.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 09.04.2025 / 1-1/15-617;
Riigikantselei / 09.04.2025 / 2-5/25-00640
Resolutsiooni teema: Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning
esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 30.04.2025
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 24.04.2025
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.5.2025 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 25-0365).
Kontroll: Siiri Pirn
Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 10.04.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0365 - Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 10.4.2025 resolutsioonile
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tähtaeg: 30.04.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c7550bb-46b8-4be4-924e-74dc061cec68
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c7550bb-46b8-4be4-924e-74dc061cec68?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Vabariigi Valitsus
.04.2025 nr 1-1/15-617/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikme Kalle Grünthali k.a 7. aprillil algatatud
rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (616 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Rahvatervise seaduse muutmise seaduse e e lnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 1.1.1. Alates 2002. aastast on Eesti läinud suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval kell 03:00 ning kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi. Suveaja lõpp on olnud oktoobri viimasel pühapäeval kell 04:00 öösel ning siis tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. Mitteametlikult nimetatakse seda vööndiaega ka talveajaks. Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg. 1.1.2 . Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 301, 12.10.1999 peatati suveaja rakendamine Eestis ning aasta läbi hakkas kehtima Ida-Euroopa aeg UTC+2 . 1.1.3 . Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2002 määrusega nr. 84 muudeti Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a. määrust nr. 212 "Kohustuslike mõõtühikute ja nende kasutusalade kinnitamine". Punktile 15, milles on loetletud SI ühikud, lisati märge, et suurust aeg kasutatakse kooskõlas suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00 märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi ja suveaja lõpp on kell 04.00 oktoobri viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi. Nii hakati 2002. aastal jälle rakendama suveaega, nii et seitsmel kuul aastas on tsiviilaega UTC+3 ja viiel kuul UTC+2 ning see kehtib käesoleva hetkeni, vaatamata sellele, et a ntud määrus on kehtetu alates aastast 2004. 1. 2 . Samas toob kellakeeramine rahvatervisele kaasa palju negatiivseid mõjusid. 1. 2 . 1. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane professor Aaro Hazak leidis juba2020 aastal, et kella keeramine ei anna enam energiasäästu ja toob pigem majandusele kahju, kuna mõjub halvasti inimeste bioloogilisele kellale ja vähendab töövõimet. 1. 2 . 2 . Rohked uuringud on kinnitanud kellakeeramise kahjulikku mõju rahva tervisele. Saksamaal, Inglismaal, Itaalias, Soomes ja Ameerikas on uuritud, kuidas see üleminek mõjutab inimese une struktuuri ja päevast erksust või unisust. Leiti, et kevadine kella ettenihutamine toob kaasa olulisi muutusi une struktuuris: pikeneb uinumisele kuluv aeg ja suureneb uinumisjärgsete ärkamiste arv, mistõttu une efektiivsus väheneb oluliselt. Inglismaal tehtud uuringud on näidanud üldise heaolutunde ning meeleolu langust suveajale ülemineku järgsel nädalal. Meeleolu komponentidest oli olulisim õnnetunde vähenemine ja viha kasv, seda eelkõige meestel, kes töötasid täistööajaga ja kelle tööaeg oli kindlalt fikseeritud. Sügisesel kella tagasikeeramisel kulub jällegi vähemalt nädal, enne kui une struktuur normaliseerub. Eesti unemeditsiini seltsi andmetel kulub inimesel uue unerütmiga kohanemiseks keskmiselt kaks nädalat, mistõttu tuleb arvestada, et tavapärane töörütm võib olla sel ajal häiritud. Suveaja esimesel nädalal suurenes südameinfarktide hulk 5%. Suveajale üleminek kasvatas paaril esimesel nädalal psüühiliselt häiritud inimeste enesetappude hulka. Kellakeeramisjärgsel esmaspäeval on 5,7% rohkem õnnetusi ja need on tavalistest märksa raskemad. Ameerika Unemeditsiini Akadeemia oktoobris 2020 tehtud avalduses märgitakse, et kevadise kellakeeramisega kaasnevad olulised rahva tervise riskid: südame- ja veresoonkonna ohtlikud häired, meeleoluhäired, liiklusõnnetuste kasv. Akadeemia seisukoht on, et sesoonne kellakeeramine tuleb lõpetada ja tuleb kasutada vööndiaega, millega inimese bioloogiline tsirkadiaanrütm on evolutsiooniliselt kohanenud. 1.2.3. Li saks eelmärgitule on suurema d põllumajandusettevõtted teatanud . A sjaolu, et aastas on üks ööpäev 23 tundi ja teine ööpäev 25 tundi pikk, toob piimatootmise näitel lausa otsest majanduslikku kahju, sest sarnaselt inimestega mõjutab kella keeramine ka piimakarju: lehmad peavad kaks korda aastas bioloogilist lüpsiaega muutma. Samuti põhjustab kellakeeramine segadust transpordis, tööaja arvestuses, sündmuste registreerimises. Kella tund aega edasi keerates ei saa teel olev transport püsida graafikus. Kella tund tagasi keerates kordub sama kellaaeg tund hiljem. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärgiks on vähendada rahvatervise riske, mis seonduvad südame- ja veresoonkonna ning meeleolu häire tega , sest arstide hinnangul on tervisele ja töövõimele ja pikemas perspektiivis ühiskonna heaolule tähtis elada võimalikult vööndiajale lähedastes tingimusetes 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5 . Seaduse mõju Muudatus tagab kogu elanikkonna heaolu ning vähendab terviseriske . 6 . Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid. 7 . Rakendusaktid Seaduse jõustamiseks ei ole eraldi rakendusakt e vaja. 8 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 26. oktoobril 2025 . ___________________________________________________________________________ Algat a b Riigikogu lii ge 0 7.04 .2024 Kalle Grünthal
EELNÕU Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu Rahvatervise seaduses tehakse järgmine muudatus: Seaduse paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 16, mis sõnastatakse järgmiselt: 1 6) Eesti asub aastaringselt Ida-Euroopa aja (UTC) ajavööndis, mille nihe Eesti suhtes on UTC+2. See tähendab, et Eestis on kell kaks tundi ees universaalsest ajast UTC-st. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algata b Riigikogu lii ge 07.04 .2025 Kalle Grünthal
Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri
l. Sissejuhatus
1.1. Sisuko kkuvöte
1.1.1. Mates 2002. aastast on Eesti läinud suveajate ule märtsi viimaset puhapäeval keli 03:00
ning kellaosutid tuleb nihutada uhe tunni vörra edasi. Suveaja töpp on olnud oktoobri viimasel
puhapäeval keli 04:00 öösel ning siis tuleb kellaosutid nihutada uhe tunni vörra tagasi.
Mitteametlikult nimetatakse seda vööndiaega ka talveajaks.
Suveaeg on vööndiajast uhe tunni vörra edasi nihutatud kellaaeg.
1.1.2. VabariigiVatitsuse määrusega nr. 301,12.10.1999 peatati suveaja rakendamine Eestis
ning aasta läbi hakkas kehtima Ida-Euroopa aeg UTC+2.
1.1.3. Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2002 määrusega nr. 84 muudeti Vabariigi Valitsuse 29.
juuni 1999. a. määrust nr. 212 "Kohustuslike möötuhikuteja nende kasutusalade kinnitamine".
Punktile 15, milles on loetletud Sl uhikud, lisati marge, et suurust aeg kasutatakse kooskotas
suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on keli 03.00 märtsikuu viimasel puhapäeval,
kusjuures kettaosutid nihutatakse uhe tunni vörra edasi ja suveaja löpp on keli 04.00 oktoobri
viimasel puhapäeval, kusjuures keLlaosutid nihutatakse uhe tunni vörra tagasi. Nii hakati 2002.
aastaljälle rakendama suveaega, nii etseitsmelkuulaastasontsiviilaega UTC+Sjaviielkuul
UTC+2 ningsee kehtib käesoleva hetken!, vaatamata seltete, etantud määrus on kehtetu alates
aastast2004.
1.2. Samas toob kellakeeramine rahvatervisele kaasa palju negatiivseid möjusid.
1.2.1. Tallinna Tehnikaulikooli majandusteadlane professor Aaro Hazak leidisjuba2020 aastal,
et keila keeramine ei anna enam energiasäästu ja toob pigem majandusele kahju, kuna möjub
halvasti inimeste bioloogilisele kellaleja vähendab töövöimet.
1.2.2. Rohkea uuringud on kimiitanud kellakeeramise kahjulikku möju rahva tervisele.
Saksamaal, Inglismaal, Itaalias, Soomes ja Ameerikas on uuritud, kuidas see uleminek möjutab
inimese une struktuuri ja päevast erksust voi unisust. Leiti, et kevadine keila ettenihutamine
toob kaasa olulisi muutusi une struktuuris: pikeneb uinumisele kuluv aeg ja suureneb
uinumisjärgsete ärkamiste arv, mistöttu une efektiivsus väheneb oluliselt. Inglismaal tehtud
uuringud on näidanud uldise heaolutunde ning meeleolu langust suveajale ulemineku järgsel
nädalal. Meeleolu komponentidest oli olulisim önnetunde vähenemine ja viha kasv, seda
eelköige meestel, kes töötasid täistööajaga ja kelle tööaeg oli kindlalt fikseeritud. Sugisesel
keila tagasikeeramisel kulub jällegi vähemalt nädal, enne kui une struktuur normaliseerub.
Eesti unemeditsiini seltsi andmetel kulub inimesel uue unerutmiga kohanemiseks keskmiselt
kaks nädalat, mistöttu tuleb arvestada, et tavapärane töörutm vöib olla sei ajal häiritud. Suveaja
esimesel nädalal suurenes sudameinfarktide hulk 5%. Suveajale uleminek kasvatas paaril
esimesel nädalal psuiihiliselt häiritud inimeste enesetappude hulka. Kellakeeramisjärgsel
esmaspäeval on 5,7% rohkem önnetusi ja need on tavalistest märksa raskemad.
Ameerika Unemeditsiini Akadeemia oktoobris 2020 tehtud avalduses märgitakse, et kevadise
kellakeeramisega kaasnevad olulised rahva tervise riskiä: sudame- ja veresoonkonna ohtlikud
haired, meeleoluhäired, liiklusönnetuste kasv. Akadeemia seisukoht on, et sesoonne
kellakeeramine tuleb löpetada ja tuleb kasutada vööndiaega, millega inimese bioloogiline
tsirkadiaanrutm on evolutsiooniliselt kohanenud.
1.2.3. Lisaks eelmärgitule on suuremad pöltumajandusettevötted teatanud. Asjaolu, et aastas
on uks ööpäev 23 tundi ja teine ööpäev 25 tundi pikk, toob piimatootmise näitel lausa otsest
majanduslikku kahju, sest sarnaselt inimestega möjutab keila keeramine ka piimakarju: tehmad
peavad kaks korda aastas bioloogilist lupsiaega muutma.
Samuti pöhjustab kellakeeramine segadust transpordis, tööaja arvestuses, sundmuste
registreerimises. Keila tund aega edasi keerates ei saa teel olev transport pusida graafikus. Keila
tund tagasi keerates kordub sama kellaaegtund hiijem.
2. Eelnöu eesmärk
Eelnöu eesmärgiks on vähendada rahvatervise riske, mis seonduvad sudame- ja veresoonkonna
ning meeleolu häiretega, sest arstide hinnangul on tervisele ja töövöimele ja pikemas
perspektiivis uhiskonna heaolule tähtis elada vöimalikult vööndiajale lähedastes tingimusetes
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöus ei kasutata uusi termineid.
5. Seaduse möju
Muudatus tagab kogu elanikkonna heaolu ning vähendab terviseriske.
6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid.
7. Rakendusaktid
Seadusejöustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.
8. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub 26. oktoobril 2025.
Algatab Riigikogu liige 07.04.2024
/
Kalle Grunthal
EELNÖU
Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnöu
Rahvatervise seaduses tehaksejärgmine muudatus:
.. Seaduse paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 16, mis sönastataksejärgmiselt:
16) Eesti asub aastaringselt Ida-Euroopa aja (UTC) ajavööndis, mille nihe Eesti suhtes on
UTC+2. See tähendab, et Eestis on keli kaks tundi ees universaalsest ajast UTC-st.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
Algatab Riigikogu liige 07.04.2025
Kalle Grunthal
Rjigikogu Kant^sea
Kuupäev _öl^0^
y/ ^^T^S^