Haridus- ja teadusministri määruse "Kutsekeskhariduse riiklik õppekava" eelnõule tehtud ettepanekute ja märkustega arvestamine või mittearvestamine

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing 14.04.2025 nr 8-2/25/1327-6 Eesti Tööandjate Keskliit Rahandusministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõule tehtud ettepanekute ja märkustega arvestamine või mittearvestamine Austatud koostööpartnerid! Täname teid tagasiside eest haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõule. Kõiki eelnõule esitatud ettepanekuid ja märkusi on kaalutud ning võimaluse korral on nendega ka arvestatud, täiendades vastavalt määruse eelnõu või selle lisasid. Eelnõule esitatud arvamuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmine ning viimase põhjendused on toodud käesoleva kirja lisana esitatud tabelis. Soovime juhtida tähelepanu, et kooskõlastust ja arvamust küsisime määruse eelnõus toodud 13 kutsekeskharidusõppe õppekava kohta. Mistõttu ettepanekud, mis ei puudutanud konkreetselt antud määruse eelnõu, vaid kutsekeskhariduse üldisemaid põhimõtteid võtame kaasa ja arvestame võimaluse piires edasiste kutsehariduse arendustegevuste kavandamisel ja läbiviimisel. Näiteks paralleelselt kutsekeskhariduse riikliku õppekava eelnõu menetlemisega jõudis avalikku kooskõlastamise etappi ka Vabariigi Valitsuse 26.08.2013 määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ muutmise eelnõu, kus ajakriitilisuse tõttu teie esitatud üldisemaid ettepanekuid veel analüüsida ei ole jõutud . Kinnitame oma valmisolekut, kutsekeskhariduse riiklikule õppekavale esitatud ettepanekuid kutseharidusstandardi muudatuste eelnõu edasises menetlemise etapis kaaluda ja võimaluste piires ka arvestada. Ühtlasi on meil hea meel teavitada, et „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ kinnitas haridus - ja teadusminister 08. aprillil 2025. a. oma määrusega nr 15. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marit Kuusk kutsehariduse valdkonna juht Lisa: Arvamused ja ettepanekud haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõule Koopia: [email protected]; [email protected] Aulika Riisenberg; 735 0651 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Arvamused ja ettepanekud haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõule KAITSEMINISTEERIUM Kaitseministeerium toetab kavatsust lisada Mitte arvestada riigikaitseõpetus kutsekeskharidusõppes Oleme seisukohal, et vajalik on tagada üldharidusõpingute hulka, et suunata noori senisest põhikooli järgses õppes õppijate võrdne rohkem mõistma oma võimalusi ja kohustusi kohtlemine sõltumata sellest kas keskharidust riigikaitsega seonduvalt. Leiame, et riigikaitseõpetus omandatakse gümnaasiumis või avaldab positiivset mõju noorte kaitsetahtele, kutseõppeasutuses. Sarnaselt mistõttu peame vajalikuks muuta kohustuslikuks gümnaasiumiharidusega kehtestatakse ka senine riigikaitseõpetuse välilaagri kutsekeskhariduse tasemel riigikaitseõpetuse valikmoodul. Paljud kutseõppeasutused on kooli teooriaosa kohustusliku üldharidusõpingute õppekavadega juba praegu muutnud moodulina ja koolid võivad pakkuda õpilastele riigikaitseõpetuse välilaagri kohustuslikuks ning praktilist õpet välilaagris ühe valikõpingute õpilaste tagasiside selles osas on olnud positiivne. moodulina nimetusega „Riigikaitseõpetuse Kutseharidusreform saab siinkohal olla heaks välilaager“. Moodulite kirjeldused eeskujuks tulevikus muuta ka üldhariduskoolides fikseeritakse kutsekeskhariduse riikliku kursus „Praktiline õpe välilaagris“ kohustuslikuks, õppekava lisades 1 ja 15. sest ka täna on see kursus üks kõige populaarsemaid Tulevikuvaates on võimalik kohutuslik valikkursusi Eesti haridussüsteemis. Koolist kaasa riigikaitseõpetus (teooriaosa ja välilaager) saadav positiivne hoiak riigikaitse suhtes ning kehtestada ühtse keskhariduse standardiga oskused ja teadmised kriisiolukorras toimetulekuks kõigile keskhariduse tasemel õppivatele on praeguses julgeolekukeskkonnas Eesti ühiskonna noortele. hakkamasaamisel määrava tähtsusega. Samuti aitavad välilaagris omandatud kogemused noortel julgemalt ja teadlikumalt läbida ajateenistuse, et hiljem täiskasvanuna olla parem reservväelane, kellele tugineb kogu Eesti riigikaitse“. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM (võrdsuspoliitika osakond) Jäi silma, et eelnõus on § 4 lõige 3 punkt 5-s Arvestatud. räägitud üldinimlikest ja demokraatlikest Määruses § 4 lõige 3 punkti 5 sõnastust on väärtustest. Mõisteid pole sisustatud ja need korrigeeritud asendades lauseosa erinevad põhikooli riikliku õppekavas ja „demokraatlikest väärtustest“ lauseosaga gümnaasiumi riiklikus õppekavas kirjeldatud „demokraatliku ühiskonna väärtustest“. üldinimlikest ja ühiskondlikest väärtustest, mis Käesolevas ühiskondlik-poliitilises on õigusaktides ka sisustatud. Teeksime ettepaneku, situatsioonis peame oluliseks rõhutada et ka kutsehariduse riiklik õppekava jääks demokraatiat kui ühiskonna olulist väärtust, kasutusel terminite juurde ja selgitataks lahti, mis aitab tagada inimeste vabaduse, võrdsuse mis on antud väärtuste sisu või lisataks viide ja kaasatuse otsustusprotsessidesse, luues aluse gümnaasiumi riikliku õppekava määrusele. õiguspärasele ja läbipaistvale valitsemisele, kus kõigil kodanikel on võimalus avaldada oma arvamust ja osaleda sallivust, mitmekesisust ja üldinimlikke põhiväärtusi arvestava ühiskonna kujundamises.  Mõisted seletatakse lahti määruse seletuskirjas võttes aluseks gümnaasiumi riiklikus õppekavas toodud definitsioonid. Väga positiivne on, et kohustusliku Arvestatud. üldharidusõpingute moodulite all on sotsiaalainete Lisas 1 esitatud üldharidusõpingute mooduli juures on välja toodud LGBT+ teemad ning „Sotsiaalained“ hindamiskriteeriume on seksuaalse nõusoleku teemad. Paluksime tungivalt täiendatud ettepanekus toodud kirjega kaaluda ka gümnaasiumi riiklikus õppekavas „analüüsib näidete alusel soostereotüüpide olemasolevat punkti: "analüüsib näidete alusel põhjusi, nende piiravat mõju inimese soostereotüüpide põhjusi, nende piiravat mõju minapildile, käitumisele, suhetele ja inimese minapildile, käitumisele, suhetele ja valikutele" ja muudetud seksuaalsuse teema valikutele" lisamist. Soolise võrdsuse temaatika hindamiskriteeriumites olevat mõistet sisuline käsitlemine õppekavas on eriti oluline „stereotüüpide…“ asendades selle vastavalt arvestades noorte tüdrukute ja poiste järjest mõistega „ „soostrerotüüpide…“ lahknevaid hoiakuid ning negatiivseid trende poiste hoiakutes näiteks naiste poliitikas osalemise küsimuses (neid trende on välja toonud rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu tulemused, aga ka soolise võrdõiguslikkuse monitooring ja Eurobaromeetri viimased soostereotüüpide teemalised tulemused). Siiski küsiks, mis põhjusel on võrreldes gümnaasiumi riikliku õppekavaga on seksuaalsuse teema hindamiskriteeriumites kasutatud järgnevat väljendit "stereotüüpide mõju inimese seksuaalkäitumisele", kui gümnaasiumi riiklikus õppekavas on juttu soostereotüüpide mõjust? Lisaks - need õppekavad (nt ehitustehnoloogia, Teadmiseks võetud. külalismajandus, jätkusuutliku ettevõtluse Õppekavade arendamise seisukohalt on korraldus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vajalikud täpsemad ettepanekud (konkreetsed õppekava, aga võib-olla on seoseid veel), mille sisendid), millele tähelepanu pöörata. lõpetajad hakkavad tegutsema töökohtadel, kus nad Edastame kirjas viidatud tähelepanekud mõjutavad näiteks füüsilise ruumi ligipääsetavust koolidele palvega rakenduskavade koostamisel või digiligipääsetavust, peaksid sisaldama inimese nendega arvestada. elukaarel põhinevat ligipääsetavuse käsitlust. See on vajalik, et praktikud teaksid, miks on vajalik oma töölõigus ligipääsetavuse tagamine, mis õigusaktid ligipääsetavust reguleerivad, kuidas praktilisi lahendusi ellu viia ja kuidas vältida levinud vigu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Arvestatud. hilinemega Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse tähelepanekul kommentaarid kutsekeskhariduse riikliku õppekava määruse eelnõu kohta. Kommentaarid puudutavad eelnõu lisasid. Mitmete õppekavade puhul viidatakse õpiväljundites ja hindamiskriteeriumides standardiorganisatsioonide koostatud standardite kohustuslikule kasutamisele (nt lisa 2, 3, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14). Juhime tähelepanu, et standardite järgimine on üldjuhul vabatahtlik ning toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 42 lg 6 kohaselt on lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. Kui standardi kohustuslik kasutamine ei tulene Euroopa Liidu õigusaktist või rahvusvahelisest kokkuleppest, tuleks standardite kasutamisele viidata soovituslikult või muuta sõnastust üldisemaks standardeid eraldi välja toomata. Lisaks tundub, et mitmetes lisades on kasutatud „standardeid“ pigem nõuete, õigusaktide, põhimõtete või kokkulepitud taseme tähenduses ning ei ole mõeldud otseselt standardiorganisatsiooni koostatud standardeid. Kuna lisades on viidatud ka viimati mainitutele, siis teeme ettepaneku parema selguse huvides asendada sõna „standarditele“ sõnaga „nõuetele“, „õigusaktidele“, „põhimõtetele“ vms (nt lisa 2, 3, 7, 8, 10, 13) seal, kus otseselt standardeid ei ole mõeldud. Loodame, et saate need kommentaarid arvesse võtta. Õiguskantsleri büroo on välja toonud, et standardile kohustuslik viitamine õigusaktis ei ole kooskõlas põhiseadusega. RAHANDUSMINISTEERIUM Rahandusministeerium kooskõlastab haridus- ja Arvestatud. teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik Õppekava moodulite „Oskused eluks ja õppekava“ eelnõu järgmise märkusega. tööks“, „Matemaatika“ ja „Sotsiaalained“ Riikliku õppekava uuendamine on toonud kirjeldusi on täiendatud rahatarkuse rahatarkuse teemad sisse gümnaasiumisse, samuti omandamist käsitletavate õpiväljundite ja/või peaksid isikliku rahandusega seotud teemad hindamiskriteeriumitega. olema ka kutsekeskhariduses selgemalt esile Lisaks edastame kirjas viidatud tähelepanekud toodud. Kahjuks ei leia neid eriti üldainete alt koolidele palvega rakenduskavade koostamisel (matemaatika ja sotsiaalained), ega erialade nendega arvestada. kirjelduste alt. Kui neid kutsekeskhariduse õppekavas esile pole toodud, siis sõltub rahatarkuse andmine vaid õpetaja enda huvist ja soovist. Rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterjal gümnaasiumi- ja 4. taseme kutsehariduse õpetajatele on siin: fin.ee/sites/default/files/documents/2023- 12/Rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterjal gümnaasiumi- ja 4. taseme kutsehariduse õpetajale.pdf . Väljavõtte: Lisa 1 kohustuslike üldharidusõpingute moodulitest: 3. Matemaatika puhul on märgitud üksnes maksude ja laenudega seotud arvutused (3.1), rahatarkus võib sisalduda eluliste ülesannete all, aga see ei pruugi seda üldse tähendada, kui seda pole eraldi välja toodud. Riiklik õppekava IV kooliastme matemaatikas toob rahatarkuse teemad välja riiklikus õppekavas siin: G Ainevaldkond "Matemaatika" - Õppekava materjalide veeb - Õppekava materjalide veeb 7. Sotsiaalainete all on sees vaid allika kriitilisus (7.3) ja pere eelarve koostamine (7.6) Riiklikus õppekavas on toodud välja aga järgmised punktid (vt G Ainevaldkond "Sotsiaalained" - Õppekava materjalide veeb - Õppekava materjalide veeb): võtab vastutuse oma tuleviku kujundamise eest, väärtustab loovust ja ettevõtlikkust ning arendab endas neid omadusi ja pädevusi; Ühiskonnaõpetus: Üleilmastumine ja jätkusuutlik areng; Kommunikatsioon, infopädevus; Ettevõtlikkus ja finantskirjaoskus Valikõpingute moodulis on Ettevõtlusõpe, mis Teadmiseks võetud. samuti ei sisalda ainsatki vaatepunkti isiklikust Ettevõtlusõppe mooduli sisuks on ettevõtte rahandusest. Nii on õpilasel keeruline luua loomiseks vajalike baasteadmiste ja -oskuste isiklikke seoseid ettevõtte tegevuskulude ja omandamine. Isikliku raha kasutamisega investeeringute võimalustega. Ettevõtluse kõrval seonduvad kompetentside arendamine toimub tuleb eelkõige õppida juhtima isiklikku raha moodulites „Oskused eluks ja tööks“, kasutust. Nii nagu gümnaasiumite puhul ei ole „Matemaatika“ ja „Sotsiaalained“. õpilasfirmade programm piisav, kui see ei kätke Edastame kirjas viidatud tähelepanekud endas isiklikku rahatarkust, seepärast on uuendatud koolidele palvega rakenduskavade koostamisel ettevõtlusõppe ja majanduse õpikus isikliku nendega arvestada. rahanduse teemasid ka rohkem sees. Rahatarkuse teemad tuleb paremini siduda punktidesse 1–3. Nt välja tuua teema raha, maksevahendid ja finantstooted, et mõista raha väärtuse muutumist, riiklike finantsasutuste rolli ja finantseenuste pakkujate usaldusväärsuse kontrollimise olulisust. Ettevõtlusega käib kokku ka kindlustamise teema. Samuti tuleb rahatarkuse aspekte selgemini käsitleda erialade kirjeldustes. Näiteks punktist 5 tööturu toimimise põhimõtete all on rahatarkusega seotud hindamiskriteeriumi: selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; Digipädevuste kirjelduses käib läbi allika kriitilisus, aga mitte finantspettuste riskide äratundmine, mis otseselt puudutab nii tavainimesi kui ettevõtteid. Seega leiame, et rahatarkuse osa kutseõppes on puudulik nii üldainetes kui erialade õppekavades ning need vajavad seetõttu selles aspektis täiendamist. Suur võlgnike arv ja kasvav finantspettuste maht näitab, kui oluline on rahatarkusõpe kõigis kooliastmetes, et rahaga targalt majandada, hinnata laenuriske (nii era- kui ettevõttelaenude puhul) ja pettuste riske. TÖÖANDJATE KESKLIIT Eelnõu eesmärk seletuskirja kohaselt on suurendada Teadmiseks võetud. põhikoolilõpetajate valikuvõimalusi, et noored ei Käesoleva määruse väljatöötamise tingis jääks enne kutse- või kõrghariduse diplomi asjaolu, et kehtiva regulatsiooni kohaselt on omandamist haridussüsteemist kõrvale. kutsekeskharidusõppe maht 180 EKAPit (õppekava nominaalkestus 3 aastat) ja erandid Meie hinnangul on eelnõu sisu eelnõu eesmärgiga õppe mahu suurendamise osas sätestatakse vastuolus. Täna on kutsekeskhariduse õppekavad asjaomases riiklikus õppekavas. kas kolme- või nelja-aastased. Kutsekeskhariduse Määruse eelnõu paragrahvis 6 toodud õppe õpilaste jaoks on oluline, et lisaks kutseharidusele maht puudutab üksnes kõnealuse määruse omandavad nad ka keskhariduse ja vastupidi. Eelnõu eelnõus paragrahvi 1 lõikes 2 esitatud 13 uut seletuskirja §6 ütleb selgesti, et edaspidi on võimalik kutsekeskharidusõppe õppekava, mida vaid nelja-aastane kutsekeskharidus. Seega soovitakse katseliselt rakendada 2025/26 valikuvõimalusi jääb vähemaks ja eelnõukohane õppeaastast. nelja-aastane kutsekeskharidus ei pruugi osutuda ka Samas jätkub 2025/26 õppeaastal vastuvõtt ka piisavalt atraktiivseks alternatiiviks kolme-aastase seni kehtivatele kutsekeskhariduse keskhariduse kõrval õppekavadele, mille nominaalkestvus on 3 Meie seisukoht on, et uusi nelja-aastaseid aastat. kutsekeskhariduse õppekavu tuleks nelja-viie Haridus- ja teadusministeeriumil on kavas aasta jooksul rakendada paralleelselt, kuni on seirata uutel alustel koostatud võimalik pilootõppekavade mõju hinnata. See kutsekeskharidusõppe õppekavade võimaldab minimeerida riske, et ressurssidest tuleb rakendumist nende katselisest rakendamisest puudu või uued õppekavad ei ole piisavalt ehk juba 2025/26 õppeaastast alates. atraktiivsed põhisihtrühmade jaoks (noored, kelle haridustee piirdub täna põhikooliga). Nii atraktiivsuse võimalikule langusele kui õppejõudude puudusele on viidatud ka eelnõu seletuskirjas. Teeme ettepaneku mitte kohustada koole Mitte arvestatud. kutsekeskhariduse õppekavu planeerima nelja- Vt eelmist punktis toodu selgitust. aastasena, vaid jätta valikuvõimalus 3 kuni 4- aastase õppekava vahel, vajadusel kooskõlastades kutsenõukogudega. Edasiõppimiseks kolme- aastaste õppekavade puhul soovitame vajadusel luua vaheaasta/moodulõppe võimalused koostöös üldhariduskoolide või kõrgkoolidega. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku määruse Mitte arvestatud. eelnõu ümbernimetamiseks järgmises sõnastuses: Mõiste „rakenduslik keskharidus“ kasutusele määrus „Rakendusliku keskhariduse ja võtmiseks tuleb muuta Eesti Vabariigi kutsekeskhariduse riiklikud õppekavad“ haridusseadust, mis on pikem protsess ja säilitades seejuures uueneva eelnõuga ka 3- väljub käesoleva õigusakti menetluse raamidest. aastase kutsekeskhariduse omandamise Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035 võimaluse. nähakse ette ühtse keskhariduse standardi koostamist, mille käigus on võimalik lahendada ka antud küsimus. Lisaks teeme ettepaneku määruse eelnõus ette Teadmiseks võetud. näha 4-aastaste pilootõppekavade rakenduvuse „Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“ näeb laiapõhjalise analüüsi ja mõjude hindamise ette järelhindamise läbiviimise seaduse läbiviimise kohustust (2030.a.), mille tulemused eelnõude jõustumise järel ja tavapäraselt saab määruse muutmise vajaduse ilmnemisel selliseid norme ministrit määruse eelnõudes ei aluseks võtta. See tagaks kutseharidussüsteemi looda. jätkusuutlikkuse ka negatiivsete analüüsitulemuste Haridus- ja teadusministeeriumil on kavas korral (et poleks vaja kogu kutseharidussüsteemi seirata uutel alustel koostatud taas nullist üles ehitada). kutsekeskharidusõppe õppekavade rakendumist juba 2025/26 õppeaastast ehk Eeltoodut arvesse võttes tuleks uued riiklikud (3- ja nende katselisest rakendamisest alates. 4-aastased) õppekavad lõimida selliselt, et esimene poolaasta koosneks ühistest õppemoodulitest- Uutel alustel koostatud kutsekeskharidusõppe eeldades, et ka vastuvõtt toimuks ühistel alustel. See õppekavade ülesehitus arvestab juba toodud võimaldaks ühise õppeperioodi jooksul välja ettepanekut sisaldades õpingutesse selgitada õppijate reaalsed võimekused, võimalused sissejuhatavaid mooduleid, mille eesmärgiks ja soovid õpingute edasiseks jätkamiseks kas 3- arendada õpilase elukestvaks õppeks ja aastases kutsekeskhariduse tasemeõppes või 4- ühiskondlikus elus hakkamasaamiseks aastases rakenduskeskharidusõppes. Kindlasti aitaks vajalikke pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda selline lähenemine kaasa ka õppekorralduse edasisel õpiteel sh kutse- ja eriala valikul. ressursitõhususele. Need põhiõpingute moodulid on ühesuguse nimetuse, õppe mahu ja õpiväljunditega kõigis § 1 lõikes 2 nimetatud kutsekeskharidusõppe õppekavades ja nende õppe maht kokku on 30 EKAPit. Õpinguid sissejuhatavate moodulite õppe korraldus esimesel õppeaastal peab võimaldama õpilasel vahetada soovi korral õppekava. Täpsemalt soovime tagasisidet anda Arvestatud osaliselt. Külalismajanduse eriala õppekava kohta (lisa 7): Muudetud on antud õppekava nimetust 1) Termin “külalismajandus” ei ole üldlevinud, määruses ja selle lisas, asendades nimetuse mistõttu teeme palume nimetada õppekava „Külalismajandus“ nimetusega nimega “Turismiteenused” „Turismiteenused“ (inglise keeles Tourism and 2) Palume nimetada eelnõus välja pakutud Hospitality Services) inglisekeelne nimi õppekavale “Hospitality Õppekavaga ettenähtud majutamise ja Management” Hospitality või Hospitality toitlustamise suunal toodud spetsialiseerumise services. nimetus „toitude valmistamine“ asendatakse 3) Külalismajanduse eriala õppekava kirjelduses laiema mõistega „toitlustamine“, et tagada (lisa 7) on spetsialiseerumisena (punkt 2.3.1) ühtlustatud lähenemine spetsialiseerumiste majutamise ja toitlustamise suunal toodud kirjeldamisele. Definitsiooni kohaselt hõlmab “spetsialiseerumine toitude valmistamisele”. toitlustamine toidu valmistamist ja turustamist Palume selle selguse huvides nimega otse tarbijale kõige laiemas tähenduses. “spetsialiseerumine kokaks”. Toitlustamise alla kuuluvad näiteks toidu 4) Palume nimetada punktis 2.3.3 nimetatud valmistamine sh selleks vajalike toiduainete ja “spetsialiseerumine turismiettevõtete -kaupade käitlemine, töötlemine ja teenindusele” “spetsialiseerumine  turismiteenindusele”, kuna turismiettevõtete serveerimine (sh kaasamüük) kohvikus, hulka kuuluvad nii majutus-, toitlustus-, kui ka restoranis, koolis, haiglas jne. reisikorraldusettevõtted, laiemalt veel ka vaba Sama suunavaliku spetsialiseerumise nimetust aja veetmise ning transpordi ettevõtted „turismiettevõtete teenindus“ ei muudeta. EESTI KUTSEÕPPE EDENDAMISE ÜHING Moodulis “Oskused eluks ja tööks” ei ole eraldi Teadmiseks võetud. välja toodud kodanikupädevusi, rõhutatud Kodanikupädevustele on riiklikus õppekavas kodanikuaktiivsuse tähtsust. Puuduvad näiteks tähelepanu pööratud nii kutsekeskharidusõppe märksõnad “demokraatia”, “Euroopa” või eesmärgis kui õppe tulemusena omandatavates “väärtused”. Neid teemasid käsitletakse küll õpiväljundites, mis tähendab, et üldharidusõpingute moodulites, kuid võrreldes kodanikupädevuse kui olulise üldpädevuse näiteks rohe- ja digipädevuste arendamisega on arendamisega tuleb tegeleda õppe läbiviimisel kodanikupädevuste arendamine õpingute läbivalt. Üldpädevuste arendamine seondub sissejuhatavas osas pinnapealseks. õppe- ja hindamismeetodite valikuga, mida Soovitame lisada kodanikupädevusi rõhutavaid kajastatakse kooli õppekava rakenduskavas. õpiväljundeid ja hindamiskriteeriume. Kodanikupädevuse temaatikat on kajastatud õppekava üldharidusõpingute moodulites „Sotsiaalained“ ning „Riigikaitseõpetus“. Eraldi õpiväljundi lisamine moodulile „Oskused eluks ja tööks“ pole eeltoodut arvestades vajalik. Kogu eelnõust ei selgu, millistel alustel valivad Arvestatud. õppijad ühe või teise suuna või spetsialiseerumise Määruse eelnõu § 2 on täiendatud lõikega 2 ning millised on kooli õigused või kohustused järgnevas sõnastuses: suundi/spetsialiseerumisi pakkuda. „Kool arvestab õppekava koostamisel, et õpilase õpitee oleks valikuterohke pakkudes õppekavaga erinevaid suunavalikuid või spetsialiseerumisi ja tehes vajadusel koostööd teiste õppeasutustega. Suuna- ja spetsialiseerumise valiku võimalused ja tingimused sätestatakse kooli õppekavas“. Ettepanekuid riikliku õppekava lisade täiendamiseks Arvestatud. ja parandamiseks.