dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Informatsiooni edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. aprill 2025
Viit
6-1/1423-2
Registreeritud
15. aprill 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus)
Toimik
6-1/2025
Vastutaja
Märt Änilane (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
23. aprill 2025

Failid

  • 📎0_Esituskiri.asice155 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10129 Tallinn 15.04.2025 nr 15.1-3/2427 Välisministeerium edastab Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2025 istungile esitamiseks Eesti täiendatud seisukohad Euroopa Liidu – Ameerika Ühendriikide kaubandussuhete kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mariin Ratnik välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Lisad: 1) seletuskiri 2 lehel; 2) protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel. Kenneth Kopamees 637 7218, [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 Eesti täiendatud seisukohad Euroopa Liidu – Ameerika Ühendriikide kaubandussuhete kohta Sissejuhatus Arengud Euroopa Liidu (edaspidi „EL“) ja Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA“) kaubandussuhetes on dünaamilised. USA on alates 2025. aasta märtsist kehtestanud kogu maailmale, sh ELile mitmeid laia majandusliku mõjuga tollimakse . USA kehtestas 2. aprillil EL-ile 20% tollimaksud, kuid otsustas 9. aprillil need ajutiselt alandada 10%- ni . Otsus ei puuduta juba varem kehtestatud USA imporditollimakse alumiiniumile, terasele ja autodele. Euroopa Komisjon andis 10. aprillil teada kavatsusest ajutiselt peatada ELi vastumeetmete rakendamise USA imporditollimaksudele, et anda aega USAga läbirääkimisteks . O tsuse lõplikuks kinnitamiseks oodatakse liikmesriikide tagasisidet 23. aprillini. Informatsiooni ELi koordinatsioonikogule ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks on koostanud Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna lauaülem Kenneth Kopamees ( [email protected] ) . Valdkonna eest vastutavad asekantslerid on Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik ( [email protected] ) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav-Tammus ( [email protected] ). Taust President Donald Trump kuulutas oma teise ametiaja esimesel päeval välja "America First " kaubanduspoliitika, millega kohustab kaubandus- ja rahandusministrit ning USA kaubandusesindajat uurima USA välisriikidega kaubandusdefitsiidi põhjusi. 12. märtsil kehtestas USA 25% tollimaksud terase, alumiiniumi ning teatud terast ja alumiiniumi sisaldavate toodete impordile (kogu maailmast, sh EList). ELile tähendab see tollimakse 2 6 miljardi dollari väärtuses. Tollimaksud terasele ja alumiiniumile jõustusid 12. märtsil. Lisaks teatas USA 27. märtsil, et kehtestab 25% tollimaksu kõigile riiki imporditavatele autodele. Tollimaksud autodele jõustusid 2. aprillil ning neid kohaldatakse USAsse imporditavate valmis autode suhtes. Tollimaksud autoosadele peaksid jõustuma mais või hiljem. 2. aprillil teatas president Trump, et kehtestab läbivalt enamikule maailma riikidele tollimaksud 10% . ELi toodetele kehtestati 20% tollimaks. EL i toodetele 20% ulatuses lisatollimaksu. V astuseks USA kehtestatud tollimaksudele plaanis Euroopa Komisjon kasutusele võtta rea vastumeetmeid , et kaitsta ELi põhjendamatute kaubanduspiirangute mõju eest. Vastusena USA terase - ja alumiiniumtollidele plaaniti : 1) taastada 2018. aastal ELi poolt kehtestatud nö tasakaalustamismeetmed toodetele nagu näiteks, paadid, mootorrattad, teksapüksid, mahl ; 2) kehtestada täiendavad vastumeetmed , mille protsessi käivitas komisjon 12. märtsil ning konsulteeris huvirühmade ja liikmesriikidega. Uued v astumeetmed hõlmasid laia valikut tööstus- ja põllumajandustooteid, sh USA sojaube, plastmassi, mandleid, ilutooteid, raua- või terastooteid, elektrimasinaid ja -seadmeid jne. Uute meetmete sihiks oli ligikaudu 18 miljardi euro väärtuses kaupu , mis oleks koos varasemate tasakaalustamismeetmetega ulatunud 2 1 miljardi euroni . EL liikmesriigid kiitsid 9. aprillil heaks vastumeetmed USA poolt 12.03 kehtestatud alumiiniumi - ja terasetollide le . Eesti toetas k omisjoni vastumeetmete ettepanekut. 9. aprillil teatas USA, et peatab 90 päevaks 2. aprillil kehtestatud kõrgemad tollimaksud , kuid jätab kehtima minimaalse 10% tollimaksu . USA ei peatanud 12. märtsil ELile kehtestatud alumiinium i- ja terasetolle ega autodele kehtestatud tollimakse. See tähendab, et ELil e kehti vad hetkel: 1) 25% tollimaks alumiiniumile ja terasele; 2) 25% autodele ja autoosadele; 3) vähemalt 90 päevaks 10% tollimaks paljudele muudele toodetele (varasema 20% asemel) . E rand iks on kiibid , vas k , saematerjal, farmaatsiato oted , väärismetallid , energia ja mineraalid. Sellest tulenevalt tuli Euroopa Komisjon 10. aprillil välja ettepanekuga , et peatab vastumeetmete rakendamise 90 päevaks, et anda aega USAga läbirääkimisteks. Protseduuriliselt võeti 14. aprillil otsus EL i vastumeetmete kehtestamiseks Euroopa Komisjoni kolleegiumi poolt vastu ja otsus jõustus 15. aprillil; v astumeetmete ajutise peatamise otsus tehti Euroopa Komisjoni poolt paralleelselt jõustamise otsusega komitoloogia kiirmenetluse ( urgency procedure ) alusel. Komisjon saadab 16. aprillil EL i kaubandustõkete komiteele peatamisakti, et saada liikmesriikide arvamus ja kinnitus . Eesmärk on kasutada kirjalikku menetlust. Liikmesriikide esindajatel on aega reageerida 23. aprillini . Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukohtadeks: Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut lükata edasi Ameerika Ühendriikide (USA) kehtestatud tollimaksudele vastumeetmete rakendamine. Eesti peab oluliseks Euroopa Komisjoni ja USA vaheliste kaubanduskõneluste jätkumist, et saavutada vastastikku kasulik, reeglitel põhinev ja võimalikult vabale kaubandusele suunatud kokkulepe. Eesti on toetanud ja toetab jätkuvalt Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimist. Toetame võimalikult laias ulatuses kaubanduse liberaliseerimist, et soodustada Euroopa Liidu ja USA vahelist vabakaubandust. Selgitus : Eesti on osa ELi üht s est turust ja kaubanduspoliitikat kujundab Euroopa Komisjon. EL i vastumeetmete edasilükkamine annab Euroopa Komisjonile võimaluse läbirääkimiste teel kaubanduspingeid maandada . Euroopa Liit on Ameerika Ühendriikide olulisim kaubandus- ja investeerimispartner ning mõlema partneri huvides on dialoog ja koostöö. Eesti huvides on EL i ja USA võimalikult tihe kaubanduskoostöö . U SA on jätkuvalt meie võtmepartner nii poliitilises kui ka majandussfääris. On oluline, et Euroopa Liit oleks oma reaktsioonides ühtne. Eesti eesmärk on kaitsta ja toetada reeglitel põhinevat maailmakorda, sealhulgas multilateraalset kaubandussüsteemi. Euroopa Liidu vastumeetmete ajutine edasilükkamine võimaldab Euroopa Komisjonil liikmesriikidega konsulteerida ning annab lisaaega läbirääkimisteks USA-ga. Kuigi EL on jätkuvalt valmis kehtestama vastumeetmeid , eelistab EL siiski konstruktiivset dialoogi ja koostööd, et leida kaubandusvaidlusele pikaajaline lahendus . Samuti jätkab Euroopa Komisjon paralleelselt tööd täiendavate meetmete välja töötamisega . Eesti on toetanud ja toetab endiselt EL-USA vahelist vabakaubanduslepingu sõlmimist. Toetame võimalikult madalaid või nulltollimaksumäära kehtestamist, sest avatud ja takistuseta kaubandus loob Eesti ja ELi ettevõtetele USA turul tegutsemiseks paremad võimalused. Madalad või nulltollimaksumäär soodustaks ettevõtete ekspordi kasvu, suurendaks konkurentsivõimet ja looks uusi töökohti. EL-USA vaheline vaba ja õiglane kaubandus tagaks tarbijatele laiema tootevaliku, suurendaks konkurentsi ning seeläbi ka soodsamaid hindu. Samuti tugevdaks vabakaubandusleping ELi ja USA vahelist strateegilist partnerlust, mis on oluline nii majanduslikult kui ka geopoliitiliselt.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →