Arvamus eelnõu kohta

Saatja: "Svetlana Padda - VMK" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Viru Maakohtu esimehe arvamus kohtute seaduse jt seaduste muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused) kohta Kuupäev: 2026-01-27 18:04 Tere Edastan Viru Maakohtu esimehe arvamuse kohtute seaduse jt seaduste muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused) kohta. Svetlana Padda kohtuistungi sekretär Viru Maakohus Konfidentsiaalsusmärge: Selles e-kirjas sisalduv teave ja võimalikud manused on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutisüsteemist. 5267960 960755 0 0 center -2160270 0 0 Liisa-Ly Pakosta Justiits - ja Digi ministeerium [email protected] Teie 1 5 .0 1 20 2 6 a nr 8-1/343-1 Meie 2 7 . 0 1 20 2 6 a nr 6-3/26-101-3 Kohtute seaduse jt seaduste muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused) Lugupeetud minister Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse jt seaduste muutmise eelnõule (kohtukorralduse muudatused) . Eelnõu kohta on avaldanud arvamust mitmed Viru Maakohtu kohtuniku d , millest peamised tähelepanekud siinkohal edastan. Kohtumenetluse kestus esimese ja teise astme kohtus . Kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu , arvates asja saabumisest kohtusse, kusjuures nimetatud tähtaja hulka ei arvata aega, mil menetlus oli peatatud või menetlusosalised tagaotsitavad. Kuigi 20 . jaanuari l 2 026 Justiits- ja D igiministeeriumis toimunud kohtureformi eelnõu kaasamishommikul lubati nimetatud säte eelnõust välja võtta, peame siiski vajalikuks rõhutada, et s eletuskirjas puuduvad täpsemad põhjendused selle kohta, millest tuleneb kohtuasjadele konkreetse menetlustähtaja määramine ning millised on selle järgimata jätmise tagajärjed. Praegu kohtu käsutuses olevate ressurssidega ei ole võimalik seda eesmärki ligilähedaseltki saavutada. Tuleb arvestada, et Eesti ja Euroopa Liidu õigusega kohtutele pandud kohustused ning kohtupraktikaga kohtutele seatud nõudmised on kohtute töökoormust aasta-aastalt suurendanud. Kohtute tööd pärsib täitmata kohtunikukohtade suur arv. Praeguseks ajaks ei ole ette valmistatud ega menetluses ühtegi seaduseelnõu, mis kohtute ülesandeid lähiaastatel oluliselt vähendaks, samuti ei võimalda lähiajal kohtute töökoormust vähendada praegu arutlusel olevad infotehnoloogilised ideed, vaid nende elluviimiseks tuleb kohtunikel ja teistele kohtutööt a jatel põhitöö arvelt nende oluliselt panustada. Kohtumenetluses tuleb tihti arvestada mahukate ekspertiiside vajadusega , mis ekspertide töökoormust arvestades kiiresti ei valmi , samuti tuleb järjest enam kohtu dokumente kätte toimetada välismaale , mille tulemuslikkus sõltub välisriigi asutuste tööst. Sellise tähtaja kehtestamine suurenda ks rahulolematust kohtutega, kes peavad pidevalt põhjendama, miks nad seda reeglit täita ei suuda. Esimese ja teise astme kohtus moodustatakse eestseisus. Kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu nõukogu nimetatud kohtunikud ning kohtu üldkogu poolt valitud liikmed. Kohtu eestseisus kehtestab kohtu kodukorra ja tööjaotusplaani. Mitmed kohtuniku d näevad seoses eestseisuse moodustamisega riski, et kohtunikk e kaasatakse otsustusprotsessidesse senisest vähem ega nõustu kriitikaga, et olemasolev tööjaotusplaan ei võimalda kohtuasj u ühtlas elt jaot ada või kohtunike spetsialisee rumissoove arvestada . Selgusetuks jääb, miks kuuluvad ringkonnakohtus eestseisuse s s e kolleegiumi d e esimehed, aga esimese astme kohtute osakondade juhatajad mitte . Praegune regulatsioon ei välista seega eestseisuse poolt otsuseid, mille alusel ei ole võimalik kohtu esimehel ja juhtkonnal tagada kohtu korrakohast tööd. Eelnõust ei selgu ka , miks peaks konkreetse maakohtu eestseisuse liikmeid valima kohtute nõukogu ja millise kriteeriumi alusel nad seda teevad. Kui üldkogu poolt valitavaid isikud saaks vähemalt üldkogul läbi arutada ja hääletada, siis nõukogu valitud liikmete puhul seda võimalust ei ole . Maakohtutesse luuakse täiendavad osakonnad. Igas maakohtus peab olema tsiviilasjade üldosakond , perekonna- ja eestkoste asjade osakond, maksejõuetus- ja ühinguõiguse osakond ning süüteoasjade osakond. Kohtunikele luuakse tingimused senisest detailsemaks spetsialiseerumiseks. Osakondade täpne loetelu võiks kehtestada kohtute nõukogu , sest nende fikseerimine seaduses er ineva suurustega kohtute jaoks loo ks jäiga lahenduse, mille muutmine o leks väga aeganõudev. Eelnõust jääb ebaselgeks, kas kohtuniku kuulumine kindlasse osakonda kohustab teda spetsialiseeruma ainult osakonna pädevuses olevale valdkonnale. Teatud liiki kohtuasjad suunatakse kohtualluvust muutmata väikseima töökoormusega kohtu kohtunikule. Kohtualluvus ja asja arutamise koht ei muutu. Asja lahendab alluvusjärgse kohtu kohtunikuna väikseima töökoormusega kohtu kohtunik. Selle lahenduse kõrval või asemel võiks kaaluda teatud liiki kohtuasjade jagamist üle riigi . Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiits- ja Digimi ni steeri umilt üle kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Seaduses peaks selgelt reguleerima , millised kohu s tused jäävad ministeeriumile. Kohtute ja kohtuhaldusteenistuse pädevusjaotuse võiks ette näha Kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute nõukogu. Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab kohtuhalduse strateegilise tasandi otsustuskogu. Nõukogu koosseisuga seoses on avaldatud erinevaid arvamusi, sealhulgas leitud, et on kaheldav, kas advokatuur peaks kujundama kohtute strateegilisi suundumusi ning puudub põhjendus, miks peaks ministeeriumist peaks olema nõukogus kaks liiget , samuti on avaldatud arvamust, et Riigikogu liikmed peaksid saama panustada kohtusüsteemi kujundamisse seadusloome kaudu ega peaks olema kohtute strateegilises juhtimises osaline. On avaldatud ka kahtlust, kas sellisel kujul on n õukogul piisavalt juhtimisalast pädevust. Luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja nõukogule tuge kohtute arendamisel. Seletuskirjast ega ka eelnõust ei nähtu, kuidas toimub KHT ja kohtute koostöö. Nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus, mille eesmärk on toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Kõrgema astme kohtunikule antakse pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks. Tagasiside andmise võimalus on juba praegu olemas, kuid pole uuritud, miks sed a ei ole kasutatud. Tagasiside andmine peab olema eelkõige seotud võimalusega pakkuda ka enesetäiendust ja töö motiveerimisega. Teise astme kohtu kolleegiumi esimehel puuduvad aga igasugused administratiivsed hoovad pakkuda esimese astme kohtu kohtunikule neid võimalusi. Täpsustatakse kohtuniku ametipiiranguid ja väljaspool kohtunikuametit töötamise tingimusi. Kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööle väljaspool kohtunikuametit tegeleda ka ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, kui kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste täitmist, sõltumatust õigusemõistmisel ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse ega kutse-eetikaga. Kuna kohtunike ametitagatisteks pole eripensione, siis on muudatus iseenesest (majanduslikult) vajalik ja mõistlik, samas arvestades kohtunike töökoormust võib see osutuda vähe mõjusaks , kuna kahel ametikohal korraga töötamine ei ole lihtsalt võimalik. Sellises olukorras oleks realistlikum motiveerida inimesi kohtunikuametis jätkama sotsiaalsete tagatistega. Kui traditsioonist eripensioni peetakse riigile liiga koormavaks, siis tasuks kaaluda näiteks tööandja tasutavaid vabatahtlik u kogumispensioni makseid. Pikendatakse kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivust. Pikendatakse distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ning kõrvaldatakse võimalus seda tähtaega lühendada. Distsiplinaarkar is tus vähese või ae glase töö eest on kujunenud kohtusüsteemis erinevalt enamik ust organisatsioonidest rutiinseks persona litöö meetmeks, mis varjutab kohtunikutöö motivaatoreid ja kohtute mainekampaaniad. Selle veelgi ulatuslikum rakendamine ei asenda kohtuorganisatsiooni üle sehitus ja töökorralduse puudusi. Rahvakohtunike institutsioon kaotatakse. Viru Maakohtu kohtunikud on senistes aruteludes seda muudatust üksmeelselt toetanud . Selle kõrval on pakutud välja või malus lahendada asju kolme st kohtunikust koosneva kohtu koossei suga nii tsiviil - kui ka süüteoasjades, kui tegemist on eriti keeruka kohtu asjaga. Lugupidamisega Priit Kama Viru M aakohtu esimees