Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

Riigikantselei Meie 20.01.2026 nr 8-1/448-1 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Rikkumisteadete säilitamise kord“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Rikkumisteadete säilitamise kord“; 2) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Rikkumisteadete säilitamise kord“ seletuskiri. Markko Künnapu 53911687 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 13.01.2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Rikkumisteadete säilitamise kord Määrus kehtestatakse tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (edaspidi seadus) § 10 lõike 4 alusel. § 1. Rikkumisteadete säilitamine (1) Pädev asutus ning seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud asutus ja isik on kohustatud säilitama rikkumisteate, sellega seoses kogutud teabe ning muud rikkumisteate menetlemise käigus koostatud ja kogutud dokumendid ning andmekandjad. (2) Rikkumisteadet ja muud lõikes 1 nimetatud teavet, dokumente ja andmekandjaid säilitatakse rikkumisteate vastu võtnud asutuse, isiku või üksuse või asutusevälise kolmanda isiku juures, kes tagab nende säilimise ja nendele juurdepääsu seadustes sätestatud korras. (3) Suuliselt vahetul kohtumisel või häälsõnumiga vastu võetud rikkumisteade säilitatakse: 1) vestluse või sõnumi salvestisena taasesitataval kujul või 2) vestluse protokollina. (4) Rikkumisteate vastuvõtja on kohustatud pakkuma lõike 3 punktis 2 nimetatud protokolli rikkumisest teavitajale tutvumiseks, parandamiseks ja kinnitamiseks. § 2. Rikkumisteadete hävitamine (1) Rikkumisteade, sellega seoses kogutud teave ning muud rikkumisteate menetlemise käigus koostatud ja kogutud dokumendid ning andmekandjad hävitatakse asutuse või juriidilise isiku juhi kehtestatud korras. (2) Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teave käideldakse ja see märgistatakse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele. Kristen Michal Peaminister Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiminister Keit Kasemets Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Rikkumisteadete säilitamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta1. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS)2 § 10 lõikes 4 esitatud volitusnormi järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega rikkumisteadete säilitamise korra. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Moonika Kuusk ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 sätestatakse pädeva asutuse ning TÕRTKS-i § 8 lõikes 2 nimetatud isiku kohustus säilitada rikkumisteated, sellega seoses kogutud teave ning muud rikkumisteate menetlemise käigus koostatud ja kogutud dokumendid ja andmekandjad. Vastavalt TÕRTKS-i §-dele 10 ja 11 tuleb rikkumisteateid säilitada kolm aastat arvates teavitajale tagasiside andmisest. TÕRTKS-i § 6 lõike 1 kohaselt on pädev asutus riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, millele on seadusega antud pädevus teha rikkumise suhtes riiklikku, haldus- või teenistuslikku järelevalvet või süütegu menetleda. Vastavalt TÕRTKS-i § 8 lõikele 2 on eespool nimetatud kohustus järgmistel isikutel: 1) avaliku teenistuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud riigi ametiasutusel ja selle hallataval asutusel; 2) omavalitsusüksuse ametiasutusel ja selle hallataval asutusel, kus on 50 või enam teenistujat, või kohaliku omavalitsuse üksusel, kus elab 10 000 või enam elanikku; 3) juriidilisel isikul, kus on 50 või enam töötajat; 4) Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud riiklikul finantsjärelevalve subjektil. Rikkumisteadet ja muud eespool nimetatud teavet tuleb säilitada rikkumisteate vastu võtnud asutuse, isiku või asutusevälise kolmanda isiku juures, kes peavad tagama nende säilimise ja 1 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L1937&qid=1731260312773#d1e32-47-1 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/130052024001 nendele juurdepääsu seadustes sätestatud korras. See tähendab, et vajalik on tagada rikkumisteate fakti konfidentsiaalsus vastavalt TÕRTKS §-dele 14 ja 15 ning ühtlasi tuleb juhinduda isikuandmete kaitse nõuetest vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele ning isikuandmete kaitse seadusele. Rikkumisest teavitamise kanalile, rikkumisteadetele ja rikkumisega seotud muule teabele on juurdepääs üksnes selleks määratud isikul või üksusel. Juhul, kui rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsust rikutakse järgneb sellele vastutus TÕRTKS § 20 alusel. Juhul, kui rikkumisteade on edastatud suuliselt või võetud vastu häälsõnumiga, siis on vastuvõtjal võimalikud kaks alternatiivi, mille vahel valida. Vastuvõtja võib säilitada teate kas vestluse või sõnumi salvestisena taasesitataval kujul või vestluse protokollina, mis võimaldab saada täpse ülevaate teatest ja selle sisust. Juhul, kui koostatakse protokoll, siis peab rikkumisteate vastuvõtja esitama selle rikkumisest teavitajale tutvumiseks, parandamiseks ja kinnitamiseks. See tagab muuhulgas ka selle, et protokoll on täielik ning sisaldab kõike vajalikku sisu. Vastavalt TÕRTKS §-le 10 tuleb kinnitus rikkumisteate vastuvõtmisest saata rikkumisest teavitajale seitsme päeva jooksul pärast teate kättesaamist. Juhul, kui koostatakse eelpool nimetatud protokoll, siis selle tähtaja jooksul on vajalik koostada ja edastada tutvumiseks ka protokoll. Erandiks saavad siin olla juhtumid, kus teavitaja on kinnituse saamise keelanud või kui on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse. Paragrahvis 2 nähakse ette rikkumisteadete hävitamine. Rikkumisteade, sellega seoses kogutud teave ning muud rikkumisteate menetlemise käigus koostatud ja kogutud dokumendid ning andmekandjad hävitatakse asutuse või juriidilise isiku juhi kehtestatud korras. Rikkumisteadet tuleb säilitada kolm aastat arvates rikkumisteate tagasiside andmisest menetluse lõpptulemuse kohta. Juhul, kui teavitaja on keelanud tagasiside saatmise või kui on põhjust arvata, et see võib seada ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse, siis tuleb tähtaega arvestada menetluse lõpptulemusest. Seadus ei näe ette eraldi korda rikkumisteadete hävitamise kohta ning asutused ja juriidilised isikud võivad dokumentide ja andmekandjate hävitamisel lähtuda üldisest asutusest ja juriidilises isikus kehtivast dokumendihalduse või muust sarnasest korrast. Juhul, kui nimetatud teave sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet, siis teavet käideldakse ja see märgistatakse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud EL-i õigusega. Eelnõu on tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse rakendusakt. 4. Määruse mõjud Määrus mõjutab TÕRTKS-i § 6 lõikes 1 nimetatud pädevaid asutusi ning TÕRTKS-i § 8 lõikes 2 nimetatud isikuid. Pädev asutus seaduse tähenduses on riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, millele on seadusega antud pädevus TÕRTKS‑i § 4 lõikes 1 nimetatud rikkumise suhtes teha riiklikku, haldus- või teenistuslikku järelevalvet või süütegu menetleda. TÕRTKS-i § 8 lõike 2 kohaselt mõjutab määrus järgmiseid isikuid: 1) avaliku teenistuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud riigi ametiasutusi ja selle hallatavaid asutusi; 2) omavalitsusüksuse ametiasutusi ja selle hallatavaid asutusi, kus on 50 või enam teenistujat, või kohaliku omavalitsuse üksusi, kus elab 10 000 või enam elanikku; 3) juriidilist isikut, kus on 50 või enam töötajat; 4) Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud riikliku finantsjärelevalve subjekti. Määruse jõustumisel on nimetatud pädevad asutused ja isikud kohustatud juhinduma määruse nõuetest rikkumisteadete ja nendega seotud teabe säilitamisel ja hävitamisel. Määruse rakendamise mõju saab pidada väikseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kehtestatakse pädevatele asutustele ja isikutele nõuded rikkumisteadete ja nendega seotud teabe säilitamiseks ja hävitamiseks. Säilitamine ja hävitamine toimuvad vastavalt TÕRTKS ja teistele õigusaktidele ja käesolevale määrusele. Eraldi kordade kehtestamine asutuste ja juriidiliste isikute poolt ei ole vajalik. Määruse rakendamisega võivad kaasneda teatud kulud, mis tuleb pädevatel asutustel ja isikutel kanda enda eelarvest. Määruse rakendamisega tulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Üldises korras jõustumine annab asutustele ja isikutele piisavad võimalused määruse rakendamiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse kavandi eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks koos TÕRTKS eelnõuga. Määruse kavandi osas märkusi ega arvamusi ei esitatud.