Arvamuse küsimine Loode-Eesti rannikumerre kavandatavate tuuleparkide planeeringu vajalikkuse kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 15.04.2025 nr DM-130049-7 Arvamuse küsimine Loode-Eesti rannikumerre kavandatavate tuuleparkide planeeringu vajalikkuse kohta (kolm kuni 400 MW tuuleparki) Enefit Green AS[1] (arendaja) soovib taastuvenergiast elektrienergia tootmise eesmärgil rajada Loode-Eesti rannikumerre tuulepargi, mille võimsus on kuni 1100 MW. Selleks on 23.03.2006 esitatud Keskkonnaministeeriumile[2] vee erikasutusloa taotluse. Keskkonnaministeerium võttis 05.05.2006 otsusega nr 11-17/3873-2 vee erikasutusloa taotluse menetlusse ja algatas ühtlasi keskkonnamõju hindamise (KMH)[3]; 29.12.2023 otsusega nr 7-12/23/3224-23 tunnistati KMH aruanne[4] nõuetele vastavaks. Alates 01.10.2019 antakse vee erikasutusloa asemel keskkonnaluba vee erikasutuseks (keskkonnaluba), seega on tuulepargi rajamiseks vajalik mh keskkonnaluba [5]. Keskkonnaloa andjaks on täna kehtiva õiguse kohaselt Keskkonnaamet. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (ReM) seisukoha[6] kohaselt on vajalik tuulepargi võimsusega kuni 1100 MW rajamiseks kehtestada riigi eriplaneering (REP). ReM 25.10.2024 kirja[7] kohaselt ei nähta võimalust, et Hiiu merealal oleks võimalik tuuleparkide arendamine olukorras, kus puudub kehtiv planeering, mis tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid ette näeks. Igasugune arendustegevus oleks vastuolus kehtiva planeeringulahendusega. Arendaja on 31.03.2025 esitanud täiendatud keskkonnaloa taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-130049 all, taotlusena nr T- KL/1026040-2. Taotluse kohaselt kavandatakse merepõhja süvendamist tuulegeneraatorite aluse merepõhja ettevalmistamisel mahus 420 000 m³ ja tuulepargisiseste kaablite paigutamisel mahus 174 250 m³ ning tahkete ainete paigutamist tuulegeneraatorite vundamentide paigutamisel mahus 756 000 m³ ja tuulepargisiseste kaablite paigutamisel mahus 13 540 m³. Süvenduspinnas kasutatakse vastavalt gravitatsioonivundamendi või kaablikraavi täiteks. Keskkonnaloa taotlus ei hõlma eksportkaablite paigaldamisega seotud vee erikasutust. Lisaks, taotluse kohaselt tuleb kolme arendusala, TP1, TP2-3 ja TP4, vaadelda eraldiseisvate tootmisüksustena, mille iga võimsus on kuni 400 MW (vt joonis 1). Arendaja on 31.01.2025 kirjas[8] esitanud selgituse, et tegevuseks ei ole vajalik riigi eriplaneeringu (REP) koostamine. REP läbiviimine on kohustuslik planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 2 kohaselt riigi territooriumi või selle osa kohta tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 MW, kui ehitis vastab PlanS § 27 lg 1 toodud suurele riiklikule või rahvusvahelisele huvile. Heaks kiidetud KMH aruande kohaselt on Loode-Eesti piirkonnas meretuulepargi rajamine võimalik neljal Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 eraldiseisval alal, mis asetsevad üksteisest olulise vahekaugusega. Alade kasutusele võtmine meretuulest elektrienergia tootmiseks võib toimuda etappides ning ühele alale on võimalik elektrituulikud rajada ilma teisi alasid kasutusele võtmata, nendel ehitustegevust läbi viimata ja tehniliselt sõltumatult. Igale alale on võimalik rajada teisest tehniliselt sõltumatu ja isegi erineva omandisuhtega tuulepark, mille võimsus kuni 400 MW. Lisaks, KMH aruande raames on juba läbi viidud siseriiklik ja rahvusvaheline kaasamine. Seega ollakse seisukohal, et puudub täiendav vajadus planeerimismenetluse läbimiseks. Isegi kui keskkonnaluba ei anna võimalust tuuleenergeetikat arendada, annab see õiguslikult siduva võimaluse viia läbi tegevusi, sh seab kohustusi ja piiranguid, mis on vajalikud arendustegevuse elluviimiseks. Seega peab keskkonnaloa andmise üle otsustamiseks olema selge tuuleparkide rajamise põhimõtteline võimalikkus. Lähtuvalt eeltoodust, palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust[9] arvamust: * kas kolme, nimivõimsusega kuni 400 MW, meretuulepargi rajamine saab toimuda ilma planeerinumenetluseta; * kuigi PlanS § 27 lg 2 kohaselt on REP kohustuslik tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 MW, kas on olemas võimalus siiski kaaluda REP vajalikkuse üle ka väiksema maeretuulepargi puhul. Kui on olemas kaalumiskoht, siis kes ning millises menetluses kaalutlust teostab. Vajame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust esimesel võimalusel kuid hiljemalt 30.04.2025. [1] registrikood 11184032, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318. [2] alates 01.07.2023 Kliimaministeerium. [3] registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 05.05.2006 kirja nr 11- 17/3873-2 all. [4] Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2013_0056, 2023. “Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne”. [5] veeseadus § 2 lg 2, § 191 lg 1 ja § 187 p 8, 10 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 ja lg 5. [6] registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 16.08.2023 kirja nr 14- 7/1646-2 all. [7] registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.10.2024 kirja nr 14-6/24/1-7 all. [8] registreeritud KOTKAS 03.02.2025 kirja nr DM-130049-3 all. [9] PlanS § 4 lg 1, § 27 lg 7. [10] PlanS § 4 lg 1, § 27 lg 7. Lugupidamisega 2(3) (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Lisa: Joonis 1..jpg Kai Ginter 5699 4373 [email protected] 3(3)