.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 09.04.2025 / 2-2/15-742;
Riigikantselei / 09.04.2025 / 7-1.1/25-00636
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine majandus- ja tööstusministrile (AP 742)
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Tähtaeg: 19.05.2025
Lisainfo: Tööjõu tootlikkuse, Eesti konkurentsivõime ja odavtööjõu kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 09.04.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Lp hr Keit Kasemets .04.2025 nr 2-2/15-742
Riigisekretär
Arupärimise edastamine
Edastan kahe Riigikogu liikme esitatud arupärimise majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: arupärimine kolmel lehel
Eesti Vabariigi majandus- ja tööstusrninistcr
Hr Erkki Keldo
7. april11 2025
ARUPARIMINE
loojou tootiikkusc. Eesti konkurentsivOirne ja odavtoojOu kohta
2121. aasla I?. mail Rilgikogu pooh vastu voetud Festi pikanjalise strateegia “l*esli 2035
kohaselt peaks 1 esti tOOjOu tooti ikkus. mis 202 1 aastai oil 84% I turoopa 1. idu keskm isest.
.
kasvama 2035. ausiaks II 0%ie. Ent 2023. aastaks on see niitaja hoopis langenud 77. 5%Ic.
( )EC I) andmetei ji I I esti inimesle IdO toorhkkus toötunni alusel 2020. aasta pUsihindades ja
ostujou pariteedi alusci arvestatuna I eedust maha juha 2020. anstal. railkimata ‘Feh1i 1st.
S loveeniast ja Siovakkiast. kel lest oleme pikka aega maha jaanud 2022. aastai niOodus .
meist Pooh. 2023. aastal bitt ja t ngari.2
Strateegia ‘Festi 2035 kohaselt pidi Lesti rahvusvaheiise konkurentsivoime indeksi
edetahehs tOusma 2035. aastaks 10. kohale. See indeks nOitab rilgi vOimekust luua ja hoida
keskkonda. mis tagab erasektori konkurentsivoime. I nt tOusu asemel oleme 2022. aasta 22.
kohalt 2023. aasial langenud 26. kohale ja 2024. aastal 33. kohaie. 2024. aasial hinges Lesti
2023. nastagu vorreldes niisiis seilsme koha vorra. aga sainal aai tOusis I .Liti tousis 1< sue
koha vOrra ja I eedu kahe koha vOrra.4 TOsi. I iltis oleme veel ees.
Aastatel 201 9—2023 asus I testisse statistikaameti andmelel pusivait elama 97 tuhat
mitte—Festi kodakondsusega isikut fling Ecsti kodakondsuseta isikute rLindasaldo oil 68
tuhut.5 Tegemist on viihemait vi imase 70 austa suurima sisserandega.6
I estiga sarnase majandus— ja rahvastikustruktuuriga I iitti randas sainal ajal I Hti
kodukondsuseta isikuid 60 what ja nende itindesaldo oIl 34 What.7 Seega oh ri lgi
kodakondsuseta isikute sisseriinne Eestisse 2.3 korda ja randesaldo 2.8 korda suurem kui
mdc nuaberri iki Arvatavasti on vi imase vile austa sisserOnnanute proportsioon elanikkonda
.
liestis Euroopa suurim.
Sainal ajal on sisserOnnanute keskmine sundimus eestlaste otnast reegliparaselt
väikseni. kuna nende enamus on sisse rannanud inadalania sundiniusega muadest.
Statistikaameti rahvasti kit pOhi stsenaariumi kohaselt kasvab Ole 65 aastaste osakaul tiinaseit
20%It 2050. aastaks 27%Ie.8
TOetatnm. 2024. aasta andnieid seni pole.
2 https:!Jstats.oecd.org!index.aspx?DataSetCodePDBLV
3 TOctamm. Andmed on vorreldavad alates 2022. aastast.
1 I
wcr—rankings/4 tab Rank
I’
6 Eesti entsuklopcedia 7. kd: Rahvastiku ränne Bestis; https:/!www.looming.ee/sisseranne—eestisse—eriti—eestlastele—
nec Ides!
Statistikaainet, tabel RVR08
04 o’L2cLç :‘Vu
Samal aj a! olcie To vii itnud. ci Va] isniaalastc seadus vajab muutm 1st. kuna vajal IL on
oskustoojon crand. et lecvcndada krooni list toojOupuudust konkrcctsctcs
toostusscktoriics.I’sitccrin : Pniidn on en nevaid pingiopcraatorcid. konstrukisioonidc
LokLupania Id. toidutchnoloogc. kccmiainscncrc. Kni I csti inimosed iso enani ci taha noid
bid teha. si is kccgi pcal ichases so! Ic kcc’itamisc a pOllumajanduses loimetamiso ira
tcgcma.’ ( Note kinnitanud. ci ettevoijad vaaiavad oskusiootajaic otsiniiscl ticam iseli Aasia.
scalhulgas La Kcsk—Aasia pooL. Icitid La mujaIc.t
()mcii on mcii ka pracgu I:uroopa Ijidu riikidest Oima]ik piiraiuaiuli
pingiopcraatorcid. toidnichnolooge vOi Loom iai nscncnc tuna. Kchtiv vii! ismaa!astc seadus
Inbab tuna piiramatuli toujOndu La nn kolmandaicst riikidcst. nuitcks Indiast. Pakisianist voi
t Jsbckiinaalt. aga so! juhul. LW nad tulevad tOOtama in to— a komniunikatsioonitehnoloogia
enia!asc!e ametikohale. kasvuettcvottesse vOl iducttevOttessc. Aga (ikspuha missugusicst
rilkidest. Ukspnha missugustele iookohiadcle Ecstissc ‘oil, toojoudu Festisse piramatuit
sisse tuua juhul. tail neile maksta vahenialt 1.5 kondset Ecsti kcskniist hOtasu.’° Ninic!t on
tippspclsia! isti crandiga tootaad randekvoodi nOnctcsi vahastatud. Aga !oogi ! inc on. ci boa
speisia! 1st. ni toiduichnoloog vOi kccmiainsener pcukski saama I .5 kordsct I csti kcskni isi
palka. Samas on neW. kes on saanud c]amis!oa iippspcisialisii crandi alusci. kOigisi
tiihtaja!isc c!aiiiisoa saanuicst vaid 4” u. Sccjuurcs on va!itsus iga jiirjckordsc va!isluaa!astc
scaduse !ccvcndamise puhul incite nililkinud. nagu nuficlki. ci \ajamc ROuge
K a] I likatsi oon iga spcis hill ste j a osk usiOOj Ondu.
Scega mci I ci peaks juba cc!toodu pohja] m ingit toojOupundusi o!cma ning ukscd on
lahil La isatoOjohl sissctoom iscle. I. isaks arvcstagcm. ci mcii on rcgistrccritud tOOtuid Ole 5]
iuhande. 12 Pcalc sc!lc on peam mister Kristen Xl icha I lubanud ri igis hi.irokraatiai vahendada
n ii. et amctni kkc label, vaja pracgusest 20 protscndi vOrra viihcm. 3 Scega pole viihc La toed
ootavai kodumaist loojoudu ja soda I isandub vccl
Sellega scoses on mcii Teile jilrgmiscd küsimnsed:
I. K U5 112 iunn islaic. ci sisseriinnc hcstissc aastatcl 20 ] Q-2023 on vi masc 70 aasla suurim ja
suhtcna ptisiclanikkonda niitniekordse!t snureni kin mdc naahcrriikidcssse? Kas to
tunnistaic. ci La a]istoojoudu on juba pracgu I*sfls suurcnial niiiiiral. kui kunagi
i scseisvtisc iaastamisc jiirusc] pcrioodi I?
2. IKas 112 Itikkaic timber viiiic. ci Reform icrakonna va] iisustc aja!. criii alates aastast 202
on hcsti najandus oricniccriiud suhicliselt madala !isandviiiirtuscga pigcm odavaic
iuujOu!c? Kui puuatc scda iiidci timber Jukata. siis palun csitage andnicd. miMe alusci!
3. IKas To tunnistatc. ci Rclbnniicrakonna niajanduspolittika on Iiihi Lukkunud ning
toot!ikkuse ja konkurenisivOime cesmiirkidcst o!emc kaugcncnud? M issuguscid mcctmcid
oIcte 1c vOtnud ja kavatsctc vOtta. ci tOsta I csii tOOtajatc tOO toot! ikkusi ja I *51.1
htlps: ‘ W\V.pOSflfllCCS.CC 82 I 733 I iaisiund—uus—valftsus—plaan ib—rilki—vastu—votta—Irihandeid—osk uslootajaid
https: vwu ri igitcalajace akt: I 0807202 10 I 7?IeiaKehriv
https: uuringud.oskakutsekodaee uuringtid vtilistoajOud
https: vww.iootukassa.eeet:statistika_ja_uuringud peamised-statistilised—naitaiatiegisireeritud—tootud
Imps:; u waripaeee uudised 2025:03 I2 burokraatiakarhete-esimesed-plaanid-on-juba-avalikud
konkurenisivOimet? Kas strateegias1esti 2035” seatud eesmurgid on pirast mitmeaastasl
majanduse a] akaiku enam realisilikud?
4. Kas i’e tunnistate. ci Leie plaan nn oskustoojou erandi kaudu sisseriinnet suurendada
tuhendab real iseerum ise korral just niadalama palgaga tööjOu lisandum 1st? Scsi Euroopu
I idu riikidesi vOib Festisse lul Ia p1 iramatu I miWiral too jOudu. paijudesse valdkondadesse Li
inujali maaiLmast piiramaiul miiraI ja samuli 1.5 Lesli keskmise brutopa]gaga samuti
piirainatul maaral 3
5. Kus Ic tunflistate, ci madalama tOOtasuga idOjOu lisanduminc vähendub veelgi Eesn
tootl ikkust ja konkurenisivoimet. pidurdab uuenclusi ning Itesti tOOta jute pa gakasvu?
6. Kas Te tunnistate. ci eakate osakaal Eestis kasvab? Kui juL mida ic olete teinud. ci
kohandada Lesti majandusstruktuuri enam vastavuks. ci tagada eakamaic ml meste tOohOive?
7. Peaminister ja teised vu! itsuse Iiikmed on ]ubunud 2Dh Ecsti ametnikkc koondada. K as
\ a! itsus on anal UUsinud. kus need endised ametn ikuci title tOokolia ciavad?
Isiuvad RI gikogu liikmed:
.Iuak \7alge 1
leo Kunnas LL