Arvamus eelnõu kohta

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsepolitseiamet Märge tehtud 28.01.2026 JPP kehtib kuni 28.01.2031 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Siseministeerium [email protected] Justiits- ja Digiministeerium Teie 02.01.2026 1-7/2-1 [email protected] Meie 28.01.2026 nr 4-3 Arvamus KrMS ametiprivileegide eelnõule Kaitsepolitseiamet esitab kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu kohta järgmised märkused ja ettepanekud. 1. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KrMSi §-ga 912, millega reguleeritakse advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise erisused, mh on nõutav, et läbiotsimise juures peab viibima Eesti Advokatuuri määratud advokaat ehk advokatuuri esindaja. Kaitsepolitseiamet ei toeta eelnõuga kavandatud advokatuuri esindaja rolli loomist ja kaasamist advokaadibüroo läbiotsimisele. Arvestades kriminaalmenetluse seadustiku üldist ülesehitust, advokaatide kutsesaladuse hoidmiskohustust ja kriminaalmenetluse toimingute eripärasid oleme seisukohal, et eelnõuga kavandatud regulatsioon tekitab praktikas mitmeid probleemkohti. Oluliselt õigusselgem ja menetluslikult tõhusam oleks advokatuuri esindaja asemel kaasata advokaadibüroo läbiotsimise juurde sõltumatu isikuna eeluurimiskohtunik kui luua uus, eriõigustega menetlusosalise roll. Märgime, et KrMS § 16 sätestab kriminaalmenetluse menetlejad ja menetlusosalised ning § 32 sätestab, et uurimisasutus teeb KrMS-s sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt, kui menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või prokuratuuri luba või korraldust. Kuivõrd eelnõu kohaselt teeb advokatuuri esindaja menetleja eest läbiotsimistoiminguid ja on eelnõu seletuskirja kohaselt nö filter, kes sõelub välja teabe, mille äravõtmine on läbiotsimismääruse kohaselt lubatud ja mis kuulub ametiprivileegi kaitse alla (vt § 912 lg 4 p 1 seletuskiri, lk 37), on meie hinnangul tegemist esindajaga, kes viib läbi kriminaalmenetlustoimingu. Olukorras, kus KrMS § 16 ei näe advokatuuri esindajat ette ühe menetlusosalisena, on äärmiselt küsitav eelnõuga loodava regulatsiooni kooskõla KrMS §-dega 16 ja 32. Samamoodi on küsitav, kas advokatuuri esindaja roll on kooskõlas AdvS §-s 45 sätestatud kutsesaladuse põhimõttega. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et advokatuuri esindajaks ei saa olla advokaat, kellel on huvide konflikt või samas kriminaalasjas rollikonflikt ning silmas tuleb pidada ka kriminaalasjast väljaspool seisvaid faktoreid nagu näiteks pooleli olevad isiklikud või kriminaalasjaga tihedalt seotud vaidlused, milles advokatuuri esindaja rolli täitmine ja seeläbi tundlikule teabele juurdepääsu saamine annaks õigustamatu eelise. Arvestades, et eelnõuga kavandatud KrMS § 912 lg 4 p 1 kohaselt on advokatuuri esindaja kohustus teostada otsinguid ning eraldada menetletava kriminaalasjaga seotud andmed ametiprivileegiga hõlmaud andmete hulgast, on väga suur tõenäosus, et advokaat puutub kokku läbiotsitava advokaadi ja advokaadibüroo kliendiandmetega, mille suhtes kehtib AdvS §-ga 45. Tuleb arvestada, et advokaadibürood ja advokaadid on ka omavahel konkurendid, kes peavad oma klientide andmeid ka teiste advokaatide ees kaitsma. Nii võib huvide konflikt ilmneda alles läbiotsingu ajal. Paragrahv 912 lg 4 p 5 kohaselt on advokaadil küll kohustus Kaitsepolitseiamet / Luise 1, postiaadress Luise 3 10142 Tallinn / +372 612 1455 / [email protected] / kapo.ee 1/3  teavitada advokatuuri ja menetlejat viivitamata, kui tal ilmneb huvide konflikt, aga praktikas võib see tähendada seda, et enne huvide konflikti selgumist on talle teatavaks saanud AdvS §-ga 45 kaitstav asjaolu. Samuti tuleb arvestada, et kui advokatuuri esindaja huvide konflikt selgub läbiotsimise ajal, siis see toob kaasa täiendava ajakulu toimingu läbiviimiseks, kuna tuleb otsida uus esindaja. Sõltuvalt konkreetsest kaasusest võib see omakorda kaasa tuua olukorra, kus kuni uue esindaja leidmiseni on takistatud kogu advokaadibüroo tegevus. Näiteks olukorras, kus läbiotsimise alla kuuluvad ka meiliserver või muud ühiskasutatavad elektroonilised andmekandjad, sest tõenduslikult olulise teabe säilimiseks tuleb senik auaks vastavad andmekandjad konserveerida. Samasugune probleemkoht tekib ka olukorras, kus advokatuuri esindajal puuduvad eriteadmised (§ 912 lg 4 p 4), nt IT seadmete või rakenduste (e-mailid, suhtlusrakendused) läbivaatamisel, kus tegelikult tänapäeval enamus infost asub ning § 912 lõigetes 11 kuni 13 sätestatud vaidluste puhul. Vaidluste korral tuleb viivitusena arvestada viie päevast vaidluse lahendamise tähtaega ja uue esindaja määramisele kuluvat aega. Advokatuuri esindaja rolliga on seotud veel järgmised probleemkohad. On oht, et advokatuuri esindaja ei suuda jääda sõltumatuks vahendajaks ja võtab toimingul pigem kaitsja positsiooni. Inimlikult on see arusaadav, sest selline on tema varasem töökogemus ja kasvõi alateadlikult võetav positsioon, kuid paratamatult võib see tekitada olukorra, kus advokatuuri esindaja paneb otsingutel rohkem rõhku õigustavatele tõenditele ja võib jätta tähelepanuta süüstavad tõendid. Selliseid olukordi püüavad lahendada § 912 lõiked 11 ja 12, aga millised on menetleja hoovad selle kontrollimiseks, kui ta osa andmeid ei tohi näha? Advokatuuri esindaja ei pruugi läbiotsimise ajaks suuta piisava detailsusega ennast kurssi viia kriminaalasja asjaoludega, et tagada kõigi kriminaalasja lahendamiseks vajalike tõendite (sh õigustavate) otsimine ja ebaolulisest materjalist eraldamine. Läbiotsimismäärused on väga mahukad ja detailsed ning lähevad lisanõuete kehtestamisel veelgi mahukamateks. Sõltuvalt iga kaasuse eripäradest ei pruugi siinkohal olla võimalik ka esindaja varasem kaasamine või talle täiendava aja andmine, kuna läbiotsimise ajaline läbiviimine sõltub mitmest erinevast asjaolust. Eelnõu kohaselt tuleb läbiotsimiskohast kaasa võetavaid teabekandjaid vaadelda advokatuuri esindaja ja advokaadi juuresolekul. Selle regulatsiooni puhul ei ole aga arvesse võetud reaalset protsessi, mis kaasneb ühe teabekandja või selle peegelkoopia vaatlemisel uurimisasutuses. Sisuliselt eelneb peegelkoopia sisulisele vaatlusele selle koopia loetavaks tegemine teatud programmide abil (nn andmete parsimine), mis võib võtta aega tunde ja isegi ööpäev. Olukorras, kus sellise toimingu puhul peab juures viibima advokaat ja advokatuuri esindaja jääb selgusetuks, kuidas seda nõuet praktikas täita. 2. Eelnõuga kavandatud KrMS § 912 lg 4 p 1 kohaselt on advokatuuri esindaja kohustatud otsingud tegema ja andmed eraldama vastavalt läbiotsimismäärusele ja arvestades menetleja juhiseid. Juhul, kui advokatuuri esindaja rollist ei loobuta (vt p 1), siis on Kaitsepolitseiameti ettepanek sõnastada § 912 lg 4 p 1 selliselt, et advokatuuri esindajal on kohustus täita menetleja ja/või prokuratuuri juhiseid, kes KrMS §-de 30 ja 32 kohaselt on pädevad läbiotsimistoiminguid juhtima. Advokatuuri esindaja roll läbiotsimisel ei tohiks sõltuda tema kaalutlusõigusest, millises ulatuses ta menetleja juhiseid arvestab. Seetõttu teeme ettepaneku muuta ja sõnastada § 912 lg 4 p 1 näiteks järgmiselt: „1) hoolsalt ja põhjendamatu viivituseta teostama otsinguid ning eraldama menetletava kriminaalasjaga seotud andmed ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgast vastavalt läbiotsimismäärusele ja järgides/täites menetleja juhiseid;“. 2/3 3. Olukorras, kus eelnõu kohaselt on advokatuuri esindajale ette nähtud oluline roll tõendite kogumisel tuleb sarnaselt KarS §-dele 316 ja 318 ette näha ka vastutus kui ta teadlikult jätab tõendi kogumata. 4. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse ka KrMSi §-ga 913, millega reguleeritakse advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe nõudmine. Kavandatud § 913 lg 4 kohaselt peab kohus pitseerima teabekandja, mida välja nõutakse. Eelnõu seletuskirja kohaselt tähendab pitseerimine pakendamist § 64 2 lõikes 3 kirjeldatud viisil ning kui teave edastati kohtule elektrooniliselt, tuleb kohtul saadud teave salvestada teabekandjale, mille saab nõuetekohaselt pitseerida ja pitseeritult menetlejale edastada. Põhimõtteliselt ei ole välistatud ka elektrooniliselt edastatud teabe „digitaalne pitsee rimine“, kui on olemas usaldusväärne elektrooniline andmevahetuskanal, kus oleks teabekandja pitseerimisega võrdväärselt võimalik kindlustada teabe puutumatus ja sellega tutvumise jälgitavus. Olukorras, kus ametiprivileegiga kaitstud teavet hoiab kolmas isik , jääb selgusetuks, miks peab eeluurimiskohtunik teabekandja pitseerima. Esiteks, kolmas isik võiks juba hoiustada seda teavet pitseeritult, s.t talle antakse ametiprivileegiga kaitstud teave hoidmiseks pitseerituna, et tagada teabe ühetaoline säilimine ja tõenduslik väärtus. Teiseks, kohtu asemel saaks vastava teabekandja pitseerida ka teavet hoidev isik ise. Kokkuvõttes on Kaitsepolitseiamet seisukohal, et eelnõuga kavandatud advokaadi või kaitsja valduse regulatsioonis on mitmeid probleemkohti, mis praktikas soodustavad läbiotsimistoimingu pikenemist ja võimalikke vaidluskohti, mis omakorda pikendab kriminaalmenetlust tervikuna. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margo Palloson peadirektor 3/3