Seisukoht OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruandele

Teie 14.03.2025 nr 16-7/21-02502-178 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie 21.04.2025 nr 13-4/1206-2 [email protected] Endla 10a 10142, Tallinn Seisukoht OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruandele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teavitas 14.03.2025 kirjaga nr 16-7/21-02502- 178 OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande valikust väljapanekust ja arutelu toimumisest ning palus esitada oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht KMH aruande kohta. TTJA algatas kõnealuse KMH oma 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“. TTJA 22.12.2022 otsusega nr 1-7/22-473 algatati hoonestusloa menetlus kavandatava veekaabelliini paigaldamiseks Liivi lahte ning otsustati keskkonnamõju hindamise menetlus liita TTJA 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 algatatud KMH menetlusega. KMH programm tunnistati nõuetele vastavaks TTJA 22.12.2022 kirjaga nr 16-7/21- 02502-095. KMH aruande kohaselt on kavandatavaks tegevuseks tuuleelektrijaama rajamine merealale Liivi lahes ning selle veekaabelliiniga põhivõrguga ühendamine. Kavandatav meretuulepark paikneb Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu kohase tuuleenergeetika võimalikus arenduspiirkonnas. Eelkõige ehitusgeoloogilistest, linnustiku ja merepõhja elupaikade uuringutest tulenevalt kujunes KMH aruandes ainukeseks reaalseks ruumiliseks alternatiiviks kuni 80 tuulikuga põhialternatiiv 3, mille koguvõimsus oleks maksimaalselt 1600 MW. Tehnilistest alternatiividest hinnati lisaks erinevaid vundamenditüüpe, tuulikute kõrguseid (sh rootori diameetreid) ning meretuulepargi ja veekaabelliini võimalikku paigutust. Veekaabelliini pikkus Liivi lahe kirdeosa rannikuvetes on u 31 km. Tutvunud esitatud KMH aruandega ja lähtudes valdkonna pädevusest märgime, et joonisel 4.3-4 on toodud kalapüügialad ja seisevnoodad vastavalt Pärnu maakonna mereala planeeringule. Juhime tähelepanu, et antud kalapüügialade ja seisevnootade asukohtade puhul on tegemist Pärnu maakonna mereala planeeringu koostamise protsessis kaardistatud huvigruppide huviga, millega arvestati planeeringulahenduse väljatöötamisel ja mis on kajastatud planeeringus taustainfona. Taustainfona esitatu on ajas muutuv ja ei ole kehtestatud planeeringulahenduse osa. Seega palume joonise pealkirja täpsustada näiteks järgnevalt: Kalapüük Liivi lahes (mis aastate info?), kalapüügialad ja seisevnoodad (Pärnu maakonna mereala planeeringu taustainfo, 2013) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Täiendavalt märgime järgmist: 1. Ptk 2.2 viimases lõigus on toodud, et käesolev KMH aruanne on koostatud põhivõrguga veekaabelliini rajamiseks veekaabelliini alal ja meretuulepargi rajamiseks hoonestusloa taotluse esialgselt alal. Täiendava ala KMH aruanne koostatakse eraldi koos täiendavate menetlustoimingutega. Arvestades, et TTJA 09.03.2023 otsuse kohaselt liideti Saare-Liivi meretuulepargiga täiendav ala, mida käesolevas KMH aruandes aga ei käsitleta, võiks aruandesse lisada selgituse, miks ei ole täiendavat ala KMH aruandesse hõlmatud. 2. Aruande erinevates osades on pargi opereerimisajaks nimetatud erinevaid ajavahemikke. Nt 2.6.2 on toodud 25+ aastat, 2.6.3 vähemalt 30-35 aastat, 3.11.2 vähemalt 30 aastat, 4.3.1 aga 25 aastat. Soovitame aruandes läbivalt eeldatav opereerimisaeg ühtlustada. 3. Ptk 3.3.3 lk 103 soovitame lisada täiendav alapealkiri – kaablivõrgu ja ühenduskaabli rajamisega kaasnev heljumi levik ja seal osas mh käsitleda, millisel meetodil kaabli paigaldamist on modelleerimisel aluseks võetud. 4. Ptk 3.5.3 tabelis 3.5-8 on lindude häirimisriski hindamisel kasutatud 10-20 a vanuseid teadusartikleid. Arvestades meretuuleparkide kiiret arengut, võiks eeldada, et on olemas ka uuemaid artikleid, mis käsitlevad tänapäevasemaid meretuuleparke? 5. Ptk 3.5.3, tabelile 3.5-8 järgnevas lõigus on linnustikule avalduva häirimise mõju osas toodud, et reeglina tuulepargi alal laevadega ei sõideta, kalapüük on keelatud jne, mis omakorda tasakaalustab hoolduslaevadest põhjustatud võimalikku häiringut. Samas on aga ptk 6.1.3. mõjus laevaliiklusele toodud, et erinevates maades on tuulepargid avatud nii kaubanduslikuks kui harrastustegevuseks. Sellest võib järeldada, et mõju hindamisel linnustikule on lähtutud, et alal on veeliiklus piiratud aga mõju hindamisel laevaliiklusele on arvestatud, et alal võib ka muu veeliiklus toimuda. 6. Joonisel 4.3-4 on toodud traalide aasta keskmine tihedus kuid kusagilt ei selgu, millised aastad on aluseks võetud? 7. Tabelis 7.2-1 on toodud olulise ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed, kus mh on toodud ajavahemikud, millal antud keskkonnakomponendi jaoks on soovitav töid mitte teostada. Soovitame ptk 7.2 lisada täiendav lõik, kus oleks ära toodud kõik ajavahemikud, millal tuleks töid vältida ja sellest tulenevalt ajavahemikud, millal milliseid töid on võimalik teostada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivan Sergejev planeeringute asekantsler Lembe Reiman 58851406 [email protected] 2 (2)