Riigikogu põhiseaduskomisjon
Meie 20.01.2026 nr 8-1/449-1
Korruptsioonivastase seaduse muutmise
seaduse eelnõu 442 SE muudatusettepanekud
Austatud põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg
Riigikogu menetluses on korruptsioonivastase seaduse (KVS) muutmise seaduse eelnõu 442 SE.
Esitame selle eelnõu juurde muudatusettepanekud.
Võrreldes algse eelnõuga on muudatusettepanekud järgmised:
1) seotud isiku mõistet täpsustatakse ning pakutakse välja uus sõnastus nii KVS § 7 lõike 1
punktile 1 kui ka punktile 4;
2) toimingupiirangu erandeid käsitlevat KVSi § 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 10, millega
nähakse avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajale toimingupiirangu erand
teadustulemuste praktikasse rakendamisel.
Seotud isiku mõiste
1) Muuta eelnõu § 1 punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) Ametiisikuga seotud isikuks on ametiisiku abikaasa või registreeritud elukaaslane, ametiisiku või
tema abikaasa või registreeritud elukaaslase üleneja ja alaneja sugulane, ametiisiku vanema alaneja
sugulane ja isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine. Käesoleva seaduse tähenduses
loetakse vanemaks ka lapsendaja, kasuvanem, vanema või lapsendaja abikaasa või registreeritud
elukaaslane ning alanejaks sugulaseks loetakse ka lapsendatu ja kasulaps.“
2) Muuta eelnõu § 1 punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„4) füüsiline või juriidiline isik, kes ametiisikut või keda ametiisik väljaspool ametiseisundit sedavõrd
oluliselt ja vahetult mõjutab, et ametiisik ei saa täita avalikku ülesannet ausalt ja erapooletult“
Selgitus: sätte eesmärk on täpsustada, keda loetakse ametiisikuga seotud isikuteks huvide konflikti
ja toimingupiirangu kohaldamisel. Varasem sõnastus oli raskesti loetav ning sisaldas mitmekihilist
loetelu, kus mõned peresuhted olid mainitud mitu korda või ebaselges seoses. Uus redaktsioon säilitab
kogu varasema sätte sisu, kuid esitab selle normitehniliselt selges ja üheselt mõistetavas vormis.
Lõikes 1 on loetletud ametiisiku lähisugulased ja pereliikmed, kelle kaudu võib tekkida huvide konflikt,
sealhulgas ametiisiku abikaasa või registreeritud elukaaslane, nende vanemad ja vanavanemad ning
ametiisiku vanema alanejate sugulaste hulka kuuluvad isikud (laps, lapselaps). Selline ülesehitus
vastab kehtivas õiguses kasutatud termini “alaneja sugulase” sisule ning tagab, et kõik lähisuguluse
astmed, mille kaudu võib tekkida majanduslik või emotsionaalne sõltuvus, on hõlmatud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Samuti on täpsustatud, et kõnesoleva seaduse tähenduses käsitatakse vanemana ka lapsendajat,
vanema abikaasat või registreeritud elukaaslast ning kasuvanemat, samuti loetakse alanejaks
sugulaseks lapsendatu ja abikaasa või registreeritud elukaaslase laps ning kasulaps. See täpsustus
on vajalik, et vältida tõlgenduslikke lünki olukordades, kus ametiisiku perekondlikud suhted põhinevad
lapsendamisel või püsival suhtel, mitte üksnes bioloogilisel sugulusel.
Kokkuvõttes on muudatuse eesmärk suurendada sätte selgust ja rakendatavust, ilma et muutuks selle
sisuline ulatus või õiguslik tähendus.
Toimingupiirangu erand
Lisada eelnõu § 1 punkt 12¹ järgmises sõnastuses:
„10) avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajale teadmussiirde protsessis
teadustulemuste praktikasse rakendamise eesmärgil, kui selleks on loa andnud kõrgkooli poolt
määratud kõrgkooliülene kollektiivne kogu.“
Selgitus: sätte eesmärk on täpsustada toimingupiirangute kohaldamist avalik-õiguslike ülikoolide ja
riigi rakenduskõrgkoolide töötajate suhtes. Kehtiv õigus ei arvesta piisavalt teadusasutuste spetsiifikat.
Teadmussiirde ja teadustulemuste praktikasse rakendamise protsessis tekib paratamatult olukordi,
kus kõrgkooli töötaja võib olla seotud isik nii teadustulemuse loojana kui ka selle rakendamisega
seotud otsustes või toimingutes osalejana. Näiteks võib selline olukord tekkida, kui teadustulemuse
kommertsialiseerimiseks on loodud nn spin-off-ettevõte1, mille üks omanikest/juhtidest on teadlane
ning lisaks juhib seesama teadlane ka ülikoolis sama teema uurimisrühma. Sellised olukorrad
vastavad formaalselt huvide konflikti tunnustele, kuid sisuliselt on tegemist kõrgkooli põhitegevuse
lahutamatu osaga, mille piiramine pärsiks teadmussiirde toimimist ja teadustulemuste rakendamist nii
ühiskonna kui ka majanduse huvides. Sellise piirangu jäik kohaldamine pärsiks teadmussiirde
efektiivsust, vähendaks teadustulemuste praktilist kasutust ja takistaks ka spin-off-ettevõtete loomist.
Kui tugineda olemasolevatele KVS eranditele, võib teadmussiirde protsess jääda liiga formaalse
kaalutluse alla ning praktikas tekiks ebaselgus, millal saab erandit rakendada ja millal mitte. Seetõttu
on vaja luua spetsiifiline, kõrgkoolide tegevust arvestav erand, mis kataks teadmussiirde ja spin-off-
ettevõtete loomisega seotud juhtumid.
Eelnõu kohaselt ei kohaldata toimingupiiranguid avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli
töötajale, kui ta osaleb teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamise eesmärgil.
Erandi rakendamine on võimalik üksnes juhul, kui selleks on loa andnud kõrgkooli pädev organ (nt
nõukogu, senat või muu vastav komisjon), mille iga kõrgkool saab ise määrata, kasutades vastavalt
oma töökorraldusele mõnda olemasolevat kogu või luues uue. Loa andmiseks sobiva organi rolli võib
täita mõni kõrgkooliüleselt tegutsev komisjon või kogu, mis tagab läbipaistvuse ja usaldusväärsuse
üldisel tasandil, suutes hinnata konkreetse juhtumi huvide konflikti riske ning teha tasakaalustatud
otsuse.
Sättest tulenev erand on seega piiratud ja kontrollitud ega ava võimalust huvide konflikti
põhjendamatuks eiramiseks. Plaanitav erand loob raamid, kuidas teadmussiirde protsessi toetada,
säilitades samal ajal vajalikud kaitsemehhanismid, et vältida korruptsiooniriski ja tagada avaliku huvi
kaitse.
Võimalikud valikud loa andva kollektiivse organi määratlemisel:
1. kõrgkooli nõukogu: kõige laiapõhjalisem esindatus, kuid otsustusprotsess võib olla
aeglane.
2. teadusnõukogu / teadus- ja arendustegevuse nõukogu: pädev teadusliku sisu hindamisel,
kuid vähem esinduslik.
3. kõrgkooli eetikakomisjon või huvide konflikti komisjon: sõltumatu eetiline kontroll, kuid
vajab eraldi loomist ja võib jääda sisulises teaduslikus hindamises nõrgemaks.
1 Spin-off’i asutajateks on tavaliselt teadlased, õppejõud või ka üliõpilased koos kõrgkooliga ning aeg-
ajalt ka investoriga, kusjuures kõrgkool võib osaleda ettevõtte asutamises nii intellektuaalomandi kui
ka muude ressursside panustamise kaudu.
2
4. kombineeritud lahendus: nt eetikakomisjoni kooskõlastus ja teadusnõukogu otsus. See
suurendaks läbipaistvust, kuid muudaks protsessi bürokraatlikumaks.
Mõju
Teadus- ja arendustegevuse mõju: säte toetab teadmussiirde süsteemi ja suurendab Eesti teadlaste
motivatsiooni oma tulemusi praktikas rakendada.
Majanduslik mõju: säte toetab innovatsiooni ja ettevõtluse arengut, sh spin-off-ettevõtete loomist.
Sellised ettevõtted viivad kõrgkoolis loodud teadmised ja tehnoloogiad turule, elavdades sellega
majanduskeskkonda ja luues juurde kõrge lisandväärtusega töökohti.
Korruptsioonivastane mõju: kuigi tegemist on erandiga, on see piiratud ja kontrollitud – otsuse teeb
kollektiivne organ, mitte üksikisik. Sellega on tagatud, et huvide konflikti ennetamise põhimõte jääb
kehtima.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Kätlin-Chris Kruusmaa 53830253
[email protected]
3