SAKU VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine ja
lähteseisukohtade andmine
EELNÕU
Saku 2025 nr
Otsus tehakse planeerimisseaduse (PlanS) § 124, § 128 lõigete 1 ja 5, § 142 lõike 1 punkti 1,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 31 punkti 3, §
31¹ ,§ 33 lõike 1 punkti 2,§ 34 lõigete 1 ja 2,§ 35 lõigete 1, 2, 5 ja 6 ning Saku Vallavolikogu
18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 2
punkti 3 ja 4 alusel.
Detailplaneeringust huvitatud isikud on esitanud detailplaneeringu algatamise avaldused ja
eskiislahendused, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Jaago
ja Aksli maaüksustel gaasielektrijaamade kavandamiseks.
Planeeritav ala asub Saku vallas Kirdalu külas Kiisa alajaama ja avariireservelektrijaama
vahetusläheduses. Planeeritav ala koosneb Jaago (71901:001:0855, maatulundusmaa 100%,
pindala 93 865 m2) ja Aksli (71901:001:0954, maatulundusmaa 100%, pindala 284 265 m2)
maaüksustest.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk Jaago kinnistul on ehitusõiguse määramine 400MW
võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete, seadmete,
rajatiste ja taristuga ning Aksli kinnistu maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse
määramine 100 MW võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate
hoonete, seadmete, rajatiste ja taristuga. Lisaks planeeritakse alternatiivse kütuse kasutamise
valmidust.
Detailplaneeringuga antakse ka kogu planeeringuala ulatuses tehnovõrkude (küte, vesi, elekter,
kanalisatsioon, side) ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise
põhimõtteline lahendus. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on mööda Lillemäe teed.
Detailplaneeringu raames tuleb kavandada uus juurdepääs põhja poolt, et välistada
gaasielektrijaamadesse suunduva tulevase raskeliikluse jm teenindava transpordi läbisõit Kiisa
alevikust ja Kurtna külast. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 37,7 ha.
Harju maakonnaplaneeringu 2030 + kohaselt jääb planeeringuala koostoimivate keskuste alale
ning läände jääb linnalise asustusega ala (Kiisa alevik), lõunasse väärtuslik maastik (Kurtna
küla), põhjas ja idas on rohevõrgustik.
Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)
kohaselt asub planeeringuala hajaasustusega alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole
määratud. Hajaasustusega ala on valla territoorium väljaspool tiheasustusega ala, kus on
iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla
territooriumist. Asustuse suunamisel, kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud
eesmärgist säilitada olemasolev looduslik, põllu- ja metsamajanduslik maakasutus.
Hajaasustusega alade äri- ja tootmistegevus tuleb suunata eelkõige üldplaneeringuga määratud
vastava juhtotstarbega maa-alale tiheasustusega aladel. Sealsed maa-alad paiknevad logistiliselt
soodsas asukohas ja piirkondades on olemas tehniline taristu, sageli ka töötajaskond.
Ettevõtluse soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka
sundliikumisi), on hajaasustusega alal lubatud väikesemahuline ja keskkonnasõbralik
ettevõtlus. Hoonestus peab järgima piirkonnale omast hoonestuslaadi. Planeeringuga hõlmatav
ala on planeeritud muuta äri- ja tootmisettevõtte maa-alaks, mis on kaubandus-, teenindus-,
toitlustus-, majutus-, büroo ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh
hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja
teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib
kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid
kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra,
õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.
Algatatav detailplaneering sisaldab Saku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut. Detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeringuga hõlmatava ala maakasutuse
juhtotstarve muuta äri- ja tootmisettevõtte maa-alaks.
Üldplaneeringu seletuskirja punkt 3.3 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik
olulise ruumilise mõjuga, sh olulise avaliku huviga, ehitise püstitamiseks või rajamiseks.
Lähtudes PlanS § 142 lõike 1 punktist 1 on üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe
ulatusliku muutmise korral tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Üldplaneeringu seletuskirja punkt 10 sätestab, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu.
Käesoleval juhul soovitakse saada juhtotstarbeta maale äri- ja tootmismaa juhtotstarvet
eesmärgiga rajada uued gaasielektrijaamad. Tegemist on nii olulise ruumilse mõjuga, kui ka
olulise avaliku huviga ehitistega. Gaasielektrijaamade rajamisega tagatakse Eesti elektrivõrgu
stabiliseerimine seoses desünkroniseerimisega Venemaa-Valgevene sünkroonalast.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus aitab leevendada Eesti elektrisüsteemis tekkinud
defitsiiti juhitavatest elektritootmisvõimsustest ning tagada Eesti energeetilist julgeolekut ja
mitmekesisust. Lisaks leevendab elektrienergia tiputarbimiskoormust ning ühtlustab
elektrihindasid Nordpooli elektriturul.
Saku valla üldplaneeringu seletuskirja punkt 10 sätestab, et üldplaneeringu muutmiseks
põhjendatud vajaduse äratundmisel on Saku Vallavolikogul planeerimismenetlusele omaselt lai
kaalutlusruum. Valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on Saku Vallavolikogu
otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on vallavolikogu õigustatud
varem tehtud otsuseid muutma. Üldplaneeringu muutmine võib toimuda nii uue üldplaneeringu
kehtestamisega kui vajadusel ka detailplaneeringus sisalduva muudatusettepanekuga. Seejuures
tuleb täita piisava tõhususega planeerimisseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse
kaasamisel, erinevate seisukohtade arvesse võtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate
huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel.
Koos detailplaneeringu algatamisega algatatakse ka keskkonnamõju strateegiline hindamine.
KeHJS § 33 lõige 1 punkt 3 kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine,
kui tegemist on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud
tegevust. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 3 kohaselt on tegevusel oluline keskkonnamõju ja seega
tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada soojuselektrijaama või muu
põletusseadme ehitamisel, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 MW või rohkem. Antud
juhul kavandatakse kahte elektrijaama, mille võimsus kokku on maksimaalselt 500 MW. Antud
tegevuse planeerimise puhul pole seega eelhinnangu tegemine vajalik ja keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatatakse seega selle vajadust põhjendamata.
Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisada.
Saku Vallavolikogu, rakendades kaalutlusõigust, otsustab:
1. Algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Jaago ja Aksli
maaüksustel.
2. Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus hinnata ka planeeringu
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
3. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Kirdalu küla Jaago ja Aksli
maaüksuste detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamiseks.
4. Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Saku
Vallavalitsus, algataja ja kehtestaja on Saku Vallavolikogu (Juubelitammede tee 15, Saku
alevik, Saku vald, Harjumaa). Detailplaneeringu koostaja on …… ().
5. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik tagab oma kulul detailplaneeringus
kavandatavate avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude, üldkasutatava haljastuse ja
vajadusel muude avalikult kasutatavate objektide valmisehitamise ja/või olemasolevate
objektide ümberehitamise. Avalike rajatiste valmis- või ümberehitamiseks sõlmib Saku
vald enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga
PlanS § 131 kohase halduslepingu, kus detailplaneeringust huvitatud isik võtab kohustuse
objektid rajada ja/või objektide ehitamist (kaas)finantseerida.
6. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise ja lähteseisukohtade andmise korraldusest teade ajalehtedes
Saku Sõnumid, Postimees ning ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamisest ja lähteseisukohtade andmisest PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 ning KeHJ § 35
lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
8. Saku Vallavalitsus korraldab PlanS § 82 lõigete 1 ja 3 kohase avaliku väljapaneku.
9. Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja
lähteseisukohtade andmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja
Saku valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.
10. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Eero Alamaa
vallavolikogu esimees
Lisa 1
Saku Vallavolikogu ....2025
otsusele nr ....
LÄHTESEISUKOHAD
DETAILPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
KOOSTAMISEKS
Harju maakonna Saku valla Kirdalu küla Jaago ja Aksli maaüksustel
I LÄHTEANDMED
1.1 Lepingu täpne nimetus selgub;
1.2 Saku Vallavolikogu 20.04.2023 a. otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering;
1.3 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna
korraldamine Saku vallas“;
1.4 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19 „Detailplaneeringukohaste
rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;
1.5 Planeerimisseadus (PlanS);
1.6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS);
1.7 Saku valla kliima- ja energiakava 2030;
1.8 Maaüksuse plaan.
II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK
Detailplaneeringust huvitatud isikud on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja
eskiislahendused, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Jaago ja
Aksli maaüksustel gaasielektrijaamade kavandamiseks.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk Jaago kinnistul on ehitusõiguse määramine 400MW
võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete, seadmete,
rajatiste ja taristuga ning Aksli kinnistu maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse määramine
100 MW võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete,
seadmete, rajatiste ja taristuga. Lisaks planeeritakse alternatiivse kütuse kasutamise valmidust.
Detailplaneeringuga antakse ka kogu planeeringuala ulatuses tehnovõrkude (küte, vesi, elekter,
kanalisatsioon, side) ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise
põhimõtteline lahendus. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on mööda Lillemäe teed.
Detailplaneeringu raames tuleb kavandada uus juurdepääs põhja poolt, et välistada
gaasielektrijaamadesse suunduva tulevase raskeliikluse jm teenindava transpordi läbisõit Kiisa
alevikust ja Kurtna külast. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 37,7 ha.
Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)
kohaselt asub planeeringuala hajaasustusega alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole
määratud. Hajaasustusega ala on valla territoorium väljaspool tiheasustusega ala, kus on
iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla
territooriumist. Asustuse suunamisel, kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud
eesmärgist säilitada olemasolev looduslik, põllu- ja metsamajanduslik maakasutus.
Hajaasustusega alade äri- ja tootmistegevus tuleb suunata eelkõige üldplaneeringuga määratud
vastava juhtotstarbega maa-alale tiheasustusega aladel. Sealsed maa-alad paiknevad logistiliselt
soodsas asukohas ja piirkondades on olemas tehniline taristu, sageli ka töötajaskond. Ettevõtluse
soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka sundliikumisi), on
hajaasustusega alal lubatud väikesemahuline ja keskkonnasõbralik ettevõtlus. Hoonestus peab
järgima piirkonnale omast hoonestuslaadi. Planeeringuga hõlmatav ala on planeeritud muuta äri-
ja tootmisettevõtte maa-alaks, mis on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo ja
pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid
teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike
teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid,
tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on
keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse
keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.
Algatatav detailplaneering sisaldab Saku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut.
III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Kirdalu külas.
3.2 Planeeritav ala koosneb Jaago (71901:001:0855, maatulundusmaa 100%, pindala 93 865 m2)
ja Aksli (71901:001:0954, maatulundusmaa 100%, pindala 284 265 m2) maaüksustest.
3.3 Planeeringuala piirneb Kõrnumaa (71901:001:0995), Servami (71901:001:0949), Tallinna-
Rapla raudtee 920 (71901:001:0950), Tallinna-Rapla raudtee 930 (71901:001:0957), Tallinna-
Rapla raudtee 970 (71901:001:0956), Kivi-Põllu (71901:001:0955), Kivi-Masti
(71814:001:0227), Mõisamaa (71801:001:2236), Silohoidla (71814:001:0216), Viimsi
metskond 46 (71901:001:0127) ja Jaago akupank (71901:001:0856) maaüksustega.
3.4 Planeeritava ala suurus on ca 37,7 ha.
3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: ala on suhteliselt tasase reljeefiga, enamjaolt rohumaa.
3.6 Planeeringuala on hoonestamata. Saku Vallavalitsuse 02.07.2024. a korraldusega nr 459 on
antud projekteerimistingimused päikeseelektrijaama ehitusporjekti koostamiseks Aksli
kinnistule.
3.7 Planeeringualal on kitsendusteks Jaagu soone kalda ehituskeelu- ja kalda piiranguvöönd ja
veekaitsevöönd, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd
ning Rail Baltic raudtee trassi koridor.
3.8 Juurdepääs planeeritavale alale on hetkel Lillemäe teelt.
3.9 Alal puudub kehtiv detailplaneering.
IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
4.1 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil
mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava
krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad
tehnovõrgud ja juurdepääsuteed jne. Kõigile joonistel kanda planeeringuala piir, leppemärkide
selgitused ning planeeringu koostaja kirjanurk ja joonise koostamise kuupäev.
4.2 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000) vormistades formaadile A4 ja kanda
skeemile orienteerumist lihtsustavate teede, tänavate, objektide jne nimetused.
4.3 Koostada kontaktvööndi analüüsi joonis, millele kanda olemasolev olukord ning kavandatud ja
kavandatavad detailplaneeringu lahendused, katastriüksuste piirid, sihtotstarbed, hoonete
kasutusotstarbed, korruselisus ja vajadusel kõrgus, ehitusjooned, kaitsevööndid, piirangud ja
kitsendused. Näidata puhke- ja virgestusalad, haljasala ja parkmetsa maa-alad, rohelise
võrgustiku alad jms, samuti olulisemad teed, ühistranspordipeatused, avalikud objektid,
tõmbekeskused jms. Lisada väljavõte üldplaneeringust, näidata planeeringuala piir ja
juhtotstarbed.
4.4 Tugiplaanile kanda kinnistute piirid ja aadressid, katastriüksuste sihtotstarbed, tänavate-teede
nimed, seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad objektid ning nende kaitsevööndid,
dendroloogilise hinnangu positsiooni numbrid, võra või puistu ulatused ning väärtusklassid
vastavalt dendroloogilisele hinnangule, topo-geodeetilise alusplaani koostaja nimi, töö number
ja koostamise kuupäev.
4.5 Põhijoonisele kanda olemasolevad ja planeeritavad maaüksuste piirid, ehitusjooned ja
hoonestusalad seotuna maaüksuste piiridest, kavandatavate kruntide ehitusõigus,
vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluse ja parkimise, tehnovõrkude ja -rajatiste, avaliku
ruumi, kujade, servituutide, kitsenduste ning avalikuks kasutamiseks määratud alade ulatus
ning põhimõtteline lahendus. Määrata igale krundile number ja lisada iga krundi kohta
ehitusõiguse aken, mis sisaldab krundi kasutamise otstarvet, suurimat hoonete arvu ning
maapealse ja -aluse ehitisealust pinda krundil, hoone kõrgust meetrites ja korruste arvu,
olulisemad arhitektuursed nõuded tabelis või eraldi märkusena Vajadusel võib esitada eraldi
tehnovõrkude- ja rajatiste, liiklusskeemi vm täiendava joonise. Tehnovõrkude ja -rajatiste
põhimõttelises lahenduses määratakse: tehnovõrkude ja rajatiste ligikaudsed asukohad, mis
kavandatakse reeglina tänava maa-alale; vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel
sademe-, drenaaž- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele valguva
vee hulga suurenemise.
4.6 Nummerdada kõik lehed ja allkirjastada joonised, seletuskiri, menetlusdokumentide,
kooskõlastuste tabel jms planeeringu koostaja poolt.
4.7 Detailplaneeringus kirjeldada planeeringuala asukohta ja suurust, planeeritava ala ning
lähiümbruse olemasolevat olukorda ning lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda.
4.8 Detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala analüüsil põhinevad järeldused hinnates maa-
ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada, millised on ruumilise keskkonna analüüsile
tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna
ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi silmas pidades. Põhjendada,
et miks eelistatakse üht lahendust teisele ning millised on uushoonestuse rajamise ja
planeeringuga kavandatu kaalutlused ja põhjendused, sh millest lähtudes on valitud hoone
asukoht, mida üldse kogu planeeringuga kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms.
4.9 Kirjeldada vastavust üldplaneeringule jt alusdokumentidele ja põhjendada üldplaneeringu
muutmise vajadust.
4.10 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused
ja põhjendused, eraldi tuua välja vastavus lähteseisukohtadele, planeeringu koostamise käigus
esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine.
4.11 Kirjeldada planeeritava ala krundijaotust. Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala
ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim
lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast ja vajadusel ka
absoluutkõrgus, elamuühikute arv); hoonete maksimaalne korruselisus ja kõrgus; nõuded
paiknemisele; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded, viimistlusmaterjalid, katusekalle, jne,
samuti rajatiste ehitus ja kujundusnõuded, olemasolevate hoonete lammutamise ja
ümberehitamise nõuded; hoonete paiknemine krundil, ehitusjoone vajadus, katuseharja või
hoone põhimahu suund, abihoonete paigutus jms; konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm;
nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad; tänavate maa-alad ja liikluskorralduse
põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete
lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus
planeeritaval maa-alal.
4.12 Kirjeldada vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise, avaliku kasutuse
jne planeerimise põhimõtted.
4.13 Tuua eraldi välja nõuded ehitusprojekti koostamiseks (võivad olla teemade kaupa erinevates
peatükkides), täiendavate uuringute ja kooskõlastuste ning koostöö vajadus.
4.14 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringus väljatoodud äri- ja tootmisettevõtte
maa-ala tingimustele, Saku valla kliima- ja energiakavale jt loetletud standarditele ja
alusdokumentidele.
4.15 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega
ning kanda need joonistele ja seletuskirja.
4.16 Analüüsida planeeringus kavandatavate kõrgemate mahtude nähtavust asulatest ja teedelt ning
hinnata kavandatava muudatuse visuaalset mõju. Leida kõrgemate rajatiste ja hoonemahtude
jaoks võimalikult häiringuvaba asukoht.
4.17 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, side)
varustamise lahendus.
4.18 Planeeringus käsitleda ja joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
4.19 Kavandada uus juurdepääs põhja poolt, et välistada gaasielektrijaamadesse suunduva tulevase
raskeliikluse jm teenindava transpordi läbisõit Kiisa alevikust ja Kurtna külast.
4.20 Detailplaneeringuga kavandatava kvartalisisese tee äärde näha ette tänavahaljastus. Tagada
tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.
4.21 Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil. Teed,
parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.
4.22 Planeeringu koostamisel arvestada EVS 939-2:2021 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude
ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“.
4.23 Seletuskirjas anda krundi kõrghaljastuse ja heakorrastamise kontseptsiooni ning
vertikaalplaneerimise üldpõhimõtete lühikirjeldus, säilitatavate puude kasvutingimuste
tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta
4.24 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.25 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
4.26 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnata ka planeeringu elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid (nt mõju elukeskkonnale, elanikkonna turvalisusele, visuaalset reostust,
võimalikku mõju elanike kinnisvarale jms). Selleks tuleb kaasata keskkonnamõju strateegilise
hindamise meeskonda asjakohaste mõjude hindamisega seotud ekspert.
4.27 Keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul arvestada ka olemasolevatest Kiisa alajaamast,
avariielektrijaamadest, akupangast ja juhtimiskeskusest ning kavandatavast päikesepargist
tuleneva kumulatiivse mõjuga.
4.28 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.29 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras.
4.30 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline
ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest, sealhulgas vaated Kiisa alevikust ja
Kurtna külast.
4.31 Kui detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise edasise menetluse käigus
selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid,
analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS
5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala
olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.
5.2 Detailplaneeringu koostamisse kaasata PlanS § 127 lõigetes 1–3 ja Vabariigi Valitsuse
17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutusi ja isikud, kelle õigusi
või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, sh naaberkinnisasjade omanikud,
Kliimaministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Terviseamet, Transpordiamet jt, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
5.3 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.
5.4 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad
eraldi grupeeritult menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud,
võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms.
5.5 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla
üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide
seletused. Kuna detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut, lisada detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa
muudatuste ettepanek.
5.6 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt
Saku valla geoinfosüsteemis Geoveeb .
5.7 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg
failidena.
5.8 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ .
5.9 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega
vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022. a määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu
põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.
5.10 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega
kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse
poolt.
5.11 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,
kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole
vastuvõetud.
Lähteseisukohad koostasid:
Kristina Suits
Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist
tel 671 2424
[email protected]
Maigi Tenisson
Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
tel 671 2421
[email protected]
Anu Raun
Saku Vallavalitsuse arhitekt-planeerija
tel 671 2422
[email protected]
Lisa 2
Saku Vallavolikogu
otsusele nr
Saku vald
Kirdalu küla
Jaago ja Aksli maaüksuste
planeeringuala skeem
Tingmärgid
maaüksuse piir
planeeringuala piir
Koostas: Kristina Suits, planeeringuspetsialist
Avaldus: 27.02.2025 1/2 Trükkis: Katrin Rannama, 28.02.2025
Taotluse põhiandmed
Üldinfo
Taotlus: 27.02.2025
Avaldus: Detailplaneeringu algatamise avaldus (Ehitus ja planeerimine) 2025
Taotleja info
Katrin Rannama
Isikukood: 47705296022
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE AVALDUS
1. DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKU ANDMED
Detailplaneeringust huvitatud isik on: juriidiline isik
Juriidilise isiku andmed:
Registrikood Telefon E-post Lepingu allkirjastaja Lepingu
isikukood allkirjastaja e-post
16051063 (KC Energy 38702100229
[email protected]
OÜ, Kesklinna linnaosa,
Tallinn, Harju maakond,
10138, Veskiposti tn 2)
2. ALGATATAVA DETAILPLANEERINGU MAA-ALA ANDMED
Maa-ala andmed
Aadress, kinnistu nimetus:
Katastritunnus Sihtotstarve Registriosa
71901:001:0954 Maatulundusmaa 100% 6832902
Katastrikoodi andmed
Aadress Harju
maakond,
Saku
vald,
Kirdalu
küla,
Aksli
Pindala 284265
m²
Kaart kaart
Planeeritava ala hoonestus: Planeeritav ala on hoonestamata. Saku Vallavalitsus on väljastanud
projekteerimistingimused päikseelektrijaama (25 MWp) projekteerimiseks.
Planeeritava ala tehnovarustus (vesi, elekter, kanalisatsioon, side):
Vesi: Lahendatakse planeeringu käigus.
Elekter: Kinnistuni on elektriühendus projekteeritud (97,5 MVA), isikliku kasutusõiguse seadmine
on töös.
Kanalisatsioon: Lahendatakse planeeringu käigus.
Side: Lahendatakse planeeringu käigus.
Juurdepääs planeeritavale alale: Juurdepääs planeeritavale alale on mööda olemasolevat
Lillemäe teed. Vajadusel määratakse planeeringuga servituudi seadmise vajadus ning nähakse ette
tee seisukorra parendamine.
3. ALGATATAVA DETAILPLANEERINGU EESMÄRGID
Algatatava detailplaneeringu eesmärgid: Maa-ala kruntideks jaotamine, Ehitusõiguse
määramine
Avaldus: 27.02.2025 2/2 Trükkis: Katrin Rannama, 28.02.2025
Maa-ala kruntideks jaotamine: Gaasielektrijaama tarbeks kavandatakse Aksli kinnistust
moodustada eraldi krunt.
Ehitusõiguse määramine : Planeeringuga soovitakse kavandada gaasielektrijaam võimsusega
100 MW koos selle juurde kuuluva taristu ning alternatiivse kütuse kasutamise valmidusega:
- elektriühendus;
- gaasiühendus, -liitumispunkt;
- tootmishooned;
- juhtimishooned;
- trafod;
- juurdepääsuteed, parklad, platsid;
- vee- ja kanalisatsiooni lahendus.
Äri- või tootmistegevuse kirjeldus: Eesti elektrisüsteem ühendati lahti Venemaa ja
Valgevene elektrisüsteemist, ühendati ja sünkroniseeriti koos Läti ning Leeduga Mandri-Euroopa
elektrisüsteemiga, seoses sellega kaasneb sagedusjuhtimise vajadus. Detailplaneeringuga
kavandatav tegevus aitab:
- leevendada Eesti elektrisüsteemis tekkinud defitsiiti juhitavatest elektritootmisvõimsustest;
- tagada Eesti energeetilist julgeolekut ja mitmekesisust.
Elektrivõrguga tootmissuunaline liitumine ning gaasivõrguga tarbimisliitumine on olemas.
Sobiv tehnoloogiline lahendus ja tehnoloogia tarnetähtaeg selgub koostöös tehnoloogiapartneriga.
4.AVALDUSE LISAD
4.1 planeeringuala asukohaskeem (mõõtkavas 1:10 000 või 1:5000):
DP algatamise taotluse asendiskeem.pdf
4.2 planeeringuala geodeetiline alusplaan (selle olemasolul):
4.3 detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus koos esialgse eskiislahendusega:
DP eesmärkide kirjeldus.pdf
Esialgne eskiislahendus ei oma planeerimisprotsessis õiguslikku tähendust.
4.4 Muu:
5. MÄRKUSED
Käesoleva avalduse esitamisega võtab detailplaneeringust huvitatud isik teadmiseks:
5.1 Planeerimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt tuleb detailplaneeringust huvitatud isikul sõlmida
enne detailplaneeringu algatamist kohaliku omavalitsusega haldusleping planeeringu koostamise
või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks;
5.2. Kooskõlas planeerimisseaduse § 131 lõigetega 1 ja 2 tuleb detailplaneeringust huvitatud
isikul sõlmida enne detailplaneeringu algatamist kohaliku omavalitsusega kokkulepe
detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks ning detailplaneeringust
huvitatud isik kohustub enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmima kohaliku omavalitsusega
halduslepingu detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohta;
5.3. Avalduse esitaja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.
Aksli kinnistu (71901:001:0954) detailplaneeringuala asukohaskeem
Tingmärgid:
Planeeringuala piir
Katastriüksuse piir
Märkused:
Alusena on kasutatud Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtet (27.02.2025)
Koostaja:
Katrin Rannama, Kaamos Energy OÜ maaplaneeringute ja keskkonnaspetsialist
Detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus
Eesti elektrisüsteem ühendati lahti Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist. Ühendati ja
sünkroniseeriti koos Läti ning Leeduga Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, seoses sellega
kaasneb sagedusjuhtimise vajadus. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus aitab
leevendada Eesti elektrisüsteemis tekkinud defitsiiti juhitavatest elektritootmisvõimsustest
ning tagada Eesti energeetilist julgeolekut ja mitmekesisust.
Elektrivõrguga tootmissuunaline liitumine ning gaasivõrguga tarbimisliitumine on olemas.
Sobiv tehnoloogiline lahendus ja tehnoloogia tarnetähtaeg selgub koostöös
tehnoloogiapartneriga.
Üks võimalikest tehnoloogia kirjeldustest.
Ehitusmaht:
Pindala: 10 325 m² + valikulised hooned
Teed: 1 760 m²
Kruusapind: 4 000 m²
Tasandatud ala: 2 400 m²
Kokku: ligikaudu 1,25 ha
Elekterijaama näitajad:
Elektrijaama elektriline võimsus - 100 Mwe.
Elektrijaama primaarenergia kütus - maagaas/biometaan/vesinik.
Elektrijaama primaarenergia vajadus - 220 MW (maagaasi/biometaani puhul 23 tuh nm³/h).
Vee vajadus - olmevajadus kuni 20 inimest, tuletõrje süsteemi vajadus 100 m³ (10 m³/h,
10h).
Kanalisatsiooni süsteemi vajadus - olmevajadus kuni 20 inimest.
Keskkonnaalased aspektid:
CO2 emissioon - 430 kg CO2/MWh, kokku ca 630 t/a vastavalt elektrijaama 1500 h
töötunnile.
Müra tase elektrijaama territooriumil - 60 dB.
NOx emissioon - vastavalt direktiivile EL 2015/2193 ja tööstusheite seadusele (<95
mg/nm³).
Maakasutus:
Elektrijaama kinnistu 28 ha, olemas maakasutusõigus.
Gaasielektrijaam 100 MWe (ligikaudu 1,25 ha).
Päikeseelektrijaam 25 MWp (ligikaudu 25 ha).
Alajaama kinnistu IKÕ seatud, liitumisleping Elering’ga sõlmitud sh juurdepääsud jne.
Gaasivõrguga liitumistaotlus esitatud ja liitumispakkumine saadud.
Väljavõte Saku valla üldplaneeringu lahendusest.
Detailplaneeringu asukoht.
Avaldus: 08.11.2024 1/2 Trükkis: Aivar Mäemets, 08.11.2024
Taotluse põhiandmed
Üldinfo
Taotlus: 08.11.2024
Avaldus: Detailplaneeringu algatamise avaldus (Ehitus ja planeerimine) 2024
Taotleja info
Kiisa Energia OÜ
Äriregistri number: 17052254
Esmaregistreerimise kuupäev: 21.08.2024
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE AVALDUS
1. DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKU ANDMED
Detailplaneeringust huvitatud isik on: juriidiline isik
Juriidilise isiku andmed:
Registrikood Telefon E-post Lepingu allkirjastaja Lepingu
isikukood allkirjastaja e-post
17052254 (Kiisa 5054640
[email protected]
37406050028
[email protected]
Energia OÜ, Kuressaare
linn, Saaremaa vald,
Saare maakond, 93819,
Lossi tn 3)
2. ALGATATAVA DETAILPLANEERINGU MAA-ALA ANDMED
Maa-ala andmed
Aadress, kinnistu nimetus:
Katastritunnus Sihtotstarve Registriosa
71901:001:0855 Maatulundusmaa 6832502
Katastrikoodi andmed
Aadress Harju
maakond,
Saku
vald,
Kirdalu
küla,
Jaago
Pindala 93865
m²
Kaart kaart
Planeeritava ala hoonestus: Alale soovitakse püstitada kuni 400MW võimsusega
gaasielektrijaam koos selle juurde kuuluvate hoonete, seadmete, rajatiste ning taristuga.
Hoonestuseks on:
1. Tootmishooned (Tehnoloogia, kas turbiinid või mootorid, täpsustub)
2. Juhtimishooned
3. Gaasi jaotla/liitumispunkt
4. 330kV pingeastmega trafod koos latistusega - kuni 5tk
5. Kütusemahutid kuni 5000m3 mahutavusega (kütuse liik täpsustub)
6. Muud rajatised mis on vajalikud elektrienergia tootmiseks ning gaasielektrijaama toimimiseks
Gaasielektrijaam liidetakse lähedal paikneva Eleringi gaasitorustiku ning 330kV alajaamaga.
Ühendustaristud rajatakse maa-aluselt.
Planeeritava ala tehnovarustus (vesi, elekter, kanalisatsioon, side):
Vesi: Puudub, lahendatakse planeeringu käigus lokaalselt.
Elekter: Puudub, 330kV ühendus maakaabelliiniga rajatakse vastavalt Eleringi tehnilistele
tingimustele ning nõuetele.
Avaldus: 08.11.2024 2/2 Trükkis: Aivar Mäemets, 08.11.2024
Kanalisatsioon: Puudub, lahendatakse planeeringu käigus lokaalselt.
Side: Puudub, lahendatakse planeeringu käigus.
Juurdepääs planeeritavale alale: Juurdepääs kinnistule toimub läbi olemasoleva avaliku
Lillemäe tee. Vajadusel parandatakse tee seisukorda kokkuleppel tee omanikuga.
3. ALGATATAVA DETAILPLANEERINGU EESMÄRGID
Algatatava detailplaneeringu eesmärgid: Ehitusõiguse määramine
Ehitusõiguse määramine : Kuni 400MW võimsusega gaasielektrijaama ja selle juurde kuuluva
taristu rajamiseks
Äri- või tootmistegevuse kirjeldus: Gaasielektrijaama eesmärgiks on:
1. Eesti elektrivõrgu stabiliseerimine seoses desünkroniseerimisega Venemaa-Valgevene
sünkroonalast.
2. Elektrienergia tiputarbimiskoormuse leevendamine ning elektrihindade ühtlustamine Nordpooli
elektriturul.
3. Eesti energeetilise julgeoleku parendamine ning varustuskindluse tagamine kriisiolukordades.
4. Juhitava tootmisvõimsuse tagamine Eestis.
4.AVALDUSE LISAD
4.1 planeeringuala asukohaskeem (mõõtkavas 1:10 000 või 1:5000):
231-002 Jaago gaasijaama Detailplaneeringu ala.pdf
4.2 planeeringuala geodeetiline alusplaan (selle olemasolul):
4.3 detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus koos esialgse eskiislahendusega:
231-001 Jaago gaasijaama asendiplaan.pdf
Esialgne eskiislahendus ei oma planeerimisprotsessis õiguslikku tähendust.
4.4 Muu:
5. MÄRKUSED
Käesoleva avalduse esitamisega võtab detailplaneeringust huvitatud isik teadmiseks:
5.1 Planeerimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt tuleb detailplaneeringust huvitatud isikul sõlmida
enne detailplaneeringu algatamist kohaliku omavalitsusega haldusleping planeeringu koostamise
või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks;
5.2. Kooskõlas planeerimisseaduse § 131 lõigetega 1 ja 2 tuleb detailplaneeringust huvitatud
isikul sõlmida enne detailplaneeringu algatamist kohaliku omavalitsusega kokkulepe
detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks ning detailplaneeringust
huvitatud isik kohustub enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmima kohaliku omavalitsusega
halduslepingu detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohta;
5.3. Avalduse esitaja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.
Tingmärgid
Detailplaneeringu ala 9,2ha
Kinnistu piir
Olemasolev tee (Säilitatav)
Tellija: Mõõt:
TERRANAUT OÜ Kiisa Energia OÜ M1/1000
Reg no. 12745490
Kadakpõõsa tee 4 / Vääna-Jõesuu Objekt:
Saku 400MW gaasijaam, Jaago (71901:001:0855) Kirdalu küla, Saku vald, Harjumaa, Estonia
Harku vald / Harjumaa / Estonia
Projekteeris: Joonise nimetus:
V. Viiklepp +372 56 152 225
Kinnitas: Detailplaneeringu ala plaan
V. Viiklepp
Kuupäev: Joonis nr: Töö nr. Staatus: Leht:
08.11.24 231-002 231 Eelprojekt 1
lii
G tu
aa mi
a
s s
m
ji a pun
k
a t
40
M 0
W
ga
as
ija
IZOELEKTRO
Un=24 kV PKIL N TSN,
T1
VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV
IZOELEKTRO PKIL N TSN,
Un=24 kV
IZOELEKTRO
PKIL
N
TSN,
VARISIL Un=24 kV
HE-09
Uc=7,6
kV
Un=24 kV
IZOELEKTRO
PKIL
N
TSN,
Un=24
IZOELEKTRO
kV PKIL N TSN,
VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV
A
IZOELEKTRO
Un=24 kV PKIL N TSN,
2a
2b
B L1
2c
C
am
N
L2
L3
Un=24
IZOELEKTRO
kV PKIL N TSN,
P1
VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV
T1
IZOELEKTRO PKIL N TSN, Un=24 kV P2
IZOELEKTRO
Un=24 kV PKIL N TSN,
VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV
IZOELEKTRO
PKIL
N
TSN,
Un=24 kV
IZOELEKTRO PKIL N TSN,
VARISIL Un=24 kV
HE-09
Uc=7,6
kV
A
IZOELEKTRO
Un=24
kV
PKIL
N
TSN,
2a
2b
B
P1
L1
2c P2
C
N
P1
L2
P2
L3
IZOELEKTRO PKIL N TSN,
Un=24 kV
L1
P1
T1
VARISIL
HE-09
Uc=7,6
kV
IZOELEKTRO
Un=24 P2
kV
PKIL
N
TSN,
Un=24
IZOELEKTRO
kV PKIL N TSN,
VARISIL
HE-09
Uc=7,6
kV
IZOELEKTRO
Un=24 kV PKIL N TSN,
VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV IZOELEKTRO
Un=24 kV PKIL N TSN,
A
IZOELEKTRO
PKIL
N
TSN,
Un=24 kV
2a
2b
B
L2
P1
L1
2c P2
C
N
P1
L2
P2
L3
L1
L3
L2
L1
P1
P2
P2
P1
L3
L2
P1
P2
P2
P1
IZOELEKTRO
Un=24
kV
PKIL
N
TSN,
P1
T1
VARISIL
HE-09
Uc=7,6
kV
P2
L3
IZOELEKTRO
Un=24 kV PKIL N TSN,
IZOELEKTRO
Un=24 kV PKIL N TSN,
VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV
Un=24
IZOELEKTRO
kV PKIL N TSN,
P2
IZOELEKTRO
PKIL
N
TSN,
VARISIL Un=24 kV
HE-09
Uc=7,6
kV
A L1
P1
Un=24 kV
2a
IZOELEKTRO PKIL N TSN,
2b
B L1
2c
C
L1
L2
N
L1
L2
L2
L3
L2
L3
IZOELEKTRO
PKIL
N
TSN,
Un=24 kV
L3
P1
T1
VARISIL
HE-09
Uc=7,6
kV
L3
Un=24 kV P2
IZOELEKTRO PKIL N TSN,
IZOELEKTRO
Un=24
kV
PKIL
N
TSN,
VARISIL HE-09 Uc=7,6 kV
IZOELEKTRO
Un=24 kV PKIL N TSN,
VARISIL IZOELEKTRO
Un=24 kV PKIL N TSN,
HE-09
Uc=7,6
kV
A
33
IZOELEKTRO PKIL N TSN,
Un=24 kV
2a
2b
B L1 P1
2c P2
C
N
0/
P1
L2
P2
33
L3
L1
P1
kV
P2
L2
P1
P2
Al
P1
P2
L3
aj
aa
L1
m
L2
L3
L3
L2
Ta
as
tu
va
te
kü
tu
st
e
re
se
rv
m
ah
tid u
Kinnitas:
Kuupäev:
Projekteeris:
Reg no. 12745490
11.10.24
TERRANAUT OÜ
V. Viiklepp
Harku vald / Harjumaa / Estonia
Kadakpõõsa tee 4 / Vääna-Jõesuu
Tellija:
Objekt:
V. Viiklepp +372 56 152 225
Joonis nr:
Kiisa Energia OÜ
Joonise nimetus:
231-001
Töö nr.
Asendiskeem
231
Staatus:
Gaasitrass
Tingmärgid
Kinnistu piir
Eelprojekt
Saku 400MW gaasijaam, Jaago (71901:001:0855) Kirdalu küla, Saku vald, Harjumaa, Estonia
Gaasijaama ala piir
330kV maakaabelliin
Asfalteeritud teed ja platsid
Leht:
Mõõt:
1
M1/1000
SAKU VALLAVALITSUS
EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS
Kliimaministeerium
[email protected]
16.04.2025 nr 7-1/26-3
Jaago ja Aksli maaüksuste detailplaneering
Saku Vallavalitsusele on esitatud detailplaneeringu algatamise avaldused ja eskiislahendused,
millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Jaago ja Aksli
maaüksustel gaasielektrijaamade koguvõimsusega 500MW (400 + 100) kavandamiseks.
Algatatav detailplaneering sisaldab Saku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut.
Palume koostöö raames esitada ettepanekuid/täiendusi detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamise otsuse eelnõule ja lähteseisukohtadele. Ettepanekud palume
esitada hiljemalt 02.05.2025.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Silver Riisalo
ehitus- ja planeerimisteenistuse juht
Lisad:
1. Algatamise otsuse eelnõu
2. Lähteseisukohad
3. Skeem
4. Detailplaneeringu algatamise taotluse materjalid
Sama:
Kaitseministeerium
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738
Saku 75501 www.sakuvald.ee
HARJUMAA E-post:
[email protected]
2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Siseministeerium
[email protected]
Maa- ja Ruumiamet
[email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
[email protected]
Päästeamet
[email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected]
Terviseamet
[email protected]
Transpordiamet
[email protected]
Kristina Suits
671 2424
[email protected]