaamet on vaid ühel korral aresti kohaldamist taotlenud rikkumise puhul, kus rikkujad muutusid vägivaldseks, aga k ohus leidis, et keskmisest kõrgem rahatrahv on piisav. LKS is on juriidilise isiku karistusmäär püsinud muutumatuna 2004. aastast (v . a § 74 1 lg 2 ja § 74 5 lg 2) ja on kuni 3200 eurot. See on selgelt liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis võivad meie loodust väga negatiivselt mõjutada. Sanktsioonide kehtestamisel on oluline arvesse võtta ka majanduslikku tulu, mida seaduse nõuete eiramine võib ettevõtjale anda. Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Füüsilis ele ja juriidilisele isikule ettenähtud maksimaalne karistusmäär peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve t (kaitsealuse loodusobjekti säilimine) kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid. Kui füüsilisele isikule on LKS i rikkumise eest enamasti võimalik määrata maksimumkaristus, mis on karistusseadus tiku § 47 lõike 1 kohaselt 300 trahviühikut, siis juriidiliste isikute kehtiv karistusmäär on maksimaalselt vähem kui ü ks sajandik karistusseadus tikuga sätestatud maksimaalsest karistusmäärast, mis praegu on 400 000 eurot. Samas tuleb trahvimäärade väga järsul tõstmisel arvestada, et üldsus ei pruugi mõista selle vajalikkust , kuna see ei ole tasakaalus sissetulekute tõusuga ning võib tunduda riigi poolse ülereguleerimisena. Ka p aljudes teistes keskkonnavaldkondades on trahvimäära sid oluliselt tõ stetud (sulgudes karistussätete arv, millele trahvisumma kohaldub) . Veeseadus Juriidiliste isikute trahvimäärad 100 000 kuni 400 000: 100 000 (5), 200 000 (5), 300 000 (2), 350 000 (4), 400 000 (3) , f üüsiliste isikute määrad – enam ik 300 trahviühikut (9), 100 (5), 200 (5) . Maapõueseadus Juriidiliste isikute trahvimäärad 32 000 kuni 400 000: 32 000 (4), 400 000 (9) , füüsilised isikud – 300 trahviühikut (12), 100 (1) . Jäätmeseadus Juriidiliste isikute trahvimäärad 20 000 kuni 400 000: 20 000 (1), 32 000 (1), 100 000 (2), 200 000 (6), 300 000 (1), 400 000 (5), f üüsilised isikud - 100 (1), 200 (3), 300 (12) . Atmosfääriõhu kaitse seadus Juriidiliste isikute trahvimäärad 10 000 kuni 10 000 000: 10 000 (1), 32 000 (1), 50 000 (3), 100 000 (1), 200 000 (14), 400 000 (7) , f üüsilised i sikud - 300 (25), 200 (2) . Praegu kehtivad LKS i maksimaalsed karistusmäärad ei täida karistuse eesmärke, milleks eelkõige on üldpreventiivselt anda üldsusele märku , et riik ei aktsepteeri taolist käitumist . Samuti on eesmär k mõjutada eripreventiivselt teo toimepanijat edaspidi vältima sarnaste süütegude toimepanemist ja tagada, et rikkumine ei tasu end majanduslikult ära. Keskkonnaamet saab oma kogemuste põhjal väita, et mõnel juhul on ettevõtjad võimaliku karistusega juba ette arvestanud, kuivõrd see tasub majanduslikult ära. LKS i muutmise käigus on analüüsitud kehtivaid vastutussätteid , et leida võimalusi karistuse asendamiseks haldussunniga. Vaadates LKS is kaitseala kohta sätestatut , on näha, et seadusega sätestatud keeldude ja piirangute (v.a § 74 2 lg-d 3 ja 4) eesmärk on ennetada ja ära hoida kaitstavate hüvede kahjustamist. Tegemist on selles suhtes liiklusseadusele sarnase seadusega , et kui isik mõnda piirangut rikub, on tagajärg saabunud ning haldussunniga protsessi tagasi pöörata ei ole võimalik. Samas on kohati võimalik rakendada väärteovastutust paralleelselt haldussunniga, kui rikkumisega tekkinud kahjulik tagajär g on vaja likvideeri da ( likvideerida ebaseaduslik ehitis piiranguvööndist, eemaldada piiranguvööndisse sõitnud sõiduk vms). Kuna kaitse alla võetud loodusobjektid on ühel või teisel viisil õrnemad või tundlikumad kui meid tavapäraselt ümbritsev looduskeskkond, on kaitsealade kasutamine suurema avaliku tähelepanu all, mistõttu on ka avalik ootus, et nõuete rikkumise eest määratakse õiglane karistus. Maksimummäära tõstmine ei tähenda, et pärast määra tõstmist hakatakse maksimummäära rohkem või kergekäelisemalt määrama. Selleks, et vältida riigi või kohtute omavoli, on karistamise kohta kehtestatud väga selged reeglid, millest nii kohus kui ka kohtuväline menetleja on kohustatud kinni pidama. Väärteo eest karistuse määramisel kehtivad samad reeglid , mis kuritegude puhul ning karistuse määramise juhised ja loogika võimaldavad maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. Karistuse määramisel tuleb kaalumist alustada sanktsioonimäära keskmisest . S ellele on kohustuslik lisada või sellest võtta maha karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud (loetletud KarS i §-des 57 ja 58) ning seejärel hinnata süüd suurendavate ja vähendavate asjaolude esinemist, milleks on varasema karistatuse olemasolu või puudumine, rikkumise ulatus, rikkumise kestus, rikkumisega tekitatud kahju, rikkumisega saadud (konkurentsi) eelis, isiku käitumine pärast rikkumist, isiku käitumine süüteomenetluse ajal . S amuti menetleja hinnang, kui suur on tõenäosus, et isik võiks tulevikus analoogseid rikkumisi toime panna , ja milline karistus täidaks ka üldpreventiivselt teisi valdkonnas tegutsevaid isikuid hoiatavat eesmärki. Kuna karistuse määramine käib kindlate reeglite järgi, siis maksimaalset võimalikku karistusmäära saab rakendada üksnes juhul, kui esinevad ainult karistust raskendavad asjaolud või süüd suurendavad asjaolud ja varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Seega peavad karistus määra d olema sellised, et ka maksimaalset määra rakendamata on võimalik määrata karistus, mis välistaks rikkumise majandusliku tulususe. Eesti on tihedalt seotud EL i õigusega. Nii direktiivides , kui ka otsekohalduvates määrustes on rõhutatud, et liikmesriik on kohustatud rakendama tõhusaid ja mõjusaid karistusi ning sageli on soovit atud või ka kohustatud karistusega ettevõtjalt ära võtma rikkumise tulemusel saadud tulu. Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115 (nn raadamismäärus) art 25 l õike 2 kohaselt peavad karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Punkti a kohaselt peab kõnealuste karistuste suurus olema proportsionaalne tekitatud keskkonnakahju ning asjaomaste saaduste või toodete väärtusega ja kõnealuste trahvide suurus arvutatakse nii, et oleks tulemuslikult tagatud, et vastutavad isikud jäävad toime pandud rikkumistega saadud majanduslikust kasust ilma , ning suurendades korduvate rikkumiste korral trahve järk-järgult. Juriidilise isiku puhul kehtestatakse sellise trahvi maksimumsummaks vähemalt 4% ettevõtja või kaupleja aastasest kogukäibest liidus trahviotsusele eelnenud majandusaastal, mis arvutatakse sarnaselt ettevõtjate aastakäibe arvutamisega , nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 a rtikli 5 lõikes 1 , ning trahvisummat suurendatakse vajaduse korral nii, et see ületaks saadud võimalikku majanduslikku kasu. Samuti tuleb silmas pidada, et järgmisel aastal täiendatakse KarS-i seoses EL keskkonnakuritegude direktiivi ga 2024/1203 . Näiteks lisatakse sinna kaitsealuste liikide olulise kogusega kauplemisega seonduvad kuriteod (artikkel 3 lg 2 punktid n ja o, mille eest peab olema juriidilise isiku karistuse ülemmäär vähemalt 24 000 000 eurot või 3% juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest (direktiivi 2024/1203 artikkel 7 lg 3 b)). Praktikas on m aksimummäära määratud üksiku tel kordadel . Karistus mõist etakse KarS i § 56 ning Riigikohtu praktika väga kindlate reeglite järgi. Ke A lähtub viidatud alustest, väärteomenetluste kvaliteeti kontrollitakse , korraldatakse koolitusi ja välistatud on ametnike suva karistuse määramisel. Maksimaalse karistusmäära tõstmine võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastav at karistus t . Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolsetes se summade s s e . S amas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Kedagi ei karistata, kui ta ei ole toime pannud rikkumist. Kui isik on rikkumise toime pannud teadmatusest (ettevaatamatus hooletuse vormis), on tema süü väike ja seda arvestatakse karistuse määramisel. Samuti on välistatud võimalus, et riik võiks määrata põhjendamatult suuri rahatrahve, kuna kohtumenetluses kontrollitakse muu hulgas karistuse määramise vastavust karistusseadustikule ja levinud kohtupraktikale. KeA arvestab rikkumiste menetlemisel tahtluse aspektiga. Eelnõus on arvestatud sellega, et need koosseisud, mis on orienteeritud tahtlusele, on ka selliselt sätestatud. KarS i § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatavad nii ettevaatamatud kui ka tahtlikud teod. Kui seadus ei täpsusta, siis üldjuhul peab lähtuma sellest, et tegu on pandud toime vähemalt hooletusest (Riigikohtu lahend 3-1-1-48-05 p 6). Aga kui seadus täpsustab, et väärteokoosseis eeldab tahtlust, siis tuleb väärteomenetluse käigus tuvastada, et tegu on toime pandud tahtlikult, st vähemal t kaudse tahtlusega KarS i § 16 lõike 4 tähenduses. Näiteks §-de s 74 1 1 , 74 1 2 , 74 1 6 , 74 1 7 ja 74 18 sätestatud väärtegude lühikirjeldustes on rõhutatud , et väärteokoosseis eeldab tahtlust. Tahtlus on defineeritud KarS i § s 16 , Euroopa Liidu õiguse üle võtvate sätete rikkumise korral saab tahtluse korral lähtuda Euroopa Kohtu praktikast . Igal juhul kehtib üldreegel, et karistuse kohaldamisel tuleb hinnata KarS i § 56 lõike 1 alusel süü sisu – karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ning süüd mõjutavate muude asjaolude kaudu. Samuti on eelnõud ette valmistades analüüsitud kehtivate väärteokoosseisude vastavust määratluse nõuetele. Mit u väärteokoosseisu on liiga üldsõnalised, mistõttu isikud ei pruugi aru saada, mida konkreetselt neile ette heidetakse. Näiteks LKS i § 71 näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise eest. Looduskaitseseaduse kohaselt jagunevad kaitstavad loodusobjektid kuueks eri iseloomuga objektiks, mis omakorda jagunevad tüübi või liigi järgi (LKS i § 4). Seetõttu kirjutati enam ik LKS i § 71 vastutusalas oleva i d rikkumisi iseseisvate väärteokoosseisudena lahti. Kui kehtivas LKS i s oli kokku üheksa väärteokoosseisu, siis eelnõu s on neid 3 5 . Järgnevalt on gruppidesse jagatud ja lahti kirjutatud eelnõukohased vastutusnormid ning nende aluseks olevad sätted LKSis ja selgitatud senist praktikat. K õige rohkem, 911 korda on trahve (nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele) määratud üldise sätte, LKSi § 71 „ Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine “ alusel, kusjuures keskmine trahvisumma oli 432 eurot. Ajavahemikul 01.01.2020 kuni 31.07.2021 on LKSi § 71 alusel menetletud pisut alla 300 väärteoasja ja füüsiliste isikute karistused jäävad 10–270 trahviühiku vahele, juriidiliste isikute karistused on vahemikus 120 kuni 1600 eurot. Eelnõuga lisatavates paragrahvides (§-d 71¹‒71 9 ) on eraldi välja toodud üheksa rikkumist – majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumine (§ 71¹), ehituskeelu nõuete rikkumine (§ 71²), telkimise või lõkketegemise nõuete rikkumine (§ 71⁵), rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine (§ 71⁶), viibimiskeelu rikkumine (§ 71³), sõidukiga sõitmise (§ 71⁴), puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumine (§ 71⁷) ja k aitstaval loodusobjektil poollooduslike koosluste kaitse nõuete rikkumine (§ 71 9 ) . Need tegevused on reguleeritud LKSi §- de 14, 30 ja 31 järgi ja viibimiskeeld ka §-des 15 ja 29. LKSi § 29 lõige 2 keelab reservaadis igasuguse inimtegevuse, sh viibimise, hõlmates seega vastutussätteid §-des 71 1 , 71 3 , 71 4 , 71 5 ning 71 6 . Keelu rikkumise korral määrataks e trahv toimepandud rikkumise järgi, näiteks kas inimene liikus reservaadis jalgsi või sõitis mootorsõidukiga. Sõltuvalt inimese tegevusest on rikkumise raskusaste ning kaitseväärtuse häiring erinev. Alles on jäetud ka üldine vastutussäte kaitstavate loodusobjektide kaitse nõuete rikkumiste eest. Sellisteks rikkumisteks on LKSi § 31 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 7, 9 ja 12 nimetatud keelatud tegevused: uue maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; jahipidamine ja kalapüük; roo varumine külmumata pinnasel. Selliseks rikkumiseks on ka LKSi § 32 lõike 2 kohane keelatud tegevus – hoiualal nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning seal kaitstavate liikide oluline häirimine . S amuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Sellisteks rikkumisteks on ka eelnõukohase seadusega lisatavad keelatud tegevused, milleks on piiranguvööndis olemasoleva maaparandussüsteemi hoiu- või rekonstrueerimistöödele kaitse-eeskirjaga seatud tingimuste või keeldude rikkumine, kui sellega ei kaasne puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumist, mis on eraldi vastutuskoosseis. § 71. Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 14 (kaitstavate alade üldised kitsendused) lõike 1 punktides 1, 2, 9 ja 10, § 31 (piiranguvööndi kaitsekord) lõike 2 punktides 1, 2, 4, 7, 9 ja 12, § 31 lõikes 6 (lisatakse eelnõuga), § 32 (Hoiuala kaitsekord) lõikes 2 ning § 33 lõikes 1. § 71 1 . Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 29 (loodusreservaadi kaitsekord) lõikes 2, § 30 (sihtkaitsevööndi kaitsekord) lõike 2 punktides 1 ja 2 ning § 31 (piiranguvööndi kaitsekord) lõike 2 punktis 3. § 71 2 . Kaitstaval loodusobjektil ehitamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 30 lõike 2 punktis 3 ja § 31 lõike 2 punktis 8 , mis käsitlevad sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis ehitiste püstitamist ja väliskonstruktsioonide muutmist. § 71 3 . Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 29 lõikes 2 ja § 30 lõike 2 punktis 4 , mis käsitlevad loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndi kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas viibimist. § 71 4 . Kaitstaval loodusobjektil sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 29 lõikes 2, § 30 lõike 2 punktis 5 ja § 31 lõike 2 punktis 10 . § 71 5 . Kaitstaval loodusobjektil telkimise ja lõkke tegemise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 29 lõikes 2, § 30 lõike 2 punktis 6 ja § 31 lõike 2 punktis 11. § 71 6 . Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 29 lõikes 2, § 30 lõike 2 punktis 6 ja § 31 lõike 2 punktis 11. § 71 7 . Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise ja raie nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on on § 29 lõikes 2, § 30 lõike 2 punktis 7 (lisatakse eelnõuga , mis keelab poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustava tegevuse sh puittaimestiku istutamise ), § 31 lõike 2 punktides 4, 5, 6 ja 13 (viimane lisatakse eelnõuga , mis keelab poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustava tegevuse sh puittaimestiku istutamise ) ning § 32 lõikes 3. § 71 9 . Kaitstaval loodusobjektil poollooduslike koosluste kaitse nõuete rikkumine – vastutusnorm rikkumiste kohta, mis on sätestatud § 17 lõigetes 1 ja 2, § 30 lõike 2 punktis 7 (lisatakse eelnõuga , mis keelab poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustava tegevuse ), § 31 lõike 2 punktis 13 (lisatakse eelnõuga , mis keelab poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustava tegevuse ) ja § 33 lõike 1 punktis 5. Eeltoodud t rahvimäärade (§71 -§71 9 ) määramise l on arvestatud rikkumise tagajärge. Näiteks kaitstaval loodusobjektil sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga liikumise nõuete rikkumise korral on arvestatud, et kuna kaitsevööndid on erineva rangusega piirangutega ja kooslused, mida kaitstakse, võivad olla äärmiselt tundlikud (rabas või liivasel rannal samblikukihi taastumine võib võtta aastakümneid) , siis nimetatud rikkumise tagajärg võib olla raske . Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumise eest karistuse määramisel peab arvestama, et kaitstavatel metsadel on lisaks majanduslikule väärtusele ka looduskaitseline väärtus, mistõttu ainult majanduslikku tulu ei saa karistamisel aluseks võtta. Seetõttu peaks selle sätte maksimaalne karistusmäär olema sama suur või suurem kui metsaseaduse ebaseadusliku raie eest. Koosseis sisaldab lisaks raiekeelule ka muude nõuete, nagu istutamise keeld, külmumata maaga raie keeld jms rikkumisi. Selle koosseisu alla käib ka näiteks konnakotka toitumisala hävitamine metsa istutamise tõttu (Otepää looduspargis olnud hiljutine juhtum). Samuti on hea näide praegu kohtus olev menetlus, kus ettevõtja istutas Võrtsjärve poldri hoiualal 80 ha suurusele alale 128 000 kuuse- ja kaseistikut , et muuta ala metsaks , millega ta võis tekitada kahju Natura 2000 alana kaitstava le rohunepi, rukkiräägu, suurkoovitaja, hänilase jt kaitsealuste lindude elupaika dele . Juriidiliste isikute trahvimäära määramisel on arvestatud ka seda, et kui üksikisik rikub kaitsealal liikumise reegleid kogemata, siis juriidilise isiku puhul on tavaliselt tegemist vastavas valdkonnas (matkade, reiside korraldamine) tegutseva ettevõtjaga , kelle puhul eeldatakse eeltöö tegemist. Lisaks on ettevõtja korraldatud ürituse korral oht või kahjulik mõju loodusobjektile tavaliselt oluliselt suurem kui üksikisiku tegevusel . Samas võib olulist kahju tekitada ka füüsiline isik, kes korraldab rahvarohke erakohtumise , aga praktikas ei ole siiani seda ette tulnud . K ui kirjeldatud olukord saabuks, siis seda, kas seda käsitle takse rahvaüritusena või mitte, selguks ütluste ja muude tõendite põhjal. Näiteks internetis loodud registreerimisega üritus, kus suurem hulk osalejaid teineteist ei tunne ja on osalustasu, siis on sellel pigem korraldatud rahvaürituse tunnuseid. Kui aga eraisikud lähevad suurema sõpruskonnaga matkama, ja kuigi leppides enne kokku kohtumise aja ja koha, siis seda korraldatud rahvaürituseks ei nimeta ta . Praktikas rakendatakse rahvaürituse korraldamise eest trahvi ikkagi kommertstegevuse puhul. Viibimise ja rahvaürituste keelud on erinevad, aga võivad kaasa tuua kaks väärtegu korraga. Näiteks k ui on korraldatud rahvaüritus liikumiskeeluga alal, siis keelatud teo on toime pannud kõik kohalviibinud isikud (rikkudes viibimise keeldu) . L isaks on korraldaja pannud toime kaks väärtegu (korraldami ne + viibimi ne ) või kui korraldaja on juriidiline isik, siis karistatakse jur iidilist isik ut (korraldamise eest) + kohal viibinud matkajuht i ka viibimisekeelu eest. Karistuse määramisel arvestatakse, et juhul, kui kahju on võimalik heastada, eelistatakse alati heastamist ning karistus on väike või seda ei kohaldata üldse. Karistamine on põhjendatud juhul, kui ettevõtjat on varem juba hoiatatud ja tema tähelepanu loodust kahjustavale tegevusele juhitud. Ü ks suur i ma määraga karistus on kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumise ja ebaseadusliku ehitamise eest. Kuna loodusreservaadid ja sihtkaitsevööndid on erilist kaitset vajavad alad, kus majandustegevus on keelatud või väga piiratud tingimustel lubatud, peavad karistused olema juba ette hoiatavad ja mõjusad. Selliseid rikkumisi juhtub küll üliharva, kuid kui juhtub, siis tavaliselt kaitstav kooslus hävib. Enamasti on tegemist vanade ja väärtuslike puistute raiega, mille taastumine võtab aega vähemalt 100 aastat. Ehitamise puhul puudub enamasti võimalus hinnata tagantjärele kahju konkreetsete liikide isenditele või ka keskkonnavastutuse mõttes kahju elupaigale, seega on rahatrahv ainus hoitav meede. S eega peaks võimalik sanktsioonimäär ületama hoone maksumust . Eelnõus sätestatud karistus peaks välistama ka võimaluse, et ettevõt ja teadlikult jätkab rikkumisega seni, kuni riik asub asendustäitmist korraldama . Teine suurima trahvide arvuga rikkumine , 390 korda , on olnud LKS i § -s 74 sätestatud r anna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine , kusjuures keskmine trahvisumma oli 417 eurot (maksimaalne 2400 ja minimaalne 8 (nii väike määr on seotud kroonilt eurole ülemineku ümardamisega) . Normitehnika reeglite järgi on üldise sisuga LKS i § 74 tun n istatud kehtetuks ja e elnõu s on er istatud viis sagedasemat rikkumist uutes vastutussätetes – ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamise (§ 74 10 ), sõidukiga sõitmise (§ 74 9 ) ning metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumi s e (§ 74 ⁷ ) ja maavara kaevandamise keelu rikkumine (§ 74 8 ) . § 74 7 . Ranna ja kalda piiranguvööndis metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 37 lõikes 2 , mis reguleerib lageraiet ja sätestab, et valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas toodud tingimustega . § 74 8 . Ranna ja kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetel kohta , mis on sätestatud LKSi § 37 lõike 3 punktis 5. § 74 9 . Ranna ja kalda piiranguvööndis mootor- ja maastikusõidukiga sõitmise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 37 lõike 3 punktis 6. § 74 1 0 . Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi §-s 38. Ranna ja kalda piiranguvööndid on tavapärasest tundlikumad alad ja mis tahes rikkumised võivad kaasa tuua väga tõsiseid ning pöördumatuid tagajärgi, mistõttu on nende keeldude rikkumise eest karistusmäärad suhteliselt suuremad . Ranna ja kalda piiranguvööndis metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise eest trahvimäärade määr amisel on arvestatud, et rannal ja kaldal kasvavatel metsadel on lisaks majanduslikule väärtusele ka looduskaitseline väärtus, mistõttu ainult majanduslikku tulu ei saa karistamisel aluseks võtta. Rannal või kaldal kasvava metsa eesmär k on hoida ära erosiooni, maalihkeid, majandamise ja muid mõjusid veekogudele jne. Seetõttu peaks selle sätte maksimaalne karistus olema sama suur või suurem kui maksimaalne karistus metsaseaduse ebaseadusliku raie eest. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete rikkumise korral on arvestatud, et ehitise all olevad kooslused hävivad ja kumulatiivne mõju on pikaajaline. Ehituskeeluvööndid rannal ja kaldal muutuvad tulevikus eriti oluliseks, kuna need plaanitakse arvata riiklikult kaitstavate alade hulka, mis on vajalikud kaitstavate alade pindalalise (30%) eesmärgi täitmiseks. Praktikas on kõige suurem probleem just juriidiliste isikutega (arendajad), kes looduskaunis kohas nn miljonivaatega arenduste nimel eiravad kehtestatud nõudeid. Olukorras, kus mõnel juhul ei pruugi ehitist saada likvideerida, peab karistus olema mõjuv ja hoiatav. Ilma loata ehitamine ranna- või kaldaalale on suhteliselt levinud ja üha suurenev probleem . K una alati ei ole võimalik ehitise likvideerimine, peab võimalik karistus juba preventiivselt mõjuma selliselt, et ära hoida tuleviku rikkumisi. Kui kehtivas seaduses o n eraldi vastutussättena üksnes linnuliikide kaitse nõuete rikkumine (viimase viie aasta jooksul määrati trahve 13 korral, keskmine trahvisumma 173 eurot) , siis eelnõu järgi on lisaks looduslikult esinevate linnuliikide kaitse nõuete rikkumisele (§ -d 74 1 6 ‒74 1 8 ja § 74 25 ) e raldi vastutusnorm looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitse nõuete rikkumine ( § 74 2 0 ), mi s on regul eeritud LKS i § - des 51, 51 1 , 52, 58 ja 63 . Normitehnika reeglite alusel on kehtetuks tunnistatud LKS i § 74 ³ , mis sisaldas vastutussätteid looduslikult esinevate lindude kaitse nõuete rikkumise eest . Samas normis oli vastutussätted ka lindude ja nahkhiirte rõngastamise nõuete rikkumise eest , mis eelnõus on eraldi koosseisuna §- s 74 19 . § 74 1 6 ‒74 1 8 . Looduslikult esinevate linnuliikide kaitse nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 55 lõi kes 6¹ , mis keelab pesade ja munade tahtlik u hävitami se ja kahjustami se või pesade kõrvaldami se ja lindude t ahtlik u häirimi se , eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal . § 74 19 . Nahkhiirte ja lindude rõngastamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm n ahkhiirte ja lindude rõngastamise nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi §-s 58 3 ( lisatakse eelnõuga 612 SE ) . § 74 2 0 . Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitse nõuete rikkumi n e või võõrsilt sisse toodud või tehistingimustes peetud looduslikult esinevate liikide isendite loodusesse laskmise nõuete rikkumi ne ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi §-des 51 (kalade koelmuala kaitse) , 51 1 (pruunkaru talvituspaiga kaitse) , 52 (kaitsealuste liikide rändeteede kaitse) ja 58 (k odumaiste liikide asustamise, loodusest eemaldamise ja tehiskeskkonnas hoidmise regulatsioon). § 74 2 5 . Looduslikult esinevate linnuliikide isenditega tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 56 lõike 2¹ punktis 1 , mis keelab tehingud l ooduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isenditega ja nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodetega . Eelpool toodud l ooduslikult esinevate linnuliikide kaitse nõuete rikkumise vastutussätted on jagatud kolmek s . Eristatud on häirimine, kahjustamine ja hävitamine. Häirimine on leebe lindude ellu sekkumine, see ei pruugi kaasa tuua pesitsuse katkemist ega lindude (munade) hukkumist, seega piisab suhteliselt leebest karistusmäärast. Kahjustamine tähendab, et negatiivne tagajärg on saabunud, st pesitus on katkenud ja linnud peavad otsima uusi pesitsuskohti või jätavad pesitsuse vahele. Hävitamine tähendab, et raie käigus hukkuvad pesades olevad munad või hävitatakse pesad koos poegadega. Sellist tahtlik ult hävitamist ehk linnupoegade tapmist peaks olema võimalus karistada suurema määraga . Kui näiteks laane- või salumetsas lindude pesitsemise kõrgperioodil raiutakse lagedaks 7 ha, siis sellise raie tulemusel hävib vähemalt 40 pesa poegadega . K ui võtta iga pesa suuruseks keskmiselt 5 poega (värvulistel rohkem, suurematel lindudel vähem), siis tapetakse sellise raiega umbes 200 linnupoega. Ka E uroopa Kohus on oma hiljutiste otsustega (C-473/19, C-474/19,C-784/23 ) leidnud, et pesitsusrahu kaitse kohustus laieneb kõigile looduslikele linnuliikidele, ohustatusest sõltumata ja et looduslikult esinevate lindude kaitsel käsitletakse tahtlust laiemalt ning tahtlikuks häirimiseks või tapmiseks peet akse ka seda, kui teo tegija möönab häirimise või tapmise võimaluse olemasolu . Linnudirektiivi kohaselt on pesitsevad linnud erilise kaitse all. Linnades on probleemiks korteriühistud, kes jätavad õigel ajal piisava hoolsuse kohustuse täitmata, mistõttu tehakse katusetöid või soojustustöid lindude (räästapääsukesed, piiritajad, kajakad jt) pesitsusajal . S elle asemel, et tööd katkestada, hävitatakse teadlikult ja tahtlikult pesad, sageli koos neis olevate munadega. Direktiivi kohaselt peavad karistused olema mõjuvad, hoiatavad ja tõhusad. Kuna tegevus eeldab teadlikku ja tahtlikku pesade või munade hävitamist ja tegevus toimub tavaliselt tiheasustusalal kõigi pilgu all, peab karistus vasta ma süü suurusele . Lisaks korteriühistutele, kes töid organiseerivad, peab karistus olema hoiatav ja mõjus ka ehitusettevõtjatele , kelle igapäevaseks tegevuseks on katuste ja fassaadide renoveerimine . Normitehnilistel põhjustel on eelnõus kehtetuks tunnistatud ka LKS i § 74 4 , milles sisaldu vad direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) IV lisas nimetatud looma - ja taimeliikide kaitse nõuete rikkumised. Nimetatud rikkumised on kaetud vastutuskoosseisudega §-des 74 1 1 ‒ 74 1 5 ja 74 2 1 ‒74 2 4 . D irektiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud looma- ja taimeliigid on riigisiseselt võetud kaitse alla kas I, II või III kaitsekategoorias. Seega on nende kaitse reguleeritud riigisiseses kehtivas õiguses kaitsekategooria liikide kohta sätestatud nõuete ja piirangutega. Et vältida dubleerivat vastutussätet, on kattuvad direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa liikide kaitse normide le ja riigisiseselt kaitse alla võetud liikide kaitse normidele vastavad koosseisud vastutussät etes ühendatud . § 74 1 1 . Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 55 lõikes 1 ja § 58 lõikes 4. § 74 1 2 . Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 55 lõikes 6 ja § 58 lõikes 4. § 74 1 3 . I kaitsekategooria taimede ja seente kaitse nõuete rikkumine ‒ § 74 1 4 . II kaitsekategooria taimede ja seente kaitse nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm id nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 55 lõikes 7 ( I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustami s e, sealhulgas korjami s e ja hävitami s e keeld) ja § 58 lõikes 4 ( kaitsealuse liig loodusest eemaldamise (sh pida mise ja kasvata mise ) keeld . § 74 1 5 . III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade kaitse nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 55 lõikes 8 ( III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ) ja § 58 lõikes 4 ( kaitsealuse liig loodusest eemaldamine) . § 74 2 1 . Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi isendi paljunemis- ja puhkekohtade hävitamise ja kahjustamise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi §-s 51² , mis sätestab, et k eelatud on hävitada ja kahjustada nende loomaliikide isendite selgelt märgatavaid paljunemis- või puhkekohti, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisa punktis a. § 74 2 2 . I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ § 74 2 3 . II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ § 74 2 4 . III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ V astutusnorm id nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi § 56 lõikes 2 (k eela b tehingud I, II ja III kaitsekategooria liigi isendiga, välja arvatud nende tehistingimustes kasvatatud järglastega ) ja lõike 2¹ punktis 2 (reguleerib tehinguid loomaliigi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisa punktis a, või taimeliigi, mida see direktiiv nimetab IV lisa punktis b, elus või surnud isenditega ja nende selgelt äratuntavate osade või nendest valmistatud toodetega ). Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumise eest trahvimäära kehtestamisel arvestatakse, et see koosseis hõlmab ka I kaitsekategooria liikide surmamist. Näiteks on KeA töös selline juhtum, kus kotkas asus pesitsema majandusmetsas ja metsaomanik (juriidiline isik), avastades pesa , langetas pesapuu, et vältida pesapuu ümber moodustatavat sihtkaitsevööndit. Kirjeldatud juhul ei suudetud tuvastada, kas pesas olid ka munad või pojad. Sellised rikkumised pannakse ühelt poolt toime eesmärgiga ära hoida majanduslik ku kahju, teisalt toob selline rikkumine juhul, kui koos pesa hävitamisega tapetakse ka poeg või pojad, kaasa suure negatiivse mõju I kaitsekategooria liigi populatsioonile. Seetõttu peab maksimaalne karistus olema suuruses, mis paneks ettevõtja olukorda, kus isendi tapmine ei oleks tulusam. Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse LKS i § 74² vastutussätte pealkirja, ku na varem vastutussättes mitme seaduse nõude rikkumise eest ettenähtud koosseisude asemele jääb alles ainult üks – kaaviaripakendi märgistamise nõuete rikkumine. § 74 2 . Kaaviaripakendi märgistamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi §-s 59¹ lõike 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.07.2009 määruses nr 38 - K aaviari pakendite märgistamise kor d ja kaaviari käitleja esitatava aruande vorm ). Üldsätte st (§ 71) on eraldatud ka nende looma- ja taimeliikide isendite kaitsenõuete rikkumine, mis on loetletud nõukogu määruses (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel , ehk ohustatud liikide konventsiooniga kaitstud isendite kaitsenõuete rikkumine (eelnõu järgi § 74 2 6 ) . § 74 2 6 . Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega riikidevahelise kauplemise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi §-s 59 , mis seda kauplemist Eestis reguleerib. Eraldi on eelnõus ette nähtud ka vastutussäte kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis e ja kaitse nõuete rikkumise eest (§ 71⁸) . K OV kaitstaval alal on sisult piiranguvööndi kaitsekord ja seega on see võrdne § 7 1 jur iidilise isiku trahvimääraga, sest praegu rakenduks KOV kaitstaval alal just § 7 1 kehtestatud määr. Seadusesse jääb alles ka vastutussäte tiheasustusalal puude ebaseadusliku raie eest (§73) . Nimetatud sät ete kohane menetluspädevus antakse valla- või linnavalitsusel e. § 71⁸. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine ‒ LKSi § 44 järgi kohaldub kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil LKSi § 31 kohane kaitsekord. Vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi §-s 31 (piiranguvööndi kaitsekord) . § 73. Tiheasustusala puude ebaseaduslik raie ‒ vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKSi §-s 45 (eelnõuga 612 SE täpsustatakse LKSi § 45 sõnastust, et oleks selge, et nõue hõlmab ka puuosi). K ehtivas LKS i s ei ole juriidilisele isikule kehtestatud karistusmäärad kooskõlas aja jooksul toimunud muudatustega majanduse s ja elatustaseme s , mistõttu kaaluti süüteokoosseisude juures, milline oleks teo raskuse ja keskkonnamõjuga vastavuses olev karistus. Ühtlasi hinnati eri süüteokoosseisude korral uuesti füüsilisele isikule kohaldatava i d maksimaalse i d karistusmäära si d , ajakohastati menetluspädevust ja keskkonnakahju hüvitamist käsitlevaid sätteid. Muudatust tehes võeti arvesse ka rikkumise korral selle võimaliku keskkonnaohu olulisust, ohu realiseerumise tõenäosust ning kaitstava loodusobjekti võimalikku pöördumatut hävimist või kahjustumist ning asjaolu, et nimetatud tegu võib olla laiaulatuslike keskkonnaalaste ning loodusobjekti kaitse eesmärkide täitmist mõjutavate tagajärgedega. Seega ei ole tihti üksnes haldussunni rakendamine tõhus eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks ning vaja on määrata väärteovastutus. Samuti arvestati juriidilise isiku puhul sellega, et rikkumine ei oleks majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teoalternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamis t , mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel . Võrreldes var em EIS i s kooskõlastusel olnud eelnõuga on trahvimäära sid eelnõus oluliselt muudetud ning need on 10 000 kuni 200 000 eurot . 200 000 eurot on kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse, loodusvarade kasutamise ja ehitamise keelu rikkumise eest. 10 000 eurot on näiteks lindude pesade ja munade tahtliku kahjustamise eest, tiheasustusalal kasvava puu või selle osa ebaseadusliku raie eest. Kari s tussätete karmistamise juures on oluline pöörata tähelepanu ka selgitus- ja ennetustööle. Keskkonnateemaline teavitustöö on Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti ülesanne, millega aktiivselt iga päev ka tegeletakse, s h järelevalve käigus . Esmakordsete väiksemate rikkumiste korral piirdutakse tavaliselt selgitamise ja hoiatamisega ega karista ta . Selgitustöö kohta on hea näide K eA algatusel ja koostöös RMKga valminud Hiiumaa ja Saaremaa praamidel näidat ud videoklipid, milles selgitatakse looduses puhkamist. Samuti osaleb K eA iga-aastasel meremessil, kus selgitatakse huvilistele kaitsealadel paatidega liikumise tingimusi ning muid looduskaitsega seotud küsimusi. KeA m enetluspädevus t käsitlevast LKS i § 75 lõikest 2 on välja jäetud viide §- de le 71⁸ ja 73 . Nende sätete puhul soovitakse menetluspädevus anda üksnes valla- või linnavalitsuse le. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse eeskirjad ja ü ksikpuude raie eeskirjad kehtestab iga kohalik omavalitsus eraldi ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud õigusaktide täitmise üle järelevalve tegemise kohustus on kohalikul omavalitsusel. Kehtivas seaduses olev ad vastutusnormid võõrliikide kasutamise, hülgetoodetega tehtavate tehingute ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 nõuete rikkumise eest jäävad kehtima, aga ajakohastatakse trahvimäärasid ja määruse viiteid. § 74 1 . Võõrliikide kasutamis e nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuete kohta , mis on sätestatud LKS i § -s 57 (võõrliikide ohjamise regulatsioon) . Paragrahvi 57 lõike 8 kohaselt kehtestatavat ministri määrust võõrlii g i lindude loodusesse laskmisega seo tud teabe vahetamise ja Euroopa Komisjoniga konsulteerimise korra kohta ei ole veel kehtestatud, kuna Euroopa Komisjon ei ole täpsustanud, kuidas teabevahetus ja konsulteerimine toimuma peab, samas on volitusnorm vaja kehtestada linnudirektiivi ülevõtmiseks. § 74 5 . Hülgetoodetega tehtavate tehingute nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuete kohta , mis on sätestatud LKS i § 56 l õikes 6 . Hülgetoodetega tehtavate tehingute n õuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 ( hülgetoodetega kauplemise kohta ) artiklis 3 ning komisjoni määruse (EL) nr 737/2010, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad , artiklis 2 . § 74 6 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuete kohta , mis on sätestatud LKS § 68 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 ( geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus ) artiklites 4 ja 7 (Kasutajate kohustused ja Kasutajapoolse nõuete täitmise jälgimine määrus es ). Kokkuvõtteks , kõiki aspekte ei saa eraldi reguleerida ja see pole ka vaja lik . S eadus e rakenda misel lähtutakse mõistlikkusest ja järelevalve käigus selgitatakse välja asjaolud. V äärteomenetluses ei erine tõendamiskoormus ning karistuse põhistamise koormus oluliselt kriminaalmenetluses rakendatavast. See, kuidas kujuneb trahv ja kellele see määratakse sõltubki asjaoludest, mida menetleja hindab kogumis. P unktidega 42 – 49 eraldatakse vastutuse peatükist LKS i § 77, mis reguleerib loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamist ja mis viiakse omaette peatükki 11¹ . „ Looduso b jektile tekitatud kahju “ . H ea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 24 lõike 5 nõuete järgi jagatakse § 77 sisu järgi kaheks paragrahviks, et vältida ühte pikka paragrahvi . Eelnõu kohasesse § 77 jäävad kehtiva seaduse lõiked 1‒3 ja 11 ning § 77¹ jäävad kehtiva LKS i § 77 lõiked 4 – 10¹ (kahjumäärad). Täpsustatakse ka § 77 lõikes 1 sätestatud volitusnormi ulatust, et hüvitise määrad kehtestatakse muu hulgas ka seaduse §-s 77 1 sätestatud piirsummasid aluseks võttes ning kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset arvestades . Kuna r aamid kahju ulatuse ja kahju hüvitamise arvestamise aluste kohta peavad olema seaduses , siis on need eelnõusse lisatud (eelnõuga kavandatud § 77 lõige 1 2 ) . Samuti muudetakse volitusnormi sõnastust, muutes selle laiemaks/ üldisemaks, mis kataks ära kõikide loodusobjektidega sh näiteks ranna ja kaldaga seotud keskkonnakahju. Volitusnorm kehtib üksnes keskkonnakahju kohta, mis määratud LKS alusel ja ei sisalda välistusi . K a kehtivas sõnastuses sisalduv välistust (jahiulukite osas) ei olnud täielik . Sõnastuse olulise muudatusega seoses on oluline märkida, et volitusnorm jääb oma asukohta, mistõttu jääb Vabariigi Valitsuse 08.04.2005. a määrus nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ kehtima kuni muutmiseni või uue kehtestamiseni. Paragrahvi 77 on lisatud lõige 2¹ , mis sõnaselgelt sätestab, et keskkonnale kahju tekitanud isiku kohustus on tekitatud kahju hüvitada. Samuti lisatakse lõikesse 3 punkt id 8 ja 9 , millega soovitakse looduskaitseseaduse mõtet selgemini välja tuua ning ( loodusobjektile tekitat ud) kahjude loetellu lisa takse poollooduslike koosluste kahjustamine ja hävitamine ning võõrliigi loodusesse laskmine . V õõrliigi loodusesse laskmiseks loetakse nii aktiivset tegevust , nagu võõrliiki looma lahti laskmist, võõrliiki taime istutamist või külvam ist , kui ka tegevusetust, mille tõttu ei ole takistatud võõrliigi levikut loodusesse (näiteks külmumata pinnasel metsa- või põllutöömasinatega sõitmisel läbi karuputke koloonia levitatakse seemneid, aiajäätmete loodusesse viimine ) . LKS i § 57 lõike 1 kohaselt on keelatud võõrliiki elusate isendite loodusesse laskmine, v . a metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. Kehtiva LKS i § 77 lõike 1 volitusnorm ja lõike 10¹ säte ( kahju määr ) käsitlevad kahju tekkimist võõrliigi laskmisega loodusesse, seetõttu parandatakse eelnõukohase muudatusega ilmselge eksimus ja täiendatakse ka sama sätte lõikes 3 kahju tekkimise alust. Nagu ka teiste väärteomenetluste puhul on järelevalve võõrliigi juhtumite puhul lähtunud printsiibist, et tõendamiskoormis lasub menetlejal. Menetleja peab koguma kõik vajalikud tõendid: teo toimepanemise asjaolud, teo koosseisupärasuse, süülisuse, karistamise aluste olemasolu. Samuti on menetleja kohustus kõrvaldada ka kahtlused . K ui süü ei ole veenvalt tõendatud, tuleb väärteomenetlus lõpetada. Tõendid hinnatakse kogumis ja objektiivselt, järgides uurimisprintsiipi (VTMS § 31 lg 1). KeA k ogu b ütlused, avalikult internetis oleva teabe põhjal (näiteks on võõrliigist vähke veekogusse lastes tehtud sellekohane video ja see Facebooki avalikult üles riputatud . V õi otsitakse taga kodunt metsa jooksnud pesukaru) . V õrdle b avalikult kasutada olevaid kaardimaterjale . Näiteks M A R U kodulehel oleva i d kaar te , millelt on näha taimkatte levik , kasuta takse siis , kui tekib vaidlus, kas võõrriigist taime tõrjumisega on tegeletud või mitte. Kogu selle uurimise käigus selgubki, kas tegemist on süülise käitumisega või mitte . S amuti selguvad ka muud asjaolud, kas tegemist on teadmatuse, ettevaatamatusega vmt. Ka haldusmenetluses kogu takse kõik konkreetse juhtumi lahendamiseks vajalikud asjaolud. Kui võõrliigist taimede levikut ei ole piiratud, siis enne ettekirjutuse tegemist või sunnimeetmete kasutamist selgita takse välja, kas isik on üldse rakendanud mingisuguseid tõrjemeetmeid ja kui on, siis milliseid. Juhul, kui rakendatud on ebatõhusaid meetmeid, anna b KeA omalt poolt info tõhusate tõrjemeetmete kohta , l epi takse kokku järgneva kontrolli läbiviimise a eg ning siis hin natakse maaomaniku tegevuse tulemit. Ettekirjutuse tegemiseks on vajadus vaid siis, kui isik järjekindlalt eirab talle antud juhtnööre. Lähtudes ee s pool selgitatud vastutusmäärade korrastamise ja tõstmise põhjenduste st , on üle vaadatud ka keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise määrad . Lisatud on k aitstaval loodusobjektil oleva ja asjakohasesse registrisse kantud elupaiga , kaitse all mitteoleva linnu- ja imetajaliigi isendi, kivistise leiukoha ja ranna ning kalda piiranguvööndi hävitamise ja kahjustamise määrad. Määrasid tõstet akse proportsionaalselt kahjustatava loodusväärtuse väärtusega ehk ohustatusega . Suurendat akse kaitsealust liiki isendite ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku püsielupaigast eemaldamise korra l ning ka kahjustamise korra l arvestatavaid keskkonnakahju maksimummäärasid. Samuti suurendatakse proportsionaalselt miinimummäärasid. KeA ettepanekule tuginedes tõstetakse miinimummäärad neljakordseks. Kaitsealustele liikidele kehtestatakse määrad nii isendi kohta kui mõnel juhul ka isendi massi iga grammi kohta, kuna näiteks toodete (karulaugupesto, kaitsealuse orhidee ekstrakti sisaldav kosmeetika jms) korral ei ole võimalik kindlaks teha, mitu isendit on selle toote valmistamiseks kasutatud. I kategooria kaitsealuse liigi ebaseadusliku hävitamise määra oluline tõstmine on muu hulgas vajalik, et rakendusaktis , Vabariigi V alitsuse 08.04.2005 määruses nr 69 „ Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ (edaspidi kahjumäärus ) , oleks teatud I kategooria liikide isendite, näiteks kotkaste ebaseadusliku ja kuritahtliku hävitamise korral keskkonnakahju määraks summa, mille alusel tekiks karistusseadustiku järgi nn oluline kahju . KeAl oleks alus sellise teo kahtluse korral algatada kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse käigus tehtud uurimine võimaldab suurema tõenäosusega jõuda lahenduseni. Viimase viie aasta jooksul on I kategooria liikide isendite eest keskkonnakahju määratud kokku 37 800 euro ulatuses. Keskkonnakahju määrade suurendamine mõjub ka preventiivse heidutusmeetmena. Lisaks ee s pool mainitud proportsionaalsuse põhimõt tele on § 77 ¹ lõike 3 punktis 2 sätestatud III kategooria kaitsealuse liigi kahjustamise korral arvestatava keskkonnakahju piirmäära tõstmi se põhjuseks ka looduskaitseseaduse ja kalapüügiseaduse kooskõlla viimine. Praegu ületab k alapüügiseaduse ( edaspidi KPS ) alusel püüda lubatud kalaliigi isendi ebaseadusliku püügi korral (n t elektripüük) arvestata v kahju mit u korda (vt KPS i § 73 lg 6 – viie - ja kümne kordne määr) LKS i alusel kaitsealuse kalaliigi isendi korral arvestatavat kahjumäära. LKS i § 77 l õike 1 alusel vastuvõetud kahjumäärus ei erista kahjumäärade korral tegevusi, mille tagajärjel kahju tekkis. Seega tuleb LKS i ja KPS i alusel määratavad kahjumäärad ühtlustada . Selleks on kõige mõistlikum võimaldada teatud tegevuste korral määrata kolmekordne kahjumäär. Et kolmekordne kahjumäär vastaks LKS i piirmäärale, tuleb teha kõnealune muudatus seaduses. Keskkonnakahju määramisel arvestab KeA ka tahtlusega. Kahjunõue esitatakse ebaseadusliku surmamise või hävitamise korral . See tähendab, et näiteks liikluses hukkunud linnu ega ka karu, ilvese ega hundi kohta keskkonnakahjunõuet ei ole võimalik esitada, kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, mitte kaitsealuse isendi vastu suunatud ebaseadusliku teoga. LKS i alusel keskkonnakahju määramisel ei ole vastuolu k eskkonnavastutus e seadusega ( edaspidi KeVS ). KeVS reguleerib keskkonnale tekitatud kahju heastamist ehk tegemist on endise olukorra taastamisega, kus keskkonnale kahju põhjustanud isik peab kahju reaalselt heastama (n t likvideerima reostuse, lisaks asustama kalapopulatsiooni taastamiseks kalamaimud, looma tingimused lindude pesitsemiseks jne) . LKS i § 77 sätestab keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise, mis on rahaline hüvitamine ega ole otseselt seotud tegeliku olukorra taastamisega. Tegemist on erinevate re eglitega . Kui tegemist on kaitsealus t lii k i looma hukkamisega, lähtub K eA kahju arvutamisel LKS i alusel kehtestatud kahjumääradest. Kui tegemist on kaitsealuse liigi kahjustamise või kaitseala või kaitsealuse üksikobjekti kahjustamisega, siis selgitatakse välja , kas teoga on keskkonda kahjustatud ja milles kahjustamine seisnes. Seega on tagatud, et rakendatakse olukorras kohasemat hüvit ami smeedet ning on välistatud, et samal ajal rakenduksid nii KeVS i alusel heastamine kui ka LKS i alusel kahju väljamõistmine. Kui kahju on võimalik KeVS i alusel heastada, rakendub alati heastamine ja rahalist nõuet kahju hüvitamiseks ei esitata. Kui kahju heastatakse KeVS i rakendussä t te § 40 alusel, ei tule kahju LKS i § 77 alusel rahas tasuda. KeVS i alusel kahju tuvastamine kaitstava liigi ja elupaiga ning elupaigatüübi puhul on väga keeruline ning kohati võimatu just algandmete puudumise tõttu. Seega on väga oluline , et on ette nähtud ka konkreetsed rahalised piirmäärad ning tekitatud keskkonnakahju on võimalik eri seaduste alusel välja nõuda rahas. K eskkonnakahju on võimalik tuvastada mitme seaduse tähenduses ning LKS i- järgne kahju ei ole seotud KeVS i s defineeritud kahjuga. V õib olla olukord , kus KeVS i tähenduses kahju tekitatud ei ole, küll aga on kahju tekkinud L KS i või mõne teise eriseaduse tähenduses . Iga seadus määratleb kahju eri viisil . K eskkonnakahju termin on kasutusel paljudes seadustes – metsaseadus es , kalapüügiseadus es jne – ning see ei tähenda , et tegemist peab olema ka keskkonnakahjuga KeVS i tähenduses . Praktikas tuvastatakse liigi ja elupaiga korral KeVS i tähenduses enamasti keskkonnakahju oht , mitte kahju . K ui näiteks metsateatise alusel on nõue jätta liigi kaitseks kasvukohta teatud tihumeetri d metsa ning seda tingimust rikutakse, siis kohe ei ole võimalik tuvastada keskkonnakahju . K ahju tekib võib-olla alles seitsme aasta pärast, kui liik kaob valgustingimuste muutuse tõttu. Seega tuvastatakse praktikas enamasti keskkonnakahju oh t , mille jär el tuleb kohe rakendada meetmeid, et keskkonnakahju ei tekiks. KeVS i alusel liigi või elupaiga k a hjustamise juhtumeid on mõned üksikud aastas ja nendestki osal ei tuvastata lõpuks kahju ohtu ega nõuta hüvitusmeetmeid. Punktiga 50 muud e takse maade omandamise rakendussätet nii, et maade omandamise nn teise järjekorra avaldused , mis on esitatud kuni 14.04.2013 ja kus kinnisasja omandamisel sisaldas tehing teavet kaitstava loodusobjekti kohta, kantakse samasse järjekorda teiste kinnisasja omandamiseks tehtud avaldustega ja lahendatakse j ärjekorra alusel. Selliseid avaldusi on 35, mis kehtiva LKS § 91 lõike 15 alusel ootavad nn teises järjekorras lahendamist pärast avalduste lahendamist, mille esitaja on omandanud kinnisasja enne selle kaitse alla võtmist või kohalduvad talle LKS § 20 lõikes 1 1 sätestatud erandid. Avaldused on oote järjekorras olnud üle kümne aasta ja ei ole näha, et nende lahendamisega saaks a lustada ilma seadust muutmata. Riigile kinnisasja, mille sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, võõrandamiseks saab kinnisasja omanik esitada avalduse endale sobival ajal ja avalduste esitamine toimub pidevalt. Seaduse muudatusega kaotatakse nn teine järjekord ja lahendatakse ootele jäetud avaldused. P unktiga 51 lisatakse seadusesse rakendussät t e d . P oolloodusliku koosluse kahjustamise ja hävitamise vältimiseks kehtestatakse normid, mis sätestavad LKS i tähenduses keelu, mida saab leevendada kaitse-eeskirjas. Kaitse - eeskirjade muutmine on aja - ja ressursimahukas, mistõttu antakse LKS i §-s 9 1 rakendussäte, et enne LKS i § 30 l õike 2 p unkti 7 ja § 31 l õike 2 punkti 13 jõustumist moodustatud kaits tavatel aladel on nimetatud tegevus lubatud loodusobjekti valitseja nõusolekul. Lähtudes Riigikohtu 28.11.2019 lahendist nr 3-17-740, ei ole igasugune negatiivne tegevus poollooduslikel kooslustel tingimata selline, mida tuleb vältida . T uleb vältida olulist mõju ala terviklikkusele, võ tta arvesse ala eesmärgid ja nende täitmist mõjutavad antropogeensed ja looduslikud tegurid. Seega ilma rakendussätteta looksime olukorra, kus kuni kaitse-eeskirjade muutmiseni puuduks KeAl võimalus kaaluda tegevuse lubamist olukorras, kus sellel puudub oluline mõju ala terviklikkusele. Selline keeld tooks asjaolude kokkulangemisel kaasa ebaproportsionaalsed piirangud maaomanikele, olles seega vastuolus nii Euroopa Liidu asutamislepingu artik li 5 l õikega 4 kui ka p õhiseaduse § 11 teise lausega. Teise rakendussättega antakse Kliimaministeeriumile volitus 5 aasta pärast analüüsida 30% tõhusa kaitse regulatsiooni toimimist ja vajadusel teha ettepanekud selle muutmiseks. Rakendussäte annab selleks protsessiks ka paindlikkuse - +/- 1%, ehk analüüsi lähtealuseks ei ole täpselt 30%. 3. 2 Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust . Maaomaniku teavitamiseks tema maal toimuvast inventuurist või uuringust on vajalik koguda andmeid vastavatesse andmebaasidesse (Eesti looduse infosüsteem ) . Eesti looduse infosüsteemis on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 39 5 l õike 8 1 kohaselt lubatud töödelda isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmeid. Selles loetelus ei ole märgitud isikule kuuluvaid kinnistuid, mille kohta on samuti vajalik andmeid koguda ja töödelda. Seega tuleb täiendada seaduses sätestatud andmekoosseisu. Kavas on täiendada ka Eesti looduse infosüsteemi põhimäärust ja lisad a sinna andmete säilitustähta eg 25 aastat . T ä htaja pikk aeg tuleneb praktikas andmete kasutuse ajast . N äiteks on kohtuasjades vaja olnud tõendada kaitsekohustuse teatise kättesaamist üle 20 aasta tagauste juhtumite korral. 3. 3 Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse metsaseadust Muudatuse jõustumise järel sätestab MS § 63 l õi g e 1, et R iigimetsa M ajandamise K eskus (edaspidi RMK ) omandab vara riigimetsa majandamiseks või tulu saamiseks või looduskaitseseaduse §-des 20 ja 20 3 sätestatud riigi ülesande täitmiseks RMK eelarves selleks määratud vahendite arvelt. LKSi täiendamisel võimalusega riigile seada kaitstaval loodusobjektil metsamaale kasutusõigus on vaja anda MSis RMKle vastavad õigused. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti ( TsÜS § 66 ). MS §63 lõike 2 kohaselt on v ara omandamine: 1) vallas- ja kinnisasjade omandamine tasu eest või tasuta; 2) teistele isikutele kuuluvate vallas- ja kinnisasjade kasutus- või asjaõiguste omandamine; 3) teistele isikutele kuuluvate kinnisasjade koormamine piiratud asjaõigustega; 4) nõudeõiguste omandamine. Kasutusvaldus on asjaõigus ( AÕS § 5 lg 1 ). Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud (kasutusvaldaja), on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju ( AÕS § 201 lg 1 ). Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada ning tal on õigus asja viljale ( AÕS § 214 lg 1 ja 3 ). Kasutusvaldus ei ole üleantav ( AÕS § 215 ). Kuivõrd kasutusvaldus on isikule kuuluv õigus (asjaõigus), mis annab õiguse asja kasutada ja omandada selle vilju ( AÕS § 5 lg 1 , AÕS § 201 lg 1 , AÕS § 214 lg 1 ja 3 ), ning vara on rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum ( TsÜS § 66 ), on kasutusvaldus oma olemuselt õigus, mis kuulub vara hulka. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid . L KSis kasutatakse „ poollooduslik u kooslus e “ terminit , kuid samatähenduslik on „ pärandniit “ , mida samuti kasutatakse erialakirjanduses , teadustöödes ja ka mõnes teises õigusaktis. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Vastutussätetel on puutumus järgmiste ELi õigusaktidega, mille järgi rikkumised eraldatakse eri väärteokoosseisude sse : 1) nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta; 4 ) nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel. 6. Seaduse mõju Seadusel puudub oluline sotsiaalne, s h demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. Paljude punktide korral on tegemist muudatuste ga, millega suuremas osas täpsustatakse kehtivat seadust ega muudeta väljakujunenud halduspraktikat, siis nendel uut mõju ei ole . Kavandatavad muudatused ja nende mõju : Mõju avaldav muudatus: sätestada raamid , mis on vajalikud looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu looduse kaitse eesmärkide tagamiseks ( eelnõu § 1 punkt id 1 ja 5 ) . Looduskaitseseaduse muudatuse ettepanekuga , sh 30% kaitse eesmärgi sätestamisega , ei võeta automaatselt alasid kaitse alla. Tegu on eesmärgiga, mille poole liikuda kaitstavate alade moodustamisega. Seega ei ole sättel ka otsest mõju. K irjelda me kaudseid ja/või tulevikus realiseeruda võivaid mõjusid. Muudatusel on positiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. See aitab paremini tagada meie ökosüsteemide ja seal leiduvate liikide kaitse. Sätte kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelis te kohustus te täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia „ Euroopa 2020 “ kui ka tegevuskava „ Ressursitõhus Euroopa “ . E lurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud „ Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 “ (EU Biodiversity Strategy for 2030) seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Säte toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist . Mere 30% kaitset toetab lisaks Eesti merestrateegia ja Helcomi Läänemere tegevuskava. Elurikkuse hoidmine on majanduslikult selgelt põhjendatud. On tõendatud, et hästi säilinud ja toimivad ökosüsteemi d toovad märkimisväärset majanduslikku kasu, mis ületab elupaikade muutmise käigus saadud kasu. Hinnangute järgi on üldine tulude ja kulude suhe vähemalt 100:1 ( https://www.science.org/doi/10.1126/science.1073947 ). Elurikkuse säilitamine toob nii otsest kui kaudset majanduslikku kasu paljudele majandussektoritele. Paljud sektorid ja ettevõtjad sõltuvad geneetilisest mitmekesisusest, liikidest ja ökosüsteemist, mis on nende tegevuse olulisteks eeldusteks (näiteks põllumajandus) või koguni tootmissisenditeks (näiteks ravimitööstus). Suur osa sisemajanduse kogutoodangust sõltub loodusest ja selle hüvedest ning eriti sõltuvad sellest kolm suurimat majandussektorit – ehitus, põllumajandus (sh metsandus) ning toiduainetööstus. Oluline koht on loodusel ka turismis (loodusmatkad, linnuvaatlused, taimeretked, loodusfotograafia jmt), mis avalda b positiivset mõju eeskätt kohalikule tööhõivele ja ettevõtlusele (majutus, toitlustus, transport jne) ning toetab regionaalarengut ja asustuse säilimist maapiirkondades. Muudatusel on positiivne mõju ka sotsiaalvaldkonnale , sh rahva tervisele, kuna riikliku kaitsega aladel säilivad looduslikud alad, kus saab jätkuvalt virgestus tegevusi teha . Teadusuuringud näitavad looduse otsest positiivset mõju inimeste tervisele – nii haigusi ennetavalt kui ka leevendavalt ja ravivalt. Positiivne mõju majanduses avaldub seega kokkuhoitud tervisekulude kaudu, kuid ka inimeste kvaliteetsema ja suurema tööpanuse kaudu. Teiselt poolt näitavad viimase aja uuringud ka otsest seost looduskoosluste hävimise ja üleilmsete haigusepideemiate puhkemise vahel . Muudatusel võib olla mõju eelarvele (nii KOVi kui ka riigieelarvele) riikliku kaitse alla võetavate l aladel kehtima hakkava te maamaksu vabastuste , seal makstava te metsatoetuste ja võimaliku kinnisasjade riigile omandamise tõttu . Nende kulude täpsem suurus sõltu b kaitse alla võetava l maal , sh metsamaal , kehtima hakkavatest piirangutest ja see selgub kaitse alla võtmise menetluses, mille käigus otsustatakse kaitse alla võetava ala täpsed piirid, tsoneering ja kaitsekord. K aitse alla võtmise menetlusse on kaasatud kõik puudutatud maaomanikud ja kohalikud omavalitsused. M aamaksu saab arvut ada, lähtudes näiteks eeldusest , et lisaks hakkab 30% maismaa kaitse täitumisel maamaksusoodustus kehtima veel umbes 2,5% (sh projekteeritavad alad) . Praegu ei ole teada , millise kaitsekorra need eesmärgi täitmiseks kaitse alla võetavad alad saavad . K ui umbes pool nendest aladest läheb range kaitse alla, kus hakkab kehtima 100% soodustus , ja pool leebema kaitsekorraga vööndisse, kus kehtib 50% soodustus , ja võttes arvesse, et maatulundusmaal on maksimaalne maksumäär 0,5 %, maksustamishind metsamaal on 0,13 € /m 2 ja looduslikul rohumaal 0,2 €/m 2 , oleks maksimaalne KOVide tulubaasi saamata jääv tulu kokku ~750 000 eurot aastas. Kui arvesse võtta ka maamaksu tõusule kehtestatud kasvupiirang, siis tegelik laekumata maamaks oleks tõenäoliselt väiksem. KOV i dele kompenseeritakse looduskaitseliste piirangute tõttu maamaksust saamata jäänud tulu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava tasandusfondi kaudu. Kuna uute alade kaitse alla võtmisel keskendutakse valdavalt riigimaadele , siis e i teki olulist mõju kompensatsioonimeetmete ks tehtavate kulude kujul . Aga arvestada tuleb võimalusega, et 30% eesmärgi täitmisega võib kaasneda vajadus suunata rohkem vahendeid tasandusfondi kui praegu . Saamata jäänud tulu saab arvut ada, lähtudes sellest, et praegu on väljaspool 30% kaitset 2,5 % maismaast ehk umbes 135 000 ha. Nendel aladel, kus mets läheb range kaitse alla ehk igasugune majandustegevus on välistatud, on otsene aastane saamata jääv tulu 167 eurot hektari kohta aastas (RMK hinnangu ja ülalviidatud Eesti Maaülikooli uuringu järgi ) . J a Statistikaameti andmetel (EM001: ettevõtete majandusnäitajad, näitaja, tegevusala, tööga hõivatud isikute arv ning vaatlusperiood) on metsamajandamise ja puidutööstuse agregeeritud lisandväärtus 110 € /tm (2022. aasta seis, metsamajandamise haru puhul on arvestatud Eestist raiutud puidu hulka ja puidutööstuse puhul Eesti puidu ja imporditud puidu hulka). Sealjuures Keskkonnaagentuuri 2022. a andmete alusel on metsa keskmine tagavara 216 tm/ha. Aga tegelik saamata jääv tulu ja loomata jääv lisandväärtus sõltuvad sellest, milline kaitse alla võetava ala kaitsekord kehtestatakse . Ja s amavõrd sõltub see ka metsa tegelikust seisundist, sh küpsusastmest, aga ka sellest, millised piirangud kehtiksid selle maa majandusmetsana majandamisel . Arvestades, et Eesti l on E Li liikmena kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada süsiniku sidumist, on tegemist olulise protsessiga . K aitstava te alade valimi s olevate loodusalade – metsade, soode ning pärandniitude – biomassi on seotud kümneid miljoneid tonne süsinikku, mille rahaline väärtus CO 2 ekvivalentides on omakorda sadu miljoneid eurosid. Just elurikkus võimaldab süsiniku sidumise ja pikaaegse (sadadesse aastatesse ulatuva) looduslikes ökosüsteemides talletamise, temperatuuriregulatsiooni ja üleujutusriskide vähendamise kaudu kliimamuutuste kahjulikke mõjusid inimkonnale leevendada ja nendega kohaneda. See on tõhusaim ja odavaim viis kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Elurikkuse hävinemine ei ole mitte ainult keskkonnaküsimus, vaid ka arengualane, majanduslik, sotsiaalne ja eetiline küsimus. Seega tuleb arvestada ka kaitsealade laiendamise laiemat mõju – ökosüsteemi pakutavat kasu ühiskonnale. Ökosüsteemi hüvedega arvestamist on oluliseks pidanud ka Riigikohus, kes toonitas, et riiklike looduskaitse eesmärkide täitmiseks tuleb loodusressursside kasutusse lubamisel majanduslike argumentide kõrval arvestada ka ökosüsteemi (Riigikohus https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-20-1657/78 ). Võttes aluseks maismaaökosüsteemide kaardistamise ja hinnastamise metoodika, on Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt ökosüsteemi hüvede hind metsas 116 481 € /ha , niidul 90 445 € /ha ja soodes 210 293 € /ha. Seajuures ökosüsteemi tegelik väärtus on suurem, sest ökosüsteemide keskmiste hindade leidmiseks on kasutatud ELME2 („Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemiteenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuse üleriigiline hindamine ja kaardistamine “ ) projekti üksnes kahe suurima rahalise väärtusega ökosüsteemi hüve – globaalse kliima reguleerimi n e ja veevoogude reguleerimi n e – summat . K usjuures globaalse kliima regul eerimise indikaatori d on mullas oleva orgaanilise süsiniku ning puitsesse biomassi seotud süsiniku kogus. Süsiniku hinnastamiseks on kasutatud viimase kümne aasta keskmist CO 2 ETS i (Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem) hinda 30,7 € /t. T ulevikus 30% täitumise järe l on vaja kaitse alla võtmisega paralleelselt hakata tegelema ka olemasolevate objektide kaitse alt välja arvamisega, mis tähendab sisu poolest samasugust ja sama mahukat menetlust , kui on kaitse alla võtmi ne . K una ka praegu hindab KeA kaitsealade kaitse tulemuslikkust ja tõhusust ning tegeleb paralleelselt ka kaitsealuste objektide kaitse alt välja arvamisega, siis lähiajal KeA koormus ei muutu . Muudatuse sihtrühm on väga lai – kõik looduskaitse ja loodusest sõltuva majandusega seotud inimesed ja organisatsioonid. Täpsemad mõjutatud sihtrühmad ja nende suurus sõltub kaitse alla võetavate alade suurusest, piiridest, tsoneeringust, kehtima hakkavatest piirangutest j ms looduskaitsega kaasnevatest asjaoludest. Mõju avaldav muudatus: V õimalus sõlmida eramaa omanikuga leping loodusväärtuse kaitseks väljaspool kaitstavat looduobjekti ( eelnõu § 1 punkt 10 ) . Muudatusel on positiivne mõju elurikkusele, kuna loob raamistiku, mis võimaldab säilitada väärtusi vabatahtlikult ja koostöös maaomanikuga. Suurendab võimalust hoida olulisi liike ja elupaiku ka kohtades, mida ei loetleta ametlike kaitsealade hulka, aga mis on looduse säilimise seisukohast olulised Sihtrühm I : m aaomanikud. Positiivne mõju metsamaa omanikele, kes soovivad panustada looduskaitsesse ja enda maal asuvaid loodusväärtusi paremini hoida ja kaitsta. Sihtrühma suurus sõltub huvitatud maaomanike arvust. Sihtrühm II : Keskkonnaamet ja keskkonnainvesteeringutega tegelev riigi sihtasutus (KIK) . T öökoormus võib tõusta seoses l epingu te ettevalmistamise ja sõlmimise ga. Kuna hetkel ei ole ette nähtud vahendeid selliste lepingute sõlmimiseks, siis töökoormuse muutust ei saa täpsemalt hinnata. Mõju avaldav muudatus: kaitse alla võtmise eelduste loetellu lisatakse „tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel“ ( e elnõu § 1 punkt 2 ). Sellisel täiendusel on positiivne mõju looduskeskkonnale, kuna see annab parema võimaluse tagada ohustatud taime- ja loomaliikide levimis- ja sigimisvõimalused ökosüsteemide vahel ning aitab vältida loodusalade asurkondade geneetilist vaesestumist. Kaudselt puudutab see muudatus näiteks kaitse alla võtmisel ekspertiisi tegijaid, aga o tsest sihtrühma muudatusel ei ole. Mõju avaldav muudatus: uued kohustused arendajale hüvitusalade määramisel​ ( eelnõu § 1 punkt 3 ). Seadusemuudatusega suureneb mõju suurte infrastruktuuri või muude avalikkuse jaoks esmatähtsate projektide (nt riigikaitse) arendajatele, kes pea vad hüvitusalade määramisel saavutama kokkuleppe maaomaniku või -haldajaga . Näiteks Nursipalu harjutusväljaku laiendamise tõttu määrati hüvitusalad 6336 ha ulatuses RMK hallata oleva s majandusmetsas. RMK 2024. aasta sügisel tehtud arvutuste alusel on selle ala metsamaterjali likviidne hetkeväärtus kokku 81,2 miljonit eurot ja aastane metsamajanduse brutokasum 1,18 miljonit eurot. Metsamajanduse brutokasum on puidu müügitulu, millest on maha arvatud metsamaterjali varumise ja transpordiga seotud otsekulud ning metsauuendamise ja -kasvatusega seotud otsekulud. See teeb ühe hektari majandatava metsa hüvitusalana kaitse alla võtmise kompenseerimise vajaduseks keskmiselt 186 eurot hektari kohta aastas. Sihtrühm : i nfrastruktuuri või muude avalikkuse jaoks esmatähtsate projektide arendajad , maaomanikud ja -haldajad (sh RMK) . M õjutatav sihtrühm sõltub otseselt projekti , arenduse mastaapsusest . Kuna eelduslikult väga suuri projekte on vähe, on ka sihtrühma suurus tõenäoliselt väike. Mõju avaldav muudatus: l isatakse kohustus KOV ile loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Kliimaministeeriumiga ( eelnõu § 1 punkt 4 ) . Muudatusel on positiivne mõju , p arandab koordineerimist . Kaitsealade moodustamine on tihedalt seotud riiklike elurikkuse kaitse eesmärkide ja rahvusvaheliste kohustustega (nt EL i loodusdirektiivid, strateegia d). Kliimaministeeriumi kooskõlastus tagab, et KOVide algatused toetavad riigi prioriteet e . Kuna KOV kaitsealad lähevad 30% arvestusse , on oluline arvestada mõju looduskaitsele ja elurikkusele laiemalt. Riigi tasandil saab seda protsessi paremini suunata , tuginedes laiematele teadusandmetele ja loodusväärtuste võrgustikele , millised piirkonnad on prioriteetsed kaitsmiseks ja olulised 30% eesmärgi täitmisel. Mõningane negatiivne mõju on juhul, kui KOV tahab üksnes kohaliku väärtuse kaitseks kaitseala moodustada, siis võib kooskõlastami sega kaasnev bürokraatia ja sellest tulenev viivitus olla ebamõistlik . Ka tõuseb sellega seoses mõningal määral KOV-de töökoormus. Samuti vähendab muudatus k ohaliku tasandi roll i ja autonoomia t , KOVide iseseisvat otsustusõigust . KOVide algatusõigus võib de facto nõrgeneda, kui riik hakkab tugevalt suunama või isegi takistama mõningaid kaitsealgatusi. Praktikas sõltub mõju kooskõlastusmenetluse rakendamisest . Kui see on selge, kiire ja toetav, on see kasulik tööriist. Kui menetlus muutub takistuseks või poliitiliselt kallutatud, võib see pidurdada kohalik u initsiatiivi. Kokkuvõttes on mõju väike, kuna KOV kaitsealasid on suhteliselt vähe ( täna 24) . M uudatus on positiivne samm koordineeritud ja teaduspõhise looduskaitse suunas, kui see on hästi rakendatud . Sihtrühm: KOV i d, kes kavatsevad moodustada kohaliku tasandi kaitseala. Ka praegu on KOV i del kohustus kooskõlastada kaitseala moodustamine Kliimaministeeriumiga, kui see kattub maardlaga. Seega on KOV i del kogemus olemas, mis vähendab muudatuse negatiivset mõju. Mõju avaldav muudatus : poollooduslike koosluste sätete täpsustamine (eelnõu § 1 punktid 17 ja 18 ). Poollooduslike koosluste sätete täpsustamisel on oluline positiivne mõju keskkonnale. S ihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi sätete täiendamine poollooduslike koosluste kaitsenõuetega ei too kaasa olulist mõju, kuna täpsustatakse olemasolevat korda. Mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna väheneb võimalus, et kaitstavatel aladel poollooduslikke kooslusi siiski kahjustatakse. Sihtrühm ad : Sätete muudatused loovad nii maaomanikele kui ka kaitseala valitsejale selgema ja ettearvatavama õigusruumi, mida kohaldada poollooduslike koosluste kaitse valdkonnas. Täpsustatud õigusnormid vähendavad tõlgendamiserinevuste võimalust, tugevdavad õiguskindlust ning annavad kõigile asjaosalistele parema aluse oma õiguste, kohustuste ja piirangute mõistmiseks ning rakendamiseks. See aitab vähendada halduspraktikas tekkivaid ebakindlusi, lihtsustada õigusnormide rakendamist ning toetada poollooduslike koosluste kaitse eesmärkide edukat elluviimist . Mõju avaldav muudatus: maaparandussüsteemide hoiutööde lisamine nende tegevuste hulka, mida ei või kaits ealal, hoiualal, püsielupaigas eg a kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis teha kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta ja v õimalus piiranguvööndi s kaitse-eeskirjaga reguleerida maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöid (eelnõu § 1 punkt id 6 , 19 ja 20 ) . M uudatusel on oluline positiivne mõju keskkonnale, kuna aitab paremini kaitsta ka piiranguvööndi l iike ja elupaiku, kelle jaoks veerežiim on oluline , ning vähendada maaparandustöödega kaasnevaid riske . Samuti on muudatusel positiivne mõju rahvusvahelise le suhtlusele, kuna aitab lahendada Natura hindamise käigus tekkinud maaparanduse mõju hindamisega seotud probleeme (vt seletuskirja peatükk „ Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs “ ) . K aitsealade piiranguvööndisse jääb u 19 000 h ektarit sookooslusi ja märgasid metsasid on piiranguvööndites ligi 70 000 hektarit . Kuigi kõik nendest aladest ei ole kuivendusest mõjutatud, on see ligikaudne pindala, mida muudatus võib positiivselt mõjutada . Kaasnev mõju: m aaparandus, sh maaparandushoid , mõjutab ümberkaudseid elupaiku ja see ga sealseid maaomanikke. Samas kaalutakse ja arutatakse võimalik ke piirangu i d juba kaitse-eeskirja koostamise käigus, kus huvitatud maaomanikud saavad kaasa rääkida ja on võimalik leida negatiivset mõju vähendav kompromiss. Piiranguvööndis kaitse-eeskirjaga maaparandussüsteemi hoiu- ja rekonstrueerimistöödele tingimuste seadmise ja keelamise võimaluse sätestamine on proportsionaalne , ku na võimaldab veerežiimist sõltuvate liikide ja elupaikade tsoneerimist võrreldes sihtkaitsevööndiga, mis oluliselt piirab kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist, vähem sihtotstarbelist kasutamist piiravasse piiranguvööndisse. Kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis maaparandussüsteemide hoiu- või rekonstrueerimis töödele tingimuste seadmisel või nende keelamisel kaas a takse Maa- ja Ruumiamet kaitse-eeskirja menetlusse ja hinnatakse piirangute seadmisega kaasneva i d mõju si d. Sihtrühm I: Keskkonnaamet i ametnikud (looduskasutuse osakonna töötajad) . Ühelt poolt kasvab töökoormus, kuna LKS i § 14 l õikesse 1 lisata kse valitseja nõusoleku kohustus maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ja sette eemaldamisel ning h ooldustöödel poldri ehit am isel . Samas väheneb § 31 täiendusega KeA töökoormus ja kinnisasja omaniku halduskoormus, kuna m uudatuse jõustumise järe l saab seada maaparanduse hooldamisel tingimusi või need keelata juba kaitse-eeskirjaga ja § -s 14 sätestatud valitseja nõusoleku küsimine ei ole enam asjakohane. K ui konkreetsed tingimused on kaitse- eeskirjas kirjas, siis neid tegevusi kaitsealal ka ei planeerita ning väheneb töö koormus ja bürokraatia, mis tuleb keskkonnamõju hindamise protsessi läbimisest. Sihtrühm II : m aaomanikud . Koosluste taastamis e töid on kavas teha eelkõige riigimaadel, eramaadele minnakse erandjuhtudel ja üksnes juhul, kui selleks on saadud maaomaniku nõusolek. Seega on mõju maaomanikele minimaalne. Mõju avaldav muudatus: v äljaspool kaitstavat ala inventuurist või uuringust teavitamine ja võõral maal viibimine ( eelnõu § 1 punkt 7 ). Muudatusel positiiv ne mõju. Suureneb eraomandi puutumatuse austamine. Omanikul on võimalik oma õigusi ja privaatsust paremini kaitsta. Samuti kasvab usaldus erineva looduskaitselise tegevuse vastu. Läbipaistvam suhtlus aitab vähendada umbusku riigi või uuringute te gijate vastu. Parem teavitamine aitab ennetada konflikte. Kui maaomanik on teadlik tegevusest ja selle toimumise ajast, väheneb tõenäosus, et inventuur või uuring tuleb katkestada maaomaniku vastuseisu tõttu. Vähenevad võimalused hilisemate vaidluste või kaebuste tekkeks. Negatiivsed või piiravad mõjud on seotud asjaoluga, et inventuuri või uuringu tegemise ajagraafik võib pikeneda . Kokkuleppe saavutamine õuemaal võib viivitada ja teatud juhul isegi takistada tegevus t, eriti kui omanik on kättesaamatu või keeldub koostööst ja konkreetse inventuuri või uuringu tegemine ei ole teisel ajal ega kohas võimalik. Teatud tööde puhul võib sobiv ajavahemik olla lühike (nt liigispetsiifilised aknad), mistõttu võib uuring sootuks ära jääda ja seega piirata või takistada oluliste keskkonnaandmete kogumist . Õuemaal inventuuri tegemine on siiski erandlik ja neid juhtumeid ei ole palju. Negatiivne mõju on ka töökoormusele. Teavitamise ja kokkuleppimise protsess tähendab lisatööd ning potentsiaalselt ka lisakulusid nii riigiasutustele kui ka uuringufirmadele. Kokkuvõt tes tugevdab see muudatus maaomaniku õigusi ja usalduslikku suhtlust, kuid võib keerulisemaks muuta riiklikult oluliste uuringute ja inventuuride tegemise , kui puudub koostöötahe . Sihtrühm I: inventuuri või uuringut tegev või telliv asutus või uuringufirma . Peamiselt kogub keskkonnateavet Keskkonnaamet. U uringuid ja inventuure viiakse läbi ka näiteks Natura hindamise käigus ning seetõttu on asutuste ring laiem. Samas on Natura hindamise kohustusega haldusmenetlused avalikud ning kinnisasja omanikud niikuinii kaasatud . Ja kuigi juba täna saadab Keskkonnaamet maaomanikele teate kavandatavast uuringut või inventuurist , siis seadusesse lisatava konkreetse ja põhjalikuma teavituskohustusega kaasneb nimetatud asutuste töökoormus t . Kui kavandatud uuringu või inventuuri kohta saadetakse isikutele üldisem teade e-posti teel, siis õuemaa puhul on suhtlust omanikuga rohkem. Samas on õuemaal keskkonnateabe kogumine pigem erandlik ja selleks vajadus väike, mistõttu teate saatmine ning omanikuga suhtlemine ei kujuta endast seetõttu olulist töökoormust. 01.10.2025 seisuga jääb üleni või osaliselt õuemaale 111 I ja 1954 II kaitsekategooria liigi elupaika. Sellest omakorda osaliselt või üleni asub kaitstaval alal 62 I ja 1079 II kaitsekategooria liigi elupaika. Võrdluseks 2024 aasta alguses asus õuemaal 115 I ja 1842 II kaitsekategooria elupaika. Neist kaitstaval alal 66 I ja 1043 II kaitsekategooria liigi elupaika. Sihtrühm II : maaomanikud. (2025 aastal saadeti 4127 teavitust) Positiivne mõju, kuna maaomanikud on paremini informeeritud enda maal toimuvatest tegevustes ja vajadusel on võimalus neil ka osaleda. Kui uuringu /inventuuri käigus leitakse kaitset vajavaid objekte (nt kaitsealused liigid või elupaigad), on maaomanikul parem arusaam, kuidas otsused kujunevad, ning võimalus võimaliku edasise menetluse käigus varakult oma seisukohti esitada. Varajane teavitamine ja k oostöö parandab maaomanike ja riigi/teadlaste vahelist suhet. Õiguskindlus suureneb, sest omanik on paremini informeeritud ja hilisemaid vaidlusi võib olla vähem . Samuti vähen eb risk, et looduskaitselised otsused tunduvad omanikele pealesurutud. Mõju avaldav muudatus : täiendatakse § 15 lõiget 1 , et ka kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ( eelnõu § 1 punkt 8) . Mõju on positiivne, suuren eb avalik u juurdepääsu õigus kaitstavatele loodusobjektidele ja tagatud on ühtne lähenemine, k una inimese jaoks ei ole vahet, millisel tasandil on loodusobjekt kaitse alla võetud . Nii nagu riiklikel kaitsealadel on ka KOV tasandil kaitstava loodusobjekti puhul üheks eesmärgiks pakkuda avalikkusele võimalusi virgestustegevusteks ja looduses viibimiseks. Mõju avaldav muudatus: kaotatakse ära volitusnorm valdkonna eest vastutava ministri määrusele, mis kehtestaks kaitstava loodusobjekti piires oleval kinnisasjal liikumiseks teadustöötajale õiendi väljastamise tingimused ja õiendi vormi (eelnõu §1 punkt 9 ). Muudatusel ei ole olulist sisulist mõju, kuna juba täna annavad teadusasutuse d selliseid õiendeid pigem vabas vormis . Muudatusel on positiivne mõju ülereguleerimise vähendamisele. Ei ole mõistlik seadusega anda volitusnorm määrusega täiendava regulatsiooni ja üksnes teadusasutusele mõeldud spetsiaalse õiendi vormi kehtestamiseks. Mõju avaldav muudatus : riigile kinnisasja võõrandamise alternatiivina võimal us isikutel võõrandada riigile metsa kasutamise õigus nii, et maa jääb senise omaniku omandisse (eelnõu §1 punkt id 11 ja 12 ) . Sihtrühm I : Esialgu suurenevad u ue meetme rakendamise s issetöötamisega k ulud ja töö koormus Keskkonnaametis ja Riigimetsa Majandamise Keskuses. Aga kuna tegemist on sama eelarvega, mis on ette nähtud maade riigile omandmaiseks, siis pikas vaates ei saa KeA tööko o rm u s olla oluliselt suurem, kui see on juba täna. Samuti võib esialgu, enne süsteemi korralikku sissetöötamist suureneda vaidluste arv . Sihtrühm II : Positiivne mõju looduskaitseliste piirangutega maaomanikele, kes soovivad küll saada kompensatsiooni piirangute talumise eest, aga jääda maaomanikuks. Neile tekitatakse alternatiiv maade võõrandamise kõrvale. Mõju avaldav muudatus: liigi tegevuskavad e lisamine aluseks kaitseala valitsejale tegevuse korraldamisel (eelnõu § 1 punkt 13) . Sisulist mõju ei ole, kuna juba täna lähtub Keskkonnaamet tegevuste korraldamisel muuhulgas ka liigi tegevuskavadest. Mõju avaldav muudatus: t ühistatakse kohustus edastada pruunkaru talvitumispaiga maaomanikule kaitsekohustusteatis ( e elnõu § 1 punktid 14 , 15 ja 22 ). Muudatusel on positiivne mõju KeA töökoormusele, kuna kaitsekohustusteatiste väljastamine on pikem ja keerulisem protsess, kui on teavitus. Teavitus edastatakse KeA arendatud spetsiaalse teavitussü s teemi kaudu. Samas on see mõju väike, kuna aastas väljastatakse kümmekond kaitsekohustusteatist. Samuti puudub negatiivne mõju looduskeskkonnale, kuna teavitussüsteemiga saab samaväärselt tagada pruunkaru talvituspaikade kaitse. Mõju avaldav muudatus: seadusesse lisatakse võimalus koostada kaitsekorralduskava ka ranna ja kalda kaitse korraldamiseks ( e elnõu § 1 punktiga 1 6 ). Mõju ei kaasne , kuna tegevuskava kehtestamine ei too automaatselt kaasa piiranguid. Tegevuskavaga antakse ülevaade olemasolevast olukorrast ja ohuteguritest ning seatakse eesmärgid ja kirjeldatakse võimalikke meetmeid nende saavutamiseks. Teoreetiline mõju on Keskkonnaameti töökoormusele, kes on kaitsekorralduskavade ettevalmistaja ja kinnitaja. Aga kava koostamise võimalus iseenesest seda mõju kaasa ei too. Mõju avaldav muudatus: kohaliku omavalitsuse tasandi looduskaitsesätete täpsustamine (eelnõu § 1 punk 21 ). Muudatusel on positiivne mõju keskkonnale. K aitset vajavate liikide ja koosluste tuvastamine enne arenduse elluviimist tagab nende säilimise. Parem ülevaade ala loodusväärtustest tõstab ala ökoloogilist väärtust ja sellel võib olla positiivne mõju näiteks loodusturismi puhul . H aljastuse inventeerimise korra kehtestamine ei ole kohustuslik ja iga KOV võib vajadusel selle kehtestada enda vajadusi/võimekust arvestades või jätta see üldse kehtestamata . Mõjud avalduvad üksnes n endes omavalitsustes, kes haljastuse inventeerimise korra kehtestavad . Sihtrühm I : maaomanikud . Sihtrühma suurust ei ole võimalik hinnata, kuna m õju maaomanikele avaldub üksnes juhul, kui KOV haljastuse inventeerimise kohustuse ette näeb. Haljastuse inventeerimise nõudega seoses võivad maaomanikul e kaasneda kulud (pal g ates botaaniku või keskkonnaeksperdi). Haljastuse inventeerimisega võib kaasneda piirang edasisele maakasutusele (k ui inventuuris avastatakse kaitsealuseid liike või elupaiku ). Samas annab i nventeerimine maaomanikule parema ülevaate kinnistu loodusväärtustest ja võib suurendada huvi nende säilitamise vastu. Sihtrühm II : KOVi ametnikud . Volitusel, mis annab KOVile õiguse ja pädevuse kehtestada haljastuse inventeerimise kord , ning kinnistuomaniku kohustus enne kavandatavat ehitustegevust nõuetekohaselt haljastus inventeerida, on positiivne mõju keskkonnale, kuna see annab kohalikule omavalitsusele parema võimaluse planeerida elurikkust säilitavat ja suurendavat, kaitsealuseid liike kaitsvat haljastust ning tagada ohutut ja keskkonnasäästlikku ehitustegevust. Praegu tulevad sellised kohustused rahvusvahelistest kokkulepetest ja seadustest, kuid seadusandja ei ole andnud kohaliku omavalitsuse üksusele nende kohustuste täitmiseks sõnaselget volitust. Sättel on positiivne mõju ka KOVi töökorraldusele, kuna annab selged ja ühesed suunised. Mõningane n egatiiv ne mõju võib olla KOV-ide töökoormus ele, aga seda tasandab asja olu, et KOV ilmselt hindab eelnevalt oma võimekust uut korda rakendada. Mõju avaldav muudatus: kaotatakse kohustus, et KeA peab iga kord reageerima, kui tuleb teade surnuna leitud kaitsealusest loomast , ja väljastama loa, kui leidja soovib selle enda le jätta (eelnõu punkt 23- 25 ). Muudatusel on positiivne mõju KeA töökoormusele, kuna KeA ei pea iga kord väljastama luba, kui tuleb teade surnuna leitud kaitsealusest loomast. KeA peab reageerima üksnes siis, kui soovib seda looma endale jätta. Selliseid juhtumeid on väga vähe. Mõju avaldav muudatus : v astutussätetes trahvimäärade, väärteokoosseisude ja menetluspädevuse muutmine (eelnõu § 1 punkt id 26 – 41 ). Ajakohastatud v astutussät ted (eriti juriidilise isiku karistusmäärade tõstmine) taga vad õiglasema karistuse ning vastutus e õigusselguse. Juriidiliste isikute karistusmäärade suurendamine koos väärteokoosseisude täpsustamisega muudab karistuse d proportsionaalseks karistusseadustikus sätestatuga ja viib need rohkem kooskõlla rikkumise iseloomuga. Olulist negatiivset mõju ei tohiks see kaasa tuua, kuna uued määrad on kooskõlas muutustega, mis on toimun u d majanduse s ja elatustaseme s , ning on seega ootuspärased. Samuti ei ole põhjust eeldada, et p ärast maksimummäärade tõstmis t hakatakse neid rohkem määrama. Maksimaalse võimaliku karistusmäära tõstmine avaldab kindlasti preventiivset mõju, eelkõige sellistele rikkumistele, mis praegu tegevuse kavandamisel n -ö arvestatakse eelarvesse. Sellisteks rikkumisteks on kaitsealal ehitamine, maastiku ümberkujundamine, vaadete avamine raietega. Kirjeldatud tegevuste puhul ei ole sageli võimalik (v.a raied) keskkonnale tekitatud kahju arvutada, kuigi kahju maastiku ilm ele võib olla korvamatu. Seega sätesta takse piisavalt tõhus karistus, mille rakendamise korra l rikkumine end ära ei tasuks. Keskkonnaameti hinnangul võiks ärahoitavate rikkumiste arv olla 10–15% ringis , mis arvestades, et rikkumiste arv Eestis ei ole väga suur, on hea tulemus . Tiheasustusalal puude ebaseadusliku raie menetlemise jätmine üksnes kohaliku valla- või linnavalitsuse pädevusse ei too neile kaasa lisatööd , kuna nad tegelevad juba praegu sellega . Väärteokoosseisude täpsustamine on positiivse mõjuga, kuna suurendab õigusselgust ja võimaldab inimesel paremini aru saada, mille eest talle täpsemalt karistus on määratud. Sihtrühm: s eaduse nõuete rikkujad . M enetluste statistikale tuginedes on see arv keskmiselt paarsada isikut aastas. Mõju avaldav muudatus: muudetakse loodusobjektile tekitatud kahju määra mise regulatsiooni ( e elnõu § 1 punkt 42-49 ) O lulist mõju ei kaasne , kuna muudatused on seotud olemasoleva regulatsiooni täpsustamise ja õigusselguse suurendamisega ning uued määrad on kooskõl as muutustega, mis on toimund majanduses ning elatustasemes , ja on seega ootuspärased. Samuti vähendab seadusemuudatuse mõju asjaolu, et seadusega kehtestatakse üksnes piirmäärad. Konkreetsed määrad kehtestatakse määrusega, mille ette valmistamisel hinnatakse mõju eraldi. Sihtrühm I : Keskkonnaameti ametnikud. Mõju ei ole, kuna keskkonnakahju menetlemine ei sõltu määrade suurusest. Positiivne mõju on keskkonnakahju määrade täpsustamisel, kuna sellega seoses muutub nende määramise menetlus selgemaks ja lihtsamaks. Sihtrühm II : m aaomanikud ja ettevõtjad. Mõju on keeruline hinnata, kuna see avaldub üksnes juhul, kui maaomanik või ettevõtja tekitab oma tegevusega kahju loodusobjektile, mille juhtumise tõenäosust ja ulatust ei ole võimalik prognoosida. Mõju avaldav muudatus: Maade omandamise nn teise nimekirja kaotamisel (eelnõu § 1 punkt 50) on positiivne mõju maaomanikele , kuna nende avaldus lahendatakse lõpuks, peale aastaid ootamist. Sihtrühm I : maaomanikud. Mõju on positiivne, kuna tekib v õrdsem kohtlemine maaomanike vahel – kaob eristamine „esimese“ ja „teise“ nimekirja maaomanike vahel ning kõik riigile müügihuvilised maaomanikud on edaspidi ühes, läbipaistvas järjekorras. M aaomanikel on parem arusaam oma koha ja aja raami kohta omandamise järjekorras . Sihtrühm II : maade omandamisega tegelevad ametnikud Keskkonnaamet is ja Kli imaministeeriumis , pärast 612SE ja eelnõukohase seadusega kavandatud muudatuste jõustumist tegelevad maade omandamisega ametnikud Keskkonnaametis . Mõju töökoormusele ei ole, kuna omandamine jätkub samade vahendite raames. 7 . Haldus- ja töökoormuse muutus P laneeritud muudatuste mõjul ei suurene või väheneb kokkuvõttes avaliku sektori töökoormus. Suurim töökoormuse tõus on seotud uuringust ja inventuurist teavitamise kohustuse lisandumisega. Aga see tasandub muudatustega, mis vähendavad töökoormust. KeA töökoormus väheneb seoses surnuna leitud loomast ja pruunkaru talvituspaigast teavitamise regulatsiooni muudatustega. Samuti vähendab t öökoormust vastutussätete korrastamine, mis suurendab õigusselgust ja seega muudab järelevalve selgemaks ning tõhusamaks. Nimetatud muudatustega ja teadustöötaja õiendi vormi kaotamisega seoses väheneb ka isikute ja ettevõtete halduskoormus. Alguses küll suureneb töökoormus metsa kasutusvalduse meetme rakendamise sisse töötamisega , a ga kuna selle meetme eelarve on sama, mis on ette nähtud maade riigile omandmaiseks, siis pikas vaates ei ole töökoormus suurem, kui see on juba täna. Ka maaparandussüsteemide hooldustöödega seotud §14 muudatusega kaasneva töökoormuse tõusu tasandavad vastavad muudatused §-s 31. Seega muudatuste jõustumise järe l kokkuvõttes töökoormus ei suurene ning tulud e ja kulud e suhe on sama või pigem positiivne. Täpsem m õju Keskkonnaameti töökoormusele sõltub konkreetse muudatuste sisust ja ulatusest. Muudatused, mis viivad haldusmenetluste lihtsustamiseni, bürokraatia vähendamiseni või teatud ülesannete automatiseerimiseni, aitavad vähendada ametnike töökoormust ja võimalda vad optimeerida töökorraldus t . Keskkonnaameti töökoormust analüüsitakse ja hinnatakse pidevalt ning selle põhjal tehakse vajalikke ümberkorraldusi töökorralduses ning vajaduse korra l korrigeeritakse ka ametnike arvu. 8 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad tulud ja kulud Trahvimäärade ja keskkonnakahju määrade tõstmisega võib kaasneda rahaline tulu. Selle suurust prognoosida on raske, kuna loodetavasti on määrade tõstmisel ka preventiivne mõju ehk rikkumised hoopis vähenevad. Uue võimalusena on eelnõus loodusmetsade kaitseks võimalik eraomanikul sõlmida riigiga leping ja see võib kaasa tuua kulu riigil e. Täpset summat ei ole võimalik välja tuua, kuna ei ole teada , kas ja mis mahus eraomanikud selliseid lepinguid sõlmida soovivad. Eeldatav kulu riigile on samas suurusjärgus, kui m etsaseaduse alusel sõlmitavate VEP lepingute korral ehk umbes 300 000 eurot aastas. Võimalikud rahastusallikad on hetkel täpsustamisel. Samuti ei ole täna võimalik hinnata 30% kaitsemäära kehtestamisega kaasnevaid kulusid. Muudatusel võib olla mõju eelarvele (nii KOVi kui ka riigieelarvele) riikliku kaitse alla võetavatel aladel kehtima hakkava te maamaksuvabastuste, seal makstava te metsatoetuste ja võimaliku kinnisasjade riigile omandamise tõttu. Nende kulude täpsem suurus aga sõltu b kaitse alla võetava l maal, sh metsamaal, kehtima hakkavatest piirangutest ja see selgub kaitse alla võtmise menetluses, mille käigus otsustatakse kaitse alla võetava ala täpsed piirid, tsoneering ja kaitsekord . 9 . Rakendusaktid Seadusemuudatus t ega kaasneb järgmiste rakendusaktide kehtestamine : 1) Vabariigi valitsuse määrus „Looduskaitseseaduse eesmärkide saavutamiseks vajaliku kaitse tagavate alade loetelu“ ; 2 ) E nergeetika ja keskkonnaministri määrus „ Loodusväärtuste loetelu, loodusväärtuste kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused “ . Seadusemuudatustega kaasneb järgmiste rakendusaktide muutmine: 1) Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrus nr 242 „ Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused “; 2 ) Vabariigi Valitsuse 08.04.2005. a määrus nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“; 3 ) K eskkonnaministri 08.06.2022 määrus nr 26 „ Eesti looduse infosüsteemi põhimäärus“. Täiendatud on LKS i § 77 lõike 1 volitusnormi sõnastust, et lisaks loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise korrale ja määradele saaks v alitsus kehtestada ka keskkonnale tekitatud kahju ulatuse ning kahju hüvitamise arvestamise alused. Muudatus on vajalik, et oleksid selged põhimõtted, millal keskkonnale on kahju tekitatud ja kuidas keskkonnale tekitatud kahju määra arvestada. LKS i § 77 lõikes 3 on sätestatud alused , mi llisel juhul tekitatakse loodusobjektile kahju , samuti on samas paragrahvis kehtestatud loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise alam- ja ülemmäärad (eelnõus on loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise alam- ja ülemmäärad kavandatud § -s 77¹). Volitusnormi alusel antavas määruses täpsustatakse loodusobjekti tüübi ti seaduses nimetatud kahju tekitamise alused ( vajaduse korra l ka kahju tekitamise viisid) ja see, millises ulatuses kahjustatud loodusobjekt loetakse hävinenuks. M ääratakse põhimõtted , mille alusel kindlaks teha kahjustatud isendite arvu või mõõtmeid (nt puutüve mõõtmine keskkonnakahju arvutamiseks ). Samuti määratakse kahju kindlakstege mise erandid , kui kahjustatakse või hävitataks e n äiteks linnumune , kaitsealuse loomaliigi pesa või loom tiinus-, imetamis - või pesitsusajal . Muudatus on kooskõlas põhiseaduse § 113 põhimõtetega : LKSis on sätestatud või sätestatakse tekitatud kahju hüvitamiseks kohustuslikud elemendid , nagu isik, kes on kohustatud kahju hüvitama ( muudatus § 77 lg -s 2¹, õigusvastaselt kahju tekitanud isik) , tegevused, mille eest võib kahju hüvitamist nõuda (LKS i § 77 lg 3) , kahju hüvitamise määrad (LKS i § 77 lg-d 4‒10¹, eelnõus § 77¹), see, kes võib kahju hüvitamist nõuda (LKS i § 77 lg 2, KeA ) ja nõude esitamise kord (LKS i § 77 lg 2, hagi esitamine kohtule) , kahju tekitamise eest väljamõistetud hüvitise saaja (LKS i § 77 lg 2, riik), kahju tekitamise eest väljamõistetud hüvitise maksmise kord ja tähtpäev (LKS i § 77 lg 2, kohtu otsuse alusel) . LKS i § 77 lõike 1 kohane volitusnorm jääb oma asukohta, mistõttu jääb V abariigi Valitsuse 08.04.2005 . a määrus nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ kehtima kuni muutmiseni või uue kehtestamiseni. Seoses muudatusega, millega lisatakse maade omandamise kõrvale võimalus seada kaitstavat loodusobjekti sisaldavale kinnisasjale kasutusvaldus tuleb vastavalt täiendada ka Vabariigi Valitsus e 08.07.2004 aasta määrust nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ . Seoses § 15 lõike 3 punkti 2 muudatusega kaob ära volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada tingimused teadustöötaja õiendi väljastamiseks, siis muutub kehtetuks selle volitusnormi alusel kehtestatud Keskkonnaministri 28.05.2004 aasta määrus nr 60 „ Kaitstava loodusobjekti piires oleval kinnisasjal liikumiseks teadustöötajale õiendi väljastamise tingimused ja õiendi vorm“ ( RT I, 13.06.2025, 5 ) . Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirja lisasse . 10 . Seaduse jõustumine Seaduse § 1 punktid 1 0 , 11 ja 12 ( § -d 18 1 ja 20 3 ) jõustuvad 2027 . aasta 1. jaanuaril , kuna nende sätetega seotud lepingu te vormid vajavad väljatöötamist. T eis te punktid ega kavandatud muudatused täpsustavad enam jaolt kehtivaid nõudeid, seega ei ole vaja muudatuste jõustumiseks pikemat koha nemi s aega ning need jõustuva d üldises korras . Eelnõus on kavandatud ka muudatu sed , mis toovad kaasa vajaduse muuta rakendusakte . Rakendusaktide eelnõu sid on kava s menetleda sama l ajal seaduse eelnõu menetlusega . 1 1 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 20.04.2020 esitati e elnõu , mis sisaldas mitmeid eelnõus olevaid sätteid esimest korda eelnõude infosüsteemi (EIS toimik n r 20-0469 ) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , toonasele Maaeluministee r iumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile . S amuti saadeti sellekohane info Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning järgmistele huvi rühmadele : Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Orhideekaitse Klubi, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit , Eesti Mesinike Liit , Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Sadamate Liit. V alitsuse vahetuse tõttu esitat i eelnõu (koos seletuskirja ja selle lisaks oleva tabeliga, kus olid kajastatud eelmise kooskõlastuse märkused) 02.07.2021 uuesti EIS i kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile , Haridus- ja Teadusministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile . Eelnõu ja seletuskiri esitati 01.11.2022 enne Vabariigi Valitsusele esitamist veel kord kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kaitseministeeriumile. Kolmandat korda esitati eelnõu 12.08.2024 EISi kaudu ( toimik nr 24-0810 ) kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile , Justiitsministeerium ile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele huvi rühmadele : Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Orhideekaitse Klubi, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Notarite Koda , Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Loodusturismi Ühing, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Loodushoiu Keskus . Eelnõu esitat i EISi kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile 19.12.2024 (toimik nr 24-0810/09 ) . Kuna pärast teiste ministeeriumi d ega kooskõlastamist oli eelnõu muudetud ja täiendatud, esitat i see kooskõlastamiseks ka Kaitseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, R ahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Samuti saadet i arvamuse avaldamiseks huvirühmadele . Seejärel jagati eelnõu kahte paketti. I pakett esitati 20.03.2025 Vabariigi Valit s usele ja on praegu Riigikogu menetluses (612 SE). Käsitletav eelnõu on LKS i muudatuse II pakett, mis esitat i EISi kaudu ( toimiku number 25 1175 ) kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele huvirühmadele: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Looduskaitse Selts, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool , Eesti Kinnisvarafirmade Liit. K ommentaarid ja ettepanekud esitasid Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , Haridus- ja Teadusministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium . Haridus- ja Teadusministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium jätsid eelnõu kooskõlastamata. Kokku laekus 28 asutuselt/isikult ligi 300 kommentaari ja ettepaneku t . Laekunud ettepanekud ja nendega arvestamise või arvestamata jätmise info ning sellekohased selgitused on lisatud seletuskirja lisas olevasse märkustega arvestamise tabelisse. Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 5 kohaselt kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile. KAVAND 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 20 2 6 nr Looduskaitseseaduse eesmärkide saavutamiseks vajaliku kaitse tagavate alade loetelu Määrus kehtestatakse l ooduskaitseseaduse § 2 lõike 4 alusel. § 1 . Ma i smaa kaitse 30 protsendi maismaa tõhus kaitse tagatakse järgmiste aladega: 1) l ooduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel kaitse alla võetud kaitsealad ja hoiualad; 2) l ooduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel kaitse alla võetud ja § 50 lõike 2 alusel kindlaks määratud püsielupaigad; 3 ) l ooduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel kaitse alla võetud looduse üksikobjektid; 4 ) l ooduskaitseseaduse § 10 lõike 7 alusel kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid ; 5) l ooduskaitseseaduse §-de 37 kohane ranna piiranguvöönd ja § 38 kohane ranna ja kalda ehituskeeluvöönd, arvestades looduskaitseseaduse §-s 35 sätestatu t , väljaspool tiheasustusala; 6) looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud l õhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupai k ; 7) metsaseaduse § 23 lõikes 1 nimetatud vääriselupaigad avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas ning vääriselupaigad, mille kaitseks on sõlmitud metsaseaduse § 23 lõike 4 kohane leping ; 8) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid riigimaal; 9) I ja II kaitse kategooria taimede, samblike ja seente kasvukohad; 10) looduskaitseseaduse § 18 1 alusel sõlmitud lepingu ga kaitstavad alad . § 2. Mere kaitse 30 protsendi Eesti territori a almere ja majandusvööndi tõhus kaitse tagatakse järgmiste aladega: 1) l ooduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel kaitse alla võetud kaitsealad ja hoiualad; 2) l ooduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel kaitse alla võetud ja § 50 lõike 2 alusel kindlaks määratud püsielupaigad . KAVAND 2 ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 202 6 nr Loodusväärtuste loetelu , loodusväärtuste kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse §18 1 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse loodusväärtu s te loetelu, mille kaitseks eramaal väljaspool kaitstavat loodusobjekti on õigus lepingut sõlmida, loodusväärtuse kaitseks lepingu sõlmimise kord, lepingu sisu, kitsendustega põhjustatud kahju ja hooldamise kulu hüvitise (edaspidi loodusväärtuse kasutusõiguse tasu ) arvutamise alused . § 2. Loodusväärtuste loend Leping sõlmitakse järgmiste loodusväärtuste kaitseks: 1) loodusmetsa kriteeriumitele vastav mets; 2) II kategooria liikide elupaigad . § 3 . Loodusväärtuse kaitseks lepingu sõlmimine ja lepingu sis u (1) Loodus väärtuse kaitseks notariaalse lepingu (edaspidi leping ) sõlmimise ja selle alusel kinnisasja koormamise isikliku kasutusõigusega riigi kasuks korraldab riik K eskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ) kaudu. (2) Lepingu sõlmimisele eelneva menetluse viib läbi ning lepingu objekti säilimist kontrollib Keskkonnaamet. Kinnisasja omanik kohustub tagama Keskkonnaametile ja KIK esindajale juurdepääsu lepingu objektile selle kontrollimiseks. ( 3 ) Lepingu sõlmimisele eelneva menetluse käigus Keskkonnaamet: 1) kontrollib loodus väärtuse olemasolu; 2) määrab geograafilise positsiooneerimise süsteemi abil loodus väärtuse piirid ja digitaliseerib need säästva metsanduse seire infosüsteemis; 3) vajaduse korra l edastab loodus väärtuse piiride muudatusettepaneku Eesti looduse infosüsteemi ; 4) vormistab määruse lisa 1 kohase kontrollakti; 5) koostab ja esitab KIKile määruse lisa 2 kohase akti lepingu sõlmimiseks vajalike algandmetega. ( 4 ) Lepingu sõlmimisega ning kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamisega kaasnevad riigilõivud ja notari tasu maksab KIK. ( 5 ) Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja lisasid: 1) poolte nimed, isikukoodid ja elukohad või ärinimed, registrikoodid ning asukohad; 2) kinnistusraamatu registriosa number, katastriüksuse nimi, katastriüksuse tunnus ja asukoha andmed; 3) loodus väärtuse iseloomustavate näitajate loetelu, pindala ja asukoha kirjeldus; 4) poolte õigused ja kohustused loodus väärtuse kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitse korraldamiseks vajalikud toimingud; 5) lepingu alusel makstava loodus väärtuse kasutusõiguse tasu määr ja maksegraafik; 6) lepingu lisana katastriüksuse tunnusega seotud loodusväärtuse asukoha kaart. (6) Lepinguga keelatakse loodusmetsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, telkimine, lõkke tegemine ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul. (7) Lepingu rikkumisel tasub lepingut rikkunud pool leppetrahvi, mis moodustab 10% lepingu kogusummast. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tagastab lepingut rikkunud või lepingut lõpetada sooviv täitja lepinguga saadud tasu ja tasub leppetrahvi, mis moodustab 20% lepingu kogusummast. ( 8 ) Loodus väärtuse omandiõiguse üleminekust informeerib võõrandaja KIK i vähemalt kaks nädalat enne tehingut. Loodus väärtuse omandi üleminekul ei ole omandajal õigus lõpetada lepingut ennetähtaegselt ühe aasta jooksul omandamisest arvates. ( 9 ) KIK teatab Keskkonnaagentuurile sõlmitud lepingu numbri, sõlmimise aja, täitja või täitja esindaja nime, makstava kasutusõiguse tasu suuruse ja lepingu lõpetamise päeva kirjalikult ühe nädala jooksul selle sõlmimisest või muutmisest arvates. ( 10 ) KIK esitab ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu teksti koos lisadega digitaalsel kujul Keskkonnaagentuurile. (11) KIK teavitab Keskkonnaametit lepingu sõlmimisest ja ennetähtaegsest lõpetamisest kahe nädala jooksul. (12) Lepingu objekti säilimist kontrollib Keskkonnaamet üks kord aastas ja vormistab selle kohta lisa 1 kohase akti, mida ta säilitab enda juures. Lepingu objekti hindamisel ilmnenud puudustest teavitab Keskkonnaamet viivitamata KIKi. § 4 . Loodus väärtuse kasutusõiguse tasu arvutamise alused KAVAND 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2026 nr Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 „ Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused “ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 20 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004.a määruses nr 242 „ Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused “ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja sellele kasutusvalduse seadmise ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused ning kasutusvalduse seadmise lepingus kokkulepitavad tingimused “; 2) KAVAND 4 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 20 2 6 nr Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2005 . a määruse nr 69 „ Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad “ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 77 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2005 . a määruse s nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata l oomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Loodusobjekti hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju ulatuse ja hüvitamise arvestamise alused, hüvitamise kord ja hüvitise määrad “; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ Määrusega kehtestatakse l oodusobjekti hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju ulatuse ja hüvitamise arvestamise alused, hüvitamise kord ja hüvitise määrad .“; 3 ) paragrahvi 15 lõiked 1‒3 sõnastatakse järgmiselt: „( 1 ) H üvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 3500 eurot isendi kohta. (2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: 1) kahepaikseliigi isendi korral on 1900 eurot isendi kohta; 2) linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 7000 eurot isendi kohta. (3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 960 eurot isendi kohta. “. KAVAND 5 ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTRI MÄÄRUS Tallinn 2026 nr Keskkonnaministri 8. juuni 2022 . a määruse nr 26 „ Eesti looduse infosüsteemi põhimäärus “ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 39 5 lõike 9 alusel . Keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määruse s nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse ja arhiveeritakse vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 39 5 l õikes 8 2 sätestatud tähtajale. “ ; 2) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt : „ ( 2 ) Eraisikutest andmete esitajate ja i siku te , kelle kinnisasjal tehakse riigi kavandatavat või tellitud seiret, uuringut või inventuuri andmed ei ole avalikud . “. Looduskaitseseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Märkustega arvestamise tabel Arvamuse Ettepanek Otsus Selgitus esitaja Kaitsemini steerium Lisada eelnõusse selgesõnaline säte, mille kohaselt Arvestamata Hetkel on otsus, et hüvitusalad hakkavad kuuluma 30% arvestusse, riigikaitseliste projektide tõttu moodustatavad kuna need on õiguslikult määratletud alad, kus maakasutus on piiratud hüvitus- ja leevendusalad ei kuulu 30 protsendi ning millel on selge elurikkuse säilitamise eesmärk. Oluliste sh kaitstava pindala hulka, vaid lisanduvad sellele. julgeolekukriitiliste projektide elluviimise viivituse vältimiseks on Kui 30 protsenti maismaast või merest on juba kavas sätestada/rakendada 30% reeglit paindlikult ehk hoida ja kaitse all ning riigikaitseliste objektide rajamise vajadusel kasutada seal sisalduvat puhvrit. tõttu tekib vajadus uute hüvitus- või leevendusalade moodustamiseks, tuleks sel juhul eelnevalt vähendada olemasolevate kaitsealade pindala sama ulatuses. Selline nõue muudaks menetluse ajamahukaks ja võiks viivitada julgeolekukriitiliste projektide elluviimist  Teeme ettepaneku looduskaitseseaduse § 4 1 lõike 2 Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis alusel kehtestatava määruse § 3 lõigete 3 ja 5 hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm sõnastus muuta, ning asendada tekstiosa loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse „riigikaitsemaa sihtotstarbega maal“ tekstiosaga kehtestamiseks eelnõust välja jäetud „Kaitseministeeriumi või Kaitseliidu omandis Aga võtame ettepaneku teadmiseks ja kaalume seda tulevikus määruse oleval maal“. menetluse raames. Määruse eelnõu menetlemine sh huvirühmade kaasamine toimub eraldiseisvalt. Kaitseministeerium teeb ettepaneku sõnastada Arvestatud Muudatus esitatud KliM täiendava ettepanekuna Riigikogu menetluses looduskaitseseaduse § 55 lõige 7 järgmiselt: olevasse eelnõusse 612: „(7) I ja II kaitsekategooria taimede ja seente https://adr.envir.ee/et/document.html?id=f96038ac-a1ce-4cc3-a212- kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, 6341f414fd76 on keelatud. Tahtlikuks kahjustamiseks ei ole käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava meetmete elluviimine ning tahtlikuks kahjustamiseks võib mitte lugeda ka tegevust Keskkonnaameti nõusolekul: 1) II kaitsekategooria taime ja seene väheesinduslikes populatsioonides või 2) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal“. Majandus- ja Kommuni katsioonim inisteeriu m Juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu elurikkuse Arvestamata Seaduses sätestatakse 30% kaitse põhimõte. Kõik piirangutega sh strateegiaga aastani 2030, mille peamine eesmärk planeeringutega määratud rohevõrgustiku alad ei kuulu 30% hulka. kaitsta õiguslikult vähemalt 30% maismaast ja 30% 30% hulka kuuluvate alade piirangud peavad olema piisavad ehk merealasid, on liikmesriikidele soovituslik, mitte tagama liikide ja elupaikade tõhusa kaitse. Seadusega antakse volitus kohustuslik. Sellest tulenevalt on oluline 30/70 % Vabariigi Valitsusele määrausega nimetada need alad, mis hakkavad määramisel arvestada, et 30% sisse lähevad kõik kuuluma 30% arvestusse. Määrust menetletakse ja kooskõlastatakse piirangutega alad, sh üvitisalad, rohevõrgustikualad huvigruppidega eraldiseisvalt. jms piirangud, mis kitsendavad metsade Mõlemasse (LKS ja MS) eelnõusse on lisatud ka järelhindamise majandamist. Vastasel juhul tekib taas segadus rakendussäte. LKS vastava sätte kohaselt Kliimaministeerium mjandamiskitsendustest, mis pärsib ettevõtete analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks looduse kaitsmiseks investeerimiskindlust maismaal 30 protsendi ja merel 30 protsendi ulatuses tõhusa kaitse seadmise eesmärgi tulemuslikkust. Kui maismaa või mere tõhusaks kaitseks seatud osakaal on kuni üks protsent väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. Sarnane säte on ka MS eelnõus 70% majandusmetsa regulatsiooni ülevaatamise kohta. Teeme ettepaneku sõnastada § 14 lõike 1 punkt 13 Arvestamata Ettepanekut ei ole piisavalt põhjendatud ja toodud näiteid, mis alljärgnevalt: juhtumid need on, kus ohu vältimiseks inimese tervisele ja elule ei „13) hooldada ehitisi või teha peaks valitsejaga mehhaniseeritud maaparandushoiutöid või maaparandushoiutöid, mille käigus eemaldatakse veerežiimimuutmist kooskõlastama. Toodud põhjendusena oht setet mehhaniseeritult või muudetakse veerežiimi, loodusväärtuste kahjustamiseks ei ole asjakohane, valitseja välja arvatud olukorrad, millega võib kaasneda oht kooskõlastamisel saabki seada vajadusel tingimusi, et neid kahjustusi inimese elule, tervisele ja varale.“ ei tekitataks. Ekslikult on seletuskirjast puudu osa, mis selgitaks Arvestatud Seletuskirja lk 21-23 on selgitused vastutussätete sh §-de 7413 -§ 74 16 eelnõu muudatuste sisu ka §-de 74/13 -§ 74/16 osas. osas Palume selles osas seletuskirja täiendada. Alates 01.01.2025 anti Põllumajandus- ja Arvestatud Seletuskirjas viited muudetud Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded osaliselt Maaja Ruumiametile, millest tulenevalt palume seletuskirjas viited Põllumajandus- ja Toiduametile asendada Maa- ja Ruumiametiga. Eelnõu § 57 täiendatakse lõikega 31 mis sätestab Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase kohustuse teatud võõrliikide tõrjet teha praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab maaomanikul või maa valdajal. karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike Sellise kohustuse täitmine riigimaadel vajab teavituse ning nõustamisega. tõrjetegevuste rahastamist.  Ühtlasi teeme ettepaneku, et kui tulevikus Arvestatud Ettepanek teadmiseks võetud ja sellega arvstatakse võõrliikide tõrje sätestatakse võõrliikide tõrjeks lisaks teistsugust korraldamisel tõrjemeetodit kui niitmine, mida saab siduda tänase korrapärase hooldusega, siis oleks otstarbekas, kui kõigi riigimaade puhul - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi (Riigimetsa Majandamise Keskus ja Transpordiamet) ja Kaitseministeeriumi valitsemisel maadel, korraldaks nende tõrjetegevused Keskkonnaamet, kui pädev asutus, mitte iga valitseja ja volitatud asutus eraldi ei selekteeriks tõrjevajadused, taotleks riigieelarvest selleks rahalised vahendid, teeks hankeid ja nende teostamise järelevalvet. Regionaal- ja Põllumaja ndusminist eeirum Mõeldamatu on, et kohalik omavalitsus ei saa Arvestatud Eelnõud täpsustatud, et säte ei puuduta kaitse alla võtmise otsuse kaitseala kaitse alla võtmist puudutavat otsust kehtetuks tunnistamist. KOV peab Kliimaministeeriumiga kehtetuks tunnistada Kliimaministeeriumi kooskõlastama üksnes loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise või kooskõlastuseta või pelgalt põhjusel, et sellisel kaitsekorra muutmise. juhul langeks kaitstavate alade tase alla 30 protsendi. Kui riik soovib kohalike omavalitsuste kaitsealadega arvestada 30 protsendi täitmisel, siis ei tohi sellega kaasneda volikogu otsustuspädevuse piiramist ning tuleb leida alternatiivsed lahendused riigi ja kohalike omavalitsuste vahel teabe vahetamiseks. Seletuskirjas leheküljel 10 on toodud välja Selgitatud Niite mahajätmist reguleeriv säte eelnõust eemaldatud. Kaaluda uue võimalus kaitseala valitsejal teha niite/heksli maha rahastusperioodi 2028+ ettevalmistamisel pindalapõhiste toetuste jätmisel järgnev erisus: „Seetõttu lubatakse niide ka loomisel arvesse võtta looduskaitse nõudeid sh arvestada pärandniidu teatud kohtades ja tingimustel maha jätta.” See tegevuskavaga, mille juures on ka elupaigatüübipõhised võimalus on välja toodud ainult seletuskirjas. hooldamisjuhised. Millisel moel on selline erisus rakendatav ja kus on see reguleeritud? Lisaks tekivad mitmed muudatuse rakendamisega seotud küsimused. Kas luba niite/heksli mahajätmiseks tuleb iga aasta taotleda? Kas Keskkonnaameti teenistujad kontrollivad sellistel pärandniitudel niite/heksli kokku kogumist? Kuidas saab niidet/hekslit kokku koguda, kui tegemist on niitmisest erineva hooldusvõttega? Kas niite/heksli mahajätmise mõjusid hinnatakse? Samuti on seletuskirjas välja toodud erisus ja sellega seonduv kaalutlusõigus: „Mistõttu tuleb kaaluda, kumb tegevus on alal esinevatest liikidest lähtudes mõistlikum.“ Kes hindab, millal saab ja millal mitte niidet/hekslit maha jätta? Ei ole piisavalt hinnatud muudatuse mõju sellist hooldusviisi kasutavatele pärandniitude majandajatele. Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkt 7 viia kooskõlla Arvestatud Seletuskirjas selgitatud, et muudatusega lisatakse nõue, et suurema eelnõu seletuskirjas antud selgitusega. Palume mõjuga tegevusteks, milleks on sette eemaldamine mehhaniseeritult on seletuskirjas täpsustada, et vaid teatud vaja valitseja nõusolekut. Ehitiste hooldustöödega seotud hoiutöödena maaparandussüsteemi hoiutööd, mille käigus peetakse silmas eelkõige teekraavide ja truupide setetest puhastamist. eemaldatakse setet mehhaniseeritult, vajavad Veerežiimi reguleerimisena mõeldakse polderehitistega veetasemete Keskkonnaameti nõusolekut, ja mitte kõik reguleerimist. maaparandushoiutööd ning samuti, et veerežiimi muutmise all mõeldakse polderehitistega veetasemete reguleerimist. Eelnõu § 1 punktiga 24 sätestatakse maaomanikule Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase või -valdajale kohustus hävitada teatud võõrliigid. praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab Peame ka sellise kohustuse panemist kinnisasja karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike omanikule või valdajale liialt koormavaks teavituse ning nõustamisega. Palume eelnõu seletuskirja täiendada ja edaspidi Arvestatud Seletuskirja lisatud selgitus, et arvestada tuleb võimalusega, et 30% arvestada, et täiendavate alade kaitse alla võtmise eesmärgi täitmisega võib kaasneda vajadus suunata rohkem vahendeid korral on vajalik Kliimaministeeriumil leida tasandusfondi kui praegu. riigieelarves täiendavaid vahendeid tasandusfondi suunamiseks. Ja ekslik on väide, et riigi kulusid kompensatsioonimeede ei mõjuta. Mõjusid on hinnatud kas üksnes lähtudes mõjust Selgitatud Mõjud kajastatakse konkreetse kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu looduskaitsele ja/või see ei ole asjakohane. Mõju ei seletuskirjas kui hoiutööde keeld või kooskõlastamise kohustus ole hinnatud, kuidas mõjutab maaomanikku asjaolu, eeskirjaga seatakse. et ta peab hoiutöödeks võtma alati kaitseala valitseja nõusoleku või on hoiutööd üldse keelatud. Teeme ettepaneku parandada eelnõu seletuskirjas Arvestamata Seletuskirjas on kasutatud terminit maamaksu soodustus, kuna terminid. Kaitsealuste maade puhul on asjakohane piiranguvööndi maa ei ole maamaksust täiesti vabastatud. rääkida maamaksuvabastusest, mitte -soodustusest. Palume sõnastada hetkel kehtiva Arvestatud Eelnõud täiendatud, § 22 punkti 3 lisatud lisaks looduskaitseseaduse § 22 punkt 3 järgmiselt: „3) kaitsekorralduskavadele ka liigi tegevuskavad, mis on aluseks kaitstava kaitseeeskirjast, kaitsekorralduskavast ja liigi loodusobjekti valitsemisel. tegevuskavast tuleneva tegevuse korraldamine;  Samuti palume sõnastada hetkel kehtiva Arvestatud Vastav muudatus on juba Riigikogu menetluses olevas eelnõus 612SE looduskaitseseaduse § 55 lõike 3 punkt 4 järgmiselt: „4) kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse, kalanduse, veealade või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks;“ ning hetkel kehtiva looduskaitseseaduse § 58 lõike 8 punkt 3 järgmiselt: „3) põllukultuuride, põllumajandusloomade, kalanduse, veealade ja kalakasvatuste kahjustamise või muu olulise varalise kahju vältimiseks;“ Haridus- ja Teadusmin isteerium  Võõrliikide tõrjumise kohustuse panemise Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase põhiseaduspärasust tuleb analüüsida. praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike teavituse ning nõustamisega. Peame vajalikuks loodusmetsa tunnuste, Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis kriteeriumite ja kaitse korraldamise puhul tuua sisse hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm erisus ka õppe- ja teadustööks kasutatavale maale. loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. Aga võtame ettepaneku teadmiseks ja kaalume seda tulevikus määruse menetluse raames. Määruse eelnõu menetlemine sh huvirühmade kaasamine toimub eraldiseisvalt. Kui määratakse hüvitusala riigimaalt, tuleb Selgitatud Nõue on juba eelnõusse lisatud. Kokkulepe tuleb saavutada kinnisasja eelnevalt kokkulepe saavutada riigivara valitsejaga omanikuga. Rahandus ministeeri um Eelnõu § 1 punktiga 12 lisatakse Arvestatud Eelnõu sõnastus muudetud. looduskaitseseadusesse (edaspidi LKS) § 18¹, mille lõikes 4 on nimetatud riigi volitatud esindajaks Keskkonnainvesteeringute Keskus. Esiteks teeme ettepaneku jätta konkreetne asutus nimetamata ja nimetada pigem üldiselt – näiteks keskkonnainvesteeringutega tegelev riigi sihtasutus. Kui teda seaduses nimetada, tuleks seda teha täisnimega - Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatava LKS § 20³ lõike 2 Selgitatud Otsustusõigus antakse oluliste looduskaitsepiirangutega maade teise lause kohaselt otsustab kasutusvalduse omandamisel (eelnõus 612) ja kasutusvalduse seadmisel seadmise algatamise ning omandamise Keskkonnaametile. Finantseeritakse seda aga jah kas riigieelarvest või Keskkonnaameti peadirektor, sama lõike kolmanda riigitulundusasutuse - Riigimetsa Majandamise Keskuse eelarvest, lause kohaselt kannab kasutusvaldusega seotud mistõttu on põhjendatud metsaseaduse § 63 täiendamine. kulud riik ja seda finantseeritakse riigieelarvest või riigitulundusasutuse eelarvest. Eelnõu §-ga 3 muudetavast metsaseaduse §-st 63 lõikest 1 nähtub, et edaspidi omandab LKS §-s 20³ sätestatud riigi ülesande täitmiseks vara Riigimetsa Majandamise Keskus. Palume vaadata eelnõu üle ja seda täpsustada, et oleks üheselt arusaadav, kes mis alusel tegutseb  Lisaks, riigivaraseaduse (edaspidi RVS) kohaselt Selgitatud Seoses LKS eelnõuga 612 oluliste looduskaitsepiirangutega maade korraldab ja otsustab riigivara omandamist ja omandamise üle otsustamise andmisega Keskkonnaametile on juba võõrandamist riigivara valitseja (ministeerium) ning kavandatud riigivaraseaduse § 4 lõike 3 muutmine järgmiselt: Seaduses üldjuhul määrab ta ka riigivaraga seotud volitatud või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud juhtudel täidab riigivara asutuse õiguste ulatuse. RVS § 4 lõikes 3 on toodud valitseja ülesandeid riigitulundusasutus, maareformi seaduses ja selle erandid, mil seaduse alusel võib riigivara valitseja alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Maa- ja Ruumiamet ning ülesandeid täita ka keegi teine, seetõttu peaks looduskaitseseaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel vajadusel ühetaolise kohaldamise mõttes antud Keskkonnaamet. juhul muutma RVS § 4 lõiget 3. Palume täiendada seletuskirja kulude osa, et oleks Arvestatud Need kulude osas, mida täna on võimalik hinnata, on seletuskirja välja toodud, kas eelnõuga kaasnevad riigile kulud täpsustatud. ja kui kaasnevad siis kuidas on kavas need kulud katta. Justiits- ja Digiminist eerium Sisukokkuvõttesse tuleb lisada lahenduste mõju Arvestatud Kuna suurimat halduskoormust kaasa toov muudatus (võõrliikide inimeste, ettevõtjate ja vabaühenduste tõrjekohustus) on eelnõust välja jäetud, siis kodanike ja ettevõtjate halduskoormusele ning selle kasvu korral ülevaade, halduskoormus oluliselt ei muutu või väheneb (nt kooskõlastuste ja mille võrra olemasolevat halduskoormust teatiste esitamise lihtsustumisega). vähendatakse (HÕNTE § 41 lg 2 p 3). Kuna tegelik Seletuskirja selles osas täpsustatud. halduskoormus suure tõenäosusega kasvab eelkõige maaomanikele selgesõnalise kohustuse seadmisega teha oma maal teatud invasiivsete võõrliikide osas tõrjet, siis tuleb loetleda ka need halduskoormust vähendavad meetmed, mida käesolev eelnõu ette näeb, millega saab nn halduskoormuse tasakaalustamise reegli lugeda täidetuks Eelnõu § 1 p 8 (LKS § 14 1 ) – eelnõu ega seletuskiri Arvestatud Seletuskirja täiendatud uuringu ja inventuuri eesmärgi ja olemuse osas. ei ava seire, uuringu ja inventuuri eesmärki ja KeA teavitab kinnistu omanikke nende maal asuvatest olemust, samuti seda, mille poolest need üksteisest loodusväärtustest. Samuti nendega kaasnevatest piirangutest. Seire on erinevad või mida konkreetselt uuritakse, seiratakse eelnõust välja jäetud kuna see erineb uuringust ja inventuurist ning või inventeeritakse. Kuna eelnõuga tekib neil selle osas muudatused analüüsitakse ja kavandatakse edaspidi. juhtudel kinnisasja omanikule talumiskohustus, siis peab tal olema ka võimalik eelnevalt teada, kas tema kinnistul riigile huvipakkuvaid loodusobjekte leidub ja kas ta seega peab olema valmis talumiskohustust täitma. Soovime näha, kas eelnõu koostajad on seda asjaolu analüüsinud, ilmselt tuleb täiendada lisaks eelnõule ka seletuskirja. Meie hinnangul ei ole põhjendatud, et muul juhul Arvestatud Eelnõud täiendatud, et KeA saadab automatiseeritud teavituse ka piisab teavitamisest kodulehe vahendusel – tegemist väljaspool õuemaad toimuvast uuringust ja inventuurist. on olulise põhiõiguse riivega (talumiskohustus) ning seetõttu tuleks kõiki maaomanikke ühetaoliselt teavitada olenemata sellest, kas vajalikku tööd tehakse õuemaal või mujal. Palume eelnõus ette näha ühetaoline teavitamine Eelnõu § 1 p 8 (LKS § 14 1 lg 7 ja lg 8) Arvestatud Seletuskirjas täiendatud uuringust ja inventuurist teavitamise ja sellega Lõikes 8 loetletud andmed saadakse seotud isikuandmete töötlemise selgitusi (lk 7-10). rahvastikuregistrist, eelnõust peab selguma, milliseid andmeid on õigus saada kinnistusraamatust. Palume eelnõu selles osas täiendada. Samuti palume seletuskirjas selgitada, miks töödeldakse isiku elukoha andmeid, kui vajalik on töödelda andmeid, kellele kinnistu kuulub. Andmed kogutakse vastavatesse andmebaasidesse Arvestatud Eelnõud täiendatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatusega, (Eesti looduse millega täiendatakse vastavat andmekoosseisu infosüsteem, Keskkonnaseire infosüsteem). Eesti looduse infosüsteemis on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 395 lg 8 1 kohaselt lubatud töödelda isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmeid ja selles loetelus ei ole märgitud isikule kuuluvaid kinnistuid. Kui neid andmeid seal siiski töödeldakse, tuleb täiendada seaduses sätestatud andmekoosseisu. Keskkonnaseire infosüsteem on asutatud Arvestatud Eelnõud täpsustatud, seiret puudutav osa on sättest eemaldatud. keskkonnaseire seaduse (KeSS) §-ga 13. Juhime Teemaga tegeletakse edasi peale KAUR-i tellitud vastavasisulise tähelepanu, et seaduses peab olema sätestatud, analüüsi valmimist. Seega ei ole ka KeSS muudatus täna endam milliseid isikuandmeid andmekogus töödeldakse, asjakohane. palun seadust selles osas täiendada. Samuti peab seaduses olema toodud volitusnormi ulatus ehk milliseid küsimusi on seadusandja lubanud määruse tasandil reguleerida. Andmekogu ei asutata määrusega, vaid seadusega ning seega palume eelnõu täiendada ka KeSS § 13 lg 6 muutmisega ja sõnastada lg 6 arvestades konkreetse põhimääruse sisu Kavandatava § 141 lõikes 8 nähakse ette alus Arvestatud Teavitamise regulatsioon ja sellega seotud isikuandmete töötlemist isikuandmete töötlemiseks, kui isikule tuleb teatada laiendatud ka väljaspool õuemaad toimuva uuringu ja inventuuri kohta. õuemaal toimuvast seirest, uuringust ja inventuurist. Samas on lõike 1 kohaselt kinnisasja omanikul ka muudel juhtudel õigus uuringu jms juures olla. Kuidas sel juhul isikut teavitatakse, kui andmete töötlemise alus on ette nähtud kitsalt õuemaal toimuvast teavitamiseks. Leiame, et eelnõu tuleb täiendada, et oleks alus andmete töötlemiseks (kinnisasja omaniku teavitamiseks) ka siis, kui töö tegemine ei toimu vaid kitsalt õuemaal. Eelnõu § 1 p 8 (LKS § 14 1 lg 10) Arvestatud Lõige on eelnõust välja jäetud, kuna see teema ei ole seotud sätte HMS § 39 lg 1 sätestab: "Haldusorgan kaasab regulatsiooni põhieesmärgi ‒ uuringu või inventuuri tegemisest eksperdi või tunnistaja haldusmenetlusse tema teavitamisega. Teemaga tegeletakse edasi peale KAUR-i tellitud nõusolekul, kui seadus ei näe ette tema menetluses vastvasisulise analüüsi valmimist. osalemise kohustust.". Seega seire/uuringu tellija ei saa olla automaatselt ekspert HMS § 39 tähenduses, kuna tekib küsimus kaasamisest haldusmenetlusse ja tasustamisest (HMS § 39 lg 4). Lisaks ei saa kedagi lugeda eksperdiks, sest eksperdiks saab olla spetsiifiliste eriteadmistega isik. Kui eesmärk on tagada kvaliteet ja põhjendatus (seletuskirja lk 9), tuleb seda sättes selgesõnaliselt väljendada. Arusaamatuks jääb samas, kuidas inventuur oma tavapärases tähenduses saab olla põhjendatud – tegemist on millegi allesoleku, arveloleku vms kontrollimine. Palume eelnõu parandada Eelnõu § 1 p 12 (LKS § 18 1) Selgitatud Loodusväärtus on juba praegu juba LKS kasutatud termin (§ 8 lg 1 seletuskirjas tuleb täiendavad selgitada, milline on punkt 3, § 9 lg 7 1 ) ja ei ole mitmeti mõistetav. Täpsemalt, millise loodava § 18 1 seos LKS §-ga 18. Samuti tuleb üle loodusväärtuse kaitseks lepingut saab sõlmida sätestatakse vaadata terminite kasutamine – kas defineerida rakendusaktis. Seletuskirja lisatud mõistete ja institutsioonide pädevuse mõiste „loodusväärtus“ või kasutada kehtivas selgitused ning loodushoiutoetuse ja lepingulise looduskaitse erisuse seaduses kasutatavat terminoloogiat. Palume üle selgitus. Loodushoiutoetus on suunatud vajaliku töö/tegevuse vaadata ka institutsioonide pädevuse küsimus ning tegemiseks, lepinguline looduskaitse loodusväärtuse seisundi selgitada, millised on KiK ja KeA rollid. säilitamiseks ehk tegevuste mittetegemiseks, kasutusõiguse seadmine riigi kasuks. Eelnõu § 1 p 14 (LKS § 20 3 lg 2) – kavandatav § Selgitatud Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 612 on plaanis muuta paragrahvi 20 3 lg 2 annab otsustuspädevuse Keskkonnaameti 20 lõiget 2 järgmiselt: peadirektorile, samas kui LKS § 20 lg 2 sätestab: „Kinnisasja omandamise algatamise ja omandamise otsustab "Kinnisasja omandamise ettepaneku tegemise õigus Keskkonnaameti peadirektor.“. on kinnisasja omanikul, kaitstava loodusobjekti valitsejal või valdkonna eest vastutaval ministril. Kinnisasja omandamise algatamise ning omandamise otsustab valdkonna eest vastutav minister." See loob paralleelse pädevussüsteemi, mis on segadust tekitav. Palume seletuskirjas selgitada, miks kasutusvalduse seadmise otsustamine KeA peadirektori poolt (§ 203 lg 2) erineb kinnisasja omandamise otsustamisest valdkonna eest vastutava ministri poolt (LKS § 20 lg 2). Eelnõu § 1 p 14 (LKS § 20 3 lg 4) – eelnõuga Selgitatud Kinnisasja täitemenetluses müügi korral kehtib põhimõte, mille järgi sätestatakse, et juhul, kui kinnisasja koormavad püsima jäävad sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse hüpoteegid, tuleb kasutusvaldus seada järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust kinnistusraamatus hüpoteekidest kõrgemale nähtuvad õigused, kuid järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad järjekohale. Selleks, et saaksime normi osas (täitemenetluse seadustikus (TMS) § 158 lõiked 1 ja 3. Sama põhimõte hinnangu anda, tuleb seletuskirja täiendada ja kehtib ka pankrotimenetluse korral (pankrotiseaduse § 138 lg 2). See selgitada, miks peab kasutusvalduse seadma tähendab, et juhul, kui kinnisasi on koormatud hüpoteegiga, mis on hüpoteegist kõrgemale järjekohale ning kas selleks kasutusvaldusest eespool, siis hüpoteegi realiseerimisel täitemenetluses on ka vaja hüpoteegipidaja nõusolekut. kasutusvaldus kustub ning riik jääb metsa kasutusõigusest ilma. Kuigi sel juhul on riigil õigus nõuda kasutusvalduse eest hüvitist, ei pruugi see õigus täite- ja või pankrotimenetluse korral olla reaalselt ellu viidav. Järelikult on kasutusvaldus vältimatult vajalik seada nii, et see oleks kinnisasja koormavatest hüpoteekidest kõrgemal järjekohal. Selleks on vaja kasutusvalduse seadmisel kõrgemal järjekohal olevad hüpoteegid kas kustutada või mutta nende järjekorda. Mõlemal juhul on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek. Eelnõu § 1 p 22 (LKS § 45 1) Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja korrigeeritud. tuleb tagada, et inventeerimise kohustus on proportsionaalne ja ei too kaasa ülemäärast koormust kinnistuomanikele. Üle tuleb vaadata eelnõu kooskõla PlanS ja EhS nõuetega, eriti projekteerimistingimuste osas (EhS § 26, § 27). Samuti tuleb täpsustada, millistes olukordades ja millises ulatuses saab kohalik omavalitsus inventeerimise korda kehtestada, arvestades, et looduskaitse on riiklik ülesanne (LKS § 70² lg 1). Eelnõu sõnastuses on puudu menetluslikud tagatised, mis tähendab, et säte peaks sisaldama viiteid menetluslikele tagatistele, näiteks õigusele vaidlustada inventeerimise tulemused või nõuded. Palume eelnõu täpsustada. Eelnõu § 1 p 24 (LKS § 57 lg 3 1 ) Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase Juhime tähelepanu, et põhiseaduse §-st 3 tuleneva praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab olulisuse põhimõtte kohaselt peab kõik olulise karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike otsustama seadusandja (parlament). Avalik- teavituse ning nõustamisega. õigusliku kohustuse puhul peaks parlament seega otsustama vähemalt kohustuse olemuse, selle kohustatud subjektid, kohustuse ulatuse jm olulised aspektid. Väide, et juba kehtivast seadusest sai kohustuse tuletada, ei ole piisav, sest kohustus peab olema sõnastatud selgesti ja mõistetavalt. Palume eelnõu täiendada ja näha eelnõus ette tekkiva avalik-õigusliku kohustuse olulised aspektid. Lisaks jääb arusaamatuks ka hävitamiskohustuse Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase sisu. Kehtiv LKS sätestab, et keelatud on lasta praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab loodusesse võõrliikide elusaid isendeid ja istutada karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike või külvata loodusesse võõrtaimeliike. Ilmselt on teavituse ning nõustamisega. Võõrliikidega seonduvat reguleerib LKS sõnaga “loodusesse” peetud silmas laiemat ala kui ja Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku näiteks inimese koduõu või -aed. Seega jääb tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja arusaamatuks, kellele täpselt kohustus laieneks, kas ohjamise kohta. hävitada tuleb vaid enda istutatud, külvatud taimed või kõik seda liiki taimed jne. Soovime tähelepanu juhtida ka seletuskirjas olevale Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase väitele: „Kuna võõrliikide kasvatamise keeld kehtis praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab juba varem, ei saa öelda, et tegu oleks uue karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike kohustuse või kuluga.“ See väide on väär - see, et teavituse ning nõustamisega. on keeld võõrliike kasvatada, ei tähenda, et varem oli kinnisasja omanikul kohustus neid hävitada. Millise normi alusel jätkab KeA kinnisasja omanike Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase toetamist karuputke võõrliikide tõrjel? Selline praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab toetamine peab ka eelnõust nähtuma. Veelgi enam – karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike määrus, mis kehtestab võõrliikide loetelu, loetleb teavituse ning nõustamisega. lisaks karuputkele ka teisi taimi ja ka loomaliike. Tõstatame küsimuse, kas kinnisasja omanik peab hakkama hävitama kõiki võõrliike või ainult karuputket, mida toetab KeA? Kas KeA on valmis toetama ka võõrliigi alla kuuluvate loomade tõrjumist? Seletuskirjas puuduvad näited, kui palju maksab nt Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase signaalvähi või kährikkoera hävitamine, palume praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab seletuskirja täiendada. Kui nt võõrliigi alla karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike kuuluvate loomade hävitamist normiga sätestada ei teavituse ning nõustamisega. Mõeldud oli võõrtaime liikide puhul soovita, siis vajab eelnõu selles osas muutmist täpsustada, mitu korda aastas tõrjet tuleks teha, et taimed hävineksid. Vastutuse normidega seotud märkused Selgitatud Tegemist on poliitilise tasandi otsusega, et trahvimäärasid on võrreldes Eelnõu § 1 p-d 26–41 esialgse eelnõuga, kus oli kavas karistusseadustiku kohase Leiame, et sama teo eest ettenähtud füüsilise ja maksimaalse võimaliku trahvimäära kehtestamine, oluliselt langetatud. juriidilise isiku karistused olema üldjuhul samas Seletuskirja täpsustatud konkreetsete koosseisude kohaldamise osas. proportsioonis KarS üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga. See tähendab, et kui füüsilist isikut saab karistada kuni sanktsiooni maksimumiga (300 trahviühikuga), peaks sama teo eest olema võimalik karistada ka juriidilist isikut sanktsiooni maksimumiga (400 000 eurot). Eelnõu § 1 p 27 – kavandatud §-des 711 , 71 2, 714 ja Arvestatud Seletuskirja täpsustatud konkreetsete koosseisude kohaldamise osas ja 719 nimetatud rikkumiste eest ette nähtud karistuse viidud vastavusse eelnõuga. ülemmäärad on osaliselt vastuolus nende koosseisude raskuse kohta seletuskirjas märgituga Palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla viia Eelnõu § 1 p 35 – LKS §-des 7416-18 ja LKS §-des Selgitatud Tegemist on poliitilise tasandi otsusega, et trahvimäärasid on võrreldes 74 22 -24 ettenähtud rikkumiste karistused ei pruugi esialgse eelnõuga, kus oli kavas karistusseadustiku kohase olla kooskõlas ühiskondliku õiglustunde tagamise maksimaalse võimaliku trahvimäära kehtestamine, oluliselt langetatud eesmärgiga. Eelnõu § 1 p 27 – LKS § 71 6 kohaldamisala vajaks Arvestatud Seletuskirja täpsustatud LKS § 71 6 kohaldamisala osas ja selgitatud meie hinnangul seletuskirjas täpsustamist. järelevalve praktikat kaitsealal viibimise ja rahvaürituse Seletuskirja (lk 18) kohaselt on LKS § 71 6 korraldamisega seotud rikkumiste osas. vastutusnorm nõuete kohta, mis on sätestatud LKS § 29 lõikes 2 (loodusreservaadis viibimise keeld), § 30 lõike 2 punktis 6 ja § 31 lõike 2 punktis 11 (rahvaürituste korraldamise keelud). Samas ei avata seletuskirjas, kas rahvaürituse korraldamise kohta kehtestatud piirangute all mõeldakse nt: üldist keelupiirangut kaitsealal viibida/rahvaüritust korraldada olukorras, kus selle tegemist ei õigusta ka seaduses ettenähtud erandid – nt LKS § 29 lg 2; Mukri looduskaitseala kaitse-eeskirja § 10 lg 2 p 1, või kaitseala valitseja poolt kehtestatud lisapiiranguid/tingimusi olukorras, kus keegi soovib kaitsealal korraldada rahvaüritust ja asjakohasel juhul selle kaitseala valitsejaga kooskõlastab Täiendavalt juhime tähelepanu, et seletuskirjas (lk-l Arvestatud Seletuskirja täiendatud selgitusega, et kõiki aspekte ei saa eraldi 19) on kaitsealal liikumist ja (rahva)ürituste reguleerida ja see pole ka vajalik. Seaduse rakendamisel lähtutakse korraldamist võrreldud üksikisiku ja selles mõistlikkusest ja järelevalve käigus selgitatakse välja asjaolud. Trahvi valdkonnas tegutseva ettevõtja perspektiivist. määramisel arvestatakse kõiki neid asjaolusid sh teadmatuse ja tahtluse Õiguse rakendamise aspektist tuleks läbi kaaluda ka aspekti, grupiviisilisust, kaasnevat mõju jms ning vajadusel võib trahvi sellised juhud, kus „väljasõidu ja pikniku rohelisse“ ka määramata jätta. Väärteomenetluses ei erine tõendamiskoormus nt looduskaitsealal korraldab 30-liikmeline ning karistuse põhistamise koormus oluliselt kriminaalmenetluses suguvõsa ühiselt ilma konkreetse „organisaatorita“. rakendatavast. See, kuidas kujuneb trahv ja kellele see määratakse Lisaks: kui sellisel juhul rikutakse LKS § 716 (nt sõltubki asjaoludest, mida menetleja hindab kogumis. teadmatusest või hoolimatusest), võivad tõusetuda küsimused konkreetse teo täideviijatest/osavõtjatest ning vastutuse ja karistuse proportsionaalsusest, sealhulgas nt: kas vastutatakse? kas astutatakse kaastäideviijatena või mitte; kas igale matkalisele karistuse kohaldamine kuni 300 trahviühiku ulatuses on proportsionaalne (nt juhul, kui  matkalised liikusid „hanereas“ ning jalutamisega kahjustatud looduskeskkond seega reeglina väiksem, kui nt „kobaras“ või „ahelikus“ liikumisel)? Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides Arvestatud Märkustega arvestatud. esitatud normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu seletuskirja kohta. Loodushoi u Fond Ettepanek Looduskaitseseaduse eelnõu muutmiseks Arvestamata Riiklikult võetud kohustusi, sealhulgas direktiivi nõuetest ja seadusest eralooduskaitse põhimõtteid järgivaks tulenevate eesmärkide saavutamist, ei ole võimalik tagada Teeme ettepaneku muuta Looduskaitseseadust uute vabatahtlikkuse alusel. Seadusesse lisatav lepingulise looduskaitse paragrahvidega. võimalus saab olla toetav meede, mis aitab kaasa ohustatud liikide ja 2.1. Ettepanek: muuta seaduse eelnõu § 181 elupaikade soodsa seisundi saavutamisele. Kaitstavatele aladele on § 18 1 . Eralooduskaitseala kehtestatud haldusaktiga kaitsekorrad, mis on ekspertide poolt välja ja võimaldada sellega vabatahtlikkuse alusel töötatud sellised, et need tagaks ala eesmärgiks olevate väärtuste sõlmida kaitse lepinguid nii kaitstavatel (ka Natura säilimise, nii palju kui võimalik, on nendes paindlikkusega juba aladel) kui väljaspool. Eralooduskaitsealal arvestatud. sõlmitava lepinguga asendataks jäik kaitsekord (haldusakt) paindliku halduslepinguga.  Lisada Looduskaitseseaduse § 7 (Loodusobjekti Arvestamata Riiklike kohustuste täitmist ei saa tagada vabatahtlikkuse alusel. kaitse alla võtmise eeldus) uus lõige (3): Seaduse muudatusega antaksegi võimalus uue (või ka juba registrisse (3) Eraomandis oleval kinnisasjal on loodusobjekti kantud) loodusväärtuse, kui seadusest tulenevad kohustused on käesoleva paragrahvi lõike 1 ja lõike 2 alusel kaitse täidetud, toetava meetmena lepingu alusel nende väärtuste soodsa alla võtmise eelduseks, et kaitse alla võtmise seisundi saavutamisse panustamist. Direktiivist 92/43/EMÜ tulenevate menetluse algataja on teinud kinnisasja omanikule ja LKSiga riigile sätestatud kaitse meetmete võtmise kohustuste korral ettepaneku sõlmida § 181 kohane eralooduskaitseala (vt nt LKS § 48) peavad need meetmed olema siduvad ja kehtima leping ning kinnisasja omanik on sellest keeldunud. kolmandate isikute suhtes. Looduse kaitsmine on riigi põhiseadusest tulenev ülesanne ning ühtlasi igaühe kohustus. PS § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge. Ka Euroopa Kohtu praktikas on selgitatud, et erikaitseala kaitsemeetmete kehtestamisel tuleb tagada esiteks see, et ala kaitseks määratud meetmed oleksid üldkehtivad ning et kaitse alla võtmise otsustamine oleks piisavas ulatuses avalikkusele kättesaadavaks tehtud (vt otus C-415/01, otsus C-47/23, p-d 114 ja 115). Lepinguline looduskaitse saab olla nendele meetmetele täiendav, kuid mitte asendav meede. Eesti Maaülikoo l Palume selgitada, millistel kaalutlustel arvatakse Selgitatud Need eramaad, mis kuuluvad riiklike ja KOV tasandi kaitsealade eramaad looduskaitse tõhusa kaitse arvestusest välja hulka, arvatakse ka 30% arvestusse. Kõik piirangutega sh ning millistel kaalutlustel ei arvestata teisi olulisi planeeringutega määratud alad ei kuulu 30% hulka. 30% hulka piiranguid, mis loodusressursside kasutust oluliselt kuuluvate alade piirangud peavad olema piisavad ehk tagama liikide ja piiravad. Teeme ettepaneku arvata 30% sisse ka elupaikade tõhusa kaitse. kõik muud lepingulised ja planeeringutega Seadusega antakse volitus Vabariigi Valitsusele määrausega nimetada määratud piirangutega alad. need alad, mis hakkavad kuuluma 30% arvestusse. Määrust menetletakse ja kooskõlastatakse huvigruppidega eraldiseisvalt. Seletuskirjas toodud väide, et lisandumas on Selgitatud Need on alad, mille kaitse alla võtmine on erinevates „kavandatavaid kaitstavaid alasid 75 000 ha“. Ka menetlusetappides töös, sh mille kaitse alla võtmine on algatatud, see on ebapiisavalt põhjendatud ja tekitab küsimusi, esitatud on kaitse alla võtmise ettepanek, eelnõu on avalikustamisel. millistele kriteeriumitele need alad praegu vastavad, Kõik alad on kantud EELIS-esse projekteeritavate/kavandatavate alade mille alusel või millisel põhjusel need alad kaitse kihile. Alad ei ole seotud "loodusmetsade" kaitse alla võtmisega. alla võetakse, millisele analüüsile pindala tugineb. Kas kavandatud alad on seotud „loodusmetsade“ range kaitse alla võtmisega? Teeme ettepaneku, §41 kehtestamine praegusel Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis kujul eelnõust välja jätta kuni on loodud selge hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm teaduslik metoodika, rahvusvahelistele mõistetele loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse vastavad definitsioonid, kvantitatiivsed indikaatorid kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. sh pindala kriteeriumid ning töötada mõiste ja Rahvusvahelised definitsioonid on olemas, need on Euroopa kriteeriumid välja koostöös teadlaste ja Komisjoni vastavas juhendis ja FAO mõistetes. Praeguste eelduste sidusrühmadega. kohaselt on võimalik määrata kvantitatiivsed indikaatorid, kuivõrd nende osas on teinud ettepanekuid ka teadlased. Teeme ettepaneku § 7 lõike 1 muutmine tühistada Arvestamata Eelduse kriteeriumite täpsustamine iseenesest ei tekita omandiõiguse (kaitse alla võtmise eeldus - „tähtsus ökosüsteemide riivet. Kaitse alla ei hakata võtma "suvalisi" alasid, vaid üksneid neid, sidususe tagamisel“) mis on hädavajalikuid konkreetse liigi või elupaiga soodsa seisundi saavutamiseks. Kaasnevaid mõjusid sh omandiõiguse riivet analüüsitakse konkreetse loodusobjekti kaitse alla võtmisel. Seletuskirja täiendatud, mida täpsemalt tähendab „ökosüsteemide sidusus“. Soovitame lisada eelnõusse järgmise täpsustuse: Arvestamata Ei toeta, kuna pole selge, mis on nn tavapäratu hoiutöö, kes seda „Maaparandussüsteemi regulaarseid hoiutöid hindab ja mille alusel toimub eristamine; samuti on Keskkonnaametil reguleeritakse maaparandusseaduse ja selle kogemusi, et formaalselt hoiutööde nime all on tehtud sisuliselt rakendusaktide alusel ning nende teostamiseks ei rekonstrueerimist ning ka tavapäraste hoiutöödega on tekitatud olulist ole vaja Keskkonnaameti nõusolekut, välja arvatud negatiivset mõju kaitstavatele objektile, seda ka teadmatusest, et juhul, kui tööde iseloom ületab piirkonnas on looduskaitselisi väärtusi, millega peaks hoiutöödel Maaparandusseaduse § 44 lg 5 tähenduses arvestama. määratletud tavapärase hoiutöö ulatuse ja võib tõenäoliselt põhjustada olulist mõju kaitstavale loodusobjektile.“ Punkt 19) § 31 täiendamine lõikega (6). Hoiutööd Selgitatud Väide, et hoiutöödega ei ole kaitsealuseid loodusobjekte kahjustatud, ei tulenevad maaparandussüsteemide ole korrektne. Praktikas on just reaalselt aset leidnud kahjustused korrashoiukohustusest ning ei ole seni tinginud vajaduse LKSi täiendusi lisada. Keskkonnaamet ei sea kaitseeesmärke kahjustanud, mistõttu nende kaitsealustel objektidel uusi piiranguid, vaid peab tagama kaitselause kooskõlastamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole loodusobjekti kaitse-eemsärgiks seatud väärtuste soodsa seisundi. selge, millise pädevuse alusel hindaks Selleks annab aluse LKS § 14 lg 3: Kaitstava loodusobjekti valitseja Keskkonnaamet, kas seatavad piirangud takistavad võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude maaparandussüsteemide nõuetekohast toimimist. tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti Ilma mõjuhinnanguteta ei ole uute piirangute valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille kehtestamine põhjendatud. täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Tingimused võivad olla nt ajalised tegevuspiirangud kraavitrasside raieks või sette eemaldamiseks, välja võetud sette paigutamiseks, kraavitrassidel liikumiseks mootrosõidukitega, meetmed hõlujumi ja sette allvoolu kandumise vältimiseks. Need ei takista süsteemide toimimist. § 14 1 kujul, millisena see on eelnõusse lisatud lubab Selgitatud Täna on looduskaitsetööde sh seire ja uuringu tegemine reguleeritud sekkuda eraomandisse ilma omaniku nõusolekuta, kaitstavatel aladel. Mõistlik on see reguleeerida ka väljaspool, et anda lubab inventuuri ka õuealal, mis on erakordselt selgus nii maaomanikule kui inventuuri/uuringu tegijale. Ka praegu tugev riive, ei taga pädevuspõhist seiret, võib viia tehakse uuringugi ja inventuure eramaal ning puudusena on välja ekslike või üksikvaatlustel põhinevate järeldusteni, toodud, et sellisest tegevusest omanikku ei pea teavitama. LKSi § 14¹ loob mehhanismi, millega riik saab erametsasid lisamise eesmärgiks on reguleerida uuringust või inventuurist hiljem piirangute alla seada. Seetõttu leiame, et § kinnisasja omaniku teavitamist. 14 1 tuleb, kas eelnõust eemaldada või oluliselt Looduse kaitsmine on riigi põhiseadusest tulenev ülesanne ning ühtlasi ümber töötada, lisades omanikukaitse, igaühe kohustus. Tegemist on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 5 pädevusnõuded ning proportsionaalsuse garantiid. tuleneva riigi ülesande täitmisega kasutada säästlikult rahvuslikku rikkust ning ühtlasi §-st 53 ja § 32 lõike 2 viimasest lausest tuleneva igaühe talumiskohustusega . Selleks, et oleks võimalik elu- ja looduskeskkonda säästa on vajalik välja selgitada loodusväärtuste seisund. Nende loodusväärtuste kaitse planeerimisse kaasatakse ka maaomanikud ja kindlasti arvestatakse õuemaal paiknevate väärtuste korral maaomaniku privaatsuse aspektiga. Piirangud ei tulene uuringust või inventuurist, piirangute seadmiseks on eraldi haldusmenetlus, kus muuhulgas kaalutakse ka piirangute proportsionaalsust. Punkt 12) §181 lisamine, rakendusakt 4. Mitmed Selgitatud Riiklikult võetud kohustusi, sealhulgas direktiivi nõuetest ja seadusest teadusuuringud on leidnud, et riigi kehtestatud tulenevate eesmärkide saavutamist, ei ole võimalik tagada looduskaitsepiirangud tekitavad sageli vastuseisu vabatahtlikkuse alusel. Seadusesse lisatav lepingulise looduskaitse eraomanduses olevate metsade omanike seas, võimalus on toetav meede, mis aitab kaasa ohustatud liikide ja võivad eskaleeruda üleriigilisteks konfliktideks ja elupaikade soodsa seisundi saavutamisele. Eraomanikul on jätkuvalt on halduslikult sageli koormavamad kui võimalus leitud loodusväärtuse kaitseks oma algatusel. Selleks annab vabatahtlikud looduskaitsemeetmed, mis austavad hea võimaluse ekspertide poolt koostatud nt liikide ja elupaikade rohkem eraomanduses olevate metsade omanike tegevuskavad, kus kirjeldatakse milliseid tingimusi need väärtused õigusi ja on paindlikumad. Uuringud vabatahtlike vajavad ja kuidas seal toimetamine nende säilimist tagavad. looduskaitsemeetmete edukuse kohta osutavad vajadusele rakendada samaaegselt mitmekülgseid looduskaitsemeetmeid, et saavutada üha laienevad looduskaitse-eesmärgid, kinnitavad, et vabatahtlikud meetmed on olnud edukad koos kohustuslike meetmetega ja tunnistavad, et turupõhiste meetmete lisandumine loob täiendavaid võimalusi bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärkide saavutamiseks. Kuna loodusväärtuste loetelu, kasutusõiguse tasu arvutamise alused ja metoodika, lepingu sisu ja sõlmimise kord reguleeritakse tulevikus ministri määrusega, siis puudub sisuline võimalus hinnata esitatud kujul eramaaomanikuga sõlmitava lepingulise suhte toimivust. Siiski on selge, et kasutamata jääb kirjeldatud kujul võimalus eraomaniku enda poolt leitud loodusväärtuste kaitse ilma riikliku sekkumiseta, mis saaks olla täiendav võimalus täita looduskaitselisi eesmärke ning maandada eraomandi kasutamise piiramisega kaasnevaid pingeid. Et tagada seaduse eesmärkide saavutamine ilma Selgitatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase maaomanikke ebaproportsionaalselt koormamata, praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab teeme ettepaneku: karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike 1) Sõnastada võõrliikide tõrje kohustus kujul, mis teavituse ning nõustamisega. LKS § 57 lõige 1 sätestab, et võõrliikide eeldab riigi osalust, mitte üksnes omaniku elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse kohustust. istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel 2) Luua mehhanism, mille alusel riik hüvitab metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja võõrliikide tõrjega seotud kulud või finantseerib külvamine. LKS § 57 lõige 5 keelab looduslikku tasakaalu ohustavate tõrjet täielikult, kui liigi levik ei ole otseselt võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende omaniku tegevusega seotud. liikide elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud 3) Tagada, et kahjuhüvitise määrad rakenduvad juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. üksnes tahtluse või raske hooletuse korral, mitte olukorras, kus omanik ei suuda liigi levikut Võõrtaimeliikide loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine on kontrollida. keelatud LKSi kehtestamisest saadik alates 10.05.2004 ja kasvatamine 4) Koostada riiklik võõrliikide tõrje programm, mis tehistingimustes on keelatud nende võõrliikide lisamisest tagab tõrje terviklikkuse ja efektiivsuse, mitte keskkonnaministri 07.10.2004 määrusesse nr 126 "Looduslikku killustatud ja juhusliku sekkumise. tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri". Lisaks LKSile reguleerib võõrliikidega seonduvat otsekohalduv Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Määruse 1143/2014 artikli 4 lõike 1 alusel on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri. Määrus nr 1143/2014 artikkel 7 lõike 1 punktide b, g ja h kohaselt liidu jaoks probleemseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ei tohi lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes või keskkonda viia. Seega on keeldude kaudu hõlmatud ka isiku tegevus, sh tegevusetus, mille tulemusel võõrtaimeliik tema kinnisasjal kasvab. Punkti 2 alusel kehtestatava määruse §3 punkti 5 Selgitatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis sõnastus muuta ja sõnastada järgnevalt: hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm (5) Keskkonnaagentuur kannab andmed Eesti loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse looduse infosüsteemi kahe nädala jooksul andmete kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. saamisest. Eramaal, avalik-õiguslikul maal või riigikaitsemaa sihtotstarbega maal asuva uue loodusmetsa andmed kantakse Eesti looduse infosüsteemi üksnes maaomaniku või riigivara valitseja kirjalikul nõusolekul. Teeme ettepaneku täpsustada punkt 4 sõnastust ja Arvestatud Nõustume ettepanekuga, eelnõusse on vastav täiendus lisatud. sõnastada see järgnevalt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitusala määramisel peab arendaja saavutama kirjaliku kokkuleppe maaomaniku või -haldajaga. Rakendusmääruse „Loodusmetsa tunnused, Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis kriteeriumid ja kaitse korraldamine“ kavand on hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm sisuliselt ebapiisav, õiguslikult puudulik, EL loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse juhistega vastuolus, ebavõrdne maaomanike kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. kohtlemisel, teadus- ja õppetööd kahjustav, läbipaistmatu ja metoodikata. EMÜ ettepanek on määrus eelnõust eemaldada või koostada see täielikult ümber pärast teaduspõhist ja rahvusvaheliselt kooskõlalist metoodikat. SK - "eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis uusi termineid". Loodusmetsa mõiste sisustamine hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm ning selle määramise kriteeriumite ja indikaatorite loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse nimetamine on uus ning ei põhine teaduslikel kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. uurimustel ja on teadlastega koos sisustamata.  SK - "Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sh Arvestatud Mõjude osa seletuskirjas täiendatud. demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule". Siinses punktis on näha, et sihtrühmi ja mõjusid pole analüüsitud, sest välja on toodud vaid positiivsed mõjud, millel puudub sisuline analüüs. Tegelikult pole LKS soovitud muudatuste kohta tehtud sotsiaalmajanduslikku mõjuanalüüsi. Eesti Jahimeeste Selts Meie ettepanek on olemasolevate karistuste Arvestamata Rikkumistele maksimum karistusmäärade seadmisel tuleb arvestada maksimummäärasid tõsta vastavalt hinnatõusu kooskõla ühiskondliku õiglustunde tagamise eesmärgiga, rikkumise koefitendile ja muudele indeksitele. Näiteks 3-5 tagajärgede raskuse ja karistuse preventatiivse mõjuga. Rikkumise eest kordne tõus oleks veel kuidagi mõistetav. Vastasel ettenähtud karistused peavad peegeldama adekvaatselt rikkumise juhul võivad need karistused olla maa MTÜ-dele ja raskust ja võimaldama määrata igal juhtumil tõhusa karistuse nii maaettevõtlusele ebamõistlikult suured. füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Ühe ja sama teo eest ettenähtud füüsilise ja juriidilise isiku karistused peavad olema üldjuhul samas proportsioonis KarS üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga. Trahvi määramisel arvestatakse kõiki asjaolusid sh teadmatuse ja tahtluse aspekti. Eesti Põllumaja ndus- Kaubandu skoda 30% „tõhusa kaitse“ määr ei tohi muutuda jäigaks Arvestamata Riigikohus on selgitanud (vt RKPJKo 15.06.2021, 5-21-3, p 41), et piiriks, vaid seda peab käsitlema ülempiirina, mitte looduse kaitsmine on riigi põhiseadusest tulenev ülesanne ning ühtlasi kohustusena. igaühe kohustus. PS § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja Tõhusa kaitse sisustamiseks tuleb objektide loetelu loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. sätestada seaduses, mitte Vabariigi Valitsuse PS § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda määruses. ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge. Looduskeskkond on pidevas muutumises ja seetõttu võivad muutuda ka looduse kaitsmiseks vajalikud meetmed või nende rakendamise ulatus. Looduse kaitsmisele seadusega ülempiiri seadmine ei oleks kooskõlas põhiseaduse mõttega ja looduskaitseseaduse eesmärgiga (vt §-d 1-3). LKSis 30 % "tõhusa kaitse" määr koosmõjus selle tulemuslikkuse järelhindamise kohustusega annavad piisava paindlikuse vajadusel õiguskorras muudatuste tegemiseks. VV-l on pädevus kaitse alla võtmiseks, kaitse korra muutmiseks või kaitse alt välja arvamiseks (LKS § 10 lg 1). Looduskaitselised piirangud tulevad kas seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest. LKS võimaldab ka seaduses kehtestatud piiranguid leevendada ja seda saabki VV hinnata, kas leevendatud piirangud tagavad tõhusa kaitse või mitte. VV saab hinnata muutuvat õiguskorda ja KliM ettepanekul vajadusel alade loetelus muudatusi teha. EPKK ei pea põhjendatuks loodusmetsa mõiste Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis kehtestamist eelnõus väljapakutud kujul hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. Sätestada seadusega maaomaniku personaalne Arvestatud Täiendame eelnõud, et KeA saadab automatiseeritud teavituse teavitamise kohustus sõltumata maa sihtotstarbest kõikidele maaomanikele sõltumata maa sihtotstarbest või kõlvikust. või kõlvikust. Põllumajandustootjate jaoks on oluline, et Selgitatud Nõustume. Looduskaitseseaduse muudatustega me ei kujunda poollooduslike koosluste hooldamise nõuded ja põllumajandusmeetmeid. Looduskaitseseaduses täiendatakse toetussüsteemid oleksid selgelt kooskõlastatud poollooduslike kooslustega seonduvaid sätteid, et tagada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) meetmetega. poollooduslike koosluste säilimine. Tuleb tagada, et toetuste tingimused ja halduskoormus ei muutuks ebamõistlikult keerukaks. Seaduses peab selgelt sätestama, et maaparanduse Arvestatud § 31 lõikega 6 antakse võimalus piiranguvööndis kaitse-eeskirjaga piirangud ei takistaks maaparandussüsteemide reguleerida maaparandussüsteemide hoiutöid ja rekonstrueerimist. nõuetekohast toimimist ka väljaspool kaitstavaid Sättesse on lisatud ka tingimus, et nimetatud piirangud ei tohi takistada alasid. maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti. Maaparanduse mõju looduskaitselistele väärtustele Arvestatud Oleme sellega nõus ja praktikas ka järgitakse. Kõik projektid ja tuleb hinnata juhtumipõhiselt ning kaitse-eeskirja kavandatud tegevused vaadatakse läbi kohapõhistest kaalutlustest koostamisel tagada sisuline koostöö Maa- ja lähtuvalt. Kaitse-eeskirjade puhul kaasatakse EISi vahendusel MKMi, Ruumiameti ning Põllumajandus- ja Toiduametiga sealtkaudu ka maaparanduse eest vastutavat nüüdset MaRu maaparanduse osakonda (endine PTA). Ei pea õiguspäraseks ega põhjendatuks panna Selgitatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase maaomanikele seaduslikku kohustust võõrliikide praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab hävitamiseks olukorras, kus nende levik ei ole karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike omaniku tegevuse tagajärg. teavituse ning nõustamisega. Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt on võõrliigi kasvatamise keelu kaudu omanikul kohustus oma kinnistul looduse tasakaalu ohustavat võõrtaimeliiki oma kinnisasjal hävitada. LKS § 57 lõige 1 sätestab, et võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. LKS § 57 lõige 5 keelab looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide elusate  isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Võõrtaimeliikide loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine on keelatud LKSi kehtestamisest saadik alates 10.05.2004 ja kasvatamine tehistingimustes on keelatud nende võõrliikide lisamisest keskkonnaministri 07.10.2004 määrusesse nr 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri". Lisaks LKSile reguleerib võõrliikidega seonduvat otsekohalduv Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Määruse 1143/2014 artikli 4 lõike 1 alusel on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri. Määrus nr 1143/2014 artikkel 7 lõike 1 punktide b, g ja h kohaselt liidu jaoks probleemseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ei tohi lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes või keskkonda viia. Seega on keeldudega hõlmatud ka isiku tegevus, sh tegevusetus, mille tulemusel võõrtaimeliik tema kinnisasjal kasvab. Ei nõustu trahvimäärade mitmekordse Selgitatud Trahvimäärasid tõstetakse eelkõige just juriidilistel isikutel ehk viiakse suurendamisega, kuna see ei ole proportsioonis need vastavusse rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud maaomanike ja eriti maapiirkondade elanike karistusmääraga. Likvideeritakse seni LKSis kehtiv sissetulekutega ning peegeldab riigi ebaproportsionaalsus. Eelnõukohased karistusmäärad on kooskõlas looduskaitsepoliitika ebajärjekindlust. kehtivate karistusmääradega KarSi §-s 47. Trahvimäärasid on võrreldes esialgse eelnõuga, kus oli kavas karistusseadustiku kohase maksimaalse võimaliku trahvimäära kehtestamine, oluliselt langetatud. Trahvimäärade ja keskkonnakahju määrade muutmine tugineb KeA asjakohastele andmetele, analüüsidele ja põhjendustele. Trahvi määramisel arvestatakse kõiki asjaolusid sh teadmatuse ja tahtluse aspekti. Seletuskirjas on selgitatud tahtluse mõistet ja selle arvestamist järelevalves . Oleme nõus ja tegelema sellega igapäevaselt, et tagada, et looduses liikudes oleksid reeglid ja kaitsepiirangud selgelt märgistatud ja mõistetavad, et maaomanikud ja kodanikud saaksid neid arvestada, ega tahtmatult rikkuda.  Toetame ka kasutusvalduse seadmise võimalus Selgitatud Käesoleva eelnõuga on kavandatud just pikaajalise meetme loomine, riiklikult kaitstavale loodusobjektile, kuid siin on makstes isikule kogu metsa väärtuse, kasutades olemasolevat samuti vaja rohkem paindlikkust. Lepingute kestus metoodikat, mis on kehtestatud VV 09.03.2023 määrusega nr 22 tuleks määratleda põhimõttel „kuni 99 aastat“, mis "Kinnisasja erakorralise hindamise kord". Kasutusvaldus on jätaks osapooltele võimaluse arvestada looduse, alternatiivne hüvitusmeede kinnisasja riigi poolt omandamisele, majandustegevuse ja riiklike prioriteetide kasutusvalduse lõpetamine on võimalik ka enne 99 aasta möödumist muutumisega ajas. mõlema osapoole nõusolekul. Lühemaajalise meetme rakendamine eeldab uue metoodika väljatöötamist, mis võib osutuda väga keeruliseks ja aeganõudvaks. Ettepanek, et enne eelnõu edasist menetlemist Arvestatud Seletuskirja mõjude osa täiendatud. viiakse läbi põhjalik sotsiaalmajanduslik mõjuanalüüs ning täiendatakse seletuskirja vastavalt selle tulemustele Ettepanek täiendada looduskaitseseaduse §-i 58 Arvestamata Ei toeta. Tehiskeskkonnas olevate liikide loodusesse laskmist tuleks lõikega (2 7 ) järgmises sõnastuses: „Jahiuluki võimalusel üldse vältida. Esiteks pole need isendid pärast pikka loodusesse laskmisel ei kohalda käesoleva seaduse "vangistust" võimelised enam looduses hakkama saama. Kui aga §-is 49 sätestatud tingimused. Tingimused tegemist on ulukite taasaastustamisega, siis ilmselgelt peab selline vabastamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav tegevus toimuma tegevuskava alusel. Kuna regulatsioon hetkel on minister määrusega.“ piisav, ei näe ka põhust, miks peaks minister veel eraldi määrusega seda protsessi reguleerima. Eesti Kaubandu s- Tööstusko da Teeme ettepaneku eelnõu § 1 p 24 sellisel kujul Selgitatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase eelnõust välja jätta ning palume maaomanikele praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab mitte seada kohustust võõrliikide tõrjeks. Juhul kui karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike kohustus jääb maaomaniku kanda, tuleb selle teavituse ning nõustamisega. Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt kohustuse osas viia läbi ka täielik mõjuanalüüs, et on võõrliigi kasvatamise keelu kaudu omanikul kohustus oma kinnistul selgitada välja mõjude ulatus. looduse tasakaalu ohustavat võõrtaimeliiki oma kinnisasjal hävitada. LKS § 57 lõige 1 sätestab, et võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. LKS § 57 lõige 5 keelab looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Võõrtaimeliikide loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine on keelatud LKSi kehtestamisest saadik alates 10.05.2004 ja kasvatamine tehistingimustes on keelatud nende võõrliikide lisamisest keskkonnaministri 07.10.2004 määrusesse nr 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri". Lisaks LKSile reguleerib võõrliikidega seonduvat otsekohalduv Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Määruse 1143/2014 artikli 4 lõike 1 alusel on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri. Määrus nr 1143/2014 artikkel 7 lõike 1 punktide b, g ja h kohaselt liidu jaoks probleemseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ei tohi lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes või keskkonda viia. Seega on keeldudega hõlmatud ka isiku tegevus, sh tegevusetus, mille tulemusel võõrtaimeliik tema kinnisasjal kasvab.  Palume rakendusakti kavandis täpsustada Selgitatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis loodusmetsa kriteeriumid ja tingimused, et oleks hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm võimalik mõista ja hinnata, keda ning millises loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse ulatuses hakkavad muudatused puudutama. Samuti kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. palume täiendada eelnõu mõjuanalüüsi osas, kuidas loodusmetsade defineerimine mõjutab erinevaid Eesti ettevõtlusvaldkondi Teeme ettepaneku eemaldada eelnõu § 1 p-st 3 Arvestamata Esteetiline väärtust ei ole kunagi üksinda loodusobjekti kaitse alla viide esteetilisele väärtusele. Samuti palume muuta võtmise eelduseks, see on lisandväärtus maastikukaitsealade korral. sättes „tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel“ Konkreetse ala kaitse alla võtmisel analüüsitakse ja tõendatakse, et sõnastusega „tõendatud tähtsus ökosüsteemide need ökoloogilist sidusust tagavad alad on hädavajalikuid konkreetse sidususe tagamisel“, mis välistab igasuguse liigi või elupaiga soodsa seisundi saavutamiseks. Kaitse alla võtmise subjektiivse kaitse alla võtmise. otsuses eeldusele tuginemine peab olema tõendatud (HMS § 6 uurimispõhimõte). Teeme ettepaneku, et eelnõu § 1 p-7 sõnastust võiks Selgitatud Niite mahajätmist reguleeriv säte eelnõust eemaldatud. Kaaluda uue muuta nii, et Keskkonnaameti loal oleks niite rahastusperioodi 2028+ ettevalmistamisel pindalapõhiste toetuste jätmine lubatud. loomisel arvesse võtta looduskaitse nõudeid sh arvestada pärandniidu tegevuskavaga, mille juures on ka elupaigatüübipõhised hooldamisjuhised. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 p-s 8 sätestatud Arvestatud Täiendame eelnõud, et KeA saadab automatiseeritud teavituse looduskaitseseadust § 14 1 lg-t 3 nii, et riikliku kõikidele maaomanikele sõltumata maa sihtotstarbest või kõlvikust. inventuuri, seire ja uuringu kavandamisest teavitamine oleks maaomaniku suhtes automatiseeritud, vältimaks maaomanikule tekkivat suurt halduskoormust. Lahemaa Maaomani ke Liit Kes on erapooletult analüüsinud Selgitatud Seletuskirjas on vastavate sätete juures muuhulgas käsitletud ka looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise vastavust põhiseadusele. seaduse eelnõusid põhiseadusele vastavuse osas? Palume see analüüs meile esitada.  punkt 8 - § 14 1 Arvestatud Täiendame eelnõud, et KeA saadab automatiseeritud teavituse (3). Teave kavandatud seire kohta tuleb saata kõikidele maaomanikele sõltumata maa sihtotstarbest või kõlvikust. maaomanikele, mitte, et inimesed peaksid hakkama teavet ise otsima mingi asutuse kodulehe pealt või riigihankest (sellele on ka viidanud õiguskantsler). Punktid 17 ja 18 - § 30 (2) punktist 7 ja § 31 (2) Arvestamata Kui kaitstava ala kaitse-eesmärgiks on seatud poollooduslik kooslus punktist 13 tuleb välja jätta sõnad „mullaharimine, või liik, mille elupaigaks on poollooduslik kooslus, siis nende puittaimestiku istutamine“, sest tegemist on koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevusi tuleb vältida. põhiseadusvastase sõnastusega. Igal inimesel peab Antud juhul ei ole tegemist uue regulatsiooniga, vaid õigusselguse olema õigus kasutada oma maad põlluharimiseks ja huvides toome sättes välja näiteid, mida mõeldakse poolloodusliku puittaimede kasvatamiseks. koosluste hävitamiseks või kahjustamiseks. Omandiõigus ei ole piiramatu õigus. Põhiseaduse § 32 lõike 2 kolmas lause näeb omanikule ette talumiskohustuse, keelates kasutada omandit üldiste huvide vastaselt. Looduse kaitsmine on avalikes huvides. Eesti Metsa- ja Puidutööst use Liit Ettepanek 1: sõnastada LKS § 2 lõige 3 järgmiselt: Arvestamata Piirmäära kehtestamine loodskaitses ülempiirina on vastuolus PS-ga ja „(3) Käesoleva seaduse § 1 ja käesoleva paragrahvi rahvusvaheliste kohustustega. Looduse kaitsmine on riigi lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks põhiseadusest tulenev ülesanne, mille tagamiseks peab riik valima tagatakse maismaal 30 protsendi ja merel 30 kõige tõhusamad meetmed. Looduskeskkond on pidevas muutumises protsendi ulatuses tõhus kaitse. Rangelt kaitstavate ja seetõttu võivad muutuda ka looduse kaitsmiseks vajalikud meetmed alade osakaal ei ületa 10% maismaast, sh eraldi või nende rakendamise ulatus. Kaitsekorra ranguse vajadus sõltub arvestatuna metsamaast, ega merest.“ loodusväärtusest ja seega ei ole võimalik 30% seas sellele eraldi piiri ette seada. Ettepanek 2: sõnastada Eelnõu seletuskirja lk 1, Arvestamata Seaduses sätestatakse 30% kaitse põhimõte. Kõik piirangutega sh lõigu 1 esimene lause järgmiselt: planeeringutega määratud rohevõrgustiku alad ei kuulu 30% hulka. „Tõhusa kaitse all mõeldakse kaitsealade, 30% hulka kuuluvate alade piirangud peavad olema piisavad ehk hoiualade, püsielupaikade ja kaitstavate looduse tagama liikide ja elupaikade tõhusa kaitse. Seadusega antakse volitus üksikobjektide kaitse alla võtmist, ranna- ja kalda Vabariigi Valitsusele määrusega nimetada need alad, mis hakkavad kaitset (va tiheasustusalad), lõhe, jõeforelli, kuuluma 30% arvestusse. Määrust menetletakse ja kooskõlastatakse meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade huvigruppidega eraldiseisvalt. kaitset, vääriselupaikade kaitset riigi- ja eramaal, loodusdirektiivi I lisa elupaikade ning loodus- ja põlismetsade kaitset riigi- ja eramaal, I ja II kategooria liikide kaitset looduskaitseseaduse § 55 lõike 7 kohase isendikaitse sätete alusel ning hüvitus- ja leevendusalade kaitset. Ka oluliste majanduspiirangutega rohevõrgustiku alad tuleb lugeda tõhusalt kaitstud aladeks. Jätta eelnõu § 1 p 5) ja rakendusakt 2 (Energeetika- Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis ja Keskkonnaministri määrus „Loodusmetsa hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm tunnused, kriteeriumid ja kaitse korraldamine“) loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse kavand eelnõust välja . kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. Loodusmetsade kaitse regulatsiooni kehtestamist tuleks kaaluda uuesti alles siis, kui loodusmetsade määramise kriteeriumid on teaduslikult põhjendatud, muudatuste mõjud sotsiaal- majanduslikult hinnatud ning huvigrupid on saanud võimaluse oma arvamust avaldada. Jätta välja §7 lõikest 1 sõnaühend „ajaloolis- Arvestamata Esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus ei ole kunagi üksinda kultuuriline või esteetiline väärtus.“ loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks, see on lisandväärtus maastikukaitsealade korral. Samuti ei võeta seaduses olevate kaitse alla võtmise eelduste alusel automaatselt alasid kaitse alla. Konkreetse ala kaitse alla võtmisel analüüsitakse ja tõendatakse nende alade vastavus eeldustele ehk kaitse põhjendatus, eriti analüüsitakse seda, kes alad on hädavajalikuid konkreetse liigi või elupaiga soodsa seisundi saavutamiseks. Täiendada seletuskirja selgitades, millise Selgitatud Seletuskirjas on selle kohta selgitus juba olemas: Eelnõu on seotud paragrahviga on § 8 1 näol tegemist ning miks seda Riigikogu menetluses oleva looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja kehtivast LKS-ist ei nähtu. riigivaraseaduse muutmise seadus eelnõuga (612 SE). Eelnõuga täiendatakse § 8 1, mis lisatakse eelnõu 612 SE järgi. Sõnastada Eelnõu § 1 p 8) kavandatava § 141 lg 10 Selgitatud Lõige on eelnõust välja jäetud, kuna see teema ei ole seotud sätte järgmiselt: „(10) Inventuuri, seire või uuringu regulatsiooni põhieesmärgi ‒ uuringu või inventuuri tegemisest aruanne on haldusmenetluse seaduse § 39 teavitamisega. Teemaga tegeletakse edasi peale KAUR-i tellitud tähenduses eksperdi arvamus, mis peab vastavasisulise analüüsi valmimist. miinimumnõudena olema jälgitav, põhjendatud ja erapooletu.“  Jätta eelnõu punktid 78)–87) ja 100) praegusel kujul Arvestamata Selgitame, et vastutuse peatükis on ajakohastatud juriidilise isiku eelnõust välja ning määrata juriidilise isiku trahvimäärasid, füüsilise isiku määrasid eelnõuga ei suurendata. trahvimäärad ja keskkonnakahju miinimum- ja Rikkumistele karistusmäärade seadmisel tuleb arvestada kooskõla maksimummäärad, tuginedes asjakohastele ühiskondliku õiglustunde tagamise eesmärgiga, rikkumise tagajärgede andmetele, analüüsidele ja põhjendustele. raskuse ja karistuse preventiivse mõjuga. Rikkumise eest ettenähtud karistused peavad peegeldama adekvaatselt rikkumise raskust ja võimaldama määrata igal juhtumil tõhusa karistuse nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Ühe ja sama teo eest ettenähtud füüsilise ja juriidilise isiku karistused peavad olema üldjuhul samas proportsioonis KarS üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga. Juriidilise isiku trahvimäärasid on võrreldes esialgse eelnõuga, kus tõesti oli kavas karistusseadustiku kohase maksimaalse võimaliku trahvimäära kehtestamine, oluliselt langetatud. Trahvimäärade muutmine tugineb KeA asjakohastele andmetele, analüüsidele ja põhjendustele. Trahvi määramisel arvestatakse kõiki asjaolusid sh teadmatuse ja tahtluse aspekti. Muuta § 55 lõiget 6 1 ja täiendada seda punktiga 3 Arvestamata See säte võtab Eesti õigusesse üle EL linnudirektiivi, mis ei võimalda järgmiselt: teha toodud erandeid. Laiemalt vaadatakse linnukaitse sätted üle ja § 55. Isendi surmamine, kahjustamine ja häirimine tehakse vajadusel täiendused peale pesitsusrahu teemalise Riigikohtu (6 1 ) Keelatud on looduslikult esinevate lindude: lahendi saabumist. 3) Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlikuks hävitamiseks ja kahjustamiseks või pesade kõrvaldamiseks ei loeta tavapärast metsamajandamist, põllumajandust, transporti ja turismindust. Eesti Keskkonn amõju Hindajate Ühingu Kuna ökosüsteemide sidususe tagamine on üks Arvestatud Seletuskirjas selgitust täiendanud, et ökosüsteemide sidusus tähendab kaitse alla võtmise eeldustest, siis mõiste vajab elupaikade, liikide populatsioonide ja nendevaheliste ökoloogiliste seletuskirjas kindlasti laiemat defineerimist protsesside toimivat ühendatust. Sellist paragrahvi (§ 8 1 ) looduskaitseseaduses ei Selgitatud Seletuskirjas on selle kohta selgitus, et eelnõu on seotud Riigikogu ole, sh puudub paragrahvi § 8 1 lõikes 1 nimetatud menetluses oleva looduskaitseseaduse muutmise seadus eelnõuga (612 hüvitusala käsitlus. Looduskaitseseaduses ja selle SE) ja et eelnõuga täiendatakse § 8 1 , mis lisatakse eelnõu 612 SE järgi. muutmise eelnõus on Kokkulepe tuleb saavutada nii hüvitusalade ulatuse kui ka seal sätestamata/reguleerimata hüvitusala määramise kehtestatavate piirangute osas. Kui kokkulepet ei saavutata, siis ei saa vajadus, protsess ja põhimõtted. tegevusi ellu viia. Seletuskirja on selles osas täiendatud. Muuhulgas jääb selgusetuks, kas konkreetsete aladel valikul tuleb saavutada kokkulepe või ka nt hüvitatava ala ulatuse määramisel tuleb saavutada kokkulepe. Võiks olla ka reguleeritud, mis juhtub siis, kui eksperdid ja maaomanik/-haldaja kokkulepet ei saavuta (kas siis kuni selleni jõudmiseni ei saa kavandatud tegevust ellu viia?). paragrahvi 9 lõige 101 muudatus (KOV alade kaitse Selgitatud KOV alade skoop erineb riiklikult kaitstavate loodusobjektide omast ja alla võtmine) seetõttu on loodusvarade kasutuse, sh looduse kaitsmise, seisukohast Jääb selgusetuks, kuidas riiklike eesmärkide oluline riigi huvide arvestamine KOV kaitstava loodusobjekti kaitse täitmist kohaliku omavalitsuse tasandil alla võtmisel. Kehtiva sätte kohaselt on riigi huvidest käsitletud KliM Kliimaministeerium täpselt hindab. Kohaliku valdkondadest üksnes maavarad, kuid riigi huvi loodusvarade tasandi kaitse alla võetavate alade eesmärgid ja kasutamisel, sh kaitsmisel, on laiem. skoop on hoopis teised, kui riiklikel kaitsealadel. Kas Kliimaministeeriumi eesmärk on hoida Selgitatud Eesmärk on hoida kaitstava ala pind 30% (+/- 1%) piires. Seletuskirja kaitstavate alade pindala suures plaanis selles osas täiendatud. Sealjuures näiteks oluliste sh konstantsena (st 30% maismaast ja merest kaitse all julgeolekukriitiliste projektide elluviimise viivituse vältimiseks on ja mitte seda ületada)? Palume selles osas kavas sätestada/rakendada 30% reeglit paindlikult ehk hoida ja seletuskirja täiendada. vajadusel kasutada seal sisalduvat puhvrit. Arvestades järelhindamise kohustust (eelnõusse lisatud pärast kooskõlastusringi) saab vajadusel KliM teha ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. Lisatakse rakendussäte, mille kohaselt Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks looduse kaitsmiseks maismaal 30 protsendi ja merel 30 protsendi ulatuses tõhusa kaitse seadmise eesmärgi tulemuslikkust. Kui maismaa või mere tõhusaks kaitseks seatud osakaal on kuni üks protsent väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. Ilmselt vajab muutmist ka looduskaitseseaduse § 18 Selgitatud Loodushoiu toetuse regulatsiooni laiendav säte on eelnõus välja jäetud. lg 5, mille kohaselt on toetuse maksmise aluseks Täna on piiratud vahendite tõttu mõistlik keskenduda siiski üksnes leping töövõtja ja loodusobjekti valitseja vahel. kaitstavatele aladele. Eeldame, et kui poollooduslik kooslus on väljaspool kaitseala, siis nö loodusobjekti valitsejat ju pole, sest loodusobjekti valitseja on eelduslikult seotud ainult kaitse all olevate aladega. Loodusväärtuse kaitseks lepingu sõlmimise Arvestamata Dubleerivat süsteemi ei teki, kuna väärtused, mille kaitseks lepingud regulatsiooniga tekib dubleeriv süsteem sõlmitakse, on erinevad ja väärtustest lähtuvalt võib ka kaitsekord olla looduskaitseseaduse ja metsaseaduse (mis sätestab erinev. vääriselupaiga ja selle kaitse) vahel. Enamik vääriselupaiku vastab tõenäoliselt looduskaitseseaduse muudatusega ette nähtud loodusmetsade tunnustele või sisaldavad loodusväärtusi, mille kaitseks saaks lepingut sõlmida. Teeme ettepaneku see süsteem vääriselupaikade süsteemiga ühildada, mitte tekitada uut andmekihti ja -baasi uue loodusväärtuse näol. Lisaks jääb arusaamatuks, mis kihil need Selgitatud Loodusväärtuste loetelu, mille kaitseks lepinguid saab sõlmida, kirjeldatud loodusväärtused (väljaspool kaitstavat kinnitatakse ministri määrusega, mis menetletakse sh kaasatakse loodusobjekti asuva Eesti looduse infosüsteemi huvirühmasid eraldiseisvalt. Esialgu on plaanis loetellu lisada II kantud loodusväärtused) EELIS-es asuvad? Kas kategooria liikide elupaigad ja Natura elupaigatüübid. ainult § 4 1 mõistes defineeritud loodusmetsad või hõlmavad need ka mingeid muid loodusväärtusi. Palume täpsustada. Teeme ettepaneku täiendada seaduse eelnõu Arvestatud Ranna ja kalda kaitsekorralduskava koostamise eesmärkide ja seletuskirja infoga, millised ootused on seaduse põhimõtete osa seletuskirjas vastavalt täiendatud. loojal ranna ja kalda kaitsekorralduskava koostamisele, Palume üle vaadata ja täpsustada, mida eesmärgiks Selgitatud 30% hulka arvatakse kõik II kat taime-, seene- ja samblike seatud 30% hõlmab. Kas ka loodusmetsad? kasvukohad, mitte ainult need, mis on kaitse alla võetud (LKS kohaselt Kuna II kategooria taime-, seene- ja samblike vähemalt 50%), kuna ka kõikides teistes kasvukohtades rakendub LKS kasvukohtade kaitse tagatakse 50% teadaolevate kohane isendikaitse. kasvu- ja leiukohtade kaitse alla võtmisega, Loodusmetsade regulatsioon sh kuulumine 30% arvestusse mistõttu kõikide kasvu- ja leiukohtade esinemist ei otsustatakse peale kriteeriumite ja kaitse korrlalduse kehtestamist. ole korrektne arvestusse hõlmata. Palume seletuskirjas või seaduse eelnõus Selgitatud Hetkel on loodusmetsade säte eelnõsu välja võetud, aga peale täpsustada, kuidas on mõeldud korraldada rangelt kriteeriumite põhimõttelist kokkuleppimist on kavas LKS lisada uus vähemalt kolmandiku kaitsealade, sh kõiki veel regulatsioon väärtuslike loodusmetsade kaitseks sh loodusmetsa alles olevate loodus- ja põlismetsade kaitse. definitsioon ja volitus valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada loodusmetsa kriteeriumid ning kaitse korraldamise täpsem kord. Palume täiendada rakendusakti 2. Loodusmetsa Selgitatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis tunnused, kriteeriumid ja kaitse korraldamine hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. Eraisik M.P. Kuivõrd riik ei ole suutnud asjakohaselt korraldada Selgitatud Riik tegeleb pidevalt ka olemasolevate alade kaitse tõhustamisega. kaitset juba olemasolevatel kaitstavatel Täiendavaid alasi võteakse kaitse alla eelkõige riigimaadel. loodusobjektidel, on põhjendamatu riikliku kaitse Samaaegselt kaalutakse ka väärtuse kaotanud alade kaitse alt välja alla võtta täiendavaid alasid. arvamist. LKS-i tänane kehtiv redaktsioon paragrahvi 8 1 ei Selgitatud Seletuskirjas on selle kohta selgitus, et eelnõu on seotud Riigikogu sisalda, mistõttu ei ole võimalik seda ka täiendada. menetluses oleva looduskaitseseaduse muutmise seadus eelnõuga (612 See muudatussäte tuleb üle vaadata ja täiendada. SE) ja et eelnõuga täiendatakse § 8 1 , mis lisatakse eelnõu 612 SE järgi. Täiendamisel tuleb saata norm uuesti kooskõlastamisele. Ehitusseadustiku § 3 lg 1 kohaselt ehitis on hoone Arvestatud Seaduse muudatuse sõnastust on täpsustatud ja sõnastatud järgmiselt või rajatis. Eelnõu sõnastuse kohaselt on iga "hooldada maaparandussüsteemi ehitisi või teha maaparandushoiutöid, kaitsealal asuva ehitise hooldamiseks vajalik mille käigus eemaldatakse setet mehhaniseeritult või muudetakse kaitseala valitseja nõusolek. Eelnõu seletuskirjast veerežiimi". võib lugeda, et ehitiste hooldustöödega seotud hoiutöödena peetakse silmas eelkõige teekraavide ja truupide setetest puhastamist. Hetkel sätestatud sõnastus on eksitav ja vajab kindlasti täpsustamist, et silmas peetakse siiski maaparandusega ja teedega seotud rajatisi. Kõik maaomanikud, sõltumata seire, uuringu või Arvestatud Eelnõud täiendatud, et KeA saadab automatiseeritud teavituse inventuuri tegemise asukohast peavad saama kõikidele maaomanikele sõltumata maa sihtotstarbest või kõlvikust. isiklikult Keskkonnaameti või Keskkonnaagentuuri käest info seire, uuringu või inventuuri tegemise kohta ning töö läbiviija kontaktandmed, et soovi korral saada LKS § 14 1 lg 2 ettenähtud õiguse kasutamiseks töö läbiviijalt täpsemat info tööde teostamise kohta LKS § 15 muutmisel on põhjendatud sõna „tagama“ Arvestamata Ei pea põhjendatuks kehtivat sõnastust (tagama) muuta. Ka KOV asendada sõnaga „võimaldama“. Säte tuleb jätta kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla avalikes huvides, et laiendamata kohaliku omavalitsuse võimaldada (kohalikel) inimestel virgestustegevusi ja looduses looduobjektidele. viibimist. Kaitse alla võtmisel kaasatakse puudutatud isikud menetlusse. Puudub igasugune vajadus asuda Selgitatud Ranna ja kalda kaitse kava koostamine on võimalus, mitte kohustus ja kaitsekorralduskavasid koostama väljaspool selle koostamisele eelneb kaasnevate mõjude sh KeA ja KOV kaitsealasid paiknevate veekogude ranna ja kalda töökoormuse analüüs. kaitse korraldamiseks. Täielikult on jäetud hindamata, mis on uue mahuka dokumendi koostamise praktika algatamisega seotud majanduskulud, nii riigile aga ka puudutatud isikutele. Hetkel näib, et käib ettevalmistus ametnikele ja erinevatele keskkonnauuringutega tegelevatele ettevõtetele täiendavat tööpõllu loomiseks Kuidas informeeritakse maaomanikku, et osa tema Selgitatud KeA teavitab maaomanikke kahel korral. Esmalt siis, kui tema maale kaitstaval loodusobjektil asuvast kinnistust loetakse inventuur planeeritakse. Tellitavaid inventuure saab avalikult vaadata poollooduslikuks koosluseks? Arvestades ka MARU kaardirakenduses „loodusväärtuste inventuurid“ (X-GIS 2.0 kavandatavaid rangeid sanktsioone peab olema [inventuurid]). Kui inventuuri tulemusena loodusväärtuste andmeid on omanik ülitäpselt informeeritud tema maal vaja muuta (lisatakse uued leiud, elupaikade piire muudetakse, paiknevatest kitsendustest. andmete arhiveerimine), siis ka sellest teavitatakse pärast muudatuste Kas ja kuidas hüvitatakse omanikule maakasutuse tegemist. Mõlemal juhul saadetakse kirjad rahvastikuregistris olevale muutusest tulenevad kahjud, kui poollooduslikuks e-meili aadressile. koosluseks loetaval maal on põlluharimine ajutiselt Poollooduslike koosluste hooldamine on osa põllumajandustegevusest lõppenud ja soovitakse taas jätkata põlluharimist, - loomade karjatamine heinavarumine. Poollooduslike koosluste kuid Keskkonnaamet seda enam ei luba? hooldamist toetab riik läbi ühise põllumajanduspoliitika meetmete - sh Mis ajahetkest loetakse poolloodulik kooslus põhisissetulekutoetus ja pärandniidu hooldamistoetus. Lisaks lõppenuks? kompenseerib riik poollooduslike koosluste taastamise. Kas ja millal hakatakse muutma ja täpsustama ka kaitse-eeskirju? Võõrliikide tõrje väljaspool elamumaad ja õueala Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase peab jääma riigi vastutusalaks. Kui riigil on huvi praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab võõrliike - mille kasvamine ei sõltu omanikust - karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike tõrjuda, peab ta seda tegema oma kuludega. teavituse ning nõustamisega. Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt Võõrliikide tõrjet puudutav ainus omaniku kohustus on võõrliigi kasvatamise keelu kaudu omanikul kohustus oma kinnistul saab olla, mitte takistada võõrliigi tõrjet. looduse tasakaalu ohustavat võõrtaimeliiki oma kinnisasjal hävitada. LKS § 57 lõige 1 sätestab, et võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada  lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. LKS § 57 lõige 5 keelab looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Võõrtaimeliikide loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine on keelatud LKSi kehtestamisest saadik alates 10.05.2004 ja kasvatamine tehistingimustes on keelatud nende võõrliikide lisamisest keskkonnaministri 07.10.2004 määrusesse nr 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri". Lisaks LKSile reguleerib võõrliikidega seonduvat otsekohalduv Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Määruse 1143/2014 artikli 4 lõike 1 alusel on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri. Määrus nr 1143/2014 artikkel 7 lõike 1 punktide b, g ja h kohaselt liidu jaoks probleemseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ei tohi lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes või keskkonda viia. Seega on keeldudega hõlmatud ka isiku tegevus, sh tegevusetus, mille tulemusel võõrtaimeliik tema kinnisasjal kasvab. Trahvimäärade tõus võrreldes kehtivate määradega Osaliselt Juriidilise isiku trahvimäärade tõstmise osa seletuskirjas täiendatud. on nii kõrge, et vajab ilmselgelt suuremat arvestatud Sealjuures juriidilise isiku trahvimäärasid on võrreldes esialgse vastutussätete põhjendamist. eelnõuga, kus oli kavas karistusseadustiku kohase maksimaalse Tahtluse defineerimine läbi KarS §-i 16 on ebaõige. võimaliku trahvimäära kehtestamine, oluliselt langetatud. Füüsilise KarS § 1 lg 1 ütleb, et karistusseadustiku üldosa isiku trahvimäärasid ei muudeta. sätteid kohaldatakse sama seadustiku eriosas ja Ei pea vajalikuks tahtluse mõistet eraldi sisustada. LKS raames muudes seadustes sätestatud süütegude eest lähtutakse KarS defineeritud tahtluse mõistest, EL õiguse osas Euroopa karistamiseks. KarS § 16 sätestatud tahtluse Kohtu praktikast. definitsiooni kohaldada ei saa.  Lindude häirimist käsitlev LKS 55 lg 61 lõike 2 on Arvestatud Eksliku viite sättest välja jätmine on kavandatud juba Riigikogu ise vigane ja sätestab viite isegi normile, mis enam menetluses olevas LKS eelnõus SE612. ei kehti. Esmalt tuleks parandada ja selgitada norm, mille rikkumisega võib kaasneda väärteomenetlus ja trahv Äärmiselt ranged trahvid on ette nähtud kaitstaval Selgitatud Trahvi määramisel arvestatakse eelkõige rikkumise õiguslikku alust, loodusobjektil puittaimestiku istutamise nõuete samuti kõiki teisi asjaolusid sh rikkumise iseloomu ja ulatust, samuti rikkumise eest. Puittaimestiku istutamine ei ole teadmatuse ja tahtluse aspekti. See, kuidas kujuneb trahv ja kellele see kaitstaval loodusobjektil keelatud. Tuleb igal juhul määratakse sõltubki asjaoludest, mida menetleja hindab kogumis. täpsustada, mis on ja mis õigusaktist tulenevad kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise nõuded Foreko Ettepanek 1: sõnastada LKS § 2 lg 3 järgmiselt: Arvestamata Piirmäära kehtestamine looduskaitses ülempiirina on vastuolus PS-ga „(3) Käesoleva seaduse §-s 1 ja käesoleva ja rahvusvaheliste kohustustega. Looduse kaitsmine on riigi paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide põhiseadusest tulenev ülesanne, mille tagamiseks peab riik valima saavutamiseks tagatakse maismaal 30 protsendi ja kõige tõhusamad meetmed. Looduskeskkond on pidevas muutumises merel 30 protsendi ulatuses tõhus kaitse. Seejuures ja seetõttu võivad muutuda ka looduse kaitsmiseks vajalikud meetmed ei ületa rangelt kaitstavate alade osakaal 10% või nende rakendamise ulatus. Kaitsekorra ranguse vajadus sõltub maismaast, sh eraldi arvestatuna metsamaast, ega loodusväärtusest ja seega ei ole võimalik 30% seas sellele eraldi piiri merest.“ ette seada. Ettepanek 2: sõnastada seletuskirja lk 1 lõigu 1 Arvestamata Seaduses sätestatakse 30% kaitse põhimõte. Kõik piirangutega sh esimene lause järgmiselt: „Tõhusa kaitse all planeeringutega määratud rohevõrgustiku alad, karstialad jms ei kuulu mõeldakse kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja 30% hulka. 30% hulka kuuluvate alade piirangud peavad olema kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alla piisavad ehk tagama liikide ja elupaikade tõhusa kaitse. Seadusega võtmist, ranna- ja kalda kaitset (sh veekaitse- antakse volitus Vabariigi Valitsusele määrusega nimetada need alad, ehituskeelu ja piiranguvöönd, va tiheasustusalad), mis hakkavad kuuluma 30% arvestusse. Määrust menetletakse ja lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja kooskõlastatakse huvigruppidega eraldiseisvalt. elupaikade kaitset, vääriselupaikade kaitset riigi- ja eramaal, loodusdirektiivi I lisa elupaikade ning loodus- ja põlismetsade kaitset riigi- ja eramaal, I ja II kategooria liikide kaitset looduskaitseseaduse § 55 lõike 7 kohase isendikaitse sätete alusel, hüvitus- ja leevendusalade kaitset, eramaal asuvate loodusväärtuste lepingulist kaitset, karstialade kaitset, oluliste muinsuskaitseliste piirangutega alade kaitset ning oluliste majanduspiirangutega rohevõrgustiku alade kaitset.“ Ettepanek: Jätta eelnõu § 1 p 5) ja rakendusakt 2 Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis (Energeetika- ja Keskkonnaministri määrus hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm „Loodusmetsa tunnused, kriteeriumid ja kaitse loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse korraldamine“) kavand eelnõust välja . kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. Ettepanek: Täiendada seletuskirja selgitada, millise Selgitatud Seletuskirjas on selle kohta selgitus, et eelnõu on seotud Riigikogu paragrahviga on § 8 1 näol tegemist ning miks seda menetluses oleva looduskaitseseaduse muutmise seadus eelnõuga (612 kehtivast LKS-ist ei nähtu. SE) ja et eelnõuga täiendatakse § 8 1 , mis lisatakse eelnõu 612 SE järgi. Ettepanek 1: Enne eelnõu § 1 punkti 7) kehtestamist Selgitatud MPS hoiutööde kooskõlastamise kohustus ei tähenda automaatselt lahendada MaaParS § 47 lg-s 11 ja kavandatava vastuolu maaomaniku kohustuste ja looduskaitseliste piirangute vahel. LKS § 14 lg 1 p-st 13 tulenevate kohustuste Kaitseala valitseja arvestab maaparandussüsteemide toimimise vaheline konflikt maaomaniku jaoks. vajadusega ja valitseja poolt seatud tingimused ei tähenda, et maaomanik ei saaks hoiutöid teha. Valitseja kooskõlastuse raames saab välistada vastuolu. Ettepanek 2: Arvestamata Ei toeta kumbagi ettepanekut, kuna kooskõlastamise nõue lisati just 1) jätta LKS § 14 lg 1 p 13 eelnõust välja või seepärast LKSi, et ka hooldustööde (väiksema sette eemaldamise 2) alternatiivselt sõnastada eelnõu LKS § 14 lg 1 p mahuga kui uuendamise puhul) on praktikas kahjustatud kaitsealuseid 13 järgmiselt: „13) teha selliseid loodusväärtusi, hoiutööde nime all on tehtud sisuliselt maaparandussüsteemi uuendustöid, mille käigus rekonstrueerimist, mis vajab juba praegu kaitseala valitseja eemaldatakse setet mehhaniseeritult või kooskõlastust ja ehitusluba. Et vältida kõigi hoiutööde kooskõlastamise muudetakse veerežiimi.“ vajadust, sätestatakse kooskõlastamise vajadus vaid mehhaniseeritud tegevuste puhul või juhul, kui muudetakse veerežiimi. Ettepanek: Sõnastada eelnõu § 1 p 8) kavandatava § Arvestatud Lõige on eelnõust välja jäetud, kuna see teema ei ole seotud sätte 14 1 lg 10 järgmiselt: „(10) Inventuuri, seire või regulatsiooni põhieesmärgi ‒ uuringu või inventuuri tegemisest uuringu aruanne on haldusmenetluse seaduse § 39 teavitamisega. Teemaga tegeletakse edasi peale KAUR-i tellitud tähenduses eksperdi arvamus ja peab vastavasisulise analüüsi valmimist. miinimumnõudena olema jälgitav, põhjendatud ja erapooletu.“ Ettepanek: sõnastada kavandatava § 18 1 lõikeid 1, Arvestatud Lõigete 1, 3, 5 muudatused on keelelised, osaliselt arvestatud. Lõike 6 3, 5 ja 6 järgmiselt: osaliselt ettepanek arvestamata, kuna tasu arvutamise alused kehtestatakse „(1) Eramaal asuva loodusväärtuse kaitseks võib ministri määrusega, selle raames saame arvestada sh indekseerimise kinnisasja omanikuga sõlmida notariaalse lepingu ettepanekut. (edaspidi leping), mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva Eesti looduse infosüsteemi kantud loodusväärtuse kaitseks.“ „(3) Kinnisasja omanik tagab loodusväärtuse säilimiseks lepingus ettenähtud kohustuste täitmise.“ „(5) Loodusväärtusega kinnisasja omandiõiguse üleminekul lähevad omandajale üle kõik lepingust kinnisasja omanikule tulenevad õigused ja kohustused. Omandajal ei ole ühe aasta jooksul alates omandi üleminekust õigust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.“ „(6) Lepinguga seatud kitsendustega põhjustatud kahju ja hooldamise kulu hüvitis (edaspidi loodusväärtuse kasutusõiguse tasu) makstakse kinnisasja omanikule riigi kasuks isikliku kasutusõigusega koormamise perioodil iga-aastaste võrdsete maksetena, mis on indekseeritud /nt tarbijahinna hindeksiga vms/.“ Ettepanek: sõnastada kavandatava § 20 3 lõige 3 Selgitatud Vastavalt asjaõigusseaduse § 212 lõikele 1 võib kasutusvalduse järgmiselt: lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel. Seega kinnisasja „(3) Kasutusvalduse seadmisel on tasu suuruse omanik ei saa ühepoolselt lõpetada kasutusvaldust, vaid ainult riigiga aluseks kinnisasjal kasvava metsa väärtus, lähtudes kokkuleppel. Leppetrahvi suurus, mis on kindel protsent tasust, tagab käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel sätestatud võrdse kohtlemise. metoodikast. Tasu makstakse välja ühekordselt kasutusvalduse seadmisel. Juhul, kui kinnisasja omanik rikub kasutusvalduse tingimusi või lõpetab kasutusvalduse ennetähtaegselt, on riigil õigus nõuda kinnisasja omanikult talle makstud tasu terves ulatuses tagastamist ning lisaks leppetrahvi maksimaalselt määras, mis vastab 10 protsendile tasust.“ Ettepanek: Arvestamata Hoiutööde kooskõlastamise kohustus ei tähenda automaatselt vastuolu 1) jätta § 1 p 19 eelnõust välja või maaomaniku kohustuste ja looduskaitseliste piirangute vahel. Kaitseala 2) alternatiivselt sõnastada LKS § 31 kavandatav valitseja arvestab maaparandussüsteemide toimimise vajadusega ja lõige 6 järgmiselt: valitseja poolt seatud tingimused ei tähenda, et maaomanik ei saaks „(6) Kui piiranguvööndis olemasolevate hoiutöid teha. Reguleerimise vajaduse otsus tehakse iga ala puhul maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- või kaitse-eeskirja koostamise käigus. Teatud juhtudel võib ka uuendustööd võivad kahjustada kaitse-eesmärgi hooldamisega kaasneda mõju ala eesmärgiks olevatele väärtustele. saavutamist, võib kaitse-eeskirjaga seada nendeks tingimusi või need tegevused keelata, kui nimetatud piirangud ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti.” Ettepanek: Jätta eelnõu punktid 26) - 35) ja 48) Arvestamata Vastutussätete muutmisega, sh karistusmäärade tõstmisega viiakse praegusel kujul eelnõust välja ning määrata need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette juriidilise isiku trahvimäärad ja keskkonnakahju nähtud karistusmääraga. Likvideeritakse seni LKSis kehtiv miinimum- ja maksimummäärad tuginedes ebaproportsionaalsus füüsiliste ja juriidiliste isikute karistusmäärade asjakohastele andmetele, analüüsidele ja vahel, millele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka JDM. põhjendustele. Eelnõukohased karistusmäärad on kooskõlas kehtivate karistusmääradega KarSi §-s 47. Trahvimäärasid on võrreldes esialgse eelnõuga, kus oli kavas karistusseadustiku kohase maksimaalse võimaliku trahvimäära kehtestamine, oluliselt langetatud. Trahvimäärade ja keskkonnakahju määrade muutmine tugineb KeA asjakohastele andmetele, analüüsidele ja põhjendustele. Trahvi määramisel arvestatakse kõiki asjaolusid sh teadmatuse ja tahtluse aspekti. Ettepanek: Lisada seletuskirja selgitused I Arvestatud I kaitsekategooria liigi isendi kahjustamise eest ette nähtud hüvitise kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi piirmäärade tõstmise põhjendatus ja vajalikkus on toodud seletuskirjas kahjustamise eest ette nähtud hüvitise määra lk 28-29. Täpsed määrad kehtestatakse vastava VV määrusega, mille tõstmise põhjendatuse ja vajalikkuse kohta või tõsta ettevalmistamisel analüüsitakse, tutvustatakse ja kooskõlastatakse hüvitisemäära 3500 euro asemel 1000 euroni isendi määrade kehtestamist eraldiseisvalt. kohta. Nii oleks see proportsioonis I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest ettenähtud hüvitise tõstmise määraga (s.o 5 korda). Rakendusakti kavand: Energeetika- ja Selgitatud Määrus on ettevalmistamisel ja ettepanekute põhjendatust Keskkonnaministri määrus „Loodusväärtuste analüüsitakse eelnõu koostamise käigus. Määrust menetletakse ja loetelu, loodusväärtuste kaitseks… kooskõlastatakse huvigruppidega eraldiseisvalt. Ettepanek 1: Lisada § 2 loodusväärtuste loetelusse III kategooria liikide elupaigad. Ettepanek 2: 1) jätta rakendusakti kavandi § 3 lg-st 8 välja lause „Loodusväärtuse omandi üleminekul ei ole omandajal õigus lõpetada lepingut ennetähtaegselt ühe aasta jooksul omandamisest arvates.“ või 2) alternatiivselt jätta vastav säte välja eelnõu § 18 1 lg-st 5 ning sõnastada rakendusakti kavandi § 3 lg 8 teine lause järgmiselt: „Omandajal ei ole ühe aasta jooksul alates omandi üleminekust õigust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.“ Luua kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või Arvestamata KliM ei toeta ettepanekut. Kinnisasja vahetamise regulatsiooni kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja taastamist ei kavandata eelnõuga. vahetamise regulatsioon. Sätestada põhimõte, et eraomandis olevatele Arvestamata Riik on hinnanud, millised kaitstavate alade regulatsioonid on kinnisasjadele looduskaitseliste piirangute seadmine maaomanikule ebaproportsionaalselt piiravad ning näinud hüvitatakse maaomanikule õiglaselt ja koheselt ning looduskaitseseaduses ette maa omandamise riigile ja kehtestada piirangute hüvitamise regulatsioon. maamaksusoodustused. Lisaks on riik vabatahtlikuna kehtestatud piirangutega maadele metsatoetuste süsteem. Sätestada põhimõte, mis sätestab lubatavad Arvestamata Üldine põhimõte on, et piiranguna loetletakse üles tegevused, mis on tegevused püsielupaikades. Silmas on peetud neid keelatud. Tegevused, mis pole keelatud, on lubatud. Lubatud tegevuste püsielupaikasid, mis tekivad automaatselt loetelu eraldi välja tuua ei ole seetõttu asjakohane. Automaatringi kaitsealuse liigi avastamisel, näiteks merikotka püsielupaikades on sihtkaitsevööndi kaitsekord, kus on pesapuu ja seda ümbritseva ala 200 meetri majandustegevus keelatud. Seetõttu ei saa seal lubada raadiuses. Nendes elupaikades tuleb lubada kõik ettepanekukohast metsamajandamist. metsamajandamise tegevused va uuendusraie väljaspool elupaigas viibimise ajalist piirangut. Eesti Omanike Keskliit Punkt 8. §14 1. Riiklik seire, uuring ja inventuur Osaliselt Paragrahvi 14 1 sätete sõnastusi on muudetud ja täiendatud. KeA saadab Lõige 1 Lisas lõppu lause. Juhul kui kinnisasi on arvestatud automatiseeritud teavituse kõikidele maaomanikele sõltumata maa tähistatud või piiratud, esitatakse töötõend või sihtotstarbest või kõlvikus tüübist. tellitud töö leping ja andmed, millises haldusmenetluses keskkonnateavet kogutakse kinnisasja omanikule enne kinnistul tööde läbi viibimist või kinnistu läbimist. Lõige 3 sõnastada järgnevalt: „(3) Teave kavandatud riikliku seire, uuringu või inventuuri kohta avaldatakse selle asutuse kodulehel, kes töö on kavandanud või tellinud ja selles informeeritakse maaomanikku 15 päeva jooksul.“ Lõige 5 jätta ära lõik „Kui riigi kavandatud või tellitud seire, uuring või inventuur tehakse õuemaal, teatab“ ja sõnastada lõige: „(5) Asjaomane asutus või töö tegija teatab kinnisasja omanikule täpse toimumise aja ning tähtaja, mis aja jooksul kinnisasja omanik saab anda teada soovist viibida seire, inventuuri või uuringu tegemisel ning lisab teatele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teabe või viite sellele. Kinnisasja valdaja peab võimaldama juurdepääsu õuealale toimingu tegemise ajaks. Kinnisasja valdajal on õigus küsida selgitusi ja teha ettepanekuid ja esitada vastuväiteid seire, uuringu või inventuuri kohta.“ Lõige 6 jätta ära viide lõikele 5 ja sõnasta järgnevalt: „(6) Käesoleva paragrahvis sätestatud juhul saadab asutus, kes töö on kavandanud või tellinud, või töö tegija teate elektrooniliselt füüsilisest isikust kinnisasja omanikule, kellel on Eesti teabeväravas registreeritud või rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadress vastavale e-posti aadressile ning juriidilisele isikule äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Muul juhul saadetakse teade lihtkirjaga isiku rahvastikuregistrisse kantud aadressile.“ Lõige 8 jätta ära õuemaal ja sõnastada lõige: „Inventuuri, uuringu või seire läbiviimiseks ja sellest kinnisasja omaniku teavitamiseks on vaja töödelda järgmisi isikuandmeid: …„ Lõige 10 lisada lause: „Kinnisasja omaniku poolt esitatud vaide korral vaiet läbi vaatav haldusorgan lähtub haldusmenetluse seadusest“. Punkt 17 Lisada lause lõppu „pinnase kahjustamine Selgitatud Antud ettepanek on reguleeritud looduskaitseseaduse koosluste üleselt poollooduslike koosluste hooldus- või - § 77 lg 3 p 2, loodusobjektile tekitatakse kahju, kui kaitstava taastamistöödel.“ loodusobjekti piires kahjustatakse ebaseaduslikult pinnast. Punktid 24, 30, 43, 46, 48 käsitlevad võõrliikidega Selgitatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase seonduvat sh tuuakse ära väga karmid karistused. praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab Kahetsusväärselt käsitletakse riiki, mis on kõige karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike suuremat maaomanik, võrdselt teavituse ning nõustamisega. väikemaaomanikuga, kusjuures sanktsioone riigi Trahvi määramisel arvestatakse kõiki asjaolusid sh rikkumise iseloomu osas rakendada ei ole võimalik. Tihti on võõrliikide ja ulatust, samuti teadmatuse ja tahtluse aspekti ning vajadusel võib (näiteks karuputke liigid, verev lemmmalts) leviku trahvi ka määramata jätta. See, kuidas kujuneb trahv ja kellele see põhjuseks just riigimaadel kasvavad taimed. Teeme määratakse sõltubki asjaoludest, mida menetleja hindab kogumis. ettepaneku, et eelnõu käsitleks riigi rolli selles Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt on võõrliigi kasvatamise küsimuses oluliselt põhjalikumalt ja näitaks ära, keelu kaudu omanikul kohustus oma kinnistul looduse tasakaalu kuidas ja kelle suhtes rakendatakse sanktsioone, kui ohustavat võõrtaimeliiki oma kinnisasjal hävitada. LKS § 57 lõige 1 riik võõrliikide ohjamisega toime ei tule. sätestab, et võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. LKS § 57 lõige 5 keelab looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Võõrtaimeliikide loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine on keelatud LKSi kehtestamisest saadik alates 10.05.2004 ja kasvatamine tehistingimustes on keelatud nende võõrliikide lisamisest keskkonnaministri 07.10.2004 määrusesse nr 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri". Lisaks LKSile reguleerib võõrliikidega seonduvat otsekohalduv Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Määruse 1143/2014 artikli 4 lõike 1 alusel on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri. Määrus nr 1143/2014 artikkel 7 lõike 1 punktide b, g ja h kohaselt liidu  jaoks probleemseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ei tohi lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes või keskkonda viia. Seega on keeldudega hõlmatud ka isiku tegevus, sh tegevusetus, mille tulemusel võõrtaimeliik tema kinnisasjal kasvab. Eelnõu jätkuvalt ei käsitle tänase looduskaitse ühte Arvestamata Maade omandamine KAHOSe alusel ja LKS alusel on erinevad. kõige suuremat probleemi, piirangute kohest ja KAHOSe alusel omandamisel muutub maakasutus, riigil on neid maid õiglast hüvitamist. Teeme ettepaneku paragrahv 20 vaja. Looduskaitsepiirangutega maad aga ei pea kuuluma riigile, mida sõnastada ümber niimoodi, et kaitstavat on kinnitanud ka Riigikohus ehk nende võõrandamine on vabatahtlik. loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamisel LKS alusel maade riigile omandamine toimub järjekorra alusel ja rakendatakse kinnisasja avalikes huvides selleks ettenähtud eelarve piires, seega ei saa kindlat tähtaega omandamise seadust ja hüvitamise aeg (sh maa seadussse panna. Küll aga saab tuua välja, et avalduse esitamisest kuni võõrandamine, kui maaomanik seda soovib) ei tohi riigile omandamiseni kulub praegu keskmiselt 1,5-2 aastat. olla pikem kui 28 kuud (aeg, mis on ette nähtud haldusakti andmise menetluse peatamiseks kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse tegemiseni). ELVL Võõrliikide tõrje kohustus on ressurssidega katmata Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase riiklik sundülesanne praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike teavituse ning nõustamisega. Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt on võõrliigi kasvatamise keelu kaudu omanikul kohustus oma kinnistul looduse tasakaalu ohustavat võõrtaimeliiki oma kinnisasjal hävitada. LKS § 57 lõige 1 sätestab, et võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on  keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. LKS § 57 lõige 5 keelab looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Võõrtaimeliikide loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine on keelatud LKSi kehtestamisest saadik alates 10.05.2004 ja kasvatamine tehistingimustes on keelatud nende võõrliikide lisamisest keskkonnaministri 07.10.2004 määrusesse nr 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri". Lisaks LKSile reguleerib võõrliikidega seonduvat otsekohalduv Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Määruse 1143/2014 artikli 4 lõike 1 alusel on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri. Määrus nr 1143/2014 artikkel 7 lõike 1 punktide b, g ja h kohaselt liidu jaoks probleemseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ei tohi lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes või keskkonda viia. Seega on keeldudega hõlmatud ka isiku tegevus, sh tegevusetus, mille tulemusel võõrtaimeliik tema kinnisasjal kasvab. KOV autonoomia piiramine kohaliku kaitse Selgitatud KOV alade skoop erineb riiklikult kaitstavate loodusobjektide omast ja korraldamisel seetõttu on loodusvarade kasutuse, sh looduse kaitsmise, seisukohast oluline riigi huvide arvestamine KOV kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmisel. Kehtiva sätte kohaselt on riigi huvidest käsitletud KliM valdkondest üksnes maavarad, kuid riigi huvi loodusvarade kasutamisel, sh kaitsmisel, on laiem. Õiguslik ebaselgus "30% tõhusa kaitse" mõistega Selgitatud Tõhusa kaitse mõiste on defineeritud läbi 30% hulka arvatavate alade määratluse. Koostoime metsaseaduse muudatustega Selgitatud Looduskaitseseadus sätestab 30% kaitse põhimõtte kogu Eesti Vajalik on koordineeritud käsitlus, et vältida masimaast (ja ka merest) ja metsaseadus 70% majandusmetsa osakaalu vastuolusid, dubleerimist ja KOV metsamaast (mitte kogu maismaast). Seega saavad need eesmärgid planeerimispädevuse piiramist. Soovitame läbi viia koos toimida. Võimalike (teoreetiliste) vastuolude välistamiseks ühine mõjude hindamine enne mõlema eelnõu jägitakse pidevat mõlema protsendi muutumist ja vajadusel vastuvõtmist. korrigeeritakse kaitsealade või majandusmetsa pindala ette nähtud puhvri arvelt. Halduskoormuse ja menetlusprotsesside mõju. Arvestatud Seletuskirja mõjude osa täiendatud. Näiteks haljastuse inventeerimise Mitmed sätted (nt haljastuse inventeerimise kord, korra kehtestamine ei ole kohustuslik ja iga KOV võib vajadusel selle kooskõlastusprotsessid) toovad kaasa kehtestada enda vajadusi/võimekust arvestades või jätta see üldse märkimisväärse ressursikulu ja menetluste kehtestamata. venimise. Eelnõu seletuskiri ei käsitle seda mõju piisavalt. Rakendusaktide läbipaistvus. Selgitatud Rakendusaktide ettevalmistamisel analüüsitakse, tutvustatakse ja VV määruse eelnõud (nt loodusobjektide loetelu ja kooskõlastatakse neid eraldiseisvalt ja KOV-d saavad ka selles eelisjärjestuse kriteeriumid) peavad olema avalikud protsessis kaasa rääkida. enne seaduse vastuvõtmist, et KOV-id saaksid hinnata mõju ja esitada ettepanekuid. Keskkonnakahju hüvitusmäärade proportsionaalsus. Arvestatud Eelnõud täiendatud kõikide elupaikade/koosluste Praegused määrad on ebaproportsionaalsed ja liiga hävitamise/kahjustamisegs kaasnevate keskkonnakahju piirmääradega. madalad, mis jätab keskkonna kahjustamise Samuti on korrigeeritud teiste loodusobjektidega seotud piirmäärasid. majanduslikult kasumlikuks. Vajalik on määrade Täpsemad loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise määrad korrigeerimine ja laiendamine ka teistele kehtestatakse VV määrusega, mille ettevalmistamisel analüüsitakse, looduskaitseliselt olulistele kooslustele. tutvustatakse ja kooskõlastatakse keskkonna kahjustamise määrade muutmisi eraldiseisvalt. Linnalindude regulatsiooni täpsustamine. Selgitatud See võimalus on seaduses olemas (LKS § 55, § 58 lg 8 ) ja eraldi Eelnõu ei lahenda linnalindude pesitsusega seotud regulatsioon ei ole vajalik. Lausaline pesade hävitamine ei ole probleeme (kajakad, vareste pesad). Vajalik on linnudirektiivist tulenevalt ilma erandlubadega võimalik, selleks on selge regulatsioon, mis võimaldab praktikas eraldi regulatsioon LKSis linnudirektiivi art 9 tulenevalt. lahendada konfliktid tiheasustusaladel. Viimsi vald LKS muutmise eelnõu tõhusa kaitse mõiste ja Selgitatud Tõhusa kaitse mõiste on sisustatud läbi 30% hulka arvatavate alade ulatus vajavad täpsustamist Euroopa Liidu määratluse. 30% hulka kuuluvate alade piirangud peavad olema elurikkuse strateegia aastani 2030 sätestab, et kaitse piisavad ehk tagama liikide ja elupaikade tõhusa kaitse. Eelnõu all peaks olema vähemalt 30% maismaast ja eesmärk on sätestada raamistik Eesti maismaa ja mereala kaitsmiseks. merealast. Teeme ettepaneku muuta vastava 30% on seatud sihiks ja ühtlasi ka laeks selle eesmärgi täitmisel. täpsustusega antud sätet. Olukorras, kus 30% tõhusa kaitse tagamise Selgitatud Eelnõusse lisatakse säte (§ 13 lg 3), mille kohaselt lähtub 30% kaalutlustel hakatakse piirama nii riigi kui KOV eesmärgi saavutamisel Keskkonnaamet alade kaitse alt välja tasandil loodusobjektide kaitse alla võtmist, peab arvamiseks ja kaitse-eeskirjade muutmiseks ettepaneku tegemisel LKS olema üheselt selge, milliste indikaatorite või § 2 seatud põhimõtetest, liikide ja elupaikade seisundi seirest, ja kasvõi põhimõtete alusel tehakse edaspidi otsuseid asjakohaste uuringute ja inventuuride tulemustest ning arvestades LKS selle kohta, millised loodusväärtused väärivad § 1 lg 1 sätestatud eesmärki. täiendavat kaitset ning millised olemasolevad kaitsealused loodusobjektid tuleks kaitse alt välja arvata. Loodusobjekti KOV kaitse alla võtmise otsuse Selgitatud KOV alade skoop erineb riiklikult kaitstavate loodusobjektide omast ja eelnõu Kliimaministeeriumiga kooskõlastamise seetõttu on loodusvarade kasutuse, sh looduse kaitsmise, seisukohast kohustus ei ole asjakohane oluline riigi huvide arvestamine KOV kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmisel. Kehtiva sätte kohaselt on riigi huvidest käsitletud KliM valdkondest üksnes maavarad, kuid riigi huvi loodusvarade kasutamisel, sh kaitsmisel, on laiem. Võõrliikide tõrje kohustuse olemus ja maht on Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase ebaproportsionaalsed ning toovad kaasa määramatu praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab hooldus- ja halduskulu karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike teavituse ning nõustamisega. Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt on võõrliigi kasvatamise keelu kaudu omanikul kohustus oma kinnistul looduse tasakaalu ohustavat võõrtaimeliiki oma kinnisasjal hävitada. LKS § 57 lõige 1 sätestab, et võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada  lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. LKS § 57 lõige 5 keelab looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Võõrtaimeliikide loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine on keelatud LKSi kehtestamisest saadik alates 10.05.2004 ja kasvatamine tehistingimustes on keelatud nende võõrliikide lisamisest keskkonnaministri 07.10.2004 määrusesse nr 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri". Lisaks LKSile reguleerib võõrliikidega seonduvat otsekohalduv Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Määruse 1143/2014 artikli 4 lõike 1 alusel on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri. Määrus nr 1143/2014 artikkel 7 lõike 1 punktide b, g ja h kohaselt liidu jaoks probleemseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ei tohi lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes või keskkonda viia. Seega on keeldudega hõlmatud ka isiku tegevus, sh tegevusetus, mille tulemusel võõrtaimeliik tema kinnisasjal kasvab. Puudub selgus, kas kaitsealasid puudutavad sätted Selgitatud KOV tasandil kaitsealasid puudutavad sätted kehtivad "kaitstaval kehtivad ka kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandil loodusobjektil" või eraldi välja toodud "kohaliku omavalitsuse tasandil loodud kaitsealade kohta kaitstaval loodusobjektil". §14 lg 1 muudatus ei puuduta, §15 lg muudatus puudutab KOV tasandi kaitstavaid alasid. Palume lisada kaitsekorralduskavade koostamist Selgitatud Kaitsekorralduskavadega seotud sätted on seaduse muudatuse eelnõus ja kinnitamist täpsustavad sätted LKS muutmise 612. eelnõusse. Tänaseks endiselt lahendamata olukord, kus Arvestamata Elamumaal on inimesel õigustatud ootus saada ehitada ja selleks elamumaa sihtotstarve tagab väljaspool vajadusel metsa maha võtta. Seetõttu on põhjendatum käsitleda tiheasustusala piiramatud võimalused metsaraieks elamumaa raiete küsimust sihtotstarbe muutmise ja/või mh rohevõrgustikus. Palume antud küsimus ära planeerimisotsuste kaudu, tagades õigusselguse ning proportsionaalse reguleerida kas MS-is või LKS-is. tasakaalu omaniku õiguste ja avalike huvide vahel. Tornator Teeme ettepaneku, et 30% kaitse alla kuuluvad kõik Arvestamata 30% hulka kuuluvate alade piirangud peavad olema piisavad ehk alad, millel on tagama liikide ja elupaikade tõhusa kaitse. Seadusega antakse volitus olulised majandamispiirangud, kaasa arvatud KOV Vabariigi Valitsusele määrusega nimetada need alad, mis hakkavad kaitsealad ja I ,II ja III kategooria liikide kuuluma 30% arvestusse. Määrust menetletakse ja kooskõlastatakse leiukohad/elupaigad väljaspool kaitstavaid huvigruppidega eraldiseisvalt. loodusobjekte, kui majandustegevus on neid oluliselt piiratud või lausa keelatud. Puudused loodusmetsade regulatsioonis Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. Teeme ettepaneku punkti muutmise käigus Arvestamata Ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtust ei ole kunagi üksinda eemaldada ajaloolis kultuuriiline ja esteetiline loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks, need on lisandväärtused väärtus. teiste kõrval. Teeme ettepaneku muuta sõnastus kujule „ Arvestamata Konkreetse ala kaitse alla võtmisel analüüsitakse ja tõendatakse, et tõendatud tähtsus ökosüsteemide sidususe need ökoloogilist sidusust tagavad alad on hädavajalikuid konkreetse tagamisel“, mis välistab igasuguse subjektiivse liigi või elupaiga soodsa seisundi saavutamiseks. kaitse alla võtmise. Eelnõu punkt 4 käsitleb paragrahv 8 prim Selgitatud Seletuskirjas on selle kohta selgitus, et eelnõu on seotud Riigikogu täiendamist. Kahjuks ei ole kehtivas seaduses sellist menetluses oleva looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse paragrahvi mida eelnõuga täiendatakse. Tegemist muutmise seadus eelnõuga (612 SE). Eelnõuga täiendatakse § 8 1 , mis on küll Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõuga lisatakse eelnõu 612 SE järgi. Selle eelnõu numeratsioon korrastatakse 612 SE, kuid see on alles esimesel lugemisel ning ei vajadusel peale 612 vastuvõtmist. ole seaduseks vormistatud. Teeme ettepaneku, et Keskkonnaameti loal oleks Selgitatud Niite mahajätmist reguleeriv säte eelnõust eemaldatud. Kaaluda uue niite jätmine lubatud rahastusperioodi 2028+ ettevalmistamisel pindalapõhiste toetuste loomisel arvesse võtta looduskaitse nõudeid sh arvestada pärandniidu tegevuskavaga, mille juures on ka elupaigatüübipõhised hooldamisjuhised. Eelnõuga kavandatud paragrahvi 14 prim lõikes 2 Arvestamata Välistuse eemaldamist ei planeerita, kuna säte on sõnastatud on toodud, et maaomanikul on õigus viibida tingimuslikult. Juhul kui maaomaniku juuresolek ei kahjusta elupaika, teostatava inventuuri juures aga seatakse sellele kasvukohta ega häiri liiki, on tal eelnõu kohaselt õigus inventuuri kitsendus, et välja arvatud juhul, kui sellega juures viibida. Välistus on vajalik üksnes erandlike olukordade kaasneks elupaiga või liigi kasvukoha kahjustamine katmiseks, et tagada inventuuri eesmärgi ja kaitstavate loodusväärtuste või liigi häirimine. Teeme ettepaneku eemaldada säilimine ning vältida võimalikke kahjulikke mõjusid. välistus, kuna maaomanik peab eelnõu kohaselt järgima juhiseid ja ühe lisaisiku viibimine inventuuri juures ei saa olla kuidagi oluliselt kasvukohta kahjustav ega liiki häiriv Ka looduskaitseliste inventuuride kavandamine Arvestatud Täiendame eelnõud, et KeA saadab automatiseeritud teavituse ka peab läbima automatiseeritud protsessi, kus väljaspool õuemaad toimuvast uuringust ja inventuurist. omanikus, kellel on eesti.ee konto seadistatud Inventeerimisandmed ongi seotud koordinaatidega ja maaomanikul on saavad automaatselt teavituse kavandatud võimalik saada enda kinnistu kohta käivat infot. inventuuride kohta. Samuti peab maaomanikul olema võimalik saada detailselt tema kinnistu kohta käivaid inventeerimisandmeid, ei piisa mitme kinnistu kirjeldusest vaid inventuur ja inventeerimisandmed peavad olema koordinaatidega seotud iga kinnistu kohta. Sisustamata on tahtluse mõiste. Arvestamata Ei pea vajalikuks seda mõistet eraldi sisustada. LKS raames lähtutakse KarS defineeritud tahtluse mõistest. Teeme ettepaneku mitte seada maaomanikule Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase kohustust võõrliikide tõrjeks ja teostada tõrjet riigi praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab poolt, et oleks tagatud efektiivne kogu kasvukoha karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike ulatuses tõrje. Juhul kui kohustus jääb maaomaniku teavituse ning nõustamisega. Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt kanda tuleb ka mõju ulatus selgeks teha ning eelnõu on võõrliigi kasvatamise keelu kaudu omanikul kohustus oma kinnistul seletuskirja lisada, sest praegune mõju käsitlev osa looduse tasakaalu ohustavat võõrtaimeliiki oma kinnisasjal hävitada. ei hinda maaomaniku poolse tõrjekohustusega liiki LKS § 57 lõige 1 sätestab, et võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. LKS § 57 lõige 5 keelab looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite  tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Võõrtaimeliikide loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine on keelatud LKSi kehtestamisest saadik alates 10.05.2004 ja kasvatamine tehistingimustes on keelatud nende võõrliikide lisamisest keskkonnaministri 07.10.2004 määrusesse nr 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri". Lisaks LKSile reguleerib võõrliikidega seonduvat otsekohalduv Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Määruse 1143/2014 artikli 4 lõike 1 alusel on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri. Määrus nr 1143/2014 artikkel 7 lõike 1 punktide b, g ja h kohaselt liidu jaoks probleemseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ei tohi lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes või keskkonda viia. Seega on keeldudega hõlmatud ka isiku tegevus, sh tegevusetus, mille tulemusel võõrtaimeliik tema kinnisasjal kasvab. MTÜ Hoiame Loodust MTÜ Hoiame Loodust soovib, et seadus oleks Arvestamata Eelnõu eesmärk on sätestada raamistik Eesti maismaa ja mereala täpsemalt lahti kirjutatud ja oleks sõnastatud kaitsmiseks. 30% on seatud sihiks ja ühtlasi ka laeks selle eesmärgi „(3) Käesoleva seaduse §-s 1 ja käesoleva täitmisel. paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tagatakse maismaal vähemalt 30 protsendi ja merel 30 protsendi ulatuses õiguslik kaitse. Kliimaministeerium on välja jätnud seadusest Selgitatud Hetkel on loodusmetsade säte eelnõust välja võetud, aga peale (Põlismetsade mõiste täielikult, kuigi see on kirjas kriteeriumite põhimõttelist kokkuleppimist on kavas LKS lisada uus ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, raadamise regulatsioon väärtuslike loodusmetsade kaitseks sh loodusmetsa määruses ja taastamise määrasuses) definitsioon ja volitus valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada - 1) „põlismets“ – looduslikke puuliike hõlmav loodusmetsa kriteeriumid ning kaitse korraldamise täpsem kord. looduslikult uuenenud mets, kus ei ole selgelt nähtavaid märke inimtegevusest ja kus EL elurikkuste strateegia eesmärk on loodus- ja põlismetsade range ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral kaitse. Põlismetsad on metsad, mida inimtegevus ei ole mõjutanud või häiritud; seda mõju pole märgata. Kuna sellised metsi väljaspool kaitstavaid Teeme ettepaneku, et lisada eelnõusse mõisted ja alasid eeldatavasti säilinud ei ole ja sellised metsad esinevadki kirjeldused, mis tulenevad EL õigusaktidest - valdavalt ainult rangelt kaitstud aladel, siis nende metsade kaitse “Looduslikult uuenev mets ehk loodusmets” ja eesmärgid on juba tagatud. Siiski juhul, kui mõni selline, inimmõjust “põlismets”. praktiliselt puutumatu mets peaks esinema väljaspool rangelt kaitstud - „looduslikult uuenev mets ehk loodusmets“ – alasid, siis loodusmetsade kriteeriumid tagavad, et ka selline mets saab mets, mis koosneb peamiselt loodusliku uuenemise kaardistatud ja vajaliku kaitse. teel kasvanud puudest; see hõlmab järgmist: • a) metsad, mille puhul ei ole võimalik eristada, kas need on istutatud või looduslikult uuenenud; • b) metsad, mis koosnevad nii looduslikult uuenenud looduslikest puuliikidest kui ka istutatud või külvatud puudest ning kus looduslikult uuenenud puud küpsusvanuses eeldatavasti moodustavad suurema osa kasvava metsa tagavarast; • c) algselt looduslikult uuenemise teel kasvanud puudest tekkinud madalmets; • d) sissetoodud liikide looduslikult uuenenud puud Juhime tähelepanu, et paragrahvi 8 1 ei ole olemas Selgitatud Seletuskirjas on selle kohta selgitus, et eelnõu on seotud Riigikogu kehtivas Looduskaitse seaduses, et kas tegemist on menetluses oleva looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse kliimaministeeriumi arvates mingi naljaga? Sooviks muutmise seadus eelnõuga (612 SE). Eelnõuga täiendatakse § 8 1 , mis väga teada, mida on kirjas 1-6 lõikus paragrahvi 8/1 lisatakse eelnõu 612 SE järgi. Nimetatud eelnõuga saab tutvuda osas. Riigikogu lehel. Teeme ettepaneku seadust muudatust, mitte läbi Arvestamata KOV alade skoop erineb riiklikult kaitstavate loodusobjektide omast ja viia. (paragrahvi 9 lõike 101 muudetakse) seetõttu on loodusvarade kasutuse, sh looduse kaitsmise, seisukohast oluline riigi huvide arvestamine KOV kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmisel. Kehtiva sätte kohaselt on riigi huvidest käsitletud KliM valdkondadest üksnes maavarad, kuid riigi huvi loodusvarade kasutamisel, sh kaitsmisel, on laiem. meil täiesti olemas Keskkonnaseire seadus, mis Arvestatud Eelnõu uuringutest ja inventuurist teavitamise regulatsioon peaks reguleerima siis keskkonnaseiret lähtuvalt korrigeeritud, muuhulgas on välja jäetud seirest teavitamine ja sellega (PS) §-st 5 ja §-st 53 ja § 32 lõike 2 alusel. seoses ka KeSS muutmine. Seadusest ei saa välja võtta antud sõnu, sest riik Arvestamata Riik jätkab talvituspaigast teavitamisega, muutub lihtsalt teavitamise peab tagama karude talvitumispaikadele kohese viis. Kaitsekohustusteatiste väljastamine on asendatud teatise kaitse. esitamisega, mis on kiirem ja paindlikum protsess. Teavitussüsteemiga saab samaväärselt tagada pruunkaru talvituspaikade kaitse. Seaduspunkt tuleb tühistada (paragrahvi 31 Arvestamata Muudatus on oluline, kuna praegu on hoiutööd ja rekonstrueerimine täiendamine lõikega 6) lubatud ja tegevust kooskõlastama ei pea. Kui vööndis on sellised väärtused, mida antud tegevus võib mõjutada, sätestatakse tingimused alapõhiselt kaitse-eeskirjaga. Ei nõustu, et paragrahvi 33 lõike 1 punkt 7 Arvestamata Teatise nõue pole vajalik, kuna vastavalt LKSi §-le 14 vajavad ka maaparandussüsteemi rajamine ja hoiualal projekteerimistingimused ja ehitusluba alati KeA rekonstrueerimine tühistatakse kooskõlastust, aga MPS rajamine ja rekonstrueerimine on ehitusloakohustuslikud tegevused. Selle muudatusega eemaldatakse lihtsalt kasutu bürokraatia nõue ehk korduvus. MTÜ Hoiame Loodust teeb kliimaministeeriumile Selgitatud Kavandatav muudatus on ette nähtud Riigikogu menetluses oleva ettepaneku (korduv), et § 91. Seaduse rakendamine eelnõuga 610 SE Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt seadusest eemaldatakse või kuulutatakse kehtetuks teiste seaduste muutmise seadus (Natura hindamine). lõige „(24) Käesoleva seaduse §-e 69/1–69/9 kohaldatakse vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Eraisik A.S. Loobuda kavandatavast muudatusest s.o. LKS §-i 4¹ Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis kavandamisest kuna looduskaitse eesmärgiks ei saa hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm olla valimatud vahendid, mis ei ole kooskõlas PS §- loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse des 5 ja 53; KeÜS §-is 14 ja SäAS § 3 lõikes 1 kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. sätestatud igaühe kohustusega säästa elu- ja Täiendavalt selgitame, et planeeritud muudatusega ei kavandatud looduskeskkonda; ebaproportsionaalselt eraomanike omandiõigusele piirangu seadmist, vaid plaaniti anda võimalus kehtestada nende täpsemad tunnused ja kriteeriumid. Paragrahviga 18 1 lisatakse seadusesse võimalus sõlmida eramaa omanikuga leping loodusväärtuse sh loodusmetsade kaitseks. Lepingu sõlmimine on eraomanikele vabatahtlik ja omandiõigusele piirangu seadmise eest makstakse kokkulepitud tasu. loodusmetsade kaitse on tagatav oluliselt leebema Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis piiranguga, mis tuleneb MS § 42 lõikest 3, samuti hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm on kaitse võimalik korraldada PlanS § 75 lg 1 loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse punkti 14 alusel kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. Täiendavalt selgitame, et viide metsaseaduse § 42 lõikele 3 on siin asjakohatu, kuna see käsitleb planeeringuga linna rohealaks määratud alal kasvava metsa kaitset. Loodusmetsad asuvad eelkõige väljaspool linnu ja teisi tiheasustusalasid. Viidatud planeerimisseaduse sätte kasutamisel peaks loodusmetsa kaitsega kaasneva kinnisasja sihtotstarbelist kasutust oluliselt piirava piirangu hüvitama kohalik omavalitsus. Kuna aga vajadus nende väärtuslike metsade kaitset tagada on riigi tasandil, siis LKSis kavandatud regulatsiooniga lahendatakse see nii, et kokkulepe maaomanikuga ja piirangute hüvitamine toimub samuti riigi tasandil. sätestada LKS §-i 20 regulatsioon, mis sätestab Selgitatud Vastatud Kliimaministeeirumi kirjaga 14.11.2025 nr 1-4/25/4674-5 õiglase ja kohese hüvitise looduskaitseliste piirangute talumise eest analoogselt AÕSRS § 15 prim 4 ja prim 5 regulatsiooniga;  täiendada LKS § 38 lõiget 3 teise ja kolmanda Selgitatud LKS üldreegli kohaselt on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis lausega sõnastades need: „Ehituskeeld ei kohaldu igasugune uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld on vaba ehitustegevuse tulemusel püstitavatele kehtestatud eelkõige avaliku huvi – loodusväärtuste, veekeskkonna ehitistele. Omanik on kohustatud enne ehitamist ning üldise kasutuse kaitseks. Ehitiste, mis ehitusseadustiku alusel ei veenduma, et ehitamisega ei kahjustata kaitsealuste vaja ei ehitusteatise esitamist ega ehitusloa taotlemist, püstitamise liikide elupaiku ning ranna ja kalda kaitse- lubamine võib praktikas tekitada tõlgendus- ja järelevalveraskusi, eriti eesmärke. olukorras, kus ehitustegevuse mõju kaitstavatele liikidele või ökosüsteemidele ei ole võimalik ilma ekspertteadmist kaasamata hinnata ja see on jäetud maaomaniku vastutusele. Seejuures ei pruugi ka hilisem ehitise likvideerimine täita ehituskeeluvööndi eesmärki, kuna loodusväärtused võivad olla juba kahjustatud, halvimal juhul hävitatud. MTÜ Eesti Metsa Abiks Kaitsta tuleb vähemalt 30% maismaast ning Arvestamata Eelnõu eesmärk on sätestada raamistik Eesti maismaa ja mereala kaitsealadel ei saa olla ülempiiri, kuna oleme kaitsmiseks. 30% on seatud sihiks ja ühtlasi ka laeks selle eesmärgi elurikkuse kriisis ja suur liikide väljasuremine on täitmisel toimumas Loodus- ja põlismetsad tuleb kaitse alla võtta ka Selgitatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis eramaadel hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. Kõik registreeritud Natura elupaigatüübid tuleb Selgitatud Sellist nõuet, et kõik Natura elupaigatüüpide leiukohad tuleb kaitse alla kaitse alla võtta. Paluksime ministeeriumi selgitusi, võtta, direktiivist ei tulene. 45000 ha hulgas on väljspool kaitstavaid millised elupaigad kuuluvad 45 000 hektari hulka, alasid ja kavandatavaid kaitstavaid alasid olevad Natura elupaigad mida plaanitakse kaitsta riigimaal. Kaitsealade kaitse-eesmärgid vajavad Selgitatud Kaitsealade kaitse-eesmärkide ajakohastamine on pidev protsess. ajakohastamist Hetkel on minister käskkirjaga algatanud 150 kaitstava ala kaitse- eesmärkide muutmise, mis jõuavad kinnitamiseni eeldatavasti järgmise aasta alguses. Ranna- ja kaldakaitsevööndid ei saa maismaa Selgitatud 30% arvestusse läheb kalda piiranguvööndi see osa, mis kattub arvestuses olla arvel kaitsealadena ning ehituskeeluvööndiga, kus on lisaks metsaraie regulatsioonile keelatud metsaseaduse mõistes majandatavate metsadena. ehitamine. Kalda piiranguvööndi metsades ei seata rangeid piiranguid raiele (reguleeritakse üksnes lageraie langi suurust) seega kuulub ta 70% majandusmetsa hulka. Kavandatav kaitsealade ülempiir tooks kaasa Selgitatud Kaitse tulemuslikkuse hindamine on pidev protsess, mida tehakse enneolematu bürokraatliku koormuse. On vajalik jooksvalt juba täna, seega ei tekita see peale 30% täitumist olulist analüüs selle kohta, milline oleks sellise bürokraatia kasvu. bürokraatliku korralduse maksumus maksumaksjale Vabatahtlik looduskaitse tuleb arvata n-ö Arvestamata Lepingutega alad kuuluvad 30% hulka seni kui lepingud kehtivad, puhveralade hulka. analoogselt VEP-i lepingutega. Maismaast, sh metsadest tuleb kaitse alla arvata ja hoida VÄHEMALT 30% ning Eesti Metsa Abiks on täielikult vastu sellele, et kaitsealadele laienemist piiratakse. Vabatahtlik looduskaitse on oma olemuselt küllaltki labiilne (lepinguid ei sõlmita hetkel vääriselupaikade ja eeldatavalt ka n- ö erakaitsealade puhul igavesest ajast igaveseks), seega tuleb need alad hoida n-ö puhverprotsendi sees (meie näeme vähemalt 2-3%), majandusmetsa arvelt. Kohalikul omavalitsusel peab jääma autonoomia Selgitatud KOV-le jääb võimalus loodust kaitsta. KOV alade skoop erineb ning võimalus kohalikku loodust kaitsta, ilma et see riiklikult kaitstavate loodusobjektide omast ja seetõttu on loodusvarade tooks kaasa teise loodusobjekti kaitse alt kasutuse, sh looduse kaitsmise, seisukohast oluline riigi huvide väljaarvamise arvestamine KOV kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmisel. Kehtiva sätte kohaselt on riigi huvidest käsitletud KliM valdkondadest üksnes maavarad, kuid riigi huvi loodusvarade kasutamisel, sh kaitsmisel, on laiem. Kuigi soov mitmekesistada looduskaitselisi Selgitatud Kriteeriumid, millisel juhul riik on valmis rakendama kasutusvalduse kompensatsioone on üllas, tuleb sellise muudatuse seadmist, on eelnõu kohaselt samasugused nagu riigile omandamise juures välistada neile (era- ja juriidilistele) puhul. Ehk üldreegli kohaselt riik ei sea kasutusvaldust kinnisasjale, omanikele makstav täielik kompensatsioon, kes olid mille isik on ostnud, teades et see on kaitse all (info sisaldub looduskaitselistest piirangutest kinnistu (ehk siis võõrandamistehingus). need kehtisid juba eelnevalt) soetamisel kursis. Eestis on maaomanikke teadlikult manipuleeritud, et nad müüksid piirangutega maid kergekäeliselt. Spekuleerivad ettevõtted, kes loodavad just seaduste ja praktikate muutumisele, on neid maid aktiivselt kokku ostnud Elupaigatüübi vana loodusmets (läänetaiga) osas on Selgitatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis andmetes suur anomaalia, mis vajab selgust. hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm Hinnanguliselt 40% metsaelupaigatüübist “vana loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse loodusmets”, mis on SMI alusel tuvastatud, on kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. Eestis inventeerimata ja seega kaitseta Eelnõust on puudu lindude pesitsusrahu Selgitatud Ootame ära Riigikohtu lahendi ja analüüsime vajadust muuta LKSi. kuupäevaline sätestamine. Enne seda me praktikat ei muuda. Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul 7 väheneb Eesti metsalinnustiku arvukus iga-aastaselt 43 000 - 59 000 paari võrra ning peamiseks põhjuseks on elupaikade kadu. See trend on hetkel muutumatu ning käesolev seaduseelnõu peab looma eeldused olukorra paranemiseks. Eelnõust on puudu uuendusraiekeelud Arvestamata Valitsuskabineti otsus on, et seadusega lausalise uuendusraie keelu looduskaitsealade. kehtestamine ei ole põhjendatud, see otsus tuleb teha vastavalt ala Keskkonnaamet on algatanud Natura 2000 väärtustele iga kaitstava ala puhul eraldi, kas seadusest tulenevat võrgustiku alade metsaelupaigatüüpide ja -liikide uuendusraie keeldu kaitse-eeskirjaga leevendada või mitte. administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava, avaldatud on eelnõu ja selle KSH programm. Täna on praktikas uuendusraieteatiste väljastamine Natura 2000 aladel peatatud, kuid selle kavaga soovitakse taas seadustada uuendusraieid Natura 2000 kaitsealade piiranguvööndites. Eelnõule ei ole koostatud sisulisi mõjuhinnanguid. Arvestatud Mõjude osa seletuskirjas täiendatud. Ilma nende analüüsideta ei ole võimalik hinnata, kuidas kavandatud muudatused mõjutavad maaomanikke, looduskaitset ega majandustegevust. Eelnõust ei selgu, milliste konkreetsete meetmetega Selgitatud Rohevõrgustike regulatsioon on täna planeeritud lisada KeÜSi. kavatsetakse rohevõrgustikku kaitsta. Selged põhimõtted ja teostatavad lahendused on vajalikud, et tagada rohevõrgustiku toimivus ja sidusus. Eesti Keskkonn aühendust e Koda Sätestada looduskaitseseaduses eesmärkide Arvestamata Eelnõu eesmärk on sätestada raamistik Eesti maismaa ja mereala saavutamiseks tõhusa riikliku kaitse tagamine kaitsmiseks. 30% on seatud sihiks ja ühtlasi ka laeks selle eesmärgi vähemalt 30% ulatuses maismaal ja vähemalt 30% täitmisel. Seadusesse ei ole kavas seada konkreetset tähtaega selle ulatuses merel hiljemalt 2030. aastaks. eesmärgi saavutamiseks, juba täna oleme sellele väga lähedal. Lisaks on vaja jätta ka puhver võimalike hüvitusalade lisandumise jaoks. Määratleda seaduse tasandil, et vähemalt 30% Arvestamata Seadusega antakse volitus Vabariigi Valitsusele määrusega nimetada tõhusalt kaitstud maismaa hulka loetakse üksnes need alad, mis hakkavad kuuluma 30% arvestusse. Määrust riiklike kaitsealade, püsielupaikade, üksikobjektide menetletakse ja kooskõlastatakse huvigruppidega eraldiseisvalt. VV-l ja hoiualadena kaitse alla võetud alad. Kaitsealade on pädevus kaitse alla võtmiseks, kaitse korra muutmiseks või kaitse ja püsielupaikade piiranguvööndid saab seejuures alt välja arvamiseks (LKS § 10 lg 1). Looduskaitselised piirangud lugeda tõhusalt kaitstud aladeks üksnes juhul, kui tulevad kas seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest. LKS alade kaitse-eesmärgiks olevate liikide, koosluste ja võimaldab ka seaduses kehtestatud piiranguid leevendada ja seda elupaikade soodsat seisundit ohustavad tegevused saabki VV hinnata, kas leevendatud piirangud tagavad tõhusa kaitse (nt uuendusraie, lausaline kuivendus) on keelatud ja või mitte. VV saab hinnata muutuvat õiguskorda ja KliM ettepanekul regulatsioon võimaldab taastamistegevusi. vajadusel alade loetelus ja ka kaitsekorras muudatusi teha. Tõhusalt kaitstavate alade hulka võib edaspidi täiendavalt lugeda vääriselupaigad kui loodus- ja põlismetsad tingimusel, et need nimetatakse LKSis kaitstavaks loodusobjektiks, kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord. Tõhusalt kaitstava ala arvestusse ei tohi hõlmata Arvestamata Hetkel on otsus, et hüvitusalad hakkavad kuuluma 30% arvestusse, negatiivse keskkonnamõju hüvitamise alasid (nn kuna need on õiguslikult määratletud alad, kus maakasutus on piiratud hüvitusalasid), sest see välistab edaspidi ning millel on selge elurikkuse säilitamise eesmärk. Oluliste projektide keskkonnamõju vältimise põhimõtte rakendamist ja elluviimise viivituse vältimiseks on kavas sätestada/rakendada 30% Natura aladel kehtiva hüvituskohustuse täitmist, nii reeglit paindlikult ehk hoida ja vajadusel kasutada seal sisalduvat ka avalikes huvides vajalike arenduste teostamist puhvrit. Täiendada LKS seletuskirja võrdlusanalüüsiga Arvestamata 30% hulka arvatavate alade kaitse-eesmärgid ja kehtiv või kavandatav tabeli kujul, milles esitatakse kaitsealuse maismaa kaitsekord on oma sisult ja detailsuselt erisugune (mh kaitsealade ja kaitsealuse mereala hulka arvatavate alade erineva mahuga piirangud, ranna- ja kaldakaitse olemus, hoiualade vastavus IUCN kaitsekorralduslikele kategooriatele kaitse loogika) ning ei võimalda kõigil juhtudel üheselt ja metoodiliselt ja neile esitatud tingimustele, arvestades aladel korrektselt määratleda vastet konkreetsele IUCN kategooriale. kehtivat ja kehtima hakkavat kaitsekorda. Arvestada loodus- ja põlismetsade määratlemise Selgitatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis kriteeriumitena hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm vääriselupaikade ja loodusdirektiivi I lisa loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse metsaelupaikade inventeerimise juhiseid. Kaaluda kehtestamiseks eelnõust välja jäetud LKS täiendamist, et lisada vääriselupaigad ja Vääriselupaikade ja loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide automaatse loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid kaitsestaatuse ja kaitse-režiimi kehtestamine ei ole käesolev eelnõu kvalifitseeruvad alad kaitstavate loodusobjektide skoobis. hulka, kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord. Ettepanek: loobuda § 141 lisamisest, sest seda Arvestamata LKS §15 reguleerib looduskaitsetööde sh inventuuri ja uuringu reguleerib juba LKS § 15. tegemist kaitstavatel aladel. Lisatava sättega reguleeritakse kinnisasja omaniku teavitamine inventuuri või uuringu tegemisest. Ettepanek: jätta eramaade looduskaitse regulatsioon Arvestamata Seadusesse viidav võimalus, sõlmida leping väärtuslike elupaikade ja paketist välja ja viia eramaade looduskaitse liikide kaitseks eramaal väljaspool kaitstavaid alasid, toetab reguleerimise teemal ellu laiapõhjalisem loodusväärtuste soodsa seisundi saavutamist ja avardab võimalusi ühiskondlik arutelu eramaa omanikele sellesse panustada. Täpsemad tingimused, loodusväärtuste loetelu, kasutusõiguse tasu arvutamise alused ja metoodika, lepingu sisu ja sõlmimise kord pannakse paika ministri määrusega, mis läheb eraldi kooskõlastamisele. Ettepanek: loobuda LKS § 9 lg 10.1 sõnastuse Arvestamata Muudatuse eesmärk ei ole olla pelgalt teavitatud. KOV alade skoop muutmisest või sätestada KOV-dele kohustus erineb riiklikult kaitstavate loodusobjektide omast ja seetõttu on teavitada Kliimaministeeriumi kohaliku tasandi loodusvarade kasutuse, sh looduse kaitsmise, seisukohast oluline riigi loodusobjekti kaitse alla võtmisest. huvide arvestamine KOV kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmisel. Kehtiva sätte kohaselt on riigi huvidest käsitletud KliM valdkondadest üksnes maavarad, kuid riigi huvi loodusvarade kasutamisel, sh kaitsmisel, on laiem. On vajalik täiendada hoopis LKS § 14 lg 1 toodud Arvestamata Kõik ehitusluba vajavad tegevused (nt. rekonstrueerimine) vajavad kaitseala valitseja nõusolekut vajavate tegevuste niigi KeA kooskõlastust; hoiutöödest on aga eelnõu kohaselt vaja loetelu ja lisada sinna maaparandussüsteemide kooskõlastada neid tegevusi, mis on suurema mõjuga ehk rekonstrueerimis- ja hoiutööd. Sellisel kujul tekib mehhaniseeritud tegevused ja need, mis muudavad veerežiimi. kõikjal kaitsealadel kohene võimalus kuivendustöid Maaparandussüsteemi niitmist, käsitsi voolutakistuste eemaldamist ja reguleerida võsaraiet ei pea KeAga kooskõlastama, see ei ole olulise mõjuga ja ja vältida kaitse-eesmärki kahjustavat kuivendamist. oleks liigne halduskoormus. Ettepanek: loobuda looduse taastumist piiravast nõudest “kui nimetatud piirangud ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti” ja täiendada LKS § 14 lõikes 1 toodud kaitseala valitseja nõusolekut vajavate tegevuste loetelu ja lisada sinna maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutööd. Praeguses eelnõus on kirjas, et hüvitusala Selgitatud Põhjendus, miks hüvitusmeetmeid määrab Keskkonnaamet eksperdi määramisel peab arendaja saavutama kokkuleppe asemel, on toodud Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 610 SE maaomaniku või -haldajaga ja juhul kui arendaja ja Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste maaomanik on eraisikud, toimub hüvitamine nende muutmise seaduse (Natura hindamine) seletuskirjas: "Vastavalt omavahelisel kokkuleppel. Selline lähenemine on Euroopa Komisjoni loodusdirektiivi artikli 6 juhendmaterjalile on lubamatu, sest hüvitusmeetmete määramine pädevate asutuste ülesanne. hüvitamine ja leevendamine peab toimuma Keskkonnaamet vastutab lisaks muudele ülesannetele ka Natura 2000 loodusväärtustest lähtuvalt ning kaasata tuleb neid alade kaitse-eesmärkide saavutamise ja Natura 2000 võrgustiku üldise tundvad eksperdid. Arusaamatu muudatus, mis sidususe tagamise eest." Kui arendaja ei saavuta hüvitusalade osas võimaldab riigimaade haldajal hakata takistama kokkulepet maaomaniku või -haldajaga, siis peab arendaja leidma riiklikke arendusi, sealhulgas riigikaitselisi. alternatiivsed hüvitusalad, kus kokkulepe on võimalik sõlmida. Kui Eraomandi hüvitusalaks määramine eeldab tänagi kokkulepet ei saavutata, siis ei saa tegevusi ellu viia. Seletuskirja on omanikuga kokkulepet. Jääda praegu kehtiva selles osas täiendatud. süsteemi juurde, kus hüvitusalade määramine on keskkonnamõju hindaja töö ja kaasatud on pädevad eksperdid ning mitte anda hüvitamise sisustamist ainult Keskkonnaametile.  Lisada eelnõusse täiendus, et 30% kaitsealuste Arvestamata Hetkel on otsus, et hüvitusalad hakkavad kuuluma 30% arvestusse, maade hulka ei kuulu kuna need on õiguslikult määratletud alad, kus maakasutus on piiratud hüvitusalad. Saate seda vajadusel kitsendada ainult ning millel on selge elurikkuse säilitamise eesmärk. Oluliste sh riigikaitselise huvi ja suure avaliku huvi tõttu julgeolekukriitiliste projektide elluviimise viivituse vältimiseks on rajatud taristuobjektide mõjude hüvitamiseks. kavas sätestada/rakendada 30% reeglit paindlikult ehk hoida ja vajadusel kasutada seal sisalduvat puhvrit. Ettepanek: I ja II kaitsekategooria lindude Arvestamata Lindude väljaspool kaitstavaid alasid asuvad elupaigad ei kuulu 30% elupaigad ei kuulu 30% kaitsealuste maade hulka hulka. Seletuskirjas on öeldud, et sinna kuuluvad I ja II kategooria (30% kaitse hulka kuuluvad ainult lindude taime-, seene- ja samblike kasvukohad. püsielupaigad) Ettepanek: jätta eelnõust välja § 14 1 lg 2 Arvestamata Kui uuringu või inventuuri tellija on riik, siis teavitab kinnisasja omanikku sellest KeA (mitte ekspert, töö tegija) ja annab võimaluse töö juures viibida, aga üksnes töö tegijaga kokkuleppel. Selle kokkuleppe raames saabki töö tegija kaaluda, kas sellega kaasneks elupaiga või liigi kasvukoha kahjustamine või liigi häirimine. Keskkonn aõiguse Keskus Plaanitav muudatus on nii ulatuslikus vastuolus Selgitatud Tõhusa kaitse mõiste on sisustatud läbi 30% hulka arvatavate alade õigusselguse määratluse. 30% hulka kuuluvate alade piirangud peavad olema põhimõttega, et muudatuse tagajärjed ja sisu ei ole piisavad ehk tagama liikide ja elupaikade tõhusa kaitse. Seadusega arusaadavad ega rakendatavad: antakse volitus Vabariigi Valitsusele määrusega nimetada need alad, 1) ei ole selge, mis on „tõhus kaitse“ mis hakkavad kuuluma 30% arvestusse. 30% saavutamist jälgib 2) mis alad või mis kriteeriumidele vastavad alad Keskkonnaamet. Eelnõuga sätestatakse, millest lähtub eesmärgi 30% hulka arvatakse ja kuidas (mis mehhanismi või saavutamisel Keskkonnaamet valdkonna eest vastutavale ministrile metoodikaga) tuvastatakse 30% saavutamine, alade kaitse alt välja arvamiseks ja kaitse-eeskirjade muutmiseks 3) millised tagajärjed on 30% määra ületamisel, kui ettepaneku tegemisel. see tuvastatakse olemasolevate kaitse all olevate Eelnõusse on lisatud ka järelhindamise rakendussäte. LKS vastava alade põhjal või ületataks see uute alade kaitse alla sätte kohaselt Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. võtmisel. jaanuariks looduse kaitsmiseks maismaal 30 protsendi ja merel 30 protsendi ulatuses tõhusa kaitse seadmise eesmärgi tulemuslikkust. Kui maismaa või mere tõhusaks kaitseks seatud osakaal on kuni üks protsent väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks Eelnõudes valitud lahendus, kus antakse valitsusele Selgitatud VV-l on pädevus kaitse alla võtmiseks, kaitse korra muutmiseks või üldvolitus kehtestada nii olulised metsa kaitse alt välja arvamiseks (LKS § 10 lg 1). Looduskaitselised majandamise mahtusid kui kaitsealade loomist piirangud tulevad kas seadusest või selle alusel kehtestatud puudutavad õigusnormid määrusega, on õiguslikult õigusaktidest. LKS võimaldab ka seaduses kehtestatud piiranguid ülimalt probleemne. leevendada ja seda saabki VV hinnata, kas leevendatud piirangud tagavad tõhusa kaitse või mitte. VV saab hinnata muutuvat õiguskorda ja KliM ettepanekul vajadusel alade loetelus muudatusi teha. LKS § 20 lõikes 3 sätestatud volitusnormis on VV-le antud ka pädevus kehtestada kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, kui ei esine selged juhtumid, mil kinnistu sihtotstarbele vastav kasutamine on kaitsekorrast tulenevalt täiesti välistatud. Eelnõuga tuuakse looduskaitseseadusesse Selgitatud Hetkel on loodusmetsade säte eelnõus välja võetud, aga peale loodusmetsa mõiste ja reguleeritakse selliste kriteeriumite põhimõttelist kokkuleppimist on kavas LKS lisada uus metsade kaitse korraldust. Regulatsioon läheb regulatsioon väärtuslike loodusmetsade kaitseks sh loodusmetsa sellisena vastuollu EL Elurikkuse strateegia definitsioon ja volitus valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada eesmärkidega, kuna põlismetsade kaitset ei käsitleta loodusmetsa kriteeriumid ning kaitse korraldamise täpsem kord. üldse, loodusmetsade mõiste on volitusnormis sätestatud puudulikult ning EL elurikkuste strateegia eesmärk on loodus- ja põlismetsade range loodusmetsade kaitse saab olema tagatud vaid kaitse. Põlismetsad on metsad, mida inimtegevus ei ole mõjutanud või riigimaadel seda mõju pole märgata. Kuna sellised metsi väljaspool kaitstavaid alasid eeldatavasti säilinud ei ole ja sellised metsad esinevadki valdavalt ainult rangelt kaitstud aladel, siis nende metsade kaitse eesmärgid on juba tagatud. Siiski juhul, kui mõni selline, inimmõjust praktiliselt puutumatu mets peaks esinema väljaspool rangelt kaitstud alasid, siis loodusmetsade kriteeriumid tagavad, et ka selline mets saab kaardistatud ja vajaliku kaitse. Eramaadel asuvaid loodusmetsi on kavas kaitsta ka lepingulise looduskaitse raames. Eelnõuga sätestatakse täpsustus, mille kohaselt Selgitatud Hüvitusalad tuleb määrata nii ehk naa vastavalt kehtivale seadusele kaitstavate alade kahjustamisega kaasneva (Natura hindamine, EnKS). Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb leida hüvitusala määramisel peab arendaja saavutama hüvitamiseks alad mujalt. Kui hüvitusalasid ei ole võimalik leida ning kokkuleppe maaomaniku või - haldajaga. samuti pole võimalik tekkivat kahju hüvitada muude hüvitusmeetmete Kokkuleppe puhul tekib küsimus selle kooskõlast abil, siis ei saa ka tegevust ellu viia. Loodusdirektiiviga, kuna eelnõu seletuskirja kohaselt toimub juhul kui arendaja ja maaomanik on eraisikud, hüvitamine nende omavahelisel kokkuleppel. Muudatus tähendab, et kohaliku kaitse Selgitatud Eelnõud on täpsustatud, et üksnes kaitse alla võtmise ja kaitsekorra põhjendatuse üle ei otsustaks ühelgi juhul enam muutmise otsuse eelnõu tuleb kooskõlastada Kliimaministeeriumiga. KOV, vaid lõpliku otsuse langetaks KOV alade skoop erineb riiklikult kaitstavate loodusobjektide omast ja Kliimaministeerium. Samas ei nähtu normi seetõttu on loodusvarade kasutuse, sh looduse kaitsmise, seisukohast sõnastusest, millistel tingimustel on oluline riigi huvide arvestamine KOV kaitstava loodusobjekti kaitse Kliimaministeerium õigustatud jätma kooskõlastuse alla võtmisel. Kehtiva sätte kohaselt on riigi huvidest käsitletud KliM andmata. Seetõttu on plaanitav õigusnorm ilmses valdkondadest üksnes maavarad, kuid riigi huvi loodusvarade vastuolus õigusselguse põhimõttega kasutamisel, sh kaitsmisel, on laiem. Isiklik kasutusõigus ja kasutusvaldus. Need väga Selgitatud Enne kasutusvalduse eelnõusse lisamist telliti põhjalik õigusanalüüs, et suured muudatused on kavandatud ilma selge selgitada välja, milline on õige õiguslik instrument ja millised on mõjuanalüüsita ja põhjenduste või kaasnevad mõjud seotud asutustele. Tegemist on alternatiivse selgitusteta. ei ole hinnatud lahenduste kooskõla meetmega maa riigile omandamise kõrval. Õigusanalüüs on leitav senise Riigikohtu praktikaga, mis seab omanikele Keskkonnaportaalist (link lisatud ka seletuskirja): teatud määral talumiskohustuse, aga ka lahenduse https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Metsa%20kasutus%C3% proportsionaalsust – kas esitatud lahendused on B5iguse%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20raport%20(l%C3%B5plik). soovitud eesmärgi saavutamiseks kõige kohasemad. pdf Arvestades riigile tekkivaid lisakohustusi ja lisakulu, eeldaksid muudatused oluliselt põhjalikumat läbimõtlemist.  Millise hetkel LKS-s ette nähtud kaitserežiimiga on Selgitatud Randade ja kallaste kaitse on jätkuvalt riigi huvi ja ülesanne. Üldreegli plaanis tagada rannale ja kaldale tegelik ja tõhus kohaselt on keelatud seal uute hoonete ja rajatiste ehitamine ning kaitse, jääb ebaselgeks. reguleeritud metsaraie ning teised võimaliku kahjulikku mõjuga tegevused. Eelnõuga lisatakse võimalus ka ranna ja kalda kaitse korraldamiseks koostada kaitsekorralduskava. Ranna ja kalda kaitsekorralduskava on aluseks nende vööndite kaitse reeglite ülevaatamisel ja muutmisel, mis on vajalik sealsete liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamiseks. on tähelepanuväärne, et majandusmetsade hulka ei Selgitatud 30% arvestusse läheb kalda piiranguvööndi see osa, mis kattub kuulu MS eelnõu kohaselt veekaitsemetsad (ranna ehituskeeluvööndiga, kus on lisaks metsaraie regulatsioonile keelatud piiranguvöönd ja korduv üleujutusala), st kalda ehitamine. Kalda piiranguvööndi metsades ei seata rangeid piiranguid piiranguvööndi metsad on sisuliselt raiele (reguleeritakse üksnes lageraie langi suurust) seega kuulub ta majandusmetsadeks, kuid 30% arvestusse need 70% majandusmetsa hulka. seletuskirja kohaselt lähevad. Tegu on ilmse vastuoluga. Tallina LV Sätte sõnastusest ning seletuskirjas esitatud Arvestamata Muudatusega on kavas sätestada raam kaitsta riiklikult Eesti maismaast selgitustest võib eeldada, et 30% puhul on tegemist 30 %, mis annab oodatud kindluse, et loodus on hoitud ja maaomanikel maksimummääraga. 30% sätte peaks seadusest kas on ettenähtavus edasise osas. Eelnõud täiendatakse ka rakendussättega, välja jätma või muutma selle sätte sõnastust nii, et mille kohaselt Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. oleks üheselt arusaadav, et tegemist ei ole jaanuariks looduse kaitsmiseks maismaal 30 protsendi ja merel 30 maksimummääraga, protsendi ulatuses tõhusa kaitse seadmise eesmärgi tulemuslikkust. Kui Samuti on lahti selgitamata, kuidas kavatsetakse maismaa või mere tõhusaks kaitseks seatud osakaal on kuni üks 30% piiri mitte ületada olukorras, kus kaitse alla on protsent väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium vajadusel vaja võtta ka oluliste infrastruktuuriobjektide ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. Hüvitusalad hakkavad kuuluma rajamisel hävivate loodusväärtuste 30% arvestusse. Oluliste sh julgeolekukriitiliste ja infrastruktuuri kompenseerimiseks välja valitud hüvitusalad. projektide elluviimise viivituse vältimiseks on kavas sätestada/rakendada 30% reeglit paindlikult ehk hoida ja vajadusel kasutada seal sisalduvat puhvrit. Sättest ja seletuskirjast ei selgu üheselt mõistetavalt, Selgitatud 30% hulka arvatakse nii riikliku kaitsega alad (sh ranna-kalda kas 30% hulka arvestatakse üksnes riiklikult kaitsevööndid), kui ka KOV kaitsealad. Seletuskirjas on seda selgitatud kaitstavad objektid või ka KOV tasandi kaitse alla lk 4 ja 5 võetud objektid. Ettepanek on selle määra sisse arvestatada vaid riiklikul tasandil kaitstavaid objekte ning kohalikul tasandil kaitse alla võetud objekte ei loeta 30% alla 30 % nimekirja ja eelisjärjestuse kriteeriumeid Selgitatud Rakendusaktide ettevalmistamisel analüüsitakse, tutvustatakse ja teadmata ei saa hinnata ka kui suur mõju on sättel kooskõlastatakse neid eraldiseisvalt ja KOV-d sh Tallinna linn saavad KOVile, eriti võttes arvesse teisi muudatuses välja ka selles protsessis kaasa rääkida. toodud sätteid ning potentsiaalseid tõlgendus võimalusi. Sättele ettepanekute tegemiseks oleks vaja näha määruse eelnõud. Palume lisada vastavad selgitused ja kaalutlused, Selgitatud 30% kaitse ja 70% majandusmetsa seost on selgitatud erinevates miks on mõlemaid nimekirju (LKS 30% ja MS pressiteadetes, artiklites, KLIM kodulehel jne. 30% eesmärgi ja 70% 70%) vaja ning kuidas need omavahel vastavuses eesmärgi osas täna ei ole vastuolu, need käsitlevad erinevaid on. Selliste sarnaste, kuid mitte-kattuvate kategooriaid. LKS sätestab 30% kaitse põhimõtte kogu Eesti nimekirjade kehtestamisega ei looda õigusselgust maisimaast (ja ka merest) ja metsaseadus 70% majandusmetsa ega vähendata halduskoormust, vaid vastupidi. osakaalu metsamaast (mitte kogu maismaast). Seega saavad need Ühtlasi vajab selgitust, kuidas kavandatakse eesmärgid koos toimida ja vastuolude välistamiseks jälgitakse pidevat lahendada võimalikud vastuolud nimekirjade mõlema protsendi muutumist ja vajadusel korrigeeritakse kaitsealade rakendamisel. või majandusmetsa pindala ette nähtud puhvri arvelt. Mõlemasse eelnõusse on lisatud ka järelhindamise rakendussäte. LKS vastava sätte kohaselt Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks looduse kaitsmiseks maismaal 30 protsendi ja merel 30 protsendi ulatuses tõhusa kaitse seadmise eesmärgi tulemuslikkust. Kui maismaa või mere tõhusaks kaitseks seatud osakaal on kuni üks protsent väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. Sarnane säte on ka MS eelnõus 70% majandusmetsa regulatsiooni ülevaatamise kohta. Seletuskirja peaks täiendama piisavalt põhjalike Arvestatud Seletuskirja on vastav selgitus lisatud. selgitustega, kuidas mõjutab käesolevat seadusemuudatust Riigikogu menetluses olev eelnõu 612 SE, eriti § 8 1 KOVi õigust, võtta kaalutlusotsuse alusel kaitse alla Selgitatud Riik ei saa otsustada KOV objektide kaitse alt välja arvamise üle. kohalikul tasandil kaitsmist väärivaid objekte, ei saa KOV alade skoop erineb riiklikult kaitstavate loodusobjektide omast ja piirata asjaolu, et KOVi kaitstav objekt ei pruugi seetõttu on loodusvarade kasutuse, sh looduse kaitsmise, seisukohast aidata kaasa riikliku eesmärgi saavutamisele. Seda oluline riigi huvide arvestamine KOV kaitstava loodusobjekti kaitse eriti olukorras, kus seadusandja soovib sätestada alla võtmisel. Kehtiva sätte kohaselt on riigi huvidest käsitletud KliM maksimummäära ja kui tulevikus eesmärk valdkondadest üksnes maavarad, kuid riigi huvi loodusvarade saavutatakse, võib riik seda ületavas osas otsustada, kasutamisel, sh kaitsmisel, on laiem. et objekte tuleb kaitse alt hakata välja arvama. KOV objektide kaitse alla võtmise otsuste kooskõlastamist Kliimaministeeriumi poolt on seletuskirjas selgitatud. Täpsustamist vajab eelnõu punkt 6, millega Selgitatud Kaitse alt väljaarvamisel saab arvestada kas eeldused on endiselt täiendatakse paragrahvi 13. See võimaldab olemas või enam ei ole, kaitstavate loodusobjektide kaitse alt välja tõlgendust, et Keskkonnaamet ei pea siinkohal arvamine ei saa sõltuda teistest 30% hulka kuuluvatest aladest ja seega lähtuma § 2 lõikes 4 viidatud kaitset tagavate ei oleks viide § 2 lõikele 4 asjakohane. Sealjuures eelisjärjestuse loodusobjektide loetelust ja eelisjärjestuse kriteeriumid on nimetatud volitusnormist välja jäetud. kriteeriumitest, mille kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Palume täpsustada. Lisaks palume sõnaselgelt täpsustada, et see puudutab üksnes riiklikult kaitstavaid objekte. Välistamaks võimalust, et sätet tõlgendatakse laiemalt ning seetõttu piirataks KOV kaalutlusruumi kohalikul tasandil kaitstavate objektide osas. Palume seaduse sõnastust eelnõu punktis 7 Arvestatud Seaduse muudatuse sõnastust on täpsustatud ja sõnastatud järgmiselt täpsustada, et seadust lugedes oleks üheselt "hooldada maaparandussüsteemi ehitisi või teha maaparandushoiutöid, arusaadav, milliseid ehitisi on siin mõeldud. „13) mille käigus eemaldatakse setet mehhaniseeritult või muudetakse hooldada ehitisi või teha maaparandushoiutöid, veerežiimi". mille käigus eemaldatakse setet mehhaniseeritult või muudetakse veerežiimi.“ Palume täpsustada, kuidas mõjutab § 203 kohalikke Selgitatud LKS täiendamine §-ga 20-3 ei mõjuta kohalikke omavalitsusi. Riik omavalitsusi, kelle valitsemise all olevad kinnistud omandab eraomandis olevaid oluliste looduskaitsepiirangutega maid. on ühtlasi riiklikult kaitstava loodusobjektina kaitse Ja kasutusvalduse seadmise võimaluse loomine KOV tasandil all. Lisaks juhime tähelepanu, et analoogne olukord kaitstaval loodusobjektil asuvale kinnisasjale vajab edasist analüüsi. on relevantne ka kohalike kaitsealade puhul, kus erakinnistu paikneb kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse all oleval alal. Selleks et vältida järjekordset lünka looduskaitseseaduses, kus riikliku kaitse all olevatel loodusobjektidel paiknevate erakinnistute omanikud on eelisseisus võrreldes kohaliku tasandi kaitse all olevate alade kinnistute omanikud, tuleb sätestada kinnisasjale kasutusvalduse seadmine ka kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavale loodusobjektile. Jääb selgusetuks, miks selliste ranna ja kalda Selgitatud Ranna ja kalda kaitse kava koostamine on võimalus, mitte kohustus ja kaitsekorralduskavade koostamine vajalik on. selle koostamisele eelneb kaasnevate mõjude sh KeA ja KOV Sellise dokumendi koostamine toob kaasa oluliselt töökoormuse analüüs. suurema halduskoormuse nii Keskkonnaametile kui kohalikele omavalitsustele. § 14 lõike 1 täiendava punktiga 13 keelatakse Arvestamata Teatise nõue pole vajalik, kuna vastavalt LKSi §-le 14 vajavad ka ehitiste hooldus ja maaparandushoiutööde hoiualal projekteerimistingimused ja ehitusluba alati KeA tegemine. Seega muutub paragrahvi 33 lõike 1 kooskõlastust, aga MPS rajamine ja rekonstrueerimine on punkti 7 kehtetuks tunnistamisega lubatuks uute ehitusloakohustuslikud tegevused. Selle muudatusega eemaldatakse maaparandussüsteemide rajamine hoiualadele, lihtsalt kasutu bürokraatia nõue ehk korduvus. kusjuures nende rajamiseks ei pea isegi mitte hoiuala teatist esitama. Kui maaparandussüsteemide rajamine muutub edaspidi hoiualadel vabalt lubatuks, nii et ei pea isegi teatist esitama, siis siin on suur risk, et loodusväärtused kahjustuvad. paragrahvi 57 täiendamist lõikega 3/1 ei saa toetada Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase kuni on lahendamata võõrliikide käitlusega seotud praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab puudused ning kuniks on oht, et täiendus toob kaasa karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike võõrliikide ladestamise metsa alla. Kui pargitatarde teavituse ning nõustamisega. Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt tõrje seadusesse sisse jätta, siis tuleb leida ühtne on võõrliigi kasvatamise keelu kaudu omanikul kohustus oma kinnistul metoodika, kuidas seda tõrjuda (praegu on palju looduse tasakaalu ohustavat võõrtaimeliiki oma kinnisasjal hävitada. selgusetust ka KeA soovitustes) ning tagada, et LKS § 57 lõige 1 sätestab, et võõrliikide elusate isendite loodusesse invasiivseid võõrtaimeliike võetaks vastu laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on jäätmejaamades ja ilma tasuta. keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. LKS § 57 lõige 5 keelab looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Võõrtaimeliikide loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine on keelatud LKSi kehtestamisest saadik alates 10.05.2004 ja kasvatamine tehistingimustes on keelatud nende võõrliikide lisamisest keskkonnaministri 07.10.2004 määrusesse nr 126  "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri". Lisaks LKSile reguleerib võõrliikidega seonduvat otsekohalduv Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Määruse 1143/2014 artikli 4 lõike 1 alusel on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri. Määrus nr 1143/2014 artikkel 7 lõike 1 punktide b, g ja h kohaselt liidu jaoks probleemseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ei tohi lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes või keskkonda viia. Seega on keeldudega hõlmatud ka isiku tegevus, sh tegevusetus, mille tulemusel võõrtaimeliik tema kinnisasjal kasvab. Miks on eraldi sätestatud § 718 . Kohaliku Selgitatud Eelnõu üks eesmärke oli korrastada vastutussätted sh jagada need omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti võimalikult täpseteks väärteonormideks, et inimene saaks täpselt aru, kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine, kuigi mille eest talle trahv määratakse. Seetõttu on eelnõus eraldi ette nähtud eelnevad §-d 71, 71 1-7 ja 71 9 käsitlevad kõiki ka vastutussäte kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitstavaid loodusobjekte? Vastavalt LKSi §-le 4 kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise eest. kuuluvad kaitstavate loodusobjektide hulka ka kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Palume selgitada või korrigeerida. Palume LKSis lahendada linnalindudega seotud Selgitatud See regulatsioon on seaduses olemas (LKS § 55, § 58 lg 8 ) ja eraldi olukorrad sh katustel pesitsevate kajakate ning regulatsiooni ei ole vajalik teha. Lausaline pesade hävitamine ei ole puudel pesitsevate hall- ja künnivarestega linnudirektiivist tulenevalt ilma erandlubadega paraku võimalik, selleks on eraldi regulatsioon LKSis linnudirektiivi art 9 tulenevalt.  Poolloodusliku koosluse puhul on keskkonnakahju Arvestatud Elnõus PEP ia PLK hävitamise/kahjustamise määrad ühtlustatud. miinimummäär ebaproportsionaalselt suur, näiteks võrreldes liigi püsielupaiga hävitamise/kahjustamise korral arvestatud keskkonnakahjuga (vastavalt 8000/4000 vs 512/128 eurot ühe hektari kohta). Juhime tähelepanu, et ka käesolevate seadusemuudatustega on keskkonnakahju määrad LKSis piisavalt madalad, nii et keskkonna kahjustamine on jätkuvalt majanduslikult kasumlik. Teeme ettepaneku määrata keskkonnakahju Arvestatud Eelnõud täiendatud kõikide elupaikade hävitamise/kahjustamisega miinimummäärad ka teistele looduskaitseliselt kaasnevate keskkonnakahju piirmääradega. Täpsemad loodusobjektile olulistele kooslustele. Keskkonnakahju määrasid ei tekitatud kahju hüvitamise määrad kehtestatakse VV määrusega. ole arvestatud teiste looduskaitseliselt oluliste koosluste (jõed, allikad, sood, rannikuelupaigad jmt) kahjustamisel. Teeme ettepaneku paragrahvi 77 lõike 3 punkti 1 Arvestatud Eelnõu §771 täiendatud kaitstava loodusobjeti ja ranna- ja kalda rikkumisel ette näha loodusobjektile tekitatud kahju kaitsenõuete rikkumise eest ette nähtud keskkonnakahjumäärade hüvitusmäärad §-s 771 . piirmääradega. Loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise täpsemad määrad kehtestatakse VV määrusega. Tänase määruse kohaselt arvestatakse puittaimestiku raie või raadamise käigus keskkonnale tekitatud kahju «Metsaseaduse» § 67 alusel. Seletuskirja lk 27 ptk 5. Eelnõu vastavus Euroopa Arvestatud Seletuskirja viide lisatud Liidu õigusele. Juhime tähelepanu, et meie hinnangul on olemas puutumus ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ, 30. november 2009 , loodusliku linnustiku kaitse kohta Eesti Kinnisvara firmade Liidu Täiendada eelnõu seletuskirja ja tuua välja, kas Arvestatud Seos Euroopa Liidu õigusega on seletuskirjas toodud. Konventsioon Eestile tuleneb mõnest Euroopa Liidu õigusaktist ise ei sätesta protsendilist nõuet, vaid sätestab üldise kohustuse luua ja või rahvusvahelisest lepingust kohustus tagada 30% hoida kaitsealasid ja muid alalisi looduskaitse-meetmeid (nt artikkel 8). maismaa ja mereala kaitse tagamise kohustus. Kui 30% eesmärk tuleneb konventsiooni alusel hiljem vastu võetud sellist kohustust ei tulene, lisada analüüs, kas selline Kunming–Montreali globaalsest bioloogilise mitmekesisuse regulatsioon on mõistlik ja proportsionaalne; raamistikust (Kunming-Montreal Global Biodiversity Framework, KMGBF), mille võttis vastu konventsiooni osaliste konverents (COP15) detsembris 2022. KMGBF eesmärk 3 sätestab, et hiljemalt 2030. aastaks peab olema vähemalt 30% maismaast ja siseveekogudest ning 30% merest tõhusalt kaitstud kaitsealade või teiste alaliste pindalapõhiste kaitsemeetmete abil. täiendada eelnõud rakendussättega, millega Osaliselt Seadusega ei ole kavas seada ajalist eesmärki selle eesmärgi täitmiseks, määratakse kindlaks, milliseks tähtajaks tuleb arvestatud aga lisatakse rakendussäte, mille kohaselt Kliimaministeerium saavutada 30%-line tõhus kaitse; analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks looduse kaitsmiseks maismaal 30 protsendi ja merel 30 protsendi ulatuses tõhusa kaitse seadmise eesmärgi tulemuslikkust. Kui maismaa või mere tõhusaks kaitseks seatud osakaal on kuni üks protsent väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. lisada ka kavandatava LKS § 2 lg 4 alusel Arvestatud Rakendusuakti kavand lisatakse eelnõu juurde järgmises kehtestatava rakendusakti eelnõu menetlusetapis. Rakendusakti võimalik sisu oli toodud seletuskirjas. Seega oli vajalik info ka sellisel kujul esitatud/kättesaadav. Rakendusakti menetletakse eraldiseisvalt, mille raames toimub ka täiendav analüüsimine, huvigruppidele tutvustamine ja kooskõlastamine. Loodusmetsade kaitse regulatsioon ei ole Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis põhiseadusega kooskõlas. Sätestada LKS eelnõu § hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm 4¹ tekstis, et eramaal toimub loodusmetsade kaitse loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse omanikuga sõlmitava lepingu alusel. kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. Tüüpilisuse ja ökosüsteemide sidususe tagamise Arvestamata Eelduse kriteeriumite seadmisel ei ole põhjendatud teha erisust kriteeriumid eramaal ei ole põhjendatud. Sätestada maaomandi alusel. Kriteeriumite täpsustamine iseenesest ei too LKS § 7 lg-s 1, et tüüpilisus või tähtsus automaatselt kaasa piiranguid. Ala kaitse alla võtmisel kaalutakse, kas ökosüsteemide sidususe tagamisel ei ole eramaal ja mis ulatuses on see hädavajalik konkreetse liigi või elupaiga soodsa loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldusteks. seisundi saavutamiseks. Kaasnevaid mõjusid sh maaomanadist tulenevat omandiõiguse riivet analüüsitakse konkreetse loodusobjekti kaitse alla võtmisel. Võõrliikide hävitamise kohustus on vastuolus Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase põhiseadusega. Mitte kehtestada LKS § 57 lg-t 3¹ praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab sellises sõnastuses karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike teavituse ning nõustamisega. Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt on võõrliigi kasvatamise keelu kaudu omanikul kohustus oma kinnistul looduse tasakaalu ohustavat võõrtaimeliiki oma kinnisasjal hävitada. LKS § 57 lõige 1 sätestab, et võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. LKS § 57 lõige 5 keelab looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Võõrtaimeliikide loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine on keelatud LKSi kehtestamisest saadik alates 10.05.2004 ja kasvatamine tehistingimustes on keelatud nende võõrliikide lisamisest keskkonnaministri 07.10.2004 määrusesse nr 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri". Lisaks LKSile reguleerib võõrliikidega seonduvat otsekohalduv Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja  ohjamise kohta. Määruse 1143/2014 artikli 4 lõike 1 alusel on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri. Määrus nr 1143/2014 artikkel 7 lõike 1 punktide b, g ja h kohaselt liidu jaoks probleemseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ei tohi lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes või keskkonda viia. Seega on keeldudega hõlmatud ka isiku tegevus, sh tegevusetus, mille tulemusel võõrtaimeliik tema kinnisasjal kasvab. Eesti Erametsali it Tõhus kaitse (30%) maismaal peab olema ülempiir, Arvestamata Piirmäära kehtestamine ülempiirina on vastuolus PS-ga ja mis on selgelt ja rahvusvaheliste kohustustega. Looduse kaitsmine on riigi kõikehõlmavalt määratletud seaduse tasandil. põhiseadusest tulenev ülesanne. PS § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja Eesti Erametsaliidu seisukoht on, et LKSi loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. eesmärkide täitmiseks on piisav ka kuni 20% kaitse Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi. tagamine. Looduskeskkond on pidevas muutumises ja seetõttu võivad muutuda ka looduse kaitsmiseks vajalikud meetmed või nende rakendamise ulatus. Kaitse alla võtmise maksimaalse % määra seadmine on vastuolus ka LKS eesmärgiga (vt § 1-3) kuna võib osutuda takistuseks eesmärgi saavutamisel. Eesti on ühinenud mitme rahvusvahelise looduskaitselise konventsiooniga nt maastikukonventsioon, Ramsari konventsioon, Berni konventsioon, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon jne, mille kohustuste täitmist võib samuti piirang mõjutada/takistada. Loodusdirektiivi art 5 kohaselt võib komisjon erandjuhul ka ise teha liikmesriigile ettepaneku esmatähtsa liigi või elupaigatüübi jaoks erikaitseala määramiseks. Loodusmetsade defineerimine peab olema seaduse Arvestatud Kuna loodusmetsade määramise kriteeriumid on täpsustamisel, siis tasandil ja tegelik vajadus selge, sh ei vasta eelnõu hetkel on loodusmetsade kaitse regulatsioon sh volitusnorm hea õigusloome normitehnika eeskirjale loodusmetsa tunnuste, kriteeriumite ja kaitse korraldamise määruse kehtestamiseks eelnõust välja jäetud. Punktiga 4 soovitakse täiendada §81 lõikega 7, mis Selgitatud Seletuskirjas on selle kohta selgitus juba olemas: Eelnõu on seotud võib olla isegi sisuliselt hea mõte, kuid kahjuks ei Riigikogu menetluses oleva looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja ole võimalik leida LKS-st vastava numeratsiooniga riigivaraseaduse muutmise seadus eelnõuga (612 SE). Eelnõuga paragrahvi. Ilmselt soovitakse eelnõuga muuta täiendatakse § 81, mis lisatakse eelnõu 612 SE järgi. seaduse punkte, mis on alles riigikogu menetluses Lõplik numeratsioon korrigeeritakse menetluse hilisemas faasis, olevas eelnõus, see jätab mulje nagu Riigikogul on vastavalt jõustunud seadustele. ainult formaalne roll Kliimaministeeriumi ametnike ideede elluviimiseks. Kas sellisel viisil seaduse muudatuste tegemine on hea haldusega kooskõlas? Teeme ettepaneku, et seadusega sätestatakse Arvestatud Eelnõud täiendatud, et KeA saadab automatiseeritud teavituse maaomaniku personaalne teavitamise kohustus kõikidele maaomanikele sõltumata maa sihtotstarbest või kõlvikust. sõltumata maa sihtotstarbest või kõlvikust. Teavitamine kodulehel ei ole kindlasti piisav. Loodusväärtuste kaitseks vabatahtliku lepingu Selgitatud Lepingut saabki sõlmida juhul, kui mõlema poole huvide arvestamine sõlmimine on suur samm edasi, kuid vajab on tagatud. Lepingu eelduseks on loodusväärtuste esinemine. Lepingud õnnestumiseks paindlikkust, et võimaldada valmistab ette Keskkonnaamet. Maa kasutusõigus riigi kasuks lepingute sõlmimiseni jõuda vastavalt tegelikule pannakse paika lepinguga, milles tuuakse ära tingimused, mida olukorrale looduses, arvestades mõlema lepingu väärtuse säilitamiseks on vaja, sellega võivad kaasneda keelud või poole huve. piirangud majandustegevusele ja maaomanikul tuleb tagada nende Samuti tekitab küsitavusi sama paragrahvi lõige 3, tingimuste täitmine. millega omanikule seatakse kohustus tagada loodusväärtuse säilimine. Seletuskirjas ei ole selgitatud antud lõike sisu ega mõtet. Kui riik omandab kasutusõiguse, siis ei saa loodusväärtuse säilimise tagamine olla (ainult) omaniku vastutus, vaid ka lepingu teise osapoole vastutus. Riigipoolne looduskaitse on peamiselt suunatud konserveerimisele ja keeldudele, täna aga ei ole sellele tõestust, et see ka tegelikult efektiivselt toimib. Põhimõtteliselt toetame alternatiivset lähenemist, Selgitatud Käesoleva eelnõuga on kavandatud just pikaajalise meetme loomine, kus eramaaomanik ei pea oma omandist loobuma. makstes isikule kogu metsa väärtuse, kasutades olemasolevat Kuid ka siin on vaja säilitada rohkem paindlikkust metoodikat, mis on kehtestatud VV 09.03.2023 määrusega nr 22 ning teeme ettepaneku, et lõikes 1 sätestaks lepingu "Kinnisasja erakorralise hindamise kord". Kasutusvaldus on pikkuseks „kuni 99 aastat“. Kuigi mõistame, et alternatiivne hüvitusmeede kinnisasja riigi poolt omandamisele, metsa elukaar on pikk, peaks siiski võtma arvesse kasutusvalduse lõpetamine on võimalik ka enne 99 aasta möödumist ka lepingu pooltele hoomatava ajaskaala, samuti mõlema osapoole nõusolekul. Lühemaajalise meetme rakendamine annab see paindlikkust riigile endale ajas muutuvate eeldab uue metoodika väljatöötamist, mis võib osutuda väga prioriteetidega arvestamiseks. keeruliseks ja aeganõudvaks. Maaomanikele ei saa seada kohustust võõrliikide Arvestatud Tõrjekohustust reguleeriv säte on eelnõust välja jäetud. Jätkame tänase hävitamiseks praktikaga ja olemasolevat regulatsiooni hetkel ei muuda. KeA jätkab Mitte mingil juhul ei nõustu sellise kohustuse karuputke tõrjega ja laiemalt võõrliikide tõrje valdkonnas maaomanike seadmisega, mille aluseks pole maaomaniku poolne teavituse ning nõustamisega. Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt rikkumine ning on seega ebaõiglane ning on võõrliigi kasvatamise keelu kaudu omanikul kohustus oma kinnistul ebaproportsionaalne. looduse tasakaalu ohustavat võõrtaimeliiki oma kinnisasjal hävitada. LKS § 57 lõige 1 sätestab, et võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. LKS § 57 lõige 5 keelab looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Võõrtaimeliikide loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine on keelatud LKSi kehtestamisest saadik alates 10.05.2004 ja kasvatamine tehistingimustes on keelatud nende võõrliikide lisamisest keskkonnaministri 07.10.2004 määrusesse nr 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri". Lisaks LKSile reguleerib võõrliikidega seonduvat otsekohalduv Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Määruse 1143/2014 artikli 4 lõike 1 alusel on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri.  Määrus nr 1143/2014 artikkel 7 lõike 1 punktide b, g ja h kohaselt liidu jaoks probleemseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ei tohi lubada paljuneda, pidada või kasvatada, sealhulgas suletud tingimustes või keskkonda viia. Seega on keeldudega hõlmatud ka isiku tegevus, sh tegevusetus, mille tulemusel võõrtaimeliik tema kinnisasjal kasvab. Trahvimäärade mitmekordse suurendamisega ei Selgitatud Vastutussätete muutmisega, sh karistusmäärade tõstmisega viiakse nõustu – need ei ole need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette kuidagi tasakaalus sissetulekutega (sh nähtud karistusmääraga. Likvideeritakse seni LKSis kehtiv maapiirkonnas) ning näitavad riigi ebaproportsionaalsus füüsiliste ja juriidiliste isikute karistusmäärade looduskaitsepoliitika kahepalgelisust vahel, millele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka JDM. Eelnõukohased karistusmäärad on kooskõlas kehtivate karistusmääradega KarSi §-s 47. Juriidilise isiku trahvimäärasid on võrreldes esialgse eelnõuga, kus oli kavas karistusseadustiku kohase maksimaalse võimaliku trahvimäära kehtestamine, oluliselt langetatud. Trahvimäärade ja keskkonnakahju määrade muutmine tugineb KeA asjakohastele andmetele, analüüsidele ja põhjendustele. Trahvimäärade muutmine on poliitilise tasandi otsus. Teeme ettepanku täiendavalt analüüsida eelnõus Arvestatud Seletuskirja mõjude peatükki täiendatud. toodud muudatuste mõju ning analüüside tulemusel täiendada seletuskirja. Teeme ettepaneku muuta paragrahvi 37 lõiget 2 Selgitatud Majandusmetsade hulgast on välja jäetud alad, kus majandustegevust muudetakse ja oluliselt piiratakse. Kalda piiranguvööndi metsades ei seata rangeid sõnastatakse järgmiselt: piiranguid raiele (reguleeritakse üksnes lageraie langi suurust) seega § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd peame põhjendatuks, et need kuuluvad 70% majandusmetsa hulka. (2) Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade Samuti ei ole põhjendatud eemaldada looduskaitseseadusest kõik kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja metsamajanduslikud piirangud kalda piiranguvööndis. Need metsad puhketingimuste säilitamine. Ranna täidavad olulisi ökosüsteemiteenuseid: kaitsevad veekogusid piiranguvööndis on keelatud lageraie. eutrofeerumise ja settereostuse eest, vähendavad üleujutuste ja PÕHJENDUS: Kuna Kliimaministeerium soovib erosiooni riski ning on olulised elupaigad paljudele haruldastele ja kalda piiranguvööndi metsad arvestada 70% häiringutundlikele liikidele. Raieregulatsiooni leevendamine majandusmetsade hulka (millele tohib piiranguid suurendaks veekogude seisundi halvenemise ohtu, kiirendaks seada vaid Metsaseadus) tuleb elurikkuse kadu ning kahjustaks pöördumatult maastiku sidusust ja Looduskaitseseadusest eemaldada kõik avalikku hüve, samas kui majanduslik kasu oleks lühiajaline ja metsamajanduslikud piirangud kalda piiratud. piiranguvööndis kasvavale metsale. Kui siiski soovitakse kalda piiranguvööndisse jätta kehtima Looduskaitseseaduse piirangud, tuleb need jätta 70% majandusmetsadest välja. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks § 53 Teabe Arvestamata Ei pea põhjendatuks kõikide ohustatud liikide elupaikade avalikustamine avalikustamist. Andmete kuvamise ja kättesaadavuse korrastamisega PÕHJENDUS: Tänases Eesti ühiskonnas ei ole tegeletakse pidevalt. Samuti inimeste teadlikkuse tõstmisega. otstarbekas selliseid andmeid salastada. Metsaportaalis on võimalik aru saada eraldiste kuju alusel, kus asuvad nt kotkapesad. Pigem tuleks leida võimalusi inimeste teadlikkuse tõstmiseks ning teavitada paremini ning rohkem liikumispiirangutest, et ei viibitaks elupaikades. Teeme ettepaneku muuta § 55 lõiget 6 1 ja Arvestamata See säte võtab Eesti õigusesse üle EL linnudirektiivi, mis ei võimalda täiendada seda punktiga 3 järgmiselt: teha toodud erandeid. Ja laiemalt vaadatakse linnukaitse sätted üle ja § 55. Isendi surmamine, kahjustamine ja häirimine tehakse vajadusel täiendusel peale pesitsusrahu teemalise Riigikohtu (61) Keelatud on looduslikult esinevate lindude: lahendi saabumist. 3) Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlikuks hävitamiseks ja kahjustamiseks või pesade kõrvaldamiseks ei loeta tavapärast metsamajandamist, põllumajandust, transporti ja turismindust. PÕHJENDUS: Juba aastaid on tekitanud segadust, mis on tahtlikkus. See vajab õigusselgust, et erinevad osapooled ei saaks tõlgendada ja koormate ametkondi ja kohut. Ka Õiguskantsler, on korduvalt rõhutanud, et õigusaktid peavad olema konkreetsed ja selgelt sõnastatud.