Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord

KÄSKKIRI 09.04.2025 nr 1-2/25/63 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktide 1 ja 2 ja Vabariigi Valitsuse 25.05.2023. a. määruse nr 53 "Kaitseministeeriumi põhimäärus" § 6 lg 2 punkti 4 alusel: 1. Kehtestan "Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord" (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks kaitseministri 07.06.2016. a käskkirja nr 319 „Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtete ja korra kehtestamine“ (edaspidi käskkiri nr 319) ning sellega seonduvad kaitseministri 26.06.2017 käskkirja nr 340 „Kaitseministri 07.06.2016. a käskkirja nr 319 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtete ja korra kehtestamine muutmine“; kaitseministri 18.07.2018 a käskkirja nr 348 „Kaitseministri 7.06.2016. a käskkirja nr 319 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtete ja korra kehtestamine muutmine“; kaitseministri 22.10.2019. a käskkirja nr 320 „Kaitseministri 7.06.2016. a käskkirja nr 319 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtete ja korra kehtestamine muutmine“. 3. Käskkirja nr 319 alusel sõlmitud lepingud kehtivad lepingute lõpptähtajani. 4. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe juhatajale, Kaitseliidu ülemale, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arenduskomisjoni liikmetele. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister  KINNITATUD Ministri 09.04.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/63 „Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord“ KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSTEGEVUSE TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORD 1. Üldsätted 1.1 Kord reguleerib Kaitseministeeriumi (edaspidi KM) eelarvest makstavate kaitsetööstuse arendustegevuse toetuste (edaspidi arendustoetus) andmise põhimõtteid, toetuste taotluste menetlemist ning toetuste kasutamise järelevalvet. 1.2 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord (edaspidi kord) on lahutamatu osa kaitsetööstuspoliitikast, mille põhieesmärgid on olnud aluseks selle dokumendi koostamisel. 1.3 Korra kehtestamisega taotletakse kaitseotstarbeliste arendusprojektide (edaspidi arendusprojekt) toetamise läbipaistvat menetlemist ja arendusprojektide eesmärgistatud rahastamist. 1.4 Arendustoetust antakse projektitoetusena tootearenduseks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187/1, 26.06.2014) (edaspidi määrus) artikli 25 mõistes ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE1) innovatsiooniks määruse artikli 28 mõistes. 1.5 Punktis 1.4 nimetatud määruse järgi on tootearenduseks olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust 1 VKEks määruse Lisa 1 kohaselt loetakse ettevõtted (autonoomsed ettevõtted, partner- ja sidusettevõtted), millel on vähem kui 250 töötajat ning mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot, kusjuures VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot, ja mis vastavad muudele Määruse lisas 1 nimetatud tingimustele.  tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. 1.6 Arendustoetuse andmisel ettevõttele järgitakse määruse ning konkurentsiseaduse §- s 34² sätestatut. 1.7 Arendustoetust võivad taotleda Eesti äriregistris registreeritud äriühingud (edaspidi ettevõtted). 2. Eesmärk 2.1 Arendustoetuse põhieesmärgiks on saavutada Eesti kaitsetööstuse toodete kõrge arendustase ja rahvusvaheline konkurentsivõime. 2.2 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamine on tulemuslik, kui igal aastal arendatakse välja kaks uuenduslikku, tehnoloogiamahukat ekspordipotentsiaaliga kaitse- ja julgeolekuotstarbelist toodet või teenust. 3. Toetuse andmise põhimõtted 3.1 Kaitsetööstuse arendustoetuste taotlusi hindab kaitseministri 22.03.2013. a käskkirjaga nr 92 moodustatud KM kaitsetööstuse arenduskomisjon (edaspidi komisjon). 3.2 Vajadusel kaasab komisjon iga projekti hindamiseks komisjoni väliseid eksperte. 3.3 Toetust antakse ettevõtetele, kes vastavad järgmistele nõuetele: 3.3.1. ettevõttel on oskused ja teadmised arendusprojekti elluviimiseks; 3.3.2. ettevõttel on arendusprojekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid (omaosalus). 3.3.3. ettevõtte juriidilistest isikutest omanikud, kelle osaluse määr ületab 5% aktsia- või osakapitalist, on registreeritud Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse mõistes või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga (välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtted); 3.3.4. ettevõte annab nõusoleku järelepärimiste tegemiseks Maksu- ja Tolliametile ning teistele ametiasutustele;  3.3.5. ettevõte on maksevõimeline, ta ei ole pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei ole peatatud ja ta ei ole raskustes määruse artikli 1 lõike 4 punkti c mõistes. 3.3.6. ettevõte on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused riiklike maksude, kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise osas ning ettevõtte maksuvõla tasumine ei ole ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud taotluse esitamise päevast arvates, ettevõte on esitanud kõik vajalikud deklaratsioonid. 3.3.7. ettevõtte seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest, esindajale ei ole määratud ettevõtlus- ega ärikeeldu. 3.3.8. ettevõte ei ole esitanud valeandmeid korras sätestatud nõuetele vastavuse kohta; 3.3.9. ettevõttel ei esine muid määruse artiklis 1 nimetatud toetuse andmist välistavaid asjaolusid. 3.4 Ettevõtete, kes vastavad punktis 3.3 toodud nõuetele, arendusprojektid peavad olema kõrge ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- või julgeolekuotstarbelised. Tootearenduse toetamisel rahastatakse kaitseotstarbelisi arendusprojekte, mis vastavad TRL2 tasemetele 4-7. 3.5 Toetust saab taotleda üks kord konkreetse arendusprojekti TRL-ist lähtuva kvalitatiivse edasimineku kohta, eeldusel, et arendustoetus soodustab olulisel ja selgelt mõõdetaval määral arendusprojekti elluviimist. Korra raames toetatava arendusprojekti maksimaalne pikkus on maksmimaalselt 3 aastat. 3.6 KM abi osakaal ühele arendusprojektile on kuni 40 % arendusprojekti abikõlblikest kuludest. KM toetus ühele projektile on maksimaalselt kuni 200 000 eurot ning see ei või olla suurem kui 1/2 jooksva aasta sihtotstarbelistest eelarvevahenditest. Kui arendusprojekti rahastatakse muudest kohaliku omavalitsuse või riigi vahenditest, ei tohi maksimaalne abi osakaal samade abikõlblike kulude katmiseks ületada määruse artikli 25 lõigetes 5 ja 6 sätestatud osakaale. VKEdele antav innovatsiooniabi antakse määruse artiklis 28 sätestatud alustel. 3.7 Arendustoetusest makstavateks abikõlbulikeks kuludeks tootearenduse puhul on määruse artikli 25 lõikes 3 toodud kulud ning abikõlbulikeks kuludeks VKEdele antava innovatsiooniabi korral on määruse artikli 28 lõikes 2 toodud kulud. 2 TRL (Technology Readiness Level) – tehnoloogia valmidusaste; Vt lisaks http://www.innovationseeds.eu/Virtual_Library/Knowledge/TLR_Scale.kl  3.8 Ettevõte, kes taotleb korra punktis 1.3 nimetatud arendusprojekti teostamiseks arendustoetust, saab arendusprojekti toetusega katta tegevusi alates arendustoetuse lepingu sõlmimisest. 4. Arendustoetuse taotlemine 4.1 Arendustoetuse konkurss toimub vähemalt kord aastas. Vajadusel ja eelarvevahendite olemasolul on komisjonil õigus teha kaitseministrile ettepanek lisakonkursi väljakuulutamise kohta. 4.2 Avaliku konkursi arendustoetuse taotlemiseks kuulutab välja kaitseminister oma käskkirjaga. Käskkirjas määratakse arendustoetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid ning nende esitamise tähtaeg ja koht. 4.3 Teade arendustoetuse taotlemiseks ja avaliku konkursi tingimuste kohta avaldatakse KM veebilehel www.kaitseministeerium.ee 4.4 Konkursil osalemiseks peab arendustoetuse taotleja esitama elektrooniliselt KM kaitsetööstuse osakonnale vormikohase digitaalselt allkirjastatud taotluse (korra lisa 1) koos vajalike dokumentidega. 4.5 KM kaitsetööstuse osakond registreerib vormikohased taotlused ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis, kontrollib esitatud dokumentide nõuetele vastavust ja edastab nõuetele vastavad taotlused komisjonile hindamiseks. 5. Taotluste hindamine 5.1 Arendustoetuse taotlust hindab komisjoni vähemalt kolm liiget. Komisjon esitab motiveeritud ettepaneku konkursi tulemuste kinnitamiseks kaitseministrile. 5.2 Kui komisjoni liige omab osalust kasvõi ühes taotluse esitanud juriidilises isikus või on määratud taotleja juhtorganitesse (nõukogu või juhatuse liige) või on taotleja osalust omava(te) isiku(te), nõukogu või juhatuse liikmete lähisugulane või lähihõimlane või on komisjoni liikmel taotleja suhtes mingist muust aspektist tulenev huvide konflikt, ei osale ta taotluste hindamisel. 5.3 Iga komisjoni liige kohustub allkirjastama sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse kinnituse (lisa 2) üks kord hindamisperioodi jooksul pärast arendustoetuste taotluste üldinfoga tutvumist ja enne arendustoetuste taotluste hindamist. 5.4 Komisjonil on õigus: 5.4.1. kaasata taotluste hindamisele komisjoni väliseid eksperte; 5.4.2. küsida arendustoetuse taotlejalt asjassepuutuvat lisateavet (sh kutsuda taotlejaid vestlusele) ja anda taotluse kohta esmane tagasiside 14 päeva jooksul pärast  taotluse esitamist. Taotluste täiendamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks annab komisjon taotlejale täiendava aja maksimaalselt 14 päeva pärast esmast tagasisidet; 5.4.3. nõuetekohaste taotluste puudumisel teha kaitseministrile ettepanek jätta arendustoetused välja andmata; 5.4.4. lähtudes esitatud arendusprojektide taotlustest teha kaitseministrile ettepanek toetussummade jagunemise ja suuruse kohta iga toetatud arendusprojekti lõikes ning vajadusel ka lisakonkursi väljakuulutamise kohta; 5.4.5. lähtudes arendusprojektide olemusest teha kaitseministrile ettepanek eritingimuste määramiseks (sh intellektuaalomandi õiguste kasutamine, levikupiiranguga teavet ja/või riigisaladust puudutavad tegevused jms). 5.5 Taotluste hindamisel ja pingereastamisel lähtutakse järgmistest põhikriteeriumidest: 5.5.1. kaitse- ja julgeolekuotstarbelisus, uuenduslikkus ning vastavus arendusprojektide konkursi teemadele; 5.5.2. rahvusvaheline konkurentsivõime ja majanduslik mõju (turuanalüüs); 5.5.3. ettevõtte arendusprojekti elluviimise võimekus (meeskonna kompetents ja kogemused, tehnoloogiline pädevus); 5.5.4. arendusprojekti rahastamise võimekus (panga väljavõttega tõestatud omaosalus, finantseerimisotsus pangalt, garantiikirjad investoritelt vms). 5.6 Kõiki ülalnimetatud kriteeriumeid hinnatakse tasemete kaupa numbrilisel skaalal 1 kuni 4 intervalliga 0,5. Hinnangu andmisel taotlusele kasutavad komisjoni liikmed vastavat skaalat (Lisa 3). 5.7 Taotlusi hindavad komisjoni liikmed kõigepealt individuaalselt ning taotluse individuaalhinne kujuneb vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga korrutatud hinnete summast. 5.8 Taotluse koondhinne kujuneb hindamises osalenud komisjoni liikmete antud individuaalhinnete aritmeetilisest keskmisest, mis on aluseks taotluste pingereastamisel. 5.9 Kui koondhinne on väiksem kui 2,5 või üks kriteeriumitest on hinnatud madalaima hindega (1), siis taotlust ei rahuldata. 6. Arendustoetuste andmine 6.1 Arendustoetuse andmise otsustab kaitseminister käskkirjaga.  6.2 Kaitseministri käskkirjas märgitakse täiendavalt, et antav abi on tootearenduseks antav abi või VKE tööstusomandi õiguste omandamiseks antav abi määruse tähenduses. 6.3 Arendustoetuste saajad tehakse teatavaks KM veebilehel. 6.4 KM-l on õigus töödelda ja avalikustada arendustoetuse avaliku konkursiga seotud informatsiooni (sh taotleja/arendustoetuse saaja nimi ja kontaktandmed; arendusprojekti nimi, eesmärk ja kogumaksumus ning arendustoetuse summa), mille kohta annab taotleja oma kinnituse lisas 1 toodud taotlusvormis. 6.5 KM-l on õigus nõuetekohaste taotluste puudumisel jätta arendustoetus välja andmata. 7. Lepingu sõlmimine 7.1 KM sõlmib toetuse saaja ning Kaitseväega kolmepoolse arendustoetuse lepingu, milles sätestatakse muuhulgas KM, Kaitseväe ja ettevõtte õigused ning kohustused, arendustoetuse suurus, selle kasutamise ajalised raamid, abikõlblikud kulud, toetuse väljamaksmise tingimused ja tähtajad, aruandluse struktuur ja tähtajad ning teised olulised tingimused (sh intellektuaalomandi õiguste kasutamine, levikupiiranguga teavet ja/või riigisaladust ning tegevuslubasid puudutavad tegevused). 7.2 Ettevõte peab arendusprojektiga seotud avalikel esinemistel ja valminud materjalides viitama KM arendustoetusele. 7.3 Korra punktis 7.1 nimetatud lepingul on sõlmimisel järgmised kohustuslikud lisad: 1) Taotlus kaitsetööstuse arendustegevuse toetamiseks; 2) Arendustoetuse kasutamise sisu- ja finantsaruande vorm; 3) Kaitseväega testimiste läbiviimise vorm (korra lisa 4). 8. Arendustoetuse kasutamise aruandlus ning järelevalve 8.1 Toetuse saaja peab esitama KM-le arendustoetuse kasutamise sisulise vahearuande igal aastal veebruari viimaseks tööpäevaks ja lõpparuande hiljemalt 30 päeva jooksul projekti lõppemise päevast arvates. Finantsaruanded tuleb esitada korrapäraselt kord kvartalis. 8.2 Toetuse saaja peab lisama aruandele kuludokumentide ja maksekorralduste koopiad, millega tõendab kulude tekkimist ja seotust projektiga ning millele on märgitud, milline osa kulust on sellega seotud (projekti nimi, summa jaotus). Kuludokumendid peavad olema allkirjastatud selleks volitatud isiku poolt. 8.3 KM kaitsetööstuse osakond kontrollib esitatud aruande ja dokumentide vastavust lepingule ning tõendatud kulu sihipärasust. Kontrollija teavitab aruande esitajat ilmnenud puudustest kirjalikult või kirjalikult taasesitatavas vormis. Puuduste esinemisel on aruande esitaja kohustatud puudused kõrvaldama 14 päeva jooksul puudusest teavitamisest arvates. 8.4 KM kaitsetööstuse osakond tagab kulujuhi poolt kinnitatud aruannete edastamise riigikaitseplaneerimise osakonnale arendustoetuse kasutamise kajastamiseks raamatupidamises. 8.5 Järelevalvet arendustoetuse kasutamise sihipärasuse, lepingukohasuse ja aruandluse korrektsuse üle teostab KM kaitsetööstuse osakond. KM siseauditi osakond auditeerib vajadusel kulude sihipärasust, lepingule vastavust ning aruande õigsust. 8.6 Juhul, kui arendustoetust ei ole kasutatud sihipäraselt või lepingus ettenähtud mahus või kulud on tõendamata, teeb järelevalvet teostav kaitsetööstuse osakond KM kantslerile ettepaneku arendustoetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks. 8.7 Toetuse saaja võtab endale lepingulise kohustuse tagastada KM-le arendusprojekti toetamiseks eraldatud arendustoetus, kui ta ei täida endale võetud lepingulisi kohustusi.  LISA 1 TAOTLUS KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSTEGEVUSE TOETAMISEKS Taotluse maksimaalne pikkus on 10 A4 lehekülge, v.a taotleja teabe osa ja kokkuvõte OSA 1 – TAOTLEJA ANDMED Ettevõtte ärinimi ja registrikood Esindaja ees- ja perekonnanimi Postiaadress Pangarekvisiidid Kontaktid (telefon, e-posti aadress) Ettevõtte tegevusala kood Eelarve kokkuvõte Projekti kogusumma Omafinantseering KM toetus Muu allikas (kuni 40%) (nimeta) Riigiabi ergutav mõju Palume märkida ristikesega, kas taotleja kuulub Määruse I Lisa kohaselt VKE (tabel A) või suurettevõtte (tabel B) kategooriasse. A. Väike- ja keskmise suurusega ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub VKE kategooriasse. Kinnitan, et ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne taotluse esitamist alustanud ühegi tegevusega. B. Suur ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub suurettevõtete kategooriasse. Kinnitan, et ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne taotluse esitamist alustanud ühegi tegevusega. (lisaks tuleb täita tabel C) C. Määruse artikkel 7 lõike 3 alusel kinnitan ühe või mitme alloleva kriteeriumi täitmist ning lisan põhjenduse: Märkida Kriteeriumid Põhjendus ristikesega a) projekti/tegevuse maht suureneb oluliselt abi tulemusel; b) projekti/tegevuse ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel; c) projekti/tegevusega seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel; d) projekti/tegevuse lõpuleviimine kiireneb oluliselt. OSA 2 – TAOTLUS kuni 10 lk, välja arvatud kokkuvõte Arendusprojekti nimi Projekti kokkuvõte (kuni 1 lk) 1. Probleem - Lahendus 1.1. Projektiidee taust ja probleemipüstitus 1.2. Soovitatav lahendus - Lahenduse kirjeldus - Lahenduse uuenduslikkus ja ainulaadsus - Väärtuspakkumine (sh arvulised näitajad ja muud mõõdetavad väljundid) - Praegune ja taotletav TRL tase 1.3. Temaatiline valdkond: seos kaitse- ja/või julgeolekusektoriga ning vastavus ühele seitsmele püstitatud valdkonnale 1.4. Pakutava võimaluse ärakasutamise positiivsed mõjud ja kaudsed kasud 2. Ärimudel ja turuanalüüs 2.1. Turuanalüüs - Turu- ja ekspordipotentsiaal - Võimalikud kasutajad ja kasusaajad 2.2. Võrdlus olemasolevate või sarnaste tehnoloogiate, teenuste ja/või toodetega ning konkurentsieelised 2.3. Intellektuaalomandi kaitse (patendid, litsentsid, kaubamärgid, ärisaladused) 2.4. Turustamisvisioon ja võimalik tarneahel (kogu tsükkel) 2.5. Seos ettevõtte pikaajaliste plaanidega 2.6. Kohalikud ja välispartnerid, erinevate osapoolte rollid ja vastutus 3. Taotleja äritegevuse näitajad viimasel kuuel kuul Äritegevuse näitajad Viimasel kuuel kuul Töötajate arv Käive Bilansimaht Aktsia/osakapital Omakapital Teadus- ja arendustegevuse kulud Eksport Kasum/kahjum Põhivara kulum Tööjõukulud 4 Projekti meeskond ja projekti elluviimine 4.1. Meeskonna kirjeldus - Võtmeisikud (nimi, isikukood, roll arendusprojektis) ja vajalikud kompetentsid - Omanikud ja juhtkond (üle 5%-suuruse osalusega ettevõtte omanike nimekiri, nende osalus ja omanikeringi kirjeldus eraisikuteni, va avalikult noteeritud ettevõtjad) Nimi Liik (asutaja, investor, muu) Osalus, % KOKKU 100% 4.2. Projekti eesmärk ning püstitatud ülesanded/tegevused 4.3. Metoodika (sh kasutatavad tehnikad ja seadmed) - Kuidas jõuate projekti eesmärkideni? - Projekti kestus (maksimaalselt 36 kuud), projekti ülesannete/tegevuste ajastus (gantt tabel) ja põhietapid - Hinnang teostatavusele (sh edenemise mõõdikud) 4.4. Võimalikud riskid (sh nende mõjuulatus ja tõenäosus) ja nende maandamisviisid Riski kirjeldus Mõjuulatus Maandamisviisid (kõrge/keskmine/madal) Tõenäosus (kõrge/keskmine/madal) 5 Arendusprojekti rahastamine Palume täita allolev tabel arendusprojekti ressursikava ja detailse eelarve (personalikulud, lähetused, materjalid ja tarvikud, ostetavad teenused, seadmed jms) kohta etappide ja rahastajate lõikes, kus toetuse määraks on kuni 40% projekti abikõlblikest kuludest. Kululiigid Kogusumma Omafinantseering KM toetus (kuni Muu allikas etappide lõikes 40%) (nimeta) Nt personalikulu Nt materjalikulu Vajadusel lisa ridu Projekti kuludena näidatakse kõik eeldatavad kululiigid (vajadusel tuleb tabelisse ridu lisada). Taotluse esitamisega ettevõtte esindusõigust omav isik kinnitab, et: 1. ettevõtet või tema seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest. 2. ettevõttel, tema seaduslikul esindajal ja taotluses märgitud võtmeisikutel puuduvad karistusandmed karistusregistris; 3. ettevõte on maksevõimeline, ta ei ole pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei ole peatatud; 4. ettevõte on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused riiklike maksude, kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise osas; 5. ettevõte ei ole esitanud valeandmeid Korras sätestatud nõuetele vastavuse kohta; 6. ettevõte annab nõusoleku järelepärimiste tegemiseks Maksu- ja Tolliametile ning muudele õiguspädevatele institutsioonidele; 7. ettevõtte käsutuses on arendusprojekti teostamiseks vajalikud rahalised vahendid; 8. ettevõttel on vastav kompetents arendusprojekti valdkonnas; 9. kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad; 10. ettevõtte omanikud, kelle osaluse määr ületab 5% aktsia- või osakapitalist, on registreeritud Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse mõistes või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga (välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtted); 11. ettevõte ei ole raskustes Määruse artikli 1 lõike 4 punkti c mõistes ning sama artikli punktis 7 sätestatud tingimuste kohaselt; 12. on andnud Kaitseministeeriumile nõusoleku töödelda ja avalikustada Arendustoetuse avaliku konkursiga seotud informatsiooni, sh taotleja/Arendustoetuse saaja nimi ja kontaktandmed, arendusprojekti nimi, eesmärk ja kogumaksumus ning Arendustoetuse summa; 13. ei ole antud arendusprojekti raames alustanud ühegi asjassepuutuva tegevusega (sh lepingute sõlmimine, hangete teostamine, kulutuste hüvitamine jms). Koostaja allkiri Kuupäev  LISA 2 SÕLTUMATUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE KINNITUS Mina, allakirjutanu, kinnitan, et olen tutvunud Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arenduskomisjoni töökorraga ning kohustun järgima seda heas usus. Kinnitan, et ei ole teadaolevalt ei otseselt ega kaudselt seotud ühegi taotluse koostamise ega nõustamisprotsessiga ning ei ole lähisuguluses või lähihõimluses taotleja osanike, nõukogu- ega juhatuse liikmetega. Kinnitan, et ei ole eraviisiliselt ega tööalaselt seotud ühegi minu poolt hinnatava taotlusega. Kinnitan, et kasutan kogu informatsiooni, mille olen saanud taotluse menetlemise käigus, üksnes Kaitseministeeriumi arenduskomisjoni töökorrast tulenevate ülesannete täitmiseks. Kinnitan, et hindan taotlusi erapooletuse printsiibist lähtuvalt. Kohustun kaitsma ärisaladust ega avalda kolmandatele isikutele taotluste dokumentidest saadud andmeid ja infot. Kohustun mitte kopeerima taotluste dokumentatsiooni ja seda mittesihipäraselt kasutama. Kinnitan, et ei osale pärast hindamisprotsessi lõppu ühegi hinnatud taotluse ellurakendamisel. Kinnitan, et minu osalemine järgmiste taotluste hindamisel võib põhjustada huvide konflikti: Pealkiri Esitaja Kohustun koheselt teatama Kaitseministeeriumi kontaktisikule, kui avastan mis tahes otsese või kaudse huvide konflikti seoses taotlustega, mida mul palutakse hinnata või mida käsitletakse Kaitseministeeriumi arenduskomisjoni koosolekul, milles ma osalen. Kinnitan ka, et ei avalda ühtegi hindamisprotsessi või hindamiseks esitatud taotluse üksikasja ega selle tulemust ilma Kaitseministeeriumi kontaktisiku selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. Tagan minu käes ja kasutuses olevate Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arenduskomisjoni ülesannete täitmisega seotud dokumentatsiooni üle järelevalve ning vastutan dokumentatsiooni konfidentsiaalsuse eest. Tagastan Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arenduskomisjoni ülesannete täitmisega seotud dokumentatsiooni Kaitseministeeriumile 5 tööpäeva jooksul, kui langeb ära vajadus nende kasutamiseks. ______________________________________________ (nimi ja allkiri) ______________________________________________ (kuupäev) ______________________________________________ (aadress) _______________________________________________ (telefon)  LISA 3 KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSPROJEKTIDE TAOTLUSTE HINDAMISSKAALA Hindamiskriteerium Osa- Tasemete hindamisskaala kaal Arendusprojekti seos kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga on väga tugev ning selle 4 raames töötakse välja uuenduslik lahendus konkreetsele võtmeprobleemile. I. Kaitse- ja Arendusprojekti seos kaitse- ja julgeolekuotstarbelisus, julgeolekuvaldkonnaga on märgatav ja selle tulem 3 uuenduslikkus ning on kaudselt rakendatav mõne võtmeprobleemi 30% lahendamisel. vastavus arendusprojektide Arendusprojekti seos kaitse- ja konkursi teemadele 2 julgeolekuvaldkonnaga on pigem ebamäärane ning selle raames valmiva tulemi kasutamine on küsitav. Arendusprojekti seos kaitse- ja 1 julgeolekuvaldkonnaga on väga nõrk ning oodatav tulem ei lahenda ühtki olulist probleemi. Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on väga kõrge ja on välja toodud mitu märkimisväärset 4 konkurentsieelist välisturul. On olemas selge turustamisvisioon. Turupotentsiaal on põhjalikult analüüsitud, nõudlus on ilmne. Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on kõrge ja on välja toodud vähemalt üks arvestatav 3 konkurentsieelis välisturul. Turustamisplaan on II. Rahvusvaheline piisavalt detailne. Turupotentsiaal on analüüsitud, konkurentsivõime ja nõudlus on prognoositav. 40% majanduslik mõju Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on tagasihoidlik ja konkurentsieelised välisturul on 2 ebamäärased. Turustamisplaan on pigem ebarealistlik. Turupotentsiaali analüüs on puudulik, nõudlus on tagasihoidlik. Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on olematu ja puuduvad konkurentsieelised välisturul. 1 Turustamisplaani ei ole. Arendusprojekti väljundid on selgitamata ja turupotentsiaal on analüüsimata. Nõudlust praktiliselt ei ole. Taotlejal on olemas kõik vajalikud kogemused, kõrge kompetents ja taristu, lai partnerite võrgustik III. Ettevõtte (sh välismaal). Tegemist on mitme ettevõtte ja / või arendusprojekti TA asutuste vahelise koostööprojektiga. elluviimise võimekus, sh 15% 4 Arendusprojekt on kvaliteetselt planeeritud. Kõik projekti pikkus tegevused on väga hästi mõõdetavad ja saavutatavad. Tegevuskava on tasakaalus, hästi läbi mõeldud ning efektiivne.  Taotlejal on olemas vajalikud kogemused, hea kompetents ja taristu, kuid välispartnerlus vajab laiendamist ja tugevdamist. Tegevuste ja aja 3 planeerimisel ei esine olulisi puudujääke. Tegevused on saavutatavad ja selgelt mõõdetavad. Tegevuskava on hea. Taotleja kogemused ei ole piisavad ja kompetents on lünklik. Olemasolevat taristut saab kasutada vaid osaliselt. Arvestavaid välispartnereid on vähe. Tegevuste ja aja planeerimisel esineb 2 märkimisväärseid puudujääke. Tegevused on osaliselt mõõdetavad, kuid tulemi saavutamine on ebamäärane. Tegevuskava on piisav vaid minimaalsete tulemuste saavutamiseks. Taotlejal puuduvad arendusprojekti elluviimiseks vajalikud kogemused, kompetents ja taristu. Ei ole välispartnerite võrgustikku. Tegevused ei ole selged 1 ega mõõdetavad. Tegevuskava ei ole realistlik. Arendusprojekti tulemi saavutamine on ebatõenäoline. Arendusprojektile on garanteeritud arendusprojekti teostamiseks vajalikud rahalised vahendid ning 4 kavandatud kulutused on asjakohased ja hästi põhjendatud. Eelarve on tasakaalus. Arendusprojektile on garanteeritud arendusprojekti teostamiseks vajalikud rahalised vahendid. 3 Kavandatud kulutused on realistlikud, kuid esineb mõningaid ebatäpsusi või küsitavusi. Eelarve on VI. Arendusprojekti tasakaalus. rahastamine 15% Arendusprojektil ei ole kindlaid arendusprojekti teostamiseks vajalikke rahalisi vahendeid ning 2 kavandatud kulutused on põhjendamata. Eelarve tasakaal on küsitav. Arendusprojektil ei ole kindlaid arendusprojekti teostamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. 1 Kavandatud kulutused ei ole realistlikud ega põhjendatud. Eelarve ei ole tasakaalus.  LISA 4 TESTIMISTE LÄBIVIIMISE VORM Projekti nimetus: (projekti pealkiri) Projekti lepingu nr: Projekti läbiviija: Projekti algus: Projekti lõpp: (kood) (asutus) (kuupäev) (kuupäev) Tegevus: (tegevuse märksõnad) Testimise soovi avaldaja (täidab ettevõte) Testimise eesmärk (põhitegevuse eesmärk/kirjeldus) Testimise aeg/kestvus (soovitav testimise aeg) (orienteeruv ajaline kestvus) Testimise objekt (katsetatavate objektide loetelu) Testimise korraldaja (nimi) kontaktandmed (kontaktandmed) Objekti kirjeldus (objekti tehnilised parameetrid/andmed) Testimistingimuste (testimiskeskkonna kirjeldus – asukoht (keskpolügon/harjutusväli/staap) ja olukord (õppustel/ kirjeldus missioonil) Vajaminevad lisaseadmed (katsetuseks vajalikud seadmed/abivahendid/inimressurss) Planeeritav eelarve ja muu (majanduslik kulu) ressursikulu (transpordi kirjeldus) Testimise läbiviija (täidab Kaitsevägi) Testimise aeg/koht (testimise aeg) (testimise koht) Testimise protseduur (detailne katsetamise korra kirjeldus) Testimise läbiviija (nimi) kontaktandmed (kontaktandmed) Lisamärkused (märkused katsetamise kohta) Erinõuded ja muud (muud korralduslikud märkused) olulised tingimused  Planeeritav eelarve ja muu (majanduslik kulu) ressursikulu (transpordi kirjeldus - vajadusel) Testimiste tulemused (tulemuste üleandmise kord) (vajadusel) Tulemuste salastatus (avalik või mitteavalik) Täiendav informatsioon Illustreeriv materjal Testimise soovi avaldaja Testimise läbiviija (nimi) (nimi) (positsioon) (positsioon) (asutus) (asutus)