Puuduste kõrvaldamine

-864235 -144134 Marion Rummo Sotsiaalministeerium delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT marion.rummo@sm . ee Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele seisukoht Lugupeetud Marion Rummo , Esitasite 26.02.2025. a e-kirjaga Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele läbivaatamiseks taotluse „Eesti EUROMOD-i andmete kasutamine“, millega Sotsiaalministeerium ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium taotlevad pikemaajalist juurdepääsu üle- euroopalise mudeli EUROMOD koosseisus olevatele Statistikaameti hallatavatele pseudonüümitud andmetele. Komitee kohtus 14.03.2025 ning arutas taotlust. Tunnustame ministeeriumide poolse andmevajaduse olulisust teadmispõhise poliitikakujundamise aspektist, kuid leiame, et andmetele juurdepääsu eetiliste aspektide hindamine ei ole Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele pädevuses, kuna komitee hinnangul pole tegu konkreetse teadusuuringuga, vaid tähtajalise loaga andmete kasutamiseks, mille sisu täpsustub jooksvalt. Kui teised andmetele ligipääsu lubamist menetlevad institutsioonid peaksid soovima selle seisukoha kohta täiendavat informatsiooni, on neil võimalus pöörduda eetikakomitee poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Tammaru Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee juht delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT delta_ownerName \* MERGEFORMAT Marion Pajumets delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 17.04.2025 nr 1.1-16/1059-1 Puuduste kõrvaldamine taotluses Lugupeetud Anu Suviste Esitame Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ühiselt täiendatud taotluse Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmetele ligipääsu saamiseks. Varasemalt esitatud taotlus, jälgitavate muutustega taotlus, vastused puuduste kõrvaldamisele ja eetikakomitee otsus on lisatud kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja (allkirjastatud digitaalselt) Ulla Saar töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Lisad: 1. Taotus (teadusuuringu_taotlus_Eesti EUROMOD_MkM_SoM) 2. Taotlus jälgitavate muutustega (jälgitavate muutustega_teadusuuringu_taotlus_Eesti EUROMOD_MkM_SoM) 3. Eetikakomitee otsus 4. Vastused puudute kõrvaldamisele Marion Rummo [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  1. Andmekaitse Inspektsiooni tagasiside: IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust IKS §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS § 6 lg 3 järgi on teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul muu hulgas lubatud üksnes juhul, kui pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada. AKI-le esitatud taotluses on ministeeriumid välja toonud, et luba taotletakse Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmete kasutamiseks, mis on kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele etteulatuvalt ka perioodi 2024- 2030 kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti poolt kokku pandavale andmestikule. Ligipääs Eesti EUROMOD-i andmestikule võimaldab SoMil ja MKMil kasutada EUROMOD-i mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades. Statistikaameti poolt kokku pandud Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registriandmete töötlemise eesmärk EUROMOD-i mudelit kasutades, on hinnata erinevate SOMi ja MKMi poliitikameetmete mõju (ex ante) elanikele ja leibkondadele, nende majanduslikule toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele, töötamise stiimulitele (arvutuslikud näitajad iseloomustamaks, kas ja mil määral toetuse/hüvitise saamine või mittesaamine võib mõjutada nende otsust töötada või töökoormust suurendada) ja seeläbi ka riigieelarvele. Samuti teha alternatiivide analüüsi ning läbi viia meetmete järelanalüüse (ex post). Eesti EUROMOD-i alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ning suurendada sotsiaalteenuste ja tööturupoliitikate tõhusust. Eesti EUROMOD-i jaoks kokkupandud pseudonüümitud registriandmete kasutamine on SoMi ja MKMi teenistujatele oluline tõhusate ja täpsete poliitikameetmete mõju hinnangute koostamiseks. Isiku nõusolekuta tema isikuandmete töötlemise lubatavuse hindamiseks kooskõlas IKS §- s 6 sätestatud nõuetele poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidavas uuringus peab taotlusest nähtuma ajaliselt ja esemeliselt selgelt piiritletud uuringu eesmärk. Antud juhul ei ole Teie taotluse põhjal andmetöötluse õiguspärasusele võimalik hinnangut anda, kuna taotluses ei ole konkreetset uuringu läbiviimise eesmärki välja toodud, vaid on kirjeldatud üldiselt vajadust ministeeriumite valitsemisala poliitikameetmete hindamiseks. Samuti ei pea AKI võimalikuks uuringu kooskõlastamist etteulatuvalt. Iga konkreetsel eesmärgil läbiviidav uuring tuleb AKI-ga eraldi kooskõlastada. Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus: Täiendasime taotluse punkti 5. 2. Andmekaitse Inspektsiooni tagasiside: Taotluse andmetel on taotlus samaaegselt esitatud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele. Kui olete eetikakomitee otsuse saanud, palun edastage see inspektsioonile. Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus: eetikakomitee otsus on lisatud vastuskirjale. 3. Andmekaitse Inspektsiooni tagasiside: Taotluse punkti 11 kohaselt andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest ei teavitata, kuivõrd teavitamine ei ole võimalik, kuna kasutatakse riikliku statistikatöö raames kogutud andmeid, andmesubjektid ei ole andmetöötlejale tuvastatavad ning läbi viidud uuringud avaldatakse ministeeriumite kodulehtedel.  Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Märgin, et taotluses välja toodud viited ministeeriumite läbi viidud uuringutele ja Statistikaameti üldistele andmekaitsetingimustele seda ei kajasta. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Antud taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad isikute teavitamist. Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi vm asutuse kodulehe kaudu vms viisil iga konkreetse uuringu raames toimuvast andmetöötlusest. Seega palun kaaluda andmesubjekti teavitamise võimalusi ja vastavalt sellele taotlust täiendada. Kui leiate, et isegi ka üldine andmesubjektide teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada. Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus: Täiendasime taotluse punkte 7, 11 ja 11.2. 4. Andmekaitse Inspektsiooni tagasiside: Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata, siis palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 35 sätestatuga. Taotluse punktist 9 nähtuvalt on uuringu valimiks, kelle andmeid töödeldakse, kogu Eesti püsielanikkond. Statistikaameti andmetel on Eesti elanike arv 2025.a alguse seisuga 1 369 285 isikut. Andmetöötleja kavandab kõigi valimisse kuuluvate isikute andmete, sh eriliigiliste isikuandmete süstemaatilist ja ulatuslikku töötlemist. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine. Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis on selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud suunistele, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Olemasolevast teabest lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile sellekohased kaalutlused. Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus: Käesoleval juhul ei ole mõjuhinnangu koostamine vajalik, kuna EUROMODi sisendandmestik sisaldab Statistikaametis varem koondatud registrite andmeid, mis on viidud EUROMODile sobivale sisendandmete kujule. Andmeid ei pärita spetsiifiliselt ministeeriumites läbiviidavate uuringute ja analüüside tarbeks. Seetõttu ei teki käesoleva uuringu analüüsist süstemaatilist ulatuslikku ohtu füüsiliste isikute õigustele või vabadustele ja andmete tuvastamiseks või lekkeks. Andmetöötlus pseudonüümitud andmetel ja uuringu tulemuste säilitamine toimub Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmetele saavad ligi vaid Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi ning Statistikaameti ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud lepingus toodud ametnikud. EUROMOD-i kasutades koostatavate uuringuprojektide tulemuseks on alati teaduslik üldistus.  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium Reg kood. 70001952 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 (taotluse esitaja) Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Reg kood. 70003158 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Eesti EUROMOD-i andmete kasutamine Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud Jah andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)? Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Taotlus on samaaegselt esitatud Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.  1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70001952 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kontakt: Marion Rummo, analüüsi ja statistika osakonna juhataja, [email protected], +372 5866 8621 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Reg kood: 70003158 Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kontakt: Deisi Pohlak, töövaldkonna andmete juht, [email protected], tel +372 5912 7349 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, - aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse alus? seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi kõigi ministeeriumide ülesandeks oma viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil valitsemisalale tarviliku teadus- ja läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest arendustegevuse ning selle nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja finantseerimise korraldamine. arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb VVS, mille § 63 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse mh riigi tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 6. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a. määrus nr 323 „Majandus- ja  Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“. Vastavalt selle §-le 10 on ministeeriumi eesmärgiks luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks töötades välja ja viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja maakasutuspoliitikat. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Euroopa Liidu Teadusuuringute Ühiskeskuse JRC arendav üle-euroopaline mudel EUROMOD4 koosneb kolmest komponendist: 1) mudel ehk EUROMOD; 2) perioodi 2019-2023 andmestik ehk Eesti EUROMOD-i registripõhised mikroandmed, mille on riikliku statistikatööde programmi alusel kokku pannud Statistikaamet (edaspidi lühemalt Eesti EUROMOD) ning 3) poliitikareeglid, mis on vabalt alla laetavad ja mille arendamisega tegeleb Mõttekoda Praxis5. AKI luba taotleme punktis 2 toodud andmestikule ehk Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmetele, mis on kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele taotleme etteulatuvalt luba ka perioodi 2024-2030 kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti poolt kokku pandavale andmestikule. Ligipääs Eesti EUROMOD-i andmestikule võimaldab Sotsiaalministeeriumil ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil kasutada EUROMOD-i mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades. Statistikaameti poolt kokku pandud Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registriandmete töötlemise eesmärk EUROMOD-i mudelit kasutades, on hinnata erinevate Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poliitikameetmete mõju (ex ante) elanikele ja leibkondadele, nende majanduslikule toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele, töötamise stiimulitele (arvutuslikud näitajad iseloomustamaks, kas ja mil määral toetuse/hüvitise saamine või mittesaamine võib mõjutada nende otsust töötada või töökoormust suurendada) ja seeläbi ka riigieelarvele. Samuti teha alternatiivide analüüsi ning läbi viia meetmete järelanalüüse (ex post). Eesti EUROMOD-i alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste ja tööturupoliitikate tõhusust. Eesti EUROMOD-i jaoks kokkupandud pseudonüümitud registriandmete kasutamine on Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenistujatele oluline tõhusate ja täpsete poliitikameetmete mõju hinnangute koostamiseks. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vältimatult vajalik, kuna selleks, et kasutada EUROMOD-i mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades ja hinnata Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poliitikameetmete mõju elanike majanduslikule toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele ning töötamise stiimulitele, on vajalik Eesti EUROMOD- i pseudonüümitud registripõhised mikroandmed, mille Statistikaamet on juba statistikatöö raames 4 Leitav (16.01.2025): https://euromod-web.jrc.ec.europa.eu/ 5 Leitav (16.01.2025): https://www.praxis.ee/tood/euromodi-mudeli-eesti-osamudeli-arendamine/mis-on-euromod/  varasemalt kokku pannud. Ilma andmestikuta ei ole võimalik EUROMOD-i Eesti poliitikareegleid arvestades eesmärgipäraselt kasutada. Uurimisküsimused lähtuvad Heaolu arengukava 2023-2030 üldeesmärgist, milleks on: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Sotsiaalministeerium panustab eeskätt kolme alaeesmärgi saavutamisse:  Lapsed ja pered: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades, hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas.  Vanemaealised: Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad.  Sotsiaalhoolekanne: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium panustab eeskätt kahe alaeesmärgi saavutamisse:  Tööturg ja tööelu: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.  Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Euromodi abil hindame analüüsiperioodil töö-ja sotsiaalpoliitika muudatuste võimalikku mõju Eesti inimestele vastavalt „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale6“ (HÕNTE), mille kohaselt tuleb poliitikamuudatuste mõjusid hinnata nii väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja seaduseelnõu koostamisel, mõjuanalüüsi aruande koostamisel kui ka seaduse mõjude järelhindamisel. Mõjude tuvastamise eesmärk on selgitada välja poliitikavahendite eeldatavad mõjud. HÕNTE kohaselt tuleb hinnata kuute peamist mõjuvaldkonda: 1) sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; 3) mõju majandusele; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 5) mõju regionaalarengule; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. EUROMOD-i abil planeerime hinnata töö-ja sotsiaalvaldkonna poliitikate võimalikke sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Mõjusid hindame vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement 7 ” § 5 lõike 2 alusel kinnitatud mõjude hindamise metoodikale 8 .Planeeritavate ja järelhindamise korral juba ellu viidud töö-ja sotsiaalpoliitika muudatuste mõjusid hindame lähtuvalt mõjude hindamise metoodikast ja selle kontrollküsimustikus 9 . Üldistatult on uurimisküsimused järgmised:  kui suur osa Eesti ühiskonnast on planeeritavatest/ellu viidud töö-ja sotsiaalpoliitika muudatustest mõjutatud?  kui suur on muudatustest avalduv mõju ulatus sihtrühmadele? o kuidas mõjutavad analüüsitavad töö-ja sotsiaalpoliitika muudatused mõjutatud sihtrühmade ja nende leibkondade majanduslikku toimetulekut (sh tööhõivet, töösuhet, töö-ja puhkeaega, sihtrühma ja tema leibkonna tulusid ja kulusid, ettevõtlust jne)? o kuidas mõjutavad analüüsitavad töö-ja sotsiaalpoliitika muudatused mõjutatud sihtrühmade ja nende leibkondade sotsiaalset toimetulekut (sh sotsiaalset heaolu ja 6 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228). Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri–Riigi Teataja 7 Vabariigi Valitsuse reglement (RT I, 12.04.2025, 54). Vabariigi Valitsuse reglement–Riigi Teataja 8 Justiitsministeerium, Riigikantselei (2021). Mõjude hindamise metoodika. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021- 04/Mojude%20hindamise%20metoodika%2008%2004%202021.pdf 9 Mõjude hindamise kontrollküsimustik (2022). Kontrollküsimustik_veebi lisatud 15.08.2022_0.docx  sotsiaalkaitset, sihtrühma ja tema leibkonna vaesuse-ja ebavõrdsusnäitajaid, soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi jne)?  kui tihti muudatustest avaldub mõju sihtrühmadele avaldub?  millised võimalikud ebasoovitavad mõjud võivad sihtrühmale avalduda? Juhime tähelepanu, et uurimisküsimuste aluseks on Justiitsministeeriumi loodud mõjude hindamise metoodika ja selle kontrollküsimustik ning juhul kui neid muudetakse, lähtume uuendatud metoodikast. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse toetuste, hüvitiste ning teenuste süsteemi kaudu. Mudeli kasutamine võimaldab koostada ja hinnata erinevate stsenaariumide alusel nii olemasolevate kui võimalike stsenaariumide mõju elanikele ja leibkondadele – viimane on oluline, et eristada toimivamad ja vähemefektiivsemad stsenaariumid, et abi oleks elanikele võimalikult asjakohane, kuid arvestaks ka riigieelarve võimalikku mõju. Sellised stsenaariumide hõlmavad ka mõju puuetega inimestele, vähenenud töövõimega inimestele, lastele ja lastega leibkondadele, vanaduspensionäridele jne. Uuringu läbiviimine on kooskõlas 2020. aasta sügisel vastu võetud EL nõukogu järeldusega10 miinimumsissetuleku kaitse tugevdamise kohta ELis, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda. EL sotsiaalõiguste samba tegevuskava11 rõhutab, et igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Viimase raames on Eesti sarnaselt teistele EL riikidele võtnud kohustuse vähendada aastaks 2030 suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu. Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid 30.01.2023 vastu soovituse piisava sissetuleku kohta12, mis tagab aktiivse kaasamise (nn miinimumsissetulekute soovitus). Soovitus on avaldatud Euroopa sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek) raames 13 ning aitab saavutada sotsiaalõiguste samba eesmärke vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu ning tõsta tööhõivet. Kokkuvõttes on Sotsiaalministeeriumil ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil oluline saada detailsem ülevaade maksude- ja toetuste mõjust Eesti elanikele ja leibkondadele, sh hinnates toetuste ja hüvitiste mõju erinevatele sihtrühmadele, koosmõjus maksudega. Sellise analüüsi koostamine eeldab vastavate mikroandmete ühendamist (mis on juba tehtud Statistikaametis) ning ühtlasi on vaja, et mudeli ülesehitus võimaldaks läbi viia teiste EL riikidega võrdlevaid analüüse ja anda teavet Eesti suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eesmärgi täitmisest või olukorrast EL semestri protsessi raames. Analüüs on vajalik nii sotsiaal-, tervise kui ka töövaldkonna poliitikakujundamiseks, võimaldades tagada sotsiaalse kaitse erinevatele sihtrühmadele ning võimaldades leida sobivad meetmed, ilma, et need vähendaksid elanike tööturul osalemise stiimuleid. 10 Euroopa Liidu Nõukogu, 2020. Miinimumsissetuleku kaitse tugevdamine, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda. Nõukogu järeldused (9. oktoober 2020). Leitav (02.01.2025): https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11721-2020-REV- 2/et/pdf 11 The European Pillar of Social Rights in 20 principles, 2023. 14. Minimum Income. Leitav (02.01.2025): https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities- 2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et#iii- peatkk-sotsiaalkaitse-ja-sotsiaalne-kaasatus 12 Soovitus ((2023/C 41/01) on leitav (02.01.2025): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.041.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2023%3A041%3ATOC 13 Sotsiaalõiguste samba 14. põhimõte (Miinimumsissetulek) ütleb, et Igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides, ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Töövõimeliste inimeste puhul peaksid miinimumsissetuleku toetused olema kombineeritud tööturule (re)integreerumise stiimulitega.  Nii on uuringuprojekt otseselt seotud „Heaolu arengukava 2016–2023“ elluviimiseks püstitatud üldeesmärgiga, mis tuleneb riigi eelarvestrateegia 2021–2024 tulemusvaldkonnast „Heaolu“: sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Aga panustab ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondade eesmärkidesse nagu näiteks tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. Samuti on uuringu tulemused aluseks „Heaolu arengukava 2023– 2030“ tegevuste hindamisel ning uute lahendusettepanekute planeerimisel. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna Eesti EUROMOD juba kuulub riikliku statistikatööde programmi ning registriandmed, mida Eesti EUROMOD sisaldab, on juba Statistikaameti poolt statistikatöö raames kokku pandud, mille käigus on tagatud ka eesmärgipärasus ja võimalikult väheste andmete kogumine, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c) alusel. Sotsiaalministeerium ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium taotlevad ligipääsu nende andmete taaskasutamiseks oma poliitikate hindamisel ehk käesoleva taotluse alusel ei toimu eraldi andmete kokku panekut. Vastutavad töötlejad töötlevad isikuandmeid Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel Statistikaameti teadlaste keskkonnas 14 . Andmestikud ei sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ning andmetele saavad ligi vaid Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi ning Statistikaameti ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud lepingus toodud ametnikud. EUROMOD-i kasutades koostatavate uuringuprojektide tulemuseks on alati teaduslik üldistus. Info EUROMODi andmete põhjal läbiviidavate mõjuanalüüside ning nende aluseks olevate uurimisküsimuste kohta avaldatakse ühekordselt pärast EUROMODile ligipääsu saamist vastavalt kas Sotsiaalministeeriumi kodulehel või Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ning EUROMODile viidatakse ka vastavas õigusakti mõjuanalüüsis või väljatöötamiskavatsuses. Eraldi teavitus kodulehtedel tehakse EUROMODi kasutamisel konkreetseteks poliitikaanalüüsideks või uuringuteks. Kodulehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. Seaduseelnõude mõjuanalüüsid on avalikkusele kättesaadavad vastavates seletuskirjades eelnõude infosüsteemis EIS. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis15 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Kõiki Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhiseid mikroandmeid haldab Statistikaamet. Taotluse lisas nimetatud tunnused on juba Statistikaameti poolt seotud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMOD-i mudelis sisendandmestikuna kasutamiseks. Andmestik on juba muudel eesmärkidel pseudonüümitud. Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Koodivõti on Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele. Andmete liikumise protsess on 14 Statistikaamet, 2025. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend. Leitav (02.01.2025): https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete- kasutamise-juhend 15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. järgmine:  pärast AKI loa saamist teevad SoM ja MKM andmetele ligipääsu saamiseks vastava pöör- dumise Statistikaametile, viidates õiguslikule alusele viia läbi poliitika kujundamiseks teh- tava uuring;  Statistikaamet teeb pseudonüümitud andmestikud SoM-i ja MKM-i töötaja(te)le kättesaa- davaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas;  andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Andmeid väljastatakse teadlaste keskkonnast eranditult agregeeri- tud kujul. Statistikaameti teadlaste keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine- teaduslikul-eesmargil 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Töödeldakse juba Statistikaametis statistikatööde programmi raames ühendatud Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhist mikroandmestikku. Isikuandmed hõlmavad kogu Eesti püsielanikkonda. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 01.01.2019-31.12.2030 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Töödeldavad isikuandmed on toodud lisas ja nende kokkupanekuks on Statistikaamet kasutanud erinevaid allikaid (vaata punkt 9.3.). Osad tunnused on agregeeritud teiste Eesti EUROMOD-i andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on vastava aasta kohta. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Statistikaameti Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhine mikroandmestik (toodud lisas) on kokku pandud järgmiste registrite põhjal: rahvastikuregister (RR), töötamise register (TÖR), maksukohustuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG) ja aadressiandmete süsteem (ADS). 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.  Eesti EUROMOD-i andmestik on juba Statistikaameti poolt üheks andmestikuks koondatud ja pseudonüümitud ning Statistikaametil on omad isikuandmete säilitamise reeglid (vaata punkt 10.2). Andmetöötlus pseudonüümitud andmetel ja uuringu tulemuste säilitamine toimub Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel Statistikaameti teadlaste keskkonnas. EUROMOD-i põhjal mudeldatud tulemus on teaduslik üldistus agregeeritud kujul. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Kirjeldatud taotluse lisas. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Riikliku statistika seaduse § 32 lg 2 kohaselt tohib Statistikaamet hoida füüsilise isiku üksikandmeid nende kontrollimise ajal koos isikukoodiga. Pärast kontrollimist säilitatakse isikukood teistest isiku andmetest eraldi, tagades nende hilisema ühendamise võimaluse. Selle reegli kohaselt antakse pärast esialgset kontrolli isikuid puudutavad andmestikud edasiseks statistika tegemiseks juba pseudonüümitud kujul. Teadlastele kasutamiseks viiakse andmed otsest tuvastamist mittevõimaldavale kujule. Protsessi käigus eemaldatakse andmestikest isikute isikukoodid, nimed ja kontaktandmed ning isikukoodid asendatakse vastava unikaalse identifikaatoriga. Antud identifikaator ei ole mingilgi moel tuletatud isikukoodist ehk matemaatika abil ei saa seda identifikaatorit pöörata isikukoodiks. Isiku identifikaatori ja isikukoodi omavaheline seos hoitakse eraldi tabelis ning vajaduse ilmnemisel on võimalik andmestikele lisada isiku identifikaatori asemele isikukood. Omavahelise seose tabelile on ligipääs piiratud ja seda omavad vaid vähesed Statistikaameti teenistujad. Lisaks on andmete väljastamisel/avaldamisel/ levitamisel kasutusel statistilise konfidentsiaalsuse (näiteks juurdepääs teadusuuringuteks andmete kasutamisel) ja anonüümimise tagamise reeglid, mis tagavad suurema üldistustaseme. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse andmeid ainult agregeeritud kujul pärast täiendavat agregeerimistaseme piisavuse kontrolli. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage16 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Info EUROMODi andmete põhjal läbiviidavate teavitatakse. mõjuanalüüside ning nende aluseks olevate uurimisküsimuste kohta avaldatakse ühekordselt pärast EUROMODile ligipääsu saamist vastavalt kas Sotsiaalministeeriumi kodulehel või Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ning EUROMODile viidatakse ka vastavas õigusakti mõjuanalüüsis või väljatöötamiskavatsuses. Eraldi teavitus kodulehtedel tehakse EUROMODi kasutamisel konkreetseteks poliitikaanalüüsideks või uuringuteks. Kodulehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside 16 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. Seaduseelnõude mõjuanalüüsid on avalikkusele kättesaadavad vastavates seletuskirjades eelnõude infosüsteemis EIS. 11.3. Kust on leitavad Statistikaameti andmekaitsetingimused on andmekaitsetingimused17? leitavad: https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse18 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Mart Uusjärv (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)19 (allkiri ja kuupäev) Ulla Saar (allkirjastatud digitaalselt) töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler (allkiri ja kuupäev) (allkirjastaja ees- ja perenimi)20 Taotluse lisad21: Lisa - andmekoosseis 17 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 18 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 19 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 20 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 21 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada. Lisa - Andmekoosseis Statistikaameti Eesti EUROMOD-i registripõhise mikroandmestiku sisendandmete koosseis, millele ligipääsu taotleme, on järgmine: indiviidi pseudo-ID (RR)  isa pseudo-ID (RR)  leibkonna pseudo-ID (RR)  ema pseudo-ID (RR)  partneri pseudo-ID (RR)  omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)  omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)  kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)  kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)  kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)  hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)  sugu (Statreg)  vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)  kodakondsus (Statreg)  kodakondsus (detailne)/ regioon (Statreg)  maalises piirkonnas elamine (Statreg)  linnalises piirkonnas elamine (Statreg)  perekonnaseis (RR)  rahvus (Statreg)  maakond (RR, Statreg)  kohalik omavalitsus (RR, Statreg)  väikelinn (Statreg)  olemasolu rahvastikus ja/või püsielanikkonnas eelmisel sissetulekuaastal (Statreg)  maksuresidentsus (MKR)  eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)  avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)  sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, SKAIS, EHIS, Statreg, MKR)  eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)  eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)  finantsvarad – agregeeritud tunnus  aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)  isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)  isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)  kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)  eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)  eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)  eluruumi tüüp (korter/ eramu) EHR  muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)  aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus  aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)  aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)  aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)  aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)  aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus  aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)  energiahüvitis (SKAIS)  KREDEX toetused (KREDEX)  aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)  aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)  kuud aastast, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS)  kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS)  aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)  aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus  aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)  vajaduspõhine peretoetus (STAR, SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)  mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)  aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)  hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)  aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus  aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)  mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)  mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)  aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)  mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)  muud töötushüvitised (ettevõtluse alustamise toetus) (EMPIS)  püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus  puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)  töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg)  töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)  institutsionaalne leibkond (Statreg)  sünnikuu (Statreg)  ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)  tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)  tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)  tegevusala (detailne) (EMTAK)  mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)  mitmel kalendrikuul töötas (MKR)  mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)  kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)  ametiala (TÖR, MKR, Statreg)  ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)  töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)  mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)  kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)  kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)  kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)  töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)  kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)  kas isik vahetas aasta jooksul töökohta  mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)  registreeritud töötu (EMPIS)  töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine (TÖR, EHIS)  töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine (TÖR, EHIS)  töövõimetusega seotud hüvitised (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)  mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)  mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)  mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)  tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)  madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)  milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)  Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)  välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)  töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)  III samba tööandja sissemaksed (MKR)  maamaks (MKR)  töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)  tööandja sotsiaalmaks (MKR)  tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)  kingitused ja annetused (FIDEK, MKR)  koolituskulud (FIDEK, MKR)  eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus  eluaseme intressid (MKR)  eluaseme üür (MKR)  maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)  maksed erapensioniskeemidesse (MKR)  rahaline palgatulu (bruto) (MKR)  rahaline palgatulu (neto) (MKR)  rahaline palgatulu Eestist (MKR)  rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)  rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)  mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)  varasem rahaline palgatulu (MKR)  töötasuhüvitis (MKR)  tunnipalk (MKR)  intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus  dividendid (MKR)  intressid (MKR)  intressid (neto) (MKR)  kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)  vara võõrandmaine (MKR)  muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)  erapensionid (MKR)  pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)  pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)  investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)  II samba väljamaksed pensionieas (MKR)  III samba väljamaksed pensionieas (MKR)  II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)  III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)  III sambaga liitumise aasta (Pensionikeskus)  III sambasse kogumise algus (Penisonikeskus)  kinnisvara või maa renditulu (MKR)  kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)  eluruumi renditulu (MKR)  litsentsitasud (MKR)  muu renditulu (MKR)  siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)  siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)  puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus  puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)  tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)  tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)  mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)  tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)  tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)  koondamishüvitised - agregeeritud tunnus  koondamishüvitis (EMPIS)  tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)  koondamisega seotud tulud (MKR)  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium Reg kood. 70001952 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 (taotluse esitaja) Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Reg kood. 70003158 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Eesti EUROMOD-i andmete kasutamine Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud Jah andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)? Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Taotlus on samaaegselt esitatud Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.  1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70001952 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kontakt: Marion Rummo, analüüsi ja statistika osakonna juhataja, [email protected], +372 5866 8621 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Reg kood: 70003158 Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kontakt: Deisi Pohlak, töövaldkonna andmete juht, [email protected], tel +372 5912 7349 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, - aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse alus? seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi kõigi ministeeriumide ülesandeks oma viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil valitsemisalale tarviliku teadus- ja läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest arendustegevuse ning selle nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja finantseerimise korraldamine. arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb VVS, mille § 63 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse mh riigi tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 6. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a. määrus nr 323 „Majandus- ja  Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“. Vastavalt selle §-le 10 on ministeeriumi eesmärgiks luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks töötades välja ja viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja maakasutuspoliitikat. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Euroopa Liidu Teadusuuringute Ühiskeskuse JRC arendav üle-euroopaline mudel EUROMOD4 koosneb kolmest komponendist: 1) mudel ehk EUROMOD; 2) perioodi 2019-2023 andmestik ehk Eesti EUROMOD-i registripõhised mikroandmed, mille on riikliku statistikatööde programmi alusel kokku pannud Statistikaamet (edaspidi lühemalt Eesti EUROMOD) ning 3) poliitikareeglid, mis on vabalt alla laetavad ja mille arendamisega tegeleb Mõttekoda Praxis5. AKI luba taotleme punktis 2 toodud andmestikule ehk Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmetele, mis on kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele taotleme etteulatuvalt luba ka perioodi 2024-2030 kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti poolt kokku pandavale andmestikule. Ligipääs Eesti EUROMOD-i andmestikule võimaldab Sotsiaalministeeriumil ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil kasutada EUROMOD-i mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades. Statistikaameti poolt kokku pandud Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registriandmete töötlemise eesmärk EUROMOD-i mudelit kasutades, on hinnata erinevate Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poliitikameetmete mõju (ex ante) elanikele ja leibkondadele, nende majanduslikule toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele, töötamise stiimulitele (arvutuslikud näitajad iseloomustamaks, kas ja mil määral toetuse/hüvitise saamine või mittesaamine võib mõjutada nende otsust töötada või töökoormust suurendada) ja seeläbi ka riigieelarvele. Samuti teha alternatiivide analüüsi ning läbi viia meetmete järelanalüüse (ex post). Eesti EUROMOD-i alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste ja tööturupoliitikate tõhusust. Eesti EUROMOD-i jaoks kokkupandud pseudonüümitud registriandmete kasutamine on Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenistujatele oluline tõhusate ja täpsete poliitikameetmete mõju hinnangute koostamiseks. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vältimatult vajalik, kuna selleks, et kasutada EUROMOD-i mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades ja hinnata Sotsiaalministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poliitikameetmete mõju elanike majanduslikule toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele ning töötamise stiimulitele, on vajalik Eesti EUROMOD- i pseudonüümitud registripõhised mikroandmed, mille Statistikaamet on juba statistikatöö raames 4 Leitav (16.01.2025): https://euromod-web.jrc.ec.europa.eu/ 5 Leitav (16.01.2025): https://www.praxis.ee/tood/euromodi-mudeli-eesti-osamudeli-arendamine/mis-on-euromod/  varasemalt kokku pannud. Ilma andmestikuta ei ole võimalik EUROMOD-i Eesti poliitikareegleid arvestades eesmärgipäraselt kasutada. Uurimisküsimused lähtuvad Heaolu arengukava 2023-2030 üldeesmärgist, milleks on: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Sotsiaalministeerium panustab eeskätt kolme alaeesmärgi saavutamisse:  Lapsed ja pered: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades, hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas.  Vanemaealised: Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad.  Sotsiaalhoolekanne: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium panustab eeskätt kahe alaeesmärgi saavutamisse:  Tööturg ja tööelu: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.  Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Euromodi abil hindame analüüsiperioodil töö-ja sotsiaalpoliitika muudatuste võimalikku mõju Eesti inimestele vastavalt „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale6“ (HÕNTE), mille kohaselt tuleb poliitikamuudatuste mõjusid hinnata nii väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja seaduseelnõu koostamisel, mõjuanalüüsi aruande koostamisel kui ka seaduse mõjude järelhindamisel. Mõjude tuvastamise eesmärk on selgitada välja poliitikavahendite eeldatavad mõjud. HÕNTE kohaselt tuleb hinnata kuute peamist mõjuvaldkonda: 1) sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; 3) mõju majandusele; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 5) mõju regionaalarengule; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. EUROMOD-i abil planeerime hinnata töö-ja sotsiaalvaldkonna poliitikate võimalikke sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Mõjusid hindame vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement 7 ” § 5 lõike 2 alusel kinnitatud mõjude hindamise metoodikale 8 .Planeeritavate ja järelhindamise korral juba ellu viidud töö-ja sotsiaalpoliitika muudatuste mõjusid hindame lähtuvalt mõjude hindamise metoodikast ja selle kontrollküsimustikus 9 . Üldistatult on uurimisküsimused järgmised:  kui suur osa Eesti ühiskonnast on planeeritavatest/ellu viidud töö-ja sotsiaalpoliitika muudatustest mõjutatud?  kui suur on muudatustest avalduv mõju ulatus sihtrühmadele? o kuidas mõjutavad analüüsitavad töö-ja sotsiaalpoliitika muudatused mõjutatud sihtrühmade ja nende leibkondade majanduslikku toimetulekut (sh tööhõivet, töösuhet, töö-ja puhkeaega, sihtrühma ja tema leibkonna tulusid ja kulusid, ettevõtlust jne)? o kuidas mõjutavad analüüsitavad töö-ja sotsiaalpoliitika muudatused mõjutatud sihtrühmade ja nende leibkondade sotsiaalset toimetulekut (sh sotsiaalset heaolu ja 6 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228). Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri–Riigi Teataja 7 Vabariigi Valitsuse reglement (RT I, 12.04.2025, 54). Vabariigi Valitsuse reglement–Riigi Teataja 8 Justiitsministeerium, Riigikantselei (2021). Mõjude hindamise metoodika. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021- 04/Mojude%20hindamise%20metoodika%2008%2004%202021.pdf 9 Mõjude hindamise kontrollküsimustik (2022). Kontrollküsimustik_veebi lisatud 15.08.2022_0.docx  sotsiaalkaitset, sihtrühma ja tema leibkonna vaesuse-ja ebavõrdsusnäitajaid, soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi jne)?  kui tihti muudatustest avaldub mõju sihtrühmadele avaldub?  millised võimalikud ebasoovitavad mõjud võivad sihtrühmale avalduda? Juhime tähelepanu, et uurimisküsimuste aluseks on Justiitsministeeriumi loodud mõjude hindamise metoodika ja selle kontrollküsimustik ning juhul kui neid muudetakse, lähtume uuendatud metoodikast. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse toetuste, hüvitiste ning teenuste süsteemi kaudu. Mudeli kasutamine võimaldab koostada ja hinnata erinevate stsenaariumide alusel nii olemasolevate kui võimalike stsenaariumide mõju elanikele ja leibkondadele – viimane on oluline, et eristada toimivamad ja vähemefektiivsemad stsenaariumid, et abi oleks elanikele võimalikult asjakohane, kuid arvestaks ka riigieelarve võimalikku mõju. Sellised stsenaariumide hõlmavad ka mõju puuetega inimestele, vähenenud töövõimega inimestele, lastele ja lastega leibkondadele, vanaduspensionäridele jne. Uuringu läbiviimine on kooskõlas 2020. aasta sügisel vastu võetud EL nõukogu järeldusega10 miinimumsissetuleku kaitse tugevdamise kohta ELis, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda. EL sotsiaalõiguste samba tegevuskava11 rõhutab, et igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Viimase raames on Eesti sarnaselt teistele EL riikidele võtnud kohustuse vähendada aastaks 2030 suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu. Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid 30.01.2023 vastu soovituse piisava sissetuleku kohta12, mis tagab aktiivse kaasamise (nn miinimumsissetulekute soovitus). Soovitus on avaldatud Euroopa sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek) raames 13 ning aitab saavutada sotsiaalõiguste samba eesmärke vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu ning tõsta tööhõivet. Kokkuvõttes on Sotsiaalministeeriumil ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil oluline saada detailsem ülevaade maksude- ja toetuste mõjust Eesti elanikele ja leibkondadele, sh hinnates toetuste ja hüvitiste mõju erinevatele sihtrühmadele, koosmõjus maksudega. Sellise analüüsi koostamine eeldab vastavate mikroandmete ühendamist (mis on juba tehtud Statistikaametis) ning ühtlasi on vaja, et mudeli ülesehitus võimaldaks läbi viia teiste EL riikidega võrdlevaid analüüse ja anda teavet Eesti suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eesmärgi täitmisest või olukorrast EL semestri protsessi raames. Analüüs on vajalik nii sotsiaal-, tervise kui ka töövaldkonna poliitikakujundamiseks, võimaldades tagada sotsiaalse kaitse erinevatele sihtrühmadele ning võimaldades leida sobivad meetmed, ilma, et need vähendaksid elanike tööturul osalemise stiimuleid. 10 Euroopa Liidu Nõukogu, 2020. Miinimumsissetuleku kaitse tugevdamine, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda. Nõukogu järeldused (9. oktoober 2020). Leitav (02.01.2025): https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11721-2020-REV- 2/et/pdf 11 The European Pillar of Social Rights in 20 principles, 2023. 14. Minimum Income. Leitav (02.01.2025): https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities- 2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et#iii- peatkk-sotsiaalkaitse-ja-sotsiaalne-kaasatus 12 Soovitus ((2023/C 41/01) on leitav (02.01.2025): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.041.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2023%3A041%3ATOC 13 Sotsiaalõiguste samba 14. põhimõte (Miinimumsissetulek) ütleb, et Igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides, ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Töövõimeliste inimeste puhul peaksid miinimumsissetuleku toetused olema kombineeritud tööturule (re)integreerumise stiimulitega.  Nii on uuringuprojekt otseselt seotud „Heaolu arengukava 2016–2023“ elluviimiseks püstitatud üldeesmärgiga, mis tuleneb riigi eelarvestrateegia 2021–2024 tulemusvaldkonnast „Heaolu“: sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Aga panustab ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondade eesmärkidesse nagu näiteks tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. Samuti on uuringu tulemused aluseks „Heaolu arengukava 2023– 2030“ tegevuste hindamisel ning uute lahendusettepanekute planeerimisel. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna Eesti EUROMOD juba kuulub riikliku statistikatööde programmi ning registriandmed, mida Eesti EUROMOD sisaldab, on juba Statistikaameti poolt statistikatöö raames kokku pandud, mille käigus on tagatud ka eesmärgipärasus ja võimalikult väheste andmete kogumine, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c) alusel. Sotsiaalministeerium ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium taotlevad ligipääsu nende andmete taaskasutamiseks oma poliitikate hindamisel ehk käesoleva taotluse alusel ei toimu eraldi andmete kokku panekut. Vastutavad töötlejad töötlevad isikuandmeid Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel Statistikaameti teadlaste keskkonnas 14 . Andmestikud ei sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ning andmetele saavad ligi vaid Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi ning Statistikaameti ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud lepingus toodud ametnikud. EUROMOD-i kasutades koostatavate uuringuprojektide tulemuseks on alati teaduslik üldistus. Info EUROMODi andmete põhjal läbiviidavate mõjuanalüüside ning nende aluseks olevate uurimisküsimuste kohta avaldatakse ühekordselt pärast EUROMODile ligipääsu saamist vastavalt kas Sotsiaalministeeriumi kodulehel või Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ning EUROMODile viidatakse ka vastavas õigusakti mõjuanalüüsis või väljatöötamiskavatsuses. Eraldi teavitus kodulehtedel tehakse EUROMODi kasutamisel konkreetseteks poliitikaanalüüsideks või uuringuteks. Kodulehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. Seaduseelnõude mõjuanalüüsid on avalikkusele kättesaadavad vastavates seletuskirjades eelnõude infosüsteemis EIS. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis15 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Kõiki Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhiseid mikroandmeid haldab Statistikaamet. Taotluse lisas nimetatud tunnused on juba Statistikaameti poolt seotud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMOD-i mudelis sisendandmestikuna kasutamiseks. Andmestik on juba muudel eesmärkidel pseudonüümitud. Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Koodivõti on Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele. Andmete liikumise protsess on 14 Statistikaamet, 2025. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend. Leitav (02.01.2025): https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete- kasutamise-juhend 15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. järgmine:  pärast AKI loa saamist teevad SoM ja MKM andmetele ligipääsu saamiseks vastava pöör- dumise Statistikaametile, viidates õiguslikule alusele viia läbi poliitika kujundamiseks teh- tava uuring;  Statistikaamet teeb pseudonüümitud andmestikud SoM-i ja MKM-i töötaja(te)le kättesaa- davaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas;  andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Andmeid väljastatakse teadlaste keskkonnast eranditult agregeeri- tud kujul. Statistikaameti teadlaste keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine- teaduslikul-eesmargil 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Töödeldakse juba Statistikaametis statistikatööde programmi raames ühendatud Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhist mikroandmestikku. Isikuandmed hõlmavad kogu Eesti püsielanikkonda. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 01.01.2019-31.12.2030 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Töödeldavad isikuandmed on toodud lisas ja nende kokkupanekuks on Statistikaamet kasutanud erinevaid allikaid (vaata punkt 9.3.). Osad tunnused on agregeeritud teiste Eesti EUROMOD-i andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on vastava aasta kohta. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Statistikaameti Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhine mikroandmestik (toodud lisas) on kokku pandud järgmiste registrite põhjal: rahvastikuregister (RR), töötamise register (TÖR), maksukohustuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG) ja aadressiandmete süsteem (ADS). 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.  Eesti EUROMOD-i andmestik on juba Statistikaameti poolt üheks andmestikuks koondatud ja pseudonüümitud ning Statistikaametil on omad isikuandmete säilitamise reeglid (vaata punkt 10.2). Andmetöötlus pseudonüümitud andmetel ja uuringu tulemuste säilitamine toimub Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel Statistikaameti teadlaste keskkonnas. EUROMOD-i põhjal mudeldatud tulemus on teaduslik üldistus agregeeritud kujul. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Kirjeldatud taotluse lisas. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Riikliku statistika seaduse § 32 lg 2 kohaselt tohib Statistikaamet hoida füüsilise isiku üksikandmeid nende kontrollimise ajal koos isikukoodiga. Pärast kontrollimist säilitatakse isikukood teistest isiku andmetest eraldi, tagades nende hilisema ühendamise võimaluse. Selle reegli kohaselt antakse pärast esialgset kontrolli isikuid puudutavad andmestikud edasiseks statistika tegemiseks juba pseudonüümitud kujul. Teadlastele kasutamiseks viiakse andmed otsest tuvastamist mittevõimaldavale kujule. Protsessi käigus eemaldatakse andmestikest isikute isikukoodid, nimed ja kontaktandmed ning isikukoodid asendatakse vastava unikaalse identifikaatoriga. Antud identifikaator ei ole mingilgi moel tuletatud isikukoodist ehk matemaatika abil ei saa seda identifikaatorit pöörata isikukoodiks. Isiku identifikaatori ja isikukoodi omavaheline seos hoitakse eraldi tabelis ning vajaduse ilmnemisel on võimalik andmestikele lisada isiku identifikaatori asemele isikukood. Omavahelise seose tabelile on ligipääs piiratud ja seda omavad vaid vähesed Statistikaameti teenistujad. Lisaks on andmete väljastamisel/avaldamisel/ levitamisel kasutusel statistilise konfidentsiaalsuse (näiteks juurdepääs teadusuuringuteks andmete kasutamisel) ja anonüümimise tagamise reeglid, mis tagavad suurema üldistustaseme. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse andmeid ainult agregeeritud kujul pärast täiendavat agregeerimistaseme piisavuse kontrolli. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage16 - 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Info EUROMODi andmete põhjal läbiviidavate teavitatakse. mõjuanalüüside ning nende aluseks olevate uurimisküsimuste kohta avaldatakse ühekordselt pärast EUROMODile ligipääsu saamist vastavalt kas Sotsiaalministeeriumi kodulehel või Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ning EUROMODile viidatakse ka vastavas õigusakti mõjuanalüüsis või väljatöötamiskavatsuses. Eraldi teavitus kodulehtedel tehakse EUROMODi kasutamisel konkreetseteks poliitikaanalüüsideks või uuringuteks. Kodulehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside 16 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. Seaduseelnõude mõjuanalüüsid on avalikkusele kättesaadavad vastavates seletuskirjades eelnõude infosüsteemis EIS. 11.3. Kust on leitavad Statistikaameti andmekaitsetingimused on andmekaitsetingimused17? leitavad: https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse18 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Mart Uusjärv (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)19 (allkiri ja kuupäev) Ulla Saar (allkirjastatud digitaalselt) töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler (allkiri ja kuupäev) (allkirjastaja ees- ja perenimi)20 Taotluse lisad21: Lisa - andmekoosseis 17 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 18 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 19 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 20 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 21 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada. Lisa - Andmekoosseis Statistikaameti Eesti EUROMOD-i registripõhise mikroandmestiku sisendandmete koosseis, millele ligipääsu taotleme, on järgmine: indiviidi pseudo-ID (RR)  isa pseudo-ID (RR)  leibkonna pseudo-ID (RR)  ema pseudo-ID (RR)  partneri pseudo-ID (RR)  omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)  omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)  kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)  kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)  kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)  hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)  sugu (Statreg)  vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)  kodakondsus (Statreg)  kodakondsus (detailne)/ regioon (Statreg)  maalises piirkonnas elamine (Statreg)  linnalises piirkonnas elamine (Statreg)  perekonnaseis (RR)  rahvus (Statreg)  maakond (RR, Statreg)  kohalik omavalitsus (RR, Statreg)  väikelinn (Statreg)  olemasolu rahvastikus ja/või püsielanikkonnas eelmisel sissetulekuaastal (Statreg)  maksuresidentsus (MKR)  eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)  avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)  sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, SKAIS, EHIS, Statreg, MKR)  eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)  eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)  finantsvarad – agregeeritud tunnus  aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)  isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)  isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)  kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)  eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)  eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)  eluruumi tüüp (korter/ eramu) EHR  muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)  aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus  aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)  aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)  aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)  aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)  aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus  aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)  energiahüvitis (SKAIS)  KREDEX toetused (KREDEX)  aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)  aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)  kuud aastast, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS)  kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS)  aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)  aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus  aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)  vajaduspõhine peretoetus (STAR, SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)  mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)  aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)  hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)  aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus  aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)  mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)  mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)  aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)  mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)  muud töötushüvitised (ettevõtluse alustamise toetus) (EMPIS)  püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus  puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)  töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg)  töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)  institutsionaalne leibkond (Statreg)  sünnikuu (Statreg)  ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)  tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)  tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)  tegevusala (detailne) (EMTAK)  mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)  mitmel kalendrikuul töötas (MKR)  mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)  kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)  ametiala (TÖR, MKR, Statreg)  ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)  töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)  mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)  kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)  kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)  kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)  töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)  kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)  kas isik vahetas aasta jooksul töökohta  mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)  registreeritud töötu (EMPIS)  töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine (TÖR, EHIS)  töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine (TÖR, EHIS)  töövõimetusega seotud hüvitised (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)  mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)  mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)  aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)  mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)  tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)  madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)  milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)  Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)  välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)  töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)  III samba tööandja sissemaksed (MKR)  maamaks (MKR)  töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)  tööandja sotsiaalmaks (MKR)  tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)  kingitused ja annetused (FIDEK, MKR)  koolituskulud (FIDEK, MKR)  eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus  eluaseme intressid (MKR)  eluaseme üür (MKR)  maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)  maksed erapensioniskeemidesse (MKR)  rahaline palgatulu (bruto) (MKR)  rahaline palgatulu (neto) (MKR)  rahaline palgatulu Eestist (MKR)  rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)  rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)  mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)  varasem rahaline palgatulu (MKR)  töötasuhüvitis (MKR)  tunnipalk (MKR)  intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus  dividendid (MKR)  intressid (MKR)  intressid (neto) (MKR)  kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)  vara võõrandmaine (MKR)  muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)  erapensionid (MKR)  pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)  pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)  investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)  II samba väljamaksed pensionieas (MKR)  III samba väljamaksed pensionieas (MKR)  II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)  III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)  III sambaga liitumise aasta (Pensionikeskus)  III sambasse kogumise algus (Penisonikeskus)  kinnisvara või maa renditulu (MKR)  kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)  eluruumi renditulu (MKR)  litsentsitasud (MKR)  muu renditulu (MKR)  siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)  siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)  puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus  puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)  tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)  tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)  mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)  tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)  tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)  koondamishüvitised - agregeeritud tunnus  koondamishüvitis (EMPIS)  tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)  koondamisega seotud tulud (MKR)